Eesti Kontsert 2008 Arvud, Faktid, Kommentaarid
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Eesti Kontsert 2008 arvud, faktid, kommentaarid SISUKORD EK aasta 2008 4 Toomas Velmet Produtsendid Neeme Punder 5 Andres Uibo Suure-Jaani festival 13 Orelifestival 14 Svea Ideon-Marks 15 Eesti Rahvusmeeskoor 19 Hortus Musicus 20 Koolikontserdid 21 Kontserdiosakond 23 Vanemuise kontserdimaja 24 Pärnu kontserdimaja 27 Jõhvi kontserdimaja 28 EK kontsertide loetelu 29 Esiettekanded 42 Eesti heliloojate teosed 43 Suurvormide ettekanded 49 Kontserdid välismaal 51 Finantstegevus 52 EK töötajate nimekiri 56 EK loomenõukogu 58 EK toetajad ja koostööpartnerid 59 Eesti Kontserdi aastaraamat 2008 Linnaorkester ja Läti Riiklik Sümfooniaorkester. Arnold Schönbergi “Gurre laulud”, Saksamaal Sama kindlalt võib väita, et Balletifestival etendati koos Metsatölliga Veljo Tormise “Raua Jõhvis on tippsündmus ja sari “Eesti muusika needmine” ja Inglismaal koos BBC Walesi kullafond” koos Neeme Järvi juhatatud sümfooniaorkestriga Igor Stravinski “Kunigas “Joonase lähetamisega” koos riigi 90. sünni- Oidipus”. Need on ju kõik tippsündmused! päevaga veelgi enam. Hortus Musicuse repertuaar hõlmab ausalt Eesti Kontsert on eelkõige eesti muusikute öeldes hõlmamatut – st muusikat 8. kuni teerada. “Violino bis” ja “Vocalissimo” on need 21. sajandini. Kogu see maht on jaotatud ligi Toomas Velmet väljundid, kuhu rajad on juhtinud meie keelpilli- 35 erinevasse läbikomponeeritud ja lavastatud Eesti Kontserdi ja vokaalkunsti tipud. Eesti Kontsert pole jää- programmi. Viimastel aegadel on märgata ka loomenõukogu esimees nud ootama, millal noor ja talendikas interpreet huvide laienemist, nii pakkus 2008. aasta meile arglikult uksele koputab, vaid on agaralt asu- Mozarti ja Beethoveni viiulisonaate Andres nud neid ise küpsetama. XI konkurss-festival Mustoneni ja Ivo Sillamaa interpretatsioonis. Con Brio, I Pärnu viiuldajate konkurss, II Mart Kui Eesti Rahvusmeeskoor jõudis Gustav Saare nimeline vokalistide konkurss ja I Julius Ernesaksa 100. sünniaastapäevani, siis Etendusasutus Eesti Kontsert sai 4. veebruaril Vaksi nimeline puhkpillimängijate konkurss on Hortus Musicus jõudis barokkmuusika 2008. aastal 67aastaseks (kui arvestada fakti, need ettevõtmised, kus karastuvad talendid. festivali 20 aasta juubelini. See kujunes et asutus on ENSV Riikliku Filharmoonia ot- Iga selline võistlus on kahtlemata tippsündmus. tõeliseks vanamuusika peoks ja kulmineerus sene järglane). Aastad ei ole vennad, neid on Eesti Kontserdi juhatatud rajal, sarjas “Noored pidusöögiga nime all Magnum Hortus selle pika aja jooksul olnud äärmiselt hädistest talendid”, on tee Estonia kontserdisaali leidnud Musicus. kuni üliedukateni ja 2008 võiks tõenäoliselt üheksa noort talenti. 