Nr 10 oktoober 2008 hind 29.-

Tagasivaade L Eesti suve- / festivalidele 11^ Eesti Filharmoonia Kammerkoor BBC Promsil Tiiä Ester Loitme ja Ellerhein Eriline jazzmuusik Rahsaan Roland Kirk Swedbank rrmmnar

Sünnipäevakontserdid

E 6. oktoober kell 17 Vanemuise kontserdimaja Festival Tartu Jazz esitleb: ^^^Щ чЩ^Щ/^^' N00RTEK0NKURSS

P12. oktoober kell 16 Vanemuise kontserdimaja Festival Tartu Jazz esitleb: Tantsuetendus CHANGING IMAGES RUSSELL LEON ADAMSON (Jamaica/ Soome) CINO BRADLEY MILLER (USA / Soome) Ansambel TRIO X (Rootsi), Lembit Saarsalu (tenorsaksofon)

N 23. oktoober kell 11,13 ja 15 Vanemuise kontserdimaja Lastepäev "TEEME ISE MUUSIKAT" Vanemuise kontserdimaja 10. sünnipäeva tähistamiseks pakume lastele isetegemise rõõmu läbi muusika. Kontserdimajas on avatud õpitoad eri stiilide muusikaga.

N 6. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja Vanemuise kontserdimajal 0! GALAKONTSERT EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER VANEMUISE SÜMFOONIAORKESTER Dirigendid TOOMAS KAPTEN, ENDEL NÕGENE, MIHKEL KÜTSON, HENDRIK VESTMANN Kontserti juhib MART MIKK Wagner. Kolmanda vaatuse avamäng ooperile "Lohengrin" Brahms. Ungari tants nr 5 Rimski-Korsakov. Capriccio espagnol, op. 34 Glinka. Avamäng ooperile "Ruslan ja Ludmilla" Borodin. "Polovetside tantsud" R. Strauss. "Nõnda kõneles Zarathustra"

P16. november kell 16 Vanemuise kontserdimaja Vanemuise kontserdimaja orel 30! AARE-PAUL LATTIK (orel), JULIA LENTSMAN (sopran) URMAS TANILOO (orel), LEMBIT SAARSALU (saksofonid) Kavas Tšaikovski, Rahmaninov, Vierne, Franck, Durufle, Saint-Saens ning Edgar Arro rahvaviiside seaded ja Rudolf Tobiase looming

L 22. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja TOBIAS. "JOONASE LÄHETAMINE" EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER EESTI RAHVUSMEESKOOR, ORATOORIUMIKOOR Kammerkoor VOCES MUSICALES VANEMUISE RAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOOR KONTSERDIMAJA Koormeister Risto Joost MARINA LAPINA (sopran, Venemaa) MERLE SILMATO (metsosopran), JUHAN TRALLA (tenor) 10 aastat RAUNO ELP (bariton), JOHANN TILLI (bass) Piret Aidulo (orel) meie piin järgi Dirigent NEEME JÄRVI

^ AMSERVAUTO P R I K E POSffllKCS e/v* www.concert.ee Intro 10/2008 KAVA

SOOLO 2 Tiina Mattisen. Tahan, et mul endal oleks Igal aastal tähistatakse oktoobrikuu esimesel päeval rahvus­ põnev teost mängida. Intervjuu Martin vahelist muusikapäeva, mille algatajaks oli 1975. aastal legen­ Kuuskmanniga daarne viiuldaja Yehudi Menuhin. Sellise päeva loomise ees­ BAGATELLI D märgiks oli viia muusika kõigi rahvakihtideni, arendada kul­ 7 Nele-Eva Steinfeld. Uudiseid maailmast tuurilisi ja esteetilisi väärtusi ning edendada UNESCO rahu ja IMPRESSIOONID 9 Virve Normet. Kuldseid lehekülgi eesti kam­ sõpruse ideaale. mermuusikast. Keelpillikvartett TetrArchi ja Ühes oma intervjuus ütleb Menuhin, et kõikjal on liiga pal­ Peep Lassmann kontserdisarjas "Eesti muusika ju taustamuusikat, mis neelab suure osa meie teadvusest. Nii kullafond" 10 Ivalo Randalu. Orelimängude kroonika. XXII nagu maal tuleb maalida puhtale lõuendile, peab muusika välja Tallinna rahvusvaheline orelifestival kasvama vaikusest. Menuhin usub elava kontserdi jõusse, sest 13 Anu Paulus. Kuidas keerata kruvi ehk ooperi- muljeid Birgitta festivalilt see sisaldab alati ainulaadset, ainult sel hetkel tekkivat loome­ 16 Kristjan Hallik. Komöödia algab sealt, kus... jõudu, iga kord uut, mida ei teki siis, kui paneme lihtsalt plaadi Kontsertetendus "Kino & Komöödia: ühe muusiku tõus ja langus" Birgitta festivalil plaadimängijasse. 17 Joosep Sang. Rastaman, Live Up. The Wailers featuring Elan Tallinnas 18 Johanna Mängel. Harmooniline kokkupõrge. la Remmel Kontserdisarja "Eesti mõisad 2008" lõppkontsert Tammistu mõisas 20 Nele-Eva Steinfeld. Kammermuusikat Tallinnas. Tallinna kammermuusika festival 22 Elamusrohked Kuressaare kammermuusika päevad

Peatoimetaja la Remmel [email protected] MODULATSIOON Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] 24 Anneli Ivaste. Eesti Filharmoonia Toimetaja Joosep Sang [email protected] Kammerkoor Edinburghis ja BBC Promsil Turundusjuht Herje Tamm [email protected] Kujundaja Ande Kaalep [email protected] RUBATO Keeletoimetaja Kulla Sisask 26 Joosep Sang. Daamid ja härrad - Rahsaan Roland Kirk! Rahastaja EV Kultuuriministeerium Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital AKTSENT Väljaandja SA Kultuurileht 28 la Remmel. Euroopa Liit toetab uusi Voorimehe 9,10146 Tallinn struktuureja innovatiivsust. Intervjuu Marje Lohuaruga Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus Toimetus: Rävala pst 16,10143 Tallinn, II korrus, В 214 MÕDU LATSIOON Toimetuse telefon 66 757 88 30 Priit Kuusk. Tiia-Ester Loitme pälvis tunnus­ Kodulehekülg: muusika.kul.ee tust nii Kanadast kui Jaapanist Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas Laki 26,12915 Tallinn POP & ROCK ISSN 1406-9466 32 Margus Kiis. Suvised suured rockifestivalid © Eesti Muusikanõukogu AKTSENT Tellimine: AS Express Post 34 la Remmel. Euroopa Klaveriõpetajate Ühingu Maakri23A, 10145 Tallinn konverents Tallinnas Tel 617 7717, www.tellimine.ee Tellimisindeks 00679 MELOMAAN Otsekorraldus 21 krooni number 35 Heliplaatide tutvustus Aastatellimus 295 krooni Muusikaõpetajatele ja -õpilastele aastatellimuse COLLAGE soodushind 215 krooni. Soodushind kehtib ka 38 Valik oktoobrikuu muusikasündmusi pensionil olevatele muusikaõpetajatele. Tellimine: [email protected], [email protected], 6675 788,55 56 18 94

Martin Kuuskmann FOTO STEFAN BREMER FOTO STEfiejREMER Enne jaani oli Tallinnas tuntud fagotimängija Martin Kuusk­ lenud kuue CD salvestusel, millest "Absolute Mix" (2001) sai mann (sündinud siin 21. aprillil 1971). Kolm päeva pärast kol­ Saksa heliplaadikriitikute auhinna. Ehkki tema repertuaar hõl­ meaastast vahet. Juba kaheksateist aastat on tema kodu USAs, mab muusikat varasest barokist džässini, on olulisim osa selles ometi võib temaga vesteldes nautida head emakeelt, ärksat eesti nüüdismuusikal. Näiteks on talle fagotikontserdi kirjutanud meelt ja üllatavatki kursisolekut siinse (muusika)eluga. Martin Christopher Theofanidis (1997, 2002), Eino Tamberg (2002), läks Ameerikasse vahetusõpilasena Tallinna Muusikakeskkooli Erkki-Sven Tüür (2003), Gene Pritsker (2004), Charles lõpuklassist, õppis aastatel 1990-1992 Californias San Jose Coleman (2005), Tõnu Kõrvits ("Teispool päikesevälju", 2005) State Universitys ja 1991-1992 ka eraviisil Rufus Olivier'juu­ ja David Chesky (2006). res, lõpetas 1995. aastalsolistidiplomiga Yalei ülikooli muusi­ Kui eelmistel kordadel oli koduskäik ühendatud kontsertide­ kaosakonna, 1997. aastal Manhattani muusikakooli ning 1998. ga, siis sedapuhku salvestati koos Kristjan Raudaluga materjal aastal magistrina Yale'i ülikooli. Oma esimese soolokontserdi sooloplaadile, kavas Tõnu Kõrvitsa "Laul kaugele sõbrale" ja andis Martin 1992. aastal Tallinnas, kuid nüüdseks on sooloesi- Luciano Berio "Sequenza XII" soolofagotüe ning Arvo Pärdi nemisi olnud mitmelpool Euroopas ning Kanadas, Jaapanis, "Spiegel im Spiegel", Antonio Carlos Jobimi "Inutil Passagem", Austraalias ja muidugi USAs. Ta on solistina üles astunud sel­ Daniel Schnyderi Sonaat, Jules Massenet' "Meditatsioon listes esindussaalides nagu Carnegie Hall, Kennedy Center Thäisist", Miguel Kertsmani "Campeäo" ja "Nocturne and Concert Hall, Merkin Concert Hall, Alice Tully Hall, Musik- Lullaby" fagotile ja klaverile. See töö sai ka järgneva vestluse läh• halle Hamburg, mainekatel muusikafestivalidel Bremenis, tepunktiks. Hamburgis, Kuhmos, Gstaadis, Umeäs, Bellinghamis ning osa­

muusika 10/2008 3 Millest lähtusid kavavalikul? Ütlesid just, et sa ei mõtle fagotist üldse kui orkestripillist... Kui panen kokku plaadi või ka kontserdi kava, püüan kõigepealt Jah, mõtlen fagotist kui pillist. Aga iga pilli, kas või suupilli, võib valida heliloojad, keda tuntakse. See pole populaarsuse tagaaja­ ka orkestrisse panna. mine - selleks et inimesed tuleksid, pead neile pakkuma midagi, mida nad teavad. Põhiline küsimus on ikka selles, et fagotti ei Kui suur sinu orkestrikogemus on? võeta algul soolopillina ja kui ka heliloojad tunduvad võõrad, võin New Yorgis olles mängisin paljudes heades orkestrites, nagu ma jääda võimaluseta tõestada, mida see pill suudab pakkuda. Orpheus Chamber Orchestra, Orchestra of St. Lukes, New Jersey Plaadi põhimõte on näidata fagotti kui sooloinstrumenti täiesti sümfooniaorkester, Broadway orkestrid, osalesin ka Moskva uuest küljest, tuues eriti esile fagoti meloodilist, isegi mediteerivat kammerorkestri kontserdireisil. Ja esimestel aastatel ka Anu Tali külge (Berio ja Part), aga näidata ka ilutulestikulaadset tehnikat. sümfooniaorkestris, kus oli väga tore mängida. Kahjuks on dis­ Püüan pakkuda mitte ainult muusikahuvilistele, vaid ka kontserdi­ tants niivõrd suur, et osalemine muutus raskeks. Souli filharmoo- korraldajatele kõike, mida fagott võimaldab ja mida mina sellega nikud on Korea suurim orkester, neil on väga mainekas dirigent teen. Kuid peaeesmärk on siiski pakkuda publikule lihtsalt väga ja mul on seal erileping. Nii et see on huvitav pakkumine, ei saa head muusikat. Loomulikult ka eesti muusikat, sest eesti muusika kurta. on hea. Tõnu Kõrvits on mu vana sõber, tema lugu olen mänginud nii sageli kui vähegi võimalik ja see oli ka esimene, mille selle plaa­ Eelmine kord olid siin koos Marika Järviga, kui esines duo di peale üldse valisin. Pärdi teos sobis kavaga lihtsalt väga hästi Martinika, teame su kuulumisest Kristjan Järvi Absolute kokku. Ta ei teagi, et selle oma plaadi peale panen. Tean, et ta on Ensemble'isse, nüüd salvestad koos Kristjan Randa luga... Kui väga kriitiline, aga jään lootma, et ta on minu esitusega nõus. suure osa sinu tegevusest hõlmab koostöö teiste (välis)eesti muusikutega? Nimetasid, et keegi ei mõtle fagotist nagu soolopillist. Millal Kahjuks ei ole meil Martinikaga kaua aega kontserte olnud, sest sa ise hakkasid uskuma, et see on soolopill? teised projektid on ikka ette tulnud. Ja Kristjan Järvil on väga ti­ Millal meil sinuga kõige esimene intervjuu oli? 1990. aastate al­ he esinemisgraafik, nii et kui meil on Absoluteiga aastas kokku gul? Juba siis uskusin, et iga pill võib olla soolopill. Aga pakku­ üks kuu reisimist, siis sellega me piirdume. Joe Zawinuli surma misega "fagott soolopillina" on alguses vahel raske uksest sisse tõttu jäid meil kahjuks väga paljud kontserdid ära, sest olime sel­ saada ... Igaüks tõlgendab soolopilli võimalusi erinevalt ja nii lele koostööle rajanud terve suure programmi. Kristjan pean ma festivali- ja kontserdikorraldajatele ikka ja jälle ennast Randaluga hakkan nüüd ehk tihedamalt koostööd tegema, sest tõestama. Ja see tõestus on mäng. Tahan, et inimesed ei oleks meil on hea klapp ja on ka palju sobivat muusikat, mida mängi­ kinni juurdunud ettekujutustes, et nad enne vestlust alati kuulak­ da. Aga ees ootavad projektid kitarrist Angel Romero, basstrom- sid, kuidas ja mida ma pillil öelda tahan - alles siis räägime. Ja bonist David Taylori ja mitme teise muusikuga. Mui on käsi mit­ fakt on see, et kui esinemine tehtud, järgnevad enamasti ka tagasi mes kohas sees ja pean vaatama, et ennast ribadeks ei tõmba. kutsumised ja soov koostööd jätkata. Küsimus pole selles, kes on Siiani ei ole seda veel juhtunud ja elu on äärmiselt huvitav. halb ja kes parem mängija - orkestrandid on ju vägagi head Näiteks mängin paari nädala pärast Washingtoni osariigis ühel muusikud. Aga minu mõtlemisviis on teine. Ma ei võta fagotti festivalil muu hulgas Mozarti fagotikvartetti, mis on originaalis absoluutselt orkestripillina. Mulle on see lihtsalt hääl, millega ma oboekvartett KV 370. Tegelikult on mul ka uus töö - mind valiti ennast väljendan. Fagoti eelis on väga suur dünaamiline skaala ja mõni kuu tagasi minu nõusolekul oma kodulinna Blainei kont­ see, et ta on ka väga inimhääle moodi. Jah, registri mõttes on fa­ sertorganisatsiooni Pacific Arts Association tegevdirektoriks. gott loomulikult vaiksem kui trompet või viiul, paljud nurisevad- Meil on seal hea, 800-kohaline saal, kus korraldame hooajal neli­ ki, et ei ole kuulda. Tõnu Kõrvits ja Eino Tamberg on mulle kir­ viis kontserti. Suvel toimub nädalane džässifestival "Blaine Jazz jutanud kontserdi koos suure orkestriga, aga fagott on nii seatud, Festival for Teens", kus osalevad keskkooliealised noored muusi­ et mind on kogu aeg kuulda! Kui kirjutad fagotile ja seda pole kud ja kuhu sel aastal on oodata saja kahekümne õpilase ringis. kuulda, pole see pilli süü. Loomulikult aitab kaasa ka võimekas Tegemist on Ühendriikides päris ainulaadse festivaliga, kus õpi­ mängija. Mina saan end selle pilli abil muusikalises mõttes välja takse pillimängu, teooriat, heliloomingut ja arranžeerimist ning elada ja tõestan, mida on võimalik fagotiga teha. kantakse ette ka tihe kontserdikava, moodustatakse mitmesugu­ seid ansambleid ja bigbände. Juhendajad on suurepärased - Neid tõestamise võimalusi on sul rohkesti olnud, su esinemisi Berklee kolledžisa Seattlei konservatooriumist, Manhattani on tunnustanud ka mainekas press, näiteks korduvalt "New muusikakoolist ja veel mitmest heast koolist. Mui on plaan seda York Times". Sellega kaasnevad ilmselt ka uued pakkumised? festivali nii stiilide kui ka esinejate osas laiendada. Algatasin seal Jah, kontserte tuleb üha rohkem. Aga mul on kolm last ja ma ta­ uue programmi "Classics Plus", milles osalevad ka need noored han ka nendega olla. Pealegi õpetan ma nüüd Manhattani muusi­ muusikud, kes ei ole varem džässiga tegelnud, kuigi huvi on. kakoolis, kus pean paar korda kuus käima. Nii et ma ei kipu iga New Yorgist tuleb Gene Pritsker (kelle lugusid ma olen ka siin pakkumist vastu võtma, võtan ainult parimad. Äsja kutsus tun­ esitanud) õpetama instrumenteerimist ja arranžeerimist, musit­ tud dirigent Myung-Whun Chung mind esimeseks külalisfagotis- seerides ühtlasi oma bändiga, kus ta räpib ja teeb kõiksugu trik­ tiks Souli filharmoonikutesse, kuhu on pikka aega soolofagotisti ke. Iseenesest pole ju crossover enam midagi uut, aga paljud noo­ otsitud. Lähen esialgu juulis üheks nädalaks. Kavas on Tšaikovski red, eriti need, kes ei ela suurtes muusikalinnades, pole sellega kuues sümfoonia ja Beethoveni neljas klaverikontsert, mõlemas eriti kokku puutunud. Enamasti ollakse kas üks või teine, kas suured fagotisoolod. Võimalik, et hakkangi paar korda aastas seal "klassikaline" või mitte. Tahan "Classics Plus" programmiga pak­ käima. Loomulikult on see suurepärane võimalus, sest minule on kuda õpilasele ja kuulajale midagi Absolute Ensemble'i taolist. Ja orkestrimäng väga meeldiv vaheldus. kindlasti kavatsen noorte kõrvale peale meie oma õpetajate veel

