Jaanuar 2020

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Jaanuar 2020 Nr 1 (22) JAANUAR 2020 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Tippspordis oli Mulgi vallal väga hea aasta Julgen möödunud aasta tulemuste kohta nii öelda, sest kõikidel spordialadel on alaliidud oma kokkuvõtted juba teinud. Mitmed Mulgi valla sportlased nimetati omal alal parimateks ning Viljandimaa sportlaste valimisel toodi viiest Mar- tini-nimelisest auhinnast kolm meie valda. Eesti parimate autosportlaste auhinnagalal „Autospor- di tähed 2019“ tunnistati Eesti aasta rallikrossisõit- jaks Janno Ligur. Teinegi Karksi-Nuia mees, Kert Varik oli motokrossis lät- Janno Ligur pälvis Eesti aasta rallikrossisõitja tiitli. Foto: erakogu lasest korvimehe Lau- ris Daidersiga maailma- Viljandimaa aasta võistkonnaks kuulutati külgkorviga mootorratastel võistlevad Kert Varik (paremal) ja meistrivõistlustel kuues. Lauris Daiders. Foto: erakogu See tulemus ja Rahvuste disündmuseks Viljan- võtnud, kui palju raha oma selleaastastele tege- krossi teine koht andis dimaal 42. jaanijooksu kulutati teistes omavalit- mistele. Raha taotlemisel Varikule eelise Viljandi- ümber Karksi-Nuia pais- sustes enne Mulgi vallaks tuleb arvestada, et esitada maa parimate meeskon- järve. ühinemist, aga mulle tun- tuleb kulude aruanne dade valimisel. Gedly Mulgi vallas on veel tei- dub, et spordi poole pealt ja vald ootab ka seda, et Tugi oli kergejõustikulii- sigi tublisid sportlasi, kes on olud läinud kitsamaks kui minnakse suurema- du auhinnagalal parim on mitmel alal vabariigis ja segasemaks. Uues eel- tele spordivõistlustele noorsportlane ning tema eesotsas. Kui tippusid on arves on raske ka kõiki ühise Mulgi valla eest, odavisketulemus 54.52 vald ikka toetanud oma asju välja tuua, sest raha oleks klubi valda esinda- m oli Euroopa 20-aas- võimaluste piires, siis ei ole ainult spordi real mas parima koosseisuga. taste meistrivõistlustel rahanappus on andnud ja mõningaid asju tuleb Volikogu ei ole uut eel- pronksmedalit väärt. Ees- ka tagasilööke. Nii näi- otsida hoopis piirkon- arvet vastu võtnud ning ti meistri tiitel tuli tulemu- teks korvpallurid sellel dade alt. Koolispordis veel on võimalik raha- sega 51.11 m. Viljandimaa aastal Mulgi valla nime on kergem, sest seal on numbreid liigutada. parimate sportlaste va- all ei mängi. Valla 2020. lisaks omavalitsuse toe- Oleme uhked oma limisel tunnistati Gedly aasta eelarves on spor- tusele võimalik juurde sportlaste heade tule- Tugi parimaks nais- ja dile planeeritud 40 000 taotleda huvihariduse muste üle ja loodame, et noorsportlasteks ning ta eurot. Kas sellest piisab, et rahasid. Kuna käes on 2020. aasta on Mulgi valla saab Olustvere klaasi- me tulevikus saame oma taotluste esitamise aeg ja spordile sama helde või kojas valmistatud kahe sportlastega uhkustada? uuel eelarveaastal läheb isegi parem kui eelmine. auhinna omanikuks. Näiteks enne omavalit- jagamisele 25 000 eurot, Lisaks valis Eestimaa susreformi oli Karksi val- siis on viimane aeg ha- LEO LIIBER spordiliit Jõud 2019. aas- Gedly Tugi valiti Eesti parimaks noorsportlaseks kergejõustikus ning lal spordi real 20 000 eurot kata igal spordiklubil ja ta piirkondlikuks spor- Viljandimaa parimaks nais- ja noorsportlaseks. Foto: Berit Tugi aastas. Ma ei ole küll välja üksikisikul mõtlema juba Kultuurisepad täitsid unistuse MTÜ Karksi-Nuia 10. jaanuaril avati Abja meeleldi nõus pajatama pakun 24 eriilmelist fotot, et Pensionäride Ühendus kultuurimajas fotonäitus lugusid piltide saamisest. oleks huvitavam. Erinevaid „De Visu“. Hobifotograaf Näiteks ühe virmaliste pildi stiile nähes saab rohkem ootab eakaid jututuppa Eerik Hunt unistas enda jaoks oli tal aega vaid 38 aimu, mida nende piltidega 28. jaanuaril kell 11 ja fotode näitusest. Aasta jagu sekundit – virmalised ilmu- öelda tahan. planeerimist ja MTÜ Abja sid ja hetk hiljem oli taevas Eeriku tänu läheb Abja 25. veebruaril kell 11 Kultuurisepad toel sai näi- jälle