No 12 detsember 2014 hind 2.50 €

Millised on eesti interpreedid? Interpreetide Liidu kontserdid Rahvusklassika “Klaver 2014” olemusest ja staatusest Küsimused ja Sibelius ja Tubin vastused

Gennadi Roždestvenski peagi Tallinnas

“Ooperifantoom” Vanemuises Kadri Leivategija 12/2014 43 44 12/2014 12/2014 Saabuv 2015 aasta on meie mitme suure helilooja juubeli­ aasta. Oma 80. sünnipäeva tähistab Arvo Pärt, Veljo Tormisel on 85. tähtpäev. 2015. aastal möödub ka 110 aastat Eduard Tubina sünnist; naabrid soomlased tähistavad suurejooneliselt oma suurmehe Jean Sibeliuse 150. sünni­ aastapäeva. KAVA Nii Tubin kui Sibelius on meie ja Soome muusika­kultuuris rahvusklassikud. Rahvusklassikuks olemine tähistab helilooja 2 Ia Remmel. Hinnata väärtusi ja säi- suurust, tähendust ja kaalukust, kuid sisaldab lähemal litada järjepidevust. Intervjuu Kadri vaatlemisel veel mitmeid keerukaid aspekte, ajaloolisi Leivategijaga situatsioone ja hinnanguid. Soome muusikateadlane 7 Nele-Eva Steinfeld. Muusikauudiseid Veijo Murtomäki avab oma artiklis põhjalikumalt rahvus­ maailmast klassika ja rahvusklassikuks olemise olemust, vaeb eri ajaloolisi situatsioone ning hinnanguid Soomes ja Eestis. 10 Europe Jazz Media soovitab Mõtlemapanev lugemine, mille muudab huvitavaks Veijo 11 Toomas Velmet. Maestro Gennadi Murtomäki väliseksperdi­ pilk sellele nii meie kui soomlaste Roždestvenski jaoks olemuslikule küsimusele. 14 Veijo Murtomäki. Jean Sibeliuse rahvuslikust tähendusest ja Eduard Ia Remmel Tubina saatusest 18 Toomas Velmet. Kuus kontserti kuus 21 Kai Taal. Kellele on vaja klaverimuu- sikat ehk pidu tühjas saalis. Festival “Klaver 2014” Peatoimetaja Ia Remmel [email protected] Toimetaja Virge Joamets [email protected] 24 Hele-Mai Poobus. Muusika pimeduse Toimetaja Joosep Sang [email protected] varjus. “Ooperifantoom” Vanemuises Reklaam Herje Tamm [email protected] Kujundaja Ande Kaalep [email protected] 26 Elina Seegel. Ise tehtud, hästi teh- Keeletoimetaja Kulla Sisask tud. TMKK ooperilavastus “Bastien ja Rahastaja EV Kultuuriministeerium Bastienne” Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital Väljaandja SA Kultuurileht 27 Ada Kuuseoks. Eesti Interpreetide Voorimehe 9, 10146 Tallinn Liidu 13. hooaeg

Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus 31 Joosep Sang, Sander Udikas. Kolm Toimetus: Voorimehe 9, Tallinn 10146 kildu “Sügisjazzilt” Toimetuse telefon 6 833 107 Kodulehekülg: www.ajakirimuusika.ee 32 Käbi Laretei (1922–2014) Trükitud Pajo trükikojas Pärnu mnt. 58, Sindi linn, 86703 Pärnumaa 33 Otsa kool 95. juubeliaastal ISSN 1406-9466 © Eesti Muusikanõukogu 34 Muusikauudiseid Eestist

No 12 DETSEMBER 2014 hind 2.50  Tellimine: AS Express Post 38 Heliplaatide tutvustus Peterburi tee 34-5, “Klaver Tallinn 11415 2014” 40 Jazzisessioon nr 9 Tel 617 7717, www.tellimine.ee Rahvusklassika Tellimisindeks 00679 olemusest ja staatusest Sibelius ja Tubin E-arve püsimaksega 1,60 eurot number Aastatellimus 23 eurot Muusikaõpetajatele ja Gennadi -õpilastele aastatellimuse Roždestvenski soodushind 19 eurot. peagi Tallinnas Kuidas õnnestus “Ooperifantoom” Soodushind kehtib ka pensionil Vanemuises Kadri olevatele muusikaõpetajatele. Leivategija Tellimine: [email protected], 12/2014 43 Online-tellimus: www.fingler.com. FOTO lauri kulpsoo

12/2014 1 Isa Ago Russakuga. FOTO ERAKOGUST

22 12/2014 12/2014 Hinnata väärtusi ja säilitada järjepidevust

Intervjuu Kadri Leivategijaga

IA REMMEL

artu Elleri muusikakooli sisene­ Alustame Elleri kooliga. See on tähtis osa sinu elust, oled selle kooli direktor. Tartu Kõrgema Muusikakooli õigus- des tajun alati selle koha ajaloo­ järglasena on ta üks vanimaid ja traditsiooniderohkemaid list vaimset pagasit, samas tekib koole. Võiks öelda, et just siin on Eesti muusikakoolide häll. T Tõepoolest, see kool on meie kultuuriruumis väga olulisel ko­ kohe elev tunne, nähes siin praegu toi­ hal. Tartu Kõrgem Muusikakool alustas tegevust 1919. aasta septembris. Samal aastal algas Tartu Ülikoolis eestikeelne õpe muvaid protsesse, uuendusi, põnevaid ja avati muusikakõrgkool ka Tallinnas. algatusi, asjade paremaks muutumist. Olen põline tartlane, siin õppinud ja ka minu elutöö on seotud selle kooliga. Olen siin ringi liikunud juba väikesest Nii kooli välise ja sisemise muutumise peale, kuna mu isa Ago Russak oli selle kooli pikaaegne di­ kui ka rohkete põnevate sündmuste – rektor. Ma tunnen kohustust ja vajadust siinseid väärtusi ja järjepidevust säilitada, jäädvustada ja edasi arendada. erinevatele muusikastiilidele ja maadele Palju aega minu teadlikust koolis olemisest ja õppimisest pühendatud pidunädalad, pidulikud on seotud vanema generatsiooni auväärsete õpetajatega nagu Aare Allikvee, Heino Kostabi, Johannes Bleive, Alma Kurtna, kontserdid ja esinemised kooli sümfo­ Roland Laasmäe, Richard Ritsing, Peeter Lokk jt. Aare Allik­ vee on ka meie tänaseni lauldava kooli laulu autor. niettorkestriga, ooperite, operettide, 50. sünnipäevaks kingiti koolile lipp, mida tänaseni pidu­ muusikalide lavastused (“Figaro pulm”, likel sündmustel austusega saali toome. 1971. aastal sai kool Heino Elleri nime. “Silva”, “Suur maalritöö”), eelmisel aas­ Ago Russak oli kooli direktorina väga austatud ja armas­ tal toimunud sügismuusika festival tatud ning tema ootamatu lahkumine 1991. aastal mõjus koo­ liperele väga rusuvalt. “Päris” – taga on kooli direktor Kadri Sel aastal said valmis uskumatuga: ajaloolise koolimaja Leivategija. Kadril on visioone ja ideid. kõrval kõrgub nüüd kauni projektiga uus hoone. Meedias Need ei jää aga üksnes ideedeks, need on sellest suurepärasest ehitisest juba palju räägitud, aga vaatame veelkord kõik need etapid üle. Millal tuli idee teostuvad. Üheks suureks teostunud see maja ehitada ja kuidas jõudsid ideest teostuseni? unistuseks on kooli juubeliaastaks val­ 2001. aastal kui direktorina tööle asusin, vajasid kõigepealt korrastamist meie ajalooline hoone ja pillipark. Jaapani riigi minud kaunis uus juurdeehitus koos toetusena saime koolile soetada 5 miljoni krooni eest korra­ 230-kohalise Tubina saaliga, kust ava­ likke Yamaha instrumente, klavereid ja tehnikat. 2007. aastal avanes Euroopa Regionaalarengu Fond kutsehariduse infra­ neb maaliline vaade Toomemäe nõlvale. struktuuri kaasajastamiseks, kust Elleri kool taotles toetust Vestleme Kadri Leivategijaga novembri­ kahele projektile: vana maja renoveerimine ning instrumen­ taarium ja uus hoone. Meie kõrvalhoone ehituse tegi hästi kuus, aastale tagasi vaadates. komplitseerituks muinsuskaitseala, millel meie hooned asu­

12/2014 3 foto scanpix / Aldo Luud KADRI LEIVATEGIJA

1968-1975 õpingud Tartu lastemuusikakoolis Aleksandra Semm-Sarve klaveriklassis 1976-1980 õpingud Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Ago Russaku klaveriklassis 1980–1985 õpingud Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegune EMTA) professor Bruno Luki klaveriklassis 1993-1997 EMTA magistratuur kammeransambli erialal 1985. aastast Heino Elleri nimelises Tartu Muusika­ koolis klaveri- ja kammeransambli õppe- jõud. 1998. aastast EMTA Tartu filiaali juhataja ja õppe- jõud 2001. aastast Heino Elleri nimelise Tartu Muusika­ kooli direktor 2010 Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni tunnus- tus “Tartu Edukas Daam” 2014. aastast Eesti Muusikakoolide Liidu esimees 2014 Tartu aasta õpetaja Korraldanud produtsendina kontserte ja festivale. Asutanud Ago Russaku sihtkapitali stipendiumi noortele pianistidele.

vad. 14.–15. sajandil oli see osa Tartus asula, kus nüüd võeti aastaaegadest tulenevates värvingutes. Meie jaoks on siin olu­ ette põhjalikud arheoloogilised kaevamised. Ja tõesti oli hea lisim väga hea akustika. Nüüd on Tubina saal muusika ja meel tõdeda, et see Toomemäe nõlv sisaldabki väga huvitavat muusikute teenistuses. Ja soovijaid on tõesti palju. materjali Tartu ajaloost. Meie ehitusalas oli 14. sajandi linna­ ruum oma hoonestusega, mis väljakaevamistel avanes. Uus Sel aastal valiti sind Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse hoone on täpselt nende müüride peal ja nurgakiviks on seits­ esimeheks. Milline tähtsus on sellel organisatsioonil? mesaja aasta vanune kivi maapõue sügavustest. Liit, mis hõlmab 85 Eesti muusikakooli on meie muusika Nii mahukad arheoloogilised tööd tekitasid kahjuks aga alushariduses kahtlemata üks kõige olulisemaid institutsioo­ olulise finantsilise puudujäägi järgnevates ehitustöödes, sest ne. Koolid ju oma pedagoogidega üldse loovadki võimaluse, kogu arheoloogia oli koolil endal vaja kinni maksta. Vahepeal et meil muusikahariduse järjepidevus kestaks. tekkis kartus, kas me saamegi oma koolima­ Enamik muusikakoole kuulub oma­ ja täies ulatuses välja ehitada ja sisustada. Olen põline tartlane, valitsuste alla. Nad peavad oma olemas­ Igal juhul pidime loobuma Tubina saali pla­ siin õppinud ja ka olu eest seisma, sest omavalitsused on neeritud korralikust kontsertklaverist, mil­ erinevate rahaliste võimaluste ja hoiaku­ leks raha lihtsalt enam ei jätkunud. minu elutöö on tega, kus tuleb kogu aeg tõestada, et ol­ Uues kaasaegse disainiga õppehoones on seotud Elleri kooliga. lakse vajalik ja väärtuslik. Muusikakoo­ kontserdisaali kõrval veel ka kaksteist õp­ lide Liit saab muusikakoolide sõnumit peklassi ning liikumisstuudio ja helisalves­ omavalitsustesse edasi anda, samuti aida­ tusstuudio. Õppehoone läks maksma 2,5 miljonit eurot. ta koolidel taset hoida, pakkuda koolitusi ja uusi õppemater­ jale. Meie korraldada on ka erialakonkursid kõigile akadee­ Majal on ka põnev ja kunstiliselt kaunis projekt. milistele pillidele, mida muusikakoolides õpetatakse. Me arutasime väga detailselt läbi kogu lähteülesande, mis pidi rahuldama rütmimuusika ning puhk- ja löökpilliosakonna Selle konkursi reglemendiga on proovitud nii ja naa, küsi- õppetöö vajadusi. Saali, mis kannab nüüd Tubina nime, soo­ musi on tekitanud lindivoor ja see, et osalejad väikestest visime kindlasti Toomemäe poolsesse vaiksesse tsooni. Meile muusikakoolidest ei suuda suurtega võistelda ja sageli sobivad ruumilahendused olid sama tähtsad kui ilus ja efekt­ ei saa lõppvooru. Sellega jäävad nad aga ilma olulisest ne arhitektuur. Ma usun, et sellise väärika, tagasihoidliku ja kogemusest ja arenguvõimalusest. Kuidas te nendes küsi- Toomemäe nõlvaga sobituva koolimaja me saimegi. mustes olete uue juhatusega lahendusi otsinud ja leidnud? Omaette vaatamist vääriv on Tubina saal oma kauni suure Selliste mastaapsete konkursside korraldamine ongi väga kee­ aknaga, mis avaneb Toomemäe pargi atmosfääri kõikidest ruline. Näiteks puhkpilli erialal on väga palju erinevaid inst­

4 12/2014 rumente, nende õppeaeg ja ka õppimise algusaeg on sageli vä­ ga erinev. Neid kõiki vanuseastmeti mõõta on samuti prob­ leemne. Keelpillimängijad ja pianistid alustavad pilliõpet väga vara, mistõttu on võimalik ka suhteliselt nõudliku repertuaari omandamine konkursiks. Samas oboe- ja fagotimängijad ning mõned teisedki puhkpillid ei alusta üldjuhul õpinguid nii noorelt. Oleme sellel aastal pöördunud otseselt erialaliitude poole, et nad aitaksid konkursside kavad sellistena kokku panna, et need rahuldaksid vastava pillirühma taseme ootusi. Seetõttu tulevad selle aasta konkursid puhkpillimängijatele ja pianistidele suhteliselt erinevad. Kui pianistid saavad juba pä­ ris noorelt edukalt hakkama mahuka ja ajaliselt pikema reper­ tuaariga, siis selliseid nõudmisi ei saa ju panna puhkpillimän­ gijatele. Ja metsasarvemängijad on otsustanud nii kokku tulla, et kõik pedagoogid hindavad kõiki ja toimub ühine metoodi­ line konkurssfestival. Tubina saali avamine ja lipu sissetoomine. Klaveri, flöödi ja plokkflöödi puhul on töötatud välja nõu­ ded põhi- ja vabakategoorias. Tartusse lõppvooru tulevad põ­ on sees muusikahariduse arengu teema. hikategoorias regioonidest välja valitud õpilased. Vabakate­ Meil on ka päris hea ja aktuaalsete teemadega sisustatud gooria annab aga paljudele noortele esinemisvõimaluse, kes kodulehekülg, mis Mirje Mändla valvsa pilgu all kogu aeg vabariiklikuks konkursiks veel valmis pole. Esma­kordselt toi­ uueneb vastavalt liikmete ootustele ja tähelepanekutele. mub ka klavessiinikonkurss. Kuna sellel aastal korraldame kon­ Pilliõpe on individuaal­ Kuidas hindad täna meie muusikakoo- kursse pisut erinevalt võrreldes eelmiste lides antavat haridust? On see piisav, aastatega, siis ei saa ka praegu kindlalt väi­ õpe, kus kõige määra­ et jätkata muusikaõpinguid järgmistes ta, et see on paremini toimiv valik, kui vam roll on õpetajal. astmetes? traditsiooniline lindivooruga konkurss. Eesti muusikakoolides õpib kokku üle Igal juhul on oluliselt rohkem kaasatud eri­ Erialaõpetajast algab kümne tuhande õpilase. Neist pisut üle alaliidud ja on antud võimalus oma eriala kõik või ka lõpeb iga­ viiesaja rütmi- ja pärimusmuusika eriala­ arengu eest rohkem sõna sekka öelda. sugune huvi pillimängu del. Minu arvates on muusikakoolide Kuna lindivooru ei toimu, siis võime loota, võrgustik piisav, et anda kõigile noortele et igast regioonist osutuvad edukamad õppida. võimalus muusikaga tegeleda. Igal juhul muusikud väljavalituks vabariiklikule kon­ on garanteeritud korralik alusharidus, kursile, kuhu üldse võiks jõuda palju rohkem noori õppureid sest kõik koolid töötavad kinnitatud õppekavade alusel. Samas, erinevatest Eestimaa muusikakoolidest. kõik noored ei soovigi õppekavajärgset haridust omandada, vaid muusikat ja pillimängu oma hobiks õppida. Nii ongi täna­ Mis teil liidu juhatusega veel kavas on? päeva muusikakoolid väga paindlikud, et vastavalt noore vaja­ Praegu kaardistame erinevate koolituste vajadusi. Oluline on, dusele ja ootusele muusikaharidust ja oskust anda. et inimesed saaksid oma kodukoolist välja tulla, avarama pil­ Tugevalt on juurdunud hoiak, et korraliku muusikahari­ guga ringi vaadata ja kolleegidega arutada. Kindlasti tahame duse saab vaid Tallinna muusikakeskkoolist. Igal juhul on hakata tegema koostööd Interpreetide Liiduga. Meil on palju Tallinna muusikakeskkool meie andekate noorte muusikute suurepäraseid interpreete ja 85 muusikakooli üle Eesti, kes on kasvulava. Samas pole eriti tahetud süveneda sellesse, kui pal­ ju tänuväärne publik! jud noored muusikud asuvad sinna õppima pärast erinevates Eesti Muusikakoolide Liit on läbi aegade olnud ühte hoi­ Eesti muusikakoolides omandatud väga korralikku alushari­ dev ja tugev katusorganisatsioon, kelle üheks kohustuseks on dust. Toon näiteks mõni nädal tagasi lõppenud Eesti noorte olnud läbirääkimised Haridus- ja Teadusministeeriumi ning keelpillimängijate konkursi, kus osales kokku 63 õpilast alates Kultuuriministeeriumiga. Igal juhul peaks muusikaharidus VII klassist kuni gümnaasiumi või Elleri ja Otsa kooli lõpuni. kuuluma mõlema ministeeriumi huviorbiiti. Erinevad juhatu­ Tunnustamiseni jõudis neist 18 noort keelpillimängijat, kellest sed on muusika alushariduse teemadega kogu aeg tegelenud; 12 õpib praegu Tallinna muusikakeskkoolis. Samas oli nen­ kuivõrd meid üldse kuulda võetakse või tahetakse võtta, see dest vaid kolm õppinud seal alates I klassist. on hoopis teine küsimus! Igal juhul tuleb seda tööd jätkuvalt Meil tuleb endale tunnistada, et jätkusuutliku muusikaha­ teha. Praegu käib Haridus- ja Teadusministeeriumis koos pä­ riduse alus on muusikakoolide võrgustiku hea toimimine ja ris suur töögrupp, kus kaardistatakse huvitegevuse, huvihari­ hakkamasaamine, sest seal saab tänapäeva noor külge muusi­ duse ja noorsootöö vajadusi. Oleme EMLi poolt sellele ümar­ kavaimustuse ja pillimängu oskuse. lauale ka palju ettepanekuid teinud, mis väärtustaks rohkem muusikalist alusharidust. Kindlasti on kõigi ümarlauast osa­ Aga millised raskused koolidel on? võtjate otsene huvi leida võimalused riiklikuks baasfinantsee­ Eelkõige finantsprobleemid. Omavalitsused on ju väga erine­ rimiseks. Ka Kultuuriminis­teeriumi arengukavas aastaks 2020 vate võimalustega, sellest lähtuvalt on palgavahed suured.

12/2014 5 muusika on teadus. Iga aine õppekavas on põhjendatud. Ja kui on vaja uuendatud oskusi, siis vaatame õppekavad lähtu­ valt sellest vajadusest ümber.

Õppekava vähenemine toob ju kaasa ka üldainete vähen- damise! Missugust mõju võib see muusikat õppivatele noortele avaldada elukutse valikul? Meie kooli astuvad sisse väga kõrge õppeedukusega noored, kelle keskmine hinne eelneva haridusastme lõpetamisel on 4,5 – 4,8. Nende ootused heale ja valikuid võimaldavale hari­ dusele on kõrged. Nad soovivad muusikaõppe kõrvale ka kor­ ralikku üldharidust, ilma milleta on teiste valikute tegemine mõeldamatu. Kui gümnaasiumides on kohustuslik õppekava minimaalselt 63 õppenädalat ning igasugused lõimitud ja va­ likained peale selle, siis kutsehariduses on uutes, 2015. aastal Klaverikonkursil “Eesti kõla”. Paremal TMKK klaveriõpetaja avatavates õppekavades see vaid 20 õppenädalat. Loomulikult Jekaterina Rostovtseva. FOTO IA REMMEL on siin väga mahukas erialavaldkonna õppekava, aga nii napp gümnaasiumiharidus ei vasta igal juhul tänapäeva noore vaja­ Vahel tundub, et õpetajad teevad tööd praktiliselt missiooni­ dustele. Siit ka meie suurema osa õpilaste valik õppida kahes tundest. Väga tõsine teema on õpetajate vähesus, uue põlv­ koolis korraga, kasvõi oma tervist ohtu seades. konna õpetajate puudus väiksemates kohtades. Olen tõesti püüdnud jätkuvalt palju kaitsta nelja-aastast Ma ei taju meie riigis siiski piisavalt õpetajatöö väärtusta­ õppekava, kus saaks hoida ka gümnaasiumiainete mahtu ja mist. Võiksime sellest oma valdkonnas rohkem rääkida. Väga oleks korralikult aega harjutamiseks, aga see võitlus on olnud paljudest muusikakõrgkooli lõpetanud noortest saavad ju täiesti tulutu – olgu olla ja kõik! eelkõige pedagoogid-orkestrandid. Interpreedi elukutsest ük­ si ei piisa igapäevaeluga toime tulemiseks. Ma leian, et kõik, Kui kerge või raske on tänapäeva noorel töö- ja muusiku­ kes EMTAs instrumendi erialal lõpetavad, peaksid saama ka ellu sulanduda? korraliku ettevalmistuse pedagoogitööks. Aluspedagoogika Meie õppija näeb muidugi pärast keskastet selgesti, et tema on väga keeruline eriala. Võib ju tunduda, et mis see väike haridustee peab jätkuma kõrgastmes. Üle 80 protsendi lõpeta­ laps siis õpetada on, aga ilma korraliku teadmiste pagasita ei nutest õpib edasi erinevates kõrgkoolides. Juba praegusel ajal saa seda hästi teha. on näha, et meil hakkab kujunema tööpuuduse asemel töö­ jõupuudus. Palju noori andekaid muusikuid on praegu Eestist Reformid seisavad ees ka meie keskastme muusikaõp- ära ja see tendents ei hakka ilmselt niipea vaibuma. Noored pel, eelkõige Elleri ja Otsa koolil. Endise nelja-aastase õp- on oma valikutes teadlikud ja sihikindlad. Odavaks tööjõuks pe vahetab välja kolmeaastane õpe pluss üks jätkuaasta. ei soovi nad kindlasti hakata. Omandatud oskuste ja teadmis­ Mida see sinu hinnangul kaasa toob? tega on nad konkurentsivõimelised kõikjal Euroopas. Muutused õppekavades peavad olema väga põhjendatud. Muusika õppimine teeb inimese intelligentseks ja harituks Meid kistakse kaasa igasuguste uute reformidega ning nõu­ igas valdkonnas, kus ta lõpuks endale elukutse valib. Ja meie takse aina muutmist ja muutumist: paradigma muutus, foo­ asi on neid noori andekaid inimesi väärikalt kohelda, et nad kuse muutus, mõõdikud ees ja taga. Õppekava tuleks sõna ot­ pärast hariduse omandamist valiksid oma töö- ja elukohaks seses mõttes pahupidi pöörata, et rahuldada reformijate ootusi. Eesti. Samas ei too see meie valdkonnas kaasa mingit uut kvaliteeti ega arenguhüpet, vaid röövib arutult palju energiat ja aega. Pilliõpe on väga pikk, keeruline ja aeganõudev protsess. Siin saab tulemusi mõõta alles pärast 10–15 aastast tööd. Muusika on interpretatsioonikunst, mis vajab väga teadlikku õpet ja arendamist. Seda ei saa panna kokku tavalise kutse­ õppega, kus suhteliselt lühikese ajaga omandatakse teatud os­ kused, mida järgnevate osaoskustega täiendatakse. Väga vähe leidub haridusametnike hulgas inimesi, kellega meie valdkon­ na arengu teemadel konstruktiivselt arutleda. Eks me ju para­ jad “friigid” olemegi, kellel on oma nõudmised ja vajadus, et nendega arvestatakse. Pilliõpe on individuaalõpe, kus kõige määravam roll on õpetajal. Erudeeritud ja andekas õpetaja ongi kogu õppeprot­ sessi alustala. Kõik muu võib olla või tulla pisut hiljem. Erialaõpetajast algab kõik või ka lõpeb igasugune huvi pilli­ Direktoriameti kõrval töötab Kadri Leivategija ka klaveriõpilastega. mängu õppida. Muusika ei ole lihtsalt üks käsitööoskus, FOTO SCANPIX / LAURI KULPSOO

6 12/2014 muusikauudiseid maailmast

NELE-EVA STEINFELD muusikaajakirjanik

Franco Zeffirelli tülis La Scalaga Tuntud itaalia filmi-, televisiooni- ja oo­ perilavastaja Franco Zeffirelli on asu­ nud võitlusse Milano La Scalaga. Tüli põhjuseks on Zeffirelli 2006. aastal Milanos lavastatud Verdi ooper “Aida”, mille lavastamisõigused müüdi hiljuti Kasahstani Astana ooperile ja mille esi­ etendus toimus tänavu 19. novembril. La Scala müüs õigused ilma Zeffirelliga arutamata ning nüüd ähvardab too La Scalat kohtuga. Zeffirelli on seisukohal, et toimunu on ülimalt ebaeetiline ning Ooperimaailma prima diva Cecilia Bartoli. pisendab tema panust La Scalas ooperi­ FOTO ALETHEIA-NOCTURNE.NET te lavaletoomisel. La Scala omakorda on sügavas hämmelduses Zeffirelli avaldu­ se üle. Teatri esindaja sõnul kuuluvad norralane Eivind Gullberg Jensen. Dudamel. Berliini Filhar­moo­nikud asu­ Zeffirelli lavastuse õigused sajaprotsen­ Hooaja avaetendusena on kavast maha tati 1882. aastal ning orkestri peadiri­ diliselt La Scalale ning seega peaks teat­ võetud Verdi “Aida” ja asemele on pan­ gentide seas on olnud näiteks Hans von ril olema vaba voli otsustada, mil moel dud Dvořaki “Russalka”. Riccardo Muti Bülow, Arthur Nikisch, Wilhelm oma omandit kasutada. Lisaks pakuti lahkumise põhjuseks olid streigid ja Furtwängler, Herbert von Karajan ja üheksakümne ühe aastasele Zeffirellile majandamisprobleemid. Hiljuti vallan­ Claudio Abbado. Orkester on esinenud võimalust sõita koos assistendiga das Rooma ooperimaja ka oma orkestri 1899. aastal Tartus ning 1937. ja 2008. Kasahstani ja osaleda “Aida” lavaletoo­ ja koori ning muusikutele pakuti asen­ aastal Tallinnas. mises. Zeffirelli toetajad on aga seisuko­ duseks vabakutselise lepingut. hal, et teater oleks pidanud palju aupak­ Ka Montpellier’ ooperimaja Prant­ Cecilia Bartoli ja atonaalne likumalt käituma oma veteranlavastaja­ susmaal­ on sulgemisohus. Ooperimajal muusika ga, kelle käe all on La Scala lavale jõud­ on 700 000 eurot võlgu ning regionaal­ nud 21 lavastust. sest rahastusest, mis pidi olema neli Lauljanna Cecilia Bartoli avaldas hiljuti miljonit, jäädi ilma. Montpellier’ ooperi arvamust, et atonaalne muusika tekitab aastaeelarve on 22 miljonit eurot ning barjääri laulja ja helilooja vahel. Sellega seal on palgal 242 inimest. põhjendab Bartoli ka oma armastust traditsioonilise ja nn ajaloolise reper­ Berliini Filharmoonikud uut tuaari vastu. Bartoli ütleb, et ta on alati olnud otsiva loomuga artist, kes on ko­ peadirigenti valimas gu aeg soovinud oma repertuaari laien­ Berliini Filharmoonikud on hakanud dada, aga talle tundub, et tänapäeva he­ tõsisemalt mõtlema uue peadirigendi liloojad ei suuda kirjutada tema häälele valimise peale. Tema nimi plaanitakse sobivat muusikat. Ta oleks õnnelik, kui avalikustada tuleva aasta mais. Prae­ ta leiaks hea klapi heliloojaga, kes tun­ Eivind Gullberg Jensen, norralane Rooma gune peadirigent Sir Simon Rattle, kes neks tema häält nõnda, nagu tundis ooperiorkestri ees. asus ametisse 2002. aastal, jätkab 2018. lauljate hääli Mozart, kui ta nende osku­ FOTO DEWEZET.DE aasta suveni. Dirigendid, keda orkester si ja võimeid silmas pidades neile oope­ tahaks palgata, on aga enamjaolt hõiva­ rirolle kirjutas. Cecilia Bartoli on oma Rooma ooperi peadirigendiks tud. Favoriidid, kellest võiks saada Ber­ repertuaari laiendamiseks teinud põhja­ sai Eivind Gullberg Jensen liini­ Filharmoonikute uus peadirigent, likke otsinguid Peterburi Maria teatri on Andris Nelsons, Riccardo Chailly, raamatukogus, kus tema üheks viima­ Rooma ooperimaja andis teada, et hilju­ Yannick Nezet-Seguin, Kirill Petrenko, seks leiuks olid Napoli helilooja Fran­ ti ootamatult ametist lahkunud muusi­ Christian Thielemann, Semyon By­ch­ cesco Domenico Araja ning tema järgi­ kajuhi Riccardo Muti asemele on leitud kov, Ivan Fischer, Paavo Järvi ja Gus­tavo jad Hermann Raupach ja Domenico­