4 muusika 10/2008 Proovis koos Paul Mägiga. FOTOSCANPIX

suurte nimedega esinejad saada, nii et n-ö õppefestivalil esinek­ meil võimalused olemas. Asja tuum pole mingi stiili tutvustami­ sid tippmuusikud. Selle jaoks on muidugi raha vaja ja sponsorite ne, vaid inimestele parima muusika pakkumine. Näiteks paljud kokkuajamine on üks minu töödest. Asjad arenevad kõvasti pa­ armastavad seal kantrimuusikat - miks mitte kutsuda siis mõni remuse poole ja mulle meeldib seda teha, see on huvitav. hea kantrigrupp. Või näiteks Earth, Wind & Fire! Väga paljud mäletavad seda ansamblit ja minagi kuulaksin neid hea meelega! Sa elad nelja tuhande elanikuga Blaine'is juba viis aastat. Kas U2 toomine käiks mul praegu rahaliselt üle jõu, kuid kui raha on võtsid selle tegevdirektori koha vastu soovist elavdada koha­ olemas, siis saab kõike. Aga maailmas on väga palju suurepära­ likku muusikaelu? seid muusikuid, kelle kutsumisega saab kohalikku muusikaelu Tead, meil on küll neli tuhat elanikku, aga oleme Lääne-Ameeri- elavdada. Näiteks oleks väga tore, kui Eesti Filharmoonia ka kõige loodepoolsemas nurgas: Kanada piirini on meilt üks ki­ Kammerkoor mõne oma turnee ajal ka meil peatuks. Arvan, et lomeeter, lääne poole enam ei saa, sest ookean tuleb ette, ja nad müüksid seal vägagi hästi ja neid ootaks suurepärane menu. Seattleini on sada kaheksakümmend kilomeetrit. Selle kiirtee lä­ heduses elab neli ja pool miljonit inimest, mis muudab festivali Argument "see müüb" on ikkagi oluline? seisukohalt linna elanike arvu vähetähtsaks, pigem on see festival Ikka. On tõsi, et muusikaga vähem kursis publikut on raskem neljale ja poolele miljonile inimesele. huvituma panna. Jah, kui pianistidest esineks Lang Lang, siis te­ da teab igaüks, kes on vähegi kursis klassikalise muusikaga. Aga Elamise seisukohalt on see arv ilmselt vägagi oluline, ja seda kui tooksin esinema samaväärse, pidevalt maailma esindussaali- positiivses mõttes. des kontserte andva, kuid staarioreoolita pianisti, tuleks publiku Jah, mõnus. Me teame väga paljusid kohalikke elanikke ja nemad saamiseks kõvasti rohkem vaeva näha. New Yorgis seda problee­ meid. Oleme oma perega seal hästi sisse elanud. Võib-olla tun­ mi ei ole, idarannik on idarannik ja läänerannik on läänerannik. nen ennast seal väga koduselt ka seetõttu, et sealsed elanikud on Idarannikul on kontserte kuhjaga, näiteks New Yorgis esineb iga enamikus põhjamaised, Islandi ja Norra juurtega. päev mingi tipporkester, või isegi kaks korraga...

Ja ikkagi, kas uues ametis peegeldub sinu soov tuua kodulinna Kas sinu kavatsus haarata ühe festivaliga väga erinevaid muu- rohkem ja paremat muusikat? sikasuundi on tingitud vajadusest publikut meelitada või oled Kindlasti! See kontserdisari on juba kaheksa aastat käinud ja ise ka muusikas n-ö kõigesööja ega taha end oma valikutes pii­ need kontserdid on olnud head. Aga mina olen optimist-maksi- rata? malist, soovin kõrgemat taset. Alati! Eriti nõuan seda kõigis enda Jah, mulle meeldib igasugust muusikat mängida. Võiksin vabalt ka tegemistes. Kahtlemata tahan sinna maailma tippmuusikuid, olgu mingit Stingi laulu mängida, aga seekord tuli plaadil üks Jobim et­ siis klassikalise, džässi või levimuusika valdkonnast. Ja selleks on te. Fagotil on tegelikult väga palju klassikalist repertuaari - ma

muusika 10/2008 5 võiksin su riiulid neid noote täis laduda. Muidugi on seal ka palju Eks mul ole õpetamine juba rakkudes, mu ema on klaveriõpetaja. head, näiteks Vivaldi, Mozarti või Saint-Saensi lood, mida ma olen Ise hakkasin õpetama 1997. aastal Mannes School of Musicus, palju kordi mänginud. Aga kui minu plaati vaadata, siis seal on ai­ aga olin juba varem eratunde andnud. Mulle pakub mõnu, kui nult kaks fagotilugu: Berio ja Kõrvits. Ausalt öeldes fagoti tavare- saan ennast õpetades välja elada niisamuti nagu soolokontserdil, pertuaar mind eriti ei innusta. Ka tehniliselt pakub see mulle väga eriti kui on tegemist hea õpilasega. "Kuiva kännu" õpetamist vähe, mis ei tähenda, et kõik, mida mängin, peaks olema mingi püüan vältida. Aga vahel saab ka sellest kuivast kännust vägagi "tagaajamine". Pigem ei ole seal minu jaoks piisavalt hinge sees. vastuvõtlik käsn. Tahan, et mul oleks endal põnev teost mängida ja sellepärast män­ gin teisi asju või teoseid, mis heliloojad on mulle kirjutanud. Kas meenutad oma esimesi õpetajaid - kuidas klarnetiga Villu Mustingu juures alustasid... Kas mõni uus teos on ka tellitud? Villu Musting oli suur laulja. Mui on olnud head õpetajad. Kertsman kirjutab uut kontserti ja tal on tihedad suhted Dennis Inimesele jääb tavaliselt külge see, mis on kõige parem. Ja mul on Russell Daviesiga, kes on paljusid tema teoseid juhatanud. Tõnu õnne olnud võrdlemisi paljude õpetajatega. Nad on olnud head Kõrvitsaga on lähiplaanis uus teos fagotile ja kammerkoorile. inimesed, head ja kannatlikud õpetajad. Kannatlikkust on tõesti Kristjan Randaluga on juttu olnud fagoti ja klaveri topeltkontser- vaja, rapsimisega ei jõua kuskile. Vahel näeb andekuse küll kohe dist, Ka Helena Tulve ja Ülo Kriguliga on räägitud. Eks kogu aeg ära, aga esimese ebaõnnestumise järel ei või siiski otsustada, et ei ole midagi uut katlas - kui üks kontsert hakkab ühele poole saa­ ole andi. Tihti ongi noortel just aega vaja, eriti siis, kui õpilane ma, hakkab järgmise ettevalmistus pihta. Mui on palju heliloo­ on kinnine. Mina olen õppinud just kannatlikkust ja töökust. jaid, kellega tahaksin väga koostööd teha. Kui teoseid tellin, jätan Seda peab endal olema ja seda peab oskama õpilastele märkama­ heliloojale täiesti vabad käed. Ma ei anna neile mingeid muid pii­ tult sisendada. Kui hakkad õtse peale käima, et harjuta, siis õpila­ re kui oma kõige alumine ja ülemine noot ja palun neil kirjutada ne ei hakka harjutama. Ta tuleb viia arusaamiseni sellest, kui hea seda, mis pähe tuleb. Nende helikeelt tean muidugi ette, muidu on harjutamine talle endale. Muusikakeskkoolis mängisin vahel ma ei küsiks. rohkem korvpalli kui pilli. Edaspidi oli rohkem tampi peäl ja ka rangemad õpetajad. Kuna olin Yaleis sellises keskkonnas, kus oli Palju neist uutest teostest repertuaari jääb? palju häid mängijaid, pidin paratamatult harjutama, muidu olek­ Tahaksin neid veel rohkem esitada. Tamberg kirjutas suure fago- sin teistest maha jäänud. Ja tunnet, et jään kellelegi jalgu, ei ole tikontserdi ja see on suurepärane teos. Täielik patt, et ma siiani ei mul õnneks kunagi olnud. Konkurents oli kogu aeg ja sai asja ole saanud seda rohkem esitada. Tahan kindlasti seda viga paran­ küll. dada. Loomulikult on üks põhjusi selles, et mul ei ole õnnestu­ nud seda plaadistada - plaat annab võimaluse teost kergemini di­ Ameerikas kohe uusi korvpallikaaslasi ei leidnud? rigentidele ja produtsentidele tutvustada. Nii et seda tuleb teha Sai mängitud küll. Aga kahtlemata pidin üksi olles enda eest seis­ kiiremas korras, samuti Tüüri kontserdiga, mis on küll tema tšel- ma ja seal oli mul juba siht selge. Ma ei tulnud Ameerika autosid lokontserdi seade, aga soolopartii võimendatud fagotile on uus. vaatama, tulin tööd tegema, õppima. Yale on ikkagi Yale - see oli Väga vahva teos. Ehk õnnestub see järgmisel kevadsuvel ERSOga väga kiire elukool. Olen juba poole oma elust USAs elanud. Jah, ära teha. Koik kolm mulle kirjutatud eesti fagotikontserti (ka ma olen oma õpetajatega väga rahul ja ma olen rahul sellega, kui­ Kõrvitsa "Teispool päikesevälju") vajavad ja väärivad palju män­ das mu elu siiani on läinud. gimist, sest neis on palju väge. Mis on lisaks koolile veel oluline, mis su interpreediteed on Ja kellelgi pole õnnestunud su "kaela murda"? suunanud? Ühe intervall tuli Tambergi kontserdis ära muuta, see kordus ko­ Ausalt öelda minu enda naine Tiiu, kellega me abiellusime 1997. gu aeg ja oli natuke ebamugav mängida. Aga üldiselt on siiani aastal. Meil on väga hea teineteisemõistmine, oleme parimad õnneks läinud. Põhimõtteliselt on nii, et kui heliloojad saavad se­ sõbrad, meil on kolm suurepärast last - William, Anneliis ja da, mida nad kirjutavad, ka ümiseda või vähemalt oma peas ette Oskar. Tead, professionaalsed suhted on ühed, nendega saad kujutada, saan mina seda ka mängida. minna punktist A punkti B. Aga kui sul on pereelu korras ning sul on hea kodus olla - ja mind on sellega väga õnnistatud -, siis Oled korduvalt nimetanud laulmist. Kas laulad ka ise? professionaalsed suhted lihtsalt tekivad. Selline on minu sügav Ainult omapäi või tundi andes... Aga laulmine on tähtis ja oma­ veendumus. Ma olen tundlik inimene ja kui mul pereelu ei ole aegne RAMi poistekooris laulmine andis kahtlemata väga palju. korras, siis mu hing ei puhka ja ma ei saa ka oma tööd korrali­ Kui näiteks õpilane ei suuda midagi artikulatsiooni mõttes õigesti kult teha. mängida, fraasi lahti mõtestada ja ma näitan oma pillil ette, siis ei pruugi see teda aidata. Proovib ikka ja jälle, aga ei õnnestu. Siis Kas lastest tulevad ka muusikud? ütlen, et ta laulaks. Esimene kord enamasti häbenetakse. Aga kui Villul on trummid - ostsime need talle teisteks jõuludeks. Ja see uuesti palud täiesti vabalt ette laulda, siis ta laulabki nagu oma on vahva, sest rütmitaju on üks hea asi. Kas me neist just muusi­ vannitoas. Ja äkki on kõik paigas ka mängides. Ta on saanud et­ kud kasvatame, aga muusikal on nende elus kindlasti oma osa! tekujutuse, kuidas seda teha. Mida rohkem sa instrumentalistina Villu on viieaastane ja tema lemmikbänd on U2. Ta tunneb raa­ laulad, seda kergem on mängida. diost ära ka ükskõik millise biitlite laulu. Ja Mozarti ka. Praegu ta ütleb küll, et tahab saada samasuguseks fagotimängijaks nagu Hea, et õpetamiseni jõudsime. Oled oma õpetajaid kiitnud, isa, ja see paneb mind natukene mõtlema. Kuigi - muusiku elu nüüd õpetad ise. on hea, ma ei kurda.

