Nr 1 (860) ESTNISCHER WEG Asutatud 1945 Jaanuar 2017

Eestluse tulevik – 1 must lagi või sinine Eestluse tulevik – taevas?

2 must lagi või sinine taevas? Toimetaja veerg

Uue aasta saabumisel mõtle- Euroopa Liidu riikide võrdsusskaalal ti riikidesse missioonidele tulevaid võib küll Eestis toetada, kuid eestlu- President me ikka rohkem kui argipäeviti tagantpoolt neljandad, meist suurem sõjaväelasi, diplomaate, luuretööta- se tuleviku seisukohalt on veelgi olu- Kersti Kaljulaidi tulevikust, nii lähedaste kui ka ebavõrdsus on Lätis, Leedus ja Ru- jaid intensiivsetele keeltekursustele lisem eestluse jõulisem, sihipärasem aastavahetuse tervitus oma rahva ja maailma tulevikust, meenias. Madalad palgad ja pensio- ja koolitatakse praegu aktiivselt välja toetamine selles kasvavas Eesti osas, aga ka isiklikest tulevikuplaani- nid meelitavad eestlasi välja rändama siinse regiooni keeletestijaid, siis kü- mis asub väljaspool Eesti territooriu- Suursaadikute dest. Tulevikumõtted ei peaks Läände, mistõttu on Eestist saanud sin, miks ollakse Eestis valmis vaba- mi, kuid kelle identiteet kuulub Ees- pöördumine aga piirduma ainult unistuste ja tegelikult omamoodi rände vaheriik: tahtlikult oma keelest loobuma ja nii tile. soovmõtlemisega, vaid võiksid kaotame elanikke kõrgema heaoluga kergesti üle minema inglise keelele. Suures, haritud ja heade keeleos- toetuda tegelikus, juba toimivas ja toimuvas elus peituvatele või- ELi riikidele, võidame elanikke ida- Keegi ei aseta meie eest maha piiri, kustega hargmaises eestlaste kogu- poolsetest vaesematest riikidest. kust alates “kas siis selle maa keel” konnas võiksime selgemalt näha Ees- malustele, mida me pole osanud Valdade ühinemisel 3 veel ära kasutada või märgata. Sellise kahesuunalise rände tule- ei võiks, ei saaks, ei peaks. Selle piiri ti kultuuri ja majanduse kasutamata musena on Eesti rahvastik viimase 25 peame ise määrama ja seda tõhusalt potentsiaali, mitte väljarändest joh- kaovad umbes pooled “Eestluse ja Eesti rahvusriigi tule- aasta jooksul nihkunud korraga kahes kaitsma. tuvat kaotust. Hargmaise eestluse tu- omavalitsused vik” – niisuguse paljulubava ja pre- vastandlikus suunas. Ühelt poolt on Poliitiline surve eesti-vene kaks- gevusvaru on seni kasutamata vähe- tensioonika pealkirjaga ilmus aasta- kasvanud eestlaste osakaal rahvasti- keelsusele on viimasel ajal samuti masti kahes mõttes: Eesti ühiskonnas EAS tutvustas lõpu Postimehes kolme teadlase pi- kus: kui see oli nõukogude aja lõpuks tõusnud koos inglise keele massili- ajalooliselt juurdunud korporatiivsus uut Eesti märki kem essee, mis tugineb 2017. aasta langenud dramaatiliselt 62%-le (1941 se omaksvõtuga. Ehkki Euroopa Lii- ja suletus kipub tõrjuma väljastpoolt kevadel ilmuvale Eesti inimarengu oli eestlaste osakaal 91%), siis nüüd- tu kuulumine on tõstnud eesti keele tulijaid kui ohtlikke konkurente kit- Rakverre rajatakse aruandele. Selle autoriteks on Tartu seks on see taastunud 70%ni. Teisalt staatust, sest eesti keel on ametlikult saks ahistatud erialaturul; teisalt ei Arvo Pärdi nimeline Ülikooli makroökonoomika professor on suurenenud Eesti elanike keeleline üks Euroopa Liidu asjaajamise keeli, osata kasutada ära välismaal tööta- kontserdimaja Raul Eamets, Tartu Ülikooli linna- ja ja kultuuriline mitmekesisus, milles kõlab see üha rohkem pelga loosungi, vate eestlaste erialaseid oskusi (näi- rahvastikugeograafia professor Tiit teadlased näevad peamiselt kultuuri- mitte tõsiselt võetava põhimõttena. teks turunduses või juhtimises) Eesti Lühidalt Tammaru ning Tartu Ülikooli Narva lisi avardumise ja arengu võimalusi, Kuidas saab eesti kultuur põhineda toodete ekspordivõimaluste leidmisel Kolledži direktor Kristina Kallas. kuid ei märka või vaatavad meelega ka tulevikus eesti keelel, nagu teadla- või Eesti kultuurisaavutuste tutvusta- Autorite põhisõnumid kõlavad po- mööda keelepoliitika lõdvenemisega sed kinnitavad, kui selle kasutusvald- misel. Mitmekeelse perega Eestisse sitiivselt. Eesti heaolu on sedavõrd seotud ohtudest eesti keele, teaduse ja kondi üha enam lausa valdkondlikult naasjad kurdavad suuri raskusi laste 4 kasvanud, et Eestist on saamas sisse- kultuuri tulevikule. ahendatakse ja piiratakse? Neid reaal- koolipanekul, sest Eesti koolisüsteem Jõuluball ja Kölni ränderiik: 2015 registreeriti Eestisse Teadlased nendivad, et praegune seid ohte teadlased paraku ei sõnas- polevat veel piisavalt paindlik ega eesti laste jõulud saabujaid rohkem kui siit lahkujaid. Eesti toimib reaalselt kolmes kee- ta või ei teadvusta, sestap puuduvad vastuvõtlik välismaal õppinud laste- 6000 inimest otsustas 2015. aastal les: eesti, vene ja inglise, ülikooli- nende artiklist ka ettepanekud, kuidas ga kohanemiseks. luua kodu Eestis. Ligi pooled sisse- des ja rahvusvaheliselt tegutsevates neid ohte vähendada või vältida. Lõpetuseks hea näide sellest, kui- rändajaist on Eestisse naasjad. Euroo- ettevõtetes kasutatakse iga päev üha On oluline, et tänapäeva eestlust das Eestist väljarännanud eestlased Jõulupidu Karlsruhes 5 pa sotsiaaluuringu andmetel on Ees- enam inglise keelt. Ka Euroopa Lii- nähakse avaralt üleilmsena, hargmai- hoiavad praegu välismaal koos eesti tis välismaal töötamise kogemusega du ametnikega suhtlevad riigiametni- sena, üle maailma paiknevate süm- kogukondi, keelt ja kultuuri: enamus Hamburgi eestlaste inimeste osakaal üks suurimaid Eu- kud peamiselt inglise keeles. Seoses boolsete Eesti valdade ja linnade ko- välismaal ilmuvate eestikeelsete aja- jõulupidu roopas. Viiendik saabujaist on mujalt NATO vägede Eestisse tulekuga ning gumina, mitte üksnes ja ainult Eestis lehtede toimetajaist on Eestis sündi- Euroopa Liidust ja kolmandik nn kol- püsivaks muutunud ühisõppustega elamise ja tegutsemisena, sest selli- nud ja hariduse saanud. Avatud maa- Berliini eestlaste mandatest riikidest väljastpoolt Eu- ollakse ka Eesti sõjaväes praktiliselt ne on tänane tegelikkus – vähemasti ilmas sõltub eestluse tulevik igaühest jõulupidu roopa Liitu, peamiselt Venemaalt ja valmis üleminekuks inglise keelele. viiendik meist elab kas ajutiselt või meist, olenemata sellest, kus maailma Ukrainast. Ometi on Eesti riigikeeleks endiselt alaliselt väljaspool Eesti territooriu- otsas me armastame, elame, töötame. Eesti kuulub väga kõrge inimaren- eesti keel. Kui USAs saadetakse Bal- mi. Jah, kultuurilist mitmekesisust Sirje Kiin Müncheni Eesti Kooli gu indeksi väärtusega riikide rühma jõulud ning moodustab selle rühma keskmi- sest indeksi väärtusest 96 protsenti. Aastail 1990–2015 kasvas inimaren- gu indeks Eestis kiiremini kui enami- 6 Pink on poolt Berliini eesti kus teistes ELi riikides, meist kiirem ühi. kultuuripäevad lastela .. Lastes stest aust t said e muutus oli vaid Iirimaal ja Horvaa- O raall urooplase ehk KAMA2 leme nüüd ased ja a d, tias. ELi uutest liikmesriikidest on ainuk meerikl siin Ee esed ee ased. meist suurema inimarengu indeksi stimaal. stikeelse d eestlas väärtusega Sloveenia ja Tšehhi Vaba- ed riik, oleme selles riikide rühmas kol- 7 mandal kohal. “Minu Saksamaa” Samas moodustab Eesti inimeste räägib ühe perekonna sissetulek vaid 61% kõrge inimaren- loo gu tasemega riikide keskmisest. Kii- re arenguga on kaasnenud suurenev Joonistas Kaja Põder Palju õnne ebavõrdsus: Gini indeksi järgi oleme 99. sünnipäevaks, kallis Eesti! Uuring: Eesti inimeste arvates on Eesti Vabariigi Frankfurdi jõulupidu Grammy nominentide põhieesmärk tagada rahvuse ja kultuuri säilimine seas on mitu eestlast Ühiskonnauuringute Instituu- juubeliaastat uurisime Eesti elanikelt, gade Eesti Vabariigi põhieesmärgiks Küsimusele “Kas nõustute väi- di tellimusel ja Turu-uuringu- mida nad oma riigi kohta arvavad – 58% vastanutest ütles “jah” ja 32% tega, et rahvusriigid (nagu Eesti) on te ASi poolt läbi viidud avaliku ja kas Eesti Vabariigi põhiseaduses “pigem jah”. 6% vastanutest vastas oma aja ära elanud ja minevikku kuu- 8 arvamuse küsitlusest selgub, et kirjas olevad punktid lähevad neile “pigem ei” ja 4% “ei”. luv nähtus, mis tuleks lammutada?” Pilk ette Eesti inimesed peavad oluliseks praegusel ajal korda,” ütles Ühiskon- “Maailmas, kus globaliseerumi- vastas 70% inimestest “ei” ning 21% rahvusriikide kestmist ning riigi nauuringute Instituudi analüütik Art ne ja multikultuursuse propageerimi- “pigem ei”. Vaid 3% vastanutest vas- Kutse eesti põhieesmärgiks eesti rahvuse ja Johanson. ne on jõuliselt esilekerkinud trendid, tas sellele küsimusele “jah” ning 6% kultuuripäevadele kultuuri säilimist läbi aegade. Küsitlustulemustest selgub, et leiab enamik Eesti elanikke siiski, et “pigem jah”, seega leiab valdav ena- “Enne lähenevat Eesti Vabariigi kokku 90% vastanutest peab eesti rahvusriigid peavad säilima ja neid ei mus, ehk 91% inimestest, et rahvus- EÜSLi üritused 2017. 99. sünnipäeva ning järgmist suurt rahvuse ja kultuuri säilimist läbi ae- tohi lammutada,” rääkis Johanson. riike tuleb säilitada. ER ja 2018. aastal EÜSL ja Eesti Rada soovivad head vabariigi aastapäeva! Kuulutused ja teated 2 arvamused Nr 1 (860) Jaanuar 2017

