Nr 1 (22) JAANUAR 2020 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Tippspordis oli Mulgi vallal väga hea aasta Julgen möödunud aasta tulemuste kohta nii öelda, sest kõikidel spordialadel on alaliidud oma kokkuvõtted juba teinud. Mitmed Mulgi valla sportlased nimetati omal alal parimateks ning Viljandimaa sportlaste valimisel toodi viiest Mar- tini-nimelisest auhinnast kolm meie valda. Eesti parimate autosportlaste auhinnagalal „Autospor- di tähed 2019“ tunnistati Eesti aasta rallikrossisõit- jaks Janno Ligur. Teinegi -Nuia mees, Kert Varik oli motokrossis lät- Janno Ligur pälvis Eesti aasta rallikrossisõitja tiitli. Foto: erakogu lasest korvimehe Lau- ris Daidersiga maailma- Viljandimaa aasta võistkonnaks kuulutati külgkorviga mootorratastel võistlevad Kert Varik (paremal) ja meistrivõistlustel kuues. Lauris Daiders. Foto: erakogu See tulemus ja Rahvuste disündmuseks Viljan- võtnud, kui palju raha oma selleaastastele tege- krossi teine koht andis dimaal 42. jaanijooksu kulutati teistes omavalit- mistele. Raha taotlemisel Varikule eelise Viljandi- ümber Karksi-Nuia pais- sustes enne Mulgi vallaks tuleb arvestada, et esitada maa parimate meeskon- järve. ühinemist, aga mulle tun- tuleb kulude aruanne dade valimisel. Gedly Mulgi vallas on veel tei- dub, et spordi poole pealt ja vald ootab ka seda, et Tugi oli kergejõustikulii- sigi tublisid sportlasi, kes on olud läinud kitsamaks kui minnakse suurema- du auhinnagalal parim on mitmel alal vabariigis ja segasemaks. Uues eel- tele spordivõistlustele noorsportlane ning tema eesotsas. Kui tippusid on arves on raske ka kõiki ühise Mulgi valla eest, odavisketulemus 54.52 vald ikka toetanud oma asju välja tuua, sest raha oleks klubi valda esinda- m oli Euroopa 20-aas- võimaluste piires, siis ei ole ainult spordi real mas parima koosseisuga. taste meistrivõistlustel rahanappus on andnud ja mõningaid asju tuleb Volikogu ei ole uut eel- pronksmedalit väärt. Ees- ka tagasilööke. Nii näi- otsida hoopis piirkon- arvet vastu võtnud ning ti meistri tiitel tuli tulemu- teks korvpallurid sellel dade alt. Koolispordis veel on võimalik raha- sega 51.11 m. Viljandimaa aastal Mulgi valla nime on kergem, sest seal on numbreid liigutada. parimate sportlaste va- all ei mängi. Valla 2020. lisaks omavalitsuse toe- Oleme uhked oma limisel tunnistati Gedly aasta eelarves on spor- tusele võimalik juurde sportlaste heade tule- Tugi parimaks nais- ja dile planeeritud 40 000 taotleda huvihariduse muste üle ja loodame, et noorsportlasteks ning ta eurot. Kas sellest piisab, et rahasid. Kuna käes on 2020. aasta on Mulgi valla saab Olustvere klaasi- me tulevikus saame oma taotluste esitamise aeg ja spordile sama helde või kojas valmistatud kahe sportlastega uhkustada? uuel eelarveaastal läheb isegi parem kui eelmine. auhinna omanikuks. Näiteks enne omavalit- jagamisele 25 000 eurot, Lisaks valis Eestimaa susreformi oli Karksi val- siis on viimane aeg ha- LEO LIIBER spordiliit Jõud 2019. aas- Gedly Tugi valiti Eesti parimaks noorsportlaseks kergejõustikus ning lal spordi real 20 000 eurot kata igal spordiklubil ja ta piirkondlikuks spor- Viljandimaa parimaks nais- ja noorsportlaseks. Foto: Berit Tugi aastas. Ma ei ole küll välja üksikisikul mõtlema juba

Kultuurisepad täitsid unistuse MTÜ Karksi-Nuia 10. jaanuaril avati Abja meeleldi nõus pajatama pakun 24 eriilmelist fotot, et Pensionäride Ühendus kultuurimajas fotonäitus lugusid piltide saamisest. oleks huvitavam. Erinevaid „De Visu“. Hobifotograaf Näiteks ühe virmaliste pildi stiile nähes saab rohkem ootab eakaid jututuppa Eerik Hunt unistas enda jaoks oli tal aega vaid 38 aimu, mida nende piltidega 28. jaanuaril kell 11 ja fotode näitusest. Aasta jagu sekundit – virmalised ilmu- öelda tahan. planeerimist ja MTÜ Abja sid ja hetk hiljem oli taevas Eeriku tänu läheb Abja 25. veebruaril kell 11 Kultuurisepad toel sai näi- jälle tavaline. Iga pildi all kultuurimajale, MTÜ-le tus teoks. Näituse avamisele on info pildi saamisloost, et Abja Kultuurisepad ja Popsi Karksi-Nuia Tartu mnt 22 kogunes hulga rahvast. Olid oleks lihtsam mõista pildi köögile imeliste suupistete kohalikud inimesed, oma olemust. eest. maja töötajad ning Eeriku Eerik ise kirjutab tutvus- Näitus on Abja kultuu- sõbrad Tartust ja Võrumaalt. tuses, et näitusel on näita- rimajas üleval veebruari Peale lühikest tutvustust miseks üks teekond, mis läbi lõpuni. Eerik oli meeleldi nõus pajatama võis igaüks küsida iga pildi minu silmade saab osaks LAURI SEPP lugusid piltide saamisest. kohta täpsemalt. Eerik oli teie silmadele. Vaatamiseks Foto Lauri Sepp 2 Mulgi valla infoleht

VALLAVOLIKOGU ISTUNGILT Ülevaade valla rahvastikust

17. detsembri istungil Elanike arv asulates Osa võtsid volikogu liikmed: Kerti Einstein, Olavi Israel, Asula Mehi Naisi Kokku Kati Kuusk, Leo Liiber, Arvo Maling, Ürjo Mälksoo, Jüri Abja-Paluoja 498 554 1052 Patune, Peeter Rahnel, Mari Saarela, Tarmo Simson, Rein küla 34 38 72 Tarkus, Taimo Tugi, Taevo Viitas, Villu Võsa. Puudusid: Eveli küla 36 28 64 Allik, Anne Ladva, Reet Paju, Aimar Peterson, Eneli Põder. küla 25 26 51 Andres Rõigas, Raimond Tammoja. Atika küla 39 33 72 Kinnitati lasteaia Pääsuke ja Abja lasteaia aren- küla 19 18 37 gukavad aastateks 2020–2023. Halliste alevik 158 161 319 Kinnitati Karksi-Nuia Noortekeskuse põhimääruse uus Mulgi valda sündis mullu 44 last. Foto: erakogu Hirmuküla 13 10 23 redaktsioon. Mulgi vallas elab rah- Mulgi valla elanikest Hõbemäe küla 15 12 27 Kehtestati toimetulekutoetuse määramisel eluruumi vastikuregistri andmetel 97,5% (7303 inimest) on Kaarli küla 48 41 89 alaliste kulude uued piirmäärad. 2020. aasta 1. jaanuari Eesti kodakondsusega, küla 22 21 43 Võeti vastu valla munitsipaalomandis olevate eluruumi- seisuga 7492 inimest. lisaks elab vallas Egiptu- Kamara küla 92 83 175 Valla elanikest pisut üle se, Hollandi, Itaalia, Jaa- de valdamise, kasutamise ja käsutamise kord. Karksi küla 217 219 436 poole – 3781 (50,5%) on pani, Jordaania, Leedu, Arutati I lugemisel Mulgi valla 2020. aasta eelarve eel- Karksi-Nuia 693 800 1493 mehed ja 3711 (49,5%) Läti, Moldova, Rumee- nõud. naised. Vallaelanike nia, Saksamaa, Soome, Kulla küla 47 50 97 Anti vallavalitsusele luba korraldada menetlus sotsiaal- keskmine vanus on 45,7 Suurbritannia, Tuneesia, Kõvaküla 37 26 63 valdkonna teenistujatele 2 ametiauto liisimiseks, mille aastat (naistel 48,7 ja Tšehhi, Ukraina, Unga- Laatre küla 19 18 37 maksumus kokku ei tohi ületada 36 000 eurot (koos käi- meestel 42,7 aastat). Val- ri, Valgevene ja Vene- küla 11 15 26 bemaksuga). la eakaimad naised (2) maa kodakondsusega Leeli küla 21 17 38 Muudeti Mulgi valla ametiasutuse Mulgi Vallavalituse on 100-aastased ja va- inimesi. Määratlemata Lilli küla 60 