6 muusika 10/2008 BAGATELLID * MAAILM

NELEEVA STEINFELD pianist

Suri pianist Aleksandr Slobodjanik neratsiooni parimaid pianiste. daselt levinud ooperiajakiri, 1936. aastast Kümnendal augustil suri 66-aastaselt nak­ Slobodjanik on esinenud maailma kõi­ Ameerikas ilmuv Opera News välja iga- kusliku meningiidi tagajärjel New Jerseys kides suuremates kontserdisaalides, nagu aastased preemiad, tunnustamaks maail­ ukraina päritolu pianist Aleksandr Slobod­ Carnegie Hall, Avery Fisher Hall, Kennedy ma juhtivate muusikute panust ooperi janik. Slobodjanik saavutas kuulsuse juba Center, La Seäla Milanos ja Theatre de valdkonnas. Seekordsed auhinnasaajad endise Nõukogude Liidu aegadel romanti­ Champs Elysees Pariisis, ning soleerinud olid sopranid Natalie Dessay ja Renee liste teoste virtuoosse ja emotsionaalse tõl­ selliste tuntud orkestrite ees nagu Chicago, Fleming, metsosopran Marilyn Home, ba­ gendusega, olles ka Ameerikas nõutud Londoni, Pittsburghi, Montreali ja San riton Sherrill Milnes ja helilooja John kontsertpianist ja õpetaja. Francisco sümfoonikud, New Yorgi, Los Adams. Varasematel aastatel on selle pree­ Viieteistkümneaastaselt võeti Aleksandr Angelese ja Peterburi filharmoonikud, mia pälvinud näiteks bariton Thomas Slobodjanik vastu legendaarse professori Philadelphia ja Clevelandi orkestrid. Tema Hampson, sopran Deborah Voigt, dirigent Heinrich Neuhausi klassi Moskva Muusika­ koostööpartneriteks olid dirigendid James Levine ning tenor ja dirigent Placido keskkoolis, aspirantuuris jätkas ta Moskva Leonard Bernstein, Kurt Masur, sir John Domingo. Preemiate pidulik kätteandmine konservatooriumis Vera Gornostajeva ju­ Barbirolli, Christoph von Dohnanyi, Valeri toimub 16. novembril auhinnagalal hotellis hendamisel. Slobodjanik saavutas tunnustu­ Gergijev, Mariss Jansons, Neeme Järvi, Plaza New Yorgis. se mitmel rahvusvahelistel võistlustel, seal­ Dmitri Kitajenko, Kirill Kondrašin, hulgas Chopini konkursil Varssavis ja Tsai- Mstislav Rostropovitš, Gennadi Roždest­ Ajulained kohtuvad helilainetega kovski konkursil Moskvas. Svjatoslav Richte- venski, Thomas Sanderling ja Maksim Tänavune Salzburgi festival algas Cleve­ ri soovitusel tutvus temaga impressaario Sol Šostakovitš. landi orkestrile tavapärasest erinevalt. Hurok ning tänu viimasele toimus 1968. Nimelt osales orkester dirigent Franz aastal Slobodjaniku debüüt Carnegie Hallis. Opera News jagas preemiaid Welser-Mösti eestvedamisel Salzburgi fes­ Ameerikas võeti ta selgelt vastu kui oma ge­ Juba neljandat korda andis maailmas laial­ tivali raames toimunud muusika ja aju

Stseen ooperist "Kärbes Ooperikaunitar Anna Netrebko naaseb peagi pärast poja sündi lavale. FOTOD INTERNETIST

muusika 10/2008 7 BAGATELLID * MAAILM

sümpoosionil, mis sai teoks Clevelandi or­ Jordaanias toimub 12. oktoobril heate- jõudis tükk septembri algul. kestri ja Clevelandi kliiniku koostöös. gevuskontsert "Pavarotti ja sõbrad", kus esi­ Howard Shore, kes kirjutas muusika ka Clevelandi kliinik on meditsiinikeskus, nevad Pavarottiga läbi aastate koostööd tei­ filmiversioonile, kujutles "Kärbest" ooperi­ mis seob omavahel arstiabi, teadustöö ja nud tuntud poplauljad Elton John, Bono, na juba siis, kui film 1986. aastal esilinas­ meditsiinihariduse. Seega on käimas koos- Celine Dion ja Sting. Kontserdi tulu anne­ tus. Ooperiloojate sõnul pole tegemist siiski tööprotsess, milles uuritakse aju muusika­ tatakse ÜRO-le. filmi puhtakujulise kopeerimisega, pigem ga seotud funktsioone ning muusika mõju 17. oktoobril avab Rooma Vittoriano oli eesmärk luua uus teos, mis põhineks nii ühiskonnale ja tervisele. muuseum näituse Pavarotti elust, kus välja­ filmil kui ka lühijutul. Filmimuusikast on Juba ammu on arvatud, et heade muu­ panekute hulgas on nii pilte, filme kui ka ooperisse jõudnud ainult kaks teemat. sikute aju erineb tavainimeste omast. kostüüme. David Henry Hwangi libreto sisaldab Nüüdseks on see leidnud ka teaduslikku tüüpilise ooperi kõiki vajalikke elemente - kinnitust. Uuringud on näidanud, et muu­ Stradivari tšello oksjonil armastust, transformatsiooni, tragöödiat ja sikutel on tavalisest kõrgem hallolluse Sel sügisel tuleb oksjonile üks kuueküm­ surma. Nagu lühijutus ja filmiski, kesken­ kontsentratsioon kuulmiskeskuse piirkon­ nest säilinud Stradivari tšellost. 1717. aas­ dub ooper teadlasele, kes loob teleporteeri- nas. Muusika ja aju meeleolukeskuse vahel tal Itaalias Cremonas valminud pill kuu­ misaparaadi, mida katsetab enda peäl. on samuti selge seos, mida plaanitakse lub Stradivari nn kuldsesse perioodi. Saatuse tahtel satub koos temaga masinasse põhjalikumalt uurida, leidmaks viise ini­ Hoolimata sellest, et instrumendil on mõ­ kärbes, mille tulemusel segunevad inimese meste tervendamiseks muusika abil. ned osad hiljem asendatud, hinnatakse ja putuka DNA. Üks Clevelandi teadlane on väitnud, et pilli väärtuseks umbes 18-23 miljonit Uus ooper tõi kokku mitmed tuntud statistika kohaselt võib kontsertide külasta­ krooni. nimed, lisaks Cronenbergile osalesid eten­ mine lisada inimesele juurde neli kuni ka­ Pill kuulus James Bondi raamatute au­ duses dirigent Placido Domingo ja Oscari heksa eluaastat, kuigi nimetatud väitel puu­ tori Ian Flemingi poolõele, inglise tipptšel- võitnud disainer Dante Ferretti. Peaosades dub teaduslik kinnitus. Sellegipoolest on listile Amaryllis Flemingile, kes soetas pilli astusid üles Daniel Okulitch, Ruxandra muusika osa stressi maandamisel oluline. 1950. aastatel. Flemingite perekond müüb Donose ja Gary Lehman. Pidev stress võib lühendada inimelu peaae­ pilli, et toetada õppeasutust Royal College gu kahekümne aasta võrra. of Music, kus Amaryllis Fleming õppis ja Anna Netrebko tagasitulek Dirigent Franz Welser-Möst, kes hiljuti õpetas. Maailma üks säravamaid sopraneid Anna pikendas oma lepingut Clevelandi orkestri­ Stradivari tšellod satuvad müügile ha­ Netrebko on selle aasta 27. juunist alates ga, peaks septembris läbima teadusliku ees­ ruharva ning viimasel ajal on nende hind ooperietendustes pausi teinud. Tema vii­ märgiga aju-uuringu, mille abil loodetakse järsult tõusnud. Tehingud Stradivari pilli­ mane ülesastumine toimus Viinis. Põh­ edendada teadmisi muusika seotusest aju dega toimuvad tavaliselt privaatselt, ent juseks oli tema esiklaps Tiago Aura erinevate funktsioonidega. Uurimistöö tu­ seekordne oksjon avalikustatakse internetis Schrott, kes sündis Anna Netrebko ja bass- lemustest loodetakse abi esmajoones dep­ ning 1.-31. oktoobrini saavad osaleda kõik bariton Erwin Schrotti perre 5. septemb­ ressiooni käes vaevlevatele inimestele ja au- soovijad. Tšellot on võimalik näha ril. tistidele. Londonis, Cremonas, Bostonis ja New Kolmekümne seitsme aastane vene Yorgis. sopran Anna Netrebko on teinud peadpöö­ Luciano Pavarotti mälestus ritavat karjääri, vaimustades publikut maa­ Seoses aasta möödumisega maailmakuul­ Õuduslugu "Kärbes" uues ooperikuues ilma elitaarseimatel lavadel. Pärast 23-aas- sa tenori Luciano Pavarotti surmast kor­ George Langelaani lühijutul põhinev taselt tehtud sensatsioonilist debüüti raldatakse tema mälestuseks mitmel pool David Cronenbergi film "Kärbes" ("The Ameerikas San Francisco ooperiteatris on kontserte. Esimene neist toimus Pavarotti Fly", 1986) on nüüdseks valatud ka ooperi tema lauljatee olulisemad tähised 2002. surma-aastapäeval 6. septembril tema ko­ vormi. Tegemist on David Cronenbergi la­ aasta debüüdid Metropolitan Operas ja dulinnas Modenas, kus kanti ette Verdi vastatud kahevaatuselise ooperiga, mille Salzburgi festivalil. Tänavu anti Netrebkole Reekviem. Publiku arvukuse tõttu toimus muusika on kirjutanud David Henry Grammy vene muusikast koosneva plaa- järgmisel päeval seal ka lisakontsert. Hwangi libretole kanada helilooja Howard dialbumi eest ning Ameerikas valiti ta aasta Itaalia kultuuriministri ja La Seäla ooperi­ Shore. Viimane on loonud muusikat pal­ muusikuks 2008. teatri toetusel korraldatakse Modena mu- judele filmidele, nende hulgas ka triloo­ Anna Netrebkot on teatrilavadele tagasi nitsipaalteatris Pavarotti mälestuseks laulu- giale "Sõrmuste isand", ning saanud arvu­ oodata järgmise aasta 14. jaanuariks, mil konkurss, milles plaanib osaleda ligemale kalt preemiaid, sh Grammy aastatel 2002, Peterburi Maria teatris etendub Donizetti 250 lauljat üle terve maailma vanuses 18- 2003 ja 2004 ning Kuldgloobuse aastatel ooper "Lucia di Lammermoor". Sama lava­ 30 aastat. Konkursi finaal toimub 3. ok­ 2003 ja 2004. teose nimiosas laulab Netrebko ka toobril ning žürii esimeheks on palutud te­ Ooper "Kärbes" valmis Pariisi Theatre Metropolitan Operas alates 26. jaanuarist nor Carlo Bergonzi. Võitjatele pakub La du Chätelet' ja Los Angelese ooperi telli­ 2009. Seäla teater võimaluse osaleda ühes algava musena. Esietendus toimus Pariisis selle hooaja ooperilavastuses. aasta 2. juulil ning Los Angelese lavadele

8 muusika 10/2008 IMPRESSIOONID Kuldseid lehekülgi eesti kammermuusikast VIRVE NORMET muusikaajakirjanik

Keelpillikvartett TetrArchi (vasakult): Kristjan Hallik (viiul), Indrek Leivategija (tšello), Kristiina Kostrõkina (viiul) ja Laur Eensalu (vioola). FOTO TAAVI KULL

TT^eelpillikvartett TetrArchi ja Peep Lass- mõndagi muud. tuna heliplaadil "Eduard Oja. Vaikivad l\.mann 6. septembril Tallinnas, Mederi Märgatavalt "tooremana", peaaegu pri­ meeleolud", siis iga uus ettekanne vaid rõ­ saalis. Kavas Erkki-Sven Tüüri Keelpilli­ ma vista mängituna kõlas Rudolf Tobiase hutab selle muusika püsiväärtust.) Kaaslase kvartett, Rudolf Tobiase Keelpillikvartett nr Kvartett nr 2. Noortele omane tunnete im­ ja sõbra Eduard Tubina hinnangul oli Oja 2 c-moll, Ester Mägi Keelpillikvartett nr 2 pulsiivsus reetis kerget närvilisust, kiirusta­ geniaalselt andekas muusik, kelle võimed "Eleegiad" ning Eduard Oja Klaverikvin­ mise pitser "sundis takka" ja muusikalised jäid lõpuni välja arendamata ning kelle elu­ tett. mõtted kaotasid tihti oma lõpetatuse. käik ja teoste saatus kulges lõputus võitlu­ Dünaamika oli ebaloogiliselt hüplev ning ses ebaõnnega. Eesti Kontsert koos EV Kultuuriministee­ kohati mängiti lihtsalt "kõvasti ja kiiresti", Kvinteti siinses esituses oli heas mõttes riumiga alustas sel hooajal kontserdisarja mis klassikaliselt kaunile ja traditsioone tunda meistri kätt, s.o Peep Lassmanni kui "Eesti muusika kullafond". Ühise nimetaja järgivale teosele muidugi kasuks ei tulnud. pianisti rolli. Ettekanne kujunes terviklikult alla mahuvad Rudolf Tobiase oratoorium Ka tuntud kolmas osa ei pääsenud rabeda nauditavaks ja pälvis paljude kLiulajate sii­ "Joonase lähetamine" ja kantaat "Johannes esituse tõttu mõjule. rast imetlust, kuivõrd hea teosega on tege­ Damaskusest", ent põhirõhk on asetatud, On ehk huvitav teada, et eesti muusika mist. Ning esitajate osa selle mulje tekkimi­ tsiteerin: "meie muusikaajalugu kaunistava­ ajaloos kirjutas üldse esimese keelpillikvar­ sel polnud mitte teisejärguline! Eduard Oja te heliloojate kammermuusika tippteostele". teti 1899. aastal just Tobias. 1902. aastal val­ muusika teeb hästi mängitavaks-kuulata- Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud minud Teise kvarteti kolmandat osa "Öö­ vaks ühelt poolt klassikaliselt tasakaalusta­ kauni pealkirjaga kontserdisari tõi vihma­ pala" peetakse aga üheks kaunimaks lehe­ tud, mahe ja pillide tämbriilu esile tõstev sele ilmale vaatamata Mederi saali ehk küljeks eesti kammermuusikas. Tobiase elu­ nn kvartetikõla. Taas jäi meeldivalt kõrva Gustav Adolfi Gümnaasiumi aulasse saali­ ajal seda kvartetti tervikuna ette ei kantudki. tšello tämber ja emotsionaalsus ning vioola täie kuulajaid. Mõnusaid kontserdimuljeid Hoopis teine kvaliteet valitses kontserdi oma kaunimatel lüürilistel hetkedel. Samas oli oodata niihästi esinejate poolelt kui ka teises pooles. Ester Mägi Keelpillikvartett on Oja muusika arendus kvintetis pillavalt teostest. Keelpillikvartett TetrArchi (alustas nr 2 "Eleegiad", loodud noore heliloojakäe- jõuline, heldelt helimasse "liikuma panev", aastal 2006) koosseisus Kristjan Hallik, ga (1965), on kLijunditelt leidlik, nõtke, ma- ansambli täiskõlas lausa sümfooniline. Kristiina Kostrõkina, Laur Eensalu ja terjalikasutuselt delikaatne, faktuurilt hab­ Klaver pluss keelpillikvartett on üks kam­ Indrek Leivategija ei ole end veel eriti tutta­ ras ja algusest lõpuni Mägile ainuomase mermuusika täiuslikemaid ansambleid. Ka vaks mänginud. Lugedes kavalehelt, kui elegantsiga. See muusikaliste mõtete maa­ Oja kvintett ja selle esitus hea akustikaga hõivatud on kõik neli noort muusikut oma ilm oli mängijaile justkui väga loomuoma­ Mederi saalis oli suur nauding! Tundus, et õpingute ja mitmete töökohustustega, tek­ ne. Esitus oli läbimõeldult terviklik, nüansi- ka esitajatele. kis vaikne hirm, kas käesolev kava pole rikas, kaunite tämbrileidudega ja klassikali­ Oja kaasaegsed on talle ette heitnud noorte jaoks mitte liiga vastutusrikas. Ega selt sulni kvartetikõlaga (eriti meeldisid tšel­ teose liigset modernsust. Kvinteti kolman­ kontserdi esimene pool neid hirme väga ka lo ja vioola), dünaamilised liikumised olid dat alaosa kuulates mõtlesin, et ehk võis hajutanud. loogilised ja põhjendatud. Mulje sellest liht­ just see osa neid epiteete tollal pälvida... Avateose, Erkki-Sven Tüüri Kvarteti sa ja loomuliku musitseerimisena kõlavast Praegu aga on see meie meeltele nagu (1985) pingeline, tundeid (ja kõrva) kriipiv ettekandest oli ülimalt hea ja sama meelt brahmsilikult voolav klassika. helikeel, sirged, "alasti" toonid, nukrus ja tundus olevat ka saalis viibinud helilooja. Niisuguses ülevas esitajate-kuulajate justkui lõputu otsimine - miks? miks?! - Kontserdi lõpul kõlanud Eduard Oja ühtekuuluvustundes see sarja esimene lubas muusikat vahendada oma veenva Klaverikvintett on üks ülekohtuselt unus­ "kuldne kontsert" lõppeski. Järgmine kont­ loogikaga, samas aitas õigustada ja peita ka tusse jäänud helitöö. (Et nüüdseks on teos sert Rahvusooperi puhkpillikvintetilt nüansseerimise, kõlakvaliteedi ja puhtuse ka Urmas Vulbi, Toomas Nestori, Andrus Vainu, Kuulbergi, Sumera ja Tormise kava­ küsitavusi. Oli väga kauneid hetki, ja nii ja Teet Järvi ning Vardo Rumesseni mängi­ ga kutsub kuulama novembrikuu algul.