Toimetaja veerg President Kersti Kaljulaidi lanud aastal toimub XII noorte lau- lu- ja tantsupidu ning sellest tulene- aastavahetuse tervitus Avalt on aasta pühendatud laste- ja noortekultuurile. Aasta toob tähelepanu Head Eestimaa inimesed! President Kersti keskmesse nii noore publiku kui ka looja, Midagi on sellel aastal siiski läi- Kaljulaid ütles teisisõnu meie kultuurielu järelkasvu. nud ka prognoosidele vastavalt – 31. oma pöördumises eesti rahvale, Kuidas meil selle järelkasvuga siis lood detsember jääb ikka aasta viimaseks päevaks ja selle päeva viimastel mi- et rahu ja on? On ju teada, et vanem põlvkond kipub heaolu nimel nutitel on presidendil võimalus me alati noori kritiseerima. Olen minagi ilm- tuleb pidevalt aastat hinnata ja uut ennustada. tegutseda. selt juba selles eas, sest igapäevases kooli- Ma soovin, et järgmine aasta tu- töös ja ka oma isikliku, küll juba täisealise leks globaalses mõttes lootustandvam lapsega suheldes kipuvad üle huulte tulema hinnangud, mis on ja – igavam. Eestimaalastele on see mu endagi lapsepõlve ja noorusaega saatnud: “Siis, kui mina aasta siiski olnud kaunis lahke. Me veel noor olin....”, “Tänapäeva noorus on hukas!” ja muud tao- asume maailma suurtest vapustustest füüsiliselt veidi eemal. list. Väike näpuviibutus tuleb kasuks, kuid selge on see, et aeg Kuid ainult füüsiliselt. Ka täna õh- läheb edasi ja me ei saagi esitada tänapäeva lastele ja noortele tul ei saa ma jätta Süüriale mõtlema- samu nõudmisi, mis paarkümmend aastat tagasi hoopis teistsu- ta. See kurbus on piisavalt lähedal, et guses keskkonnas kehtisid. mõista – rahu ja heaolu ei ole kunagi Meie noored on tegelikult väga tublid ja seda igas vallas. iseenesest mõistetavad. Nende nimel pavale lapsele julgustavalt lehvitada. lootust ei ole või on jäänud väheks? Eesti 15aastaste põhikoolinoorte teadmisi uurinud PISA testi tuleb teha iga päev tööd, täpselt nii Kümneid tuhandeid kordi aidati va- Me ei jäta ju maha neid, kes ei jaksa nagu oma pere heaolu nimel. naemadel kokku jooksnud arvuteid kaasa tulla? Neid, kellele lahkuv aas- tulemuste järgi on Eesti Euroopa absoluutses tipus. Meil on vä- Selle töö nähtavad viljad, näiteks lahti harutada. Kallistati miljoneid ta on olnud valus ja järgmine tundub ga andekaid noorsportlasi, näiteks hiljaaegu mitme väärtusliku üleeuroopaline avalik diskussioon kordi oma lapsi ja vanemaid. seetõttu tühi. hinnangu osaliseks saanud vigursuusataja Kelly Sildaru. Meil Euroopa kaitsmisest või NATO tege- Tehti ja parandati sadu tuhandeid Just praegu, kui maailm meie üm- on terve rida muusikuid, kes end erinevates žanrites juba üle vus kollektiivkaitse tagamisel, võivad eksami- ja kontrolltöid. Õpiti järgmi- ber on muutlik ja raskesti tõlgenda- maailma tõestanud on. Samuti on lood tehnika ja teaduse val- vahel tekitada meis tunnet, et meiegi seks suveks laulupeo laule ja tantse. tav, on eriti oluline üksteist hoida. las, näiteks kas või tudengite loodud satelliit EstCube, mis tegi oleme otseselt ja vahetult ohustatud. Tehti 10 000 inimese täistööaja jagu Mõelda, mis on need väikesed sam- Siiski – kas pole parem see arutelu ja vabatahtlikku tööd. mud, kuidas me igaüks iga päev saa- Eestist kosmoseriigi. Kuigi vahel tundub, et meie noori huvitab sellest sündinud otsused, kui vaiki- Mõned nimetatud teod võivad me ise midagi paremaks teha. Suured vaid näppupidi nutiseadmes olemine, tõestab statistika vastupi- mine ja otsustamatus? Ohud ja riskid eraldi tunduda tavalistena. Kuid iga ja üleilmsed mured ei ole põhjus jätta dist: mullu ostsid noored vanuses 12–20 kolmandiku võrra roh- sünnivad vaikimisest ja otsustamatu- selline samm mõjutab suurt pilti. See, lahendamata kohalikud ja pisikesed kem raamatuid kui aasta varem. sest, mitte tegutsemisest. millises keskkonnas me iga päev ela- probleemid. Erinevates Euroopa riikides elavad eesti lapsed ja noored Nii tulebki seda rahutut maailma me, sõltubki just väikestest asjadest. Vastupidi – suured mured ei saa valmistuvad juba eelmise aasta aprillist teema-aasta põhisünd- võtta – tunda kaasa ja aidata neid, kes Kõik need üles loetud – ja veel luge- kunagi kätte neid, kes väikeste tegu- hetkel kannatavad. matul arvul teisigi häid tegusid – tä- de kaudu kokku hoiavad. Vajame nu- museks – XII noorte laulupeoks “Mina jään”. Euroopa Eesti Teha selgelt ja avalikult omad jä- hendavad, et Eesti on jälle natuke pa- tikaid ideid ja lahendusi, mis ei tule laste ja noortekoori loosungki kannab selleaastase laulupeoga reldused ja tegutseda nii, et meie rahu rem paik. üksteise arvelt, vaid üksteise soove sama mõtet: “Ühe väikese maa rahvas ei saa ka isamaalt kau- ja areng oleksid tagatud. Ma ei saa öelda, kui palju parem. ja tahtmisi võimendades. Ja et teha gel mitte vaiki olla.” Just selliste mõtetega tegutsedes kindlus- Sedasi ongi Eesti riik toiminud. Ma ei oska välja arvutada heategude paremini, on mõistlik vahel olla ka tame meie väikese maa ja kultuuri säilimise. Karin Aanja Just sellepärast pole meil põhjust uut koguväärtust, et sellest siis lahutada konstruktiivselt kriitiline. aastat alustada muretsemisega oma pahategude negatiivne tulem ja leida Head Eestimaa inimesed! Soovin turvatunde pärast. vastus, kui palju on meil nüüd roh- teile oma peaga mõtlemist, otsustus- Aga aasta viimastel minutitel ta- kem headust. Ent täpne arvutus pole- julgust ja enesekindlust. Pakume võimalust tellida ajalehe Eesti Rada PDF-versiooni! han hoopis meenutada seda head, mi- gi kõige olulisem. Oluline on hoopis Oskust jagada tunnustust ja vastu PDF-versioonil on värvilised fotod ja selle aastatellimus on soodsam da Eestimaa inimesed on tänavu tei- see, et me kiidaksime üksteist tehtu võtta kriitikat. Ja soovin, et meil kõi- kui paberväljaandel. Vormista tellimus kas endale või sõbrale nud. Seda on palju. 60 Eesti inimest eest. Südamest tulevat tunnustamist gil oleks aega ja jõudu lihtsalt elust (20 eurot/aasta) juba nüüd, saates vastava sooviga kiri aadressile seisavad hetkel rahu eest Liibanonis, ei saa kunagi olla liiga palju. rõõmu tunda. Ise, pereringis, tööl ja [email protected] Malis, Iraagis, Kosovos ja Afganista- Kohe asume teele uude aastasse. sõpradega, eestlaste ja eestimaalaste- nis. Üks väike tüdruk leiutas äpi, mis Aga hetk on veel aega. Vaadake enda na. Hoides üksteist hoiame kõik koos tuletab lapsevanemale meelde õiget ümber, äkki kellelgi ei olegi täna õh- Eestit! Head uut aastat! hetke, mil lasteaiaaknalt järele vii- tul põhjust seda hetke tähistada, sest allikas: president.ee Pöördumine: Balti riike ei tohiks nimetada Eesti Rada Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis häälekandja Vanim väliseesti väljaanne endisteks nõukogude vabariikideks Asutatud 1945. aastal Eesti, Läti ja Leedu suursaadi- buda rahvusvahelise õiguse seisuko- te pöördumises lisati, et Balti riigid kud Berliinis kutsusid Saksamaa halt ebakorrektsest kontseptsioonist, mitte ei alustanud pärast Nõukogude ajakirjandust loobuma viitamast vahendas BNS. Balti riikide saadikud Liidu lagunemist uute riikidena, vaid Peatoimetaja/Chefredakteur: Tellimine/Abonnement: Balti riikidele kui endistele nõu- märkisid oma kirjas Saksa uudiste- taastasid õigusjärgluse alusel oma Karin Aanja Aastatellimus kogude vabariikidele. portaalile, et Eesti, Läti ja Leedu ei riikluse, mille Nõukogude võim oli Euroopas 25 EUR Pöördumine oli ajendatud Saksa ühinenud Nõukogude Liiduga vaba- vahepeal kaotanud. Seepärast ei ole Vastutav toimetaja Saksamaal/ Väljaspool Euroopat 28 EUR uudisteportaali Zeit Online kolumnist tahtlikult, vaid nad okupeeriti ja an- ka Balti riigid Nõukogude Liidu järg- Verantwortlicher Redakteur Tudengitele 15 EUR “Nõukogude pärand”, teatas Leedu nekteeriti ning enamus Lääne demo- lased ning seepärast ei saa neid ka po- Deutschland: välisministeeriumi esindaja. Minis- kraatiaid, sealhulgas ka Saksamaa, liitiliselt nimetada endisteks nõuko- Maie Kisis-Vainumäe Eesti Raja konto: teeriumi kinnitusel aktsepteeris por- ei tunnustanud kunagi Nõukogude gude vabariikideks, märkisid Eesti, Estnische Volksgemeinschaft taal pöördumises esitatud palvet loo- okupatsiooni Balti riikides. Saadiku- Läti ja Leedu suursaadik. Kaastöötaja/Mitarbeiter: in der BRD Meeli Bagger Konto nr: IBAN: PILTUUDIS Toimetus Saksamaal/ DE64200700240440011504 Redaktion Deutschland: BIC/SWIFT: DEUTDEDBHAM Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev EESTI RADA Maie Kisis-Vainumäe Kuulutused, reklaam/ 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikisid In der Gracht 10 Anzeigen, Reklame: relvad Vabadussõja lahinguväljadel, D-51105 Köln 1,00 EUR/cm2 kui pärast 402 päeva kestnud tel: 0221/83 47 03 alates 50 cm2 – 0,80 EUR/cm2 vaenutegevust lakkas sõjategevus faks: 0221/830 31 03 alates 100 cm2 – 0,70 EUR/cm2 Eesti Vabariigi ja Nõukogude e-mail: [email protected] alates 200 cm2 – 0,60 EUR/cm2 Venemaa vahel. Eesti kaotas sõjas üle 300 cm2 – 0,50 EUR/cm2 üle 6000 inimese, neist pea 4000 Toimetus Eestis/ otseses lahingutegevuses. Redaktion Estland: Leinakuulutused: President Kersti Kaljulaid ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Karin Aanja Kahe veeru laiuselt: Riho Terras asetasid Lille 6, 75201 Aruküla 1 cm kahel veerul – 5 EUR 24. detsembril 2016. aastal Raasiku vald, Harjumaa Kaitseväe kalmistul Vabadussõjas tel: (+372) 53 929 684 Toimetus jätab endale õiguse langenute mälestusehise juurde sõjas Küljendus: Karin Aanja toimetada ja lühendada kaastöid elu kaotanud inimeste mälestuseks Trükikoda: Bookmill, Tartu ning kirju nende selguse huvides. küünlad. Avaldatud artiklite sisu eest vastutavad allakirjutanud. Foto: Arno Mikkor Jaanuar 2017 Nr 6 (860) Eesti uudised 3 Lühidalt Valdade ühinemisel kaovad Lühidalt

●●Maaeluminister Martin Repins- ●●Välisminister Sven Mikser mõistis ki astus tagasi ning tema asemel umbes pooled omavalitsused hukka koletu rünnaku Berliinis, mille sai ministriks Tarmo Tamm. Ko- tagajärjel hukkus 12 ja sai viga 49 ini- he pärast Repinski ametisse nime- Valitsus kinnitas seitsme “Vastavalt haldusreformi seadu- del, kes pidasid pikki läbirääkimisi, mest. “Avaldan südamest kaastunnet tamist hakkas ilmuma üha uusi uu- ühendvalla tekke. Suurim neist sele tuleb vabariigi valitsusel nende ent lõpuks viimsel hetkel loobusid. elu kaotanute peredele ja lähedastele diseid tema ettevõtete maksuprob- on 32 000 elanikuga Saaremaa osas midagi ette võtta ehk teha ette- Nii otsustas näiteks 12-liikmeli- ning soovin kannatanutele kiiret pa- leemide, võlgade, kauba segase vald. Ühinemisnõustaja Rivo panekud, kellega nad võivad ise lä- ne Keila vallavolikogu 10 häälega ranemist. Oleme sel kurval ajal mõt- tähistuse, ebakorrektsete reklaami- Noorkõiv prognoosis, et 213 bi rääkida ühinemises, ja hiljem te- loobuda ühinemisest Paldiski linna- teis kõigiga, keda see tragöödia puu- võtete ja täitmata lubaduste kohta. omavalitsusest jääb alles um- ha lõplik otsus, kellega need ühen- ga. Selliseid juhtumeid on veel. dutab,” ütles välisminister Mikser. bes sada omavalitsust, millest dada,” sõnas minister Korb. “Kui algul oldi väga entusiast- Riigikogu võttis 55 poolthäälega 25 võib ees oodata sundliitmi- Seega võivad mitmed ühine- likud, siis teatud küsimustes haka- ÜRO muutis Balti riikide regiooni- ●● ne. ●● vastu 2017. aasta riigieelarve eelnõu. misest loobunud naabervallad end ti kas siis kiusu ajama või tülli mi- list kuuluvust ja liigitas Eesti, Läti ja 40 riigikogulast hääletas vastu ja üks Seitse