Eestluse Tulevik – Must Lagi Või Sinine Taevas?
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Nr 1 (860) ESTNISCHER WEG Asutatud 1945 Jaanuar 2017 Eestluse tulevik – 1 must lagi või sinine Eestluse tulevik – taevas? 2 must lagi või sinine taevas? Toimetaja veerg Uue aasta saabumisel mõtle- Euroopa Liidu riikide võrdsusskaalal ti riikidesse missioonidele tulevaid võib küll Eestis toetada, kuid eestlu- President me ikka rohkem kui argipäeviti tagantpoolt neljandad, meist suurem sõjaväelasi, diplomaate, luuretööta- se tuleviku seisukohalt on veelgi olu- Kersti Kaljulaidi tulevikust, nii lähedaste kui ka ebavõrdsus on Lätis, Leedus ja Ru- jaid intensiivsetele keeltekursustele lisem eestluse jõulisem, sihipärasem aastavahetuse tervitus oma rahva ja maailma tulevikust, meenias. Madalad palgad ja pensio- ja koolitatakse praegu aktiivselt välja toetamine selles kasvavas Eesti osas, aga ka isiklikest tulevikuplaani- nid meelitavad eestlasi välja rändama siinse regiooni keeletestijaid, siis kü- mis asub väljaspool Eesti territooriu- Suursaadikute dest. Tulevikumõtted ei peaks Läände, mistõttu on Eestist saanud sin, miks ollakse Eestis valmis vaba- mi, kuid kelle identiteet kuulub Ees- pöördumine aga piirduma ainult unistuste ja tegelikult omamoodi rände vaheriik: tahtlikult oma keelest loobuma ja nii tile. soovmõtlemisega, vaid võiksid kaotame elanikke kõrgema heaoluga kergesti üle minema inglise keelele. Suures, haritud ja heade keeleos- toetuda tegelikus, juba toimivas ja toimuvas elus peituvatele või- ELi riikidele, võidame elanikke ida- Keegi ei aseta meie eest maha piiri, kustega hargmaises eestlaste kogu- poolsetest vaesematest riikidest. kust alates “kas siis selle maa keel” konnas võiksime selgemalt näha Ees- malustele, mida me pole osanud Valdade ühinemisel 3 veel ära kasutada või märgata. Sellise kahesuunalise rände tule- ei võiks, ei saaks, ei peaks. Selle piiri ti kultuuri ja majanduse kasutamata musena on Eesti rahvastik viimase 25 peame ise määrama ja seda tõhusalt potentsiaali, mitte väljarändest joh- kaovad umbes pooled “Eestluse ja Eesti rahvusriigi tule- aasta jooksul nihkunud korraga kahes kaitsma. tuvat kaotust. Hargmaise eestluse tu- omavalitsused vik” – niisuguse paljulubava ja pre- vastandlikus suunas. Ühelt poolt on Poliitiline surve eesti-vene kaks- gevusvaru on seni kasutamata vähe- tensioonika pealkirjaga ilmus aasta- kasvanud eestlaste osakaal rahvasti- keelsusele on viimasel ajal samuti masti kahes mõttes: Eesti ühiskonnas EAS tutvustas lõpu Postimehes kolme teadlase pi- kus: kui see oli nõukogude aja lõpuks tõusnud koos inglise keele massili- ajalooliselt juurdunud korporatiivsus uut Eesti märki kem essee, mis tugineb 2017. aasta langenud dramaatiliselt 62%-le (1941 se omaksvõtuga. Ehkki Euroopa Lii- ja suletus kipub tõrjuma väljastpoolt kevadel ilmuvale Eesti inimarengu oli eestlaste osakaal 91%), siis nüüd- tu kuulumine on tõstnud eesti keele tulijaid kui ohtlikke konkurente kit- Rakverre rajatakse aruandele. Selle autoriteks on Tartu seks on see taastunud 70%ni. Teisalt staatust, sest eesti keel on ametlikult saks ahistatud erialaturul; teisalt ei Arvo Pärdi nimeline Ülikooli makroökonoomika professor on suurenenud Eesti elanike keeleline üks