muusika 10/2008 9 IMPRESSIOONID Orelimängude kroonika IVALO RANDALU muusikateadlane

XXII Tallinna rahvusvaheline orelifestival listes, Jaani kirikus ja toomkirikus, Pärnus Purcelli Süidiga trompetile ja orelile moo­ 1.-10. augustini kontsertidega Tallinnas, Eliisabeti kirikus ja kontserdimajas ning dustasid need toreda sisekontrastina oma­ Tartus ja Pärnus. Tartus Peetri, Jaani ja roomakatoliku kiri­ ette kompositsiooni. Ainult et miks pidid kus. Esmakordselt kahekümne aasta järel õhtu kaks poolt nii erinevad olema? Siiski 1. august 2008 on tähenduslik daatum, loobuti kontsertidest teistes maakondades, - Panso deklareerinuks küllap, et miks ka millega märgiti ära saja kolmekümne neid asendasid nn orelireisid (vorm, mis mitte! aasta möödumine Ladegast-oreli ehitu­ Läänes hoogu kogumas). Meil toimus neid Andres Uibo ja Hortus Musicus sest ning kümne aasta möödumine kuul­ kolm: Ines Maidrega Iisakusse, Christiega Andres Mustoneniga otsisid võimalusi ba­ sa Ladegast-Sauer-oreli restaureerimisest Valka ja van Dijkiga Valjalasse. Lähtuti roki ja tänapäeva kõlade "lepitamiseks", va- ja sisseõnnistamisest Tallinna toomkiri­ Tallinnast, kaasas (välis)publik, tee peäl heldades saksa ja prantsuse muusikat Edgar kus. 1998. aastal kõlas toonaseks tähtpäe­ põigati huvitavamate pillide juurde ning Arro rahvaviisitöötlustega. Põnev oli! vaks loodud Hugo Lepnurme Avamäng, sihtpunktis kuulati koos kohalikega päris- Kõrvalmärkusena tõdegem, et kui Arro nüüd oli sama teos Kadri Ploompuu esi­ kontserti. Tänavu ei jõutud veel asja laia­ värvirohked palad omal ajal välja toodi, tuses nii Tallinna rahvusvahelise orelifes- pinnaliselt korraldada, sõitudeks piisas väi­ tundus vist nii mõnelegi "karjapoisi paju- tivali (TROF) pidulik avapala kui ka aus­ kebussist, ent näiteks järgmiseks aastaks pillilugude" orelile noodistamine kohatu, tusavaldus lahkunud mentorile. Et ükski kavandatakse ameeriklastega märksa osa- nüüdseks mängitakse neid aga raja tagagi. riigi-, linna- või kultuuriisa tervitama ei võturohkemaid trette - huvi meie eripärase Stefan Palm, Tallinna Kammerorkes­ saabunud, tulenes ilmselt kultuuriülesest orelivara vastu jätkub ja kasvab. ter ja Eesti Rahvusmeeskoor Andres horoskoobist. Nüüd kiirpilk üle Tallinnas toimunu. Mustoneniga andsid suurepärase ülesehi­ Muidu aga pandi festivali tähele küll: Umbes neljakümneaastase esinemisprakti­ tusega kontserdi, kus Bachi Tokaatalt F- kahtkümmend kuut kontserti külastas viis kaga professor Jacques van Oortmerssen duur suundus mõtteliin Lassuse motetile tuhat inimest, üritusi kandis üle Klassika­ Hollandist pakkus kuulata Saint-Saensi, "Prophetiae Sibyllarum" ja seejärel Thomas raadio ning Pärdi ja Tulevi muusikaga õh­ Liszti, Rheinbergerit, Lefebure-Welyd ja Daniel Schlee (1957) tsüklilt "Der Kreutz- tut Jaani kirikust koguni üheteistkümne rii­ oma psalme. Meie professionaale ta väga ei weg unseres Herm und Heilander" (orelile gi raadiojaamad. Nagu ikka, moodustasid vaimustanud; organist Tiit Kiik: "Koik oli ja keelpillidele) omakorda Bachi Fuugale F- valdava osa publikust turistid, kuid usun, et nagu peab, aga isikupäratu, igavavõitu." duur. Bachi esitused sakslaselt olid lihtsalt kui kavade ja esinejate kõrgest tasemest Siinkirjutajale Rheinbergeri sonaadid (nr 4 suurepärased, Tokaata seejuures meeletus oleks rohkem teavitatud, näinuksin saalides ja 11) siiski meeldisid. Väga tunnustatud tempos; sama käib Schlee kohta. Kahjuks ei arvukamalt ka kohalikke. Öeldu valguses on ta aga õpetajana, kiitjateks oma Sibe- saa seda väita moteti kohta, mille ülipeen on muidugi kurb tõdeda, et orelimaailma liuse Akadeemia päevilt ka Ene Salumäe ja polüfooniline struktuur lamestus tuimaks esikümne hulka kuuluvate Peter van Dijki Kristel Aer. kõlamassiks. Pole ilmselt RAMi lugu, või (Holland) ja James David Christie (USA) Van Dijki, Vox Clamantise, Andres kui, siis alles vaevalise töö järel. meistrikursustest EMTAs, Tallinna toomki­ Uibo ja Jüri Leiteni kontserdil leidsid hääl Piret Aidulo ja Aabi Ausmaa tõid väl­ rikus ja Jaani kirikus võttis osa vaid näpu­ ja instrumentaalne väljendus ideaalse koos­ ja vabalt reastatud kava, milles Buxtehude täis orelitudengeid. Miks küll, kui 1990nda- luse. Kantud sügavast vaimsusest, lõid laul­ ja Bachi kõrval domineeris eesti uuem tel tungles samas kümneid huvilisi mitme­ jad hollandi meistri kaastoel missaga ühe muusika: Marguste, Remme, Vähi ja Sisask. telt aladelt? TROFi tipphetke. Oma ansambli kohta Üsna oskuslikult kasutas Aidulo 17-regist- Mõnel korral on TROF sisaldanud ka tunnistab Jaan-Eik Tulve, et "kontsertidel rilise pilli piiratud võimalusi, Sisaski teoses lihtsalt meeleolukaid kavu (kontserdid hakatakse juba küündima niisuguse loo­ arendas ta materjali, justkui olekski tal suur Leigol) või koondunud mingi läbiva telje mulikkuseni, et kuulajad on arvanud, nagu instrument käes. Ning kas öökahvatu kuu- ümber (Widor, Süda ja Vierne, Bruhns, kuuleksid nad kohapeal sündinud improvi­ vikerkaar (Vähi "Kuuvikerkaare laul") pida­ Bach). Seekord polnud ei ühte ega teist, oli satsioone". Duo Uibo-Leiten, kes tähistas nukski värvidest kiiskama? Nagu iga muu­ vaimuliku suunitlusega tõsine ja sisukas oma koostöö kahekümnendat aastapäeva, sikariist, nõnda on ka tromboon kõigist festival, hõlmamata sealjuures kaalukaid tekitas valdavalt eesti autorite töödega ilusam ja kasvab oreliga haruldaselt ühte, barokksuurvorme. Ja oli ometi avar ja mit­ (Mägi, Igor Garšnek, Sisask, Tüür) eelne­ eriti Gardner Readi palas "De profundis". mekesine, pakkudes mitmeid kõrghetki. nud missale järsu mentaalse ja kõlalise Tervikuna oli Aidulo mäng loomulik ja Tallinnas sündisid need hetked Nigu­ kontrasti. Raamituna Loeillet' Sonaadi ning vormikindel.

10 muusika 10/2008 Ines Maidre kontserdikavad annavad tunnistust laiast silmaringist ja avarast muusikamaitsest. FOTO EESTI KONTSERDI ARHIIVIST

Kuna Ines Maidre tähistas tänavu oma Vanade prantslaste (Couperin, Marchand) Praegu vaid 18-aastane Mari-Liis õpib 50. sünnipäeva, kuulusid valikusse talle tä­ kõrval kõlasid Bretagnei päritolu lauljalt- Viini muusika- ja näitekunsti ülikooli teisel henduslikud oopused. Eksivad need, kes heliloojalt heebrea, türgi, šoti ja keldi laulu­ kursusel ning mängib kauni kandva tooni­ leiavad, et Maidre kavad kannavad juhus­ dele lisaks ka tema enda omad. Kummatigi ga (Pärdi "Peegel peeglis"), ka tehniline pa­ likkuse pitserit. Vastupidi, meenutagem te­ ei usaldanud noor daam Jaani kiriku akus­ gas pole laita (Uibo "Bach peeglis"). Uibo ma programme "Katedraali aknad", "Luige­ tikat ja moonutas võimendusega harfi õrna kõrvutas julgelt oma ja Pärdi oopusi, pelga­ laulud orelile" jt. Seekordne võiks olla heli. mata mõjutuste läbipaistvust. Püüd eeskätt "Minu muusikalised lilled", lilledeks pühen- Monaco organist Olivier Vernet tuli orelile loodut kitarripartiidega rikastada duslood: Toivo Tulevik "Ines" esiettekandes välja puhta prantsuse muusikaga, valitud viis selles kavas kahepidistele tulemustele - ja Kurt Wiklanderilt Fantaasia op 36. Tä- ajastust, mil see jälle nähtavale tõusis. Koik kui kitarr Uibo teost "New Jerusalem" kaht­ hendusteosed aga Bachilt, Grignylt, pakutu - Pierne, Ibert, 1940 noorelt huk­ lemata rikastas, siis Pärdi "Fratreses" kõlas Franckilt, Südalt, Messiaenilt ja Widorilt. kunud geniaalne Jehan Alain ning Widor see võõralt ja originaali toonust lahjenda­ Ines pole mitte üksnes meie koolitatumaid (Sümfoonia nr 6) - võlus lihtsa ja vaba kä­ valt. ja tugevamaid, vaid ka avarama ampluaaga sitlusega. Pealegi mõjus prantslaslik osaline Ameerika orelikorüfee, üks kahest pea­ muusikuid. pinnapealsus kosutavalt TROFi üldise tõsi­ esinejast James David Christie tuli välja Aare-Paul Lattik koos keldimeelse meelsuse foonil. valdavalt prantsuse helitöödega. Uibo: prantslanna Cecile CorbePiga esitasid taas Andres Uibo, Heiki Mätliku ja Mari- "Tunnistasime oreli ja organisti ideaalset nn segakava, kus Hindemithi Esimese ore­ Liis Uibo valik oli tervikuna helisevamaid klappi. Christie ise aga hakkas siitpeale lisonaadi osad vaheldusid laulu ja keldi kõigest kuuldust. Uibo ja Mätlik on staaži- Ladegast-Sauer-orelit oma õpetajaks pida­ harfi mänguga. Kavasse laiali jaotatunagi kad duoistid, nende heliplaadid nõutud; ma!" Christie teine kontsert pakkus haara­ peeti Lattiku esitust sonaadist kogu festivali Andrese viiuldajast tütar Mari-Liis andis va valiku hollandi ja saksa barokkmeistrite üheks kõrghetkeks orelimuusika vallas. isaga kontserte juba eelmisel hooajal. lühematest vormidest, mis mõjusid erandi-