uut omavalitsust on Elva, uuel aastal taas läbirääkimiste laua nema – näiteks nime pärast, näiteks Leedu Põhja-Euroopa riikideks, va- jättis hääletamata. Riigieelarve tulu- Saaremaa, Rakvere, Tapa, Valga, tagant leida. Nii võib minna näiteks keskuse pärast,” nentis ühinemis- hendab ERR. Kui seni olid Balti riigid de pool on 9,48 miljardit eurot ning Viljandi ja Vinni vald. Koos nende- neil Harjumaa ja Läänemaa valda- nõustaja Rivo Noorkõiv. ER ÜRO liigituse järgi loetud Ida-Euroo- kulusid ja investeeringuid on eelarves ga on valitsus tänaseks kinnitanud pa riikideks, siis nüüd leidis ÜRO, et kokku 9,65 miljardi euro eest. Refor- 12 uut kohalikku omavalitsust, va- tegemist on Põhja-Euroopasse kuulu- mierakonna liige Aivar Sõerd sõnas, hendas “Aktuaalne kaamera”. Maavalitsused kaovad vate riikidega. ÜRO liigituse järgi on et maksumuudatuste mõjud selguvad Valitsus plaanib järgmistel istun- Valitsus otsustas, et maavalitsuste tegevus lõpetatakse 2018. aasta Põhja-Euroopa riigid Iirimaa, Suur- alles järk-järgult ja tagantjärele, kuid gitel kinnitada veel vähemalt 29 uut 1. jaanuarist ja nende kohalikud ülesanded antakse üle omavalitsus- britannia, Island, Norra, Taani, Rootsi, juba praegu on selge, et maksukoor- omavalitsust, ütles riigihalduse mi- tele ning riiklikud ülesanded ministeeriumidele ja olemasolevatele Soome, Eesti, Läti ja Leedu. Ida-Eu- mus kahel tuleval aastal suureneb. nister Mihhail Korb ja lisas, et neid ametitele. roopasse kuuluvad ÜRO liigituse järgi EKRE esindaja Martin Helme sõnas, tuleb veel, sest mitu omavalitsust Maavalitsuste ülesannete hulk on jäänud liiga väikseks ning see vä- Valgevene, Bulgaaria, Tšehhi, Unga- et tuleva aasta eelarves on hulk EKRE- veel lihvib ühinemislepinguid. 25 heneb veelgi, kui haldusreformi järgselt antakse suurematele ja tu- ri, Poola, Moldova, Rumeenia, Vene le sümpaatseid asju. Eelkõige põllu- omavalitsuses pole üksi jätkami- gevamatele omavalitsustele ülesandeid juurde, teatas rahandusmi- Föderatsioon, Slovakkia ja Ukraina. majandustoetuste suurenemine, oma- seks nõutavat 5000 elanikku ja need nisteeriumi pressiosakond. valitsuste parem rahastamine, pääst- ei soovi ka kellegagi ühineda. ●●President Kersti Kaljulaid saatis jate ja õpetajate palgatõus, lisas ta. Saksamaa presidendile Joachim Ga- uckile kaastundekirja seoses Berliini ●●Ühes uue valitsuse võimuletuleku- jõuluturul toimunud rünnakuga, mil- ga on rakendumas või ettevalmistami- les on nii hukkunuid kui ka vigasta- sel mitu algatust, mis laiendavad vene EAS tutvustas uut Eesti märki tuid. “Süütute inimeste vastu suuna- keele kasutamist Eesti avalikus elus, Ettevõtluse Arendamise Siht- tud rünnakud on meie ühine mure. kirjutab Maaleht. Näiteks lubab det- asutus esitles 13. jaanuaril ligi Sellised teod väärivad ühest ja kar- sembris vastu võetud seadusemuuda- 200 000 eurot maksma läinud mi hukkamõistu,” kirjutas Eesti rii- tus riigi õigusabi taotlusi esitada nüüd promomaterjale, mis peaksid gipea. President Kaljulaid avaldas ka vene keeles. Koalitsioonileping aitama Eestit maailmas tutvus- kaastunnet hukkunute lähedastele lubab paindlikkust ka venekeelsetele tada. Tulemused on pannud ja haavatutele. “Eestlased on mõt- koolidele aineõppe korraldamisel, mis rahva kihama. tes Berliini elanike ja kogu Saksa- sisuliselt tähendab võimalust senisest EAS avalikustas nii Eestit tut- maa rahvaga ajal, mil meie kodusid rohkem koolitunde vene keeles anda. vustava veebikeskkonna estonia. peaks täitma jõulurahu. Me kõik lei- ee kui ka Eesti brändi kodu brand. name sellel süngel päeval,” lisas ta. ●●7. jaanuaril valiti Reformierakon- estonia.ee. Uue kontseptsiooni pa- nale uus juhatus ja esimees. Erakon- ni kokku Eesti Disainimeeskond, ●●2017. aastal on Eesti järgneva 12 na esimeheks valiti Hanno Pevkur, mille EAS möödunud aasta augus- kuu vältel Balti koostöö eesistuja- kes sai 1048 erakonna liikme toetu- tis kokku kutsus. Eesti brändi juu- riik. Eesistuja ülesandeks on koor- se, teine kandidaat Kristen Michal res kasutatakse rändrahnu motiivi dineerida Eesti, Läti ja Leedu ühis- kogus erakonna esimehe valimistel ning töögrupi väljatöötatud kirja- tegevusi Balti Ministrite Nõukogus 635 häält. Samuti valiti erakonnale tüüpi Aino. Kirjatüüp Aino ja Eesti tutvustamiseks mõeldud rändrahnu motiivid. ja Balti Assamblees. “Eesti kesken- 14-liikmeline juhatus. Reformiera- Eesti tutvustamiseks kasutatakse dub eesistumisperioodil eelkõige konna esimehe ja juhatuse volitused rändrahnu motiivi. Rändrahnu ku- praktiline “tööriistakast”, mis on mulikult on ka lihtsalt foto ja vi- Balti riikide julgeoleku- ja kaitse- on antud kaheks aastaks. Erakonna jutavat rohelist latakat on hakatud mõeldud neile, kes soovivad Eesti deomaterjal, mida nad saavad ka- koostöö tõhustamisele, regionaal- aseesimeesteks valiti Kaja Kallas, juba pidama uueks Eesti märgiks kohta infot jagada. sutada,” selgitas Orav. se energiaturu ja transpordiühendus- Jürgen Ligi ja Urmas Paet. Endine ja see on pälvinud vastakaid reakt- “Ettevõtjad saavad sealt võt- Praegu on veebikeskkonnad ing- te edasiarendamisele,” iseloomustas peaminister Taavi Rõivas, kellest sai sioone, kuid selle loonud disaineri- ta neile sobivaid sõnumeid, mille- liskeelsed, eesti ja vene keelde saa- välisminister Sven Mikser eesoota- riigikogu aseesimees, otsustas Re- te meeskonna liikmed Alari Orav ja ga Eestit välisturgudel tutvustada. vad need tõlgitud veebruari lõpuks. va aasta eesmärke Balti koostöös. formierakonna juhi kohast loobuda. Jan Tomson selgitasid, et tegemist Sinna ilmuvad ka esitlused, mis on Samaks ajaks valmivad ka lahendu- on vaid šablooni või tööriistaga. juba valmis kujundatud, kus on ole- sed konkreetsemate valdkondade ja ●●Eesti on 2017. aasta II poolaastal ●●Ettevõtlusminister Urve Palo sõ- Disainimeeskonna juht Alari mas olulisem info Eesti kohta, mis sihtturgude jaoks. Euroopa Liidu eesistujariik ning tra- nul tundub talle, et projekt “Work Orav märkis, et brand.estonia.ee on on kenasti visualiseeritud. Ja loo- ER ditsiooniliselt kaasneb eesistumise- in Estonia” ei ole oma eesmärke ga ka kultuuriprogramm. Eestit tut- täitnud ning kui EASi uus juht on vustav laiaulatuslik programm ula- selgunud, hakatakse kaaluma, kas tub Euroopa erinevatesse nurkadesse või kuidas sellega edasi minna. Sa- Rakveres allkirjastati lepe Arvo Pärdi ning ka väljapoole Euroopat. Eesistu- du tuhandeid eurosid maksma läi- misega seotud kultuuriprogramm an- nud projekti eesmärk oli meelitada nimelise kontserdimaja rajamiseks nab 2018. aasta algul teatepulga üle Eestisse kõrgema kvalifikatsiooni- riigi 100. juubeli tähistamisele. Ees- ga töötajaid, näiteks IT-spetsialiste. Kultuuriminister Indrek Saar istumise raames toimub Eestis 11 ja Rakvere linnapea Mihkel mitteametlikku ministrite kohtumist ●●Eesti ettevõte Digital Sputnik pa- Juhkami allkirjastasid Rakve- ja seitse kõrgetasemelist konverent- kub uudset tehnoloogiat Hollywoodi res hea tahte leppe. Selle tu- si, lisaks 203 eksperttaseme üritust. kassafilmide valgustamiseks. Eest- lemusena laieneb SA Virumaa laste loodud uus lahendus lubab val- Muuseumid näitusteala ning ●●7. novembril avati Eesti saat- gustavaid elemente vajaduse järgi li- Rakvere Pauluse kiriku hoone kond Bukarestis. Kuigi Eesti ja Ru- sada ja ära võtta. “See on nagu Lego renoveeritakse multifunktsio- meenia riikidevaheliste suhete aja- naalseks Arvo Pärdi nimeliseks klotsidega: kui on vaja rohkem val- kontserdimajaks ja kultuurikes- lugu ulatub tagasi 1921. aastasse, gust, siis saab juurde panna, ja kui kuseks. mil sõlmiti diplomaatilised suhted, on vaja pehmemat valgust, siis saab pole kunagi varem olnud esinda- ära võtta. Esimese sellise prototüü- Rakvere Pauluse kirik ehita- tust riikide pealinnades kohapeal. bi tegime 2013. aastal ja juba 2015. takse tulevikus ümber multifunkt- aastal oli esimene kord, kui see oste- sionaalseks kultuurikeskuseks, kus ●●Presidendi kantselei teatel oo- ti suurfilmidele nagu “Independence saab korraldada kontserte ja muid tab Kersti Kaljulaid sel aastal va- Day” ja “Star Wars”,” ütles Digital sündmusi. Majas saavad harjutus- bariigi aastapäeva pidulikule pre- Sputniku üks loojaid Kaspar Kallas. ruumid näiteks kohalikud tantsijad Eskiisfoto kirikuhoonest ja juurdeehitusest tulevase multifunktsionaalse sidendi vastuvõtule umbes 1000 ning uude kultuurimajja rajatakse kultuurikeskusena. külalist. Kutsed saadeti välja 500 ●●PISA 2015 järgi on Eesti põhi- tänapäeva nõuetele vastav kunsti- inimesele, keda oodatakse vastuvõ- kooliõpilaste tase maailma parima- galerii. rikuhoone renoveerimiseks nüüdis- tule koos kaaslasega. Eelmisel aas- te seas ja Euroopa absoluutses tipus. Kultuuriministeerium eraldab aegseks kultuurikeskuseks. Klassikalise muusika sünd- tal saadeti välja umbes 700 kutset. Tulemused on samad, mis 2006 aas- vastavalt kokkuleppele Virumaa Rakvere linnapea Mihkel Juhka- muste andmebaas Bach- tal. Loodusteadustes jagab Eesti noor Muuseumidele 180 000 eurot, et mi ütles, et nüüd võib alata Celan- track avaldas 2016. aasta ●●14. jaanuaril suri pärast pikka hai- Euroopas 1.–2. kohta koos Soome- osta Rakvere linnalt aadressil Tal- der Projekt OÜ-le võidu toonud statistika ülevaate, mille gust 66 aasta vanuses legendaarne ga. Uuringus osales üle poole miljoni linna mnt 5 asuv ajalooline kinnistu projekti “Tin tin’na:buli” elluviimi- põhjal on Arvo Pärt 6. aas- spordireporter Lembitu Kuuse. Tema õpilase 72 riigist. Eestis osales uurin- näitustepinna laiendamiseks. Müü- ne. Ta märkis, et Arvo Pärdi kont- tat järjest maailmas enim positiivsus, täpsus ja jäägitu spordiar- gus 5587 õpilast, mis moodustab poo- gist saadud tulu peab linn vastavalt serdimaja loomine on linnale vaja- esitatud elav helilooja. mastus on olnud paljudele spordire- le 15-aastaste õpilaste üldarvust. kokkuleppele kasutama Pauluse ki- lik, aga mõistagi ka auasi. ER porteri elukutse etaloniks. 4 sündmuste kroonika Nr 1 (860) Jaanuar 2017 Jõuluball ja Kölni eesti laste jõulud

Hea lehelugeja, tahaksin tutvustada kahte detsembris esilinastunud dokumentaalfilmi, mis kajastavad KERKi ja Kölni Eesti Kooli tegemi- si. Need on “Annaberg I” ja “Annaberg II”. Nagu pealkirjad viitavad, on tegevuskohaks Annabergi loss Bonn Bad-Godesbergis.