62 122 struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning täiendati nim mees on 98-aastane. kodakondsusega on 83 Mulgi vald 14 2 16 abipersonali uue tähtajatu 1,0 koormusega teenistuskohaga 2019. aastal sündis elanikku. Maru küla 2 2 4 (töökoht) heakorra- ja remonditööline asukohaga Hallistes. Mulgi vallas 44 last ja Mulgi valla elanikest Metsaküla 29 17 46 suri 140 inimest. Valda 6762-el on emakeeleks tuli elama 306 ja mujale eesti keel, lisaks elab Morna küla 20 18 38 Mulgi Ukuvakk astus Mulgi kolis 242 inimest. Val- vallas araabia, armeenia, Mulgi küla 50 16 66 la elanikkond vähenes eelami, eesti viipekeele, Muri küla 14 8 22 Väiketootjate Liidu liikmeks! aasta jooksul 83 inimese inglise, itaalia, jaapani, Mõisaküla 390 398 788 võrra (1,1%). keskhollandi, leedu, läti, Mõõnaste küla 20 13 33 Elanike arvu poolest moldova, poola, sak- Naistevalla küla 5 7 12 on suurimad asulad sa, soome, tatari, türgi, küla 6 4 10 Karksi-Nuia (1493), Ab- tšehhi, tšuvaši, ukraina, Oti küla 14 10 24 ja-Paluoja (1052) ja Mõi- valgevene ja vene ema- küla 32 22 54 saküla (788 elanikku). keelega inimesi. Väikseima rahvaarvuga 469 elaniku puhul on Polli küla 84 108 192 on Maru küla (4 elanik- emakeel rahvastikure- küla 12 9 21 ku). Täpne aadress oli gistris märkimata. Põlde küla 81 86 167 1. jaanuari seisuga rah- Päidre küla 53 34 87 Mulgi Väiketootjate Liit on kõigi huviliste koostööko- vastikuregistrisse kand- Päigiste küla 39 29 68 gu Mulgimaa väiketootjate konkurentsivõime tugev- mata 16 elanikul. damiseks. Koos saavutatakse ikka rohkem ja ollakse Pärsi küla 32 33 65 võimekamad. Mulgi Ukuvaka käsitöömeistrid teevad Rohkem infot Mulgi valla rahvastiku kohta leiab Pöögle küla 40 24 64 nii imelist käsitööd, et kohe patt on seda kõike vaka aadressilt https://mulgivald.ee/rahvastik . küla 10 6 16 all hoida, ehk siis ainult Mulgi Ukuvakas müüa. Mõt- Raja küla 16 16 32 lesime, et näitame end ja ilmestame ka teiste tooteid VANUS AASTATES MEHI NAISI KOKKU küla 11 13 24 Mulgimaa imeliste mustrite ja kindakirjadega Mulgi Mäeküla 12 17 29 Väiketootjate Liidu ühisriiulitel. Liidu eestvedamisel 0–7 254 250 504 Räägu küla 24 23 47 tulevad lähitulevikus Karksi-Nuia ja Abja Konsumisse, 8–17 357 318 675 küla 10 4 14 Viljandi Maksimarketisse ja Imavere Tikutopsipoodi 18–65 2527 2035 4562 Mulgimaa väiketootjate toodete ühisriiulid. Mulgimaa Saksaküla 14 9 23 toodetega ühisriiulite eesmärgiks on Mulgimaal too- 65+ 642 1105 1747 küla 21 14 35 detud toodete esiletoomine kauplustes ja seeläbi hoo- Sarja küla 14 13 27 gustada Mulgimaa toodete müüki ning turundada ka KOKKU 3781 3711 7492 Sudiste küla 63 61 124 Mulgimaad üldisemalt. Mulgi toodete ühisriiulid olid küla 7 9 16 väljas ja rahvale näha ka Mulgi Konverentsil, Mustlas. Mulgi valla rahvastiku vanuseline koosseis Tilla küla 15 13 28 Konverentsil sai ka Mulgi Ukuvakk oma toodetega 01.01.2020 seisuga küla 11 11 22 ühisriiulil käe valgeks. Hetkel käib Liidus ka töö selle 0–7-aastased küla 66 42 108 nimel, et Mulgi toodete ühisriiulid viia tulevikus ka 7% Abja-Vanamõisa küla 30 27 57 Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu linna erinevatesse kes- 8–17-aastased 9% küla 18 13 31 kustesse. Nii et varsti võib siis Mulgi Ukuvaka meistrite käsitööd osta nii Tartust kui Tallinnast. Vahva ja põnev küla 34 20 54 aasta on meid ja Mulgimaa väiketootjaid ees ootamas! 65+ aastased Uue-Kariste küla 22 17 39 Aga Sinuga, armas käsitööhuviline, jagame ka sellel 23% küla 18 16 34 aastal oma tegemisi ja toimetusi interneti vahendusel Vana-Kariste küla 36 32 68 nii Facebookis kui ka Instagrammis. Eelolevaks aastaks Veelikse küla 62 46 108 soovime aga kõikidele isetegemise rõõmu ja ikka ka Veskimäe küla 51 43 94 meie meistrite kösitöö ostmise ning kandmise rõõmu. 18–65-aastased Õisu alevik 87 103 190 Oled meile oodatud, Abja-Paluoja, Kooli tn 2! 61% Äriküla 55 45 100 PIRET LESKOVA Ülemõisa küla 33 26 59 MTÜ Mulgi Ukuvakk Kokku vallas 3781 3711 7492 juhatuse liige

Mulgi valla infoleht 3

VI Mulgi pidu läheneb hoogsalt SAAME TUTTAVAKS 12. jaanuaril kogune- sime mulkide ja mulgi- Karksi-Nuia meelsetega Karksi mõi- noortekeskuse sa pargis, et filmida VI Mulgi peo reklaamvideo noorsootöö- Hooandja ühisrahastus- spetsialist platvormi jaoks. Üleskut- ses lubasime, et filmimine Reet Hunt toimub iga ilmaga. Saime- Asusin tööle Karksi-Nuia gi trotsida pori, vihma ja noortekeskusesse noorsoo- jahedat tuult. Siinkohal on tööspetsialistina 2019. aasta Reet Hunt hea võimalus tänada kõiki novembrist. Sotsiaaltöö korralduse alase hariduse kohaletulnuid ja panus- omandasin Tartu ülikooli Pärnu kolledžis. Olles tööta- tajaid. Aitäh mulgid Alli, nud eelnevalt Justiitsministeeriumi valdkonnas, saan Maarja, Indrek ja Isabel – sealseid töökogemusi rakendada ka noorsootöös. Mia ja sia ütenkuun ka pildi pääl. Foto: Kaire Kannistu saite kohapeal mängleva Olen abielus ja minu peres kasvab kolm last. Kaks laliskollektiivid Setumaalt, kergusega mulgi keeles VI Mulgi peo korraldami- poega õpivad August Kitzbergi nimelises Võrumaalt, Kihnust, toi- kõneldud. Aitäh Nuia TV VI Mulgi pidu nimega seks. Kogutud rahaga soo- gümnaasiumis ja tütar käib Karksi-Nuia lasteaias. muvad erinevad õpitoad, ja TaaVID Meedia – filmi- „Mia ja sia ütenkuun“ toi- vime rentida videotehnika Olles ise lapsevanem, on töö noortega mulle hinge- avatud on lasteala jpm. mine üsna ekstreemsetes mub 30. mail 2020 Karksi ja suure ekraani, mille abil lähedane. VI Mulgi peo kontsert tingimustes nõudis teilt kihelkonnas Karksi par- näeks publik paremini la- Pean oluliseks Karksi-Nuia noortekeskuse jät- algab kell 14 rongkäiguga, head tahet, professionaal- gis. Tegu on Mulgimaa val toimuvat. Soovime olla kusuutlikkuse hoidmist ja arendamist ning soovin kuhu on oodata 1500 laul- sust ja operatiivsust. Fil- traditsioone, kombeid ja nähtavad ja jäädvustada tänapäeva kiiresti arenevas ühiskonnas suunata jat, tantsijat ja muusikut. mimise etteteatamine tuli pärimust tutvustava suu- toimuvat tänastele ja ka noorte arengut ja olla neid toetav. üsna ootamatult, kuid re kogu pere peoga. See Peo kavva on planeeritud tulevastele põlvede. tähendab, et sina oled nii esinemised, kui kollek- juba sama päeva õhtul Hea lugeja – aita meil oli meil võimalus näha ka kogu perega oodatud tiivide ja publiku kooslaul- meiega üheskoos tantsi- mised ning -tantsimised. pidu korraldada, külas- esialgset monteeritud ter- ta Hooandaja kodulehte viklahendust. Tänusõnad ma, laulma ja laadamelu Korraldusmeeskond an- TUTVUSTAME MESINIKKE nautima. nab teada, et registreeri- https://www.hooandja. Avele ja Kristile Mulgi kul- ee/ ning tee vastavalt oma tuuri instituudist – teie pa- Mulgi traditsioone hoi- mine VI Mulgi peole on takse elus läbi Mulgi