muusika 10/2008 11 IMPRESSIOONID tult lihtsate ja sisusuurtena. letuse kui ka dünaamilisuse eest. Saksa džässorganisti Barbara Den- Paul Hillier koos Eesti Filhar­ nesleini ja Villu Veski koostöö ei suju­ moonia Kammerkooriga ning inglise VÄRSKE nud just kõige paremini. Ja seda mitte organist Christopher Bowers-Broadbent VAIMUSTUS Villu, vaid külalise süül, kes oli tehnili­ asuvad juba pikemat aega ühes paadis selt nobe, kuid küllaltki stampide küüsis Arvo Pardiga - see on ideaalne vaimne RAUNO PEHKA ega tulnud improvisatsioonidialoogides kooslus, mida võisime festivalilgi kogeda. korvpallur suuremat kaasa, pigem pidurdas sakso­ Pärdi teoste kõrval kõlanud Toivo Tulevi fonisti. Kuid oli ka nauditavaid hetki - religioosse sisuga "Suvine vihm" sulandus haaras soolobluus. oma heakõlalisuse ja väljenduslaadiga Viimati õnnestus käia tänavusel Birgitta Huvitaval kombel piirdus teine pea- täpselt õhtu ideoloogiasse. Pärdi kaheksa festivalil vaatamas flamenkoetendust külaline Peter van Dijk n-ö poolteise oopuse järjekord (aastast 1980 kuni mul­ "Don Juan". Mis seal salata, mulle meel­ kontserdiga, seevastu nähti teda festiva- luseni) kõneleb sellest, et ühte, kõige täht­ dis. Kuna etendus oli hispaania keeles, lipäevil alatasa teiste mängu jälgimas. samat jutustades on ta ikkagi alatasa mida ma eriti ei valda, tuli erilise tähele­ Jaani kirikus valmistas ta üllatuse selle­ muutumises - vastuseks neile, kes peavad panuga keskenduda muusikale ja tant­ ga, et vahetas Berliozi ja Regeri, mis Pärdi muusikat ühetaoliseks. Muu hulgas sule. Peaaegu mu kõrval istus üks foto­ muidugi eeldanuksid hoopis toomkiri­ kuulsime ülimalt viimistletud faktuuris graaf, kes tegi muudkui pilte ja vaatas ku pilli, Bachi vastu välja. Alustas meis­ nüüd esmakordselt Eestis ka a cappella neid üle. Et saal oli pime, torkas fotoek- ter plaanikohaselt Buxtehude paladega, kooriteost "Morning Star", imeline kõrg­ raan häirivalt silma, varsti aga olin eten­ jätkas siis Bachiga ja lõpetas küsitava punkt saabus aga lõpuks esitatud "Salve dusse nii süvenenud, et ei pannud enam autorlusega Bachiga! Kõigis kolmes plo­ Reginaga". Tipp võib-olla tervele festivali­ fotomehe tegemisi tähele. kis kõlas ka koraaliprelüüd "Vater unser le. in Himmelreich", kõik kolm ise nägu ja Festivali lõppkontserdi andsid itaalia tegu ning nii tähenduses kui esituses organist Elena Sartori ja Korsika vokaal­ kaunid. ansambel Tempvs Fvgit. Sartori mäng Sarnaselt mõne mainitud esinejaga, haaras loomuliku temperamendiga, Tiit poolitasid oma kontserdiõhtu ka Kiige arvates meenutas ta stiililt Ines Peterburi ja Nižni Novgorodi organist Maidret. Varabaroki ja elamusliku Bachi Daniel Zaretski ning Valeri Petrovi ju- (a-moll kontsert!) vahele Kikkis ta väga hatatav Orthodox Singers. Korraliku armsasti Mozarti lihtsakoelise Andante koolitusega (kooliliselt on ühtlustutud (KV 616). Ent Tempvs Fvgit (lad к - aeg üle ilma, venelaste manuaalitehnika on kaob) erines kõiges siinmail varem kuul­ teadagi tasemel) Zaretski tõi aegade ta­ dust. Ei võrdleks päriselt ka grusiinide gant kaasa vene muusika, rohkem tõusid lauluga, või kui, siis väga kaugelt ja väli­ esile kunagi Rolf Uusväljagi poolt hinna­ selt. Tegu on üsna vana, isegi rooma- ja tud Kušnarjov ning eriti Mušel. Meie bütsantsiaegse, enamasti etnilise tausta­ koor hiilgas seevastu eesti autorite loo­ ga polüfoonilise sakraalmuusikaga, kus minguga. Üllatuslooks kujunes kellegi A. on tunda nii õigeusu ja hiliskeskaja kiri­ Klaasi lihtne ja südamlik pala "Svetilen" kumuusikat kui ka traditsiooni, mille - üllatus just autori isiku poolest: noot päritolu nad isegi ei tea. Helikeele teevad leiti Kaasani kiriku arhiivist, teada pole kordumatuks järsud sekundi intervallis isegi eesnime, mees olnud kunagi samas kõigutamised, valitsevad monoodia ja regent-koorijuht. Kuues ood Pärdi burdoonlaul. Koik kokku mõjus äärmi­ "Kanon pokajanenist" asetus siin tämb­ selt vitaalselt ning on oma absoluutselt riliselt mõistagi vene kirikumuusika rüp­ kordumatus sulamis mõeldav üksnes pe, isiklikult aga leian, et see on rohkem poliitilises tuulteroosis küpsetatud-ka- kontsertmuusika, mis ideaalis kuulub rastatud Korsikal. Olime lummatud. suurema ja pehmekõlalisema koori juur­ Kosutav on nentida, et järgmise fes­ de. Erkki-Sven Tüüri võib "Trisagionis" tivali kontuurid on kunstilisel juhil püstitatud "mõrtsukalike" tehniliste Andres Uibol juba välja joonistatud. konstruktsioonide tõttu lausa hüper- Tänavu oli üheksa külalisorganisti seas egoistiks nimetada - koor nägi proovi­ viis uut nime, 1987. aastast peale on siin des pöörast vaeva! Aga jäi kenasti ellu ja mänginud kokku 123 orelikunstnikku, pani end põnevil kuulama. Väärt lugu! paremad on tulnud ja tulevad tagasi. Üldse väärivad Orthodox Singers ja Valeri Petrov täit tunnustust nii viimist­

12 muusika 10/2008 Kuidas keerata kruvi ehk ooperimuljeid Birgitta festivalilt ANU PAULUS muusikateadlane

8.-17. augustini toimus Pirita kloostri va­ remetes Tallinna Filharmoonia eestvõttel Birgitta festival, arvult juba neljas. Sarna­ selt eelmise suvega oli ka tänavu peaküla- liseks J. Kolobovi nimeline Moskva Novaja Opera, kel kaasas stiilsed lavastused ja na­ katav musikaalsus. Trupp tõi festivalile Mascagni "Talupoja au" ja Leoncavallo "Pajatsid" (lavastused aastast 2001 ja 2002) ning Donizetti ooperi "Maria Stuart" (teatri mängukavas 1992. aastast). Teatri orkester osales veel Tšaikovski "Luikede järve", Rimski-Korsakovi "Šeherezade" ja Borodini "Polovetside tantsude" ettekandes. Oma jõududega mängiti Pirital aga Britteni kammeroope­ rit "Kruvi keere", mille põnevast lavastu­ sest ja keerulisest muusikast oli nii festiva­ li eel kui ka järel kõige rohkem juttu. Nii ka järgnevas.

Benjamin Britteni kammerooper "Kruvi kee­ re". Festivali kammerorkestrit dirigeeris Lauri Sirp. Lavastaja: Jiri Nekvasil. Kunstnik: Zuzana Jezkova. Kostüümid: Klara Fonovä. Valgus: Ainärs Kabucisja Olev Luhaäär. Osades: Oliver Kuusik (Proloog ja Quint), Liisi Kasenõmm (kodu- õpetajanna), Aile Asszonyi (preili Jessel), Heli Veskus (proua Grose), Heldur Harry Põlda (Miles), Hanna-Liisa Kappel (Flora), Mario Kartezija Anett Demjanov (lapsed tummrollides).

Britten on üks 20. sajandi olulisemaid la­ vamuusika loojaid, kelle tähtsamate oope­ rite hulka kuuluv "Kruvi keere" ("The Turn of the Screw", 1954) etendus Eestis esmakordselt. Teos põhineb Henry Jamesi samanimelisel lühijutul (1898) ja libreto kirjutas sellele Myfanwy Piper. Et Britteni viimaseks jäänud kammerooperi esitus­ koosseis on väga solistlik - kuus lauljat ja

muusika 10/2008 13 Põlda etteaste "Kruvi keerdes" oli vaimustav. (Põldal on ka varasemast suur lavakogemus, näiteks on ta laulnud peaosa Rahvusooperi lasteetenduses "PipüNuküPuhh!"). Ehkki Milesi partii on poiss-sopranile vokaalselt äärmiselt keerukas, ei vedanud noormehe hääl ega lavanärv teda kordagi alt. Lihtsa­ mad lastelaulud vahelduvad siin keerukate aariatega, siledamad meloodiad brittenlike nurkadega. Peale selle tuleb tal olla ka lava­ liselt väga julge ja köitev, sest allahindluse korral kannataks loo dramaturgia. Psühho­ loogiliselt väga raske ja vokaalselt keerukas ooperi lõpustseen andis tõelise teatrielamu­ se, mille eest tuleb esmajoones tänada Põldat. Ka Flora noor osatäitja Hanna-Liisa Kappel sai rolliga suurepäraselt hakkama. Kui see tunduski kohati ebakindel ja vo­ "Pajatsite" võtteplats. Kaamerate fookuses on Nedda (Galina Badikovskaja) ja Canio (Nikolai kaalselt habras, siis seda üksnes kogenuma Tšerepanov). laulja Heldur Harry Põlda virtuoosse esitu­ se taustal. kolmteist pillimängijat -, oli omaette küsi­ mustad toonid. Ja nii jäi ühena vähestest Heli Veskus, Oliver Kuusik ja Aile mus, kuidas õnnestub ooperi ettekanne värvilaikudest õhtust meelde vaid Quinti ja Asszonyi kõlasid oma rollides väga hästi, avarates kloostrivaremetes. preili Jesseli tulipunased lokkis juuksed. pakkudes ka ansamblipartnerina Kase- Ooperi nimi viitab originaalkeeles pres­ Tähenduslik oli ka koduõpetajanna peakate nõmmele tuge. Muusikaliselt on üks ooperi si pealepanekule või surve suurendamisele - õhupallidega kübar -, mis sümboliseeris ärevamaid numbreid just Quinti ja preili ja selle saavutamiseks on nii "Kruvi keerde" korraga nii tema rikkumatust kui ka elavat Jesseli öine duett "The Ceremony of Inno­ muusikas kui ka Pirital nähtud lavastuses fantaasiat. cence is Drowned" (pärit Yeatsi luuletusest kasutatud mitmeid huvitavaid võtteid. Juba Ainus, mis lavastuse juures kohati häi­ "Teine tulemine"). Kui enamik ajast tuleb solistide valik on Brittenil omapärane: ris, oli lava ette täies kõrguses ja laiuses vaimudel jääda tummade rolli, siis selles kuuest lauljast üks on tenor ja teised sopra­ tõmmatud loor. Sellele projitseeritud sõnad stseenis vallandub nende haigete hingede nid (sh poiss-sopran). Sageli lauldakse an­ ja kujundid pidanuksid tegevust tõenäoli­ kogu raev ja võimuiha, mida toetab ka õõ- samblis ja ka orkestripillid näivad eelistavat selt ilmestama, kuid mõjusid pigem plakat­ vastav muusika. ülemisi registreid. Nii mõjub kogu ooper likult. Selles ooperis on palju orkestri vahe­ väga "kõrge muusikana". Iga stseeniga kas­ Ja nüüd esitusest. Birgitta lavastuses mänge, kus jutustus ise katkeb. Jifi Nekvasi- vab ka muusika harmooniline pinge ning laulis peaosa Liisi Kasenõmm, kes täitis li lavastuses katkes sel ajal ka ooperi lavali­ publik haaratakse veenva esituse korral - ja kõik selle keerulise rolliga seotud vokaalsed ne tegevus, jättes kuulajale võimaluse kes­ Birgitta esitus oli veenev! - järjest kindla­ ja lavalised ootused. Isegi väga kõrges re­ kenduda tegelaste hinges toimuvale või malt oma haardesse. gistris suutis Kasenõmm hoida seda nõud­ nautida Britteni kaasahaaravat muusikat. Festivali eel kõneldi palju tuhandetest likku ja ärevat tooni, mida roll temalt nõu­ Nii oli etenduses jäetud muusikale üsna heledatest õhupallidest, mis pidavat eten­ dis, ilma et see oleks muutunud kriiska­ palju iseseisvat ruumi. Sellega pääses mõju­ duse ajal lava katma. Tuhandeid neid seal vaks. Õpetajanna armastus oma hoolealus­ le orkestripartii solistlik faktuur ja selle ilmselt küll polnud, kuid siiski piisavalt, et te vastu ja auahnus tööpostil viis ta järk­ meisterlik esitus. On raske öelda, millistel ennustada ooperiõhtu unenäolist või muul järgult hullumiseni. Lauljalt vajab see aga pillidel oli teoses keerulisem või kandvam moel teispoolsust kõnetavat atmosfääri. järjest kindlamat kontrolli oma hääle üle, osa, kuid kolme pilli, harfi, klaveri ja tšeles- Üldplaanis oli aga lavastus üsna minima­ mis Kasenõmmel ka hästi õnnestus. ta kõla jäi pärast etendust kõrvu helisema listlik, lisaks õhupallidele oli rekvisiitidena Õpetajanna roll on ooperis küll kõige küll. Birgitta festivalil mängisid neid Eda kasutatud veel kolme väikest valget tooli ja mahukam ja vaieldamatult kujunes Peäske ja Zoja Hertz. valgeid kardinaid, mida nööri mööda vaja­ Kasenõmmest õhtu staar, kuid sisuliselt dusel ette ja kõrvale lükati. Kohvrist, mille­ võib tema kõrvale tõsta ka noore Milesi. Pietro Mascagni "Talupoja au". Dirigent: Eri ga õpetajanna mõisa saabus, sai aga avatu­ Nende omavaheline suhe on kui usalduse Klas. Osades: Moskva Suure Teatri solist na laste mängumaja, mille juures askelda­ ja usaldamatuse pingpong, mis nõuab mõ­ Jelena Zelenskaja (Santuzza), Nikolai sid (tummrollidena) Miles ja Flora. Ka te­ lemalt mängijalt vilumust. Ka muusikaliselt Tšerepanov (Turridu), Jelena Svetšnikova gelaste rõivastuses, mis üldjoontes järgis on Milesi ja õpetajanna rollid seotud. (ema Lucia), Vitali Bilõi (Alfio), Irina ajastu stiili, olid esiplaanil valged, hallid ja Üheteistkümneaastase Heldur Harry Romiševskaja (Lola).