2008. aastal tähistas Eesti Vabariik oma kanda viimaste hulka. Eesti riiki külastas kol- 2008. aastal korraldas Eesti Kontsert 18 festi- 90. sünnipäeva ja Eesti Kontserdi tegevus oli mandat korda (enne seda 1899 ja 1937) selle vali. Mõni neist esitles kaheksa päeva jooksul sellega seotud. Raske on muusikasündmusi orkestri ajaloos Berliini Filharmoonikud koos paikselt 24 üritust (Suure-Jaani Kappide fes- objektiivselt hinnata, kuid vähemalt formaalselt peadirigent Simon Rattle’iga. Kuna orkestril tival) ja mõni teine seitsme päeva jooksul 19 oli sel aastal Eesti Kontserdi programmides on tavaks olnud kord sajandis külastada Eestit, üritust (Saaremaa ooperipäevad). Seega võiks väga palju eesti muusikat, nii klassikalist kui siis aasta 2008 võiks ka tembeldada 21. sajan- kõiki neid 18 festivali või kontserdisarja tegijaid ka moodsat, ja eesti muusika kõlas mitmes di tippsündmuseks. Jääb üle loota, et aeg nimetada tippsündmuste korraldajateks. paigas üle kogu Eesti. tiheneb ja sündmused – need tõelised – koos Eesti Kontserdi katuse alla on ennast ammu- Nagu öeldud, on Eesti Kontsert kulgemas sellega. Tipphetki ei saa olla massiliselt, kuid ammu seadnud kaks eesti muusikakultuuri oma 68. eluaastat ja näinud aja jooksul nii ka Berliini Filharmoonikute kõrvale on võimalik tippkollektiivi – Eesti Rahvusmeeskoor (RAM) mõndagi. Kindlasti ei ole olnud halvemaid 2008. aastal asetada nii mõndagi. Paneksin ja Hortus Musicus. Midagi sarnast on neis aegu kui sõja- ja sõjajärgsed aastad. Sama siia Midori (viiul), Talich Quarteti, pianistid kollektiivides: ütleme RAM – mõtleme Erne- kindlalt võib väita, et pole olnud paremaid Pascal Rogé ja Arkadi Volodosi, Metropolitan saks, ütleme Hortus – mõtleme Mustonen. aegu kui see, kuhu oleme jõudnud. Seetõttu Opera solisti Angela Browni (Aida) koos Läti Maestro Gustav Ernesaks on juba eesti ei maksa tulevikku karta – eesti rahva ilujanu Riikliku Sümfooniaorkestriga. Lisaks objektiiv- kultuurilugu, kelle 100. sünniaastapäeva ja Eesti Kontserdi elujõud on igal juhul tugeva- setele tippudele koosneb eesti kontserdielu iga tähistamine oli rahvusmeeskoori 2008. aasta mad kui mistahes kohalik või globaalne kriis. kuulaja subjektiivsetest tippelamustest, millest pealisülesanne, mille puhul astusid koori ette Maailma kultuuride ajalugu kõneleb sellest, et kindlasti enamik mahuvad Eesti Kontserdi Olev Oja, Kuno Areng, Eri Klas, Ants Üleoja ja raskematel aegadel suureneb otsustavalt janu lavalaudadele. Helsingi Linnaorkester Jõhvi tänane koori kunstiline juht Ants Soots. See oli tõsiväärtusliku järele! kontserdimajas, Ka Bo-Chan Suure-Jaani mitte ainult RAMi, vaid kogu riigi tippsündmus. kirikus või NATO bigband Sillamäel – need on Aasta esimesest poolest oli erakordseteks seal tippsündmused. Aga ka Black American nii juba nimetatud Gavin Bryarsi esiettekan- Opera Gershwini “Borgy ja Bessiga” Kures- ded, aga veel Alfred Schnittke Koorikontserdi saares või Gavin Bryarsi teoste maailma meeskoori seade (Aare Kruusimäe) ja Galina esiettekanded koos Eesti Rahvusmeeskoori ja Grigorjeva “Elu öö” esiettekanded Kaspars Pärnu Linnaorkestriga ning kohe sama orkestri Putniņši käe all. Eliitkoori ette pääsesid veel baasil Heikki Sarmanto džässooperi “Manon” meie dirigendid Andrus Siimon, Hirvo Surva esiettekanne maailmas. ja Andres Heinapuu. Et RAM on tõenäoliselt Möödus aastaid, õigemini aastakümneid, kui ainuke professionaalne meeskoor maailmas, meid ei külastanud ükski sümfooniaorkester. siis ei kustunud rahvusvaheline huvi tema 2008. aastal oli neid külalisi aga kogunisti kuus. vastu ka 2008. aastal. Eesti Vabariigi 90. Bergeni sümfooniaorkester, Peterburi Maria aastapäeva tähistamist alustati Taanis, Norras Teatri sümfooniaorkester, Riiklik Akadeemiline kanti