12/2014 7 PILDIALLKIRJAD

Cimarosa, kes tegutsesid Peterburis mete hulgas on palju olulisi 20. ja 21. meeldi ja tema arvates pole see õige tsaari õukonnas. Nimetatud heliloojate sajandi heliloojaid, näiteks Ravel, Stra­ viis tähelepanu püüda. Ta lisab, et tä­ töid saab kuulata Cecilia Bartoli uuelt vinski, Hindemith, Sibelius, Messiaen, napäeval ei pea paljud lootustandvad albumilt “St Peterburg”. Vene ooperi­ Cage, Andriessen, Saariaho, Yun, Take­ pianistid konkursse enam tähtsaks ja kooli aluseks peetakse Glinka ooperit mitsu, Gubaidulina jt. on palju muusikuid, kes neid lausa väl­ “Elu tsaari eest”, kuid Bartoli on koos Ettepaneku nimetada Pärt ühingu divad, ent on sellegipoolest edukad. Valeri Gergijeviga välja uurinud, et te­ auliikmeks tegi ISCMi Poola osakond, Sokolov kavatseb tulevikus plaatidel gelikult ulatub vene ooperitraditsioon tõstes esile tema muusikas peegelduvat välja anda ainult kontsertettekandeid, sajandi võrra varasemasse aega, mil vaimsust ning tema tihedat sidet Poola sest talle ei meeldi, kui tõlgendus “kok­ Peterburis tegutses Francesco Araja, vaimu- ja kultuuriruumiga. Rõhutati ka ku kleebitakse”. Tema repertuaari tuu­ kelle loomingus on kaunilt segunenud Pärdi muusika imetlusväärset võimet miku moodustavad Bachi, Beethoveni, barokkmuusika mõjud ja venelik me­ haarata nii asjatundjaid ning samal ajal Chopini ja Schumanni teosed. lanhoolia. kõnetada ka laia publikut. Ühingu Eesti sektsiooni esindajana oli festivalil kohal Mure Pleyeli saali tuleviku Pianist Dejan Lazic palus EHLi esimees Märt-Matis Lill, kes tõi pärast Google’ist eemaldada nega- poola delegaatide nimetatud omaduste kõrval välja asjaolu, et kogu Pärdi loo­ Pariisis ollakse mures Pleyeli saali pä­ tiivse arvustuse ming on väga eripalgeline ning peegel­ rast. Uue aasta alguses valmib Pariisi Horvaatia pianist Dejan Lazic palus dab mitmeid olulisemaid 20. sajandi uus filharmoonia ning linn saab maail­ Google’ist eemaldada tema kohta 2010. muusika suundumusi ja pöördeid ning ma ühe kaunima ja ühtlasi ka kallima aastal kirjutatud suhteliselt negatiivse et Pärt on kuulunud nüüdismuusika kontserdimaja, mille hind on 381 miljo­ kontserdikriitika, mis avaldati The juhtivate heliloojate hulka juba üsna va­ nit eurot. Uues majas hakkab resideeri­ Washington Postis ja mille autor on rasest tegutsemisajast peale. Festivali ma Orchestre de Paris, mille peadiri­ muusikakriitik Anne Midgette. Pianist mitmel kontserdil kõlas Pärdi muusika. gent on praegu Paavo Järvi. Praegu töö­ väidab, et see arvustus on üks esimesi Lisaks kanti ette ka Mirjam Tally koori­ tab orkester Pleyeli saalis. materjale, mis tema kohta internetis ette teos “Animalistic Hymn”. Kontserdimaja ehitamine ei ole kul­ satub ja see on tema karjääri viimasel genud kergelt, esimesed ettepanekud paaril aastal negatiivselt mõjutanud. Grigori Sokolov sõlmis lepin- selleks tehti juba 1970. aastatel. Kaua diskuteeriti, kas sellist kontserdimaja on Arvustus iseenesest midagi väga nega­ gu Deutsche Grammophoniga tiivset ei ütle. Seal seisab: “Asi pole sel­ Pariisis üldse tarvis ja kui on, siis kus les, et Lazic oleks tundetu või andetu. Esimene album peaks ilmuma tuleva see võiks asuda. Pleyeli saal asub kesk­ Chopini “Andante spianato” esimesed aasta jaanuaris. DG peab Grigori linnas, uus filharmoonia aga mitte. noodid näitavad, et ta suudab klaveril Sokolovi praeguse maailma üheks kõi­ Kardetakse, et publik ei pruugi uut saali teha kõike, mida tahab juveliiri täpsuse­ ge karismaatilisemaks pianistiks. Tal omaks võtta. On oletatud, et tulevikus ga. Terve kava jooksul näitas ta, milli­ on andunud fänne, kes külastavad kõi­ Pleyeli saali enam klassikalise muusika seid värve ta suudab pillist välja võluda, ki tema kontserte, mis ei toimu sugugi kontsertideks ei kasutata, mis on tekita­ ja tema tehniline osavus avaldas esialgu tihti. Sokolov on tuntud ka selle poo­ nud palju pahameelt. muljet, kuid lõpuks näis, et tehniline lest, et ei anna meelsasti intervjuusid ja sooritus oligi justkui peamine eesmärk.” ei mängi klaveritel, mis on üle viie aas­ Risto Joost MDR raadiokoori Dejan Lazic viitab Euroopa Liidu direk­ ta vanad. Samuti ei armasta Sokolov kunstiliseks juhiks teha stuudiosalvestusi. Esimeseks koos­ tiivile, et inimesel on õigus olla tähele­ Risto Joost alustab 2015/2016 hooajast pandamatu või unustatud. tööks Deutsche Grammophoniga on kontsert, mis salvestati 2008. aastal tööd Leipzigis MDR raadiokoori kuns­ tilise juhina. Leping on esialgu sõlmitud Arvo Pärt valiti Rahvusvahelise Salzburgi festivalil. Sokolov sai maail­ makuulsaks 1966. aastal, mil võitis kaheks aastaks. Joost on kooriga varem Uue Muusika Ühingu Moskvas rahvusvahelise Tšaikovski- teinud koostööd kolmel korral, viimati auliikmeks nimelise konkursi. Ta oli sel ajal vaid jõulukontserdil 2013 Gewand­hausis. Samuti jätkab Risto Joost tööd Poolas Wrocławis toimus 3.–12. oktoob­ viieteistaastane, kuid talle anti osalemi­ Rahvusooperis Estonia ning peadiri­ rini Rahvusvahelise Uue Muusika seks eriluba. Ta meenutab, et toona oli gendina Tallinna Kammerorkestri ja Ühingu (ISCM) festival “World Music legendaarse Van Cliburni võidust Madalmaade Kammerkoori ees. MDR Days” ning selle raames toimunud üld­ möödunud vaid kaheksa aastat ning raadiokoor on asutatud 1946. aastal kogu koosolekul valiti ühingu auliik­ publik rääkis ikka tema fenomenist. ning on kujunenud maailma üheks juh­ meks Arvo Pärt. 1922. aastal loodud 1962. aastal võitsid Tšaikovski konkur­ tivaks kooriks. Koori repertuaaris on ISCM on suurim rahvusvaheline nüü­ si John Ogdon ja Vladimir Ashkenazy, oluline koht a cappella koorimuusikal dismuusika ühing, millel on liikmeid seejärel oli Soko­lovi kord. Tema sõnul ning tihti on koor partneriks orkestrite­ rohkem kui 50 riigist üle maailma; ala­ olid eelnimetatud pianistid suured le suurvormide ettekandel. Regulaarselt tes 2005. aastast on organisatsiooni liige muusikud, kelle varjus ei olnud kerge esinetakse Kesk-Saksa Ringhäälingu ka Eesti Heliloojate Liit. Ühingu auliik­ lavale minna. Sokolovile konkursid ei sümfooniaorkestriga, mille peadirigent

8 12/2014 on Kristjan Järvi. Oma tegutsemis­ VARIA aastate jooksul on MDR raadiokoor raalia tšellist Paul Ghica avaldas muusi­ välja andnud üle 200 heliplaadi, kute nimel internetis vastulause. millest mitmed on pälvinud auhin­ du. Helsingi Musiikkitalos tuli novembris esiettekandele Kalevi Aho kolmetunni­ Youtube tasuliseks Vanamuusikaspetsialist Jordi Savall ne uudisooper “Frida y Diego”. Teos Populaarne videokeskond Youtube keeldus Hispaania rahvuslikust muusi­ räägib kunstnike Frida Kahlo ja Diego tuli välja tasulise muusika vooge­ kapreemiast, sest ta ei aktsepteeri Rivera elust. Ooperi tõid lavale Sibeliuse dastuse teenusega. Hispaania valitsuse kultuuripoliitilisi ot­ Akadeemia üliõpilased, nende seas ka Tasuline teenus Youtube Music suseid ning süüdistab Madridi huvipuu­ eesti lauljad Tuuri Dede, Aule Urb, Key on osa laiemast eesmärgist tee­ duses kultuuri ja kultuuritegelaste kaits­ Toomas Kolk ja Elizabeth Paavel. nida Youtube’is raha ka milleltki misel. Auhind, millest Savall keeldub, muult kui ainult reklaami müümi­ on väga prestiižne ja väärt 30 000 eurot. Ooperidiiva Montserrat Caballé pea selt, kirjutab The Wall Street kohal rippus kaua süüdistus maksupet­ Journal. Teenus peaks olema nüüd­ Jaapani autotootja Lexus solvas oma tuses, sest ta andis välismaal kontserte sest saadaval nii arvutis kui ka and­ uues reklaamis klassikalist muusikat ja Andorras registreeritud firma kaudu, roidi operatsioonisüsteemiga nutite­ selle esitajaid. Reklaamis kõlas Mozarti mis ei pea riigimakse maksma. lefonides. Esimesed kuus kuud on Klaverikontserdi nr 21 aeglane osa, mi­ Maksupettuse suuruseks on pool miljo­ teenus kutsetega kasutajatele saada­ da oli moonutatud ja kiiremaks muude­ nit eurot. Primadonna võttis süü omaks val tasuta. Pärast seda tuleb kam­ tud. Auto tagaistmel istusid vanad ja ning tal tuleb tasuda 250 000 eurot paania, kus saab seda osta 8 dollari veidra väljanägemisega keelpillimängi­ trahvi. Kaheksakümne ühe aastase laul­ ning hiljem 10 dollari eest kuus. jad, kes muusikat esitasid. Autojuht ja karjäär on kestnud pool sajandit. Ta Konkureeriva muusika voogedas­ peatus, pani mängijad tee servas maha, on üle elanud ajurabanduse, üle-eelmi­ tusteenuse Spotify igakuine teenus­ lülitas naeratuse saatel sisse raadiojaama sel aastal murdis ta Venemaa kontserdi­ tasu on samuti 10 dollarit kuus. popmuusikaga ning sõitis edasi. Aust­ turneel käeluu.

12/2014 9 Europe Jazz Media soovitab detsember 2014

Igakuises kuulamissoovituses osaleb kaksteist väljaannet. Loetelu koosneb uutest plaatidest, mis on köitnud gruppi kuuluvate ajakir- janike tähelepanu. Tulemus ei väljenda plaadi müügitulemusi. Vaata lisa europejazzmedia.net Lars Mossefinn, Christine Stephan, Dag & Tid: JAZZTHETIK: Eldbjørg Johannes Raknes, Enders, “You Make Me “Mellowtonin”. Feel”. (Enja/Soulfood) Kuulamissoovitus (MYrecordings) Mihkel Luca Vitali, Axel Stinshoff, Jazz GiornaledellaMusica: thing: Mälgand Paolo Angeli, Jason Moran, bassist Hamid Drake, “All Rise”. (Blue Note/Universal) Keith Jarrett, “Deghe”. “My Song”. (Rer/ArtiMalandrine) (1978)

Paweł Brodowski, Jazz Jon Newey, Jazzwise: Kui valida üks paljudest mulle olulis­ Forum: Krokofan, test plaatidest, meenub esimesena Kuba Stankiewicz, “Krokofant”. Keith Jarretti “My Song”. Peale pia­ “The Music of (Rune Grammofon) nisti kuuluvad koosseisu norralased Victor Young”. Jan Garbarek saksofonil, Palle (Warner Music Poland) Daniels­­son bassil ja Jon Christen­sen trummidel. Üllatuseks avastasin, et Henning Bolte, Madli-Liis Parts, plaat on ilmunud just minu sünni­ Jazzism: Muusika: aastal, mis muutis selle mulle veel lä­ Ultima Armonia, Meelis Vind, hedasemaks. Kui salvestust esimest “Someone Killed “Sand Mandala”. korda kuulsin, olin tutvunud nii the Swan. Laments (Paw Marks Music) Keith Jarretti varasemate albumite on South-Eastern kui ka Jan Garbareki sooloplaatidega. Europe”. Neid muusikuid samal plaadil kuul­ (Leo Records) da tundus ootamatu, tekkis vastu­ pandamatu huvi teada saada, milline Anna Filipieva, Jazz. Lars Grip & Patrik sümbioos nii erineva tausta ja heli­ Ru: Sandberg, Orkester Journalen: keelega muusikutel tekib. Kuigi kõik Igor Butman, kompositsioonid on Keith Jarrettilt, “Igor Butman and Jason Moran, ei ole plaadil märke suurtest egodest. Friends”. “All Rise”. Ameerika ja norra esteetika sulavad (Butman Music) (Blue Note/Universal) üheks tervikuks, mis on hea näide muusikast kui universaalsest keelest. Cim Meyer, Jazz Jan Granlie, Salt Kvarteti liikmeid ühendab väga tu­ Special: Peanuts: gev meloodiatunnetus ning valmis­ De Looze, Jøkleba, olek lasta muusikal ennast kaasa viia, Machtel, De “Outland”. kuhu iganes meeled kutsuvad. Waele, (ECM) Norralaste põhjamaine kargus ja me­ “Foster Treasures”. lanhoolsus annavad Jarretti ameeri­ (W.E.R.F) kalikule helikeelele hoopis uue var­ jundi.

10 12/2014 Maestro Gennadi Roždestvenski

TOOMAS VELMET Soliidses eas tšellist ja pedagoog Roždestvenski on väga valiv pakkumiste suhtes tulla aestro” on teatavasti itaa­ mõne orkestri liakeelne sõna, mis tähen­ ette. dab meistrit. Seda sõna WWW. CLASSICALMUSICNEWS.RU kasutati“M kui kõrgeimat austust väljenda­ vat terminit klassikalise muusika ja oope­ ri suurte, maailmas üldtunnustatud meistrite, eelkõige dirigentide puhul. Ma kasutasin meelega minevikuvormi, sest olevikus kipub see austav sõna liigse ka­ sutuse tagajärjel devalveeruma. Kiusatus on siinkohal esitada mõned näited meie ajakirjandusest: Venemaa ekstreemse ajakirjanduse maestro, suguvõsa uuri­ mise maestro, šokolaaditootjate maestro, maestro landimeister (!). Küsimuse all ei ole nende meistrite oskused, küsimus on, miks peaks neid nimetama itaalia­ keelse sõnaga. Ma ei oska paremini probleemi sõnastada, kui on teinud Mati Hint: “Eks paradigma, narratiiv ja dis­ kursus kõla uhkelt ka siis, kui kohal pole neist ühtegi, ja kes kõik on karismaatili­ sed, legendaarsed, maestrod, ja mis kõik on piibel või saaga – isegi vargapoiste seiklused võivad ajakirjaniku käes muu­ tuda legendaarseks saagaks ja magamis­ toaperversiteedid seksipiibliks. Ükski sõna pole enam püha. Tugevasti hin­ Moskva keskmuusikakool, mille lõpetas Moskva konservatooriumi suures saalis nanguliste sõnade kergekäeline kasuta­ pianistina, ja siis Moskva konservatoo­ – selles metropoli pühamus – dirigeeris mine toob kaasa semantilise inflatsiooni rium, temal professor Lev Oborini kla­ ta esimest korda 19-aastasena ja veelgi ning tundub, et seegi pole üksnes keele veriklass ning oma isa Nikolai Anossovi kõrgemas pühamus ehk Suures Teatris häda, vaid ka praaliva Eesti ühiskonna dirigeerimisklass. Nikolai Anossov debüteeris ta 20-aastaselt. semiootiline probleem.” (Sirp 24. IV (1900–1962) oli Nõukogude Liidus ni­ Asjatundjad on jaganud Maestro di­ 2009.) Seepärast­ kirjutan mina dirigent mekas dirigent, juhatades sellist silma­ rigenditee etappideks ning esimene neist Gennadi­ Roždestvenski nime koos au­ paistvat kollektiivi nagu Moskva Riiklik hõlmab 1950. aastate algust. See oli väärt meistrit tähendava sõnaga Akadeemiline Sümfooniaorkester. Selle Nõukogude Liidus keeruline aeg, mil “Maestro”, suure algustähega. orkestri hilisematest dirigentidest mäle­ Prokofjevi muusika ei kõlanud ja Šosta­ tatakse meil veel ehk Veronika Duda­ kovitš oli põlu all, rääkimata Stra­vins­ Dirigent-imelaps rovat, kes oli 29 (!) aastat selle peadiri­ kist, Bartókist, Rave­list jne. Kümnendi Maailmas vene dirigentide nimekirja ti­ gent, ja ka praegust peadirigenti aastast teisel poolel hakkas juba tekkima või­ pus trooniv Maestro Gennadi Roždest­ 1989 Pavel Koganit, kelle isa oli teata­ malusi ja Roždestvenski oli varmas seda vens­ki on sündinud 1931. aastal Mosk­ vasti möödunud sajandi tippviiuldajaid kasutama. Ta leidis endale lähedase au­ vas. Ta on dirigent Nikolai Anossovi ja Leonid Kogan. tori Prokofjevi näol, kelle looming on laulja Natalja Roždestvenskaja poeg. Gennadi Roždestvenskit võib vist talle lähedaseks jäänud tänaseni, ja eriti Gennadi haridustee on standardne vene kutsuda dirigentide seas imelapseks, sest Stravinski, keda seni tema sünnimaal ei (Moskva) andekate laste tee. Esmalt kes veel võiks oma eluloos märkida, et tuntudki.

12/2014 11 NSV Liidus esirinnas BBC Londoni orkestrit ja 1981–1983 nimetatud raamat. Vastab tõele, et an­ Järgmisel etapil saavutas Maestro talent Viini sümfoonikuid, kus varasemate di­ dekad inimesed on sageli andekad ka ja looming väärika koha vene ja ka rigentide jada oli eriti väärikas, sinna väljaspool oma põhitegevust, sest nii maailma muusikakultuuris. Sellesse ae­ kuulusid näiteks Herbert von Karajan, paeluvaid muusikalisi novelle ei ole ga jääb Roždestvenski peadirigenditöö Wolfgang Sawallisch, Carlo Maria mulle rohkem kätte sattunud. kahes bolšoi’s: 1961–1974 BSOs ehk Giulini ning mõnda aega pärast Üleliidulise Raadio ja Televisiooni Roždestvenskit saatuse kui “paradoksi­ Roždestvenski ja Eesti Suures Sümfooniaorkestris­ ja 1965– maestro” vingerpussina Vladimir Vahelepõikena tuleks peatuda ka 1970 Suures Teatris. Need olid auväär­ Fedossejev. Selle etapi repertuaar hõl­ Gennadi Roždestvenski tihedal koos­ seimad ametikohad konglomeraadis, mab eriti palju monumentaalseid teo­ tööl Eestiga, loomulikult ERSOga, mille mida kutsuti NSVLiks. Täiesti eriline seid Beethoveni, Haydni, Schumanni, tipuks valmis aastal 1978 heliplaadi­ on Roždestvenski osa BSO arengus, Bruckneri, Schönbergi, Berliozi jt loo­ komplekt, kus salvestatud kõik Schu­ millest sai sel ajal erakordselt kõrge ta­ mingust ja muidugi vene autorite manni sümfooniad. Sellegi kohta on semega sümfooniline kollektiiv mitte ai­ Rimski-Korsakovi, Rahmaninovi, raamatus ära toodud preambul. Novell nult kodumaal, vaid kogu maailmas. Glazunovi, Prokofjevi, Šostakovitši še­ algab Tšaikovski tsitaadiga Schumanni Gennadi Roždestvenski döövreid. sümfonismi kohta: “Muu­sikaliste võlu­ oli dirigent, kes tõi Kodumaal aga de summa ei kaalu kahjuks üles seda to­ NSVLis oma orkestriga Ainuüksi kolm küm­ alustas Maestro hutut puudujääki, millega on märgista­ ettekandele Stravinski, nendit tagasi, pärast ülimenukaid kam­ tud Schumanni­ kui sümfonisti looming. Honeggeri, Messiaeni, 35 esimest tegevus­ mermuusika sarju, Maali­kunstis nimetatakse seda puuduli­ Schönbergi, Weberni, eelkõige klaveri­ kuks koloriidiks, on värvitus, lõtvus, üt­ Villa-Lobose ja teiste aasta, oli ta astunud duos koos oma len isegi jõhker instrumentatsioon... loomingut. Ta ei olnud 2000 korda dirigen­ abikaasa Viktoria Tema orkester töötab peatumatult, kõik siin alati esimene, kuid dipulti ja juhatanud Postnikovaga, aga instrumendid osalevad mõtte arengus, ka mitmete orkest­ kindlasti oma interpre­ rohkem kui 100 üksteisest eraldumata ja kontrasteeru­ tatsioonis meeldejää­ rite kammerkoos­ mata ning sulavad kokku lõpmatuks ko­ vaim ja kuulajatele 20. orkestri ees üle 1600 seisudega. Samal hinaks, mis aeg-ajalt moonutab pari­ sajandi autorite loomin­ teose 37 riigis roh­ ajal saab temast madki episoodid teostes. Oma orkest­ ülieduka Moskva gust enim pakkuv. 1974. kem kui 200 linnas. reerimisoskuste poolest ei ole Schu­ aasta oli kahjuks pöör­ muusikalise kam­ mann mitte ainult madalamal kui selle depunkt Maestro ja BSO merteatri juht ja ka ala meistrid, vaid on ka võrreldamatu elus. Oli aeg, kus nn kompetentsed or­ Moskva konservatooriumi professor, kus teisejärguliste autoritega.” Nii kõneles ganid sekkusid järjest jõhkramalt kuns­ tema õpilaste hulgas oli ka meie dirigent Tšaikovski Schumanni­ sümfooniatest ja tiliste kollektiivide ellu seoses nn viien­ Paul Mägi. kavatses need uuesti orkestreerida, mis da punktiga passis ehk rahvusega. BSO Paar sõna tuleb siinkohal kirjutada aga jäi kavatsuseks. Kardinaalse ümber­ juutidest orkestrantidele ei antud välja­ tema abikaasa Viktoria Postnikova (s orkestreerimisega sai aga hakkama sõiduviisasid, mis seadis löögi alla or­ 1944) tutvustuseks. Gennadiga sarnase Gustav Mahler, kelle töö on vaieldama­ kestri kunstilise taseme ja sisemiljöö haridusteega pianistina (keskmuusika­ tult ülihuvitav – partituur kõlab väga ning asi jõudis selleni, et peadirigent kool, Moskva konservatooriumi Jakov hästi, aga liialt mahlerlikult... Schu­ lahkus protesti märgiks. Kuid see ei Flieri klass) teostas Viktoria Postnikova manni sümfooniaid on orkestreerinud muutnud riiklikku kultuuripoliitikat ja end rahvusvahelisel areenil üliedukalt, üsna vabalt ka Glazunov.­ On see hea või tal lasti rahus minna. Tema kohale mää­ olles võitnud laureaaditiitli Chopini halb? Ühest vastust ei saagi olla. Esi­ rati tookord rahvapilliorkestri dirigen­ (1965), Leedsi (1966), Vianna da Motta tuslik külg on plussis, aga stilistika dina tuntud Vladimir Fedossejev, mis (1968) ja lõpuks Tšaikovski-nimelisel kindlasti miinuses. Schumanni sümfoo­ kutsus esile massiliselt anekdoote ja konkursil (1970). 1969 oli Viktoria ja niate suurepärase redaktsiooni on aga millele järgnes seisak BSO kunstilises Gennadi abiellumisaasta ning kangelas­ teinud Clevelandi sümfooniaorkestri pi­ elus. Tõde austades tuleb siiski lisada, et lik Viktoria osales Tšaikovski konkursil kaajaline dirigent George Szell (1897– Fedossejev töötas ennast aja jooksul kuulu järgi paar nädalat pärast sünnita­ 1970), kes on märkinud, et Schumanni üles ja suutis BSO taandarengu peatada, mist. Pool sajandit tagasi oli nelja kon­ sümfooniate suurim viga on nende ba­ kuigi Roždest­venski orkestri oreool ja kursi laureaadil rahvusvaheline karjäär lansseerimatus. Roždestvenski lisab, et loominguline erksus enam ei taastunud. garanteeritud, eriti kui nende võistluste Szelli redaktsioonis on see oluline puu­ hulgas olid Cho­pini ja Tšaikovski kon­ dujääk täielikult likvideeritud ja “muu­ Väljaspool NSV Liitu kurss. Nende ühistest esinemistest kla­ sikaliste võlude summa” (Tšaikovski) on veriduos valmis ülipõnev raamat peal­ Maestro aga alustas oma loomingulise saanud identseks partituuri koloriitsuse, kirjaga “Preambulid” (Sovetski Kom­ tee kolmandat etappi ja see on seotud elavuse ja peensustega. Selline šedööv­ pozitor, 1989) – Gennadi tavatses sel tööga väljaspool Nõukogude Liitu. rite album on olemas ERSO ja Gennadi ajal duokontserte alustada sissejuhata­ Aastatel 1974–1977 juhatab ta Stock­ Roždest­venski esituses (salvestatud fir­ vate sõnavõttudega ning neist sai hiljem holmi filharmoonikuid, 1978–1981 mas Melo­dija aastal 1978 ja kahe-CD-

12 12/2014 komplektina uuesti välja antud aastal 2011 – Toim.). Duo Roždestvenski-Postnikova on ka Tallinnas esi­ nenud, vist isegi korduvalt. Eriti on mulle meelde jää­ nud kontsert Tallinna raekojas, mida salvestasin tolle­ Kuldsponsor aegse tehnikaime Nagra firma kaasaskantava magneto­ aastast 2004 foniga. Mine tea, ehk on kusagil Eesti Raadio arhiivides 88. HOOAEG olemas see võrratu Schuberti f-moll fantaasia, mida esi­ tati kava lõpus ja mis kutsus esile marulise aplausi. MAESTRO Mikro­fonide ees naeratavad artistid kontrasteerusid aga mitte just liiga galantse märkusega Maestrolt abikaasa­ le, kuna see oli paaris kohas kõrges kõlavas registris pi­ sut määrinud. Selle tunnistajaks olin siiski ainult mina, 19.12.2014 kell 19 kes istusin kõrvaklapid peas. Estonia kontserdisaal

20. sajandi muusika liinid Neljandaks etapiks Roždestvenski tegevuses peetakse NSV Liidu Kultuuriministeeriumi­ Riikliku Sümfoonia­ orkest­ri loomist 1982. aastal ning selle tegevust. Aval­ datakse arvamust, et raske oli leida originaalset, isiku­ pärast teed kui su eel olid käinud juba sellised meist­­rid nagu Jevgeni Mravinski, Juri Temirkanov jne. Kuid vast asutatud orkestriga lõi Roždestvenski täiesti uue nähtu­ se ajalooliste, monograafiliste kontserditsüklitega, mis said iseloomulikuks tema selle perioodi tegevuses. Need on seotud 20. sajandi muusikaga ja esimese­ na torkab silma Pro­kofjevi liin. See algas juba 1953. aastal ja tal vist ei olegi teost, mis oleks jäänud Maest­ rol ette kandmata ja salvestamata. JOHANNES BRAHMS Teine on kindlasti Šostakovitši liin, mis algas juba "Akadeemiline avamäng" aasta varem (1952) Esimese sümfooniaga ja kulminee­ ARVO PÄRT rus mõnevõrra hiljem nii sümfooniate kui ka lavateoste "Lamentate" klaverile ja orkestrile ettekannete ja salvestustega, sealhulgas ka teiste autorite SERGEI PROKOFJEV teosed, kus Šostakovitš oli kas orkestreerija või redigee­ Muusikat balletist "Romeo ja Julia" rija. Ja siis Stravinski liin alates 1955. aastast, kus esitati nii kontsert- kui lavateoseid ja Maestro ei jätnud jonni VIKTORIA POSTNIKOVA enne, kui autori looming oli ammendatud. klaver Eraldi liiniks tuleb ristida ka tihe koostöö võimu EESTI RIIKLIK poolt põlatud Sofia Gubaidulina (s 1931), Edison SÜMFOONIAORKESTER Denissovi (1929–1996) ja eriti Alfred Schnittkega (1934–1998), kellel on side ka meie kuulajaskonnaga dirigent Eri Klasi esituste kaudu. Schnittke Esimese sümfoonia GENNADI ROŽDESTVENSKI partituuri on kaasatud ka džässimprovisaatorid (viiul, klaver), kelleks on olnud meie Paul Mägi ja Rein Rannap. Läbivaks liiniks tema tegevuses on siiski kvantiteet, ROZ DESTVENSKI mis, nagu teada, kasvab teatavast piirhulgast alates üle kvaliteediks. Ainuüksi kolm kümnendit tagasi, pärast 35 esimest tegevusaasta, oli ta astunud 2000 korda diri­ PROKOFJEV gendipulti ja juhatanud rohkem kui 100 orkestri ees üle 1600 teose 37 riigis rohkem kui 200 linnas. Piletid 22 / 16 € &www.piletilevi.ee Praeguseks liiniks on soliidses eas dirigendil free­ lancer’i väärikas positsioon maailmas ja ta on väga valiv www.piletimaailm.com www.erso.ee pakkumiste suhtes tulla mõne orkestri ette. Ühe sellise au osaliseks saab meie ERSO (ja meie publik), kellega ta annab kontserdi oma nimele sobivalt jõulude eel, 19. Meediapartner detsembril Estonia kontserdisaalis, solistiks Viktoria re:ner Hooaja peasponsor Kohvipartner Postnikova ning kavas Brahms, Pärt ja Prokofjev.