14 muusika 10/2008 Ruggero Leoncavallo "Pajatsid" samal õhtul. teineteist justkui söövat - kumbki ei pääse­ Suure Teatri solist Jelena Zelenskaja Dirigent: Valeri Kritskov. Osades: Nikolai nud mõjule. (Elizabeth), Aleksandr Bogdanov (krahv Tšerepanov (Canio), Galina Badikovskaja Alles "Pajatsite" ajal tuli meelde, et rek­ Leicester), Sergei Šeremet (krahv Talbot), (Nedda), Andrzej Beletsky (Tonio), Vassili laami järgi peaksid mõlemad Heiskaneni Vitali Jefanov (lordkantsler Cecil) ja Irina Ladjuk (Silvio), Dmitri Pianov (Beppe). lavastused olema väga nüüdisaegsed. Jah, Romiševskaja (Maria amm). Mõlemas ooperis lavastaja: Kari Heiskanen, 19. sajandi kostüüme ja dekoratsioone lavakujundus: Ernst Heidebrecht, kostüü• Mascagni ooperis tõesti polnud, aga millegi Kui eelmisel õhtul nähtud veristlike oope­ mid: Maria Danilova. erilise poolest, mis oleks loo tema ajastust rite lavastus oli toodud tänapäeva, siis välja kiskunud, lavastus silma ei paistnud. "Maria Stuarti" ettekanne järgis ajaloolisi Samal õhtul etendunud ooperid olid küll "Pajatsite" ajal oli aga lavapilt värviline: traditsioone. Traagiline lugu Inglismaa ühe lavastaja looming, kuid erinesid teine­ lauljad kandsid neoontoonides rõivaid, de- võimukast kuningannast Elizabethist, kes teisest väga palju. "Talupoja au" traagiline koratsioonidki olid kirevad. Korraga oli la­ suuresti armukadedusest laseb hukata lõpustseen, kus armukade Alfio tapab val palju tegelasi, kes kõik pisut närviliselt Šotimaa Maria Stuarti, oli silmale väga duellil Turridu, oli seekord toodud õhtu ringi askeldasid. Ehkki selline virvarr võis ilus vaadata: lauljad kandsid väärikalt ajas­ algusesse. Kui ooperi lõpus toimub duell vabalt iseloomustada ka ajaloolist ooperi­ tu, st 16. sajandi kostüüme ja neist õhkus ise lava taga, siis avamängu eel näideldi teatrit, oli kontakt meie kaasajaga esimese uhkust oma rolli üle. See kõik veel kaunis­ see kõigepealt läbi laval ja ilma muusikata. veerandtunniga ometi loodud. se bei canto vormi valatult. Võite ette kujutada, millise kontrasti moo­ Algupäraselt toimub ooperi tegevus Ka "Maria Stuarti" lavastuses oli kasu­ dustas see võigas stseen talle järgnenud väikeses Itaalia külas, kuhu näitetrupp tu­ tatud võtet, kus loo algul tehakse viide selle ooperi särava avamänguga. Publikut oli leb etendust andma. Heiskanen oli aga te­ lõpule. Avamängu ajal tegutses laval Narr, üllatatud, dramaturgiliselt kaval lüke teh­ gevuse toonud tänapäeva, filmi võtteplatsi­ kes mängis valge näorätiga. Sama rätt seoti tud ja ooperiõhtu võis alata! le, mis andis võimaluse kasutada atraktiiv­ ooperi lõpustseenis Maria Stuartile enne Muusikaliselt oli "Talupoja au" etendus seid tehnilisi lahendusi. Ooperi teises poo­ hukkamist silme ette. Jelena Zelenskaja, kes väga tundeline, kui pidada silmas orkestri les filmiti laval toimuv üles ja näidati seda eelmisel õhtul laulis noorukest Santuzzat, mängu - rohket dünaamikat, kiirendusi ja samal ajal lava kohale üles seatud suurel ki­ sobis oma (hääle)natuurilt võimuka kunin­ aeglustusi. Eri Klasi juhatusel kõlas orkester nolinal. Milline teater teatris efekt! Näiteks ganna rolli paremini. Tema jõuline hääl ja tantsuliselt ja andis aimu põhjustest, miks avati iga uus "võte" triibulise "filmiklotsi" eneseväljendus ning kohati läbilõikava kõ­ Mascagnit pärast ooperi esietendust klõpsuga, millel seebiooperlik kiri "Veri ja laga tämber haakusid jutustusega hästi, Roomas 1890 lavale nelikümmend korda armastus". tuues esile kuninganna otsustava karakteri. kummardama kutsuti. Samas jäi mulje, na­ Solistidest pälvis kõige enam tähelepa­ Koos Maria Stuartit laulnud Elvira Hohlova - gu oleks püütud ooperi peategelasi kujuta­ nu Galina Badikovskaja ooperi ainsa nais­ ga moodustasid nad ansambli, milles da laval võimalikult ühekülgsete karakteri­ peategelase Neddana, kes võlus nii vokaal­ kumbki esindas väärikalt, kuid laulmisma­ tena. Näiteks Santuzza rolli laulis Zelens- selt kui ka lavaliselt. Raevunult, alandlikult neerilt teineteisest erinevalt bei canto tra­ kaja väga võimsaks, kuid jättis täielikult või armunult - enamikes stseenides oli ditsiooni. Hohlova klaarselge hääl, õhkõr­ varju tegelaskuju õrnema või tundlikuma Nedda meestegelaste lükata-tõmmata, mis nalt lauldud kiired passaažid ja habras lava- poole. Selline muutumatult nõudlik toon sai lavastuses sageli ka füüsilise mõõtme. karakter mõjusid seekord haruldasemalt ja mõjus aga pikapeale ülepakutult. Lava- Naisel tuli vabaneda oma armastatu Silvio nii võitis ta ka publiku südame. Et muusi­ partnerina ei jäänud Tšerepanovi Turridu ja kloun Tonio haardest, laskuda põlvili, kaliselt on Maria Stuarti partii seotud kõige talle kanguselt sugugi alla - mitte kordagi roomata mööda lava, põgeneda armukade­ rohkem harfiga, mängiti seda pilli laval. polnud ta laval naise vastu lahke. Lolat oli da abikaasa eest. Kui "Talupoja au" ettekan­ Väga efektne oli žest, mille Hohlova tegi aga kujutatud ehtsa tibina, kelle kergemeel­ des jäi puudu lauljate omavahelisest kon­ enne esimest nn harfiaariat - aeglaselt lii­ susele viitas nii rõivastus kui ka kehakeel. Ja taktist, siis siin võlus see topelt ja aitas kus ta pilli juurde ja libistas sõrmedega üle hoolimata üsna ootamatust rollilahendu­ kindlasti võimendada ka etendusest saadud selle keelte. sest mängis Romiševskaja selle suurepära­ muusikalist elamust. Väga dramaatiline oli Kui üldiselt jääb Donizetti muusika selt välja. Tšerepanovi mängitud trupijuhi ja Nedda helgeks ja tantsuliseks ka kõige rängemat Mitmel pool riivas aga kõrva koor, kes abikaasa Canio roll. Oodatud aaria "Vesti la kättemaksu vanduvates stseenides, siis eran­ suisa ehmatas oma jõulise väljenduse ja giubba" ("Pane selga kostüüm") kriipis ikka di tegi siin mitmel korral krahv Leicesteri vibratoga. Ka sõnadest oli raske, kui mitte hinge küll ja viis mõtted veidi kulunud kü­ partii. Leicester on ka ooperi kõige dünaa­ võimatu aru saada. Samas oli palju tähele­ simusele, milline ja kui muutuv võiks olla milisem tegelane, kelle võimuses näib ole­ panu pööratud koori liikumisele ja tähen­ meie endi roll sel elu näitelaval. vat muuta Maria Stuarti saatust. Tema duslikele žestidele, mida oli tõesti põnev muusikast kasvab välja ka ooperi I vaatuse jälgida. Etenduses osalesid ka professionaal­ Gaetano Donizetti "Maria Stuart". Dirigent: lõpustseen - kahe kuninganna duell, mis sed tantsijad, kelle koreograafia oli iseseis­ Sergei Lõsenko. Lavastaja: Stanislav Mitin. hiljem päädib Stuarti surmaga. Et tegelased vana väga kütkestav ja pidanuks muusikas Lavakujundus ja kostüümid: Alla liikusid laval väga vähe ja ka kehalist kon­ toimuvat võimendama. Aga kokkupanduna Koženkova. Valguskunstnik: Gleb Filštinski. takti oli nende vahel minimaalselt, jäi hästi näisid need kaks kunstivormi, laul ja tants, Osades: Elvira Hohlova (Maria Stuart), meelde, kuidas Leicester kahel korral

muusika 10/2008 15 FJizabethi ees põlvitas - ja mõlemal neist kalikud telešõud ega performance'i-meister gavama mõõtme. Võõrkeelse ja mitmekihi­ palus ta armu Maria Stuartile. "John Cake" (Andrei Valigura suurepärases lise teksti vastuvõtmisel oleksid subtiitrid Etenduse üsna staatilist, kuid muidu kehastuses). Kuna tuuri jooksul esinetakse osal publikust elu lihtsamaks teinud, peal­ kõnekat lavapilti oleks ehk ooperi lõpust­ paljudes riikides, oli juba ette arvestatud ka kirjas sisalduva "kino" peale mõeldes po­ seenides võinud veidi elavdada. Teosel on erineva publikuga. Lääne viiulikooli üle lekski see nii kohatu tundunud. justkui mitu lõpunumbrit, mis on muusi­ muigav sketš saab kindlasti erilise aplausi Ka programmi muusikalise poole pealt kaliselt kõik kaunid ja lõpetatud, kuid vaa­ Moskva konservatooriumi Suures saalis. ei olnud latti alla lastud. Filmimuusika kõr­ taja pinge jõudis nende jooksul juba mitu Ning tuleb nõustuda vaheajal kõlanud ar­ val oli kavas Schnittke kadents Beethoveni korda langeda. vamusega, et erilise mõõtme saab see kava Viiulikontserdile ning Šostakovitši Lääne-Euroopa kontserdisaalides konser­ Kammersümfoonia Skertso. Võib-olla oleks vatiivsemat sorti publiku šokeerimisega. võinud muusikalistes sketšides vältida het­ Komöödia algab sealt, kus... Viiuldaja ning pianist Igudesman & Joo ki, mil Kremer ja Igudesman jäid unisoonis on tõeliselt andekad esinejad, kes oma sama muusikat mängima. KRISTJAN HALLIK muusikaliste naljadega ajavad tihti üle võlli Õhtu staar oli minu arvates sel korral viiuldaja ja kombivad publiku taluvuse piire. aga orkester. Kremerata Baltica on oma Kohtusid nad Yehudi Menuhini nimelises kompleksivabadusega tõeline haruldus or­ Kontsertetendus "Kino & Komöödia: ühe koolis Londonis, kus mõlemad õppisid. kestrite seas. Juba see, et üks orkester selli­ muusiku tõus ja langus" Gidon Kremeri, Viiuldaja Aleksei Igudesman on üdini koo­ sel tavatute nõudmistega kontserdil nii­ Igudesman & Joo ning Kremerata Baltica- miline natuur. Piisab tal vaid lavale tulla ja moodi hoogsalt kaasa lööb, on austust vää­ ga tõi Pirita kloostri varemed pilgeni pub­ juba on publikul naljakas. Samas on tal li­ riv. Aga konkurentsitult kõige keerulise­ likut täis. Kes tuli, lootes kuulata kaunist saks võrratule miimikale ka täiesti tõsiselt mad trikid ja muusikalised naljad sooritas kontserti, kes soovides näha lavastatud võetavad viiulimängu oskused. Pianist just Kremerata. Maailmas ei leidu palju etendust, kes lihtsalt nalja pärast. (Igudes­ Richard Hyung-ki Jool on repertuaaris väi­ kollektiive, kes lihtsalt selleks, et šõu pare­ man & Joo on oma sketšidega Youtubei detavalt viissada erinevat tüüpi naeru, mille mini välja tuleks, mitu lugu pähe õpivad, kaudu muusikute hulgas kiiresti legendaar­ ta loodab kunagi mõnele kuulsale plaadi­ harjutavad pilli peegelpildis mängima, esi­ seks saanud, nii et nende nalja oli nautima kompaniile salvestada. Koomikute duo tra­ tavad ühekaupa erinevaid teatraalseid rolle, tulnud ka märkimisväärne hulk mu tutta­ ditsiooniline kammerlik huumor oli siin kus aga vaja läheb, ning lisaks kehastuvad vaid.) Pettuma ei pidanud keegi. Õigu­ etenduse jaoks orkestreeritud - kontsent­ veel laval elavaks CD-plaadiks, mida saab poolest on kontsertetendus selle ürituse reeritus ehk mõnevõrra lahjenes, kuid sa­ puldist suvaliselt "kerida" ja hüpitada. Ning puhul isegi vale sõna, tegu oli perfor­ mas lisandus uusi häid nüansse. kui Iirimaal toimuks tantsupidu, siis oleks mance iga, millest võttis hoogsalt osa kogu Gidon Kremeri loetud mõtlikud vahe- Kremerata Baltica esimese viiuli tantsu­ orkester, omalt poolt lisasid vürtsi tekstid, milles ta publikule justkui südant trupp seal oodatud külaline! Igudesman & Joo ning vaimsuse eest hoo­ puistas, andsid kogu õhtule omalt poolt sü­ litses Kremer. "Komöödia algab sealt, kus tragöödia töövahendid jäävad napiks," seisis kavale­ hel, ja nii see tol õhtul tõesti oli. Läbi nalja käsitleti kõiki teemasid ning probleeme, mis muusikute elus on nii olulised. Särava huumori tagant võis aimata oma karjääri jooksul paljuga kokku puutunud Gidon Kremeri muret nii mõnegi tänapäeva muu­ sikaelu nähtuse üle. Kui vähegi tuntust ko­ gunud nimest saab "brand" mille abil müüakse kõikvõimalikke tooteid, nagu vod- ka-šokolaad "Kremerata" või "Unbreakable Kremerata Strings". Kui toimuvad pillioks- jonid, kus paksu rahakotiga kollektsionää­ rid ahnitsevad kokku väärtuslikke instru­ mente, kuni nad enam ise ka ei tea, kas neil on rohkem Armani viiuleid või Amati üli­ kondi. Tögamisest ei pääsenud ei konkursid ega salvestamised, ei kõlavate tähekombi­ natsioonide taha peituvad lugematud kok­ Gidon Kremer "peaaegu väga andeka" viiuldajana guru Aleksei Igudesmani meistriklassis. ku klopsitud "Maailma Orkestrid", ameeri­ FOTOD HARRI ROSPU

16 muusika 10/2008 FOTO MARIA VAH

IOTVORK

ц&< I Rastaman, Live Up The Wailers featuring Elan Tallinnas JOOSEP SANG

ilmitsedes 22. augustil Pirita kloostri Man" Barrett, keskendub just Marley sõ­ USAst pärit Elan paistab end Bob Mar­ varemete vahele kogunenud kontser- numi elus hoidmisele ning ka Marley ko- ley suurtes kingades nii hästi tundvat, et Sdikülastajaid (kellest igal viiendal oli hatäitjaks valitud 32-aastane laulja Elan lööb neis tantsugi, tõmmates kuulajaid ker­ peas kohapealt ostetud Hiinas toodetud on silmanähtavalt sellele missioonile pü­ ge vaevaga muusikaga kaasa liikuma ja kirevkitš rastabarett), mõtlesin, et seksika hendunud. Ehkki publik võttis suurema laulma. Kuigi Elan näib olevat bändi võe­ sõnaga reggae seostuvad enamiku jaoks hurraaga vastu romantilise koega hittlood, tud eelkõige põhjusel, et tema hääl on väga endiselt kärbeskaalus kommertsbändide nagu "No Woman No Cry", "Jamming" sarnane Marley omaga, on ta siiski artist, "päike, rand ja liiv", mitte Jamaica juurte- või "Is this Löve", oli kavas ka rida vähem kes seisab omaenda jalgadel. Seda kinnita­ muusika oma religiooni, elufilosoofia, sü­ tuntud, sügavama sisuga palu, nagu sid paar kavasse lülitatud omaloomingulist gavate traditsioonide ja ganja-suitsus väl­ "Concrete Jungle" või arvukate lisalugude laulu. Tundus, et Elani ja Jamaica muusika jakujunenud maailmapildiga. Robert seas esitatud "Redemption Song". Pole elavate legendide vaheline keemia jõudis Nesta Marley oli ja on just tolle tõelise reg­ kahtlust, et see, mida Tallinna publik kuu­ iga kuulajani, olgu tegemist pealiskaudse gae ikoon - suurepärane laulja, karismaa­ lis, oli ehtsamast ehtsam, suurepäraselt huviga inimesega või mõne maarjamaise tiline liider, žanriuuendaja, aga eelkõige "skänkiv" roots reggae. Loodetavasti avas rastausulisega, kes on meie väikeses reggae- visionäär, mees suure sõnumiga. Bob The Wailersi otsekohene muusika nii mõ­ subkultuuris samuti olemas. Marley truu taustaansambel The Wailers, negi endale pudipaditelgist Jamaica värvi­ mille eesotsas on bassist Aston "Family des bareti ostnu silmad-kõrvad.

muusika 10/2008 17 IMPRESSIOONID Harmooniline kokkupõrge JOHANNA MÄNGEL Georg Õtsa nimelise Tallinna muusikakooli õpilane