Esimese filmi alapealkirjana sei- Nüüd aga äkki liigub pilt kiirelt sab “Sini-must-hõbevalge ehk jõulu- tagasi kuusepuu juurde – seal istub ball 10. detsembril 2016”. üks valge habeme ja punase mantli- Suures plaanis vana kõrgete raa- ga mees – jõulumees! See, mis nüüd gus puudega park, vulisev purskkaev järgneb, on lihtsalt suurepärane, seda (pisut omapärane algus talvise filmi ei saagi päriselt ilma filmi nägemata kohta, aga siin on ju Reinimaa…), edasi anda, aga püüan siiski. Laud- kaamera liigub tuledesäras lossile, kondade kaupa astutakse ette nii tant- kõrgetest akendest paistavad suursu- suseadete kui ka flöödisoolode, aga gune kroonlühter ja lossisaali laeni ka pikkade etlemiste ja lühemate vai- ulatuv kaunistatud kuusepuu. mukate värssidega ning lauludega – Järgmine pilt liigub läbi pidulikult ei, ei seda ei saa nii kirjeldada, seda kaunistatud fuajee peasaali sisenejai- peaks siiski nägema, milline vaimu- le – kaunites õhtutualettides daamid kuse, liikumise ja taidlemise potent- ja uhked härrasmehed õhtuülikonda- siaal neis inimestes peitub! des ja näe, isegi keegi frakis! Kenad Jõuluvanagi paistab ülimalt rahul naeratused, head soovid ja sektiklaa- olevat ja jagab, nägu naerul, lahkelt side kõlin! (Õnnestunud momentvõte kinke vasakule ja paremale. (Suure- suures plaanis!) pärased võtted!) Kena blond daam astub eeskõne- Kell lööb südaööd! Ärge arvake lejaks ja avab balli, andes õhtujuhi nüüd, et pooled kaunitarid äkki um- kohustused üle sümpaatsele paarile misjalu ballilt põgenema hakkavad ja mikrofonide taga. (End tutvustavad hulganisti kuldkingakesi oma print- Pakkide lunastamine käis laudkondade kaupa. Esineb laudkond eesotsas Anneli Aknaga. KERKi esimees Mare Rahkema ja sidele teele jätavad. Seda ei juhtu! õhtujuhid Margarita ning Peep Raun Hoopis kaamera näitab suures plaa- Eestist). nis – talvest ja lumeigatsusest kantud Kõlab kaunis eesti muusika. Kaa- kaunist ja maitsvat ballitorti! (Val- mera liigub esimesele avavalsi paa- mistaja nimeks Grete Miländer.) rile ja siis sujuvalt edasi ühelt valssi Nüüd juba pisut mõtlikum kaame- keerutavalt paarilt teisele. Paistab, et ratöö – aeglaselt liigub pilt pea tüh- nad on enne balli nobedasti harjuta- jaks jäänud saalis üle laudade, kus mas käinud. klaasidelt peegeldub vastu küünalde Nüüd näidatakse mingit küsimus- sära, korraks veel kaminale põiga- te esitamist ja Eesti lipukeste jaga- tes uuesti teise saali poole, kus kos- mist. Arvatavasti viktoriin, nagu hil- tub klaverimäng ja tuntud lauluviis – jem selgubki. Parimad eesti muusika “Taas sajab valget lund väljas...” tundjad saavad auhinnad. Film jätkub järgmisel hommikul Õhtujuhid Margarita ning Peep Raun Eestist. Valssidest on saanud sambad, rum- – kaadrisse ilmub rõõmus seltskond, bad, rock’n’roll ja hoog aina tõuseb – kes on läbi teinud kostüümimuutuse kogu seda keerlemist kroonib ühine ja laseb hea maitsta sektil ja hommi- jenka õhtutualettides! (Millised näit- kusöögil ning naudib nähtavalt koos- lejameisterlikkuse etteasted, kui ar- olemise rõõmu! vestada, et tegu pole ju proffidega!) Filmi lõpus ilmub ekraanile tekst: Kaamera liigub korraks teise saali “Kohtume järgmisel aastal, 19. det- külluslikult kaetud laudadele – uhke- sembril 2017 Annabergis jõuluballil! le kokkade käsitööle ning sinna juur- Head ja õnnelikku uut aastat kõigi- de näidatakse sobivalt saksa veinite- le!” Seda soovivad õhtujuhid, balli- gijate hinnatud toodangut – peab ütle- seltskond ja balli korraldajad, KERKi ma, et vaataja seisukohalt tunnustust juhtkond. vääriv pilt! Merike Miländer Fotod: Heiko Schmauck ja Helmut Honigmann Diskomuusikat valis DJ Tõnu. “Annaberg II” ehk Kölni Eesti Kooli jõulupidu Vaatame nüüd kohe ka teise fil- üksisilmi kuusepuul ja selle juures mängiv Neele Böhland ja viimasena mi “Annaberg II” alapealkirjaga seisval õpetajal (koolijuhataja Karin viiulit mängiv Ella Böhland. Lavale “Kölni Eesti Kooli jõulud”, mis Schmauck, seisab ekraani all servas tulevad suuremad lapsed oma luule- jäädvustati filmilindile 17. det- kirjas), lauldakse üheskoos – “Tasa, põimikuga, juhatamas õpetaja Ave sembril 2016. tasa jõulukellad kajavad...” Kauber, ning nüüd veel keskmine va- Kuna autoritöö on samalt filmite- Uus pilt meie ees – suur saal kla- nuseklass ja õpetaja Maarika Rem- gijalt, siis on alguskaadrid õige pisut veriga, väikestes klaasikestes põleb mert, kõige tillemad ja nende õpetaja sarnased – seekord aga ennelõunane suur hulk küünlaid, lapsed istuvad Merike Miländer on ka lavale jõud- hele taevas, vanade pargipuude taus- ümber küünlatule ja üks õpetajaist nud ning muusikaõpetajad Tuuli So- tal vana loss, Annabergi loss. Kaame- (loeme Merike Miländer) räägib las- lom ja Hanna Paal saadavad nende ra sätib pilti väikesed ja pisut suure- tele lõbusa jõulujutu ning üheskoos laule klaveril. mad tegelased – kooli ja peole tulnud kutsutakse kedagi, esmalt päris tasa- Nüüd siis jälle peatähelepanu jõu- tüdrukud-poisid ja nende emad-isad. hilju, siis pisut valjemalt ja kolman- luvanal, koos õpetajatest abilistega ja- Ka siin liigub pilt läbi jõululikult dat korda kuuleme – jõuluvana! gab ta igale lapsele kingipaki, suures kaunistatud fuajee ja keerab end kohe Kaamera liigub suures pildis ukse- pildis rõõmsad, ootusärevad, vahel ka uhket kuusepuud näitama. Ei, kohe ei le ja seal ongi see kaua oodatud kü- pisut kartlikud näokesed – need, kes alga pidu, vaid hoopis koolipäev, kus laline jõulumees oma lahke moega ja kingisaamisest ju kõige enam rõõmu peab veel natuke meisterdama ehteid hea sõnaga. tunnevad. kuusepuule ja pisut veel jõululaule Saaliuksed avanevad ja iga laps Ongi aeg sel korral jälle jõulumees lihvima ning luuletustega tegelema. hoiab pihus väikest küünlatuld, vaik- teele saata ja eks eestlastele omasel Järgmises suures pildis näeme selt viiakse jõulutuled tuppa – imeke- kombel ikka kena lauluviisiga, et ta seismas naisansamblit, selgub, et õpe- na pilt ja traditsioon! tee ka järgmisel aastal siia leiaks! Kölni Eest Kooli pere jõuluvanaga hüvasti jätmas. Kuna ollakse head lapsed, siis tajate ja emade ühislauluharjutus Jah, Nagu jõuluvana seisusele kohane, Kaamera liigub uuesti lava suu- võib järgmiselgi aastal sellist auväärt külalist oodata. Foto: Heiko Schmauck mitte ainult lapsed ei pea õppima! sätib ta end kuuse alla istuma ja nüüd nas, millel seisavad suurema rühma Suurde saali on üles riputatud las- siis saavad kõik koolijütsid omi osku- tüdrukud ja hüüavad valjul häälel gi sehkendamas kuuse juures, lapsed tat kõigile!” Ja seal all: “Meie tänu te meisterdatud kaunid valged jõulu- si näidata. Kõigepealt lubatakse õpe- numbreid – selgub, et käimas on lo- suure tiibklaveri taga – ja just kõike kuulub jõuluvanale, kes meid ikka tähed (juhendajaks Triin England) ja tajad ja emad esinema – nende lau- teriivõitude jagamine. seda nad peavadki tegema ja eriti veel üles leiab, ja neile, kes on meile abiks kuusel keerlevad pitsilised jõulukuu- lu sõnum “Üksteist peab hoidma“ on Veel kord uus pilt, mis näitab ühes suures lossis! olnud ning toetanud: EÜSL, KERK, lid, kaamera näitab neid päris-päris lihtne ja ilus ning mitte ainult jõulu- maitsekalt ja maitsvalt kaetud lauda, Lapsed ja küünlad hakkavad väsi- EV Aukonsulaat Düsseldorfis, Eesti lähedalt. ajaks sobiv! kuhupoole kogu seltskond liigub – al- ma ja saal muutub vaiksemaks ja hä- Instituut, Fa. Bellicon. Järgmises kaadris – kogu koolipe- Suures plaanis kitarri mängiv gab ühine õhtusöök. maramaks – ongi aeg koduteele asu- Tänatud saavad ka Kölni Eesti re on kogunenud suurde kuusepuuga Mikk Frederik Hirsch, klaveri taga Ja siis veel üksikud elavad pildid da... Kooli õpilaste vanemad – suur aitäh! saali, küünlad on süüdatud lühtrites istuv Liisa Madliin Hirsch, kelle va- – lapsed trepil, lapsed koridoris, lap- Viimastes filmikaadrites ilmub ki- ja kuusepuul ja laudadel, laste pilgud hetab välja Louis Ricotta, siis flööti sed suure laua all, lapsed lõbusalt rin- ri: “Häid jõule ja õnnelikku uut aas- Merike Miländer Jaanuar 2017 Nr 6 (860) sündmuste kroonika 5 Jõulupidu Karlsruhes

Karlsruhe eestlased ja Ees- Pipilota Neostus ti sõbrad pidasid jõulupidu 10. (flööt) ja Elias detsembri õhtul Hagsfeldi Ge- Hostalrich Llopis meindezentrumi saalis. Lähe- (klaver). dalt ja kaugelt saabunud külalisi, Fotod: Leif ühtekokku veidi üle neljakümne, Høyland võttis vastu kenasti kaunistatud peosaal ja eesti jõulutoitudega kaetud lauad. Kõhutäite eest olid tublid perenaised hoolt kandnud: oli verivorsti, heeringat, hapu- kapsast ja seapraadi.