tavaline. Iga pildi all kultuurimajale, MTÜ-le tus teoks. Näituse avamisele on info pildi saamisloost, et Abja Kultuurisepad ja Popsi Karksi-Nuia Tartu mnt 22 kogunes hulga rahvast. Olid oleks lihtsam mõista pildi köögile imeliste suupistete kohalikud inimesed, oma olemust. eest. maja töötajad ning Eeriku Eerik ise kirjutab tutvus- Näitus on Abja kultuu- sõbrad Tartust ja Võrumaalt. tuses, et näitusel on näita- rimajas üleval veebruari Peale lühikest tutvustust miseks üks teekond, mis läbi lõpuni. Eerik oli meeleldi nõus pajatama võis igaüks küsida iga pildi minu silmade saab osaks LAURI SEPP lugusid piltide saamisest. kohta täpsemalt. Eerik oli teie silmadele. Vaatamiseks Foto Lauri Sepp 2 Mulgi valla infoleht VALLAVOLIKOGU ISTUNGILT Ülevaade valla rahvastikust 17. detsembri istungil Elanike arv asulates Osa võtsid volikogu liikmed: Kerti Einstein, Olavi Israel, Asula Mehi Naisi Kokku Kati Kuusk, Leo Liiber, Arvo Maling, Ürjo Mälksoo, Jüri Abja-Paluoja 498 554 1052 Patune, Peeter Rahnel, Mari Saarela, Tarmo Simson, Rein Abjaku küla 34 38 72 Tarkus, Taimo Tugi, Taevo Viitas, Villu Võsa. Puudusid: Eveli Ainja küla 36 28 64 Allik, Anne Ladva, Reet Paju, Aimar Peterson, Eneli Põder. Allaste küla 25 26 51 Andres Rõigas, Raimond Tammoja. Atika küla 39 33 72 Kinnitati Halliste lasteaia Pääsuke ja Abja lasteaia aren- Ereste küla 19 18 37 gukavad aastateks 2020–2023. Halliste alevik 158 161 319 Kinnitati Karksi-Nuia Noortekeskuse põhimääruse uus Mulgi valda sündis mullu 44 last. Foto: erakogu Hirmuküla 13 10 23 redaktsioon. Mulgi vallas elab rah- Mulgi valla elanikest Hõbemäe küla 15 12 27 Kehtestati toimetulekutoetuse määramisel eluruumi vastikuregistri andmetel 97,5% (7303 inimest) on Kaarli küla 48 41 89 alaliste kulude uued piirmäärad. 2020. aasta 1. jaanuari Eesti kodakondsusega, Kalvre küla 22 21 43 Võeti vastu valla munitsipaalomandis olevate eluruumi- seisuga 7492 inimest. lisaks elab vallas Egiptu- Kamara küla 92 83 175 Valla elanikest pisut üle se, Hollandi, Itaalia, Jaa- de valdamise, kasutamise ja käsutamise kord. Karksi küla 217 219 436 poole – 3781 (50,5%) on pani, Jordaania, Leedu, Arutati I lugemisel Mulgi valla 2020. aasta eelarve eel- Karksi-Nuia 693 800 1493 mehed ja 3711 (49,5%) Läti, Moldova, Rumee- nõud. naised. Vallaelanike nia, Saksamaa, Soome, Kulla küla 47 50 97 Anti vallavalitsusele luba korraldada menetlus sotsiaal- keskmine vanus on 45,7 Suurbritannia, Tuneesia, Kõvaküla 37 26 63 valdkonna teenistujatele 2 ametiauto liisimiseks, mille aastat (naistel 48,7 ja Tšehhi, Ukraina, Unga- Laatre küla 19 18 37 maksumus kokku ei tohi ületada 36 000 eurot (koos käi- meestel 42,7 aastat). Val- ri, Valgevene ja Vene- Lasari küla 11 15 26 bemaksuga). la eakaimad naised (2) maa kodakondsusega Leeli küla 21 17 38 Muudeti Mulgi valla ametiasutuse Mulgi Vallavalituse on 100-aastased ja va- inimesi. Määratlemata Lilli küla 60 62 122 struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning täiendati nim mees on 98-aastane. kodakondsusega on 83 Mulgi vald 14 2 16 abipersonali uue tähtajatu 1,0 koormusega teenistuskohaga 2019. aastal sündis elanikku. Maru küla 2 2 4 (töökoht) heakorra- ja remonditööline asukohaga Hallistes. Mulgi vallas 44 last ja Mulgi valla elanikest Metsaküla 29 17 46 suri 140 inimest. Valda 6762-el on emakeeleks tuli elama 306 ja mujale eesti keel, lisaks elab Morna küla 20 18 38 Mulgi Ukuvakk astus Mulgi kolis 242 inimest. Val- vallas araabia, armeenia, Mulgi küla 50 16 66 la elanikkond vähenes eelami, eesti viipekeele, Muri küla 14 8 22 Väiketootjate Liidu liikmeks! aasta jooksul 83 inimese inglise, itaalia, jaapani, Mõisaküla 390 398 788 võrra (1,1%). keskhollandi, leedu, läti, Mõõnaste küla 20 13 33 Elanike arvu poolest moldova, poola, sak- Naistevalla küla 5 7 12 on suurimad asulad sa, soome, tatari, türgi, Niguli küla 6 4 10 Karksi-Nuia (1493), Ab- tšehhi, tšuvaši, ukraina, Oti küla 14 10 24 ja-Paluoja (1052) ja Mõi- valgevene ja vene ema- Penuja küla 32 