T"kontserdisarja "Eesti mõisad 2008" istet oma elu ühes romantilisemas kont- Uue kontserdipaiga avamislinti läbi lõi­ f^ lõppkontsert 24. augustil Tammistu serdipaigas. Tammistu mõisa vana küüni gates juhtis kultuuriminister Laine Jänes Л. V. mõisas. Corelli Consort koosseisus laastukatus, hõredate laudseinte vahelt ku­ kuulajate tähelepanu paradoksile, et imetle­ Mail Sildos (barokkviiul), Meelis Orgse (ba- mav augustivalgus ning avaratest klaasia­ me tänapäeval mõisaarhitektuuri ning res­ rokkviiul), Villu Vihermäe (barokktšello) ja test paistev loodus tekitasid koduse ja sooja taureerime seda ennastohverdavalt, kuigi Lembit Orgse (klavessiin). Fine 5 Tantsu­ tunde. Mõneti sürrealistlikult mõjus selles samas on nende paikadega seotud meie esi­ teater: Irina Pahn ja Rain Saukas (tants), puidulõhnalises hoones laval ootusärevuses vanemate rõhumine ja ränk töö. Tahaksin Tiina Olleskja Rene Nõmmik (koreograafia trooniv imeilus klavessiin - ainus märge gla- omalt poolt juhtida kultuuriministri tähele­ ja lavastus). Kostüümid: Eve Hanson (Ivo muurist ja kunstilistest ihadest. panu tõsiasjale, et just nendestsamadest Nikkolo). Kaastegev kunstiajaloolane Jüri Mulle meeldivad kontrastid - erine­ mõisatest pärineb suuresti meie praegune Kuuskemaa. vate värvide, ajastute, kõlade ja tunnete kultuur, sealhulgas ka kirjaoskus. Kontserdiga koguti raha Tammistu mõi­ (dis)harmooniline kokkupõrge. Baroki­ Mõisad peegeldavad eelmisi ajastuid ja sa puuetega lasteja nende perede rehabili- ajastu muusikat, nüüdistantsu, moeloomin- peidavad endas erinevaid lugusid. Nüüd­ tatsiooni- ja nõustamiskeskuse rajamiseks. gut ja ajalugu ühendav sari "Eesti mõisad seks on nad saanud uue elu meeldiva kont­ 2008" oli juba iseenesest agentuuri Corelli serdipaiga, uhke muuseumi või lihtsalt Vihmast märjad rohulibled kingade küljes Music julge ettevõtmine, kuid sellega kontser- kauni arhitektuurimälestisena. ja veel üks soe kampsun põlvedel, võtsin diküüni avamine hoopis suurem väljakutse. Barokkansambel Corelli Consort oma

Kontsert Corelli Musicu moodi - elamus mitte ainult kaunist muusikast! FOTO HARRI ROSPU

18 muusika 10/2008 kavaga vanaaja heliloojate kaunimatest continuo'le. See omapärane ja kohati lausa Etenduse üheks oluliseks osaks oli va­ teostest, tantsuteater Fine 5 nüüdistantsuga ebaharilik teos pani mind pingsalt mõtle­ heaeg, kuid selle asemel et lasta publikul ja­ ja Eve Hansoni loodud kostüümid moo­ ma, millist hullust on helilooja silmas pida­ lutada puhvetisse ja tagasi, võttis saalis vii­ dustasid mineviku ja olevikuga eksperi­ nud. Kas hullumeelsust, mis peitub inimese bivad inimesed oma hoole alla ajaloolane menteerides ühtaegu teatraalse ja loomuli­ sees, või hoopiski seda, mis on meist väljas­ Jüri Kuuskemaa, kes juhatas neid paiga aja­ ku kooskõla. Soe oli suhe publikuga, kes ei pool? Vastuseni ma paraku ei jõudnud, loost ja selle elanikest kõneldes mõisahoo­ tundnud end pelgalt pealtvaatajana, vaid kuid oma iseäralikkuse tõttu oli teos meel­ nesse. Informatsiooni oli selle õhtu jaoks tõmmati kaasa kohati traagilistessegi stsee­ dejääv. ilmselgelt liiga palju; ülejäänud publikuga nidesse. Corelli Consort mängib teadupärast mõisatrepi ees seistes jälgisin pigem, kuidas Arcangelo Corelli Kirikusonaat kahele ajaloolistel pillidel, mille soolkeeltele kont- ma oma kingadega märja kruusa sisse jala­ viiulile ja basso continuo'le h-moll juhatas serdiküüni temperatuur ja niiskus kuigi jälgi vajutan, ning püüdsin seal ringi liiku­ sisse stseeni, kus tantsijate käte vahelt lan­ hästi ei mõjunud. Häälestusega seonduv oli va suure filmikaamera eest teiste selja taha ges hulgaliselt paberilehti. See oli liigutav esinejatele ilmselt vaid üks väljakutseid. peitu pugeda. lugu eesti naisest, kellele noored mehed Peamiseks probleemiks, millest mul saalis Pärast ajalootundi ja ekskursiooni naa­ rindelt lubadusi täis kirju saatsid. Kokku istujana aimugi polnud, kuid hiljem muusi­ sis seltskond taas hubasesse küüni. Olime joonistas see ühe äärmiselt nukrameelse kutega vesteldes teada sain, osutus üksteise kõik mingi ühise kogemuse võrra rikka­ ning unistustest tulvil stseeni. Barokk­ kuulamine ja teistsugune koosmängu taju. mad. Pole siis imestada, et tunnike hiljem muusika taustal etenduv nüüdistants kuju­ Erinevalt ansambli tavapärastest esinemis­ leidsin end sama seltskonnaga mõisasaalist tas tegelikult täiesti tänapäevaseid inimsuh­ paikadest - mõisad, lossid, kirikud - mäh­ tikuvõileibu maitsmas! Pettumust helesini­ teid, mis tekitavad sama unistusterohkeid kis lihtne puitarhitektuur kõlava muusika se rendi-WC, tolmuste puupinkide ja jahe­ ja igatsevaid tundeid. pehmusse, lihvides maha nurgad, ootama­ da kontserdipaiga pärast ei osanud keegi Üllatuseks osutus aga Corelli sonaat tused ja kõik võltsi. See, mis jõudis saali, oli tunda. Õhus oli õnne. "La Follia" ("Hullus") viiulile ja basso inimlik ja soe.

G. ÕTSA ШИП ТАШППА mUUSIKAHOOLI HORTSERDID OKTOOBRIS

R 3. OHTOOBER HELL 12 L 11. OHTOOBER HELL 18 mÄETAGUSE mÖIS, mÄETAGUSE RAHVAIT1AJA LAULULAVA 2. HORRUSE HLAASSAAL. muusiHA on Rõõmu JAOKS... HARVA ГППТ 95 ESIHEVAD G. ÕTSA П1ГТ1 TALLICA PÄIHESELOOJAnGUKOnTSERTIDE SARJA I HOnTSERT mUUSIHAHOOLI ÕPILASED PROTUBERARTSID* R 3. OHTOOBER HELL 18 ESIHEUAD RÜTmimUUSIHA- JA KUnDA LIHHA KLUBI. LASTEAIA 4 HEELPILLIÕPILASED * PAlHESE SERVAL mARGATAVAD HELEPDUUAD GAASIPURSHED muusiHA on Rõõmu JAOHS... ESinEUAD G. ÕTSA nim ТАШППА П 23. OHTOOBER HELL 19 mUUSIHAHOOLI ÕPILASED G. ÕTSA Him TALLIHHA mUUSIHAHOOL, VABADUSE VÄLJAH 4 POPJAZZ LAULU ОБАНОППА HOHTSERT

HÕI5ILE HOHTSERTIDELE SISSEPÄÄS TASUTA USA/ПРО ШШШ.ОT5AH00L.EDU.EE

muusika 10/2008 19 Kammermuusikat Tallinnas NELEEVA STEINFELD pianist

ks viimaseid suviste muusikafesti­ Muusikute Toetusfond) jõududega publiku Kindel koht kavas oli Edvard Griegi loo­ valide seas on Tallinna kammer­ ette väljapaistvaid eesti interpreete ja tegeli­ mingul, ettekandele tulid sonaadid G-duur Umuusika festival, mis koondab au­ kult mitte ainult suvel, vaid ka Tallinna tal- op 13 ja c-moll op 45; samuti kaalukas gusti lõpul pealinna ajaloolistesse esinemis­ vefestivalil ning aasta ringi erinevates lin­ Cesar Francki sonaat ning veel mõned paikadesse hulga tuntud ja tunnustatud nades toimuvate "Meistrite Akadeemia" ja väiksemad teosed. Pole just sagedased ju­ muusikuid, kellega kõrvuti astuvad üles ka "Hingemuusika" kontserdisarjade raames. hused, kus viiuldaja esitab ligi kaks tundi noored tulevikulootused. 17.-23. augustini Kokkuvõtlikult moodustab see tänuväärse kestva kammerteostest koosneva kava toimus kolmteist kontserti festivalile juba koguse esinemis- ja kuulamisvõimalusi. peast ning seejuures üsna eksimatult. koduseks saanud paikades: Rootsi-Mihkli Kuigi festival keskendub eelkõige kodu­ Partnerlus pianistiga oli igati tasemel, ent kirikus, Jaani kirikus ja raekojas. maistele interpreetidele, kerkisid sel korral muusikaliselt sisukate mõttearenduste kõr­ Seekordne festival oli järjekorranumb­ erandina esile Norra muusikud Michael val jäid küsitavaks kohatised robustse ja vä­ riga neljas ning võib öelda, et muusika­ Süssmann (viiul) ja Tor Erik Seime sinud kõla ning uimaste strihhidega lõigud, sündmusel on välja kujunenud oma nägu. Pettersen (klaver), kes andsid norra kultuu­ mistõttu ei tekkinud kontserdil terviklikku Kunstiline juht Pille Lill on võtnud eesmär­ ri päeva tähe all 22. augustil raekojas pea­ muusikalist atmosfääri. giks tuua omanimelise muusikafondi (PL miselt sonaatidest koosneva kontserdi. Säravat puhkpillimuusikat sai kuulda

Lõppkontserdil Jaani kirikus andis Pille Lill Lilyan Kaivile üle "Noore dirigendi 2008" preemia. FOTO REGINA KARI

20 muusika 10/2008 18. augustil Rootsi-Mihkli kirikus, kus esi­ te elementide tulemuslikul seostamisel. kõlalise avaruse ja erilise atmosfääri võrra. nesid kaks duot - Indrek Vau (trompet) ja Kontserdil kuuldu oli huvitav ning karakte­ Mihkel Polli täpne ja tähelepanelik Mati Mikalai (klaver) ning Oksana Sinkova rilt õnnestunuim oli itaaliapärane Adagio, mängustiil oli kammerpartneri toetamiseks (flööt) ja Lea Leiten (klaver). Mõlemad an­ mille loomist, erinevalt teistest osadest, sobiv. Duo suurimaks sisuliseks õnnestu­ samblid on tegutsenud juba pikemat aega alustas Tšaikovski juba Firenzes. miseks võiks pidada Griegi sonaadi c-moll ning esinenud festivalil varasematelgi aas­ 21. augustil Rootsi-Mihkli kirikus toimu­ op 45 esitust, milles oli hoogu ja tõmmet. tatel. Meeldejääv etteaste sel õhtul oli Mati nud kontsert, kus Pille Lill (sopran), Oliver Rütmikujunditelt oli väljapaistev teose kol­ Mikalai esitatud Bach-Busoni Chaconne d- Kuusik (tenor), Ulla Krigul (orel) ja Piia mas osa, mis kujunes mõjuvaks hästi ohjes moll, milles oli pinget, värve ja struktuurset Paemurru (klaver) esitasid itaalia, saksa ja hoitud tempo tõttu. Kahvatum oli Brahmsi selgust, rääkimata Mikalaile omasest pia­ eesti vokaalloomingut, oli suviselt kerge ja sonaat A-duur, kus pianistil esines kohatist nistlikust veenvusest. Samuti äratas tähele­ vaheldusrikas. Peale selle olid teosed ena­ liialdamist pedaaliga ning teosest ei tekki­ panu Oksana Sinkova ülivirtuoosne flöödi- masti väga tuntud, pakkudes kontserdikülas- nud terviklikku muljet. Arendusliinid olid mäng, mida toetab loomupärane muusika­ tajale äratundmisrõõmu. Mart Saare laulud veidi katkendlikud ja rütmilised, meloodi­ line andekus. Kavas olid enamjaolt palju- "Mis see oli?" ja "Sa kõige armsam mulle" lised ning kujundlikud seosed ei pääsenud noodilised efektpalad, mida Sinkova esitas kõlasid Oliver Kuusiku tõlgenduses väljen­ maksimaalselt mõjule. endastmõistetava üleolekuga. Tema mängu dusrikkalt ja kammerlikult. Pille Lille esita­ 23. augustil Jaani kirikus toimunud iseloomustab pikkade liinide oskuslik fra­ tud Eduard Tubina "Sügisene päike" ja lõppkontserdi pidulikuks sissejuhatuseks seerimine ja muusika sihiteadlik edasivii­ "Igatsus" olid värvidelt ja varjunditelt küllus­ sobis hästi Henry-David Varema suure väl­ mine. Seejuures näib tal olevat vältimatu likud ning nende interpretatsioon emotsio­ jendusjõuga esitatud Haydni Tšellokontsert vajadus kruvida muusikas tunglevat pinget. naalsuse ja kujundlikkuse poolest väga tabav. D-duur, millele järgnes tänavuste muusiku- Paljudes virtuoospalades on selline lähene­ Noorte muusikute kõrgetasemelist pilli­ preemiate väljakuulutamine ning ka PL misviis sobiv, ent teatud repertuaaris mõ­ valdamist sai kuulda Rootsi-Mihkli kirikus Muusikute Toetusfondi patrooni Lord jub see mõnevõrra kohatuna. Näiteks kavas 23. augustil. Esinesid Anna-Liisa Bezrodny Carlislei pikk eestikeelne (!) kõne. "Noore olnud Poulenci sonaadi esimeses ja teises (viiul) ja Mihkel Poil (klaver), kes on mõle­ dirigendi 2008" preemia anti lõppkontserti osas ei saavuta sellise emotsionaalselt ühe­ mad PL Muusikute Toetusfondi preemia juhatanud Lilyan Kaivile ning Marje ja külgse lähenemisega just kuigi prantslaslik­ "Noor muusik" laureaadid ning festivali Kuldar Singi nimelise preemia "Noor laulja ku koloriiti. Pidepunkti võinuks otsida pi­ püsiesinejad läbi aastate. Esitati kaalukas ja 2008" pälvis eesti üks parimaid basse Priit gem vihjest "malinconico"(mõtlikult, melan­ nõudlik kava ning juba Mozarti sonaadi G- Volmer. hoolselt) ning tunglevuse asendada näiteks duur KV 301 esimestest taktidest võis ooda­ rahulikuma retrospektiivsusega (Poulenc ta kindlat ja profes­ kirjutas teose kuus aastat enne surma). Duo sionaalset etteastet. ansamblita) u on aga aastatepikkuse töö väärt Kummalgi muusikul tulemus ning Lea Leiteni välja pakutud kõ- ei ole ees tehnilist pii­ lakuj undid olid ühed säravamad, mida ri, mis lubab nende Rootsi-Mihkli kiriku valgest tiibklaverist sel tegemisi hinnata juba Tallinna Muusikakeskkooli festivalil kuulda õnnestus. hoopis kõrgemas ja kontserdid oktoobris Meeldejääva elamuse pakkusid viiulda­ nõudlikumas kate­ ja Andrus Haav ja tšellist Henry-David goorias. Bezrodny Varema, kelle esituses kõlas Rootsi-Mihkli virtuoosne võimekus kirikus 20. augustil Raveli Sonaat viiulile ja ja lavaline kindel 21. oktoober kell 18.30 tšellole. Etteaste oli silmapaistev, muusikud hoiak olid märkimis­ püsisid samal lainel ning suurt rõhku oli väärsed. Muusikaline Saue Muusikakool pandud detailideni viimistletud koosmän­ plaan näis igas teoses TMKK õpilaste kontsert gule. Mängijate suhtumine oli nauditav olevat viimseni paika ning tulemus artistlik. Samal kontserdil kõ­ pandud ning samuti las ka Tšaikovski keelpillisekstett "Mälestus jagus viiuldajal kes­ 25. oktoober kell 12.00 Firenzest" (Mari Tampere ja Anna-Liisa kendumisvõimet, jät­ Bezrodny viiulil, Toomas Nestor ja Maria mata ruumi eksimus­ EMTA orelisaal Nesterenko vioolal, Henry-David Varema tele ja juhuslikkusele. ja Peeter Paemurru tšellol). Ligi kolmvee­ Kui nendele positiiv­ Aino Riikjärve viiuliõpilaste rand tundi kestev neljaosaline keelpilliteos setele omadustele li­ kontsert annab võimaluse selles peituvaid mitmeke­ sanduks veel vajadus siseid kujundeid väljendusrikkalt esitada, valmismõeldud rada­ pakkudes parasjagu peamurdmist Tšai­ delt kontserdiolukor- kovski Itaaliast pärinevate mälestuste-mõ­ ras väheke kõrvale as­ jutuste ning kodumaiste (vene) muusikalis­ tuda, võidaks tulemus

muusika 10/2008 21 Trio Miina Järvi, Marius Järvi ja Andres Paas Kuressaare kammermuusika päevadel. FOTO IRINA MÄGI