Kingijagaja ja -saajad. Foto: Sebastian Stotz Peoõhtu avas Anne Kippar, andes lühikese ülevaate Karlsruhe Saksa- Eesti Seltsi tegemistest aasta jooksul. Berliini eestlaste jõulupidu Leinaseisakuga mälestati seltsi kaua- aegset liiget Ivo Põlderit ning tugeva Möödunud aasta 10. detsemb- ga klaveril. Ühele eesti peole oma- aplausi ja lillekimbuga tänati seltsis ril oli kõikidel Berliini eestlastel selt said õhtu jooksul tänu paljude- pikaajaliselt finantsministri ametit pi- ja Eesti sõpradel taas põhjust le ühislauludele laulda kõik soovi- danud prof Hans-Otto Petersit. tulla kokku Lietzensee kiriku jad. Ei puudunud ka tants, sest juba Jõuluõhtu kontserdi programmi oli kogudusemajja, et pidada üks poolteist aastat tegutseb Berliinis kokku pannud Piret Randalu. Kõiki- meeleolukas jõulupidu. tarmuka Meljo Kaaviste juhendami- del meie pidudel on kontserdid olnud Marcel Johannes Väljas valitsevad soojakraadid ei sel rahvatantsurühm Tuljak. Kõigi väga head, kuid seekordne jõulukont- Kits (tšello) ja tekitanud küll ilmtingimata jõulu- suureks rõõmuks esineneti arvukate sert oli nii mitmekülgne ja kõrge- Rasmus Andreas meeleolu, kuid jõuluehteis ja hõõg- tantsunumbritega ja haarati nii mõ- tasemeline, täis muusikalisi üllatusi, Raide (klaver). veini järele lõhnavasse peosaali ko- nigi inimene saalist kaasa tantsima. et kuulajad eranditult igat esinejat pi- hale jõudes imbus jõulutunne küll Viimase tantsuna tantsiti ära ka gru- ka-pika aplausiga tänasid. igaühesse. pile nime laenanud “Tuljak”, mille Esmalt tuli klaveriduo Natalia Jõulupeo programm pakkus, na- järel ei tahtnud publiku ovatsioonid Zagalskaia – Toomas Vana poolt et- gu alati, midagi igaühele. Berlii- vaibuda. tekandele Urmas Sisaski helitöö ni Eesti Kooli õpilased ja õpetajad Tantsimisest-laulmisest väsinud “Karlsruhe 300 – tähetunnid” klaveril olid valmis saanud muusikali “Jõu- pidulised said end kostitada veri- neljale käele, mille helilooja oli kirju- lupiparkoogid”, mille esiettekan- vorstide ja muude hõrgutistega ning tanud eelmisel aastal Karlsruhe linna de publik tormiliselt heaks kiitis. otse loomulikult ei puudunud peolt kolmesajanda sünnipäeva auks. Teos Kauni muusikaga täitsid saali solist ka jõuluvana. oli originaalis komponeeritud kahe- Ulla Sperling koos Maarja Ansorgi- Maarika Bischoff le klaverile kaheksal käel. Meie peo tarvis oli Sisask aga loo veidi ümber- kirjutanud, nimelt ühele klaverile nel- jal käel. Teos, mille algusosa on me- Müncheni Eesti Kooli jõulud ditatiivne, muutudes keskmises osas rütmilisemaks ning kulmineerudes Läbi lume sahiseva sõidab saanike, lõpposas suuresooneliseks hümniks, aisakell lööb tilla-talla üliarmsasti. Natalia ja Toomase virtuooslikus et- Kena jõuluehte saanud iga metsapuu. tekandes, sobis suurepäraselt jõulu- Seda ilu vaatab kõrgelt mõnus jõulu- meeleoluga. Et Pipilota mitte üksnes hea flöö- Saksa Muusikainstrumentide Fondi kuu. Seejärel esines duo Inessa Volko- dimängija on, vaid ka lauljana jul- (Jürgen ja Monika Blankenburgi siht- va (klaver) ja Vasily Bystrov (tšello), gelt debüteerida võib, võisime veen- asutuse annetus) poolt. Marceli ime- Nii kõlab esimene salm tuntud jõu- kelle esituses saime kuulda C. Saint- duda kuuldes tema esituses veel O. lise kõlaga tšellot, klaveril Rasmus lulaulust “Läbi lume sahiseva”. Kui Saensi instrumentaaltsüklist “Looma- Ehala laulu “Jõuluööl juhtuda võib Andreas Raide, saime kuulda palades küsida suurtelt ja väikestel, kes oo- de karneval” osa “Luik” ning Inessalt ime”, saatjaks klaveril Elias Hostal- J.S. Bach “Ave Maria” ja N. Pagani- tavad rohkem jõule, siis vastus on, et klaveril S. Rachmaninovi prelüüdi op rich Llopis. ni “Variatsioonid ühel keelel Rossini muidugi lapsed. Olles ise lapsevanem 32 nr 12. Rasmus Andreas Raide, kes teist teemale”. Eelnevalt esitas Rasmus L. ja elades Eestist eemal, juba kuuen- Enne kui järgmised noored muusi- aastat Karlsruhe Muusikakõrgkoo- Sumera klaveripala “1981”. dat aastat Saksamaal, panen tähele, et kud, Pipilota Neostus (flööt) ja Elias lis prof Kalle Randalu klaveriklassis Imeilus muusika, küünlasära, veri- eestluse ja oma rahva kombeid saame Hostalrich Llopis (klaver), F.-J. Gos- õpib, oli oma duopartneriks kutsu- vorsti lõhn, mõnusad inimesed, jõu- oma lastele edasi anda nende tradit- seci “Tambourin” flöödile ja klaverile nud Trossingeni Muusikakõrgkoolis lulaulude ühislaulmine, sedakorda sioonide kaudu, mida õpetasid ja näi- Väikesed muusikud. ettekandmisega alustada said, tekkis õppiva tšellisti – Marcel Johannes saatis klaveril Rasmus Andreas Rai- tasid meile meie emad, isad ja vana- Foto: Linda Blum aga publiku seas elevus, sest pianist Kitse. Marcel, kes vaatamata oma de – on traditsioonid, mis kuuluvad emad, vanaisad. seadis tavapärase noodipaki asemel 21. eluaastale, mitmeid rahvusvahe- Karlsruhe eestlaskonna jõulupeo juur- Kes ei mäletaks oma lapsepõlvest, jõululõunaga. Lapsed küpsetasid klaveri noodipuldile iPadi. Hetke pä- lisi auhindu juba võitnud on, mängib de. Ilusad traditsioonid, mis hinge ko- kuidas koos emaga küpsetati pipar- piparkooke. Piparkoogitaigna val- rast sai musitseerimine 21. sajandile Francesco Ruggeri, Cremona 1674 sutavad ja jõulumeeleolu loovad. kooke või isaga metsast kuusk toodi. mistasid meie usinad emad. Suu- kohaselt siiski alata. tšellol, mis on talle kasutada antud Meeli Bagger Mäletan minagi, kuidas ootasin jõu- red tänud neile! Ajal, mil lapsed lulaupäeva – see tundus mulle lap- tegid piparkooke, koorisid emad sena üks eriti tähtis ja pidulik päev. köögis kartuleid. Pliidil soojenes Koos vanaemaga küpsetasime jõulu- hapukapsas ja ahjus särisesid veri- Hamburgi eestlaste jõulupidu saia, ahjus küpses seapraad, pliidil vorstid. Eestist toodud verivorstid aga podises hapukapsas. Kodus oma ootasid kolm kuud sügavkülmas, 10. detsembril toimus St. Niko- Hamburgi vanematega oli traditsiooniks käia et siis pidulikult jõululauale jõuda. lai Kantorei ruumides Hamburgi eestlaste jõululaupäeval kirikus ja surnuaias. Nii see juba kord on. On sööke, il- Eestlaste jõulupidu. Korraldajad jõulupeol sai Koju jõudes ootas meid pidulaud ma milleta jõululauda ette ei ku- olid Hamburgi Rahvuskoondis, jõulumeeski ning kuuse all olid jõulukingitused. juta. Suur tänu meie tublidele pä- tantsugrupp Hamburgi Pääsuke tantsupisikuga nakatatud. Vahel harva tõi kingitused hoopis jõu- kapikkudele, kes meile seda ikka ja Hamburgi Eesti Kool. Peost lumees. Hoidkem ja pakkugem neid võimaldavad. võttis osa üle saja eestlase Põh- võimalusi ja traditsioone oma laste- Müncheni Eesti Seltsi jõulupidu ja-Saksamaa igast nurgast. le, et ka nendel oleks suurena, mida möödus ka seekord toredas selts- Jõulupidu alustas Praost Merike meenutada ning omakorda pakkuda konnas. Müncheni Eesti Kooli lap- Schümers-Paas toreda jõulupalvuse- oma lastele. sed esinesid näidendiga “Pöialpoi- ga, millest ka lapsed hoogsasti osa Niisamuti on äärmiselt tore tõde- sike ja seitse lumivalget”. Saime võtsid. Lauldi koos laule ning soovi- da, et Müncheni Eesti Kooli pere ja osa toredast jumalateenistusest. ti üksteisele imelist jõuluaega. Pea- Foto: Heli Müncheni Eesti Selts korraldas ka Jõulupeol kõlasid kaunid klaveri-, le palvust esinesid Hamburgi Eesti Naaber lõppeval aastal toredad jõulupeod. akordeoni- ja trompetipalad. Suur Kooli laulugrupp ning solistid Lisel Väikse rahvana suures riigis ei ole tänu Müncheni Eesti Kooli lastele! Reinick ja Rene Schmidt lauludega. vana kohale tuli! Eesti Kooli lapsed pu – koos oldi veel hiliste tundideni, kerge ennast koos hoida – perekon- Jõulupeo laualt ei puudunud kartu- Sellega oli jõulupidu avatud. lugesid koos jõuluvanale luuletuse ning nii see jõulupidu möödus – tant- nad tulevad ja lähevad. Rõõm on aga lisalat ega heeringas. Samuti saime Kombepäraselt kutsuti rahvast ise ning sellega alustati kingipakkide ja- su, laulu, hea söögi, sõprade, (uute) seda suurem, kui ikka ja jälle näed hea maitsta kiluvõileiba ja palju midagi külma laua tarvis kaasa too- gamist. Kõik pered said suud magu- tuttavate ja rohke naeruga. tuttavaid säravaid laste silmi, kes tu- teisi häid soolaseid sööke. Ei saa ma. Lauda kattis suurepärane valik saks ning tänu headele abistajatele oli Suur aitäh kõigile korraldajatele ja levad koos oma vanematega jõulu- mainimata jätta ka meie maitsvaid jõulutoite, lisaks tegi jõulupeo toim- jõuluvanal ka erilisi meeneid kaasa abistajatele – eelkõige Laura Balzer, peole. Aga veel suurem rõõm on koh- kooke. Suured tänud meie tublide- kond üllatuse ning kõik osalejad said võetud. Kristi Grünberg, Kaur Kask, Kaupo tuda peredega, keda näebki kord aas- le kokkadele! Toredaid ettevõtmisi nautida ka kuuma verivorsti ja prae- Kui pildid tehtud, sai jõuluvanagi Kitsing, Reet Meyer, Aigi Schmidt, tas jõulupeol. uuel aastal soovib Müncheni Eesti kapsast. Kaupo Kitsingu juhendamisel koos Erik Schneider, Merike Schümers- Sellel aastal lõpetasime Münc- Kooli pere. Kui kõhud täis, otsustati koos jõu- teistega tantsu lüüa. Jõuluvana lahku- Paas ja Raul Tamsalu. heni Eesti Kooli õppeaasta piduliku Linda Blum lulaule laulda, mille peale ka jõulu- mine ei tähendanud see veel peo lõp- Kristi Grünberg 6 Tulekul Nr 1 (860) Jaanuar 2017 Berliini eesti kultuuripäevad ehk KAMA2 17.‒18. märtsil 2017 korraldab Berliini Eesti Kultuuriselts KAMA järje- korras teised kultuuripäevad ehk KAMA2. Kuna esimesed olid menu- kad ja kordaläinud, kasutame võimalust luua uus traditsioon. Taas jagub üritusi nii eestikeelsele kui ka rahvusvahelisele publikule ning päris oma ürituse saavad Berliini Eesti Kooli lapsed.