12/2014 13 Jean Sibeliuse rahvuslikust tähendusest ja Eduard Tubina saatusest

VEIJO MURTOMÄKI muusikateadlane, Sibeliuse Akadeemia muusikaajaloo professor

Saabuv 2015 aasta on kahe suure helilooja juubeliaasta. Nendeks tunnistust rahvuskeelsed kirjandusselt­ on soomlaste suurkuju Jean Sibelius, kelle sünnist möödub 150 sid, Helsingis Soome Kirjanduse Selts aastat ning meie rahvusklassik Eduard Tubin, kellel on 110 sün- (Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1831), Tartus Õpetatud Eesti Selts niaastapäev. Sibeliuse Akadeemia muusikaajaloo professor Veijo (1838). Soomes koguti 1800. aastatel, Murtomäki kirjutab oma nägemusest neist kahest suurmehest Eestis 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi al­ ning mõtiskleb rahvusklassika olemuse ja staatuse üle. gul rahvalaule ja rahvaluulet. Soomes kogus Elias Lönnrot kokku rahvaluule õtlemapanev ja huvitav on saavutamine. Norra sai iseseisvaks materjalid ning vormis need rahvus­ asjaolu, et nii mõnelgi maal 1905. aastal ja Soome 1917. aastal. eeposeks “Kalevala” (1835–1849), mille on üks helilooja tõusnud teis­ Nielsen ja Alfvén esindasid juba stabili­ eeskujule toetudes ja eesti rahvaluulet Mte hulgast esile ja omandanud maa seerunud maade sisereageeringut nii kasutades kirjutas Kreutzwald “Kalevi­ muusikaloos juhtiva koha. Muidugi nende maade välis- kui ka siseasjus: poja” (1853–1862). Eepostel oli keskne meenub esimesena Jean Sibelius (1865– Nielseni loomingus kajastusid esimese roll mõlema maa kirjanduse, kunsti ja 1957) Soomes. Norras on sellel auväär­ ja Alfvéni loomingus teise maailmasõ­ muusika rahvuslike märgiliste teoste sel positsioonil Edvard Grieg (1843– jaga kaasnenud arengud ja tragöödiad. sündimisel. Alguse said esimesed soo­ 1957), Taanis on nende kahega võrrel­ Elgar oli Briti impeeriumi suuruse väl­ me- ja eestikeelsed ajalehed, Suometar dav Carl Nielsen (1865–1931). Rootsis jendaja. Tubina osaks jäi Eesti esimese (1847) Soomes ja Perno Postimees oleks Hugo Alfvén (1872–1960) oma iseseisvusaja (1918–1944) optimismi ja (1857) Eestis. 1860. aastast alates asutati loomingu poolest võinud olla samal po­ hirmude kajastamine, lõpuks pagulase mõlemal pool Soome lahte mitmeid sitsioonil, kuid tema nime määrisid roll võõral maal ning teatav eraldiolek, laulu ja mängu seltse. 1930.–1940. aastatel poliitiline kon­ kuna puudus viljakas ühendus okupee­ Eestlased alustasid esimesena hiljem junktuurlus ja helilooja ettevaatama­ ritud kodumaaga. äärmiselt oluliseks osutunud laulupidu­ tud väljendused ja teod. Eesti sama­ Soome ja Eesti poliitiline ja kultuu­ dega. Esimene Eesti üldlaulupidu peeti väärse rahvushelilooja tiitel oleks kaht­ riline areng kulges küllaltki pikka aega 1869. aastal Tartus. Soomlased järgne­ lemata pidanud kuuluma Eduard üsna sarnaselt. Mõlemad maad olid osa sid oma laulupeoga 1881. aastal. Järje­ Tubinale (1905–1982), kuid tema loo­ Vene keisririigist, Eesti kubermanguna pidev sümfooniaorkester sai Hel­singis metee langes ajale, mil Eesti sattus ras­ (1721–1918), Soome suurvürstiriigina Robert Kajanuse dirigeerimisel alguse kesse olukorda eri võimude vintsutus­ (1808–1917). Mõlemas kogeti 1800. 1882. aastal – kuigi juba 18. sajandi lõ­ tes, algul Saksamaa ja seejärel Nõu­ aastatel rahvuslikku ärkamist, mis nat­ pul oli Turus olnud sellelaadne ühen­ kogude Liidu vahel. Teistes maades on sionalismi teooria kohaselt tähendas dus Soitannollinen Seura. Eestis toimus omamoodi juhtiva helilooja maine “kujuteldavat ühendust”, rahvuse algu­ esimene sümfooniakontsert 1900. aastal saanud Richard Wagner (1813–1883) pära ja ajaloo konstrueerimist ning rah­ Tartus ning orkestritegevus muutus sta­ Saksamaal, Giu­seppe Verdi (1813– vusliku identiteedi loomist ühe kindla biilseks Tallinnas, kui 1913. aastal val­ 1901) Itaalias ning Edward Elgar maa-ala, pärimuse, keele ja kommete mis Estonia teater. Orkestri dirigendiks (1857–1934) Briti impeeriumi ajal. põhjal. Soomet ja Eestit hingestas mõte oli Raimund Kull. Kõiki neid heliloojaid ühendab kesk­ muistsest muinasajast, mil sangarid te­ Arvatavasti suurim erinevus Soome ne roll riigi ajaloo otsustavates etappi­ gid kangelastegusid ning väljendasid ja Eesti muusikaelu arengus oli ühest des. Wagneri ja Verdi puhul oli see selle kaudu kogu etnilise rühma uhkust küljest mõttelaad, teisalt geograafilised Saksamaal ja Itaalias toimunud riikide ja oma iseseisvust õigustavat loomust. suundumused. Soomel oli siin ühe su­ ühinemisprotsess aastatel 1870–1871, Mõlemal maal panustati emakeelse gupõlve jagu edumaad. Esimesed soo­ Griegi ja Sibeliuse ajal riigi iseseisvuse kirjanduse loomisesse, sellest annavad me muusikud õppisid 1860. aastatest

14 12/2014 alates Saksamaal, enamasti Leipzigis, eesti heliloojad said 1890. aastast alates hariduse Peterburis. Soomlased õppisid 1890. aastast alates ka Berliinis, Viinis, Pariisis ja Bolognas. Kui eestlaste edasi­ püüdlik osa liikus linnade (enamasti baltisaksa) haritumas osas vene ja saksa keelemaastikul ja eesti keel oli uinuvas olekus, siis Soomes püüti leida tasakaalu rootsi keele kui kultuurkeele ning 1880. aastatel alguse saanud soome keele pro­ pageerimise vahel. Suhe Venemaaga oli 1899. aastani neutraalne. Kui eestlased astusid 1905. aasta re­ volutsioonis saksa mõisahärrade vastu, siis soomlased võitlesid Vene vägede vastu. Kummalgi poolel oli 20. sajandi algul olemuslik vahe suhtumises venes­ tamisse. Soomes kogus 1899. aastal nn veebruarimanifest maa harituma osa ühtse rindena venestamispoliitikale vas­ tu seisma, kui samal ajal eestlaste vastu­ hakk sakslastele andis venelastele või­ maluse esineda eestlaste vabastajatena sajandeid kestnud Saksa ikkest ning üri­ tada 1880–1890 Balti aadlit maha suru­ da. Venelaste kasuks peab ütlema, et liigset vägivalda ei kasutatud, kui mitte arvestada Tallinnas 1905. aastal toimu­ nud üldstreigil rahvahulkade tulista­ mist. Helsingis õnnestus verevalamist vältida. Kirjutatut tsenseeriti, ajalehti pandi kinni, jälgiti seltside toiminguid, Jean Sibelius. isamaalasi kas sunniti või nad lahkusid FOTO HELANDER / YLE KOGU ise maapakku. Eestis protestiti laulupi­ dude isamaalise koorimuusikaga, üli­ õpilaste meeleavalduste ja kriitiliste aja­ asutatud Päevalehes (Päivälehti) kirjuta­ pära”. Muidugi oli ka enne Galléni ja leheartiklitega. Soomes hoidsid kunstni­ ti 24. novembril 1891, et “noore soome Sibeliust tehtud “Kalevala”-teemalist kud lippu kõrgel ning kasutasid kirjutis­ kunsti arendamiseks on tema (Eero kunsti, muu hulgas Lemminkäise, Väinä­ tes venevastast allegooriat. Saboteeriti Järnefelt) tegemas sama, mida Aho on möise, Kullervo ja Aino sümbolkujudest, sõjaväekutset ning hakati vastu sundus­ teinud oma rahva ja looduse kujutami­ nagu Aleksis Kivi näidend “Kullervo” likule venekeelsele kooliõpetusele. sega kirjanduses ja mida ootame Sibe­ (1860/64), R. W. Ekmani romantilised Jean Sibeliuse roll rahvuslikus võit­ liuselt muusika alal”. Varsti Sibelius tegi­ “Kalevala”-teemalised maalid (1860. aas­ luses oli lai ja sügav. Peale selle oli tal gi seda oma sümfoonilise runoga “Kul­ tad), sealhulgas pilt “Väinä­möise mäng” õnne ilmuda Soome ajalukku just õigel lervo” (1892). Päevalehe aatekaaslane ja (1858/69); Filip von Schantzi “Kullervo ajal: olid juba olemas kultuurielu kesk­ mitmekülgne muusik Oskar Merikanto avamäng” (1860), Robert Kajanuse “Kul­ sed institutsioonid, 1882. aastal asutatud kirjutab: “Sibelius toob silme ette rah­ lervo leinamarss” (1880) ja sümfooniline Helsingi orkestriühendus (Helsingin or­ vuseepose kauneimad pärlid, hellitab runo “Aino” (1885). kesteriyhdistys, hilisem Helsingi linna­ kõrvu soome helidega, meie oma viisi­ Sibelius tõusis kohe helikunstnike orkester) ja Helsingi muusikainstituut dega, kuigi sellisel kujul pole me neid esiritta ja talle määrati peagi ka riigi (hilisem Helsingi konservatoorium ja veel kunagi varem kuulnud.” Nya toetus: juba 1897. aastal sai ta elatisra­ Sibeliuse Akadeemia). Tarvis oli vaid Presseni kriitik Karl Flodin ühendas haks summa, mis oli pool ülikooli pro­ suurmehi, kes rahvuslikele mudelitele oma arvustustes (29. aprill 1892) kaks fessori palka. Kui kindralkuberner oleksid loonud peale kunsti. Soome “Kalevala”-ainelist teost – Axel Galléni Bobrikov avalikustas 1899. aastal nn muusika alusepanija koht oli vaba, ja (hilisem Akseli Gallén-Kallela) maali veebruarimanifesti, asus ka Sibelius koos selleks vajati Jean Sibeliust. Kogu kunsti “Aino” (1891) ja Sibeliuse “Kullervo”. kunstirahvaga võitlusse. Järgneval küm­ loodeti puhkevat õitsele “Kalevala” ja Tema arvates oli mõlemale ühine “isiku­ nel aastal kirjutas ta ligi kakskümmend karjala loomuse järgi. Noorsoomlaste pärane ainekäsitlus, võimas oskus tajuda teost, kus ta tsenseerimise vältimiseks soome loomuse ja soome looduse oma­ andis allegooria abil edasi soomlaste

12/2014 15 tundeid. Tema teostes esinevad sellised vate kindral Mannerheimi vägede tun­ aastatel 1900–1920 ei saavutanud pro­ teemad ja kujundid nagu “vangistus”, nuslaul ning Soome-Saksa koostöö pit­ fessionaalsetest heliloojatest keegi Sibe­ “orjus”, “nälg”, “külm”, “külmumine”, sat. Sisesõja ajal kevadel 1918 oli Sibe­ liusega võrreldavat positsiooni. Eestis “jää”, “hall”, “talv”, “pimedus”, “kevad” ja lius oma julguse pärast lausa surma­ koguti Oskar Kallase juhtimisel üle “päikesevalguse ootus”. Need kõik vihja­ ohus. Sibelius toetas valgesoomlasi ning 13 000 rahvalaulu, mida heliloojad ka­ vad soome rahva raskele olukorrale sel parempoolset Soome Kaitseliitu (Suoje­ sutasid oma loometöös. Mõned selle ohtlikul ajal. Teisest küljest sai nii ka kä­ luskunta) ja Lapua liikumist, luues esi­ ajajärgu kesksetest nimedest, nagu sitleda positiivseid aineid, nagu “tule mesele “Kaitseliidu marsi” (1925) ja tei­ Artur Kapp (1878–1952), Mart Saar süütamine”, “koit”, “päikesetõus”, “keva­ sele “Karjalan osa” (1930). Kui Soome (1882–1963), Juhan Aavik (1884–1982), de tulek”, “jääminek”, “fanfaarid” ehk 1930. aastatel lähenes poliitiliselt Saksa­ Artur Lemba (1885–1963), Heino Eller “võitluskutse”, “vabadus” ja “ahelate kat­ maale, sai Sibelius sealgi tuntuks, talle (1887–1970) või Cyrillus Kreek (1889– kirebimine” ning ka soome sangarite anti aumärke ja osutati soosingut, kuigi 1962), oleksid võinud Eesti vabadusvõit­ kujutamine (Kullervo, Väinö/ ta kunagi ei ülistanud ei Kolmanda riigi luse ja esimese iseseisvuse ajal 1918– Väinämöinen, Lemminkäinen, Tiera, korda, ideoloogiat ega juhte. Ainsana 1940 tõusta rahvuslikuks suurkujuks. Ukko, kindral Johan August Sandels). välismaistest heliloojatest loodi Saksa­ Kas oli Eesti muusikaelu liiga koori­ Nende teostega süstiti optimismi õige maal Sibeliuse ühing. Nii oli Sibelius jät­ keskne või olid nende heliloojate suur­ asja, Soome vabaduse ja iseseisvuse eest kuvalt lojaalne Soome tolleaegsele valit­ vormilised teosed liiga konservatiivsed võitlevate inimeste meeltesse. Sellest susele, kes toetas soome-saksa relva­ ja folklooriga seotud, et oleksid võinud ajast, aastatest 1899–1910 pärinevad vendlust, mis oli 1941–1944 Soome vä­ Euroopas mõjule pääseda? Kas olid või­ järgmised Sibeliuse teosed: “Ateena­lais­ lispoliitika ametlik liin. Ühtlasi pöördus malused sümfooniate, kontsertide, or­ ten laulu” (“Ateenlaste laul”), “Finlan­ ta, tõenäoliselt Soome välisministeeriu­ kestriteoste, oratooriumide ja ooperite dia”, “Jäänlähtö Oulujoesta” (“Jääminek mi palvel 13. juunil 1941 ka ameeriklas­ ettekandeks liiga vähesed ja võimalused Oulujõelt”), “Isänmaalle” (“Isamaale”), te poole, lastes New York Timesis aval­ nende teoste trükkimiseks olematud? “Snöfrid”, “Porilaste marsi” seade, dada petitsiooni “Sibelius appeals to US Kas publiku ja kriitikute maitse oli liiga “Terve kuu”, Teine sümfoonia, “Tulen to understand Finn case”, et saada abi konservatiivset helikeelt soosiv ja kas synty” (“Tule sünd”), Impromptu op 19, Vene vägede vastu võitlevale Soomele. võeti uut vastu liiga külmalt? Teisalt ko­ “Har du mod?” (“Kas julged?”), “Cas­ Sibeliusest tuli, kas tahtis ta seda või ges Sibeliuski masendavat tagasilööki sazio­ne”, “Veljeni vierailla”, “Vapautettu ei, väikese ja oma olemasolu eest võitle­ oma Neljanda sümfoonia esiettekandel kuningatar” (”Vabastatud kuningatar”), va Soome riigi sümbol, kelle PR-tööd 1911. aastal. Sibelius ei toetunud küll ot­ ”Pohjolan tytär” (”Põhjala tütar”), Kol­ läks vaja mitmes olukorras. Nii saavutas seselt rahvaviisile, vaid lõi runolaulu mas sümfoonia, “Öinen ratsastus ja au­ ta seisundi, mis harva langeb osaks ela­ vaimus omaenda originaalse meloodika. ringonnousu” (”Öine ratsasõit ja päike­ vale heliloojale. Tema sünnipäevadest ja Võibolla oli ka eesti heliloojate kok­ setõus”) ja “In memoriam”. sünnipäevakontsertidest said nagu rah­ kupuude Kesk-Euroopa kolleegidega lii­ Sama tegid kunstnikud. Eero Järne­ vusliku ühtsuse manifestid. Näiteks kü­ ga vähene, et nad oleksid pääsenud tut­ felti maal “Itään myrskyssä” (“Ida­tor­ lastas Soome tollane president Lauri vuma uute muusikavooludega. Sibelius mis”) (1899?) ja “Syysmaisema Pielis­ Kristian Relander Sibeliust tema 60. külastas Balti- ja Skandinaavia maade järveltä” (“Sügismaastik Pielisjärvelt” sünnipäeval tema kodus Ainolas, heli­ kõrval pidevalt Saksamaad, Inglismaad, (1899) samuti Pekka Haloneni “Erämaa” looja pension tõsteti 30 000 soome mar­ Itaaliat ja Prantsusmaad, oli ka Amee­ (“Kõnnumaa”) (1899), kus on kujutatud galt 100 000 soome margale (praeguses rikas ning võitis neis muusikamaades äikesetormi lähenemist männimetsale. vääringus 25 000 eurot), millele lisati enda poole dirigente ning oma kunstiga “Võitlevatest maalidest” on kuulsaim rahvakorjanduse tulemusena veel uusi sõpru. Mart Saare, Artur Kapi ja Eetu Isto “Hyökkäys” (“Kallaletung”), 275 000 marka (65 000 eurot). 1935. Heino Elleri muusikas on ohtralt suure­ kus (Vene) kahepäine kotkas ründab aastal istus Sibelius oma abikaasaga pi­ päraseid oskusi ja fantaasiat. Heino seadusraamatut käes hoidvat (Soome) dulikul kontserdil kõrvuti president Elleril oleks arvatavasti olnud palju eel­ neiut. Lisaks veel Eero Järnefelti “Honka Pehr Evind Svinhufvudi ja marssal dusi tõusta oma maa helikunsti tippu, ja koivu” (“Mänd ja kask”) (1900) ja Man­ner­heimiga. Soome välisministee­ kuid ta oli oma 1920.–1930. aastate loo­ Axel Galléni Noor-Soome jõulualbumi rium avaldas kümnes keeles helilooja mingu iseloomu tõttu nõukogude või­ (1900) kaanepilt murdunud männiga, Sulho Ranta artikli Sibeliusest. mu esimestel aastatel erakordselt suure mis tõi kaasa patriootilise sümboolika Ametivennad jumaldasid teda kui oma pinge all ja pidi Šostakovitši kombel te­ tõusu. Noorsoomlaste kirjanik Juhani eeskuju. New York Timesi 1935. aasta gema mööndusi Nõukogude võimule. Brofeldti (hilisem Juhani Aho) ühe ro­ küsitluses oli Sibelius raadiokuulajate Sedasama olid sunnitud tegema ka pal­ maani nimi oli “Kevät ja takatalvi” lemmikhelilooja, ületades populaarsu­ jud teised selle aja heliloojad. (1906), Eino Leinol on luuletus “Talvi- selt isegi Beet­hovenit! Sibeliusele lange­ Elleri Tartu koolkonda ja Artur Kapi yö” (“Talveöö”) (1905). sid osaks kõikvõimalikud auavaldused, Tallinna koolkonda kuuluvatest järgmi­ Olukorra kulmineerudes liitus mis helilooja võib saada ja Soome sai te­ se põlve heliloojatest olid Eduard Tubin Sibelius aktiivsete patriootidega ja kirju­ mast oma riigi üleva sümboli. (1905–1982) ja Eduard Oja (1905– tas oktoobris 1917 “Jäägrite marsi”, mil­ Kuidas läks aga samal ajal Eestis? 1950) Tartus ning Eugen (1908–1996) ja lest sai hiljem punavägede vastu võitle­ Kõigepealt võiks küsida, miks Eestis Villem Kapp (1913–1964) Tallinnas ar­

16 12/2014 Eduard Tubin. vatavasti 1930. aastatel maa parimad noored loovjõud. Neist kõige silma­ paistvam oli Tubin. Ta sai hea kooli ja algimpulsi oma loometeele Elleri juures õppides ning Tartus ja Tallinnas koori- ja orkestridirigendina, kus tutvus laial­ dase repertuaariga. Tema muusikas võib kuulda vastukajasid Rimski-Korsakovilt, Sibeliuselt, Skrjabinilt, Ravelilt, Bartó­ kilt, Stravinskilt, isegi Rahmaninovilt ja Prokofjevilt. Ta alustas oma loometeed rahvuslikku ainet kasutades nagu tema kolleegidki. Tutvudes neoklassitsismiga kaugenes ta “etnograafilisest” loomest ning tõi muusikasse uue vaatenurga ja folkloori kasutusviisi. Eesti Vabadussõda (1918–1920) ja iseseisvuse algus muidugi mõjutas nii noore Tubina maailmavaadet kui ka te­ ma suhtumist rahvuslikku muusika­ kunsti. Tubina 1920. ja 1930. aastate al­ gupoole loomingus kajastub teatud op­ timism, nii võib luua vaid oma maasse, tema ajalukku ja loodusesse kiindunud helilooja. Siin on ta Sibeliuse paralleel­ kuju. Sibeliuse 1890. aastate “Kalevala” ja Karjala värvinguga muusikale vasta­ vad Tubina eestiainelised teosed “Eesti rahvatantsud” (1929) ja “Süit Eesti mo­ tiividel” (1931). Aga ka tema Esimene ja Teine sümfoonia kuuluvad sellesse aja­ järku, kus oma maa lukku liituvad idüll ja nostalgia, sümfooniline kodukandi muhaaramiseni 1944–1989. Tubin kiitis päris kindlalt olnud Eestis rahvuskange­ helidesse valamine ning Eesti rahvusli­ pigem heaks “sakslaste vabaduse” kui lane. Nüüd on ta seda ikkagi vaid osali­ ku mineviku ausse tõstmine. Muusikast nõukogude terrori. Seegi ühendab selt, sest nõukogude aeg lõi kõik sega­ kuuldub ka varje, mis heiastavad võib­ Tubinat Sibeliusega. Kolmas sümfoonia mini ning eestlaste samastumine Tubi­ olla 1930. aastate ja Konstantin Pätsi (1942) on Saksa okupatsiooni ajal kirju­ na loomingu kaudu oma maa saatusega vaikiva ajastu demokraatiast kaugenevat tatuna üllatavalt kangelasmeelne muusi­ jäi poolikuks. Sellest on väga kahju, sest autokraatiat, kuhu kuulus ajalehtede sõ­ kaline kujutlus Eesti vabanemisest ja Tubin kuulub Sibeliuse ja Šostakovitši navabaduse piiramine, parteide keela­ rahvuslikust uuestisünnist. Tubin vaatab kõrval 20. sajandi suurte sümfoonikute mine ja diktatuurisarnast võimu või­ siin katsumustest ja lootusetusest hooli­ hulka. Ka tema mõlemad ooperid, maldav uus põhiseadus. Ka rahvuslik mata tulevikku, näeb Eesti iseseisvuse “Barbara von Tisenhusen” ja “Reigi mõtteviis omandas tollal agressiivseid võimalikkust. Viimane Eesti ajalooga ti­ õpetaja” on kesksed teosed, kus ta jooni, mis tähendas ühtlasi osalt ajaloo hedalt seotud teos, Viies sümfoonia, ühen­dab uudset, osalt vabatonaalset he­ uuesti kirjutamist, riigi muistse ajaloo mille alapealkirjaks võiks olla ka “sõja­ likeelt ainega oma maa saatusest saks­ esiletoomist; sama juhtus ka parem­ sümfoonia”, on tõepoolest “Eesti rah­ laste ja rootslaste võimu all. poolses Soomes. Tubina Teises sümfoo­ vusliku tragöödia muusikaline kujutus” On igati helilooja vääriline ja suure­ nias võib kuulda juba tulevase tragöödia (rootsi helilooja Moses Pergamenti sõ­ pärane, et kõigist takistustest hoolimata aimdust. See teos, ka “Legendaarseks nad), ulatuslik ja suure tunnustuse saa­ on Tubina loomingut üha enam salves­ sümfooniaks” nimetatud, lõpeb vaiku­ vutanud sümfooniline fresko, mis val­ tatud, on olemas täielik teoste kataloog ses, mispoolest ta erineb Sibeliuse Teise mis juba Stockholmis põgenikuna olles (ETW), jätkub Tubina “Kogutud teoste” sümfoonia lõpu võiduhümnist. Oma ning milles kirgastub Eesti isamaa sõp­ väljaandmine, Tubina pärandist on raa­ kvaliteedilt tõusis see Tubina meistriteos rade läbielatu, kus rahvaviisi “Öö lõpeb matuid ja filme. On vaid ajaküsimus, aga Sibeliuse tasemele. tääl” tsitaat teose teises osas ütleb, et ku­ millal Tubin omandab Eesti muusikas 1940–1941 kulges Tubina loometee nagi ei saa loobuda lootusest. Jean Sibeliusega võrreldava koha maa algul Nõukogude Vene Eesti anastamise Tubina kui sümfonisti meisterlikkus sümbolheliloojana. ajajärgul, seejärel Saksa okupatsiooni ja heliloojaoskused on nii kõrgel tase­ ajal kuni Nõukogude Liidu lõpliku või­ mel, et pagulusse minemata oleks Tubin Soome keelest tõlkinud Ia Remmel