22 54 saküla (788 elanikku). keelega inimesi. Väikseima rahvaarvuga 469 elaniku puhul on Polli küla 84 108 192 on Maru küla (4 elanik- emakeel rahvastikure- Pornuse küla 12 9 21 ku). Täpne aadress oli gistris märkimata. Põlde küla 81 86 167 1. jaanuari seisuga rah- Päidre küla 53 34 87 Mulgi Väiketootjate Liit on kõigi huviliste koostööko- vastikuregistrisse kand- Päigiste küla 39 29 68 gu Mulgimaa väiketootjate konkurentsivõime tugev- mata 16 elanikul. damiseks. Koos saavutatakse ikka rohkem ja ollakse Pärsi küla 32 33 65 võimekamad. Mulgi Ukuvaka käsitöömeistrid teevad Rohkem infot Mulgi valla rahvastiku kohta leiab Pöögle küla 40 24 64 nii imelist käsitööd, et kohe patt on seda kõike vaka aadressilt https://mulgivald.ee/rahvastik . Raamatu küla 10 6 16 all hoida, ehk siis ainult Mulgi Ukuvakas müüa. Mõt- Raja küla 16 16 32 lesime, et näitame end ja ilmestame ka teiste tooteid VANUS AASTATES MEHI NAISI KOKKU Rimmu küla 11 13 24 Mulgimaa imeliste mustrite ja kindakirjadega Mulgi Mäeküla 12 17 29 Väiketootjate Liidu ühisriiulitel. Liidu eestvedamisel 0–7 254 250 504 Räägu küla 24 23 47 tulevad lähitulevikus Karksi-Nuia ja Abja Konsumisse, 8–17 357 318 675 Saate küla 10 4 14 Viljandi Maksimarketisse ja Imavere Tikutopsipoodi 18–65 2527 2035 4562 Mulgimaa väiketootjate toodete ühisriiulid. Mulgimaa Saksaküla 14 9 23 toodetega ühisriiulite eesmärgiks on Mulgimaal too- 65+ 642 1105 1747 Sammaste küla 21 14 35 detud toodete esiletoomine kauplustes ja seeläbi hoo- Sarja küla 14 13 27 gustada Mulgimaa toodete müüki ning turundada ka KOKKU 3781 3711 7492 Sudiste küla 63 61 124 Mulgimaad üldisemalt. Mulgi toodete ühisriiulid olid Suuga küla 7 9 16 väljas ja rahvale näha ka Mulgi Konverentsil, Mustlas. Mulgi valla rahvastiku vanuseline koosseis Tilla küla 15 13 28 Konverentsil sai
Recommended publications
  • Õnnesoovid 90. Sünnipäevaks Meie Austatud Õpetaja Virve Kiluskile
    • Karksi valla infoleht • Nr 1 (246) jaanuar 2017 • Õnnesoovid 90. sünnipäevaks meie Kodanikupäeval tunnustati kohalikke MTÜsid Kodanikupäeval, 26. novembril, tunnustati on Tuhalaane rahvamaja renoveerimine Lahmuse mõisas Viljandimaa MTÜsid. väliüritusteks. austatud õpetaja Virve Kiluskile Päeva esimese poole muutsid hubaseks Karksi-Nuia Pensionäride Ühendust Foto: Margus Mõisavald Meil, Nuia keskkooli 2016. aasta kuldlen- muusikakollektiiv Maneo ja muinasjutu- tunnustati eakate päevadesse päikese too- nu vilistlastel on au tunda Sind väga palju vestja Sulev Ojap Viljandi Waldorfkoolist. mise eest. aastaid. Kooliajal õpetasid meile ajalugu ja Kuulajate südamed said pai ning muinas- Ühingu põhitegevuseks on eakate vaba hiljem sai Sinust meie sõber. Me teame, et jutt andis mõtlemisainet veel kohvilauajut- aja sisustamine, tervislike eluviiside pro- oled sündinud Raplamaal raudteelase peres tudekski. pageerimine, kodukandi ajaloo jäädvus- 27. jaanuaril 1927. aastal. Isa ameti tõttu Järgnesid erinevad tegevused, millest tamine ja murdekeele edasikandmine. tuli vanematel mitmeid kordi vahetada elu- laste seas oli eriti populaarne MTÜ Hols- Ühiselt käidi väljasõitudel, nt Põltsamaa kohta, kuid viimaseks koduks sai Viljandi, te Pere Seltsi pakutud võimalus panna end roosiaeda, Veski tallu, Setomaale Obinitsa kus lõpetasid tütarlaste gümnaasiumi. Hil- proovile vähemalt kümnel erineval alal. eakaaslastega kohtuma ja Lätti. Selle aasta jem omandasid kaugõppes ajalooõpetaja Kõik lõpetanud said tänuks külarahva val- plaanides on seista Karksi valla iseseisvuse kutse Tallinna pedagoogilises instituudis. mistatud piparkoogimedali. eest, projekti „Karksi valla eakate mäles- Ühel meie lennu kokkutulekul kirjutasid Jututuba Sirje Kanneli eestvedamisel tused nähtavaks“ teostamine ja jututubade Sa klassijuhataja päevikusse: „1947. aas- kutsus kaasa mõtlema hoolivuse teemadel. jätkamine. tast õpetan Nuia keskkoolis jõmme, kui Helkureid sai valmistada Mõisaküla proua- Tunnustamine toimus kodanikuühiskon- hästi, seda ise ei tea otsustada.