Täpne ajakava ja piletiinfo kodulehel www.berliinieestikultuuriselts. wordpress.com. Toimumiskoht: ACUDkunsthaus, Karlssoni kombel ütleb: vahepeal Veteranenstraße 21, 10119 Berliin peab ka pauku ja mürtsu saama! Li- ●●reedel, 17. märtsil saks raamatutele “Leemuripoeg Ville Indrek Taalmaa esitab Andrus Kivi- teeb sääred”, “Lennujaama lutikad ei räha tekstidel põhineva monoetendu- anna alla”, “Peeter, sõpradele Peet- se “Sinised kilesussid jalas”. rike”, “Sasipäiste printsesside saar”, Menukomöödia läbivaks teemaks “Härra Klaasi pöörane muuseum” ja on inimeste erinev suhe rahaga. Raha “Piia Präänik kolib sisse”, mida saab teema on alati aktuaalne, on seda siis muide kuulata ka ERRi õhtujuttude parajasti palju või vähe. Miks “Kile- äpis, kirjutab Kairi lugusid ka ajakirja- susside” etendus aga raha teema üle le Täheke. Vaata ka Kairi blogi www. naerda võtab, sellel on siiski veel üks amsterdamiseerunud.blogspot.com ja võimalik põhjus – lavastus esietendus Lastekirjanduse Keskuse veebilehte aastal 2010, just majandussurutise http://www.elk.ee/?profile=13264. “kõrgajal”. Indrek Taalmaa kehastub kuueks erinevaks rolliks otse publiku silme all, nii et vaataja saab osa nii kostüü- Tšellokvartetti C-JAM kuuluvad (vasakult) Tõnu Jõesaar, Pärt Tarvas, Margus Uus ja Levi-Danel Mägila. mide vahetusest kui ka grimmi tege- misest grimeerija Irina Suuderi kunst- ja hoida kasvõi seetõttu, et saaksime nikukäe läbi. igapäevasest haigest virvarrist eemal- Indrek astus esimest korda duda ja tuletada meelde, et me ei ole monolavastuses üksinda lavale küm- maailmas number üks, vaid kõigest me aastat tagasi ja alates sellest ajast väike osa täiuslikult toimivas süstee- on monoteater teda ikka saatnud. Tä- mis,” on mõtisklenud Tammik. “See na võiks Indrekut nimetadagi mono- film võiks olla mõeldud inimesele, teatri üheks peamiseks propageeri- kellel on aega seda vaadata ja kaasa jaks Eestis, kes korraldab nii iga-aas- mõelda.” Filmi samaväärselt tähtis tast monoteatri festivali Monomaf- osa on Aivar Surva loodud muusika fia kui ka veab oma teatrit, Tallinna ja Kauri Lembergi helirežii. Kunsti- Kammerteatrit, mille repertuaaris on liselt hingematvaid pilte saadab teksti vaid ühe-kahe näitlejaga lavastused. asemel ainult see lummav muusika. Kirjanik Andrus Kivirähk kom- Eelmise aasta septembri alguses Luuletaja Veronika Kivisilla. menteerib etendust järgmiselt: “Sinis- toimunud Matsalu loodusfilmide fes- te kilesusside” monoloogid said alg- tivali rahvusvaheline žürii andis fil- 1990ndate algusest, mil Liisi võitis duskoda, firmat Betamar OÜ, filmi- selt kirjutatud hoopis ühe teise näi- mile parima operaatori preemia. mitmel korral televisiooni laulukon- stuudioid Vesilind ja Alasti Kino ning temängu jaoks. 2004. aastal lavastas kursi “Laulukarussell”. Nüüd tegut- kõiki eraisikuid, kes on õla alla pan- Tiit Ojasoo tollaste teatritudengitega Janno Jürgensi lühifilm “Räägi- seb laulja erinevate projektide liikme- nud.Täname ACUDkunsthausi meel- näidendi “Asjade seis”, mis põhines Luuletaja Doris Kareva. takse, et tomatid armastavad rokk- na ja ka sooloartistina nii džässi, folgi diva koostöö eest. suuremalt jaolt improvisatsioonil, muusikat” (2016, 40 min) on filmi- kui ka popi vallas. aga lisaks tellis ta minu käest selle ●●“Sõida tasa üle silla”. Omi ja tud režissööri sünnilinnas Haapsalus. Berliini kontserdil saab kuulda Ürituse toimumisele ja tradit- tüki tarbeks ka kuus monoloogi, mis omaseid tekste loevad ja laulavad “See on suhtedraama, mis kesken- eestikeelseid lugusid Liisi sooloplaa- siooni jätkumisele saad kaasa aida- pidid kõnelema inimeste suhtest raha- Doris Kareva ja Veronika Kivisilla. dub peresuhetele kolme generatsioo- tidelt “Väike järv”, “Väikeste asjade ta ka Sina. Aitad meid, aitad viia ees- ga. Hiljem avaldasin ma need tekstid Tegu on ühelt poolt Eesti luule- ni vahel, kuidas materialistliku maa- võlu” ja “Ettepoole”. Tekste ja muu- ti kultuuri maailma! ajakirjas Looming peakirja all “Kuus klassikasse kuuluva, ajatu ja eri põlv- ilmavaatega uus põlvkond vanast ge- sikat neile on kirjutanud tuntud muu- monoloogi raha asjus”, samuti jõud- kondade poolt armastatud poetessiga neratsioonist üle sõidab,” on öelnud sikud ja sõnameistrid, nende hulgas Estnischer Kulturverein in Berlin sid nad minu novellikogusse “Jutud”. (hiljutise küsitluse põhjal oli Kare- Jürgens. “Žanrilt on see tõsisem draa- Jaan Pehk, Robert Jürjendal, Rein e.V. Sealt leidiski need Indrek Taalmaa ja va viimane luulekogu “Perekonna- ma.” Fuks, Tõnis Mägi ja ka Liisi ise. Lood IBAN: DE15120400000101148500 otsustas iseseisva näidendina lavale album” enim loetud luuleteos) ning Sünopsis: Vana mees teeb oma viivad meid loodusesse nautima sel- BIC: COBADEFFXXX tuua, mängides ise kõiki rolle. Nii et teiselt poolt 20 aastat noorema, al- eluõhtul rehnutit, mis läks hästi, mis le lihtsat ilu ja inimese südamesse, Commerzbank asudes ühte teksti kirjutama, ei oska les täiskasvanuna kirjutama hakanud halvasti ja mida annaks veel paran- harutama lahti tema keerdkäike. Lii- Selgitus: Estnische Kulturtage in kunagi ette aimata, mis temast lõpuks luuletajaga. dada. Poeg ei ole oma isaga kaheksa sit saadab kitarril rootslane Christian Berlin 2017 välja tuleb!” Doris Kareva (sünd. 1958) on aastat suhelnud, tütar ootab kannata- Harrysson. Pärast etendust toimub Andrus avaldanud peamiselt luulet, ühe es- matult isa surma ja lapselaps tahab Kiviräha ja publiku vaheline muljete see- ja ühe proosakogu, tõlkinud luu- vihmaussi purki panna. Vana mees Tšellokvartett C-JAM koosseisus vahetamine vabas õhkkonnas. let, näidendeid ja esseid, koostanud aga paneb visalt vastu ja istutab uusi Pärt Tarvas, Levi-Danel Mägila, Mar- mitmeid antoloogiaid. Kareva luulet lilli, teadmata, kas tema silmad nende gus Uus ja Tõnu Jõesaar tutvustavad on tõlgitud paarikümnesse keelde, õitsemist näevad. end oma kodulehel nii: “C-JAM on sellele on muusikat kirjutanud arvu- Janno Jürgens on lõpetanud Balti unikaalne kooslus meestest, kes ei kad heliloojad nii Eestis kui ka välis- filmi- ja meediakooli ning teinud mit- karda avardada piire ja püstitada enda- maal ning selle põhjal on sündinud ka meid rahvusvahelisi auhindu kogu- le enneolematuid väljakutseid. Tšel- teatrilavastusi. nud lühifilme. lokvartetis on ühendatud klassikaline Veronika Kivisilla (sünd. 1978) on keelpillikvartett, improvisatsioonili- avaldanud kolm luulekogu: “Kallis ne bigbänd, metalne ja kaasakiskuv kalender” (2011), “Veronica officina- rokkmuusika, tundlik ning emotsio- lis” (2012) ja “Cantus firmus” (2015). naalne tšellokõla. Pika lavakarjääri Korraldustöö kõrvalt Eesti Kirjanike tõttu ei tea enam keegi, kas tegemist Liidus otsib ta elu cantus firmus’t ehk on professionaalsete rokkmuusikute- kindlat alusviisi, kasvatab lapsi ja ra- ga, kes on muu seas ka kõrgelt haritud vimtaimi, tegeleb muusikaga ja otsib ja hinnatud klassikalise muusika esi- ajakapsleid. tajad või hoopis vastupidi.” Kvartett musitseerib koos aastast 2004. Vahepeal pakume kama, kartu- Kodus on nad esinenud nii lin- lisalatit ja klassikalist küpsisetorti. nades kui ka külades, mõisates, me- rerandades kui ka rabaradadel ning ●●Lühifilmid (ingliskeelsete subtiit- sõitnud Eesti risti-põiki läbi. Väljas- ritega!) pool Eestit on kvartett andnud edu- Näitleja Indrek Taalmaa. Ants Tammiku dokumentaalfilm kaid kontserte Lätis, Soomes, Sak- “Habras maailm” (2016, 35 min) on samaal, Venemaal, Belgias, Taanis ja ●●laupäeval, 18. märtsil noore operaatori ja režissööri poeeti- isegi Hiinas. Neilt on seni ilmunud Berliini Eesti Kooli külastab Ams- line nägemus Eesti soomaastikest. Ta neli CD-plaati. terdamis elav lastekirjanik Kairi vastandab kaks täiesti erinevat maa- Laulja Liisi Koikson. KAMA TÄNAB SÜDAMEST Look. Kairi raamatutes on kuhjaga ilma – korrapäratu loodusmaastiku KÕIKI OMA SPONSOREID JA särtsu ja põnevust, aga ka nalja, soo- koos seal elutsevate loomade-lindu- ●●Pärast pausi kontserdid TOETAJAID! just ja äratundmisrõõmu, raamatud dega ja inimese loodud sirgete joon- Liisi Koikson Täname Kultuurkapitali, Haridus- on laste poolt armastatud ja pälvi- tega kaevandamisväljad. “Selliseid Liisi Koikson on armastatud Eesti ja Teadusministeeriumi, Eesti Insti- nud mitmeid auhindu. Nagu autor ise keskkondi nagu raba ja soo on va- laulja. Televaatajad teavad teda juba tuuti, Eesti Põllumajandus-Kauban- Jaanuar 2017 Nr 6 (860) sündmuste kroonika 7 Raamat “Minu Saksamaa” Palju õnne 99. sünni- päevaks, kallis Eesti! räägib ühe perekonna loo Berliini Eesti Kooli õpilased võt- sid korraks aja maha ja mõtle- Mullu septembris jõudis Eestis sid veebruarikuu sünnipäeva- poelettidele Marianne Suurmaa lapse peale. Tulemuseks olid to- raamat “Minu Saksamaa”, mida redad joonistused ja kirjandid. Baierimaal elanud autor tutvus- Emakeele õpetajatele Maarikale tas novembri lõpus ka Müncheni ja Marile jutustasid lapsed tunnis, eestlastele. kes ja mis on neile Eestis kõige täht- Raamatu valmimise ja Suurmaade sam. Üks on kindel – seal on kõige pere lugu tutvustab Kristiina Vaarik, lahkemad mammad-papad ja vana- 7aastase Matilda joonistus. kes oli Mariannega tuttav juba enne emad-vanaisad, kõige lahedamad tema Saksamaale kolimist ja mäletab, tädid, kes teevad maailma parimaid da. Veel kiidab ta puhkust Hiiumaal, kuidas Marianne oma abikaasa Sve- friikaid ja üldse on seal palju roh- kus saab ujuda nii Sääre tirbis kui ka niga sel teemal nõu küsis. Vaarik oli kem asju lubatud. Käina ujulas ning pärast jäätist või selleks ajaks juba tükk aega Saksa- Noorema rühma lapsed Enri krõpsu süüa. Elmi Ertale meeldib maal, tookord Lübeckis, elanud. Markkus, Margaret, Rami ja Lisette tädi kass, täpilise hobusega ratsu- Marianne arvab, et kirjastus Petro- jutustavad õhinal oma maakodust ja tada ning see, et Tallinnas lubatak- ne Print valis just tema soovijate seast vanavanematest. Rami vanaemal on se tal voodi külge kleepse ja seinad välja, kuna välismaale asus elama ko- kuked ja kanad. Aga munad Ramile täis joonistusi kleepida. Oskar kir- gu