Euroopa Liidu asjaajamise keeli, osata kasutada ära välismaal tööta- kontserdimaja Raul Eamets, Tartu Ülikooli linna- ja ja kultuuriline mitmekesisus, milles kõlab see üha rohkem pelga loosungi, vate eestlaste erialaseid oskusi (näi- rahvastikugeograafia professor Tiit teadlased näevad peamiselt kultuuri- mitte tõsiselt võetava põhimõttena. teks turunduses või juhtimises) Eesti Lühidalt Tammaru ning Tartu Ülikooli Narva lisi avardumise ja arengu võimalusi, Kuidas saab eesti kultuur põhineda toodete ekspordivõimaluste leidmisel Kolledži direktor Kristina Kallas. kuid ei märka või vaatavad meelega ka tulevikus eesti keelel, nagu teadla- või Eesti kultuurisaavutuste tutvusta- Autorite põhisõnumid kõlavad po- mööda keelepoliitika lõdvenemisega sed kinnitavad, kui selle kasutusvald- misel. Mitmekeelse perega Eestisse sitiivselt. Eesti heaolu on sedavõrd seotud ohtudest eesti keele, teaduse ja kondi üha enam lausa valdkondlikult naasjad kurdavad suuri raskusi laste 4 kasvanud, et Eestist on saamas sisse- kultuuri tulevikule. ahendatakse ja piiratakse? Neid reaal- koolipanekul, sest Eesti koolisüsteem Jõuluball ja Kölni ränderiik: 2015 registreeriti Eestisse Teadlased nendivad, et praegune seid ohte teadlased paraku ei sõnas- polevat veel piisavalt paindlik ega eesti laste jõulud saabujaid rohkem kui siit lahkujaid. Eesti toimib reaalselt kolmes kee- ta või ei teadvusta, sestap puuduvad vastuvõtlik välismaal õppinud laste- 6000 inimest otsustas 2015. aastal les: eesti, vene ja inglise, ülikooli- nende artiklist ka ettepanekud, kuidas ga kohanemiseks. luua kodu Eestis. Ligi pooled sisse- des ja rahvusvaheliselt tegutsevates neid ohte vähendada või vältida. Lõpetuseks hea näide sellest, kui- rändajaist on Eestisse naasjad. Euroo- ettevõtetes kasutatakse iga päev üha On oluline, et tänapäeva eestlust das Eestist väljarännanud eestlased Jõulupidu Karlsruhes 5 pa sotsiaaluuringu andmetel on Ees- enam inglise keelt. Ka Euroopa Lii- nähakse avaralt üleilmsena, hargmai- hoiavad praegu välismaal koos eesti tis välismaal töötamise kogemusega du ametnikega suhtlevad riigiametni- sena, üle maailma paiknevate süm- kogukondi, keelt ja kultuuri: enamus Hamburgi eestlaste inimeste osakaal üks suurimaid Eu- kud peamiselt inglise keeles. Seoses boolsete Eesti valdade ja linnade ko- välismaal ilmuvate eestikeelsete aja- jõulupidu roopas. Viiendik saabujaist on mujalt NATO vägede Eestisse tulekuga ning gumina, mitte üksnes ja ainult Eestis lehtede toimetajaist on Eestis sündi- Euroopa Liidust ja kolmandik nn kol- püsivaks muutunud ühisõppustega elamise ja tegutsemisena, sest selli- nud ja hariduse saanud. Avatud maa- Berliini eestlaste mandatest riikidest väljastpoolt Eu- ollakse ka Eesti sõjaväes praktiliselt ne on tänane tegelikkus – vähemasti ilmas sõltub eestluse tulevik igaühest jõulupidu roopa Liitu, peamiselt Venemaalt ja valmis üleminekuks inglise keelele. viiendik meist elab kas ajutiselt või meist, olenemata sellest, kus maailma Ukrainast. Ometi on Eesti riigikeeleks endiselt alaliselt väljaspool Eesti territooriu- otsas me armastame, elame, töötame. Eesti kuulub väga kõrge inimaren- eesti keel. Kui USAs saadetakse Bal- mi. Jah, kultuurilist mitmekesisust Sirje Kiin Müncheni Eesti Kooli gu indeksi