    [Show full text]
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • Eesti Vabariik 100 Sünnipäevakingitus Karksi Külale
    • Karksi valla infoleht • Nr 8 (253) september 2017 • Eesti Vabariik 100 sünnipäevakingitus Karksi külale Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva eel avati pidulikult Karksi külamaja juurde ra- jatud lipuplats koos lipumastiga. Kesknä- dala keskpäeval kogunesid sündmusest osa saama külaelanikud, Karksi valla esinda- jad, vormiriietuses kaitseliitlased ja nais- kodukaitsjad. Päeva juhatas sisse külava- nem Tarmo Simson. Hõbeniidi ja Ehatähe ansamblite esituses kõlas laul „Eesti lipp“, mille saatel heiskasid trikoloori 10meet- rise lipumasti tippu vallavanem Taimo Tugi ja kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg. Kü- larahvast tervitasid ning lähenevast Eesti Vabariigi ja kaitseliidu 100. sünnipäevast kõnelesid vallavanem Taimo Tugi, Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg, nais- kodukaitse Sakala ringkonna Karksi jaos- konna esinaine Kai Kannistu ja „EV100 igas külas“ Viljandimaa koordinaator Enn Sarv. Piduliku sündmuse lõpetas ühendan- sambel Heldur Jõgioja lauluga „Rukki- lill“, mille järel kutsus külamaja juhataja Tea Saaremägi osalejaid saali ning kostitas neid kergete suupistetega. EV100 kingituse projekti rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kuhu MTÜ Karksi kultuuriselts esitas taotlu- se koostöös kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna, naiskodukaitse Sa- „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga,“ ütlevad „Eesti lipu“ kala ringkonna Karksi jaoskonna, Karksi laulusõnad. Karksi külamaja juures avatigi lipumast, et trikoloor saaks valla ja külamajaga. püsivalt kaunistada Eestimaad. Helve Joon Eesti Vabariik 100 Tuhalaanes Peagi saab Eesti Vabariik 100aastaseks. Selleks puhuks on Lisaks MTÜ toimetamistele kirjutas Tuhalaane külamaja Tuhalaane külal plaanis teha kaks kingitust. MTÜ Tuhalaane juunikuus taotluse KÜSKi ja EV100 kingituste ja sündmuste ehitas vana rahvamaja varemete all olevast vanast pritsikuu- väiketoetuste taotlusvooru külamaja peosaali põranda remon- Tule, naudi ja tee väike heategu! rist välja toa, mis saab Ants Piibu nime. Ants Piip oli esimene diks.