12/2014 17 Kuus kontserti kuus

TOOMAS VELMET tšellist ja pedagoog

Tänavuse hooaja algus on mulle olnud imetore, kuna septembri nii keelpillide kui kogu orkestri kõlakul­ lõpust oktoobri lõpuni oli võimalus külastada kuut sümfooniakont- tuuri kujundamisel. Juba 1971. aastal serti. Neist kolmel oli laval ERSO (dirigendipuldis Feliks Korobov kirjeldas Mstislav Rostropovitš talle omase kirgliku vaimustusega selle or­ ja kahel korral Neeme Järvi) ning veel Iisraeli filharmoonikud kestri kõlalisi omadusi, nimetades neid Zubin Mehta juhatusel Estonia kontserdisaalis, Philharmonia maailma parimateks. Hämmastav on ka Orchestra (London) Vladimir Ashkenazy juhatusel Pariisis Théâtre nende kohanemisvõime võõra saali olu­ des Champs-Elysées’s ning lõpuks Pariisi orkester (Orchestre de dega. Nii mõnigi orkester on Estonia kontserdisaali akustilisi piire kombates Paris) Pleyeli saalis, dirigendipuldis Paavo Järvi. Kuna ERSO kol- neid õhtul täismaja tingimustes ületa­ mest suurepärasest kontserdist olen oma muljeid juba jaganud, siis nud ja kõlaliselt “lõhki läinud”. Iisraeli nüüd tegeleksin üksikasjalisemalt kolme võõramaise orkestriga. filharmoonikud muide ei teinud akusti­ ka proovigi, kuid kõlasid, nagu oleksid 20. septembril avas Eesti Kontsert ning vajavad äärmiselt ranget vormilist siin aastaid resideerinud. Igaveseks jääb oma hooaja suurjooneliselt Iisraeli fil- raamistust. Meile ehk tundus Tšaikovski meelde “Kangelase elu” viiuli ja metsa­ harmoonikute kontserdiga Zubin Kuuenda interpretatsioon seetõttu har­ sarve lõpuduett, kus solistideks vene pä­ Mehta (s 1936) juhatusel. Mehta on tä­ jumatult väheemotsionaalne, kuid see- ritolu Ilja Konovalov ja tema inglise napäeva suuri dirigente, kes on nüüd ka eest väga täpne ja haruldaselt tasakaalu­ kolleeg James Madison Cox. Eestit külastanud ning jälg, mille ta kas. Iisraeli orkestri eritunnusena sööbis meie kontserdiellu jättis, on sügav. Kava etalonina mällu nende keelpillide kõla. 18. oktoobril esines Pariisis oli nii akadeemiline, kui üldse võimalik Teatavasti moodustavad olulise osa tä­ Philharmonia­ Orchestra Londonist. – Tšaikovski Kuues ja Richard Straussi nase orkestri keelpillimängijatest Nõu­ Kontsert oli Théâtre des Champs- suurteos “Kangelase elu”. Margus kogude Liidust emigreerunud muusi­ Elysées’ suures 1900-kohalises saalis. Pärtlas toonitas oma arvustuses (Sirp 3. kud, nii et isegi rühmasisene suhtlus­ Pariisi kesklinnas asuv maja on ehitatud X) maestro Mehta temperamenti ja hiil­ keel olevat vene keel, kuid ometi on kõ­ 1913. aastal, samal aastal toimus seal gavat vormikujundusoskust. Tõepoolest, la vene orkestritest täiesti erinev ning ajalooliselt suurimaks teatriskandaaliks mõlemad suurteosed on vormiliselt selle ainus põhjus saab olla dirigent ja kujunenud Stravinski “Kevadpühitsuse” probleemsed ja omas ajas erandlikud tema pikaajaline tegevus (alates 1969) esiettekanne. 1934. aastast resideerib

15. jaanuaril 2015. aastal avatakse Pariisi uus filharmoonia. Galakontserdil esineb Pariisi orkester Paavo Järvi juhatusel, pianist Lang Lang jt. WWW.IMAGEJUICY.COM -filharmoonia

18 12/2014 seal Prantsu­se Rahvusorkester. Maja rit Gorkist (Nižni Novgorod) ja õppi­ maheda ja pehme tämbriga ja väga peetakse linna ajalooliseks vaatamis­ nud Moskva konservatooriumis profes­ kandva häälega igas registris, seega oma väärsuseks ja parimaks kohtumispai­ sor Lev Oborini juures. Ta abiellus meistri vääriline. gaks. Saal on avatud nii oma kui küla­ Moskvas noore islandi pianisti Sofia Kontserdi alguses esitatud Beet­ lisorkestritele ning seal toimuvad oope­ Jóhannsdóttiriga ja 1963. aastal otsusta­ hove­ni avamäng “Leonore” nr 3 andis rietendused, galaõhtud ja ka popstaari­ sid nad lahkuda NSV Liidust ning asu­ aimu kollektiivi ansamblilisest meister­ de esinemised. Mina kohtusin seal sid Londonisse. 1972. aastal sai ta natu­ likkusest, eelkõige keelpillide ja puupil­ Londoni orkestriga, mida juhatas ralisatsiooni korras Islandi kodakond­ lide koostöös, vaatamata keelpillide pä­ Vladimir Ashkenazy (s 1937) ja solist suse, mis on üldiselt väga erandlik näh­ ris suurele koosseisule, mis tugines ka­ oli viiulikunstnik Frank Peter Zim­ tus. Ühtlasi on ta ka Islandi sümfoonia­ heksale kontrabassile. Zimmermanni mermann (s 1965). orkestri laureaat-dirigent. Pianistina on esitatud Mendelssohni Viiulikontsert Philharmonia Orchestra on asuta­ ta nelja Grammy laureaat (aastatest e-moll oli igati kõrgest klassist. Selle tud 1945. aastal ja selle esimest kontser­ 1982, 1986, 1988 ja 2000). Frank Peter kontserdi kahe esimese teose ettekan­ ti juhatas Sir Thomas Beecham, kelle Zimmermann on ehk Anne-Sophie dest jäi enim meelde orkestri esimene honorariks oli siis üks sigar. Aastate Mutteri kõrval tuntuim saksa viiuli­ flööt, kellel oli nii “Leonores” kui viiuli­ jooksul on orkestri peadirigentideks ol­ kunstnik. Karjääri alustas ta imelapsena kontserdis vastutusrikkaid osi, isegi vaa­ nud Herbert von Karajan, Otto Klem­ 10-aastaselt. Tema tuuritamine maail­ tamata sellele, et Mendelssohni viimase perer, Riccardo Muti, Giuseppe Sino­ mas algas 1983 ja saavutas kõrgtaseme, osa algus ei olnud viiulisolistiga laitma­ poli, Christoph von Dohnanyi ja viima­ kui ta oli USAs mitmel hooajal Pitts­ tult ansamblis; aga see lahkheli on vist sed kuus aastat Esa-Pekka Salo­nen. burghi, Chicago, Bostoni ja Washing­ autoril provotseeritud – polegi perfekt­ Vladimir Ashkenazy on orkestri lau­ toni orkestri solist. Tema repertuaar set esitust kuulnud. Kontserdi teises reaat-dirigent. Ühtlasi on ta tipp-pia­ ulatub Bachist Ligetini.­ Zimmermann pooles kõlanud Beethoveni Viiendat nist, kes pälvis 1955. aastal laureaadi mängib Stradivari­ 1711. aasta viiulil, sümfooniat kroonis suur edu. Ka suure tiitli Chopini konkursil Varssavis, võitis mis kannab ühe omaniku järgi nime keelpillikoosseisuga on Beethoveni 1956. aastal kuninganna Elisabethi kon­ Lady Inchiquin ja on olnud ka Fritz sümfooniaid võimalik esitada perfektse kursi Brüsselis ja lõpuks 1962. aastal Kreisleri omanduses. Kuuldu järgi ot­ ansamblitunnetusega ning see on tõeline Tšaikovski konkursi Moskvas. Ta on pä­ sustades on see pill äärmiselt ühtlaselt põhjus, miks Beethoveni sümfooniaid

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 95 kutsub

6. detsember kell 11.00–18.00 7. detsember kell 17.00 17. detsember kell 19.00 ORELIJUBILATE Estonia kontserdisaal Mustpeade maja Hugo Lepnurm 100 EMTA sümfooniaorkester JÕULUKONTSERT Dirigent Paul Mägi, EMTA ÕPPEJÕUDUDE ERI Kavas: solist Linda-Anette Suss (viiul) Esinevad EMTA õppejõud Kristi 11.00 Tervitused ja näituse avamine Hugo Kavas: Glinka “Valss-fantaasia”, Mühling, Toomas Vavilov, Age Lepnurme nimelises oreliklassis A-401. Conus Viiulikontsert op 1 e-moll, Dvorák Juurikas, Arvo Leibur, Heiki Mätlik, Kontsert Hugo Lepnurme heliloomingust Sümfoonia nr 8 Terje Terasmaa, Tõnu Kaljuste, 12.00 Ettekanne Ilvi Raunalt ja näitus Pilet 6.- / 3.- (müügil kohapeal ja Kadri Voorand, Nadia Kurem, Piia Lepnurmega seotud materjalidest EMTA Piletilevis) Paemurru, Peep Lassmann, Madis raamatukogus. Kõlab muusika Lepnurme Vilgats, Anto Pett ja Anne-Liis Poll enda esituses. 11. detsember kell 19.00 13.00 Lepnurme õpilaste-õpilaste kontsert Pilet 5.- (piletid müügil kohapeal) EMTA kammersaal orelisaalis (A-404), esinevad noored orelimängijad üle Eesti. Improvisatsioonikontsert Lisainfo ema.edu.ee/kontsert või 14.00 Eesti Orelisõprade Ühingu AGUSTI FERNANDEZ (klaver, www.facebook.com/emtakontsert üldkoosolek ja juturing “Mälestusi Hugo Hispaania) Lepnurmest”. Kaastegevad Anne-Liis Poll (vokaal), 15.30 Oreliimprovisatsioonid Toomas Anto Pett (klaver) ja teised Trassilt ja väike kontsert oreliklassis B-415. Kavas vabad improvisatsioonid 16.00 Lepnurme õpilaste kontsert orelisaalis. 17.00 Õhtupalvus orelisaalis. Päeva jooksul on võimalik vaadata filmi “Oreli sisse minek” ja vaadata Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi näitust Hugo Lepnurmest. Külastajatele pakutakse ka kohvi ja kooki!

12/2014 19 tasub ikka ja jälle esitada ja kuulata. fooniline poeem “Nõnda kõneles interpretatsiooni ja virtuoossusega Pariisi publikut tõenäoliselt odavalt ei Zarathustra”, “Burlesk” d-moll klave­ ning edaspidi olen huvitatud igast te­ osta, kuid see esitus tõstis nad püsti ja rile ja orkestrile ning “Roosikavaleri” ma jäljest muusikamaailmas. Kõik eel­ pani lisa nõudma ning Beethoveni süit. See kompositsioon oli väga täpselt nenu suundus “Roosi­kavaleri” süidi sä­ “Prometheuse” avamänguga ületati arvestatud ja töötas eeskujulikult, oli ravasse vaimukusse, mida nauditi saalis omakorda kõik eelnenu. Avamängu efektne ja mitmekülgne ning pakkus väga. Seejärel nõuti lisa ja saadigi nii Allegro alla breve on äärmiselt efektne, mitmesuguseid võimalusi nii dirigendi­ pianistilt kui orkestrilt. Arvan, et ka or­ nõudes ülimat kontsentratsiooni, ja se­ le kui orkestrile. “Zarathustra” on üks kester nautis õnnestunud kontserti, sest da orkestril jätkus. interpretatsiooniliselt keerukamaid kõrval asuv restoran täitus pärast kiires­ poeeme autori loomingus. Olen seda ti orkestrantidega, kes toimunust kirgli­ 22. oktoobril külastasin Pleyeli kuulanud korduvalt nii saalis kui heli­ kult vestlesid. See oli kolmas lisapala. saali, kus resideerib Pariisi orkester, plaadilt, aga nii põnevat esitust kuulnud Siia tuleb kindlasti veel lisada info, mille peadirigent on Paavo Järvi. ei ole. Teos kulges täit tähelepanu nõu­ et 14. jaanuaril 2015 avab Pariisi orkes­ Pleyeli saal on olnud Pariisi esindussaal des justkui väljaspool aega ja dramatur­ ter Paavo Järviga Pariisi uue filharmoo­ juba ammust ajast; see on ehitatud 1839 giliselt efektsesse fuugasse suundudes nia 2400 kohaga saali Parc de la Vil­ ja täismõõtmed (3000 kohta) sai aastal nii sihikindlalt, samal ajal vormiliselt lette’is, mille akustika eest on hoolitse­ 1927. Renoveerimistega on saali mõne­ kunstlikku kokkusurutust tajumata, et nud jaapani firma Nagata Acoustics, võrra kahandatud ja praegu on seal vaheajaks polnud mul isegi veel kohvi kelle teeneid on kasutatud nii Helsingi 1913 istekohta. Tõenäoliselt on saali isu tekkinud. Orkester ja Paavo Järvi Muusikamaja kui Peterburi Maria teatri vaade meiegi melomaanidele tuttav demonstreerisid kõrgvormi ja nauding uue kompleksi ehitamisel. Boonuseid Mezzo kanali kaudu. Kohal istudes tun­ oli sajaprotsendiline. “Burleskis” solee­ on Pariisis veel: impressionistid ja mar­ dus akustika pehme ja kandev, see talus ris Ameerika päritolu pianist Nicholas kii de Sade’i temaatiline ekspositsioon suurepäraselt suure orkestri ja oreli Angelich (s 1970) ja minust sai tema d’Orsay muuseumis, Esimese maailma­ võimsat tutti’t ja oli samaväärselt selek­ austaja. Ta on võitnud teise koha Casade­ sõja väljapanekud Les Invalides’is või tiivne väiksema koosseisu ja sooloinst­ suse ning esimese Gina Bachaueri­ kon­ vapustava arhitektuuriga (Frank Gehry) rumentide puhul. kursil. Ta tegi debüüdi NY filharmoo­ uue kunsti muuseum Louis Vuitton Kuu aja jooksul kuuldud neljast nikutega Kurt Masuri juhatusel 2003. Fondation Boulogne’i metsas, mille avas kontserdist, kus oli R. Straussi teoseid aastal ja säravalt alanud karjäär kestab 28. oktoobril oma kontserdiga Lang (tänavu oli tema 150. sünniaastapäev), tänaseni. Vara­semate ettekannete järgi Lang. Kindlasti pole viimasel kohal ka riskis ainsana õhtut täitva Straussi kava ei kuulunud see teos minu lemmikute Hiina restorani pelmeenide assortii – kokku panna Paavo Järvi; kõlasid süm­ hulka, kuid Angelich veenis mind oma me ei ela üksnes vaimust.

FESTIVAL JÕULUMUUSIKA FESTIVAL

Pühadehõnguliselt sätendavate muusikaelamuste kuu Corelli 10. juubelihooajal! AVAKONTSERT - I ADVENT SUUR EESKUJU - HUGO LEPNURM 100! P, 30.11.2014 kell 19 Tallinna Metodisti kirik

KAVA: maestro Hugo Lepnurme looming ja tema kahe suure eeskuju – J.S. Bachi ja M. Dupré – imekaunid oreliteosed ESINEJA: KRISTEL AER (Hugo Lepnurme mälestusorelil) Sissepääs avakontserdile vaba suurusega annetusega! JÕULUOOTUS - II ADVENT P, 7.12.2014 kell 19 Viljandi Pauluse kirik KAVA: Haydni “Väike orelimissa”, Corelli “Jõulukontsert”, Pergolesi /Durante “Magni cat” ESINEJAD: EESTI KAMMERKOORIDE LIIDU KOORID, CORELLI BAROKKORKESTRI solistid ajastu pillidel, dirigent MARTIN SILDOS Koostöös Eesti Kammerkooride Liiduga TE DEUM - UUS TÄHT KLASSIKATAEVAS! MAARJAMAA 800. aastalõpukontserdid uue aasta tervituskontsert kolmekuningapäev ja õigeusu jõulud P, 28.12.2014 kell 19 Tartu Jaani kirik L, 3.01.2015 kell 18 Tallinna Mustpeade maja E, 5.01.2015 kell 18 Jõhvi Mihkli kirik E, 29.12.2014 kell 19 Tallinna Jaani kirik K, 7.01.2015 kell 18 Tallinna Piiskoplik Toomkirik KAVA: Charpentier’ „Te Deum“, Kontsert H 545, ESINEJA: ESTONIAN CELLO ENSEMBLE - KAVA: „Jõulud õigeusu vaimulikus muusikas“ - „Messe de Minuit pour Noël“ (“Kesköömissa esimene avalik kontsert! erinevate maade ilmalikud ja kiriklikud imekaunid jõuludeks”) õigeusu laulud. KAVA: klassikalise muusika tulevärk kuue tšello vapus- ESINEJAD: Pirjo Püvi ja Arete Teemets (sopran), ESINEJAD: vokaalansambel ORTHODOX SINGERS, tavas kõlapildis (Puccini, Rossini, Tšaikovski, Gershwin, Ka Bo Chan (kontratenor), Valter Soosalu (tenor), dirigent Valeri Petrov Hatšaturjan, Argentina tangod, Hispaania meeleolud Uku Joller (bass-bariton), segakoor K.O.O.R., Kontserdiga Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplikus CORELLI BAROKKORKESTER ajastu pillidel, jpm). Üllatusterohke õhtu hubases salongis pakub ka Toomkirikus alustab Corelli Music piduaasta „Maarjamaa dirigent MARTIN SILDOS muhedat juttu ja naudinguid maitsemeeltele. 800“ tähistamist. piret / inox dm Lisainfo: www.corelli.ee • Piletid , Statoil ja kohapeal

20 12/2014 Kellele on vaja klaverimuusikat ehk pidu tühjas saalis

KAI TAAL muusikaajakirjanik

igupoolest ma ei tea, kes on käesoleva artikli adressaat. Lembit Orgse kontsert oli pühendatud C. Ph. E. Bachi 300. sünniaastapäevale. Keda huvitaks klaverifestivali FOTO IA REMMEL arvustusÕ nii väga, et loeks selle algusest lõpuni läbi, mitte ei haaraks vaid lõike paksus kirjas olevate tuttavate nimede juures? Kes veel vaimustub tänapäeval klassikalisest klaverimuusikast nii palju, et loeb ja uurib selle kohta rohkem? Kellel on veel üldse aega lugeda ja kas jääb üldse üle tööst ja pereelust vabu tunde? Milline on klaverimuusika tule­ vik Eestis ja mujal maailmas? Kõige rohkem kurvastasid festivali “Klaver 2014” juures tühjad saalid – ei olnud kontsertidel eriti ei muusikuid ega mittemuusikuid, ei klaveriõppureid, -õpetajaid ega tegutsevaid pianiste. Mitte ükski kontsert kuuldud kolme­ teistkümnest polnud täissaalile. Miks? Kõige rohkem rõõmu valmistas uhiuus Steinway, mis säras, sädeles ja laulis nii, nagu ammu pole klaverit Estonias kuul­ nud. Ja ometi ei pakkunud ükski kont­ sert tervikuna sellist elamust, milliseid eelmisel festivalil oli rohkem kui üks. Miks? Segaste ja vastandlike tunnete va­ hel laveerides otsin vastuseid. • Iseenesest on ju klaveriõhtu kui selline midagi väga romantilist – suurel laval vaid uhke läikiv klaver ning üks muusik täitmas kogu õhtut oma maailmaga, tunnete ja mõtetega. Midagi nii jõuliselt vat seda, mis neis meelerahu ja tasakaa­ on midagi väga olulist või ei luba tervis tagasi 19. sajandisse kiskuvat. Unistav, lu tekitab, mis nende hinge rõõmsaks kodust lahkuda. See on kindlasti mõis­ idealistlik, kompromissitu, valulev, ar­ teeb, mis neid unistama ja unustama, tetav mujal maailmas esinevate muusi­ mastav, anduv, ülistav – just kõike seda naerma ja nutma paneb. Klassikalises kute puhul, kelle kunstist jääks muidu ja veel väga palju muud on täis tohutu muusikas on kõik see olemas ning kui osa saamata. Aga ma ei räägi praegu klaveriliteratuur, mis suures osas pärit publik teed kontserdisaali ei leia, on mi­ nendest juhtudest, vaid olukorrast, kus just romantismiajastust. Kas romantili­ dagi valesti. inimesed teadlikult valivad kontserdi susele pole enam tänapäevas kohta? Loomulikult on olemas CDd ja asemel raadioülekande või interneti. See Raske uskuda. Arvan, inimloomus pole DVDd, kontserdiülekanded televisioo­ on loomuvastane – ühest küljest energia­ aegade jooksul väga palju muutunud nis, raadios ja internetis jpm. Kas see vahetus artistiga, soe inimlik kontakt ja ning liiatigi veel kahe viimase sajandiga. asendab kontserti? Kindlasti mitte. See publikuga üheskoos kogemise tunne Jah, elu on väga palju kiiremaks läinud on aseaineks vaid juhul kui tõesti pole ning teisest küljest hingetu aparaat. Ma ja väliselt tundmatuseni muutunud, raha kontserdile minna, kui samal ajal usun, et publik on aus, publik ei valeta. kuid seda enam näivad inimesed igatse­

12/2014 21 Kui ta kontserdile ei tule, siis järelikult kahetsusväärselt väike. See tähendab, et kontekstis lausa omaette oaasi. Ma ei leia ta sealt seda, mida ta hing ihaleb. konkurents muutub üha väiksemaks, ta­ usun, et ma pole kindlasti ainus, kelle Miks? se langeb, kontsertide kvaliteet langeb ja südamesse Orgse end sel pärastlõunal • seetõttu ka publiku huvi. Mida teha sel­ mängis, esitades muusikat kaasahaara­ Ma olen seda varemgi öelnud ja ütlen les nõiaringis? Ma arvan, et alustama valt, meisterlikult ja pühendumusega. veel kord: praegune loomemajanduse peaks inimeste väärtustamisest, nende • tendents teha kunsti publikule võimali­ muusikute töö hindamisest, kes veel on Mõneti sarnane ja väga meeleolukas kult söödavaks ja kiiresti seeditavaks Eestis jäänud klaverit õpetama ja õppi­ kontsert sündis muusika ja sõna, pianist pigem kaugendab inimesi klassikalisest ma. Tunnustama neid väga paljusid, kes Lauri Väinmaa ja näitleja Jüri Aarma muusikast. Kui see ka mingil määral on on tunnustamist väärt. Ja ma ei räägi koostöös, kus kõlas Liszti, Schumanni ja kunagi toiminud, siis just viimasel ajal vaid rahast, kõrgemast palgast ja pree­ Chopini muusika ning katkendid näivad olevat asjalood muutunud. Maa­ miatest, ehkki ka see on väga tähtis. Ma Robert ja Clara Schumanni, Liszti, ilm on muutunud ja muutub veelgi. räägin ennekõike lihtsast inimlikust hu­ Chopini ja Mendelssohni kirjadest, Tundub, et inimesed igatsevad üha roh­ vist, heast sõnast, naeratusest; ma räägin Liszti raamatust “Chopini elu” ning kem pigem siirust, ehedust ja loomulik­ sellest, et anda teisele mõista, et see, mi­ Clara Schumanni ja Eugène Delacroix kust kui tsirkust. Mis on võlts, see ei lii­ da sa teed, on väärtuslik, et sind on teis­ päevaraamatutest. Selliseid kontserte guta hingekeeli. Siia vist ongi vähemalt tele vaja. Ja kui vähegi on võimalust, võiks palju rohkem olla! Kui palju vär­ üks koer maetud. Teine väga oluline te­ võiks minna kontsertidele, kuulama vikamaks muutus muusika tänu neile gur on raha, mulle tundub, et piletite oma kolleege. Või vähemalt küsida pä­ kommentaaridele ning millise sügavu­ hind oli liiga kõrge. Mitte et need kont­ rast, kuidas läks, õnnitleda tagantjärele. se andis muusika neile kirjakatketele! serdid seda väärt poleks olnud, aga ini­ Kontserte on Eestis viimasel ajal nii ras­ Selletaoline sõna ja muusika sünergia mestel vist lihtsalt pole sellist raha. Nn ke saada, et tegelikult iga selline on on minu meelest just see, mida publik sooduspass maksis 105 eurot, mis moo­ varsti juba suursündmus. praegusel ajal väga vajab, mis toob suu­ dustab u kuuendiku Eesti keskmisest • red ja kõlavad nimed meile inimlikult kuusissetulekust... Ka üksikute kontser­ Selline suursündmus ja elamus oli kind­ lähedale, näitab geniaalsete heliloojate tide soodushinnad küündisid vahel üle lasti Lembit Orgse kontsert, mis oli pü­ igapäevast inimlikkust ja sellest tavapä­ kümne euro ja seda pole vähe. Lõuna­ hendatud Carl Philipp Emanuel Bachi rasusest sündinud erilisust. Mis on kontsert, kus oli festivali odavaim pilet, 300. sünniaastapäevale. See kontsert oli haarav ja mis samas pole show ega tsir­ oli ka üks rahvarohkemaid. Kindlasti “omalaadne muusikarännak-muusikasa­ kus, milliseks klassikalise muusika mitte ainult seetõttu, aga oma osa sel long koos 18. sajandi klahvpillifantaa­ kontserte tihtipeale viimasel ajal muuta kindlasti oli. Kas kontserdikorraldajale siaga, kus koos sõnaliste vahelugemiste­ tahetakse, mis “läheb publikule peale” on soodsam hoida piletihind kõrgem ga kõlas ajaloolistel klahvpillidel C. Ph. ilma oma heas mõttes akadeemilisust kui müüa saal odavamate piletitega roh­ E. Bachi looming kõrvuti tema muusi­ ja traditsioonilisust kaotamata. Muide, kem täis? Ma ei tea seda. Kuid kontser­ kaliste lähisugulaste – geniaalse isa ja just sel kontserdil kuuldud heliloojate tide taset näib see küll mõjutavat. Pole õpetaja Johann Sebastian Bachi, venna kirjakatked lõid pinnase nendeks pes­ raske ennast kujutleda interpreedi olu­ Wilhelm Friedemann Bachi ja suure simistlikeks mõtisklusteks, mis kõlasid korda, kes lavale minnes näeb suures austaja ning “muusikalise poja” Joseph minu artiklis eespool: kui toetavad, saalis istumas vaevalt pooltsada inimest. Haydni teostega” (Lembit Orgse tekst tunnustavad ja huvitatud olid tolle aja Ta on ju ka kõigest inimene, keda see kavalehelt). Mulle meeldis selle kontser­ “vägevad” oma kaasaegsete suhtes, kui kurvastab ja häirib. Kellele ta siis män­ di puhul kõik. Meeldis väga kontserdi suureks nad teineteist “mängisid”! gib ja miks mängib? Mis juttu saab siis kuulamiseks harjumatu koht, Estonia Arvan, et “kaasteeliste” suhtumine olla erilisest õhkkonnast, mis peaks kontserdisaali lava! Istuda esinejast paa­ muusikusse on ääretult oluline, see kontserdil tekkima? Arvan, et ebamuga­ ri meetri kaugusel kohas, kus sümfoo­ võib nii taevasse tõsta kui põrmu pai­ valt tunneb ennast sellises olukorras nii niakontserdil asetsevad puhkpillid, ning sata, innustada püüdlema parnassile interpreet kui ka publik. Ja mis mulje näha ja tunnetada seda saali hoopis tei­ või sundida lahkuma: oma unistustest jääb välismaa interpreedile meie maast se nurga alt oli lausa elamus omaette. ja eesmärkidest, kodumaalt, muusikast ja publikust, festivalist, selle korraldami­ Meeldis kontserdi vaheldusrikkus ja või kurvemal juhul elust üldse. Väin­ sest ja tema kontserdi reklaamimisest? ülesehitus, kolm erinevat pilli (klaves­ maa ja Aarma tegid teineteist suureks, Mida nad räägivad meist edaspidi, kui siin, klavikord, haamerklaver) näitamas olles vabad ja sundimatud, inspireeri­ neilt peaks muljeid küsitama? oma erinevusi ja võimalusi; meeldis he­ vad ja respekteerivad, loomingulised ja Miks ma räägin nii pessimistlikult, liloojate ja teoste valik, millega loodi professionaalsed. miks ma ei ütle, et kuningas on riides? seoseid erinevate maailmade vahel; ning • Sest ma leian, et pea liiva alla peitmisest väga meeldisid Lembit Orgse valitud ja Jõuliselt ja sugestiivselt kehtestas ennast pole kasu. Millegipärast pole klaveri­ esitatud vahetekstid, mis rääkisid heli­ Age Juurikas, esitades mitmekülgse ja muusika kontserdid populaarsed, mille­ loojatest ja nende ajastust üldisemalt. väga nõudliku kava Bachi, Rahma­ni­ gipärast pole seda ka klaveri õppimine Enamjaolt fantaasiatest koosnev kont­ novi, Mompou, Albenize ja Balakirevi – juba aastaid on nii EMTAs kui ka las­ sert oli tõeliselt fantaasiarikas, silmi teostest. See pianist käib sõltumatult temuusikakoolides klaverihuviliste arv avav ja vaadet avardav, luues festivali oma teed ning muutub üha omapärase­