keele, avatud. Repertuaariga võimalustele ja soovidele kutud pirukad ja kringel ülekanne! Everti-Kõrvi maitsesid ülihästi ning teie rahvarõivaste ja tradit- saab tutvuda Karksi-Nuia kohalolek pakkus turva- sioonilise toidu ning seda kultuurikeskuse kodule- kõike võid sa leida VI hel https://www.kultuuri- Meie läheme! Tule sina tunnet meile kõigile. Aitäh ka! Siin saap süvvä, siin Õuna pere lugu Karksi külamaja Tea, saime Mulgi peolt. Päev algab keskus.karksi.ee/89-sund- saap juvva, siin saap laulu, Aasta oli siis 1987, kui tuulevarju ning maitsvat II Mulgi toidu festivali- mused-vi-mulgi-pidu-re- tantsu lüvvä! abikaasa Artiga lõpetasi- sooja teed. Aitäh Lõõtsa- ga, kuhu koondatakse pertuaar.html vägilased, Samm sassis, parimad Mulgi maitsed 2020. aasta on kuuluta- me Olustvere sovhoos- ja käsitöö. Toimub suur tud digikultuuriaastaks. KAI KANNISTU tehnikumi mesinduse Tarvastu ja Karksi-Nuia Karksi-Nuia kultuuri- tantsijad ning teisedki laat, mille laval on tihe Pöördume Hooandjasse, keskuse juhataja eriala. Art asus tööle kohaletulnud. programm, esinevad kü- kuna soovime Teie toetust VI Mulgi peo projektijuht Viljandi metsamajandi mesinikuks. Mesindus oli siis seotud Mõisaküla metskonnaga. Metsama- MTÜ Seltsiks Sinule plaanib laieneda Mulgi valda jand ostis Antu Rohtlalt MTÜ Seltsiks Sinule te- mahu. Meie esimese kuue klubilisi tegevusi, lisaks [email protected], tel 5663 30 mesilasperet. Mina gutseb Viljandi maakonnas kuu kokkuvõtted näitasid, kaetakse nende tegevusega 8655; projektijuht: Eesti kü- pidin mesinikukoha saa- aastast 2017. Aktiivgruppi et kõige sagedamini seisnes tekkivad transpordikulud. laliikumine Kodukant – Eha Maire Õun otse objektil. ma, kui koormusnorm kuuluvad Vally-Reet Järs, vabatahtlike tegevus inim- Vabatahtlike kaasamist ja Paas, [email protected]. Foto: Maire Õun Epp Johani (MTÜ Teeme), liku toe pakkumises. Abiks nende tegemisi toetab MTÜ Meie tegevuse kohta saab on täidetud. Töötasin Annika Veidenberg ja Kadri käidi (hoolde)kodudes, kuid Seltsiks Sinule koostöös pikemalt lugeda Vabataht- aiandis ja päris ametlikult mesinikuks ma ei saanud. Vollmann. Vabatahtlike selt- nõu ja jõuga aidati ka iga- MTÜdega Teeme ja Kodu- like Väravast: https://vaba- Elu läks vahvalt ja sündisid imetoredad lapsed: siliste grupid on Tarvastus, päevasel asjaajamisel või kant Viljandimaa. Koor- tahtlikud.ee/sotsiaal/, kus Madli, Karl ja Villem. Unistused, ootused ja lootused. Kolga-Jaanis ja Olustveres vaba aja veetmisel, alates dinaator Vally-Reet Järsi on leitavad kõik vajalikud Saime erastada talukoha, mis oli mesilaste pidamiseks ning koostöö õnnestumise vestlusest ja seltsi pakku- ülesandeks on vabatahtlike juhendmaterjalid, uudis- nii soodne. Kõik imestasid, et noored inimesed, lähete korral on plaan jõuda sel misest kuni praktilise abini leidmine, nendega vestle- lood ja kokkuvõtted. aastal ka Mulgi valda. Ole- tegevustes, mida inimene mine, taustakontrolli tege- Anna endast märku! niisugusesse pärapõrgusse. Bussiliiklust polnud, lap- me liitunud üle-eestilise iseseisvalt sooritada ei suu- mine, lepingute sõlmimine, Kui tunned, et oled üks sed lasteaias ei käinud. Mesindasime ja elasime seda projektiga, mida veab Eesti da, kuid mis on olulised juhendamine, koolitamine neist, kes vajab oma igapäe- elustiili. Minule on väga hingelähedased ka suured külaliikumine Kodukant ja toimetulemiseks. Väljaspool ja sobiva abivajajaga kokku vaellu kedagi, kellega juttu loomad. Algul olid loomad hobi. Ostsin täpilisi ja roo- mille eesmärgiks on vaba- elupaika olid vabatahtli- viimine. Koostöös kogu- rääkida, mõtteid vahetada sade ninadega lehmvasikaid, kes kõik olid nii armsad. tahtlike leidmine hoolekan- kud saatjaks poes, turul, kondade, sotsiaaltöötajate või minevikumälestusi heie- Art armastab mesilasi ja naudib mesilastega töö- deteenuste juurde. Projekti apteegis ja sularaha välja või hoolekandeasutuste tada, siis võta meiega julges- toetusrahad on Euroopa võtmisel. Mitmel puhul esindajatega leiame abi- ti ühendust. Eriti oodatud tamist. Everti-Kõrvi talu on algusest saadik olnud Sotsiaalfondist. oli vabatahtliku peamine vajajad. Vabatahtliku ja on inimesed, kel tahtmist mahetalu, mis asub soo ja raba ümbruses. Siin on Eesti külaliikumine Ko- ülesanne inimest vajalikesse abivajaja ning sotsiaaltöö- olla eakale seltsiks. kõike ja isegi karud armastavad seda mett. Tänaseks dukant alustas 2018. aastal kohtadesse transportida. taja või hoolekandeasutuse Kui teil on mõni lähedane päevaks on lapsed suured. Kõik lõpetasid ülikoolid, vabatahtlike seltsiliste kaa- Kuid tuge vajati ka arvete esindaja vahel sõlmitakse või tuttav, kes elab üksinda teevad meiega koostööd ja on tõsised äripartnerid. samist täisealistele erivaja- maksmisel või teenustega hea tahte kokkulepe, kus on ja soovib suhelda, siis andke Mesilasperesid on meil 100, mee turustame ise. Maad dustega inimestele ja eaka- seotud toimingutes. selgelt määratletud ootused, meile temast teada telefonil tele. Kuni maini kestvasse 2018. aasta oktoobrist kuni tegevused ja mahud vaba- 5663 8655 Vally-Reet või on üle 300 ha ja lihaloomi 100. Väike konkurents peab testperioodi on kaasatud 2019. juunini abistas seits- tahtlikule. Vabatahtlikud 5691 8431 Annika. ka ikka olema: Artil lamavtarud, minul korpustarud. seitse maakonda: Lääne-Vi- mes maakonnas 164 vaba- ja abivajajad on kajastatud Miks ma soovitan mesindust ja mesilaste pidamist? rumaa, Harjumaa, Hiiumaa, tahtlikku ligi 230 eakat ja andmebaasis, kus on näha KADRI VOLLMANN See ühtlane sumin on rahustav, tarust tuleb imeline Põlvamaa, Pärnumaa, Võ- erivajadusega inimest enam lühikokkuvõte vabatahtli- MTÜ Seltsiks Sinule liige lõhn ning mesi on nii maitsev, puhas tervis. Ja kui rumaa ja Viljandimaa. kui 7100 tunni jagu. Viljan- ku tegevusest külastatava meie hommikul kohvi joome, mesilased juba töö- Vabatahtlike pakutavad dimaal on 42 vabatahtlikku inimese juures. Selle registri teenused ei ole mõeldud külastanud 56 eakat ja eri- andmeid avaldatakse ainult tavad. asendama sotsiaaltöötajat, vajadusega inimest. statistiliselt, mitte perso- MAIRE ÕUN vaid pigem on need lisa- Et vabatahtlikud ära ei naalselt. tegevused, mis tavapärase väsiks, pakume neile koo- Viljandimaa koordinaator hoolekandeteenuse sisse ei litusi, arengupäevi ning on Vally-Reet Järs, vally. 