    [Show full text]
  • Kultuuripärandi Aastat Õisus Vääristas Kaunis Käsitöönäitus
    Nr 11 (220) Detsember 2013 Hind 0,26 € Halliste ja Mõisaküla lehekülg Kultuuripärandi aastat Õisus KODUKANDIS vääristas kaunis käsitöönäitus Väikesed ja suured õi- sulased ja käsitööhuvilised kaugemaltki said detsembri algul ilusa elamuse Õisu rahvaseltsi eestvõttel korral- datud kinda- ja sokinäituselt. Õisu rahvatoas laudadel oli kokku ligi seitsekümmend villast mulgimustrilist kinda- ja üle poolesaja sokipaari. Osa neist olid eaka õisulase Hilje Kõik Halliste valla teatripäeval esinenud näiteringid said publiku poolt sooja vastuvõtu osaliseks. Tamme, enamus aga samuti Foto: Meelis Sõerd. Õisu käsitöömeistri Mari Leesi näputööd, mis kuuluvad Hal- listest pärit ettevõtja Ahto Orle Hallistes tehti teatrit Halliste rahvamajas sai novembri lõpul teoks traditsioo- erakogusse. niline valla teatripäev, kus astusid üles ka külalised Abjast ja Näituse avamisel Õisu Mõisakülast. raamatukogus andis Halliste Teatripäeva avas rahvamaja juhataja Laine Pedaja, tehes vallavanem Ene Maaten Mari saalitäiele piirkonna näitemängusõpradele ettepaneku muutagi Leesile üle tänukirja pärimus- Halliste valla teatripäev, arvestades huvi selle vastu ka väljast- kultuuri oskuste säilitamise, poolt, edaspidi piirkondlikuks ettevõtmiseks. Seda pooldas ka teostamise ja jagamise eest. teatripäeval osalejaid tervitanud Halliste valla haridus- ja kul- Õisu rahvaseltsi nimel tänas tuurikomisjoni esimees Jüri Ojamaa. käsitöömeistrit esimees Virve Lavalaudadel pakkus esmalt mõnusat nalja Mõisaküla kultuu- Kivja. Laulsid Halliste kooli rimaja näitering Laine Pedaja lavastatud
    [Show full text]
  • Kilingi-Nõmme Mõisaküla Abja-Paluoja Ruhja
    YX " YX YX YX Kutja Jutuse Kõrgeoja Piiga YX Rakitse" YX Suitsuküla Vanausse 35 A !( B C A YX B C 36 VÕISTE Suursoo Matsita YX Pati " Pujo Hõbemäe Maru ! YX Peedi Määraste Liplapi Uulu-Surju YX YX Uue-Kariste Vabamatsi ! Kalda Sigaste Tõõtsimõisa YX(Metsaküla) (Metsaküla) Ulli YX ! YX YX ! (Metsamõisa) ! YX Peraküla Puka YX Soometsa! Kurmi Ristiküla Toosi Tõlla! YX Hendrikmõisa Vaksali ! Vana-Kariste HALLISTEYX Sigaste YX ! Pornuse " YXKooli Lodja (as) Sirge YX KikepõhjaYX Vana-Kariste YXSaapaküla YX Kaubi Pikla ! LobinakülaYX Lodja raba Pändi Abja (Sääsekõrve) " !( Lodja (as) Voltveti YX YX Pati YX Pändi Väljaküla Muku !Marana Rängle YX Välja Tahkuranna YX Lodja Käbiküla (Pudruküla) Kulla ! YX Sarja YX ! Tõitoja " Voltveti Neitsiküla ! KILINGI-NÕMME " Pornuse YXUuejõe-Võidu Lodja Kariste YX ! ! Napsu" YX Kaubi ! Piirumi ! Kõveri ! Allikukivi !( Villemi(Vana-Kariste as) YX Lepiku YX YXSurtsi Rinnaku YX YX ! Kuksi YX Vanamõisa ! Räägu TIHEMETSA SamblaYX Vanamõisa Päigiste H " uma i Küpsi " u YX YX H laste jõg " (Sõnni) m Rinnaku YX ! (VOLTVETI, Sangaste YX Veskimäe ! Võidu Napsu a Veski Münniku YX Veelikse Kille laste jõgi YX Kurgoja Saarde " ASUVERE) ! (Vanamõisa) Pöögle YX Punapargi ! YX YX Kurgoja Kallaste YX YX ! Muhu Uuejõe YX Veneküla Mustla ABJA-PALUOJA YX Puujala Veski (Varese) YX " YX(Soometsa) Kandla (Kilingi) Riitsaare Sukapolli Põlde YX YX Suitsumatsi YX YX 1 YX 1 1 Kamara " (Abja as) 1 Kilingi ! Sukaärma Kallaste Palgimetsa (Pässaste) Palu ! Y YX Tümpsi Rannametsa! XVaheliku (Varese) RehemaaYX Abjaku ! Laiksaare Saarde krkms
    [Show full text]
  • Ja Pärandkultuuriobjektide Marsruut Mulgi Vallas Karksi-Nuia – Polli