pere. Suurmaad läksid Saksamaa- eriti ei maitse. Enri Markkus: “Maa- jutas oma kirjandis: “Mul on Ees- le oma kahe lapsega, otsides vastust sikad mamma Kaisa juures on mul- tis head lasteaiasõbrad ja sugulased. küsimusele, kas selline pangalaen- le olulised. Ja mul on ka papa, kes Eesti meeldib mulle väga! Sellepä- kaelas-hambad-risti-edasi-elu võiks lubab mul murutraktoriga ise sõita rast, et ta on mu kodumaa.” kusagil olla teistmoodi ja pakkuda – ma oskan juba ka!” Enri Markkus Teatakse, et Toomas Hendrik Il- uusi väljakutseid, eelkõige insenerist Marianne Suurmaa tutvustamas raamatut “Minu Saksamaa”. leiab, et kartulivõtt on üks lõbus töö, ves ja Lennart Meri on olnud meie Svenile. Foto: Sven Suurmaa aga sama lõbus on Tallinnas Stroomi presidendid ja et praegune presi- Raamatututvustusel Münchenis pargis väntautodega sõitmine. Mar- dent on naine. Koos õpetaja abi- rääkis Marianne, et iga “Minu”-sar- misvõimalusteta ja toituda tuli osali- koos fotodega nende pere tegemistest garetil on vanavanemate juures lahe, ga tuleb nimigi meelde. Meie rah- ja raamat peegeldab selle autori nä- selt metsaandidest. ja reisimistest. “Tookord juba keegi sest nad lubavad limpsi juua ja Lotte vuslindu ja -lille teavad peaaegu gemust, kogemusi ja on ühtlasi väga “Svenil oli töö, aga me ei rääki- soovitas, et võiksin oma lugu kirjas- maisikrõpse süüa. Lisette’ile mait- kõik unepealt. Margaret: “Kui issi isiklik. “Minu Saksamaa” koondab nud saksa keelt ja arvasime, et kor- tusele pakkuda, aga tollal vastati, et seb Eesti jäätis. Jonathan on püüd- oli veel väike laps, siis ta arvas, et viie aasta jooksul kogutud killukesi teri otsimine käib nagu Eestis – vaa- Saksamaast kirjutaja on juba olemas. liku käekirjaga kirjutanud, et talle Eestis elavad lõvid. Ja mina tean, Suurmaade pere elust. tad ajalehes kuulutust ja otsustad, kas Aasta hiljem, kui olime juba Baieri- meeldib Eestis olla just siis, kui lu- et meie rahvusloom on lõvi.” Sak- “Meie lugu ei ole väga tavaline, ei või jaa,” kirjeldas Marianne. “Siin maal, katkestas see kirjutaja lepingu, mi maas ja saab uisutada. sa rahvussümboolikaga on keeruli- pigem ekstreemse algusega – pak- ei lastud meid aga isegi mitte korterit ja minult küsiti proovitööd. Tegeli- Alexandrale, Martale ja Elmi Er- sed lood. Enri Markkuse meelest on kisime oma asjad karavani otsusega vaatama ja olime nagu ülekuulamisel, kult tahtsin kirjutada pigem “Minu tale koolilaste rühmast meeldib Ees- Saksamaa rahvusloom karu ja mit- kogeda midagi uut, näha maailma ja kui küsiti meie sissetulekut ja perso- Baierimaad”, aga toimetaja ütles, et tis eriti suvel. Kuigi talvel saab va- te mingi lind. Alexandra pakub rah- samas puhata, sest olime seni mõle- naalseid andmeid.” kuna meil on ka Saksamaal reisimi- hel suuri lumememmi ja liumägesid vuslinnuks toonekurge, aga õpetaja mad tööle pühendunud ja elasime na- Kahenädalase metsaelu järel aita- se kogemused ja elasime 1,5 aastat teha, on seal sellel ajal nende arva- teab, et on hoopis kotkas. Suur ül- gu oravad rattas,” lausus Marianne. sid neid sakslased, kellega nad ühel Baden-Württembergis, tahaksid nad tes siiski liiga külm. Alexandra ju- latus on kõigi jaoks see, et Eestil ja “Tahtsime avastada uusi kohti, kus karavanide parkimisplatsil olid tut- siiski Saksamaa-raamatut.” tustab, et ta käis Eesti lasteaias, ja et Saksamaal on üks ja sama rahvuslill enne käinud pole. Mind on alati mäed tavaks saanud – kohalikus ajalehes Raamatu kirjutamise lepingu kir- ta on Mesikäpa ja Ananassi kommi – rukkilill. Laste joonistatud piltide tõmmanud ja abikaasa soovis leida ilmunud kuulutuse kaudu leiti väike jutas Marianne alla 2014. aasta lõpus, sõltlane. Marta meenutab oma ka- järgi võiks arvata, et Eesti rahvus- erialast tööd, seega sobis hästi Sak- korter Stuttgarti lähedal Oberriexin- aasta aega valmistas ta end ette, luges dunud vanavanemaid, eriti vana- loomad on koer Lotte, kass Bruno ja samaa.” genis. “See oli väike linnake, kus ini- teisi “Minu”-sarja raamatuid, lisaks ema, kes oli hästi ilus ja oskas laul- jänes Albert. Kadi Mustasaar 2011. aasta maikuus sõitiski pere mesed tähistavad tähtpäevi rongkäi- uuris kirjandust Saksamaa ühiskon- neljakesi Saksamaale, öeldes esial- guga, kogunevad pärast kirikut ühi- na ja ajaloo teemadel. “Kõige roh- gu sõpradele, et teevad Euroopa-rei- selt juttu ajama ja veini mekkima,” kem aega läkski enda vaimseks ette- Pööningu- kangelased si ja võtavad kolmeks kuuks aja ma- rääkis Marianne. valmistamiseks, esimest kolme-nelja (vasakult): ha. Täpsemad plaanid panid nad pai- Edasi järgnes pikemaajaline elu- peatükki kirjutasin ligi pool aastat,” tõuk-liblikas – ka Workaway internetikülje abil, kus koht Königsdorfis, kui Sven Münc- tunnistas Marianne. “Kui toimetaja Karina Ründva, erinevad organisatsioonid ja ka tava- heni lähedal parema töökoha leidis. Mari Kleinilt esimese tagasiside sain, laps – Agnes lised pered otsivad majutuse ja söögi “Königsdorfis elab 3000 elanikku, läks edasi päris kiirelt – tähtaeg oli Helk, jänku eest endale ajutisi töötajaid. Mõne nä- millest Eestis aru ei saada – kuidas 29. veebruar ja viimasel nädalal kir- Albert, Nunnu – dala kaupa töötasid Suurmaad vaba- saab küla nii suur olla?” sõnas Ma- jutasin juba peatüki päevas.” Eha Salla, must tahtlikena Kappelni lähedal miniloo- rianne. “Elu oli nagu piltpostkaardil, Marianne sõnul alguses karavani- hiiretüdruk– maaias, Mecklenburg-Vorpommenis mäed küla taustal.” ga reisimine lastele meeldis, aga hil- Isabel ja Ida-Saksamaal Dresdeni lähedal. Tõsi, täpselt nende maja kõrval jem tekkis koduigatsus ja see on ol- Arunachalam, Lisaks eelpool nimetatud kohtadele asus kirik ja pidevate kõvahäälsete nud nende pere jaoks viimastel aas- nahkhiir – töötasime vabatahtlikuna ka Düssel- kellahelidega Marianne lõpuni ära ei tatel väga tõsine teema. Samas pole Mattias Ründva, dorfi lähedal. harjunudki. elus olemas lahenduseta olukordi. must hiirepois – Silver Helk. “See oli eriti külm juuli, karavanis “Mõtled ju küll, et oo, kui roman- Katsumused ja raskused aitavad meil oli jahe magada, sest küttesüsteem tiline, et kirikukellad löövad, aga kui sisemiselt kasvada ning tuua selgust, läks katki, ma tahtsin tagasi Eestisse nad teevad seda su kõrva ääres iga mis on tegelikult oluline. Alates det- minna, aga Sven leidis töökoha ja pi- päev pool kuus hommikul ja pühade sembrist 2016 on Marianne ja tütar Frankfurdi jõulupidu di kindlaks ajaks Stuttgarti jõudma,” ajal päev läbi... Kui isa meil külas oli, Hanna tagasi Eestis, elades vaikset rääkis Marianne. “Ma hankisin Rya- luges ta kokku – hommikul lõi kiriku- ja südamelähedast elu Võrumaa met- Frankfurdi jõulupidu peeti üksteise eluviisi austa, rääkimata ar- nairi piletid, et lastega Düsseldorfist kell üle 200 korra!” sade vahel. Marianne leidis üsna kii- 17. detsembril Krifteli kogu- mastusest, aga nad on õppinud koos tagasi Eestisse lennata, aga me ei Marianne käis küll saksa keele resti töö Võru Kunstikoolis. “Paljud dusemajas, jõulusõnum toodi eksisteerima ja pakuvad üksteisele teadnud, et Ryanair ei lenda tegeli- kursustel, aga tööle ei läinud. “Samas kahtlesid, kas ja millal minusugune külalisteni Andrus Kivirähki vahetevahel ka tuge. Ja siis ilmub kult Düsseldorfi lennujaamast, vaid tundus meile huvitav, et väikelinna- humanitaar- ja kunstiinimene Ees- näidendi “Hiired pööningul” seltskonda uustulnuk – seekord pii- Weezest, ja jäime lennukist maha.” des ja maapiirkondades olid emad vä- tis töö leiab... Eriti veel kusagil ää- kaudu. savalt enesekindel, ignorantne, aga Nii pidi pere koos edasi rändama. hemalt laste algkooli lõpuni kodused! remaal,” avaldab Marianne. “Iga asi Millest peaks jutustama üks jõu- ka innovaatiline ja mänguline Nun- Korteri leidmine Saksamaal polnud Eestis olles, kui poeg Roland aasta- tuleb just õigel ajal – siis kui see tu- luetendus? Kui alustad proovidega nu, laste puurist plehku pannud val- nii lihtne, nagu ette kujutati, mistõt- seks sai, küsisid sugulased, et kaua lema peab,” ütles Marianne teadmise- suvekuumuses, peaks süžee univer- ge hiir. Pragmaatilisi pööninguela- tu lõpuks oli raha täiesti otsas. Elu- ma veel kodus istuda kavatsen...” ga, et pere juba peagi jälle koos on. saalne olema. Jõulusõnum on ar- nikke haarab tema mängulisus ääri- kohaks oli haagissuvila kusagil Stutt- Saksamaalt saatis Marianne oma mastuse sõnum: võtame end nüüd veeri, nad lähevad kaasa... ja korra- gardi lähedal metsas igasuguste pese- Eestis elavatele sõpradele reisikirju Kristiina Vaarik kokku, kuulame teineteist ja elame ga hakkabki juhtuma imesid. kuidagimoodi rahulikult koos. Kivirähki mänglev fantaasia jä- Vaataja satub suhteliselt kinni- tab ruumi uutele assotsiatsioonide- sesse sootsiumi. Pööningul elavad le. Otsisime lastega päevapoliitilist Grammy nominentide seas on mitu eestlast põliselanikud: kaks musta hiirt, kel- allteksti. See on lugu erinevate maa- le elu keerleb raasukeste kokkutas- ilmade põrkumisest, sildistamisest 59. Grammy muusikaauhindade- kantristaar Sturgill Simpson, kelle do”. Kaljustel on üks mainekas muu- simise ümber – võib öelda, nad on (neegerhiir!), kadedusest, hirmudest le kandideerivad dirigendid Tõnu bändis musitseerib Eestist pärit ki- sikaauhind juba ette näidata – 2014. materialistid ja nende käes on võim; (pagulased!). Kaljuste ja Neeme Järvi ning fa- tarrigeenius Laur Joamets. Bänd oli aastal võitis ta Grammy Arvo Pärdi nahkhiir, küll kõrgelennulisem , kuid Aga eelkõige unistamisest, sõp- gotimängija Martin Kuuskmann. Grammy auhinnale nomineeritud ka “Aadama itku” eest. vanadusest väetiks jäänud... ei lenda ruse sünnist, andestamisest, piiride Aasta parima plaadi Grammyle 2014. aastal, toona aga hoopis parima Nüüdismuusika teose nominen- enam üldse, aga näägutada jaksab; langemisest. Lavastaja tahtel saab kandideerib Sturgill Simpson Americana albumi kategoorias. tide hulgas on fagotimängija Martin ja tõuk – saapatalla all saunast pöö- tõuk-liblikas saunas lõpuks tule alla plaadiga “A Sailor’s Guide to Parima