4 Mulgi valla infoleht Jutuõhtu Rimmu külamajas Tagasivaade jõulukuule Muinaslood on imelised. hendamisel. Tuhalaane külamaja korraldas detsembri algul jõulumaa Neis on peidus naer ja nutt, Jõuluaja kõige tähtsam te- tarbeks vajaliku piparkoogitaigna valmistamise õppepäeva. olgu erinevad ajad – ikka elab gelane, raskest porisest teest See sai teoks tänu Kohaliku omaalgatuse programmile, mis muinasjutt. Selliste kaunite vaevatuna, jagas rõõmsalt kattis vajaminevate vahendite ostmise. laulusõnadega juhatati 14. salmide ja laulude eest pakke. Korraldasime taas ka vana aja jõulumaad, mis kestis kok- detsembril sisse südamlik Kõik me teame, et muinas- ku kaks nädalat. Mis on vana aeg, kui kaugele see ulatub? ja armas jutuõhtu Rimmu lood ei ole pikad, nii lõppes Milliseid tööriistu sel ajal kasutati, millised olid kombed külamajas. Külla olid tulnud ka seekord meie armas mui- ja tavad ning milliseid toite valmistati? Kõigile nendele jutuvestja Piret Päär ja pä- nasjutt. Olgu meil kõigil alati küsimustele said lapsed vastuse. Osalejatel oli võimalus rimusmuusik Kulno Malva, õnne olla just nende mõtete mängida läbi lammaste pügamine, pesu pesemine, ket- kes olid ise nagu heast mui- ja tegemiste juures, mis kõige ramine, lõnga kerimine, palkide koorimine, saagimine, nasjutust. rohkem vajalikud ja sobivad hööveldamine, hapukapsaste tegemine ja palju muud. Pikk Mõnus jõululõhn mattis on. Olla loominguline ja päev tähendas ka jõululõunat, lõunauinakut ja loomulikult enda alla kogu külamaja, sest positiivne. jõuluvana. Üksinda ei ole võimalik sellist suurt projekti usinad väikesed päkapikud Jõuluõhtu korraldas kü- ellu viia, mis tähendab, et iga päev olid jõulumaal abiks olid päeval vorminud, küpse- laselts Rimmo. Toetajateks vabatahtlikud. Tänan siiralt Kairitit, Sirjet, Ellenit, Ennu, Andrest, Annikat ja Andot. tanud ja kaunistanud pipar- Jutuõhtu meistrimehed. Foto: Anneli Pälsing olid Kohaliku omaalgatuse Jõulukuu lõppes traditsioonilise küla perede jõulupeoga, kooke. Metsas tiirutades oli tis teha kõigile head. Lugu soojaks. Kulno meisterlik programm ja Mulgi vald. leitud sobiv kuusepuu, mille kus kogu programmi said läbi teha kohalikud lapsed. Las- jutustati nii täiuslikult, et pillide valdamine avaldas tele mõeldud jõuluvana kingikoti täitsid külamaja lahked lapsed õhinal ka ära ehtisid. täiskasvanud, kes võib-olla muljet niivõrd, et Kevin-poiss ANNELI PÄLSING Nagu muinasjutud ikka, päkapikud. enam ammu ei usu muinas- lõi jalgadega rütmis takti. Jõulumaad külastas kokku 94 last ja 21 õpetajat. algas ka õhtu nii: elas kord jutte, olid lausa naelutatud. Jõuluvürtsi lisas naisansam- üks väike tüdruk, kes tah- Jutustatud lood tegid südame bel Rosin Ruth Mõttuse ju- ANNELI ANIJÄRV Hallistes tehti maakerale tiir peale Oi päkapikk ja jõulutaat Kogu 20. detsember oli täis askeldusi nagu jõuluajal ikka. Koolipere alustas oma päeva kirikus jumalasõna kuulates. Marko Tiitus peab alati huvitava, sealjuures õpetliku ja kasvatusliku ivaga jutluse. Jõulukirikus käimise traditsioon on meil juba pi- kaajaline, Kalev Raave aega- dest. Alati oleme laulnud ka „Püha ööd“. Üle ega ümber ei saanud ka õppetööst, mis oli aga inspireeritud läbi ja lõhki jõuluajast. Pärast tunde oli aeg veda- da paika laadalauad. Need kaeti üsna kiiresti igasuguse Jõuluvana kulla pai, nii ma kommipaki sain. Foto: Meritar Võro kaubaga, sealhulgas söödava Reis võib alata. Foto: Peeter Jürgenson 15. detsembril väisas jõulutaat Kaarli rahvamaja. Ilm oli ja mittesöödava käsitööga. ja Kersti Sellik. Tüdrukute Õpilased ja neid saatev jõu- tehtud, kommikotid jagatud, küll hall ning saan tuli vedruvankri vastu vahetada, kuid Kõige parem minek oli õn- nobedad näpud andsid vii- luvana „viisid“ meid Soome, lõi jõuluvana lauluhääle lahti jõulutaat soovis pühade puhul meeles pidada ka valla kõige neloosil, mille hind oli üks mast lihvi oma disainitud Inglismaale, Rootsi, Saksa- ja esitas imekauni jõululaulu. pisemaid. Lauluga täitsid ruumi Õisu ja Halliste lasteaia euro. Saadud 130 eurot läheb juuksekummidele vahetult maale, Itaaliasse ja Venezue- Päev oli küll pikk, kuid lapsed. Jõulumehele loeti kingi lunastamiseks nii salme, Viljandi koerte varjupaigale. enne laatagi. lasse, muuhulgas nägime, usun, et koju mindi jõulu- tehti pai ja visati patsu. Õnneloosiks tõid kodust Päeva naelaks oli kell 16 kuidas vihuvad tantsu his- pühasse sobiva rahuliku ja KERMO KUKK kõike sobilikku õpetajad. alanud jõulupidu „Maailma paanlased. Kui jõuluvana üleva tundega. Seda enam, Kaarli ja Halliste rahvamaja juhataja Esimest korda tõi oma kauba jõulukombed“, mille ees- oli lastega laval ja virtuaal- et algamas oli koolivaheaeg! turule ka miniõpilasfirma märk oli anda teavet, kuidas sel maailmakaardil ringiga Nuevo Cabello, mille aktsio- peetakse jõule üle maailma, Eestis tagasi, tuletas IX klass ANNELI MERILA närid on 7. klassi toimekad TASUTA KURSUSED sealhulgas milliseid veidrusi meelde, kuidas vanasti Eestis Halliste põhikooli õpetaja piigad Helina Suurpuu, Emili inimesed jõuluajal teevad. jõule peeti. Kui maailmareis täiskasvanutele 2020. aastal Gaston, Hanna-Bell Riigor Abja Koolituskeskuses on kevadisel poolaastal kavas kolm tasuta kursust. Kursuste sihtrühm on täiskasvanud õppijad, kes hetkel tasemeõppes ei õpi ja kes madala sissetuleku tõttu Verivorsti lõhna said kõik külad täis ei oma võimalust tasulistel kursustel osaleda. Tasuta kursusi rahastab EL Sotsiaalfond ja kaasrahastab Eesti riik. Eelistame Läbi aegade on jõulude ga. Peakoka Õilme õpetusel tööealisi õppijaid. ajal lauale pandud rikkalikult segati kruubipudrusse kõik Veebruari teisel poolel alustame inglise keele kursusega, mis kõige paremat toitu, näiteks head ja paremad vürtsid ja on mõeldud algajale ja taasalustajale. Kursuse toimumise koht poest ostetud verivorste. maitseained. Maitsmisel sel- ja õpetaja on grupi täitumisel samad, mis 2019. aasta kevadel Kuigi kauplusest saab neid gus, et majoraani võiks olla st. Abja Päevakeskus ja õpetaja Elen Mulgi vallast. Maht on 40 osta eri sorti, siis omatehtud rohkem. Nagu võluväel oli kontakttundi, hakkab toimuma kaks korda nädalas. Õppijad, verivorstidel on hoopis teine Tiit linnast nõutud kaubaga kes käivad kohal min 75% tundide mahust ja sooritavad edukalt mekk. Nii sündis mõttest kohal. Vorstitegu oli asjalik lõputesti saavad ka tunnistuse. tahtmine vorstitegu ette võt- ja lõbus. Kõik said proovida Veebruari lõpus-märtsi alguses alustame kursusega “Isiku- ta. Aegsasti muretseti kõik vorstisegu toppimist sooli- na kasvamine”, maht 24 kontakttundi, toimumiskoht Viljandi. vajalik materjal ja enne jõule kasse. Selles oli Madis kõige Õpetajateks majandusõpetaja Ena Tartust ja psühholoogiline sai Rimmu külamajas mõte osavam. Vorstirõngaste kok- nõustaja Helar Pärnust. teoks. Eelnevalt oli valmis lõi- ku sidumise ja kupatamisega Märtsis-aprillis on koolituskavas ka arvutikursus “Interneti gatud liha- ja sibulalaadung olid ametis Liisa, Janne ja Ma- võimalused tavakasutajale”, maht 32 tundi. ning lisaks töökorda seatud rilis. Mehed aga olid vorstide Sügisel on kavas veel üks arvutikursus algajale ja esmakord- vana elektripliit. kuivatamiseks seadnud paika selt ka