    Mulgimaa loodus- ja pärandkultuuriobjektide marsruut Mulgi vallas Karksi-Nuia – Polli – Karksi – Sudiste – Muri – Õisu – Kulla – Uue-Kariste – Vana-Kariste – Abja-Paluoja – Penuja – Lopa – Pöögle – Indu – Laatre – Mõisaküla 1. Karksi-Nuia linn 17. sajandi lõpul oli paikkonna keskuseks kujunenud Ainja, kuhu Karksi mõis ehitas endale kõrtsi. Seoses teedevõrgu ümberkujunemisega 19. sajandi algul nihkus teederist paari kilomeetri võrra Ainjast loode suunas asuvale kõrgendikule. Kirjanik August Kitzberg (1855- 1927) meenutab, et alguses oli seal pikk must mudane kõrts ja selle lähedal vana taluhoone. Mõis püstitas teederistile uue, esinduslikuma kivist kõrtsihoone – “uue kõrtsi”, saksa keeles “DAS NEUE KRUGE”. Rahvasuus muutus saksakeelne NEUE aga peatselt NUIA-ks. Ainjas asuvat kõrtsi (DAS ALTE KRUGE) kasutasid teekäijad üha vähem. Uut ja esinduslikku NUIA kõrtsi aga külastati järjest rohkem. Kivist kõrtsihoonele lisandusid peatselt kivist õigeusu kirik, kaks koolimaja, karskusseltsi “Iivakivi” seltsimaja, ettevõtjate Jaak Kõdara ning Johan Lõhmuse kivimajad. Kõik need paiknesid asulat läbiva käänulise Valga-Pärnu maantee ääres. Lisaks ehitasid kaupmehed ja käsitöölised teede serva rea puitmaju, milledest 20. sajandi alguseks kujuneski Nuia alev (Karksi-Nuia linn). Tollaseks esinduslikumaks hooneks sai ärimees Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Foto: erakogu Keskväljaku lõunaservas paiknenud kõrge kellaga kivist kõrtsihoones tegutses kahe maailmasõja vahelisel ajal Karksi Tarvitajate Ühistu kaubamaja. Karksi-Nuia Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pritsimehed kasutasid hoone fassaadi ronimistreeninguteks. Pealetungivate saksa vägede eest põgenevad punaväelased süütasid 6. juulil 1941. aastal hoone põlema. Kuiva ja tuulise ilmaga kandus tuli üle Tartu maantee asunud elumajadele – tol päeval põles kokku maha 10 maja. Hiljem kauba- Karksi Tarvitajate Ühisuse maja fassaadil toimusid maja varemed lammutati ning ase tuletõrjeõppused 1928.
    [Show full text]
  • Õisu Maastikuakitseala Trükis.Pdf
    ÕISU MATKARADA (2,6 km) KÜLASTAJA MEELESPEA Mõisa juurest juhatavad sildid Õisu jõeoru 2,6 km pikkusele ●● Eramaal võib viibida päikesetõusust loojanguni, kui ei tekita kahju matkarajale. maavaldajale. Tarastatud/tähistatud eramaal liikumiseks on vaja oma- Jõeoru pikkus on 1,2 km, laius 300–400 m, nõlvade suh- niku luba. teline kõrgus on kuni 20 m. Kaunist orumaastikku läbiv rada ●● Mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teel ja pargi ainult on tuntud järskudel nõlvadel asuvate liivakivipaljandite parklasse. poolest. Oru järsu nõlva jalamid on soised ja allikalised. ●● Telgi ja tee lõket ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Punase liivakivi paljandid on keskmiselt 8–14 meetrit kõr- ●● Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud, ka lõkkealustel. ged. Suurima paljandi kõrgus on 14,6 m ja pikkus 34,4 m. ●● Veekogudel võib sõita mootorita ujuvvahendiga. Õisu järvel on lubatud Paljandites võib leida rüükalade kivistisi. Eriline vaata- mootoriga ujuvvahendiga sõitmine kiirusega kuni 30 km/h. misväärsus on 1930. aastatel ühte paljandisse graveeri- ●● Hoia koer looduses liikudes rihma otsas. tud reljeef „Veekandja neitsi“, mille loojaks oli kunagise ●● Kaitsealal võib korjata marju, seeni ja muid metsaande. Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas õpilane Elsa Põld. Aegade ●● Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata. jooksul kahjustunud seinareljeef on osaliselt taastatud, Kui näed looduse või külastusobjektide kahjustamist, teavita sellest andes aimu kunagisest erakordsest taiesest. Paljanditel keskkonnainspektsiooni tel 1313. ja allikasoodes kasvavad mitmed haruldased sammaltai- med nagu õrn harkhammas, kähar põõsassammal, ulmik vesisammal jt. Orgu läbiv kärestikuline Vidva oja saab alguse Mäeküla järvest ning suubub Õisu järve. Matkarada kulgeb ühes osas ürgoru nõlval, kust avane- Õisu vad vaated Vidva ojale, teine osa rajast läbitakse metsa- maastiku- semal madalamal tasapinnal piki Vidva oja vastaskallast, kaitseala võimaldades vaatekohtadelt imetleda nõlvadel avanevate liivakivipaljandite võimsaid seinu.