22 12/2014 maks: repertuaari valikult, mängulaa­ Tšaikovski Teise klaverikontserdi. Seda dilt, kõlakäsitluselt. Tema kontsertidel teost (eriti selle pikemat versiooni, mis tekkiv energia on elektriseeriv, voogav ja ka sel korral kõlas) esitatakse üsna har­ sügavalt kuulajasse tungiv, tema mäng va, ja minu meelest põhjusega. Lugu on pole pelgalt pianistlik interpretatsioon, nõrgavõitu ning seda ei suutnud minu vaid laiemalt energiavahetus, kus tihti­ jaoks veenvaks mängida ka igati võime­ peale ei saagi aru, milliste väljendusva­ kas ja tubli Geniušas. Siiski oli väga henditega ta publiku maailma siseneb. sümpaatne, kui ausalt ja pühendunult ta Kontserdid Kontserdil kõlanud teosed moodustasid muusikasse suhtus, tema kõrge tehniline katkematu ja omapärase värvinguga tase ja hea kool äratasid imetlust. Meel­ rännaku, kõike ühte sidumas orientaal­ dejäävaid hetki oli ka teistel kontserti­ detsembris ne noot, mis iseloomulik nii Rahma­ del. Jean-Efflaim Bavouzet hämmastas ninovi kui ka hispaania muusikale ning oma energia, jõulisuse ja kõlava mängu­ mis näib Age Juurika hingega eriliselt ga, Deniss Ždanovi kontserdil (kus pol­ 3. detsember kokku helisevat. Rahma­ninovi nud mitte ühtegi klaverimuusika origi­ kell 12.00 “Variatsioonid Corelli teemale” oli esi­ naalteost) oli ladusust ja fantaasiarik­ Georg Otsa nimelise Tallinna tatud suure sisendusjõu ja veendumu­ kust, Bertrand Chamayou andis festi­ Muusikakooli saal sega ning Balakirevi “Islamei” ilma vali ühe menukaima kontserdi ning kla- Kolme kooli kammermuusika mingite “turvavate” aeglustuste ja liht­ veriduo Greg Anderson ja Elisabet Joy päev sustusteta tehniliselt ebamugavamates Roe hullutas publikut ehtameerikaliku Esinevad Tallinna kohtades. Nagu poleks viimati mainitu, show’ga. Oma parima andsid eesti noo- Muusikakeskkooli, Elleri kooli ja üheks klaveriliteratuuri raskeimaks red pianistid Liszti galal, ning kuidas Otsa kooli kammeransamblid teoseks peetu asetamine pika kontser­ mängivad klaverit sama vanad lapsed dikava lõppu juba iseenesest hulljulge tänapäeva Peterburis, sai aimu profes­ otsus! Age Juurikas endale hinnaalan­ sor Aleksandr Sandleri õpilaste kont- 11. detsember dust ei tee ning pürib silmanähtavalt serti kuulates. Festivali lõpetas inglise kell 12.30 kõrgeimate sihtide suunas. Edu talle! pianist Paul Lewis, kes koos ERSOga Tallinna Jaani kirik Mas­taap­sete ja emotsioone piitsutava­ dirigent Olari Eltsi juhatusel esitas “Lõunamuusika” te lugude kõrval kujunes minu lemmi­ Brahmsi Esimese klaverikontserdi, mis Esinevad oreli eriala õpilased kuks sel õhtul ometi hoopis Mompou oli pianistil lahendatud üsna klassikali­ kolmepalaline tsükkel “Maastikud”, ses võtmes, kõlaliselt üsna vaikselt ja 16. detsember mis pakkus rohkelt värvi- ja nüansi­ emotsionaalselt üsna jahedalt. kell 16.00 mängu. • Rootsi-Mihkli kirik • Ma rääkisin seekord peamiselt vaid Klassikalise laulu eriala õpilaste Festivali ühe meeldejäävaima kontserdi Eesti pianistidest ja see oli teadlik valik. jõulukontsert andis vaid 22-aastane briti pianist Usun, et välismaised klaverikunstnikud Benjamin Grosvenor. Just tema mängu jäävad ikka väisama Estonia kontserdi­ ajal avas Estonia uus Steinway end oma saali, iseasi kui elamuslikud ja kõrgeta­ 17. detsember täies rikkuses – klaver helises, oli palju semelised need kontserdid on. Mis saab kell 20.00 kõlalist vaheldusrikkust, palju nüansse Eesti pianismist, selles pole ma enam nii NYC Piano Bar (eriti piano’s), palju värve. Suur tähtsus kindel. Sõltub nii muusikutest kui ka Rütmimuusika eriala lauljate ja oli faktuuril, kõla selgusel ja täpsusel mittemuusikutest, kas kontserte paku­ instrumentalistide kontsert ning vähem tähtis dünaamiline ampli­ takse ja antakse, kas säilib huvi kontser­ tuud. Grosvenor on isikupärane pianist, dile tulla ja pianistidel neid ette valmis­ kes eirab stampe ja trafarette ning esitab tada. Eestis on aastakümneid olnud vä­ 17. november enesekindlalt oma nägemust, oma lugu. ga kõrge klaverimängu tase ning ka kell 19.00 Teine selline väga sümpaatne “loo jutus­ praegu veel on meil ligi kümmekond Keila Muusikakooli saal taja” oli saksa pianist Joseph Moog. pianisti, kes on võimelised andma väga 18. november Tundub, et niisugused muusikud kas elamuslikke sooloõhtuid. Kas see nii kell 19.00 meeldivad väga või ei meeldi üldse. jääb, näitab aeg. Kui kaua jätkub moti­ Tallinna Metodisti kirik Mulle meeldis, eriti Beethoveni vatsiooni ja jõudu, kas säästab elu suu­ Keelpilliorkestri ja segakoor “Pateetiline” sonaat ja Rahmaninovi rematest raha- ja terviseprobleemidest HUIK! jõulukontsert aeglased etüüd-pildid. Ta on siiras ja ning kas tuleb peale noori, kes südamest Dirigent Kaspar Mänd originaalne pianist ning tema klaverival­ armastavad seda ilusat ja tuhandete või­ damise tase on märkimisväärne. Väga malustega pilli? Ma siiski loodan seda südilt esines noor leedu pianist Lukas kogu hingest. Kohtumiseni kahe aasta Geniušas, kes festivali avakontserdil esi­ pärast, siis juba juubelihõngulisel küm­ tas koos ERSOga (dir Andris Poga) nendal klaverifestivalil!

12/2014 23 Ooperifantoom ja Christine – Stephen Hansen ja Hanna-Liina Võsa. FOTO GABRIELA LIIVAMÄGI

Muusika pimeduse varjus

HELE-MAI POOBUS Värske Res Musica laulja Andrew Lloyd Webberi muusikal “Ooperifantoom”. Lavastaja: Georg Malvius edu ennustada. Webber oli ammu loot­ ilmumise puhul (Rootsi). Lavakunstnik: Iir Hermeliin. Kostüümikunstnik: Ellen Cairns nud kirjutada romantilist lugu, tema (Šotimaa). Valguskunstnik: Palle Palmé (Rootsi). Videokunstnik: Taavi Varm. soov teostus ning päädis esietendusega Eestikeelne tõlge: Leelo Tungal. Muusikajuht: Tarmo Leinatamm. Dirigent: Londonis West Endis 27. septembril SANDRA KALMANN Martin Sildos. Osades: Ooperifantoom – Stephen Hansen (Norra), Christine 1986. Maria Bjørnson, kes disainis de­ muusikateaduse magistrant Daaé – Hanna-Liina Võsa, Maria Listra, Chagny vikont Raoul – Koit Toome, koratsioonid ja üle 200 kostüümi, lõi ka Carlotta Giudicelli – Pirjo Püvi, Ubaldo Piangi – Reigo Tamm, monsieur nüüdseks ikooniks muutunud poolmas­ André – Kalle Sepp, monsieur Firmin – Lauri Liiv, madame Giry – Merle ki. Tema loomingu tulemusena sündi­ Jalakas, Janika Sillamaa. Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balle­ nud legendaarsed lühter, gondel ning titrupp. Esietendus 4. oktoobril Vanemuise suures majas, 30. oktoobril Nordea keerdtrepp kogusid hulgaliselt auhindu. Muusikali nimitegelane Fantoom, kontserdimajas. maag ja (must)kunstnik, mõjub üleloo­ agu juba vanasõnagi ütleb, tark Andrew Lloyd Webberi “Ooperi­ muliku olendina, tingides sellega ühtlasi ei torma. Olles viibinud kahel fantoom”, läbi aegade edukaim muusi­ lavastuse keerukuse. Tegu on äärmiselt etendusel, leian end keerulisest kal, mis juba 28 aastat etendub Lon­ tänuväärse rolliga, mille lai emotsio­ olukorrast.N Mida võtta hinnangu and­ donis igal õhtul, on nii vokaalselt kui la­ naalne skaala pakub piiramatul hulgal misel mõõdupuuks? Kindlasti on vatehniliselt ülinõudlik, amatööridel tõlgendamisvõimalusi nii lavastajale kui “Ooperifantoomi” originaalversiooni sellega asja pole. Webber on Christine’i osatäitjale. 2004. aastal Joel Schumache­­ esmakordne lavalejõudmine Eestis ja Fantoomi loole kirjutanud ka järje, ri lavastatud ja helilooja õnnistuse päl­ märk teatavast võimekusest, samuti muusikali “Love Never Dies”, mille sü­ vinud samanimelises filmis on Gerard usaldusest. Ja ilmselgelt on tegu väga pi­ žee võtab kohati üsna seebiooperlikke Butleri kehastatud Fantoom mehelikult kaajalise projektiga, kuhu panustatud pöördeid. Vaevalt oskas muusikalide jõuline ja kirglik, tema suhe Christine’iga­ meeletul hulgal aega, tööd, energiat “Jesus Christ Superstar”, “Cats” ja laetud seksuaalsest pingest. Nende­ ning ka raha. Just koostöö, koosmäng “Evita” autor oma “Ooperifantoomile” vaheline tõmme on ilmselgelt nii vaimne on selle etenduse suurim võlu. sellist peadpööritavat ning raugematut kui füüsiline, seetõttu tundub Raoul ko­

24 12/2014 hati isegi mõistetamatu valikuna. Justkui le omamoodi saatuslikuks võimendus Mõlemad on kaunid, loomulikud, sii­ kergema vastupanu teed minek. ning selle kõikuv kvaliteet. Kõvem pole rad ja väga musikaalsed. Ning mõlema Malviuse lavastuse Fantoom, sõja ta­ alati parem. Enamik publikut ei ole kurt puhul on tunda, et nad on teel. Võsa gajärjel sandistunud näo ning haavatud ning kunstlik heli teeb inimhääle nagu­ liikumas poplaulu suunast klassika hingega inimlaps, januneb ilu järele, ot­ nii kalgimaks ja külmemaks, eriti kui poole ja Listra vastupidi, säilitades see­ sides Christine’ilt mõistmist ja kaastun­ seda üle keerata. juures oma näo ning isikupära, teine­ net. Mingi pidev igatsusenoot püsib te­ “Ooperifantoomi” kangelane on nii teist kopeerimata. Hanna-Liina Võsa mas läbi terve etenduse, isegi raevuhet­ otseses kui ka kaudses mõttes Stephen Christi­ne’is oli ehk rohkem tütarlapse­ kedel väreleb see habras tunne pealis­ Hansen. Õppida ära terve partii eesti likku naiivsust, ent Maria Listra pinna all. Purunenud maailma ja loo­ keeles ja esitada seda üsna väikese akt­ Christine’i täiskasvanulikkuses oli tea­ tust paremale homsele rõhutavad omas sendiga on saavutus omaette. Siiski ei tud annus peent aristokraatlikkust. võtmes ka külgpaneelidel eksponeeritud anna mõtted, kuidas kõlanuks see roll Listra ja Han­seni suurepärane Vanemuise teatri ahervaremed. tema esituses originaalkeeles, mulle ra­ “Phantom of the Opera” esitus oli Tehniliselt keerukas lavastuses on hu. Viirastuslik Fantoom on niivõrd vaieldamatult üks õhtu kõrghetki. väga häid stseene ja vähem häid stseene. mitmekülgne, igal sõnal on kaal, igal Kõrvalosad olid kõik armastusega Hetkiti kandub põhitähelepanu liialt mõttel varjund. Kui aga esitaja teksti tehtud, mitte ühtegi hooletut visandit. müstika edastamisele, mitte niivõrd nüanssidest päris täpselt aru ei saa, kan­ Eriti jäi silma Kalle Sepp hea hoiakuga inimsuhetele. Üks õnnestunumaid on natab mingil määral ka lavakuju. Olgem ning huumorit mitte üledoseeriva mon­ katusestseen, kus Raoul ja Christine, ausad, enamik publikut kuuleb seda sieur André rollis, moodustades naudita­ põgenedes Fantoomi eest, teineteisele muusikat oma peas ingliskeelsena, arva­ va koomilise paari koos Lauri Liivi mon­ oma tundeid avaldavad. Napid vahen­ tavasti ka enamik esitajaid. Kui mõtte­ sieur Firmin’iga. Samuti Reigo Tamme did, kuid tulemus niivõrd loomulik ja kas oli tuua lavastus välja eesti keeles? võrratu ja köitev Ubaldo Piangi (milline armas. Ja viis, kuidas Fantoom end ar­ Eks siin ole nii poolt- kui vastuargu­ haruldane nimi tenorile!). Kokkuvõtvalt mastajate lahkudes kuldse keerubi var­ mente. Dialoogid olid eestikeelsele pub­ tahaks öelda, et tubli töö. Ja seda sõna just välja pöörab, on äärmiselt efektne. likule kindlasti arusaadavamad, aga kõige paremas tähenduses. Kui lavastaja Kuid kalmistustseenis jääb lahendus laulmisega läks osa teksti kaotsi, nagu Georg Malvius lootis, et vaataja lahkub mõlemakordsel vaatamisel arusaama­ alati kipub minema. Tunnistan, et aeg- saalist ühe väärt kogemuse võrra rikka­ tuks. Algus on paljutõotav, aga siis jääb ajalt kasutasin teksti mõistmiseks abiva­ mana, siis usun, et sellel soovil on mää­ kõik kuidagi poolikult õhku rippuma. hendina tablood, kiigates ingliskeelset ratud täituda palju-palju kordi. Fantoom ähvardab Raouli, piirates teda versiooni. Ja mõnda tulega, kuid ühel hetkel keset seda möl­ asja polegi võimalik lu jalutavad Raoul ja Christine heast tõlkida, originaal on peast lihtsalt minema, samuti taandub originaal. Fantoom. Miks? Mis muutus? Stseenis Aga tulles tagasi on ka niivõrd palju tossu, et imestan, Hanseni juurde, siis kuidas sellises pilves üldse laulda saab. vaatamata keelebar­ Lavasuits on etendust läbiv tegelane, jäärile oli tema esitus arusaadavalt lisab see efekti, aidates kaa­ meisterlik. Millest sa atmosfääri kujundamisele, aga ehk etenduses küll para­ just seetõttu tundub lavakujundus koha­ ku puudu jäi, oli jõu­ ti olevat hall ja luitunud. Aga kui mõel­ line mehelik energia. da, et tegu on vana ooperimajaga, siis Seda enam, et põhimõtteliselt on see isegi õigustatud. Christi­ne’i teine ja Vanemuise esietendusel läheb silma­ edukam austaja nähtavalt palju auru ja energiat tehnili­ Raoul on oma ole­ sele teostusele, on tunda hingevärinat, muselt pigem lüürik. kuidas kõik laabub; seevastu muusikali­ Koit Toome osatäit­ ne osa töötab üllatavalt sujuvalt. misele jagub vaid kii­ Nordeas kulgeb kõik juba palju kindla­ dusõnu, on isegi kah­ mini, aga paradoksaalselt juhtub muusi­ ju, et Raoulil rohkem kalises teostuses rohkem apsakaid. Oma laulda pole, kuid see, osa võib mängida uus saal, millega pole mis oli, oli tehtud lihtsalt harjutud. Võrreldes Vanemui­ tõeliselt suurepära­ sega pakub Nordea kordades rohkem selt. Eesti oma õhku ja avarust, kuid Vanemuise jaoks Michael Ball. tehtud lavastus mõjub Nordea tundu­ Christine’i osas valt suuremal laval teatud stseenides ah­ särasid Hanna-Liina talt. Minu arvates sai Tallinna etenduse­ Võsa ja Maria Listra.

12/2014 25 Ise tehtud, hästi tehtud Etenduse osatäitjad Hains Tooming (Colas), ELINA SEEGEL Liisi Promet (Bastienne) ja klaveripedagoog Heldur Harry Põlda (Bastien). FOTO JOANNA-STINA TALIVERE

Tallinna muusikakeskkooli 51. lennu õhtul kuumaks ootamatult Vabaduse­ noori. Ligikaudu pool aastat kestnud ooperiprojekt, W. A. Mozarti “Bastien ja puiesteele kerkinud ooperimaja saali. töö – otsida toetajaid, õppida noote, Bastienne” 24. ja 25. oktoobril TMKK Kõik oli nagu päris, alates pileti- ja muretseda kostüümid ja lavakujundus, aulas. kavaletist, garderoobist, lavast ja orkest­ leida reklaamivõimalusi ja teha proove, riaugust, rääkimata ärevat õhinat tulvil et lavastus saaks värske, nooruslik ja ätnud seljataha peaaegu viis aastat publikust, keda saal oli pilgeni täis, mis­ kõrgetasemeline – lõppes sellega, et vii­ kestnud kurnava kontserditurnee tõttu suur hulk inimesi pidi mõlemal mistluseks ohverdati rõõmuga terve Euroopas, asus Mozartite perekond õhtul püsti seisma. Kavaraamat oli põh­ koolivaheaeg ja seda rõõmu oli ka saalis 1768.J aastal Viini elama. Wolfgang jalik (koostajad Merit Tuuling ja klassi­ tunda. Amadeus, kes reisil tegeles põhiliselt juhataja Maarja Kindel) ja täis huvita­ Etenduse märksõnadeks olidki hoog­ pillimänguga, sai rahulikumalt süvene­ vat lugemist, mis aga saali pimenedes ne heatujulisus, loomulikkus ja avatus. da heliloomingusse. Olles juba kirjuta­ esialgu pooleli jäi. Etendus ei alanud ko­ Lugu ise on ju lihtne: lamburineiu nud mõned sümfooniad, soovis ta nüüd he, sest noorte entusiasm ei piirdu oo­ Bastienne (Liisi Promet) kahtleb oma luua ooperi. Esimene katsetus, väike la­ periga, vaid ära tuleb kasutada ka kaas­ armastatu Bastieni (Heldur Harry dinakeelne intermeedium “Apollo ja aegse digitehnika võimalused – üles olid Põlda) truuduses ja pöördub abi saami­ Hyacinthus” etendus juba 1767. aastal filmitud nii kevadine elevus projekti seks posija Colas’ (Hains Tooming) Salzburgis. Päris ooperidebüüdina mõel­ alustades kui ka osalejate mõtted töö poole, kes soovitab tal teeselda ükskõik­ dud kolmevaatuseline koomiline ooper käigus (Joanna-Stina Talivere video ja sust, et kallim taas enda poole võita. “Teeseldud lihtsameelsus” aga ei pääse fotod). “Bastien ja Bastienne” on esime­ Osatäitjate loovimine muusikaliste ja perekonna pettumuseks kohe lavale. ne Muusikakeskkoolis etendunud täis­ sõnaliste osade vahel oli orgaaniline Kompensatsioonina tuleb tellimus kirju­ mahus ooper, mille lauljad, lavastaja, ning kerged vaimukused siin-seal panid tada laulumäng kuulsa arsti ja hüpnoti­ kunstnik, dirigent, repetiitorid, lavateh­ publiku kohemaid toimuvale kaasa ela­ seerija Franz Anton Mesmeri pulma­ nikud ja muu abijõud on ühest klassist. ma. Kuigi Mozart oli lugu kirjutades peoks. Nii sünnibki “Bastien ja Orkestris mängisid lisaks abiturientidele vaid kaheteistaastane, on teos muusika­ Bastienne”, laulumäng armastusest, truu­ ka nooremad koolikaaslased, sest üks liselt ning psühholoogiliselt läbi kom­ dusest, truudusetusest, võlujõust ja kava­ projekti eesmärkidest oligi see, et ette­ poneeritud ja nõuab esitajatelt nii head lusest, mis küttis kahel kõledal oktoobri­ võtmisest saaks osa võimalikult palju vokaaltehnilist võimekust kui ka näitle­

26 12/2014 jaannet. Liisi Promet kehastas veenvalt armuvalust vaevatud Bastienne’i, tema muusikatunnetus on loomulik ja kau­ Eesti Interpreetide nis, vokaal selge ja puhas. Eriti kiidak­ sin Prometi suurepärast diktsiooni. Mulle meeldis väga, et lugu tehti eesti Liidu 13. hooaeg keeles, mitte algupärases saksa keeles ja enamjaolt oli teksti võimalik sõna-sõ­ nalt jälgida. Bastieni rolli täitnud ADA KUUSEOKS EMTA õppejõud Heldur Harry Põlda on Eesti muusika­ huvilistele ammu tuttav – lisaks viiuli­ mängule ja dirigenditööle on ta vokaal­ Hooaja avas Irina solistina esinenud nii ooperiprojekti­ Zahharenkova des, üldlaulupeol kui ka Vatikanis paavstile. Suurepärasest poiss-sopranist Eesti Interpreetide Liidu poole aasta on tänaseks saanud lootustandev tenor, kontserte vaadates hakkab silma, et kes säras oma rollis suure sisseelamise enamik kontserte toimub Mustpeade ja lavalise vabadusega. Usun, et Põlda majas ja kaks “eliitkontserdi” nime all lauljateed jätkates saab Rahvusooper Estonia kontserdisaalis. Kas näiteks siit toreda täienduse. Solistidest vokaal­ Mari ja Mihkel Poll meie esindussaa­ selt ehk nõrgim oli Hains Tooming lis on “eliidimad” kui Irina Zahha­ Colas’na, ent tema näitlejameisterlikkus renkova Mustpeade majas? Midagi on ja julge improviseerimine situatsiooni­ siin viltu! koomikaga korvas selle puuduse kuhja­ Hooaja avas 4. septembril Irina ga. Lavastaja (ühtlasi ka kunstniku) Zahharenkova. Kes ta on? Ühes vara­ Anna Maria Kaarma nägemuses oligi semas intervjuus ei teadnud ta isegi, Colas’ ülesanne naiivse armastuse hea­ kas tema pill on klavessiin, haamer­ tahtlik väljanaermine, millega Too­ klaver või tänapäeva klaver. Ka see on ming, kaval kelmusesäde silmis, vahvalt küsimus, kas tema kunst kuulub toime tuli. Lavastuslikult oli kõige põ­ Venemaale (seal sündinud), Eestile nevamalt lahendatud Colas’ nõidumis­ (siin õppinud) või Soomele (seal end stseen, kus müstilise õhustiku loomi­ täiendanud ja sinna elama jäänud). seks kasutati nii valgus- kui ka suitsu­ Eestis ei ole keegi nii arvukatel kon­ efekte. Lava­kujundus oli minimalistlik, kurssidel (isegi kolm-neli korda aas­ aga nutikas. Näiteks vankrist olevat esi­ tas) osalenud ja nii palju kordi võit­ algu olnud olemas vaid rattad, mida käe­ nud. Tähelepanu keskpunkti sattus päraste vahenditega ise täiendati. Kogu Zahharenkova aga VI Eesti pianistide etendust hoidis kindlalt koos dirigent konkursil 2002. aastal, kus temast sai Henri Christofer Aavik, kes suutis pan­ nii ERSO kui ka publiku lemmik, na energiast pulbitseva orkestri, lauljad kuid hinnati vaid diplomi vääriliseks. Irina Zahharenkova. ja publiku ühiselt hingama. Olin üks paljudest, kes tuli õnnitlema FOTO PETTE RISSANEN / AS ARTISTS MANAGEMENT Etenduse lõppedes puhkenud ma­ žürii otsuses pettunud Lilian Semperit ruline aplaus oli nagu valla pääsenud tema õpilase objektiivse esikoha pu­ energiaga alanud Partiita G-duur haa­ orkaan ja ovatsioonid ei tahtnud lõppe­ hul. Žürii ja publiku õiglast hinnan­ ras kohe kaasa. Oli huvitavaid leide, da. Esinejatele värskendava puuvilja­ gut näitas Bachi-nimeline tippkon­ tavatuid tsesuure (miks ka mitte!), korvi kinkinud kooli direktor Timo kurss Leipzigis 2006. aastal, kus tantsusüidile iseloomulikku graatsiat, Steiner arvas, et õpilased võiksid töisest Zahharenkova sai lisaks peapreemiale lüürikat ja kauneid kõlanüansse, mida vaheajast ja sensatsioonilisest menust ka publikupreemia. Sellest kultuuri just klaver võimaldab. Zahharenkova hoolimata ikka esmaspäeval jälle kooli suursündmusest (võrdväärne olüm­ Bachi kuulates koged ikka ja jälle, kui tulla. Nii nagu Mozarti jaoks oli piakullaga!) räägiti meil uskumatult ammendamatu on geeniuse sõnum. “Bastien ja Bastienne” vaid üks samm vähe. Mõeldes Bachi stiilis oma tõde otsiva­ meisterlikkuse teel, millele järgnesid ae­ Oli karta, et samal päeval toimuv tele noortele, minnakse vahel kaunis­ gumatud šedöövrid “Figaro pulm”, Arvo Pärdi kontsert vallutab Tallinna tustega nii hasarti, et kaob Bachile “Don Gio­vanni” ja “Võluflööt”, on ka vanalinna, aga publikut jätkus omane nägu. (Humoorikas kommen­ käesolev lavastus loodetavasti noortele Mustpeade maja valgesse saali külla­ taar Peterburi professorilt Natan inspireerivaks hüppelauaks ja tulevikus ga. Hästi koostatud tunnine kava Perelmanilt: “Pianist N uputas Bachi ootab ees veel palju õnnestumisi teel koosnes kahest Bachi partiitast ja üleni štrihhidesse”.) Seejärel “tiigrihü­ täiuse poole. Dutilleux’ sonaadist. Plahvatusliku pe” 20. sajandisse, Henri Dutilleux’