nutikursus, milles osaleja kasutab õppes enda isiklikku Kui kruubid podisesid, oli naljakad „vorstipuud“. nutitelefoni või tahvelarvutit. aega kohvi või teed juua ning Esimesed kuppanud vorstid. Foto: Anneli Pälsing Nii leidsid vorstirõngad Palume õpihuvilistel ennast kursustele juba varakult kirja pan- rääkida mõnusaid jõulujutte. nud algajad. Katrin ja Rein koolitusi, mis hoiavad elus tee küladesse, et kaunistada na! Selleks on parim võimalus saata meil koolitusjuhi meiliaad- Vestluses selgus, et osalejad rääkisid, kuidas nende ko- vanu traditsioone. peredes maitsvalt jõululauda. ressile: [email protected]. Infot saab ka keskuse kodulehelt olid tulnud kogemusi saa- dudes vorstitegu käis ja mida Õige pea oli külamaja head www.abjakoolitus.ee. ma ning lõpptulemusega vorstisegusse lisati. Kõlama sibula ja lihapraadimise lõh- ANNELI PÄLSING SIRJE RIST soovisid sõpru ja sugulasi jäi mõte edaspidigi korral- na täis. Aroome lisas veel MTÜ Abja Koolituskeskus koolitusjuht üllatada. Ega siis kõik ei ol- dada selliseid huvitavaid Harri küüslaugu hakkimise- Mulgi valla infoleht 5 Jõulukuu Halliste lasteaias SPORT Jõulukuu oli Halliste las- silmade särades saadi temalt teaias päris toimekas. Laste kommikott. jaoks algas ju päkapikkude Ees ootas väljasõit Olust- aeg. Peab ütlema, et meid kü- vere jõulumaale koos laste lastanud päkapikud olid eriti ja vanematega. Sõitsime usinad. Ühel korral õnnestus hobukaarikuga, vaatasime mudilastel teda isegi näha. loomi ja valmistasime leiva- Lapsed rääkisid, et tal olid kakukesi. Jõulukuuse all oo- olnud roosad kindad käes ja tasid meid päkapikud suurte lehvitas neile. Kui pärast leiti kingikottidega. Tantsisime koridorist suured porised ja- ja laulsime üheskoos ning lajäljed, olid nad kindlad, et lapsed lugesid päkapikku- tegu oli päkapiku jälgedega. dele salme. Kingituste üle Jõuludeks tuli palju et- oli kõigil siiras rõõm. Vahva tevalmistusi teha – lasteaia päeva lõpetas ühine pidulik Võistlustel osalenud Mulgi valla noored tõstehuvilised. Foto: Enn Raieste ruumid hubaselt kaunista- lõunasöök. Oli igati tore da, jõuluvanale kiri saata, ja meeldejääv jõuluüritus. laulud ja salmid selgeks Aitäh kõigile lapsevanema- Atsist Etsiks õppida, kuusk kaunistada tele! 4. jaanuaril toimus Abja spordi- ja tervisekeskuses noortele ning piparkoogid küpsetada. Usume, et alanud aasta mõeldud mitmevõistlus ATSIST ETSIKS (algajast tõstesport- Lapsed tegid seda kõike toob meie lasteaia tegemis- lasest edukaks tõstesportlaseks). Lisaks Abja gümnaasiumi suure rõõmuga. tesse samuti palju huvitavat ja Mõisaküla kooli õpilastele pakkusid tihedat konkurentsi Jõudiski kätte Mulgi val- ja meeldejäävat. eakaaslased Jõhvist, Järvamaalt ja Tartust. la Halliste piirkonna laste Võisteldi neljas vanusegrupis, kus kõige nooremad olid jõulupidu. Õpetaja Anu HELLE LAPP, alla 10 aasta ja vanemad kuni 13-aastased. Poisid ja tüdrukud abiga selgeks õpitud laulud KRISTEL LEISNER võistlesid ühes arvestuses. Võistlusalasid oli seitse: 50 m jooks, esitati julgelt jõuluvanale ja Halliste lasteaia õpetajad paigalt kaugushüpe, toengus käte kõverdamine, kõhulihas- Halliste lasteaia jõulupidu. Foto: Kristel Leisner te jõuharjutus ja kangi rebimine, tõukamine ja kükk. Kuni 11- aastate vanuseklassis olid parimad Siim Luhaäär hoota kaugushüppes ja 50 m jooksus ning Ronar-Tarmo Akkaja toen- gus käte kõverdamises ja kõhulihaste harjutuses. Võistlustules Jõuluaeg Õisu lasteaias käisid veel ja näitasid kehaliste võimete arengut Klaid Õigus, Jõulukuu on täis üllatu- Rihanna, Rita, Rihard ja väga tublilt võistelnud 5-aastane si, on päkapikkude ja rõõ- Raiko Reimets. Tüdrukutest oli Rihanna oma vanusegrupis mude aeg. Detsembrikuu teine ja Rita esimene. Kohtunikena tegutsesid Erik Raagmets alguses rõõmustasid Õisu ja Gert Lehtme. lasteaialapsed ning naisan- ENN RAIESTE sambel Rosin külarahvast Õisu raamatukogus kaunite ja südamlike jõululauludega, kaetud oli kohvilaud pipar- Tasuta hammaste kookidega. Halliste piirkonna mu- kontroll! dilaste jõulupeol esinesi- „Eesti täiskasvanute suutervise me koos Halliste lasteaiaga. seisukorra kaardistamine“ Kontsert oli tore ja lapsed tublid. Oled üle 35-aastane? Detsembris oli ka meie lasteaia 34. sünnipäev. Oli Saad kohe tasuta hammaste ja suuõõne OSALE! palju õhupalle ja lustimist Õisu lasteaia jõulupidu. Foto: Mare Kuur läbivaatuse (10-15 minuti t), koos kõigi lasteaias töötavate seebimulle. Elevust ja rõõmu poissi, et metsas oleks vaikus Külla tuli jõuluvana, kellel oli mille põhjal antakse kirjalik täiskasvanutega. Ühine sün- oli väga palju. niikaua kui tema magab, aga kaasas kingitus igale lapsele soovitus edasise ravivajaduse kohta. nipäevalaul tuli hästi välja Juba kahe päeva pärast jänesepoiss unustas selle ära ning uhke legolaud lasteaia- Tänutäheks hambasõbralik kingitus. ja omavalmistatud küpsise- ootas ees lasteaia jõulupidu. ja mis siis edasi sai.... lume- perele. Jõulumees, aitäh sulle Uuringus osalemine on vabatahtlik ja tort maitses eriti hea. Õue Selleks korraks oli selgeks helbekesed tantsisid ja kuu- vahva kingi eest! minnes ootas meid üllatus, tasuta ning uuringust või mõnest õpitud näidend karust, kes sed laulsid. Näidendi lõpus LILLI SIHT selle osast võib alati Kalle Gaston tegi sünnipäe- läks magama ja palus jänese- esitasid kõik tegelased koos Õisu lasteaia õpetaja loobuda. va puhul suuri ja väikeseid veel toreda jõulukontserdi.

Läbivaatused toimuvad laupäevasel päeval Viljandis, Uku Hambaravi OÜ-s (Tallinna tn 41) Jõulud on ühtehoidmise aeg Täpsem info ja ett eregistreerumine tel.HELISTA! 436 60 60

Uuringu läbiviimiseks on Tartu Ülikooli eeti kakomitee kooskõlastus nr. 291/T-6 Eestimaa looduse fond ootab infot nahkhiirte kohta Eestimaa looduse fondil on suviste nahkhiirekolooniate kohta vähe infot. Et nahkhiirte olukorda paremini mõista, on vaja teada, kus asuvad eri liikide kolooniate varjepai- gad. Eriti oodatakse teateid Veelendlane. Foto: Rauno Kalda nahkhiirte poegimiskolooniate kohta hoonetes. „Nahkhiiri Jõuluootus tõi kokku terve saalitäie eakaid. Foto: Marina Lääts saame tulemuslikult kaitsta ainult koos tegutsedes ja oma- vahel suheldes,“ kommenteerib nahkhiireuurija Lauri Lutsar. 18. detsembril toimus nu, kes ei pidanud paljuks koos söödi jõululõunat, ter. Jõulutaat hoidis ilma, „Nahkhiireuurijad saavad nõu anda kõige paremini siis, kui Halliste rahvamajas ea- tervituseks mängida ka tantsuks mängis Uudo et pidu saaks peetud ja inimesed ise ühendust võtavad ja küsivad.