    [Show full text]
  • 371 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    371 buss sõiduplaan & liini kaart 371 Viljandi - Abja-Paluoja - Mõisaküla - Kilingi- Vaata Veebilehe Režiimis Nõmme - Pärnu 371 buss liinil (Viljandi - Abja-Paluoja - Mõisaküla - Kilingi-Nõmme - Pärnu) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Pärnu Bussijaam: 6:50 (2) Viljandi Bussijaam: 10:45 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 371 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 371 buss saabub. Suund: Pärnu Bussijaam 371 buss sõiduplaan 59 peatust Pärnu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:50 teisipäev 6:50 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev 6:50 Vabaduse Plats neljapäev 6:50 4 Vaksali, Viljandi reede 6:50 Reinu Tee laupäev 7:45 16a Riia mnt, Viljandi pühapäev 7:45 Männimäe 42 Riia Maantee, Viljandi Jakobsoni Kool 52b Riia Maantee, Viljandi 371 buss info Suund: Pärnu Bussijaam Orika Peatust: 59 2 Orika tee, Estonia Reisi kestus: 130 min Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Vabaduse Plats, Kolmeõue Reinu Tee, Männimäe, Jakobsoni Kool, Orika, Kolmeõue, Urmi, Kondi, Loodi Kauplus, Loodi, Kahu, Urmi Sultsi, Paistu Kool, Oru, Kaera, Variku, Õisu Järv, 2 Vahe tee, Estonia Õisu, Pärna, Kaarli, Ülemõisa, Karuküla, Raadi, Halliste, Halliste Kool, Kulla, Kuksi, Kirju, Ruubli, Abja- Kondi Paluoja, Metsa, Palu, Linavabrik, Jussi, Olevi, Laatre Teerist, Mõisaküla Teerist, Lasari, Tsombe, Loodi Kauplus Mõisaküla, Lasari, Mõisaküla Teerist, Riitsaare, Tihemetsa, Allikukivi, Sauga Kauplus, Kilingi-Nõmme, Loodi Surtsi, Lodja, Tõitoja, Ristiküla, Surju Tee, Rabaküla, Reiu Tee, Linnapiir, Raeküla,
    [Show full text]
  • Eesti Keele Käsiraamat
    EESTI KEELE KÄSIRAAMAT EESTI KEELE KÄSIRAAMAT Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross Uuendatud väljaanne Eesti Keele Instituut EKSA Tallinn 2020 Raamat on välja antud Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti Keele Instituudi baasfinantseerimise toel. Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross Eesti keele käsiraamat Kaane kujundanud Andres Rõhu Küljendanud Merle Moorlat Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2020 ISBN EKSA, 2020 www.eksa.ee Trükitud ASi Pakett trükikojas SISUKORD Saateks 17 Lühendid ja märgid 19 SISSEJUHATUS 23 Eesti keele päritolust 23 Kirjakeel ja murded 24 Eesti keele kirjeldamise ja arendamise ajaloost 27 Keele tasandid 38 Keeleteaduse harud 40 Keele avaldumisvormid 42 Kirjandust sissejuhatuse kohta 42 ORTOGRAAFIA 45 Kiri ja tähestik 45 Kirjaviis 46 Ortograafia mõiste 46 Ortograafia põhimõtted 46 HÄÄLIKUD JA FONEEMID 48 Häälikud 48 Foneemid 49 Silbitamine ja poolitamine 52 Rõhk 54 Häälikute ja foneemide pikkus. Sõnavälde 54 Kuidas määrata sõnaväldet 56 TÄHEORTOGRAAFIA 59 b, d, g, p, t, k ortograafia 59 h sõna algul 60 i ja j ortograafia 61 Häälikute pikkuse märkimine 61 Häälikuühendi ortograafia 62 Võõrsõnade kirjutamine 63 Võõrnimede kirjutamine 67 Tsitaatsõnade kirjutamine 68 Nimedest saadud üldsõnade kirjutamine 69 Võõrnimetuletiste kirjutamine 70 Vene-ladina transliteratsioon 72 Vene-eesti transkriptsioon 73 ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA 77 Suure algustähe kasutamine 77 EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 6 Kohad, ehitised 78 Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused 81 Riigid, osariigid 84 Isikud, olendid 84 Perioodikaväljaanded
    [Show full text]
  • Rahupäev Karksi Lasteaias