väärtusega riikide rühma jõulud ning moodustab selle rühma keskmi- sest indeksi väärtusest 96 protsenti. Aastail 1990–2015 kasvas inimaren- gu indeks Eestis kiiremini kui enami- 6 Pink on poolt Berliini eesti kus teistes ELi riikides, meist kiirem ühi. kultuuripäevad lastela .. Lastes stest aust t said e muutus oli vaid Iirimaal ja Horvaa- O raall urooplase ehk KAMA2 leme nüüd ased ja a d, tias. ELi uutest liikmesriikidest on ainuk meerikl siin Ee esed ee ased. meist suurema inimarengu indeksi stimaal. stikeelse d eestlas väärtusega Sloveenia ja Tšehhi Vaba- ed riik, oleme selles riikide rühmas kol- 7 mandal kohal. “Minu Saksamaa” Samas moodustab Eesti inimeste räägib ühe perekonna sissetulek vaid 61% kõrge inimaren- loo gu tasemega riikide keskmisest. Kii- re arenguga on kaasnenud suurenev Joonistas Kaja Põder Palju õnne ebavõrdsus: Gini indeksi järgi oleme 99. sünnipäevaks, kallis Eesti! Uuring: Eesti inimeste arvates on Eesti Vabariigi Frankfurdi jõulupidu Grammy nominentide põhieesmärk tagada rahvuse ja kultuuri säilimine seas on mitu eestlast Ühiskonnauuringute Instituu- juubeliaastat uurisime Eesti elanikelt, gade Eesti Vabariigi põhieesmärgiks Küsimusele “Kas nõustute väi- di tellimusel ja Turu-uuringu- mida nad oma riigi kohta arvavad – 58% vastanutest ütles “jah” ja 32% tega, et rahvusriigid (nagu Eesti) on te ASi poolt läbi viidud avaliku ja kas Eesti Vabariigi põhiseaduses “pigem jah”. 6% vastanutest vastas oma aja ära elanud ja minevikku kuu- 8 arvamuse küsitlusest selgub, et kirjas olevad punktid lähevad neile “pigem ei” ja 4% “ei”. luv nähtus, mis tuleks lammutada?” Pilk ette Eesti inimesed peavad oluliseks praegusel ajal korda,” ütles Ühiskon- “Maailmas, kus globaliseerumi- vastas 70% inimestest “ei” ning 21% rahvusriikide kestmist ning riigi nauuringute Instituudi analüütik Art ne ja multikultuursuse propageerimi- “pigem ei”. Vaid 3% vastanutest vas- Kutse eesti põhieesmärgiks eesti rahvuse ja Johanson. ne on jõuliselt esilekerkinud trendid, tas sellele küsimusele “jah” ning 6% kultuuripäevadele kultuuri säilimist läbi aegade. Küsitlustulemustest selgub, et leiab enamik Eesti elanikke siiski, et “pigem jah”, seega leiab valdav ena- “Enne lähenevat Eesti Vabariigi kokku 90% vastanutest peab eesti rahvusriigid peavad säilima ja neid ei mus, ehk 91% inimestest, et rahvus- EÜSLi üritused 2017. 99. sünnipäeva ning järgmist suurt rahvuse ja kultuuri säilimist läbi ae- tohi lammutada,” rääkis Johanson. riike tuleb säilitada. ER ja 2018. aastal EÜSL ja Eesti Rada soovivad head vabariigi aastapäeva! Kuulutused ja teated 2 arvaMUSED Nr 1 (860) Jaanuar 2017 Toimetaja veerg President Kersti Kaljulaidi lanud aastal toimub XII noorte lau- lu- ja tantsupidu ning sellest tulene- aastavahetuse tervitus Avalt on aasta pühendatud laste- ja noortekultuurile. Aasta toob tähelepanu Head Eestimaa inimesed! President Kersti keskmesse nii noore publiku kui ka looja, Midagi on sellel aastal siiski läi- Kaljulaid ütles teisisõnu meie kultuurielu järelkasvu. nud ka prognoosidele vastavalt – 31. oma pöördumises eesti rahvale, Kuidas meil selle järelkasvuga siis lood detsember jääb ikka aasta viimaseks päevaks ja selle päeva viimastel mi- et rahu ja on? On ju teada, et vanem põlvkond kipub