“ kate jõulupidu. Ilm oli paar lugu karmoškal, mil- bänd ning vahepaladeks üheskoos lõbutsetud. Kui näete tegutsemas korraga juba mitut nahkhiirt, siis on küll tuuline, kuid külalisi lest „Kas mäletad kevadet laulis naisansambel Ro- kindlasti soovitav sellest nahkhiireuurijatele teada anda. Eks- see ei häirinud. Halliste õites“ pani külalised ka sin. Kohaletulnud eakad KERMO KUKK pertidega saate kontakti nii Eestimaa looduse fondi, Facebooki piirkonna eakad on aktiiv- kaasa ümisema. Vallapool- tantsisid ja nautisid ühiselt Kaarli ja Halliste rahvamaja nahkhiiresõprade grupi kui ka Keskkonnaameti või e-posti sed ja soovivad ühistest sed tervitussõnad ja head veedetud aega. Kui uks juhataja [email protected] kaudu. ettevõtmistest osa saada. soovid esitas sotsiaaltööta- viimaste külaliste järel RAUL KÜBARSEPP Avasõnad ütles allakirjuta- ja Monika Erreline. Ühes- sulgus, kadus majast elek- kommunikatsiooniekspert 6 Mulgi valla infoleht C-Duur 20 Aastalõpp Abja kultuu- soovis keelekastet, see sai Enne keskööd tegi rimajas päädis suure juu- show-baarist tellida omale Endel Purju avalduse, et belipeoga. 28. detsembril meeldiva kokteili. Show- pidu ilma tordita on koos- pidas oma 20. aasta juu- baari pidas meie majas olek! Koosolekuks siiski ei belit ansambel C-Duur. juba tuttav Anti Kustasoo. läinud, sest kõrvalsaali oli Kohal olid C-Duuri küla- Kõht täis söödud, meel vahepeal ilmunud 15-ki- lised ja kiiremini pääsmed hea, siis võis pidu alata. lone tort, mille oli teinud lunastanud huvilised. Lavale astus ansambel Võlutort. Kohtade arv saalis oli C-Duur, avalooks nende Viimast korda lava- piiratud ja kõik soovijad hitt „Barbara“. le astudes oli C-Duuril ei pääsenud peole. Saali- Esimeste helide kõla- veel üllatus. Endel istus uksel võttis külalisi vastu des täitus tantsupõrand, trummide taha ja laul- ansambel täiskoosseisus – mis tühjenes vaid an- jakoha hõivas peajuht Endel Purju, Aivar Koks ja sambli pauside ajaks. Siis Leino Einer. Peo lõpetasid Heiki Vungi. Neile lisaks toimetas rahvaga juba Mart Saare poolt valitud sai vahuveinipokaali kok- peojuht. Ansambli kol- diskolood. ku lüüa ka vallavanem manda tulekuga lavale Hea oli vaadata peo Imre Jugomäega. Saa- toimus midagi teistsu- lõpus rõõmsaid inimesi lis kõlas muusika, mida gust. Trummide taga istus C-Duuri laiendatud koosseis tänas publikut. Foto: Lauri Sepp ja rahulolevaid nägusid. mängis DJ Mart Saar. Kaspar Teorein, klahv- Pidulised ei olnud kiidu- Kella kaheksa paiku kut- pillidega tegeles Indrek sõnadega kitsid. sus peojuht Leino Einer Oselein ja lavale oli ka C-Duur tänab Abja kul- C-duuri poisid saali rahva lisandunud ka kitarrist tuurimaja, Leino Einerit, ette, kus neile lauldi püsti Ott-Mait Põldsepp, loo- Kaspar Teoreini, Indrek seistes sünnipäevalaulu. mulikult ka Heiki Vungi Oseleini, Ott-Mait Põld- Edasi läks nagu sünni- ja Aivar Koks. Lava täitus seppa, Volli Grilli, Võ- päeval ikka sooja söögiga. tossuga, mille seest ilmus lutorti, Anti Kustasood, Laua kattis selleks peoks solist Endel Purju. Selline Mart Saart ja loomulikult Volli Grill. Pakuti grilli- on C-Duuri live-koosseis. vägevat publikut! tud sealiha ja kanaliha, Jätkuvalt polnud tant- kõrvale maitsev salat ja supõrandal kerge vaba LAURI SEPP erinevad kastmed. Toit ruumi leida. sai ainult kiidusõnu. Kes Külalised laulsid ansamblile sünnipäevaks. Foto: Lauri Sepp Contra: õnnelik ei ole see, kes õnnest sõltub Mulgi kultuuri instituut kutsub Lõppenud 2019. aasta oli Õpilastele läks kooli- haridus- ja teadusminis- teemaline luule väga häs- üles kasutama mulgikeelseid teeriumi poolt kuuluta- ti peale – kirjanik lähenes tud eesti keele aastaks, teemale täiesti koolilaste nimesid et tähistada eesti keele seisukohalt. Kuulsime, et mainimist riigikeelena 1.septembril saabub koo- Mulgi kultuuri instituut kutsub ettevõtjaid, asu- 100 aastat tagasi. Igal limaja õudukas, kehalise tusi, väiketootjaid ja teisi huvilisi üles panema oma kuul selles aastas oli õpetaja sunnib isegi ilu- ettevõttele, ärile, tootele või üritusele mulgikeelne oma keeleline tähendus, sate roosade suuskadega nimi või pealkiri ja pakub seejuures keelenõu. aasta viimane kuu – det- suusatama ja et mõni- Nimi on ettevõtte visiitkaart ja iga ettevõtja soo- sember – oli eestikeelse kord võib söögivahetun- vib, et see oleks eriline, jääks hästi silma ja meelde. hariduse kuu. ni täitsa vahele jätta, sest Üks võimalus eristuda on kasutada mulgikeelset terve tund aega on juba nime. „Näiteks Võru- ja Setumaal kasutatakse oma Koostegevuses koha- õpetajate närve söödud. keelt ja ka omakeelseid nimesid palju julgemalt liku raamatukoguga on Küsimuste-vastuste kui Mulgimaal. Seal on paljudel poodidel, äridel, möödunud keeleaasta voorus saime teada Cont- söögikohtadel, toidukaupadel võru- või setukeelsed jooksul Mõisaküla koo- ra karjäärist postiljonina, nimed. Olen näinud isegi võrukeelset kassatšekki. lirahvas saanud kirjan- läti kirjanduse tõlkimi- Keegi ei pane seda pahaks, pigem toob see muige duslikku haridust ja sil- sest eesti keelde ning suule ja tuletab meelde, et ollakse erilises keele- ja maringi kohtumistelt tema armastusest spordi kultuuripiirkonnas. Mulgimaal on mulgikeelseid mitmete Eesti tuntud kir- vastu – ta on mõnuga nimesid harva näha ja mõnikord on needki võru- jameestega. Detsembris maratonigi jooksnud, eesti-mulgi segakeeles. Just seepärast kutsumegi astus meie ette Margus kuigi tulemustega olüm- inimesi üles uuel aastal vaatama nimedele teise pil- Konnula, kirjanikunime- piale just ei pääseks. guga ja eelistama ingliskeelsete nimekujude asemel ga Contra. Sedapuhku oli Spordijutu jätkuna hoopis mulgikeelseid, mis on meile suupärasemad ja koolimajja lisaks õpilas- üllatusime, et Mõisakü- humoorikad. Et nimi saaks ikka ilus ja õige, pakume tele-õpetajatele kogune- last on pärit lisaks kõigi- omalt poolt keelenõu,“ selgitas Mulgi kultuuri insti- nud ka kohalik Contra le teada-tuntud Arnold Contra kohtumisel Mõisaküla koolis. Foto Evi Oissar tuudi mulgi keele ja kultuuri spetsialist Kristi Ilves. fännklubi. Luhaäärele veel üks Mulgikeelne nimi või pealkiri võib olla asutusel, Contra seisis meie ees, olümpiamedalist: Adal- Lisaks isiklikule mahu- Pikalt kummitama jäi ettevõttel, talul, kauplusel, peol, kokkusaamisel, nagu oleks just jalgratta berts Bubenko, kes aastal kale luuleloomingule on üks paljudest Contra matkal, näitusel, trükisel, saatel, spordivõistlusel, seljast maha hüpanud: 1936 Berliini OMil 50 km Contra ka aktiivne läti sügava tarkuseteraga veebilehel, kommikarbil, restoraniroal, krõpsupakil blondid juuksed „tuu- käimises pronksmedali kirjanduse tõlkija. Muu- mõtetest: „Ei tea, millest vms. Et leida koos sobiv nimi või kontrollida, kas lest viidud”, ja alustas võitis. Paraku oli tal küll hulgas on veel müügil sõltub õnn, aga õnnelik valitud nimi on õiges mulgi keeles, võivad huvili- enda esitlemist mahlakas au sündida Mõisakülas, tema vahendatud „Läti ei ole see, kes õnnest sed kirjutada aadressile [email protected] või Võru murdes. Saalist käis kuid juba lapseeas asuti muinasjutud” ja Ilze Tal- sõltub.” helistada telefonil 5344 8176. kahin läbi – sellist keelt Valmierasse elama ning bergaga koos tõlgitud läti Mulgi kultuuri instituut loodab, et teema kõnetab polnud paljud varem sestap peab Läti teda menuk „Emapiim” (autor AITA MATSON inimesi ja et edaspidi on Mulgimaal mulgi keelt kuulnudki. ikkagi oma sportlaseks. Nora Ikstena). rohkem näha ja kuulda. Mulgi valla infoleht 7