    • Karksi valla infoleht • Nr. 9 (166) Oktoober 2009 • jad, meetoitude valmistajad, lille- seadjad ja isetegevuslased. Erich Sõnumeid Mägi jäädvustas sündmuse video- fi lmile. Täname kõiki laadalisi, loengu- te ja kontsertide kuulajaid, müü- jaid-ostjaid, isetegijaid, abistajaid ja Viiulisõprade kaasalööjaid! Üritusele aitas kaasa koosmängupäev päikseline sügisilm. Kui kõik läheb hästi, siis kohtu- Laupäeva, 19. septembri hom- me järgmisel sügisel uuesti. mikul kogunesid kultuurikeskuses- Karksi-Nuia Aianduse ja Mesin- se viiulisõprade koosmängupäeva- duse Seltsi juhatuse nimel le keelpilliõpilased ja õpetajad. Li- Leili Nael saks kohalikele noortele viiuldaja- tele oli osalejaid Nõo, Antsla, Põlt- samaa, Türi, Valga, Tõrva ja Tarvas- Psühholoogia- tu muusikakoolist. alane koolituspäev Päeva avas külaline Katariina Kreintaal Tartu Ülikooli Viljandi Koolitusseminar lastevanemate- Kultuuriakadeemiast, kes oma in- le ja pedagoogidele toimub 26. ok- nustava eeskujuga pani ansambli toobril kella 14—17 gümnaasiumi kuulmise järgi mängides kahehääl- aulas. Lektor on psühholoog-õppe- selt kõlama. jõud Toivo Niiberg. Koosmängu peadirigent oli õpe- Loengut läbivad teemad on taja Milvi Erm Nõo Muusikakoolist. meeste ja naiste psühholoogilised G. F. Händeli “Aaria” hümnilaadset erinevused, soorollide tajumine ja pidulikku kõla lihviti Põltsamaa • Viiulisõprade koosmängupäev. Dirigeerib Milvi Erm Nõo Muusikakoolist. RINGA VAIKSAARE foto hoiakud, positiivseks lapsevane- õpetaja Hiie Taksi käe all. maks olemine, lapsevanema ja õpe- Proovipäeva poolitas Helve Joo- näitas lastele sõdurivormi ja -varus- Loodetavasti on külaliikumise esin- taja roll, tüdrukute ja poiste kooli- ne juhitud väike matk Karksi lossi- tust, mida uuriti ja vaadati huviga. dajatel nüüd paremad võimalused rõõm ning seda mõjutavad tegu- mäele. Mõned lapsed teadsid, et ka Eesti noortele uusi projekte välja tööta- rid. Kokkusaamise eesmärk oli saa- sõdurid on praegugi välismissioo- da, sest noorte ootused on neil tea- Koolituspäeva idee sai alguse vutada koosmängurõõm.
    [Show full text]
  • REE Koorilaager Muinasjutumaailmas!
    Nr 11 (209) Detsember 2012 Hind 0,26 € Abja lehekülg REE koorilaager lühidalt muinasjutumaailmas! Minu vanavanemate lugu Juba teist aastat korraldab Abja raamatukogu Jaan Rannapile pühendatud omaloominguvõistlust. Seekordse jutuvõistluse teemaks oli “Minu vanavanemate lugu”. Novembrikuu viimasel teisipäeval kogunes küünlasäras kultuurimajja vanaemasid ja vanaisasid, Abja gümnaasiu- mi õpilasi, taidlejaid ja kohalikku rahvast. Algas parimate kirjutajate tänamine. Töid hindavasse žüriisse kuulusid Ingrid Porkanen, Eve Raska, Laine Lindvest, Leida Lepland, Sirje Renter, Silvia Mälksoo, Siiri Meidla. Mälestused vanavanematest olid südamlikud ja siirad. Parimad olid: 5.–6.klass Eliisa Raal, Kirke Kask, Gerhard Põllumäe 7.–9. klass Keiro Luik, Rasmus Erik Viitas, Grethel See- gel 10.–12. klass Ly Metsaroos, Marlen Lees, Janne Kalda, Sigrit Saar, Laura Kulemina, Triin Kask, Sandra Saar. Hetk Mõisaküla kontserdist. Foto: Meelis Sõerd. Täiskasvanud Tiiu Lelle, Marje Kaaremaa, Sirje Renter, Silvia Mälksoo Eelmisel aastal kohtu- Tänavu pälvis Agu Sihvka preemia Gerhard Põllumäe. sime toredate prouadega Küünlasära ja piparkoogid lõid hinge jõulutunde. Aitäh Abja-Paluojalt, kes reisisid kõigile kirjutajatele! Inglismaale, et osaleda esi- meses Rahvusvahelise Eest- SIIRI MEIDLA laste Eksperimentaalkoori (REE) laululaagris. Kohe algusest peale tekkis meie vahel soe sõprus ja meil oli väga hea meel, kui kuulsime dirigent Reet Kromeli käest, EELK Mõisaküla koguduse juhatuse liige et ka nemad soovivad oma Niina Jegorova tänas pärast imeilusat kontserti koduvallas Abja-Paluojal REE koorilaagri korraldada. kirik-kontserdisaalis kuulajate nimel südamest nii koori kui ka soliste. Dirigent Reet Kromelile, Broneerisime juba vara- kult lennupileteid Eestisse kes oma koolivaheaegu lapsepõlves vanavanemate ja hakkasime novembri- juures Mõisakülas veetis, kinkis ta taldriku ko- kuu lõppu ootama. Tallinna lennujaamas maandudes dukiriku pildiga, mille on maalinud Vija Kuusk.
    [Show full text]
  • Abja Jooks(6,5
    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
    [Show full text]