klassikalise muusika kogu- Kuuskmann Theofanidis fagotikont- ningule sattunud migrant, kes küll ja toob jõuluvalguse ja -soojuse iga Earth”, koosseisus mängib ka miku nominentide nimistus figuree- serdiga ning Neeme Järvi on nomi- uute oludega kohaneda püüab, kuid lapseni. Tasapisi-salamisi üheskoos eestlane Laur Joamets. rib dirigent Tõnu Kaljuste Eesti Fil- nent parima orkestriesituse kategoo- samas järjekindlalt sünnikohast pä- Airi Liiva laulu lauldes ja küünalt Aasta albumi ja parima kantrial- harmoonia Kammerkoori ja Tallinna rias helilooja Jacques Ibert teoste rit tavasid elus hoida tahab. Neil käest kätte ulatades hiilis Frankfur- bumi auhindadele pretendeerib USA Kammerorkesteri plaadiga “Gesual- plaadiga. ER on omavahelised naginad. Ega nad di peol ligi jõulutunne. Eha Salla 8 kuulutused ja teated Nr 1 (860) Jaanuar 2017 Pilk ette Viimane veerg Juubilarid! ●●24.02 ja 25.02.2017 – Berliin ●●17. detsembril tähistas Eesti ring- Selgusid spordiaasta parimad Deutsches Symphonie-Orchester Olgu sõnad lihtsad ja soojad, hääling Estonia kontserdisaalis 90. Berlin, dirigeerib Neeme Järvi, kla- Nordea kontserdimajas toimus 27. detsembril pidulik sünnipäeva. Pidulikul kontserdil tehti veril Igor Levit sulle tänase õnne toojad. gala “Spordiaasta tähed 2016”, kus kuulutati välja aas- erinevate solistide eestvedamisel muu- Algus: 20.00 Olgu sul alati tugevat närvi, ta parimad sportlased. sikaline ajarännak läbi aastakümnete. Koht: Berliner Philharmonie silmade soojust ja rõõmude värvi. Aasta meessportlaseks valiti Rasmus Mägi, kes sai Herbert-von-Karajan-Straße 1, oma teise kuldse Kristjani. Aasta naissportlaseks vali- ●●7. jaanuaril tähistati Oskar Lut- 10785 Berliin Südamel jõudu ja mõtetel lendu, ti Ksenija Balta, kes edestas Kelly Sildarut ning Irina su 130. sünnipäeva ning selleks pu- www.dso-berlin.de eluteel astudes hoogu ja indu! Embrichi. Olümpiapronksi võitnud sõudenelik sai pa- huks mängiti ka Tallinna Linnateatri Jaanuar rima võistkonna tiitli, parima treeneri Kristjani sai sõu- lavastust “Köster” Palamuse rahva- 2.02.2017 – Berliin demeeste juhendaja Matti Killing. majas. Oskar Lutsul oli imeline või- 4. Lithuanian Dance Festival in Ber- Ludmilla Daubert me kirjutada oma tegelased nii eht- lin “Litauen tanzt” Luule Sanmann Kelly Sildaru valiti parimaks suusatajaks saks ja elusaks, et me suhtume neis- kell 18.30 Henri Hütt “Rhythm is a Tõnu Einmann Suusatajate seas populaarne ajakiri Freeskier Magazi- se üsna samamoodi kui reaalselt ek- Dancer” ne pani ritta möödunud aasta kolm parimat suusatajat sisteerinud isikutesse. Mõnele on kell 20.00 Karl Saks “State and De- ning naiste arvestuse võitis 14aastane freestyle-suusa- nad isegi tuttavamad kui ajalooõpi- sign” Veebruar taja Kelly Sildaru. kutest pärit nimed. Selline tegela- Koht: DOCK 11 Tiiu-Ann Kallas-Liepins Kelly Sildaru nimetati ka Laureuse spordiauhin- ne on teiste seas ka Paunvere köster Kastanienallee 79, 10435 Berliin Ida Gertz na nominendiks. Auhinda nimetatakse rahva seas ka ehk Julk-Jüri, nagu teda “Kevades” www.litauentanzt.com spordimaailma Oscariteks, mis näitab selle suursugu- tagaselja kutsutakse. Näidendi au- Õnnitlevad Eesti Ühiskond Saksamaa sust. Sildaru esitati ühena neljast kandidaadist Action tor ja lavastaja on Andrus Kivirähk. ●●9.02.2017 – Hamburg Liitvabariigis ja Eesti Rada Sportsperson ehk parima ekstreemsportlase kategoo- Festivali “Lux aeterna” avakontsert rias. ER ●●Eelmisel aastal toimus Tallin- “Arvo Pärt im Portrait”. Kõlab Ar- na Linnateatris kokku 532 etendust vo Pärdi muusika Läti ringhäälingu ja üritust, mis ületab 2015. aastat 86 sümfooniaorkestri esituses. etenduse võrra. Linnateater kogus algus: kl 20.00 KUTSE 2016. aastal 79 936 külastust. “Tea- Koht: Elbphilharmonie Hamburg ter pingutab igapäevaselt, et suurt www.elbphilharmonie.de Hea kaasmaalane ja Eesti sõber! 16.00 vaatame dokumentaalfilmi “Jeesus elab Sibe- publikunõudlust rahuldada, aga koh- Kutsume Sind Eesti kultuuripäevadele ris”. Vestlus (kaas)autor Jaak Kilmiga tade arv saalis paneb sellele piiri. ●●12.02.2017 – Bautzen Haus Annabergis 31.03.–2.04.2017 18.30 pidulik õhtusöök Võib öelda, et tänaste võimaluste juu- Sofi Oksaneni “Fegefeuer” 20.00 muusikat teeb “pUULUUp” ehk Ramo res on 80 000 külastajat ka meie la- (“Puhastus”) Sel aastal kompame religiooni juuri, hoiakute, Teder ja Marko Veisson arhailise Hiiu kandle ning gi – rohkem lihtsalt ei mahu,” sõnas Koht: Deutsch-Sorbisches Volksthea- sh usuliste, ja väärtushinnangute muutumist eesti kaasaegse elektroonikaga pärimuse ja tulevikupäri- Linnateatri direktor Raivo Põldmaa. ter Bautzen ühiskonnas, kombetalituste rolli jm. muse sümbioosis. Seminarstraße 12, 02625 Bautzen Programm: ●●2016. aastal annetasid head ini- Info: www.theater-bautzen.de Reede, 31. märts Pühapäev, 2. aprill mesed SA TÜ Kliinikumi Lastefon- 19.00 õhtusöök 08.30 hommikusöök dile rohkem kui 473 000 eurot, mille ●●15.02.–18.02.2017 – Nürnberg 20.30 Toomas Täht Lot Vekemansi monoetenduses 10.30 tervitussõnad ja ettekanne toel aitas fond suuremal või väikse- Orgaanilise toidu mess Biofach “Juudas” Eesti suursaadik Berliinis dr Mart Laanemäe mal määral kokku 388 last üle Eesti. 2017. Eesti ühisstendil osalevad et- Eesti kultuuriatašee Saksamaal Merit Kopli tevõtted AS Salvest, OÜ Märjamaa Laupäev, 1. aprill Prof Marju Lauristin “Eesti ja Euroopa globalisee- ●●Eesti Rahvusringhäälingu muusi- Lihatööstus, AS Rõngu Mahl, Noesis 08.30 hommikusöök ruvas maailmas” katoimetajad valisid ühe meie tuntu- Foods OÜ, OÜ Chaga. 10.00 ettekanded ja arutelud ca kell 13.30 lõunasöök ma kitarristi, helilooja ja pedagoogi Koht: Messezentrum Peeter Helme “Tagasitulekud: Eesti ajalugu nüü- Pühapäeva hommikul kell 9.30 enne programmi va- Robert Jürjendali aasta muusikuks. 90471 Nürnberg diskirjanduses” na hea EÜSLi traditsiooni kohaselt hommikukohv Info: www.biofach.de Marko Veisson “Moodsa Eesti rituaalid” jumalaga. Teenib EELK pastor Merike Schümers- ●●Lumise jõuluilma puudumi- 13.30 lõunasöök Paas. sest hoolimata tõid Eesti inimesed ●●26.03.2017 – Hamburg Võimalus jalutuskäiguks ja vestlusteks lõppenud pühade ajal riigimetsast Hamburgi eestlaste koosviibimine 15.30 kohv/kook, kunstivestlus Pastacas ehk Projektijuhid: Eha Salla ja Anneli Aken 11 500 jõulukuuske, mis on umbes algus kell 15.00 Ramo Tederiga tema piltidest (näitus Annabergis) Info ja registreerimine: [email protected] 15% enam kui eelmisel aastal. Kõige Koht: St. Nikolai UUS koguduse ma- enam osteti tänavu 1–2meetriseid kuus- ja, Harvestehuder Weg 118, 20149 ki, mis maksid 8 eurot. Mobiilimak- Hamburg (U1, peatus: Klosterstern) sega tasuti üle 80% kuusepuude eest. info: [email protected], Eesti Rada toimetus tänab annetajaid 0176 7812 2212 Kaja Kriisa ●●4. jaanuaril toimunud auhinnatse- EÜSLi üritused remoonial kinos Sõprus andis Ees- Helve Holmer 2017. ja 2018. aastal ti filmiajakirjanike ühing tänavuse Vabariigi aasta- Signe Schwarze Neitsi Maali kuju 2016. aasta pari- Suur tänu! 2017. aastal male Eesti filmile “Päevad, mis aja- päeva peod 31.03–02.04 Kultuuripäevad, Annaberg sid segadusse”, mille lavastas Triin ●●18.02.2017 – München 28.05–01.05 55+ kultuuripäevad, Ruumet. Auhinnaks lisaks kujule algus kell 15.00 Eesti Instituudi kultuur.info portaal on kokku Annaberg on 2000 eurot. Auhinnatud tragiko- Koht: Haus des Deutschen Ostens kogunud 2017. aastal Eesti eri paigus toimuva- 10.11–12.11 Perepäevad, Annaberg möödia keskmes on noor maapoiss Am Lilienberg 5, 81669 München te festivalide jt suursündmuste info. 11.11 EÜSLi aastakoosolek Allar, kes otsib südasuvise Eesti- Kalender toob kultuurihuvilisteni ligi 200 suu- maa elumerelainetel seilates oma ●●24.02.2017 – Berliin remat sündmust, pakkudes valikut nii muusika, 2018. aastal kohta elus. Triin Ruumeti debüüt- algus kell 18.00 teatri, tantsu, filmi, kirjanduse, kunsti, pärimus- 23.02–25.02 EV100, Annaberg mängufilm võitis suvel Karlovy Koht: Die Denkerei kultuuri kui ka varia valdkonnast. 13.04–15.04 Kultuuripäevad Vary filmifestivalil East of the West Oranienplatz 2, 10999 Berliin http://kultuur.info/blogi/blog/festivalide-ka- 27.05–31.05 55+ kultuuripäevad võistlusprogrammis ka eripreemia. (U8 Moritzplatz) lender-2017/ 09.11–11.11 Perepäevad Palume kaasa võtta suupisteid ühise- ●●Postimees teatas veebivälja- le peolauale ja teatada oma tulekust andes, et 2016. aasta inimese tiit- hiljemalt 20.02.17 Silvi Wiezerile li pälvis Tõnis Lukas panuse eest 03328-4229007 või [email protected] mullu sügisel avatud Eesti Rahva Info: kadimustasaar@googlemail. 13. jaanuaril lahkus meie hulgast Muuseumi uue hoone valmimisse. com pärast pikaajalist haigust Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu ●●Eesti Rahva Muuseumi ava- 25.02.2017 – Hamburg misest alates on uut hoonet Raa- ●● kauaaegne esimees algus kell 18.00 dil külastanud üle ootuste palju Koht: Norra Meremeeste kirik muuseumisõpru nii lähedalt kui ka Ditmar-Koel-Str. 4, 20459 Hamburg Jaak Juhansoo kaugelt. 4. jaanuaril jõudis Ees- (U3 Landungsbrücken). ti suurima püsinäitusega tutvuma Registreerimine kuni 17.02: Südamlik kaastunne perele ja sõpradele saja tuhandes külastaja, kelleks oli https://goo.gl/forms/V3zIXYL77HE- kuueaastane poiss Taaniel Antons. X0PtC2 Eesti Ühiskond Saksamaa Liitvabariigis Info: [email protected] ●●11. jaanuaril avati Hamburgis uus Eesti Rada ja Euroopa üks uhkemaid kontser- ●●04.03.2017 – Darmstadt dimaju Elbphilharmonie, mille ava- Eesti Vabariigi sünnipäev pärimus- helina kõlas eestlase Kalev Kuljuse muusika ja -tantsu vaimus. oboesoolo. Kuljus tunnistas ERRile algus kell 18 Täpsustusi, kommentaare, ettepanekuid, kaastöid, kuulutusi ja teateid antud intervjuus, et tegu ei ole lihtsa Koht: baltisakslaste villa Darmstadtis ootame aadressile [email protected] saaliga, sest väikseimgi heli on seal Info ja registreerimine: hästi kosta. See aga nõuab muusikult Eha Salla, eha [email protected] Tähtaeg: iga paaritu kuu 10. kuupäevaks. Kaastööde pikkus kuni 2 lehekülge. tohutut täpsust ja kindlust.