KUHU MINNA KOGUDUSTE TEATED

HALLISTE PÜHA ANNA KIRIK ABJA KULTUURIMAJA 14.02 kell 20 Mulgimaa sõbrapäevapidu. C-Duur sõpradega sõp- 26. jaanuaril kell 14 jumalateenistus armulauaga kiriku I korruse fuajees avatud Eerik Hundi fotonäitus „DE VISU“ radele. Idamaise tantsu trupp Hürrem Hallistest, avatud puhvet käärkambris. 23.01 kell 18 film „Fred Jüssi. Olemise Ilu“. Pilet 5.- /4.- – Sirli catering. Pilet eelmüügist 8.-, samal õhtul 10.- 9. veebruaril kell 14 jumalateenistus armulauaga kiriku 24.01 kell 17 Eesti Looduskaitse Seltsi A. Kizbergi nim osakonna 15.02 kell 9 Sakala maleva Karksi malevkonna üldkoosolek uue aasta kokkusaamine 15.02 kell 10 Ethel Disaini riiete ja ehete esitlusmüük käärkambris. 3. pühapäev enne paastuaega. 30.01 kell 17 klubi Meelespea peoõhtu. Külas Mulgi vallasekre- 16.02 kell 12 Pühapäevane kohtumine. Rea Raus. Keskkonna 21. veebruaril kell 11.30 iseseisvuspäeva mälestushetk tär/kantselei juht Milja Janson, kes tutvustab pärimisega seotud tervis ja kuidas meie seda mõjutame? Pilet eelregistreerides 5.-/ ja pärgade asetamine Vabadussõja ausamba juures. teemasid. Tantsuks ans De La Rosa. kohapeal 7.- 23. veebruaril kell 14 jumalateenistus armulauaga kiri- 02.02 kell 17 kontsert „Juhan II“ Jaak Sooääre muusika Juhan Lii- 23.02 kell 17 Eesti Vabariik 102. Viljandimaa Omavalituste Liidu ku käärkambris. Pühapäev enne paastuaega, vi tekstidele. Jaak Sooäär – kitarr, Riho Sibul – kitarr, laul, Henno esimehe ja Kaitseliidu Sakala maleva pealiku pidulik vastuvõtt iseseisvuspäev. Kelp – bass, Andrus Lillepea – löökpillid. 24.02 kell 11 pärgade asetamine Vabadussõjas langenute mäles- Pilet 7.-/5.- tusmärgi jalamile Koguduse õpetaja praost Marko Tiitus (ristimine, laulatus, matus, 13.02 kell 18.30 Abja mälumängu IV voor 24.02 kell 12 kontsertaktus Eesti Vabariik 102. Lõõtsavägilased ja hingehoid, piht), tel 5341 3394, e-post: [email protected]. 14.02 kell 21 sõbrapäeva tantsuõhtu ansambliga Parvepoisid. nende fännid Juhatuse esimees Made Kotkas, tel 5661 6797 Pääse 8.- / 10.- 25.02 kell 17 vastlapäeva tähistamine Täname liikmeannetuste ja toetuste eest! Annetused EELK 26.02 kell 17 film „Sipsik“. Pilet 5.-/4.- 15.02 kell 10–11 Ethels Disain toodete müük. Sügavkullatud Halliste Püha Anna koguduse nimele saad teha SEB pangas Swarovski kristallist poolvääriskividest, mageveepärlitest käevõ- 26.02 kell 18 mälumäng EE881010302007156001 või koguduse nõukogu liikmete kaudu. rud, kõrvaehted, kaelakeed. EV 102 puhul kõik pärlitest ehted 28.02 kell 12 Karksi-Nuia lasteaia juubelikonverents -20%. Kardiganid, pluusid, tuunikad, sallid, bambusest retuusid, Toeta kiriku renoveerimist! Oleme algust teinud kiriku renovee- stretspüksid. KARKSI-NUIA RAAMATUKOGU rimistöödega, mis algavad piksekaitse paigaldamisest, vihma- veesüsteemide korrastamisest ning kirikutorni ülaosa renovee- 20.02 kell 17 Abja muusikakooli klaveriosakonna õpilaste kont- 30.01 kell 15 Rännak vanade fotode abil rimisest. Toeta kiriku renoveerimist annetusega SEB pangas EE sert 9.01–22.02 Nukitsa konkurss. Ootame 6–13-aastaseid lapsi vali- 881010302007156001 märkides selgitusse 24.02 kell Eesti Vabariigi 102. aastapäeva tähistamine. ma 2018–2019 ilmunud lasteraamatute seast oma lemmikuid, et „Kiriku remondi heaks”. Aitäh! kell 9.45 hommikukohv välja selgitada Eesti parim lastekirjanik ja illustraator. kell 10 ajalootund. 1.02–29.02 näitused „Tormihooaeg“ ja „Eesti rahva ennemuist- kell 11 pidulik kontsert-aktus sed jutud“ KARKSI PEETRI KIRIK 2. veebruaril kell 14 jumalateenistus armulauaga. ABJA PÄEVAKESKUSES MURRI HÄÄRBER Järgnevad piiblitund ja kohvilaud. • Esmaspäeviti kell 13–14.30 Jututuba koos külalisega 13.02 kell 12 koosolemine. Teemad: Morna, Muri, Suuga külade 19. veebruaril kell 14 jumalateenistus armulauaga. • Teisipäeviti kell 12–16 saviring juhendajaga talud ja nende vaatamisväärsused. Mulgi laulu- ja tantsupidu Järgnevad piiblitund ja kohvilaud. • Kolmapäeviti kell 15–17 käeline tegevus juhendajaga • Neljapäeviti kell 10–15 igapäevelu toetamise teenus (erihoole- MÕISAKÜLA KULTUURIMAJA Palume võtta ühendust õpetajaga (ristimine, leer, laulatus, matus, kanne) 18.01 kell 10 Mõisaküla spordihoones Viljandimaa naisrühmade piht). tel 521 2518 või e-posti teel [email protected]. • Reedeti 13–15 toidu valmistamine tantsupäev Koguduse a/a nr. EE401010302010444001 25.01 kell 17 Mõisaküla kammerkoor Kungla juubelikontsert”10 • Iga kuu teisel teisipäeval toimub Lõuna-Mulgimaa Puuetega AASTAT ÕNNEMAAL” Mõisaküla Maarja-Magdaleena kirikus MÕISAKÜLA KIRIK Inimeste Ühingu koosolemine algusega kell 12. 1.02 kell 11 taaskasutuslaat “SulleMulle” võtame puhtaid ja Laupäeval, 25. jaanuaril kell 17 segakoori Kungla • Päevakeskuses on võimalik endale kududa kangastelgedel korralikku kaupa vastu tööpäeviti kell 9–16, võid oma kaupa ise 10. aastapäeva kontsert. kaltsuvaipu. Materjalid päevakeskuses. müüma tulla! 9. veebruaril kell 14 jumalateenistus armulauaga. Ootame kaasalööma päevakeskuse tegemistes. 15.02 kell 10 Mulgi male 2020 seeriavõistlus Õpetaja Arvet Ollino. Info 436 4195, 435 4785 või kohapeal Pärnu mnt 10. 24.02 kell 12 Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert-aktus. 16. veebruaril kell 14 jumalateenistus armulauaga. Iga kuu kolmapäeval kell 13 ootame Mõisaküla linna eakaid Täiskogu koosolek. Kutsume koguduse liikmeid HALLISTE RAHVAMAJA kultuurimajja kokkusaamistele! aktiivselt osa võtma. 23.02 Eesti Vabariigi aastapäev MÕISAKÜLA RAAMATUKOGUS Koguduse õpetaja Arvo Lasting, elukohaga Tõrvas, HALLISTE RAAMATUKOGU Vija Rulle triibikute näitus/müük tel 524 9654; [email protected] 2.–31.01 raamatunäitus „Raamatud, mis loevad“ Kuni 23. veebruarini NUKITSA konkurss 6–13-aastastele lastele, 3.–28.02 Triin Kuusleri alias Trintsu humoorikas ja mõttemängu- tule vali parim lastekirjanik ja raamatuillustraator line pildinäitus „Uued Eesti vapid“ 6.–31.01 raamatunäitus „Raamatujuubelid 2020. aastal lastekir- MÕISAKÜLA MUUSEUM janduses“ Halliste põhikoolis 31. jaanuarini fotonäitus “Inimesed tegevuses”. Ruhja fotograafi 3.–28.02 raamatunäitus „Aasta 2020 tipptegijad Eesti looduses“ Aigars Lapinši fotod toovad vaatajani lähipiirkonna lätlaste Halliste põhikoolis igapäevaelu toimetused. Teade 31. jaanuarini postkaardinäitus “Talvelummus”. Erakogu erine- MTÜ Käetöö koid alustab hooaega 14.01, KARKSI KÜLAMAJA vate riikide postkaardid vahendavad lume-, talve- ja jõuluilu. 