12/2014 27 ainus Klaverisonaat op 1. Dutilleux’ Norras ja nüüd juba 18 aastat Tallinna bassipoolel mängimise põhjal: klaver on muusikat iseloomustab sümfooniline Jaani kiriku organistina töötav Tiia veel natuke kinnine. Tore, et uue pilli mõtlemine, seal on nii impressionistide Tenno, kes mängis Rossi ja Pachelbeli esimesi helisid sai kuulda enne klaveri­ kui ka Stravinski ja Bartóki mõju. teoseid. Plaadi taasesitust jätkas Uibo, festivali paraadkontserte just oma inter­ Arvan, et seegi stiil sobis Irina Zahha­ kes oma laiahaardelise tegevusega on ri­ preetidelt! renkovale väga hästi. Pianisti esitus pani kastanud Eesti kultuurielu. Olin 43 aas­ Duokontserdi kava oli koostatud ar­ uskuma seda imelist helide maailma, ta eest tema esimeste sammude juures vatavasti uue klaveri võimaluste näita­ kohati kristallselgelt sätendavat kuni suurde muusikasse. See kolossaalne ja miseks, ülimalt sobiv avalugu, Mendels­ jõulise konfliktini. Ehkki c-moll partiita sihikindel töö endaga on olnud imetlus­ sohni avamäng “Suveöö unenägu”, esitus algas minu arvates enneaegselt, väärne! Lepnurme plaadilt esitas ta Brahmsi Variatsioonid Haydni teemale oli Sinfonia tähendusrikas, kõlaliselt Buxtehude Prelüüdi ja fuuga D-duur ja ja Prokofjevi-Pletnjovi süit balletist meeldivate üllatustega. Mis aga puutub Bachi Kantsooni d-moll. Niguliste oreli “Tuhkatriinu”. Enne kontserti valdas mõne tantsu vasaku käe soolorepliiki­ taga tundus ta nagu kala vees, mis pole ootusärevus, et kuidas uued helid siis il­ desse, kas nende looritatus oli taotluslik ka ime, sest 33 aastat on ta olnud selle muma hakkavad... ja need olid imeli­ või mõjus siin akustika? Vaatamata sel­ pilli hooldaja ja organist. sed! Särtsakad stseenid olid tõeliselt lele domineeris elav musitseerimis­ Kontserdi noorim esineja Ulla haaravad. Mendelssohn on küllaltki ris­ rõõm. Publiku tungivast “nurumisest” Krigul, kes töötab praegu õppejõuna kantne ilma “eelsoojenduseta” kontserdi hoolimata interpreet siiski lisapala ei EMTAs ja organistina Tallinna Soome esimese numbrina mängida, mistõttu kinkinud, kuigi oleks ju võinud korrata Püha Peet­ruse koguduses jätkas muusika maagiline atmosfäär õhulises mingit tantsukest, mida nii loominguli­ Bachiga. “Alla breve” D-duur oli väga pianissimo’s jäi kuulajale veidi tabama­ ne kunstnik tõlgendanuks ehk veidi eri­ virtuoosne, kuid helid suures kirikuruu­ tuks. Valitsema jäi virtuoossus. Brahmsi nevalt. mis sulasid pisut kokku. Seejärel võttis “Variatsioonid” on helilooja viimane uuesti koha sisse Tiia Tenno ning esitas suurem klaveriteos, mille ta tõi esiette­ Hommage à Hugo Lepnurm kaks Brahm­si koraalieelmängu op 122 kandele koos Clara Schumanniga. Pühendus Hugo Lepnurmele tema 100. nr 4 ja 5. Eriti mõjus sügava filosoofilise Muusika elas romantilise lipu all kahek­ sünniaastapäevaks leidis aset 18. sep­ tunnetusega mängitud prelüüd sas variatsioonis oma kirevat elu, kuni tembril Niguliste muuseum-kontserdi­ “Schmücke dich, o liebe Seele”. Ulla finaalis taasilmuv range koraaliteema saalis. Tegelikult algasid juubeliüritused Krigulile jäi esitada plaadi lõpuosa, eesti muundus grandioosseks hümniks. juba aasta alguses ja kulmineerusid õi­ autorid Tobias ja Lüdig ning taani 19. Kontserdi teise poole sisustas Pletnjovi gel tähtpäeval, 31. oktoobril. sajandi väljapaistvaim helilooja Niels kahe klaveri süit Prokofjevi balletist Organistide Ulla Kriguli, Tiia Tenno Gade. Eesti esimeste oreliteoste autor “Tuhkatriinu”, pühendatud Martha ja Andres Uibo ettekandes kuulis tervi­ Rudolf Tobias on loonud 20 koraalieel­ Argerichile. 2012. aastal tõi duo Ratas­ kuna Hugo Lepnurme 1975. aastal mängu, millest Lepnurme hinnangul on sepp-Mikalai selle ka Eesti esiettekande­ Kulla­maa kiriku orelil sisse mängitud mitmed maailma oreliliteratuuris ainu­ le. Olen olnud tunnistajaks, millist fu­ heliplaati (oreli ehitas Carl Tanton 1854. laadsed. Ulla Krigul mängis neist neli roori tekitas 21-aastase Pletnjovi mäng aastal, renoveeris Madis Kenas 100 aas­ tehniliselt üsna nõudlikku pala, mis pa­ Tšaikovski konkursil 1978. aastal, kus ta tat hiljem). On teada, et Rudolf Tobias nid huviga kuulama. Mihkel Lüdig oli esitas hiilgavalt ka enda seatud süite mängis samal orelil juba 12-aastaselt ja esindatud oma kolmest fuugast ühega. Tšaikovski ballettidest. Tehniliselt nõud­ andis sellel kontserte kuni Saksamaale Gade orelipala “Allegro” kõlas ehtsa ro­ lik ja ülivirtuoosne seade koosneb minekuni. Sissejuhatuses kõneles mantilise puhanguna. üheksast­ kontrastsest osast. Ratassepp ja EMTA professor Andres Uibo oma õpe­ Ajaloolise plaadi taasesitus järelpõl­ Mikalai mängisid seda hoogsa tempera­ taja Hugo Lepnurme fanatismist raske­ vedelt Niguliste kirikus oli suurepärane mendi ja vaimustusega, saavutades tel aegadel. Lepnurme hindamatu teene idee tähistamaks Eesti oreli-isa Hugo muu­sikaõhtu kulminatsiooni. Vaikse oli käivitada maailmas esimene plaadi­ Lepnurme juubeli-sünniaastapäeva. muusika lummuses viibijaid eksitasid sari “Eesti orelid”, millest innustusid Kahju, et nii tähendusrikka kontserdi vaid mõned krõbisevad lehekeeramised. sakslased, prantslased, itaallased jt. vastu tundis huvi vaid paarkümmend Mõtted rändasid aega, mil meie kuld­ Hollandlased asusid oma 12 000 orelit orelisõpra. duo Klas-Lukk musitseeris põhimõtteli­ salvestama ja said valmis18 LPd. Firma selt ainult peast, või meie publikut hilju­ Melodija andis meie orelitest 1974. aas­ Uue Steinway esimesed helid ti vapustanud 78-aastane ilma partituu­ tast alates välja rekordarvu – 33 plaati, 23. septembril oli klaveriduol Kai Ratas­ rita dirigeerinud Iisraeli Filharmoo­ mida müüdi üle miljoni eksemplari. 26 sepp ja Mati Mikalai au teha Estonia nikute juht Zubin Mehta. Tantsudest jäi plaati on sisse mänginud Rolf Uusväli kontserdisaali kauaoodatud uue Stein­ eriti meelde meisterlikult mängitud (Hugo Lepnurme õpilane) ja seitse va­ way klaveri esmaesitlus. Esimesel kuula­ “Tuhkatriinu valss”, samuti “Gavott” nameister ise. Kontserdi alguses kõlas misel on siiski vara hinnangut anda, na­ Mati Mikalai grotesksete kujunditega. plaadilt Lepnurme enda esituses Rossi gu igale teiselegi tootmisest saabunud “Galopi” äärmised osad tuiskasid pöö­ Tokaata F-duur. Seejärel asus Niguliste pillile, see vajab aega sissemängimiseks raselt kasvõi läbi seina, nii et orelivile­ oreli ette nii Lepnurme kui ka Uibo ore­ ja saali akustikaga kohanemiseks. Mati delt potsatas alla detail lillekomposit­ liklassis õppinud ning Saksamaal, Mikalai ütles oma arvamuse küll ainult sioonist. (Naerukoht!) Orkestraalses fi­

28 12/2014 naalis ei olnud kõlavahekorrad mitte alati paigas, seevastu süit vaibus mui­ nasjutuliselt õhulises C-duuris. Duo­ kontsert tervikuna oli üks vähestest, mil lahkud kontserdisaalist nii elektriseeri­ tult, et see positiivne laeng säilib veel kaua. Hea meel on tõdeda, et eesti kla­ veriduode traditsioon on järjepidev. Klasi-Luki duo järglaste Nata-Ly Sak­ kose ja Toivo Peäske muusikalised juu­ red on pärit Anna Klasilt ning Mati Mikalai on viimane, kes jõudis veel õp­ pida legendaarse Bruno Luki juures. Edaspidi tulevad juba järgmised noo­ red. Ja see on väga hea.

Duo Henderson-Tohver Uus ansambel Jonathan Henderson (flööt) – Anneli Tohver (klaver) sündis Estonia teatris eelmisel aastal, nimeks sai New Theatre Ensemble. Nende duo­ kava kanti seekord EILi egiidi all ette Tartus ja 9. oktoobril Tallinna Must­ peade majas. Kontserdiõhtu­ kõige tuu­ makam teos, Eduard Tubina Flöödi­ sonaat on loodud 1979. aastal ja trükis ilmunud Stockholmis 12 aastat hiljem. Mida arvab Tubina muusikast Hender­ son? “Sonaadi muusikas peegelduvad sügavad filosoofilised ideed ning läks päris kaua, enne kui helikeel sai mulle omaseks. Ma ei kuulanud teadlikult Tubina teoseid, sest soovisin säilitada oma interpretatsiooni puhtust. Minu jaoks on tema muusika üsna maskuliin­ ne, tumedates toonides, kuid hingeline Mari ja Mihkel Poll. ja väga soe. Flöödimängijatel ei ole eriti FOTO KAUPO KIKKAS tihti võimalust sedavõrd tõsist (mitte sä­ rav-briljantset!) muusikat esitada.” nõudis meilt julgust jätta osa n-ö juhuse ma kontsertmeister? Konkursi ajal oli Tohver: “Tubina muusikaga peab vaeva hooleks, kuid tulemus pakkus siiski üli­ tal käsil magistratuuri lõpetamine nägema, palju analüüsima. Esimeses mat rahuldust!” Saksamaal, mistõttu ta sai saata vaid proovis tundus lausa ehmatav selle sün­ Omaenda pala “Deviation” (“Kõrva­ CD. Selgus, et see ületas kõik live-kandi­ ge, valuline ja kuidagi nurgeline heli­ le­kalle”) kohta mainib Henderson: “Ma daadid, ja nii sõitiski ta tundmatusse keel. Jonathani silmis võis näha küsi­ ei pea ennast professionaalseks heliloo­ Tallinna aastasele katseajale, kuhu ongi must: kas teie, eestlased, sellised siis ole­ jaks. Tahtsin avastada pianissimo-kõla­ nüüd pidama jäänud. Anneli Tohver on tegi?” maailma, mis annaks tunde nagu hõl­ seitseteist aastat töötanud Estonia teatri Kõnesoleva sonaadi esitus läks mul­ juks õhus peen parfüüm või praksuvast kontsertmeistrina ning teinud kaasa ar­ le väga hinge, sest olen ise küllalt palju tulest lendavad sädemed. See oli minu vukates Estonia lavateostes. Sel kevadel mänginud Tubina “maavillast” karmi ja esimene katsetus kasutada serialismi oli võimalus kuulda teda ereda orkest­ südamesooja muusikat. Ansambli koos­ meloodilise ja harmoonilise materjali risolistina Stravinski balletis “Medea”. mäng oli vaatamata nende lühikesele te­ ammutamiseks.” Kavalehel ei olnud sõ­ Anneli sõnutsi oli tal Jonathanilt palju gutsemisajale lihtsalt suurepärane. nakestki Hendersoni kompositsiooni­ õppida, eriti uues muusikas. Austraalia Klaveri­partii kõlas flöödi suhtes väga alastest õpingutest, temalt endalt sain heliloojate teoste kohta ütles Anneli heas tasakaalus, säilitades reljeefsed po­ teada, et 2008. aastal on ta saanud Tohver: “Carl Vine’i sonaat on kui värvi­ lüfoonilised elemendid. Lepo Sumera Queenslandi konservatooriumis baka­ küllane maastik. Vahelduv taktimõõt, “Quasi improvisata” kohta ütles Hen­ laureusekraadi nii flöödi kui ka kompo­ vilkalt üle klaveri sööstvad passaažid, tih­ derson: “Sumera voolavat teost oli kohe sitsiooni alal. Kuidas Jonathan Hender­ ti muutuv harmoonia muudavad teose hea mängida! Vaba improviseerimine sonist sai Eesti Rahvusooperi flöödirüh­ kord helgemaks, kord dramaatilisemaks.

12/2014 29 Need Stanhope’i ja Vine’i mõlemad teosed on tehniliselt üsna keerukad, mistõttu koosmäng nõuab kiiret reaktsiooni ja head koordinatsioo­ ni.” Pärast pulbitsevat uut muusikat mõjus lisa­ pala, Heino Elleri kaunis “Jõel” justkui oodatud hingepalsam. Lummav flöödi kõla viis mõtterän­ nakule: Elleri juurtest üks tema esimesi õpilasi oli ju Tubin ja elu viimaseks jäi Sumera...

Õde-vend Polli duo Tallinna Muusikakeskkooli Vahel öeldakse, et kontsert läks tõusvas joones. kontserdid detsembris Nii ka seekord, kui 16. oktoobril astusid Estonia kontserdisaalis üles õde ja vend Mari ja Mihkel 3. detsember kell 17.00 väele” Poll. Interpreetide “Eliitkontserdi” sarja kava Keskraamatukogu suur saal TMKK sümfooniaorkester, osutus krõbedast krõbedamaks: Mozarti Sonaat Esinevad Kersti Sumera noortekoor, keelpilliorkester viiulile ja klaverile Es-duur KV 380, Brahmsi klaveriõpilased Dirigendid Mikk Murdvee, Ingrid Sonaat viiulile ja klaverile d-moll op 108, Kõrvits, Toivo Peäske Prokofjevi “Viis meloodiat” ja Enescu Sonaat 6. detsember kell 13.00 Pilet 5.- / 3.- Niguliste muuseum- viiulile ja klaverile nr 3. Estonia kontserdisaal ei kontserdisaal 13. detsember kell 16.00 ole võibolla kammermuusika mängimiseks päris TMKK lastekoori, noortekoori ja Kiek in de Kök õige koht, eriti viiuli kõlajõule. Eraldi võttes on kammerkoori jõulukontsert Esinevad Niina Murdvee mõlemad Pollid väljapaistvad solistid, nende Pilet 2.- / 1.20 viiuliõpilased saavutuste nimistu on väga pikk. Mihklil on kül­ Sissepääs muuseumi piletiga lalt kogemusi ka kammermuusikuna ning ka an­ 6. detsember kell 16.00 samblit õe Mariga on harrastatud juba päris Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 13. detsember kell 17.00 kaua. Ometi jäi siin-seal vajaka duo kõlalist kok­ Esinevad Marja Jürissoni ja Kai EMTA orelisaal kusulandumist või primaarse-sekundaarse rolli Ratassepa klaveriõpilased Esinevad Heili Vaus-Tamme selgust. Partnerlus ei ole laitmatu, kui üks lubab Sissepääs muuseumi piletiga ansambliõpilased ja Vahur Vurmi enesele ajas ette tõttamist või teine hoiab meloo­ klarnetiõpilased dias sama pidenooti ajaliselt kauem. Mozarti so­ 7. detsember kell 11.00 naadis kõlasid viiuli õrnad soolokohad ilusasti, EMTA orelisaal 14. detsember kell 12.00 Esinevad Marju Rootsi EMTA kammersaal aga klaverifooni oli paljuvõitu, samuti basse, mis klaveriõpilased Klaverikonkursi “Eesti kõla III” Steinwayl on niigi lahtised. Teine osa oli kena, lõppkontsert ehkki soojust võinuks paar kraadi enamgi olla. 7. detsember kell 12.00 Brahmsi küpse loomeperioodi teosed on igas Kiek in de Kök 14. detsember kell 17.00 mõttes kõvad pähklid. Meie noorte interpreetide Esinevad Sigrid Kuulmann-Martini Nõmme Lunastaja Kirik seas on moodi läinud hirmraskete lugude män­ viiuliõpilased Esinevad Külli Kiiveti lauluõpilased gimine. Arvan aga, et jõukohasema repertuaari­ Sissepääs muuseumi piletiga ga on tegelikult kasu suurem. Tuleb anda aega 20. detsember kell 12.00 nootidetaguse maailma avastamiseks, kus peitub 7. detsember kell 14.00 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum muusika võti. Brahm­si sonaadis jäi kõlama ten­ EMTA orelisaal Esinevad Reet Ruubeli ja Marrit dents kärsitusele, kuid teises osas tabati süvene­ Esinevad Eike Sild-Neeme ja Ira Gerretz-Traksmanni klaveriõpilased nud meeleolu hästi tänu viiuldaja väljendusrik­ Flossi klaveriõpilased Sissepääs muuseumi piletiga kusele. Finaali Presto agitato ei peaks tähendama 7. detsember kell 16.00 20. detsember kell 13.00 mitte niivõrd kiirust, kuivõrd muusika dramaati­ Rootsi-Mihkli kirik Keskraamatukogu suur saal lisust. 20. sajandi muusika vaimsus kontserdi tei­ JÕULUKONTSERT Esinevad Ene Metsjärve ses pooles sobis interpreetidele väga hästi. Esinevad TMKK mudilaskoor, klaveriõpilased Prokofjevi miniatuurid kõlasid vaheldusrikkalt. poistekoor ja I klassi koor Enescu helikeel on küll seotud rumeenia rahva­ 20. detsember kell 17.00 muusikaga, kuid teda köidab läbi isikliku “mina” 10. detsember kell 10.00 EMTA orelisaal veel distants brahmsilikust romantismist neo­ Tallinna Nõmme gümnaasium Esinevad Piret Habaku klaveri-, klassitsismi. Duo esitus oli tõesti braavo-väärili­ Esineb TMKK sümfooniaorkester ja ansambli- ja saateklassi õpilased ne, küll veidi eestlasliku aktsendiga. Sonaati lä­ noortekoor hemalt tundmata vaatasin hiljem seda pööraselt Dirigent Jaan Ots 21. detsember kell 12.00 rasket nooditeksti – tõesti kõrgem pilotaaž! EMTA orelisaal Publiku soovil mängiti lisapaladeks lõunamaine 11. detsember kell 18.00 Esinevad Jekaterina Rostovtseva Tallinna Metodisti kirik klaveriõpilased Raveli “Pala habaneera vormis” ja Wagneri “Õhtuvalgel hing on valla võluilma “Albumileht”.

30 12/2014 Kolm kildu “Sügisjazzilt”

Legendi lapsepõlverajad seks on kolm põlvkonnakaaslast Eestis löödi midagi taldriku- või soolotrummi käinud, olen kõiki kolme ka kontserdil laadset või bass mängis seda või teist Oktoobrikuu viimasel päeval Vene kuulanud. Tuleb nentida, et ehkki Fri­ nooti (vist). Kultuurikeskuses esinenud Bill Frisell selli etteaste sisaldas nii mõndagi meel­ “Sügisjazzi” teine Kumus esinenud on üks neid jazzmuusika esimese suu­ divat, ei saa seda elamust võrrelda selle­ trio oli koosseisu tõttu helivõimenduse rusjärgu meistreid, keda paljud on kaua ga, mida pakkusid Sco ja Meth. poolt palju vähem haavatav, kuna trum­ Eestisse oodanud, eriti meie jazzmuusi­ mikomplekti asemel olid vaiksemad löök­ kud (ja veelgi enam jazzkitarristid), kes Joosep Sang pillid ja klaveri asemel flööt. An­sam­­b­li ni­ on Friselli mitmekesise loominguga namehe, Eesti jazzifestivale varemgi väi­ hästi kursis. Millised olid nende ootu­ sanud Hubert Duponti trio Jasmim on sed enne kontserti ja missugused mul­ Kahte moodi triojazz paras proovikivi. Sageli lisajõuna kitarri jed pärast seda, ei oska öelda. Üks gar­ Soome pianistil Kari Ikonenil on palju ja altsaksofoni kasutav koosseis on trio­ deroobitrepil vastu tulnud muusik ütles tugevaid külgi, mis teevad temast välja­ na täiesti “alasti”. Üsna hõredates, ent umbes sellised sõnad: mis see siis nüüd paistva muusiku. Kumu kontserdil oli rütmimuutustega lugudes on võtmeroll oli, mida me täna kuulsime? Ma pean suur osatähtsus billevanslikult ambiva­ kontrabassisti ja Palestiinast­ pärit rüt­ seda veel seedima... lentse harmooniakeele edasiarendusel, mimängija Youssef Hbeischi ühisel Probleem oligi selles, et Bill Friselli mida Ikonen demonstreeris erilise va­ tunnetusel. Ajuti see pind ka kõikus, kvarteti Tallinnas kuuldud muusika on baduse, veenvuse ja säraga. Tihti üle kuid nõudliku kontserdi kohta siiski väga kergesti seeditav. Jazzisõber on nelja oktavi ulatuvate akordisoolode harva. Kahe, või tegelikult isegi kolme har­junud rikkalikuma roaga, mida ehitamine kõlab Kari Iko­nenil vaimus­ maailma (euroopa, araabia ja afroamee­ Frisell on oma pika karjääri jooksul kül­ tavalt ja on tema stiili tähtsaim element. rika) kokkusulatamine pole lihtne. laga pakkunud. Tema verivärske album Nii seda kui ka kätteõpitud passaaže ja Mõningaid pulsikonarusi välja jättes oli “Guitar in the Space Age!”, mille muusi­ improvisatsioonivabadust toetab bril­ tulemus ometi vaimustav. Trio virtuoos­ ka ka Tallinnas kõlas, on aga nostalgili­ jantne tehnika, milleta tänapäeval kla­ set poolt esindas süüria päritolu naisflö­ ne reis noorusaega kuuekümnendate al­ veriturul askeldamist ette ei kujutagi. tist Naissam Jalal, kes kehtestas araabi­ guse USAs, mil vallutati kosmost ning Eristumiseks tuleb kasuks omapära. akõlalisi passaaže john­coltra­ne’iliku rüt­ elati sõna otseses ja kaudses mõttes roo­ Ideid pole kunagi liiga palju, ammugi mivabadusega, jäädes tonaalselt siiski sades ja pärlmuttertoonides. Sellest ajast häid. Siin on Ikonenil magusaks leiuks vähemuutlikuks. Trio kõige olulisemaks on pärit lood ansamblitelt The Beach meie oma armeenia päritolu kontrabas­ väärtuseks peaksin Duponti head kom­ Boys, The Byrds jt, mida Frisell ka kont­ simängija Ara Jaraljan, kes lisaks os­ ponistivaistu. Teemad ja kõrvalteemad serdil esitas. Tema taotlus kasutada sel­ kustele jazzi vallas toob triosse ka Ara­ olid hästi väljamõõdetud ja huvitavate gelt piiritletud väljendusvahendeid ja rati laste muusikakeelt. Kaks Jaraljani üleminekutega. Teisena väärib esiletõst­ loobuda peaaegu kõigest jazzilikust oli mõrkjasnukrat Gusan Asoti arranžee­ mist – ja see on ehk Jasmimi trio väär­ selgelt mõistetav, ent muusikat parata­ ringut olid oma hingestatusega kava tuslikem omadus – kahe meloodiahääle, matult sisuliselt vaesestav. Kontserdi pärleiks. Seda enam, et Orient kui va­ flöödi ja kontrabassi koosmõju valmis plusspoolele jäid loomulikult meisterlik raait on Ikonenile niigi kallis. Kontserdil komponeeritud osades. See on situat­ ja nüansirikas kitarri valdamine ja an­ kohtas nii Bollywoodi filmimuusika tee­ sioon, kus vähe on palju, kus kaks sambli suurepärane koosmäng kehtesta­ made kasutamist kui ka idamaiselt sim­ häält lausa rabavad oma geniaalse öko­ tud surf-rock’i, kantri ja bluusimaiguli­ beldamist prepareeritud klaveril. noomsusega ning kahe hääle lihtne ses raamistikus (nappe näpuotsatäisi li­ Ansambli mõnevõrra eklektiline ka­ joonis osutab suurele muusikalisele pä­ samas bassist Tony Scherr ja trummar va oleks kindlasti paistnud veelgi pare­ randile, nagu suure kunstniku visand. Kenny Wolleson). Romantilis-nostal­ mas valguses, kui heli oleks olnud kor­ Lihtsalt seda tunnetust kopeerides sa­ gilise õhustiku kujundajana oli Frisellist ralikult võimendatud. Kumu saali heli­ maväärset tulemust saavutada oleks mõjuvamgi pedal steel kitarri mängija võimenduse kehv seis lubas küll klaveril ilmselt võimatu. Selli­seks loominguks Greg Leisz, kelle unelmalised, uimasta­ särada, ent trummikomplekti ja kontra­ on vajalik eruditsioon ja muidugi ka vad kõlad olid kui võluvaip, millel an­ bassi jaoks enam ruumi ei jäänud. sellise väljendusviisi väärtustamine ja samblijuht hõljuda sai. Selliseid meistreid nagu Ara Jaraljan ja sellele püüdlemine. Bill Friselli nime mainitakse väga Markku Ounaskari väärtustame muu sageli kuulsas kitarristide kolmikus koos hulgas ka nende tämbri tõttu. Ei saa John Scofieldi ja Pat Methenyga. Nüüd­ leppida pelgalt abstraktse ideega helist: Sander Udikas

12/2014 31 Käbi Laretei ja Ingmar Bergman. FOTO LENNART NILSSON

inimesed tema ümber, muutuvad ajas­ Käbi Laretei tud, meeleseisundid, keerulised tunded, probleemid, vaimustus ja kurbus. Oma viimases intervjuus Päevalehele aastast (1922–2014) 2012 ütleb ta oma kirjutamisest: “Pikk elu on seljataga, mille jooksul on palju juhtunud. Ideid on palju: võta millist ta­ änavusel äraminekuterohkel sü­ jäär, üks tipphetki oli kontsert Carnegie had, aga ega ei taha ju end ka korrata.” gistalvel lahkus 1. novembril ka Hallis 1952. aastal. Tema kunstist on he­ Selles intervjuus kõneleb ta, et kirjutab Käbi Laretei, meie muusikaloo liplaatidele jäädvustatud Mozartit, Cho­ oma raamatuid siiani hariliku pliiatsiga, Tgrande dame, maailmanimi, kellesarna­ pini, Debussyd, Schumanni, Bartókit, kindlat tüüpi pikkade pehmete 3B seid meil on üksikuid, tipptasemel kont­ Rahmaninovi, Hindemithi, Griegi, Pärti pliiatsitega. “See on tõesti sensuaalne sertpianist. Seljataha jäi ainulaadne ja jt. Kindlasti on salvestusi vähem, kui te­ mõnu kirjutada pliiatsiga paberile oma särav elu. ma rikas kontserdielu väärinuks. mõtteid.” Kirjanikuna pole ta mitte vä­ Käbi Laretei sündis 1922. aastal. Käbi Laretei esimene abikaasa oli hem kõrgetasemeline kui muusikuna. Tema isa oli diplomaat Heinrich Laretei, Rootsi dirigent Gunnar Staern. Aastatel Olgu need raamatud siinkohal ka kõik Eesti Vabariigi suursaadik NSV Liidus ja 1959–1967 oli Käbi Laretei abielus kuul­ nimetatud, sest see on midagi, mis mei­ Rootsi Kuningriigis. 1940. aasta riigi­ sa filmi- ja teatrilavastaja Ingmar Berg­ le jääb: “Peotäis mulda, lapike maad” pöörde ajal põgenes Käbi Laretei koos maniga. Abieludest sündisid tütar Linda (1976), “Mineviku heli” (1992), emapoolsete vanavanematega isa juurde ja poeg Daniel. Kooselu Bergmaniga oli “Tulbipuu” (1997), kogumik “Eksiil” Rootsi, maale, mis sai tema teiseks ko­ teineteisele palju andev, lähedasteks jää­ (1997), milles on koos Käbi Laretei esi­ duks. Lapsepõlve ja noorusaja sündmu­ di elu lõpuni. Meenutades aega Berg­ mene Rootsis ilmunud raamat “Kellele si, lugusid ja tundeid kirjeldab Käbi maniga, ütleb Käbi Laretei ühes oma in­ ma mängin?” (1970), “Keerised ja jäl­ Laretei raamatutes “Peotäis mulda, lapi­ tervjuus: “Mõnele inimesele on kunst jed” (1987) ning eluloointervjuu Urmas ke maad” ja “Mineviku heli”, millel on kõige tähtsam. Nii nagu see oli Ingmar Otile, “Vihmapiisad ja kuupaiste” ka suur ajastuline ja ilukirjanduslik Bergmanil, kes pidi mitu naist maha jät­ (2002), “Keerised ja jäljed. Kogutud väärtus. 1930. aastatel õppis Käbi Lare­ ma seepärast, et kui tema üks vorm oli proosa” (2003), “Otsekui tõlkes” (2005), tei Tallinna Konservatooriumis Aino valmis ja seal ei leidunud enam midagi “Kuhu kadus kõik see armastus?” Kõrbi klaveriklassis. Rootsi jõudnud, inspireerivat, jättis ta selle maha. See on (2008), “Ludus tonalis. Kirg” (2010) puudus esialgu võimalus õppida Rootsi omane kõikidele suurtele kunstnikele, ning “Okas ja Käbi” (2012). Kuninglikus Muusikaakadeemias, see­ näiteks Stravinskile, Picassole. See on Mis on praeguses ajastus teistmoo­ tõttu jätkusid tema õpingud erateel mit­ nagu kohustus suurema võimu vastu – di, küsib ajakirjanik selles viimases in­ mete tuntud nimede juures, nagu Paul anne on antud, pead seda järgima ja tervjuus, kui Käbi Laretei on 90-aasta­ Baumgartner, Edwin Fischer, Marialuisa miski ei tohi takistada.” ne. Isiklik kontakt on kaotsi läinud, vas­ Strub-Moresco jt. Ta võttis ka teooria- Muusikast mitte vähem oluliseks tab Käbi Laretei. Tema pärandist saame ja kompositsioonitunde Eduard Tubina kujunes Käbi Lareteile kirjutamine. teada, mida tuleks teha selle taasleidmi­ juures. Käbi Lareteil on olnud särav kar­ Tema raamatud on tema elu, muusika, seks.