koos Bergeni sümfooniaorkestriga ette Sümfooniaorkester Peterburist, Helsingi Eesti Kontserdi aastaraamat 2008 Neeme Punder Tagasivaade Produtsent Tiiu Valper 2008. aastal toimunule Toimetaja 2008/09 kontserdihooaja tipp – Berliini Matti Reimann (Sirp) kirjutab Weberni ettekan- Leelo Kõlar (Teater.Muusika.Kino): “Lewise Filharmoonikud Tallinnas! dest: “Ei söanda neid pillilt pillile kanduvaid mäng vangistas kuulama algusest lõpuni. /–/ 4. mai oli see õnnelik päev, mil Eesti publik hämaraid repliike meloodiateks või soolodeks Värvimeister, peente kõlavarjundite valitseja sai Estonia kontserdisaalis nautida maailma nimetadagi, niivõrd ühtne tervik moodustus. – kõik mõtestatud ja tervikus.” esiorkestri fantastilist musitseerimist koos Seesugust atmosfääri, mis saalis valitses, ei Ada Kuuseoks (Teater.Muusika.Kino): “Lewise oma peadirigendi Sir Simon Rattle’iga. Kõlas leia ühelgi plaadil.” Schubert haaras lõpuni ning sel hetkel oli Johannes Brahmsi Traagiline avamäng, op. 81, tunne, et täiuslikumalt mängida pole enam Anton Weberni Kuus pala orkestrile, op. 6, Igor 1998. aastal alguse saanud rahvusvaheline võimalik.” Stravinski Sümfoonia kolmes osas ja Ludwig pianistide festival toimus juba VI korda, Nele-Eva Steinfeld (Muusika): “Paul Lewise van Beethoveni Sümfoonia nr 7 A-duur, taas esindusliku pianistide paraadi ja (1973) mängulaadi võib kunstilise suuna op. 92. Kontsert oli palavalt oodatud, eks seda programmivalikuga. Toimus 13 kontserti, poolest kõrvutada julgelt András Shiffi, Murray näitas ka piletimüük 5. novembril, mis kestis näitus “Klaveriõhtu läbi aegade”, kaks eesti Perahia või Radu Lupu omaga.” vaid napilt kaks tundi, kuna pääsmed lihtsalt heliloojate esmaesitust, mängis eesti noorte Marko Martin (Teater.Muusika.Kino): “Lewist lõppesid. Suurimad tänud siinkohal ka Eesti pianistide järelkasv, maailma ning meie eliit. iseloomustab tõsine, läbimõeldud, analüütiline, Vabariigi Kultuuriministeeriumile, kes kontserdi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimusid isikupärane ja sügav mäng.” toimumisele oma toetava õla alla pani. meistriklassid. Allakirjutanu lemmikesineja oli kahtlemata Igor Garšnek (Sirp): “Niisuguse, maailma Avalöögi andis legendaarse Marta Argerichi Pascal Rogé Prantsusmaalt. Tema kavas absoluutsesse tippklassi kuuluva sümfoonia- lemmikmuusik, virtuoos Sergio Tiempo kõlas vaid prantsuse muusika delikatessidest orkestri Eesti-visiit on ilmselt võimalik vaid (Venezuela/Argentina), ERSO ja dirigent Dmitri koosnev sekser. kord sajandis ning tundub takkajärgi lausa Slobodeniouk (Venemaa/Soome) Chopini, Tamara Unanova (Teater.Muusika.Kino): uskumatu sündmusena.” Liszti, Raveli ja Stravinski muusikaga. “Silmapaistev kõlakoloriit ja peenus. Terviklikkus Märt-Matis Lill (Postimees): “Kõlab võib-olla Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa (Teater. ja sügavus.” ebaeestlaslikult pateetiliselt, aga raske on Muusika.Kino): “Põnev oli teda kuulata. See Ada Kuuseoks (Teater.Muusika.Kino): “Pascal tundeid vaos hoida, kui midagi niivõrd suurt, on ere individuaalsus.” Rogéle kuulus festivalimaastikul eriline head ja imelist sulle koduuksest sisse tuleb. Ruth Ernstson (Teater.Muusika.Kino): koht. See oli äärmiselt nauditav prantsuse /–/ See aga, mis Berliini