25.01 kell 10–14 talvine kirbukas Lisaks Mõisaküla LV-le saadetud jõulukaardid. kus paneme paika kevadhooaja täpse kava. 27.–31.01 kell 9–15 talvine kirbukas 4.–29. veebruarini Ülle Niinemäe loodusfotod. Kaunid loodus- 11.02 kell 12 müügipäev vaated nähtuna läbi harrastusfotograafi kaamerasilma. Näituse Ootame oma seltskonda kõiki käsitöö armastajaid ja 12.02 kell 11 ennelõuna sõprade ringis viimasel päeval kõikidele külastajatele ja veebruarikuus pileti ka neid kel on veidi pöörased ideed. 25.02 kell 11 eakate ennelõuna „Hõissa, vastlad!“ ostnutele väikene üllatuskingitus. Tule meie seltsi ja teeme sinu ideed teoks. KARKSI-NUIA KULTUURIKESKUS TUHALAANE KÜLAMAJA Veel on meil üritused 21.01 ja 28.01. 2.–31.01 kell 16 II korruse fuajees Enno Alliku maalinäitus 23.02 kell 12 vastlapäev „Lilled“, sinises saalis Ülle Niinemäe loodusfotod kell 14 Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud vastuvõtt MTÜ Käetöö koid vabandab oma klientide ees, 22.01 kell 18 mälumäng 29.01 kell 18 film „Ühemeheshow“. Pilet 5.-/3.50 UUE-KARISTE RAHVAMAJA ära jäänud ürituse pärast (21.12.19) aasta lõpul. 1.–28.02 sinises saalis Lembe Maria Sihvre vaibanäitus, 21.02 kell 15 102 aastat Eesti Vabariiki. Lood ja mõtisklused möö- Korvame selle ürituse sõbrapäeval 14. veebruaril. II korruse fuajees „Eesti riigipead“ dunust. Päevakohane külaline. Pidupäevakringel ja kohv. Kaunist talve-kevade aega kõigile. 2.02 kell 12 pühapäevane kohtumine. Hundiuurija Marko 28.02 Klubi 60+ ühiskülastus Ugalasse etendusele „Lotomiljo- Kübarsepp – huntide levikust ning tema rollist. Pilet eelregist- när“. Juta Jalakas reerides 5.-/kohapeal 7.- 6.02 kell 12 näituse „Riigipead“ tutvustus. Ajalootundi korraldab Iga kuu 2. teisipäeval kell 14–15 laenutab Halliste raamatukogu Eesti muinsuskaitse selts raamatuid ja kohal on piirkonna sotsiaaltöötaja Monika Erreline. 12.02 kell 18 film „Fred Jüssi. Olemise ilu“. Pilet 5.-/3.50 Info tel: 5348 2842. Karksi-Nuia aianduse ja mesinduse selts annab teada Aasta üldkoosolek toimub 29. veebruaril kell 10 seltsi majas Teemad: Kutselise korstnapühkija teenus 2019. aasta aruanne Müüa kuivi tükeldatud 2020. aasta tegevuskava Mulgimaal. Küttekollete ja kase küttepinde pikkusega seltsi 65. aasta tähistamine POTTSEPATÖÖD 65 cm hinnaga 35 eurot /rm korstnate puhastamine, aktide kodukultuuri hoidmine LOODUSEHITUS ja kase kütteklotse 40 l võrgus väljastamine ja Kel huvi aianduse, mesinduse, ÜLDEHITUS hinnaga 3,20 eurot/kott. küttekollete remont. HELISTA +3725675 1468 Henno Sarv, tel 511 2511, kodukultuuri jms vastu, tule ja ühine meiega! Tel 505 2205 [email protected] Juhatuse nimel VAATA: www.stoneandcrystal.ee LEILI NAEL 8 Teated ja reklaam Mulgi valla infoleht

Õnnitleme uusi Õnnitleme eakaid hällilapsi vallakodanikke ja nende vanemaid 1. JAANUAR NIINA IGNATJEVA 70 15. VEEBRUAR LAINE TAMM 82 1. JAANUAR NADEŽDA TREFFNER 70 16. VEEBRUAR VIRVE KÕIV 88 31. detsembril sündis Deivika Luste ja 5. JAANUAR HENNO TREFFNER 70 16. VEEBRUAR ALIIDE KIVIMETS 88 Raul Variku perre poeg RAINIS 8. JAANUAR ANNE TIITUS 70 16. VEEBRUAR HALLI SINKA 75 17. JAANUAR ANNE PULK 70 17. VEEBRUAR HELJU SÄREV 91 2. jaanuaril sündis Siret ja Tarmo Rapi 29. JAANUAR MIHKEL RUZITŠ 70 17. VEEBRUAR IIVO HAKKAJA 82 perre tütar MERIBELL 30. JAANUAR ÜLO KULL 70 18. VEEBRUAR HILJE TAMM 85 3. jaanuaril sündis Kätlin ja Joel 31. JAANUAR IVAN TOMIŠINETS 70 18. VEEBRUAR REIN MÄGI 75 Jürisoo perre poeg JOOSEP 1. VEEBRUAR ALEKSANDRA LEPIKSON 84 18. VEEBRUAR TÕNU LUIK 70 2. VEEBRUAR ELFRIDE KOLLIST 87 19. VEEBRUAR EVALD BREEDIS 75 4. jaanuaril sündis Elysa Heili ja 3. VEEBRUAR JAKOV VEBER 89 20. VEEBRUAR MATI METSTE 81 Rauno Rebase perre poeg JOHANNES 3. VEEBRUAR HILDA BERNHARDT 88 20. VEEBRUAR MALLE KIKAS 75 6. jaanuaril sündis Diana ja Henari 3. VEEBRUAR LIDIA SIBRITS 83 20. VEEBRUAR VALENTINA MELNIKOVA 70 Reinbachi perre poeg REGON 4. VEEBRUAR MILVI TASUMÄE 87 22. VEEBRUAR JUTA-LILIAN TEETSO 88 4. VEEBRUAR MARE RAHU 81 22. VEEBRUAR VALLI PULK 85 7. jaanuaril sündis Merilin Orava ja 4. VEEBRUAR HILJA SIKKA 80 23. VEEBRUAR ZINAIDA MIKK 82 Gardo Saksa perre poeg SIIM-STEN 5. VEEBRUAR VOLDEMAR-HELMUTH TORIM 90 24. VEEBRUAR BENITA VARIK 94 5. VEEBRUAR LEHTE SÄRAV 82 24. VEEBRUAR ALDONA PTAŠNIK 85 7. VEEBRUAR VIIMI MIKK 93 24. VEEBRUAR HELJU ALLAK 82 7. VEEBRUAR LAINE-MERELLE MASPANOVA 86 25. VEEBRUAR SÄDE KALS 84 KVALITEETNE KORSTNAPÜHKIMISTEENUS 7. VEEBRUAR ASTA JÄNES 81 25. VEEBRUAR ALVI RANG 84 7. VEEBRUAR ENDA VEINTHAL 81 26. VEEBRUAR AIME BACHMANN 94 8. VEEBRUAR JAAN VEINTHAL 82 26. VEEBRUAR HELJU LIESMENT 93 8. VEEBRUAR LEIDA KODAS 81 26. VEEBRUAR OLAV RENNO 88 9. VEEBRUAR LINDA MEHO 89 27. VEEBRUAR ADA URUS 86 Aleksander Dobrus Kehtiv kutsetunnistus Tel: +372 50 64 051 9. VEEBRUAR LEIDA SAUL 83 27. VEEBRUAR MEELIS TÕNTS 70 Väljastame teostatud tööde akti Email: [email protected] 11. VEEBRUAR MALL KARU 81 28. VEEBRUAR SULEV KALDMA 84 13. VEEBRUAR ERIK GAILIT 81 28. VEEBRUAR LIA-JOHANNA MÄRTSON 84 14. VEEBRUAR MILVI MUSKA 83 28. VEEBRUAR REIN LEIMANN 75 TEADE 14. VEEBRUAR MIRDZA ZARINA 81 Halliste kalmistut hooldab 15. VEEBRUAR JUTA-IRENE VILI 87 Harju-Jaani Haljastuse OÜ. 15. VEEBRUAR ANNI JÄRVE 84 Mobiiltelefon: 557 6144 e-mail: [email protected]

Rainer Pirjo Korstnapühkija Aeg möödub ja riivab nii mõnda, Kutsetunnistuse Nr. 153050 SüGAVKULLATUD, elu viib paljugi käest. www.korstnad-kolded.ee KULTUURPÄRLITEST Aja õigus on võtta ja anda, [email protected] SWAROVSKI ja kuid mälestus on jääv... Tel 5844 0510 Küttekollete hooldus-remont, tahmatopside POOLVÄÄRISKIVIDEST MÄLESTAME paigaldus kaelakeed/käevõrud /kõrvaehted. JAAN PEHK SALME SOSI Ostan vanemat eesti kunsti. Sobivusel maksan 25.03.1944–22.12.2019 10.04.1945–31.12.2019 ausat hinda. Tel 5341 6769 või Rahvusliku motiiviga tuunikad, [email protected] seelikud, pluusid, sviitrid, AIRI TRUMBERG RAIMOND VECKVERTH püksid. 16.07.1974–22.12.2019 07.12.1941- 06.01.2020 Anda üürile puuküttega 1-toaline korter Uus sokkide ja kardiganide 1. korrusel. Karksi-Nuia, Kooli 6–6. kollektsioon! ENDEL KULDSAAR HENN VAARAK Helistada 5348 2524 Toomas 09.07.1938–26.12.2019 25.04.1953–09.01.2020 Karksi-Nuias asuv Lisaks: bambusretuusid, stretšpüksid puidutööstuse Paljudel toodetel hinnad alla kuni Tooteinfo – www.ethel.ee –50% ettevõte otsib Mu gi Sõna Mulgi valla infoleht ilmub kord kuus REMONTTÖÖDE MEHHAANIKUT. 15.02 Karksi-Nuia kultuurikeskuses 10–11 CV palume saata e-mailile [email protected] 15.02 Abja kultuurimajas 10–11 Koostajad: või võtta ühendust tootmisjuhiga telefonil Lauri Sepp Info tel Mare Torim Info tel [email protected] 5664 0344 [email protected] 435 5526 517 5485.