32 12/201412/2014 Aarne Saluveer Veljo­ Tormisele teenete Otsa kool märki üle andmas. 95. juubeliaastal

änavune, 2015 aasta on muusikaha­ riduses suur juubelite aasta. 95 aas­ tat tagasi, 1919. aastal asutati Tartu Big-bänd Siim Aimla juhatusel. Solistid Mairo KõrgemT Muusikakool, millele järgnes Marjamaa ja Urmas Kõiv. Tallinna Kõrgem Muusikakool. Neist on välja kasvanud meie muusikaakadeemia, Elleri kool ja Otsa kool. EMTA pidas oma pidulikku juubeliaktust septembris, samas kuus avas Elleri kool oma uue hoone. Otsa kool tähistas tähtpäeva oktoobris kontserdiga Estonia kontserdisaalis. Pärisin direktor Aarne Saluveerilt kooli hetkesei­ su kohta. Ta ütles: “Oleme kogu koolipere­ ga rõõmsad eelmisel aastal saadud Eesti Kõrghariduse Kvaliteedi­agentuuri akredi­ teerimistunnustuse üle, millega kaasnes pi­ kim võimalik, kuueaastane koolitusluba Erkki-Sven Tüür kõigile kooli õppekavarühmadele. Kooli ta­ ja Hirvo Surva seme näitajateks on ka õpilaste iga-aasta­ vestlushoos. sed rohked auhinnalised kohad kodumais­ telt ja rahvusvahelistelt konkurssidelt. Otsa koolil on palju häid praktikavõi­ malusi koostöös Eesti Kontserdi, “Jazz­ kaare”, Teatri- ja Muusikamuu­seumi, Tallinna Jaani kiriku ja omavalitsustega. Rahvusvahelistes õpilasvahetusprojektides Kooli ühendorkester osalemine võimaldab nii õpilastel kui õpe­ (õpilased, õpetajad, tajatel saada kogemusi Euroopa muusika­ vilistlased) dirigeerib õppeasutustes. Paljud lõpetajad jätkavad Kaspar Mänd. õpinguid peale EMTA ka Euroopa muusi­ FOTOD VAHUR LÕHMUS kakõrgkoolides.” “Maa­ilmas pole just palju muusikakoo­ le, kus on integreeritud erinevad muusi­ kastiilid ja õppekavad, klassika, rütmimuu­ sika, helindajad ja klaveri hooldusmeist­ rid,” jätkas Saluveer. “Meil see toimib ja loob aasta-aastalt uut sünergiat. Otsa kooli nähtavaks ja nähtamatuks osaks on meie vilistlased, tunnustatud eesti muusikud, nagu Veljo Tormis, Arvo Pärt, Neeme ja Paavo Järvi, Eri Klas, Erkki-Sven Tüür, Olav Ehala, Uno Naissoo, Uno Loop, Kustas Kikerpuu, Heini Vaikmaa, Tiia- Ester Loitme, Irina Zahharenkova, Heli Veskus, Aile Asszonyi, Jaak Joala, Hirvo Surva, Raul Vaigla, Toomas Rull, Raivo

12/2014 33 Tafenau, Gunnar Graps, Sven Grün­ muusikauudiseid eestist berg, Koit Toome, Liisi Koikson ja paljud teised. Meil on avatud kool, mis väljendub selles, et meie vilistla­ sed on ka pärast kooli lõpetamist moonia Kammerkoor, Rein Rannap, seotud mitmesuguste muusikapro­ Arsise kellade ansambel ning tšellokvar- jektidega, ka õpetajad astuvad koos tett C-JAM. Kammerkoori turnee algas õpilastega kontserdilaval üles. Hooli­ 25. oktoobril Pekingist, viimane esinemi­ mata hariduse rahastamise piiratud ne oli 3. novembril Guangzhous.­ ressurssidest pingutame, et väärtusta­ Kontserte anti veel Jinanis, Xuzhous,­ da õpetajaid.” Muusika-aasta 2015 Shanghais ja Fos­hanis ning need kujune­ Väga oluline on olnud koolile sid sealsele publikule erakordseks sisse­ 2015. aasta on kuulutatud muusika aas­ instrumentide hange tänu SA vaateks eesti muusikasse. Kontserte juha­ taks. 30. oktoobril peeti Kultuuriminis­tee­ tas koori peadirigent Kaspars Putniņš, INNOVE elukeskkonna arendamise riumis muusika-aastat tutvustav pressi­ rakenduskava prioriteetse suuna ha­ kellele see oli esimene turnee EFKga. konverents ja kõneldi lähemalt toimuvast. “Hiina on vaimustava minevikupärandiga riduse infrastruktuuri arendamise Muusika-aasta projektijuht Kristel Üks­ meetmele. Aarne Saluveer: “See on maa ning on praegu tõenäoliselt üks dü­ värav: “Muusika-aasta on loogiline järg naamilisemaid paiku maailmas, arenedes meie koolile olnud väga positiivne varasematele arvukatele teema-aastatele, kiiresti igas valdkonnas. Ka nende teadlik­ muutus. Mäletan, et 2006. aastal Otsa nagu Eesti raamatu aasta, kunstiaasta, kus Lääne-Euroopa muusikatraditsiooni­ koolis tööd alustades olid paljudes teatriaasta, disainiaasta, Tallinn – Euroopa dest suureneb ning tohutult põnev on klassides võrdlemisi amortiseerunud kultuuripealinn jt. Praegune aasta on lii­ tunnistada nende janu uudse muusika jä­ pillid ja neistki oli puudus. Praegu on kumisaasta.” Suve algul kuulutati välja ka rele,” kõneles Putniņš. õpilaste ja õpetajate kasutuses uued muusika-aasta logo konkurss, mille võitis EFK direktor Esper Linnamägi: “EFK kaasaegsed muusikainstrumendid, Erik Teemägi.­ Tunnuslauseks valiti “Kõlab käis Hiinas esimest korda. Oldud on küll meistripillid ja stuudiotehnika ning hästi”. Muusika-aasta kutsub ka teisi sel Hongkongis, Shanghais ning Macaus, oleme Euroopa ja Põhjamaade nõue­ aastal toimuvaid üritusi endaga liituma. kuid mitte nn mandri-Hiinas. Maa kiire tele vastav ja Eestis muusikainstru­ Selleks võib oma üritusele lisada muu­sika- majanduslik areng on olnud imetlusväär­ mentidega kõige paremini varustatud aasta logo, milleks tuleb eelnevalt teavita­ ne. Ringi sõites jääb silma Euroopaga õppeasutus. Enne Estonia kontserdi­ da muusika-aasta peakorterit. Kul­ võrdlust kannatav olme, tohutud ehitata­ saali uut kontsert-Steinwayd, oli Otsa tuuriministeeriumi muusikanõuniku vate majade kompleksid üle kogu riigi, kooli laval juba samasugune Steinway Juko-Mart Kõlari sõnul on kasu kahe­ kiirrongid, suured rongijaamad jne. Esi­ Concert Grand ja Yamaha kontsert­ poolne: muusika-aasta saab juurde sünd­ nesime väga erinevates saalides. Hiinasse pilli tippmudel CFX. Lisaks on klas­ musi, ürituste korraldajad saavad juurde on ehitatud väga uhkeid kontserdimaju, sides suur valik kabinetklavereid eri­ reklaami ja tutvustust. mõnes neist oli ka mõni meie kontsert, Muusika-aastaga seotud ideed: nevatelt tootjatelt, nagu Bösendorfer, näiteks uhke sisekujunduse ning suurepä­ • Koguda muusika-aastal sündinud laste Steinway B, Yamaha, Estonia, Kawai. rase akustikaga Xuzhou ja Xinghani kont­ häälitsusi ja moodustada neist “beebi­ Oleme pillide hankimisel pidanud serdimaja. Nende kõrval on aga teatud sümfoonia” nostalgiat esilekutsuvaid punase interjöö­ silmas nii hetkevajadusi kui ka või­ • Muusikavaba päev malust neid kasutada siis, kui valmib riga vanu teatrimaju, üks kontsert oli ka • Muusikalised tervitused ja teated lin­ nõukogude aega meenutavas teatrisaalis kolme kooli ühishoone.” naruumis: lennujaamas, rongides Jinanis. Lõpetuseks ütles Aarne Saluveer: • Muusika-aasta kõll meedias Hoolimata suurest kultuurierinevusest “Usun muusika imettegevasse jõusse, Nii nagu liikumisaastat koordineeris Eesti oli kontserdikorraldus üsna euroopalik seetõttu armastan seda kooli kõigi te­ Olümpiakomitee, koordineerib muusika- ning kõik laabus kenasti. Muu­sikule on ma tugevuste ja lahendamist vajavate aastat Eesti Muusikanõukogu, kes valis alati tähtis kontserdipaiga akustika ning probleemidega. Loodan, et oleme ka välja ka rahastuse saanud projektid. Kuna publiku vastuvõtt. Suur maa ning erine­ edaspidi julged, hoolivad, kirglikud toetuste üldsumma ei olnud väga suur – vad kohad pakkusid mitmesuguseid ela­ ning samas piisavalt konservatiivseid 190 000 eurot, siis toetati eelkõige Eestis musi ja emotsioone. Publik koosnes ena­ väärtusi kaitsvad. Meie eeskujuks on toimuvaid projekte ning arvestati ka re­ masti igas vanuses inimestest, rinnalastest kooli 95. aastapäeva kontserdil kuld­ gionaalsusega. Toetuse said 28 projekti. vanuriteni. Palju lapsi oli midagi sellist, se teenetemärgi saanud “inimeseõpe­ Muusika-aasta lähem info: www.muusi­ mida meil ei näe ning mida ei osanud ka tuse õpetaja” Veljo Tormis, kes, lõpe­ ka2015.ee oodata. Väga positiivne üllatus. Võibolla tanud 1947. aastal sõjajärgses esime­ oleme oma klassikalise muusika kontserti­ ses lennus, asus 1955. aastal kooli Balti muusika festival Hiinas del laste suhtes liiga konservatiivsed ja tööle teooriaõpetajana. Üks tema 25. oktoobrist 22. novembrini toimus nõudlikud? Koorilauluga Hiinas tegeldak­ õpilasi oli Arvo Pärt.” Hiinas Balti muusika festival, mis kuju­ se, seda saime kuulda ja näha kohtumisel tas endast suurt eesti muusika ekspor­ Shandongi ülikoolis, kuid see ei ole võr­ Aarne Saluveeriga vestelnud Ia diprojekti maailma ühele suuremale muu­ reldav meie traditsioonidega. Sellest tule­ Remmel sikaturule. Hiinas esinesid Eesti Filhar­ nevalt oli publiku suur huvi meie kontser­ tide, nende jaoks ikkagi tundmatute heli­

34 12/2014 võistlema Euroopa noorte dirigentide C-JAM ja Hiina kolleegid. FOTO HEILI SIBRITS konkursile. Konkursandid töötasid EMTA koori, RAMi ja EFKga. EMTA koor valis oma eripreemia saajateks Edmar Tuule ja Josep Gil Gili. RAMi eripreemia ja võima­ luse juhatada meeskoori 2015. aasta jõu­ lukontsertidel pälvis Valter Soosalu. EFK eripreemia sai Eestis elav ja õppiv his­ paanlane Josep Gil Gil. Valter Soosalu (s 1992) on lõpetanud TMKK ja EMTA koorijuhtimise erialal (BA, õp Hirvo Surva). Dirigendina on ta töötanud segakoori HUIK!, ERRi sega­ koori, Estonia poistekoori ja kammer­ meeskoori Revalia juures. Lauljana on te­ da sidunud koostöö Estonia ooperikoori, EFK ja Nargen festivali kooriga. Hooajal 2013/14 oli ta RAMi laulja. Žürii esimees Seppo Murto: “Kõik 11 osalejat olid huvitavad muusikud, keda ta­ haks kontserdilaval näha. Neid ootab kindlasti ees edukas dirigendikarjäär. Eri maade noori dirigente on praegu keeruli­ ne võrrelda, kuna tänapäeval tudengid reisivad ning saavad õppida meistriklassi­ des üle maailma. Kuid ma arvan, et eesti noored dirigendid on andekad ning oma loojate ning esinejate vastu äärmiselt valile lõpliku kuju andmisel on olnud vä­ töös ka hästi motiveeritud. Oma muusika­ meeldiv. Meie kontserte kuulati heatahtli­ ga suur töö Tiiu Valperil. lisi ideid realiseerides olid nad väga kes­ kult. Koori väljanägemine ja laulmine ära­ kendunud ning neil oli kooriga hea side. tas publikus palju muljeid, mida omavahel Kas festivalile on loota ka järge? Olin koorijuhtide konkursi žüriis 1990. rahulikult kontserdi ajal jagati ning kaa­ Kindlasti. aastal, kui laureaadid olid Hirvo Surva sasoleva tehnikaga jäädvustati. Tundub, et ning Olari Elts, kes on praeguseks teinud selle maa tohutut rahva hulka silmas pida­ VI Eesti noorte koorijuhtide silmapaistvat karjääri. Usun, et ka see­ kordsed võitjad on tulevikus koorimuusi­ des on kõik võimalik ning siinsed kont­ konkurss serdid jäävad kogemusena kauaks meel­ ka areenil väljapaistval kohal. Valter Soo­ d e .” 4.–7. novembrini toimus VI Eesti noorte salu on väga huvitav noor dirigent. Ta * koorijuhtide konkurss. Selle korraldas kasvas konkursi vältel palju. Ta suudab Kuidas ja kelle eestvõttel Balti muusika Eesti Kooriühing koostöös EMTA, RAMi oma muusikalisi ideid ellu viia, ta oli koo­ festival sündis? ja EFKga. Osalejaid oli 11, teise vooru sai riga heas kontaktis ning tal on väga selge Eesti Kontserdi produtsent Madis Kolk: neist 8 ja finaali valiti 5 parimat. Esikoha tehnika.” Kaks aastat tagasi osalesin Kesk- ja Ida- pälvis Valter Soosalu, II koha sai Josep Žürii liige Triin Koch: “Osalejate tase Euroopa festivalijuhtide ja kontserdikor­ Gil Gil, III koha Edmar Tuul ning finalis­ oli meeldivalt kõrge, mõne üksiku erandi­ raldajate ringsõidul Hiinas ja kultuurimi­ ti diplomi pälvisid Ksenija Grabova ja ga; samas ei olnud suveräänset liidrit, sä­ nisteerium viis meid kokku sealse muusi­ Mai Simson. Lisaks preemiarahale saavad ravat tähte. Tase oli tipus üsna ühtlane ja kamaailma väga paljude tegijate ja esineja­ kolm parimat sõita 2015. aastal Torinosse voorude lõikes muutus minu pingerida tega. Kerkis kõiksuguseid sündmuste ja mitu korda. Kõige suurem üllatus oli re­ koostööde ideid, mis päris pikka aega ei pertuaari raskus, eriti EFKga töötamisel. võtnud vedu. Usun, et kõige visamad oli­ See tundus olevat liiga keeruline ja vaid me Hiina kultuuriministeeriumi välisosa­ vähesed hammustasid need pähklid katki. konna töötaja Guan Xin ning siitpoolt mi­ Konkursi võitjas oli heas tasakaalus musi­ na ise. Guan Xin sai liitlaseks Hiina esita­ kaalsus, lugude sisu tunnetus ja ka tehnili­ vate kunstide assotsiatsiooni, mis saatis sed oskused, see tõstiski ta teistest veidi eelmisel suvel Balti riikidesse oma kont­ kõrgemale.” serdikorraldajate delegatsiooni ja korral­ Žürii liige Lauri Sirp: “Kõiki kolme das igas riigis esitlusi. Eestis lepiti kokku, auhinnalisele kohale jõudnud noort diri­ et Hiina poolt saab festivali koordinaato­ genti ühendab ääretu musikaalsus ja suut­ riks Shanghai linnateater, rahvusvaheline likkus oma mõtteid ja soove koorile edasi ühisettevõte keskustega Hiinas ja USAs. anda. Muljetavaldav oli Josep Gil Gili Oluliseks sammuks oli ka Jüri Leiteni võime minimaalsete sõnadega ja peami­ Valter Soosalu. käik Shanghai suurel muusikamessil, festi­ FOTO STATIC.ERR.EE selt oma kohaloleku ja tähelepanuväärse

12/2014 35 sugestiivsusega panna koorid realiseerima Maarja Nuut Womexil. muv “Trans Musicales” ja Prantsuse temas pulbitsevat muusikat. Valter Soo­ Alpides korraldatav festival “Rise”, Aust­ salu ja Edmar Tuul jäid kohe silma oma raalia “Sidney Festival”, Tasmaania “Mona ladusa tehnika ja hea ning pingevaba töö­ Foma”, mitmel pool Austraalias, Uus- õhkkonna loomisega. Kuigi žürii oli tek­ Meremaal ja Singa­puris toimuv “St Jero­ kinud pingerea osas üksmeelne, on see me’s Laneway” ning Tais Chonburis pee­ siiski tinglik, kuna tegelikult on kõik pär­ tav “Wonderfruit”. Meie piirkonna festiva­ jatud noored võrdväärsed ja üksteist lidest on nimistus Hollandis Groningenis täiendavad muusikud.” toimuv “Eurosonic Noordeslag”, Rootsis Norrköpingis peetav “Where’s the Music” Ernesaksa fondi koorimuusika ning Norra pealinna “By:Larm”. Festi­ stipendiumid 2014 valide iseloomustusi lugedes selgub, et va­ Tänavuse Gustav Ernesaksa nimelise koo­ liku printsiip on olnud leida brittide sil­ rimuusika peastipendiumi pälvis dirigent mis ebatavalisi, eksootilisi paiku, kuhu Raul Talmar. Koorimuusika edendamise oleks põnev sõita puhkust veetma. stipendiumi said mitmekülgne muusika- ja kultuuriloo hoidja ja edasikandja Riina Eesti klassikalise muusika Roose ning helilooja ja koorijuht Pärt kontaktüritus Poznańis Uusberg. Õppestipendium läks noorele 25. oktoobril korraldas Eesti Muusika dirigendile Edmar Tuulele. Gustav Erne­ Arenduskeskus koostöös Poola partnerite saksa Fondi haldusnõukogu liikme Aarne SONORA music ja festivaliga “Nostalgia” Saluveeri sõnul on Raul Talmar tõeline Poznańis eesti klassikalise muusika kon­ aatemees ning hingega asja juures, alati taktürituse. See toimus Poznańis Malta valmis õla alla panema. Praegune Koori­ Fondi Arkadia keskuses. Eesmärk oli tut­ ühingu esimees Raul Talmar on töötanud hea kontakti ja mitmega käivad praegu lä­ vustada eesti klassikalist muusikat Poolas mitmete kooridega, sh segakoor Noorus, birääkimised,” rääkis Sandra Sillamaa ja välismaal tegutsevatele kontserdikorral­ TTÜ Akadeemiline Naiskoor ning üle- oma ansambli Trad.Attack! kordamineku­ dajatele, mänedžeridele, festivalidele jt. eestiline neidudekoor Leelo. Ta on olnud test. Ka duo Malva & Kirsipu esindaja Kontaktüritustel osales ka mitmeid Eestis üld- ja noorte laulupidude dirigent ja lii­ Kulno Malva hindas oma osalemist “Wo­ tegutsevaid muusikaettevõtjaid ning kul­ gijuht ning osalenud paljude koorimuusi­ mexil” kordaläinuks, kuna sõlmitud kon­ tuurikorraldajaid, et luua uusi kontakte ja kasündmuste korraldamises. taktide hulka võis Malva hinnangul kok­ arendada võrgustikke pikaajalisemaks Stipendiume annab välja 22. oktoobril ku lugeda kümnetes. koostööks. Ligi 40 kutsutud külalise seas 1993 asutatud Gustav Ernesaksa Fond. Eesti delegatsiooni tipphetkeks kujunes olid Poola raadio, Beethoveni ühingu, Fondi eesmärk on jäädvustada Gustav Maarja Nuudi esinemine messi päevases Varssavi kammerorkestri, firma Philippe Ernesaksa mälestust ning väärtustada põhiprogrammis. Ka Maarja etteastele Le Goffi ja RIAS-kammerkoori esindajad koorimuusika-alast tegevust. Stipendiume järgnes mitmeid kontserdi- ja koostööpak­ jpt. “Poolas toimunud kontaktüritus on, rahastab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA kumisi ning välismeedia huvi oli suur. nagu ka eelmised EMAK korraldatud ning Rahvuskultuuri Fond. “Kokkuvõtlikumalt­ saab tulemusi mõõta kohtumised, olnud olulised sammud eesti umbes poole aasta pärast, sest lähema kol­ muusikute ekspordi arenguteel. Loodan, Eesti muusika “Womexil” me kuu jooksul kinnitatakse enamik järg­ et selletaolised üritused jätkuvad ning mise hooaja festivalide programme,” kom­ 22.–26. oktoobrini toimunud maailma­ saame külastada veel mitmeid potent­ menteeris Maarja Nuut. siaalseid sihtturge,” sõnas Poolas viibinud muusika messi “Womex” külastas tänavu Projekt sai teoks MTÜ Eesti Pärimus­ läbi aegade suurim eestlaste delegat­ PLMFi tegevjuht Leelo Lehtla. muusika Keskuse, Kultuuriministeeriumi, Kontserdil esinesid duo Resonabilis sioon. Messil osalesid Maarja Nuut, Eesti Kultuurkapitali, Eesti Muusika Aparaat, Curly Strings, duo Malva & koosseisus Kristi Mühling ja Tarmo Aren­duskeskuse ja MTÜ Eesti Muusika Johannes­ ning ansambel Una Corda Kirsipu, Mari Kalkun, Torupilli Jussi Ekspordi koostöös. Trio, Paabel, Svjata Vatra, Ro:Toro, koosseisus Kristi Mühling, Liis Viira, Ene Nael. Mängiti eesti heliloojate muusi­ Trad.Attack! ja Zetod. Muusikute ees­ Tallinn Music Week talviste märk oli luua otsekontakte arvukate kat: Tally, Viira, Soo, Kreek, Kozlova- muusika vahendajate ja kontserdikorral­ festivalide esikümnes Johannes ja Reinvere. dajatega. Ajakiri The Guardian valis Tallinn Music * Kuna esmakordselt esines “Womexi” Weeki kümne olulisema talvehooajal toi­ 18. novembril oli EMAK kontaktüritus ka põhiprogrammis eesti artist – viiuldaja muva festivali hulka. See on suur tunnus­ Hel­singis. Kontserdil esinesid kammer­ Maarja Nuut –, oli huvi eesti muusika ja tus, mis näitab, kuivõrd tõhus on olnud naiskoor Sireen, keelpilliansambel koos­ muusikute vastu tavapärasest suurem. Nii festivali korraldusmeeskonna töö eesotsas seisus Mikk Murdvee, Aet Ratassepp, muusikute kui asjatundjate arvates paistis Helen Sildnaga; mäletatavasti pälvis Toomas Nestor, Aare Tammesalu, meie boks teiste seast silma oma läbi­ Sildna oktoobris Soome muusikatööstu­ Indrek Pajus ning Eesti-Soome džäss­ mõeldud kontseptsiooni ja looduslähedu­ selt Tampere muusikaauhinna. kvartett TereMoi4 koosseisus Jaak Soo­ sega. “Saime just tänu meie boksis toimu­ Valitud kümne hulka kuuluvad TMW äär, Kadri Voorand, Sanni Orasmaa, nud etteastetele mitme festivaliga väga kõrval veel Prantsus­ maal­ Rennes’is toi­ Mikko Innanen.

36 12/2014 XIII poiste keelpillifestival (viiul) Sibeliuse Akadeemiast.­ Noorte Kuressaares muusikute soov ikka jälle Kuressaares esi­ 17.–18. oktoobril toimus Kuressaare muu­ neda näitab festivali olulist osa eesti keel­ sikakoolis XIII rahvusvaheline poiste keel­ pillimängijate järelkasvu inspireerijana. pillifestival. Korraldaja Laine Sepa sõnul Rahvusvahelist mõõdet on üritusele lisa­ algatas ta selle traditsiooni ühe konkursi nud Soome, Rootsi ja Venemaa­ keelpilli­ järel, kus võitjatena domineerisid taas tü­ mängijad. Selgi korral oli kuulajate hulgas tarlapsed. Kogemustega viiuliõpetaja soo­ mitmeid väliskülalisi. vis luua poistele toreda võimaluse esineda, 2014. aasta peapreemia pälvis Toomas kuna nende areng algklassides on tüdru­ Hendrik Ellervee (viiul) Elleri koolist (õp kutest tunduvalt aeglasem ja nad võivad Kristel Eeroja-Põldoja). Lisaks autasusta­ kaotada pillimänguhuvi lihtsalt seetõttu, ti publiku lemmikuid veel mitmete eraisi­ et tüdrukud on neist kogu aeg paremad. kute välja pandud rahaliste auhindade ja Poistefestivalile, mis ei ole ainulaadne ai­ kinkekaartidega. Meeleolukat lõpuüritust nult Eestis, vaid kogu Euroopas, oodatak­ oodatakse alati innukalt, sest väiksema või se esinema nii soliste kui ansambleid va­ suurema kohalike ettevõtjate annetatud balt valitud kavaga. Oluline on, et kõik, meene saavad kõik osalejad. vaatamata mängutasemele, tunneksid end Elina Seegel hästi, seega ei märgita kavale esineja va­ nust ega klassi. Ühelgi konkursil ei ole sel­ Kooriliidud tähistasid 20. aasta- list vennastumise õhkkonda nagu sellel päeva Eesti Naislaulu Selts asutati 1994. aas­ festivalil – kõiki esinejaid tänatakse sooja tal. 2014. aastal kuulub liikmeskonda 67 aplausiga, vaheldumisi mängivad algajad Eesti Segakooride Liit tähistas oma 20. koori ligi 2000 lauljaga. Tegevuse sisuks ja edasijõudnud, kedagi ei pea teisega aastapäeva koguni kolme üritusega. on naiskoorilaulu traditsioonide hoidmi­ võrdlema. Sellises heatahtlikus pingevabas Kõigepealt toimus foorum “Väärtused”, ne ja arendamine. ENSL peab oluliseks õhkkonnas suudavad poisid enamasti an­ kus kõnelesid muusikateadlane Urve eesti heliloojate kooriloomingu esitamist da endast parima. Õpetajate sõnul ei kuju­ Lippus, poliitik Laine Randjärv, koori­ ja jäädvustamist. Korraldatakse üle-eesti­ ta nad sügist ilma poistefestivalita enam juht Ene Üleoja ja Tallinna Ülikooli õppe­ lisi naiskooride laulupäevi ja võistulaulmi­ ettegi. Siin vahetatakse huvitavat reper­ jõud Kaarel Zilmer. Foorumi raames all­ si ning antakse välja trükiseid ja plaate. tuaari ja imestatakse ühiselt kui palju on kirjastasid Eesti Rahvuskultuuri Fondi esi­ poisid aastaga kasvanud ning paremini mees Eri Klas ja Eesti Segakooride Liidu Katrin Puur, Margit Võsa mängima hakanud. juhatuse esimees Veronika Portsmuth le­ Poiste jaoks algab festival meeleoluka pingu Miina Härma fondile, mis hakkab Saaremaale sõiduga ja enamasti saadakse toetama segakooriliikumisega seotud isi­ tuttavatega kokku juba praamil. Suuremad kuid ja kollektiive. koolid saabuvad lausa tellitud bussidega, Niguliste kiriku kontserdil esitasid kaugemad tulijad alustavad sõitu varaval­ lauljate suvekooli osalejatest kaks koori ges. Festival ongi osalejate sõnul tore koos üle-eestilise noorte sümfooniaor­ kombinatsioon akadeemilisest õhkkon­ kestriga Lilyan Kaivu juhatusel Vivaldi nast (pidulikus vormis esinemine ja tähe­ Gloria ja Tõnu Kaljuste juhatusel Pärdi lepanelik kontsertide kuulamine) ja lahe­ “Te Deumi”. Päeva lõpetas bankett dast äraolemisest (pikk bussisõit, hilisõh­ Õpetajate majas, kus tänati segakooride tune lossiekskursioon ja üllatusi pakkuv liidule olulisi isikuid. lõpetamine). Eesti Naislaulu Selts tähistas oma 20. Tänavuse festivali avas pidulikult kul­ juubelit piduliku kontserdiga Estonia tuuriminister Urve Tiidus, kes rõhutas kontserdisaalis. Esitleti ka uut duubelplaa­ oma sõnavõtus, et pillimäng õpetab mate­ ti “Eesti Naislaulu Selts 20”. Kontserdi maatikat rohkem kui arvutamine ning kunstilised juhid olid Sander Tamm ja soodustab seega peale hingelise ka inime­ Killu Rikker, kelle poolt kokku pandud se intellekti arengut. Muusikalise osa avab kava oli mitmekesine ning fantaasiarikas. traditsiooni kohaselt eelmise aasta publi­ Tervituskõnedega esinesid Eesti Naislaulu ku lemmik, seekord tegi seda siis Joosep Seltsi patroon proua Ingrid Rüütel ja selt­ Reimaa­ (viiul) TMKKst (õpetaja Tiiu si esinaine Margit Võsa. Kuulutati välja Eesti Klaveriõpetajate Ühing andis välja Peäske.) Viimasel kontserdil esinesid nn seltsi auliikmed, kelleks said Alo Ritsing, järjekordsed Bruno Luki ja noore klave- seeniorid, varasematel festivalidel osale­ Maiu Linnamägi, Viktoria Jagomägi riõpetaja stipendiumid. Bruno Luki sti- nud noormehed, kes tänaseks on juba ning Elviira Lill. Estonia kontserdisaali pendiumi pälvis armastatud ja teenekas oma elukutsevaliku teinud: Villu Viher­ lavale olid lisaks ENLS praegusele lipule pedagoog Maigi Pakri ning noore klave- mäe (tšello) ja Egert Leinsaar (viiul) välja pandud kaks ajaloolist lippu. Need riõpetaja stipendiumi sai TMKKs silma- paistvalt töötav Jekaterina Rostovtseva. Tallinna Kammer­orkest­rist, Peeter olid 1937. aastast pärit tolleaegse Tartu Fotol Maigi Pakri. Margus (viiul) EMTAst, Johannes­ Põlda Naislaulu Seltsi lipp ning 1938. aastal sisse õnnistatud Tallinna Naislaulu Seltsi lipp.

12/2014 37 ILMUNUD ON heliplaatide “Dirigeerib maestro Vallo Järvi” tutvustus Priit Kuusk Kirjastuse Tänapäev väljaandena on ilmu­ nud kroonika- ja mälestusteraamat diri­ gent Vallo Järvist. Mahuka, 440-lehekül­ jelise teose on kokku pannud Priit Kuusk. Vallo Järvi oli Neeme Järvi vanem vend, kes tegutses suurema osa oma elust, tervelt 45 aastat Estonia teatris. Autor üt­ leb eessõnas, et raamatut koostama asu­ des ilmnes üllatuslikult, et teenekast diri­ gendist säilinud materjal oli napp ja kat­ Kreeka tuli. Paul kendlik ning kõike seda kildudest kokku Daniel. koguda oli suur töö. Raamatus on hulgali­ Paul Daniel selt intervjuusid-meenutusi, nii suure muusikute suguvõsa liikmetelt, sealhulgas Jazzkitarrist Paul Daniel on aval- ka terve peatükk Neeme Järvi mälestuste­ danud kaks mulle väga meeldi- ga, kui ka kolleegidelt Estonia teatrist. nud albumit enda juhitud an- Raa­matu koostamisel on palju abi osuta­ sambliga Elletuse ning astunud nud dirigendi tütar, Estonia endine bale­ sideman’i rollis üles veel paljudel riin Lemme Järvi-Saarma. Ehkki kirjali­ plaatidel, kuid käesolev on tema kud allikmaterjalid on olnud kasinad, on mõtteid, mälestusi), “Tüdruk helesinises kleidis” debüüt enda nime all. Kümne Vallo Järvi salvestiste pärand ringhäälingu (valik Villem Kapi kirju), “Tants Kalevipoja üm­ looga albumit kuulates tuleb arhiivis päris mahukas. Nõnda on raama­ ber” (Helmi Tohvelmani päevaraamat), “Hulkuja pöörata võrdset tähelepanu tuga kaasas oluline lisand, tervelt kaks Miina” (Miina Härma kirju ja mälestusi), “Mu Danieli kahele rollile, kitarristina CDd tema dirigeeritud muusikaga, kus kallis Niina!” (Raimond­ Valgre kirju Niina Vas­ ja heliloojana. Mõlemat iseloo- muusikanumbrite vahele on poetatud ka siljevale), “Üks naine kurbade silmadega” (Marie mustab suur vaheldusrikkus. jutukatkeid “Muusikalisest tunnist”. Heibergi kirju), “Mu armas Väike!” (Artur Rinne Kitarrimängu stilistika hõlmab nii kirjad Arhan­gelski vangilaagrist), “Reisid suurde (jazz)rockilikku tulisust, stan- muusikasse” (Olav Rootsi kirju, mälestusi), dardjazzi voolavust, nailonkeel- “Armas sõber Eduard!” “Unus­tamatu Jaan Saul” (kirjad), “Andres ja tega akustilise kitarri lüürikat kui Alo Põldmäe Anna” (Andres Särevi kirjad abikaasa Annale), ka metallkeeltega akustilise ki- “Ela hästi, Tont!” (Toomas Tondu kirjad ja mä­ tarri kirkust. Mängutehnika on Eesti Teatri- ja Muusika­muuseumi raa­ lestused). meisterlik ning soolode arendus matusari “Elavik” on jõudnud 17. üllitise­ lennukas. Palju sisukat ja inspi- ni. Alo Põldmäe koostatud kogumikust reerivat on ka kompositsiooni- “Armas sõber Eduard!” saab lugeda eesti des, kus on elemente peavoolu- legendaarse kontrabassimängija Ludvig jazzist, jazz-rock’ist, seisundi- Juhi ja helilooja Eduard Tubina kirjavahe­ muusikast, kergemakaalulisest tust. Peamine jututeema on muidugi pop-jazzist, latin jazz’ist Tubina kontrabassikontserdi sünnilugu. (“Brazilian Night”, väga tõhus Samal ajal saab kirjadest ülevaate USA kahekõne perkussionisti muusikaelust, olukorrast Rootsi paguluses Aleksandra Kremenitskiga) ja ning maailma poliitikast 1940. aastate tei­ isegi progesegusest fusion’ist sel poolel. Kirjade vahele on pikitud foto­ (vanamoodsalt mõjuv “Dia­ sid ja arhiivimaterjale. Sarja raamatud on gonaalid kõiksusesse”, mis tõi kujundanud Kadi Pajupuu. meelde ansambli Kaseke). Küllap Varem on “Elavikus” ilmunud “Härra on selle mitmekesisuse taga soov näidata esimesel autori- Ants” (Ants Eskola kirjad Hugo Laurile plaadil kõiki oma loomingulisi ja Solikamski vangilaagrist), “Ekskursioon mängutehnilisi tahke. Tulemus filmivõtetele” (Leonhard Merzini mälestu­ avaldab tervikuna muljet. Kuna sed), “Sõber Hugo” (Hugo Lauri kirjad laserkettale talletunud kollaaž Ants Esko­lale Solikamski vangilaagrisse), on värvikirev, ei pruugi kõik lood “Kes nägi Kratti?” (eesti rahvusballeti sün­ võrdselt meeldida, ent mõndagi nist), “Ühe suve kroo­nika” (Ellu Elleri mä­ meeldejäävat leiab siit igaüks. lestused suvest Karjalas), “Põhja­vaim” (va­ Taustamuusikutena teevad kaa- lik Mart Saare ja Tuudur Vettiku kirju, sa meie parimad: Peedu Kass

38 12/2014 akustilisel ja elektribassil, Raun gustatult antud ka vääriline osa- šokolaad. Tänavu sügisel lisan- esile toodud, kuid kuulates näib, Juurikas klaveril ja klahvpillidel maht, neid ausalt ja isuga esita- dus sellele kõigele ka sotsiaalne et see pole ehk kõige kavalam ning Kaspar Kalluste trummidel, des. Teiseks on ka tervikkompo- mõõde – Helen Adamsoni kooli- nipp. R’n’b ja souli laulmisel on episoodiliselt ka klarnetist sitsioonid osavalt üles ehitatud. kiusamise vastu suunatud muu- omad kuldreeglid, muusikakooli- Meelis Vind, tšellist Andreas Tugevat jazzikeelt jagub ka, eriti sikavideo ja kampaania. Lisaks õpilaslikult püüdlikust viisipida- Lend ja juba mainitud löökpilli- Kruglovi tihtilugu kaasajakõlali- rääkis ta ajakirjades personaalse- misest ei piisa. Puudu jääb emot- mängija Aleksandra Kremenitski. selt uitavate saksofoniretkede test terviseprobleemidest. sioonidest ja kirest. Kui need on- näol. Siin on ta mõnusalt vaba, Kahtlemata hetkekski lauljatari gi olemas, siis välja see kuskilt ei JOOSEP SANG võimalik, et koduväljaku tingi- heades kavatsustes ja siiras tah- paista. muste tõttu. Plaadil on, ilmselt tes, jõuab ometi paratamatult Laulud on enamasti inglis- tänu pillimeeste paljukülgsele kätte hetk, kus tuleb avada osalt keelsed ja kenake lauljatar ei ole taustale, ka küllaldaselt eksplit- Calvin Harrist, osalt Beyonce’i varjanud oma plaane ka kuhugi siitset (rokilikku) energiat. meenutava kaanekujundusega kaugemale välja jõuda. Panuse mõttes jäi väike ülekaal album, plaat masinasse libistada Koolikiusamisevastases turun- vene heliloojate kaunile loomin- ja lasta muusikal enda eest kõ- duskampaanias on ka väike mõ- gule. Kaasaegne tõlgendus oleks nelda. Kuni selle hetkeni näib ra – eesti koolilastele tuleks laul- täispunktid välja meelitanud siis, kõik korras olevat. da ikka emakeeles. Teisalt, eks kui bassi ja trummi koostöö Albumi muusika kujutab en- mujal maailmas ole ka koolikiu- oleks sooloekstaaside rütmilis- dast kas tahtlikult või tahtmatult samist. Plaadil on ballaade ja na- harmoonilist kudet veel enam üheksakümnendate produkt- tuke tantsulisemaid laule, albumi The Mighty Five. arendada-lagundada aidanud. sioonivõtetega ja kõlaga igava- lõpus ka paar kohmakat remiksi. Alexei Kruglov – Jaak Ning “Igori aaria” esimeses kol- võitu, ilma igasuguste nurgata- Kõige selle jooksul ei saa lahti Sooäär Quartet. mandikus eelistanuks ma laulu- guste ja allhoovusteta siledat tundest, et albumi üheksaküm- meloodia sirgele esitamisele mi- peavoolu r’n’b’d, kuhu on lisatud nendate aastate mõõde ei ole Art Beat Music dagi nüansseeritumat. räpiosasid ja ühel juhul veidi taotluslik, vaid lihtsalt sedamoo- moodsamat, kuid 2014. aasta lõ- di välja kukkunud. Jaak Sooääre ja Aleksei Kruglovi SANDER UDIKAS pul suhteliselt koomilisena tundu- end juba mõnevõrra tutvusta- muusik vat tite-dubstep’i. Helen MARGUS HAAV nud ansambel on võtnud ette Adamsoni hääl on kõlapildis eriti kultuuriajakirjanik rahvusliku ärkamise aegse Venemaa “Võimsa rühma” loo- mingu. Äraarvatavalt­ on suure osakaaluga Mussorgski “Pildid KUULA KA NEID näituselt” (kolm osa). Plaadikaanel pillimehi ja vene rahvusromantikute ikoonilisi portreid ehtivad narrirõivad ei tähenda, et kokku oleks keera- tud mingi hinnaalandustega ko- mejant. Muusikud ei põe võltsta- gasihoidlikkust, see on kaval re- Helen Adamson. Helen veranss. Plaadi muusika on täieli- Adamson. kult tõsiseltvõetav. Kui popp Yaki-Läki Versions. Eesti Naislaulu võib olla äärmiselt sügavatunde- Helen Adamson. line, miks siis mitte jazz? Narrus Pastacas & Selts 20. võiks avalduda selles, et teema- Helen Adamson on ennast lans- Tenniscoats. Eesti Naislaulu Selts deks on võetud nõnda tuntud ja seerinud kui omanimelist toodet Õunaviks löövad palad. Aga jazz ongi aja- ja oma uut kauamängivat tutvus- Eesti naiskoore koondava looliselt ekspluateerinud löök- tab ta kui debüütalbumit. 2006. Nagu nimigi ütleb, on tegemist seltsi sünnipäevaks ilmunud laule muusikalidest ja mujalt, kus aastal Hylene nime all esinemist eestlase Pastaca (Ramo Teder) topeltplaadil on valdavalt sisaldub rahva muusikaline alustanud tütarlapsel ilmus ja jaapani duo Tenniscoats va- kontsertsalvestused 34 lau- kood. See ergutab nii loojate kui 2007. aastal debüütplaat “Täna rem ilmunud materjali remiksi- lust. Üks erand välja arva- ka kuulajate meeli, pakub ka ära- rikun ma reegleid”, kuid küllap dega, mille autoriteks on mitu tud, on tegemist kodumai- tundmisrõõmu. Selle eest on siin on ta noorusele vaatamata ot- eesti muusikut, aga ka jaapan- se koorimuusikaga. targalt hoolitsetud, põimides sustanud karjääri jätkata nii-öel- lane Daisuke Namiki ja jaapani- Kogumikul astub üles ühek- motiive soolodessegi. Sooäärel da tühjalt lehelt. inglise duo Fleckfumie. sa neidudekoori ja kuusteist naiskoori kahekümne ühek- ja kamraadidel on täidetud see- Turundus sotsiaalmeedias ja Õunaviks andis välja LP-plaadi, sa dirigendi juhatusel. ga mitu hea jazzi eeltingimust. seltskonnaajakirjades on olnud Jaapani firma Afterhours ülli- Esiteks väga head, läbikompo- jõuline ja edukas. Peale debüü- tas ka CD. neeritud teemad, millele on õi- talbumi tuli turule temanimeline

12/2014 39 jazzisessioon nr 9 igatahes. Ajaliselt küll sinna kanti, kuhu ma algselt pakkusin. I. H.: Lugu ise on vanem, kirjutatud 1912. Küllap oli siiski ka tollal veel popu­ laarne.

Art Tatum, “Night and Day”. (Plaadilt “Art Tatum-Ben

FOTO RENE JAKOBSON RENE FOTO Webster Quartet”, 1956) Enne: No kes siis Art Tatumit ei tun­ neks! Tema võtted ja mängutehnika on väga spetsiifilised, seda on tunnistanud ka hilisemad virtuoosid. Oscar Peterson on näiteks rõhutanud, kui oluline eeskuju Tatum talle oli, just parema käe osas. Petersoni vasak käsi on siiski midagi muud kui Tatumil. mängitud tunduvalt hiljem. Bassi on kor­ I. H.: Tatumit peetakse siiani mingis mõt­ ralikult kuulda. Kontrabassi lindistamine tes ületamatuks? Tiit Lauk oli ju pikka aega probleem. No ta oli selles liinis esimene. Meie sa­ See oli üks esimesi stiile, mida mina mas teame ju ainult seda, mis on plaadi oma elus üritasin järgi mängida, hoolima­ IVO HEINLOO peal meieni jõudnud, aga see ei pruugi ol­ ta sellest, et see on tehniliselt üsna ebamu­ jazzikriitik la kõik. gav. Minu nooruses oli seda muusikat na­ Pärast: Saksofonistiks oleksin pakkunud tuke liikvel, raadios kõlas seda rohkem Stan Getzi, kuid siis meenus, et ta ei ole Üheksanda Jazzisessiooni kui päris jazzi ja võibolla seepärast tõmbas vist Tatumiga koos mänginud. Peab ütle­ see rohkem tähelepanu, kuigi seda tegeli­ ma, et omapärane, päris lahe töötlus. külaline oli pianist, kaua- kult kusagil eriti mängida ei saanud. Olen “Night and Day” on siiamaani klassika, aegne muusikapedagoog, Tartust pärit ja korralikku diksiländibändi mida ka noored muusikud mängivad. jazzimprovisatsioonist ning seal polnud. Seda annab mängida igat moodi, ka bos­ Kõrva järgi ei oska vahet teha, kas te­ sanoova võtmes. Mul endal seda konk­ Eesti jazziajaloost õpikuid gu on New Orleansi stiili või diksiländiga. reetset plaati ei ole. Vaimustav mõelda, et kirjutanud Tiit Lauk, keda Pärast: Siis on ta väga põhjalikult uuema­ niimoodi mängib klaverit pime inimene. on nimetatud jazziteadla- te tehniliste vahenditega ümber töötatud. I. H.: “Night and Day”on standard. Ma Arvasin, et lindistus pärineb pigem 1950. olen kuulnud, et jazzmuusikud jagunevad seks. Tema panus Eesti jazzi või 1960. aastatest. kahte leeri, need, kes teavad standardite arengusse on olnud märki- sõnu ja need, kes ei tea... Charlie Parker & Mina kuulun nende hulka, kes ei tea. misväärne. Jazziklubis Philly Dizzy Gillespie, Kuna ma pole kunagi kavatsenud neid lu­ Joe’s kuulasime koos peami- “My Melancholy gusid kaasa laulda, siis ma sõnu ei õppi­ selt jazziklassikat. Baby”. (Plaadilt nud, et mitte risustada oma pead üleliigse “Bird & Diz”, 1952) infoga. Oli küllalt suur hulk noote, mida Enne: See võiks olla pidi pidevalt pähe õppima, puudus veel, et Jelly Roll Morton & pärit neljakümnen­ sõnu... Küll aga olen lauljaid saates tähele Red Hot Peppers, date lõpust, kuna siin pannud, et kui laulja eksib, siis ma võin “Steamboat on tunda mõningaid bebop’i elemente. kohe öelda, millise sõnaga ta mööda pa­ Stomp”. (Plaadilt Trompetimängijana kahtlustaksin Clark neb. Aga kui keegi küsiks, kuidas kõlavad “Complete Recorded Terryt. Bebop’is olid ju küllalt kardinaal­ sama loo esimesed sõnad, jään ma vastuse Sides 1926-1930”) sed rütmimuutused, trumm ei pidanud võlgu. Enne pala avalikus- mängima enam nelja peale, pianist sai va­ Mulle ei meenu ka standardite nimed. tamist: Mis siin ikka öelda, see on jazzi baduse valida harmoonia. Bass muutus Selle põhjus peitub mu noorusajas, kui noorusaegade muusika, äärmiselt elurõõ­ põhiliseks rütmipilliks, mis andis teistele kasvasin jazzmuusikuks. Tartus praktili­ mus. Meeleolu viitab New Orleansi pu­ pillidele suurema vabaduse. Samas, päris selt plaate ei liikunud. Ainus võimalus oli naste laternate linnaosale Storyville’ile, bebop see kindlasti veel ei ole. istuda kell kaks öösel üleval ja kuulata aga tegelikult tundub see lugu olevat linti Pärast: Dizzy Gillespie? Väga ebatemalik

40 12/2014 Ameerika Hääle jazzisaateid. Kell kaks sobilik mees, et ta on kahe näoga ja ei tee tumispunktis. Siin on öösel seepärast, et kella üheteistkümnest vahet süvamuusikal ning jazzil. Sama on kantri, jazzi ja popi saadet segati. Nii kui Willis Conover sisse­ minuga, mängin täitsa mõnuga ka levi­ elemente. See võib ol­ juhatuse tegi, läks segaja peale. Pärast muusikat. Gershwin oli praktiliselt iseõp­ la lihtsalt meeleolu­ muutusid segajad kavalamaks ja hakkasid pija, nii helilooja kui ka pianistina. Häm­ muusika, aga kõlbab saadetele vene rahvalaule peale mängima. mastav, et ilma hariduseta inimene män­ hästi ka tantsumuusi­ Lasin oma maki ja raadio ümber ehi­ gib nii hea tehnikaga. Ma saan talle pihta, kaks. Ma ei tea, kes tada ning lindistasin saateid. Kuna oli lü­ ma saan aru, mida ta on mõelnud, kui ta see võiks olla. hilaine, siis võis vahel isegi ainult pool lu­ on oma teoseid kirjutanud. Pärast: Ma ei ole teda palju kuulanud. Ma gu linti jääda. Teadustust ei pruukinudki pole suur kitarrimuusika fänn, kitarristi­ kuulda. Sellepärast on ka praegu nii, et George Russell, dest on mulle ehk enim meeldinud Wes ma neid teemasid tean, aga loo nime ei “Round Midnight”. Montgomery ja muidugi bossanoova- oska öelda. (Plaadilt “Ezz- muusikud. thetics”, 1961) Bud Powell, Enne: Kui sissejuha­ Miles Davis, “Ife”. “Tempus Fugue-It”. tus läbi sai, oli (Plaadilt “Big Fun”, (Plaadilt “Jazz Giant”, Monki pala muidugi 1974) 1956) täiesti äratuntav. See lugu on iseenesest ju Enne: Kui aus olla, Enne: Ma ei tea, kes programmiline muusika, kooskõlas peal­ siis see ei kuulu mu mängib. Küllalt hea kirjaga. Huvitav tõlgendus. Minu jaoks on lemmikžanrite hul­ tehnikaga vend, na­ Monk heliloojana hoopis rohkem väärt ka. Küsimus on es­ tuke kasutab kui pianistina. Klaverimängijana oli ta ju teetikas ja eetikas. Mida keegi millekski Petersoni võtteid, aga päris kindlasti ei ole päris kehv. Olen kuulnud, kuidas ta ise peab. Ma kuulan seda meeleldi kontserdil, Peterson. Eksib rohkem. Oscar Peterson “Round Midnighti” mängib ja mulle see aga ma ei kujuta ette, et paneksin kodus on üks väheseid mehi, kes suudab mängi­ eriti ei meeldi. Mu lemmikvariant sellest sellise plaadi mängima ja mõnuleksin sel­ da praktiliselt vigadeta. Ju see on siis loo­ palast on Miles Davise kvinteti esituses. le saatel. Minu jaoks jääb siin midagi puu­ duse anne. Pärast: George Russellil on suur muusika­ du. Kõla ja taotlused on teistsugused. Pärast: Saatemeeste peale mõtlesin, aga ei teoreetiline pärand. Russelli üks esimesi Elektroonikaga on professionaalselt üm­ julgenud välja pakkuda. Ray Brown on jüngreid oli tegelikult Bill Evans. Ise Rus­ ber käidud. Ma aktsepteerin loomulikult bassimängijate jaoks epohhi loov isik ja sell mõjule ei pääsenud, tundub mulle. professionaalsust, aga hinge ta ei lähe. on neid, kes teevad teda väga hästi järele, Eks ta funk’i ja jazz-rock’i kanti hoiab. mõistavad tema loogikat. Ma mäletan, et Ornette Coleman, Sellel on ka ju kümneid eri harusid, ega kui mängisin Tartu ülikooli klubis koos “Song X”. (Plaadilt ma neid kõiki ei teagi. “Kunst kunsti pä­ Taivo Sillariga, siis oli Ray Brown ka tema “Sound Grammar”, rast” nagu Vene revolutsiooni aegu. suur eeskuju. Ka trummar Max Roach on 2006) I. H.: Kes seda wah-wah trompetit võiks ajalukku sügava jälje jätnud. Enne: Sellise stiili mängida? I. H.: Mis see stiililiselt võiks olla? suur asjatundja ma ei Nojah, varem osati seda efekti sordii­ Ma ei tükigi neid stiile ja stiilikesi nii pee­ ole. Vahel kuulan, niga teha. Kuuekümnendatel olid vee­ nelt eraldama. Vahel tundub, et uus stiil lihtsalt, et teaks, mida kõike tehakse. Huvi randtoontrompetid, viimasel ajal olen on välja mõeldud lihtsalt selleks, et eelkäi­ sellise muusika vastu on pigem sportlik – kuulnud, et neid on jälle kasutama haka­ jatest eristuda. Ma ei vaeva ennast stiili kuidas mängijatel välja tuleb. Esteetilist tud. Seal oli lisaventiil, millega oli võima­ määratlemisega. Peaasi, kui hästi mängi­ naudingut see ei paku, hakkab eemalduma lik veerandtoone tekitada. Võibolla keegi takse ja on huvitav kuulata. sellest, mis käib minu jaoks jazzi mõiste al­ leiab neile mingi mõistliku kasutuse, paar­ la. Jazz peab olema selline, mis kaasa tõm­ ikümne aasta pärast kuulatakse, et vau, Oscar Peterson, bab. Ma ei tohi saada aega millelegi muule küll on kihvt lugu, küll mängib hästi! “The Man I Love”. mõelda, pean tundma, et olen sada prot­ Kuuekümnendate avangardis ei ole ma (Plaadilt “Oscar senti muusikasse sisse elanud. kuulnud ühtegi lugu, kus see veerand­ Peterson Plays the Praegusel hetkel teeb bassimees seal toontrompet end oleks õigustanud. George Gershwin väga head tööd. Olen ise nooruses natuke Pärast: Eks ta püüdis ja iseenesest on see Songbook”, 1959) bassi õppinud ja tean, kui hea peab olema, ju päris õnnestunud jazzi ja rocki ühenda­ Enne: Lugu on mui­ et sellega toime tulla. mine. dugi kohe teada – Pärast: Ornette Coleman on olnud alati I. H.: See on päris pikk lugu, kestab kaks­ “The Man I Love”. Gershwini olen ma kül­ uue taotleja. Kui ütlesite, et ta polegi pä­ kümmend minutit. lalt palju mänginud. Kui astusin “Jazz­ rast seda plaati salvestanud, siis on võima­ Ega mul kahju ei ole, kui seda lõpuni kaarel” Gershwini kavaga üles, mängisin lik, et tal tekkis samasugune refleks nagu ei kuula. Aga seoses lugude pikkustega – seal lisaks teistele tema tuntud meloodia­ Miles Davisel – tundis, et on vaja teha pi­ kuuekümnendatel mängis mõni mees tele muide ka “Rhapsody in Blue” autori kem paus. tuntud lugu kakskümmend minutit ja esi­ enda loodud sooloklaveri varianti. mesed kaheksateist minutit kuulaja nupu­ Kas pole see Erroll Garner, kes siin män­ Pat Metheny “New Chautauqua”. tas, mis lugu see võiks olla. Alles lõpus gib? (Plaadilt “New Chautauqua”, 1979) mängis jupikese teemat ka, et oleks teada, Pärast: Gershwin on selles mõttes minule Enne: Lahe lugu, mis on mitme stiili ris­ mis see ikkagi on.

12/2014 41 Elleri Jõulumuusika Festival 1. detsember kell 20 Tubina saal KAIDO OTSING 55. Esinevad metsasarveklassi õpilased 2014 2. detsember kell 16 Elleri saal LUMISED KLAHVID. Esinevad klaveriosakonna õpilased 2. detsember kell 19 Tubina saal ÕHTUMUUSIKA MOZARTIGA. Mozarti sonaate esitavad Ebe Müntel ja Jorma Toots 5. detsember kell 18 Elleri saal LÄBI LUME. Annela Läänelaidi viiuliklassi õpilaste kontsert 10. detsember kell 18 Tubina saal ELLERI KOOL 95. SÜNNIPÄEVAKONTSERT. Esinevad õpilased ja vilistlased 11. detsember kell 18 Tartu raekoda FLÖÖDIHELID RAESAALIS. Noorteosakonna flöödiõpilaste kontsert 12. detsember kell 18 Tartu Ülikooli aula, 13. detsember kell 17 Paide Kultuurikeskus ELLERI KOOL 95. SÜNNIPÄEVAGALA. Eller Sümfonie, Elleri Kontsertkoor, solistid, dirigent Lilyan Kaiv Kavas: Eller, Beethoven, Saint-Saëns, Stravinski 15. detsember kell 18 Tartu raekoda LAULAME JÕULUD VALGEKS. Esinevad lauluosakonna õpilased 16. detsember kell 19 Tubina saal VASKSED JÕULUD. Priit Sonni vaskpilliklassi õpilaste kontsert Kaastegev Lõuna-Eesti Noorte Puhkpilliorkester 16. detsember kell 17 väike saal OOTAME PÜHI. Tiina Konksu klaveriklassi õpilaste kontsert 17. detsember kell 18 Tubina saal NOORTEOSAKONNA JÕULUKONTSERT 18. detsember kell 18 Tubina saal TRUMMI JÕULUD. Raivo Rebase löökpilliklassi õpilaste kontsert 18. detsember kell 17 Elleri saal NOORTE HELILOOJATE JÕULUKONTSERT 22. detsember kell 18 Elleri saal ETTEVALMISTUSKLASSIDE JÕULUKONTSERT

Kontserdid on tasuta

42 12/2014