Elamusrohked Kuressaare kammermuusika päevad

ugustikuus toimunud Kuressaare ikkagi kahte päeva, sest pärast kontserti Tomson, Aare Kruusimäe, Andrus Siimon kammermuusika päevad pakkusid ööseks enam koju ei jõua, aga kaht päeva ja Andres Köster. A taas põnevaid ja vaheldusrikkaid keset töönädalat pole just tihti võimalik See festival on meie muusikaõpetajate­ hetki erineva muusika ja muusikutega. ohverdada. Lisanduvad ööbimis- ja sõidu­ le, muusikasõpradele ja loomulikult ka lin­ Festivalimuljeid jagavad Kuressaare linna kulud, mis teevad saarlasele kontserdikü- na külalistele, keda suvisel ajal on Saare­ kultuurinõunik Heli Jalakas, Kuressaare lastuse tunduvalt kulukamaks. maal eriti palju, suurepärane võimalus osa muusikakooli viiuliõpetaja Laine Sepp, kla­ Neliteist aastat järjepidevat traditsiooni saada kõrgmuusikakultuurist. Kindlasti on veripedagoog Lembit Tiivas ja EMTA tu­ ühe kõrgetasemelise festivali puhul jätab kammermuusika päevad ka üks Kuressaare deng Kermo Koit. tahtmatult jälje noortesse Saaremaa muusi­ kui arenenud väikelinna mainet kujundav kutesse, kes siis kunagi siia ennast või oma sündmus ja ka kultuuriturismi müügiartik­ Heli Jalakas: Saarlastele on väga oluline, loomingut tagasi toovad, nii nagu nüüd kel. kui kõrgkultuur koju kätte tuuakse. kammermuusika päevade peakorraldaja Kammermuusika päevade sobiv aeg ja Planeerida kontserdile minekut Tallinna, Andres Paas, Ain Anger, Aare Saal, Tiit kontsertide maht annavad võimaluse osa Pärnusse või Tartusse tähendab saarlastele Kiik, Villu Veski, Hannes Koppel, Kerstin saada peaaegu kõigist kontsertidest. Peale

22 muusika 10/2008 selle on festivali korraldajad suutnud hoida val täiuslik. Öeldakse, et kõigist kunstidest välja lugeda nende näolt, kellele loosiõnn piletihinnad vägagi vastuvõetavad. kõige ülevam on muusika, muusikas aga kinkis järgmise aasta festivali passi. Ootasin eriti Ciurlionise kvarteti esine­ kammermuusika ning kammermuusikas mist ja sain vist küll viimase paari aasta omakorda viiul. Kenno Koit: Kuressaare kammermuusika suurima muusikaelamuse. Minu jaoks oli päevad on väga õnnestunud üritus ja seda Leedu nüüdishelilooja Faustas Latenase Lembit Tiivas: Kuressaare kammermuusi­ võib pidada Saaremaa üheks suurejooneli­ teose "In Etemal Memory" kuulamine eri­ ka päevad on muutunud Kuressaare kul­ semaks kultuurisündmuseks. Festival ei line kõrghetk. Muusika, mis libises läbi aja tuurielu suursündmuseks. Huvi festivali ole populaarne mitte ainult oma rahva eeterlikult ja kergelt; elavad, filmilikud pil­ vastu on sedavõrd suur, et on toonud ko­ seas, vaid ka välismaalaste seas. did, mis silme ette kerkisid, viisid mind hale kuulajaid üle Eesti ja isegi raja tagant. Põhjanaabrite soomlaste hulgas on ürituse jäägitult kaasa. Kontserdipaiga, Kuressaare Festivali kunstiline juht, pianist ja pe­ fänne, kes planeerivad oma puhkuse nii, Kultuurikeskuse seinu ei kaunistanud küll dagoog Andres Paas oli sel aastal kutsunud et sinna mahuksid ka Kuressaare kam­ Ciurlionise tööde reproduktsioonid, kuid oma ansamblipartneriteks Järvide dünastia mermuusika päevad! Saaremaa tuntud graafiku Külliki Järvila noorema põlvkonna esindajad: viiuldaja Nende päevade tähendus ja menu on muinasjutulised pastellijoonistused tekita­ Miina Järvi ja tšellist Marius Järvi. Ava­ aasta-aastalt jõudsalt kasvanud, seda mai­ sid taustana vajaliku atmosfääri kogu kont­ kontserdil mängisid nad Haydni klaveritiot, nis ka festivali avakõnes Kuressaare linna­ serdile. romantilis-kirglikku Arenski klaveritriot ja pea Urve Tiidus. Unustamatu elamus oli ka Kuressaare osa Tubina saksofonisonaadist tšello ja kla­ Festivali kõik kontserdid olid väga hu­ lossi kapiitlisaali öine kontsert Korsika vo- veri versioonis. Puupüsti täis saal oli muu­ vitavad ning igaüks neist pakkus omamoo­ kaalsekstetilt Tempvs Fvgit. Ideaalselt sobiv sikute emotsionaalsest esitusest lummatud di palju, kuid esile tahaks tõsta kuuest paik ja meeleolu, võrratu vokaalne esitus ja ja võttis selle väga soojalt vastu. kontserdist kolme. Esiteks festivali avakont- täiesti müstiline muusika, mis jõuab tava- Väga ereda ja küpse mulje jättis poola serti, kus esines trio Miina Järvi (viiul), teadvusest ja tunnetusest kõrgemale. pianisti Szczepan Konczali sooloõhtu. Noor Marius Järvi (tšello) ja Andres Paas (kla­ pianist on saanud mitmeid preemiaid rah­ ver). Muusikalise teostuse poolest oli ava­ Laine Sepp: Kui kontserdihooajal puudu­ vusvahelistel konkurssidel. Kuressaares esi­ kontsert väga huvitavalt üles ehitatud, just­ vad Saaremaal peaaegu täiesti kammer­ tas ta Brahmsi "Variatsioonid ja fuuga kui avanev lilleõis. Kontsert algas Tubina muusika kontserdid, siis festival kujuneb Händeli teemal". Noor pianist sai selle saksofonisonaadi tšellole ja klaverile seatud sellise muusika armastajatele piduajaks. muusikalises ja tehnilises mõttes äärmiselt II osaga. Sellele järgnes Haydni vähe män­ Elu mere taga ei luba ju alati soovi korral nõudliku teosega suurepäraselt hakkama. gitud, energiline klaveritrio Es-duur. pealinna sõita - nüüd aga saad nautida eri Mozarti sonaat F-duur oli esitatud erakord­ Viimane teos, Arenski klaveritrio haaras rahvustest andekate muusikute esinemisi se peenusega, vabalt, õhuliselt ja nüansirik­ kaasa oma ülevoolava lüürilisuse ja roman­ oma kodulinnas. kalt. Chopini interpreteeris pianist suure si­ tilisusega, mille lõppedes ei tahtnud ovat­ Erilise elamuse sain poola noore pia­ semise pingega, hingestatult ja värskelt, sioonid saalis vaibuda. nisti Szczepan Konczali mängust. Inglise tunnetades sügavalt Chopini stiili. Erakordse muusikalise elamuse pakkus pedagoog Matthay on öelnud: "Peamine Festivali akadeemilisema poole lõpetas vokaalsekstett Tempvs Fvgit, kelle kavas vahe vähe musikaalse ja tõeliselt musikaal­ Ciurlionise kvartett. Eriti müstiliselt ja sala­ olid Korsika saare vaimulikud laulud 7. sa­ se inimese vahel seisneb rütmi kui liikumi­ päraselt mõjus leedu helilooja Faustas Late­ jandist. Nende iidsete ja sügava tähenduse­ se tunnetuse tajumise astmes. Ilma rütmili­ nase põnev helikeel kvartetis "In Etemal ga laulude meisterlik esitus andis väga tu­ se liikumise suunata, mingi sihi poole lii­ Memory". geva emotsionaalse laengu. kumise tunnetuseta ei ole nootide järgne­ Kolm mitteklassikalist kontserti olid Lisaks iidsele eksootikale haarasid väga vustel mingit tähendust." Sellel noormehel nähtus omaette. Sax Quatuor Saxesti kont- tulised flamenkorütmid Hispaaniast. Ei ole olid kõik noodid ajastatud, lisaks veel oma­ serdiõhtul kaunis Ritteri merevaatega saalis nii hingestatud ja särtsakat flamenkoeten- poolne sarm. tegi Virgo Veldi, Ivo Lille, Lauri Sepa ja dust veel näinud. Esinejate omavaheline si­ Meeldis väga ka Ciurlionise kvartett. Sulev Sommeri särav elurõõm kuulajale de oli sedavõrd tugev ja intensiivne, et pii­ Juba nõukogude ajal oli hinnatud leedulas­ võrdselt lähedaseks nii vana kui ka uue sas vaid pilgust teineteisele ja kohe olid te kammermuusikakultuur. Nad on osanud muusika. partneri soovid selged. Hiljem flamenko- seda hoida. Selle kvarteti mängijad on pü­ Lossimuusika õhtul kõlas Korsika vana­ tantsij annadega vesteldes ütlesid nad, et Aa­ hendunud ainult oma kollektiivile ega kisu muusikaansambli Tempvs fvgit esituses re­ menko on eelkõige elamise vorm ja kuna end mitmel töökohal lõhki. Siit tuleb ka ligioosne ja omapärase helikeelega vaimu­ flamenkos on lõputult väljendusvahendeid, andunud koosmusitseerimine. lik muusika, mis mõjus erakordselt uudse­ siis peegeldab see tants ja muusika inimese Tuhat tänu festivali idee autorile ja na. Kontserdikülastajaid paelus ka flamen- elu ja tundeid. See pole amet, mida saab kunstilisele juhile Andres Paasile. Festivali koõhtu Ritteri saalis. Kahe särava naistant- koolis selgeks õppida, vaid kõik peab tule­ kontserdid on kõik vaheldusrikkad, ent sija, laulja ja kitarristi terviklik etendus sai ma sinu enda seest. ometi tunnen ma puudust viiuli või tšello väga sooja vastuvõtu. sooloõhtust. Kui festivali programmi lüli­ Kammermuusika päevade lõpubanketil Muljeid kogunud la Remmel tuks nimetatud kontsert, siis oleks see festi­ jagati loosiauhindu. Suurimat rõõmu võis

muusika 10/2008 23 MODULATSIOON Eesti Filharmoonia Kammerkoor Edinburghis ja BBC Promsil

ANNELI IVASTE Eesti Filharmoonia Kammerkoori toimetaja

änapäeval on kontserdid sageli tegeleb aasta läbi ligi 3000 inimest. lustreerida sellised trupid nagu Iisraeli koondatud festivalideks, et kont­ Viimastel aastakümnetel on lisandunud Batsheva Dance Company, Istanbul Music Tsentreerida ühte ajavahemikku veel mitmed teised festivalid: "Edinburgh and Sema Group, Maria teatri trupp ja or­ kõrgetasemelisi kultuurisündmusi, tippte­ Fringe", Edinburghi raamatu-, filmi-, džäs- kester Valeri Gergijevi juhatusel, Palestiina gijaid ja suurt publikuhulka. Eesti Filhar­ sifestival jt, kokku on neid Šotimaa pea­ rahvusteater, Collegium Vocale Gent, moonia Kammerkoor osales eelmisel hoo­ linnas kolmteist. Gruusia riiklik balletitrupp Nina Ananiašvi- ajal koguni kaheksal suurel festivalil - Koik osalejad esinevad Edinburghi rah­ li juhtimisel, Monteverdi koor sir John "Nostalgia" festivalil Poolas, Gaida festiva­ vusvahelisel festivalil selle kunstilise juhi Eliot Gardineri juhatusel, Budapesti orkes­ lil Leedus, Moskva Lihavõttepühade festi­ Jonathan Millsi kutsel. Eesti Filharmoonia ter Ivan Fischeri juhatusel, Les Arts Floris­ valil, Pühak Donati festivalil Horvaatias, Kammerkoor Paul Hillieri juhatusel esitas sants ja William Christie jpt. Eestlastest esi­ Cheltenhami muusikafestivalil Suurbritan­ Põhjamaade muusika kava. Eesti lugudest nes tänavu festivalil veel pianist Ivari Ilja, nias, Salzburgi festivalil Austrias. Päris olid repertuaaris Veljo Tormise "Jaani- kes saatis vene kuulsat baritoni Dmitri hooaja lõppu jäid ehk mainekaimad neist - laulud", uuematest teostest Toivo Tulevi Hvorostovskit. Edinburghi rahvusvaheline testival ja BBC "Summer Rain" ja "Rejoice, Rejoice, Kahjuks ei õnnestunud koorilauljatel Proms, mis mõlemad on mastaapsed ja eri- Rejoice!" ning loomulikult ei puudunud teistest festivaliüritustest osa saada, sest näolised ning oma kindla suunitlusega. Arvo Pärdi muusika. Ettekandele tuli üldjuhul mahub lauljate päevaplaani kolm­ "Dopo la vittoria", "Magnificat" ja "Nunc nurk: lennuk-hotell-esinemispaik, ja jälle Festivalide linn Edinburgh dimittis". Soome muusikat esindasid otsast peale. Seekord viis teekond järgmisel Suvine Edinburgh pakatab sündmustest. Sibeliuse "Rakastava" ja Bergmani "Lappo­ hommikul Edinburghi-Londoni rongile, et Igal tänavanurgal esinevad muusikud, nia". Kontsert toimus 11. augustil Usher osaleda juba samal õhtul teisel suurfestiva- draamatrupid või tsirkuseartistid. Rahvas Hallis mida peetakse väärikaimaks kontser­ lil. tungleb etenduspaikades, piletipunktide dipaigaks Šotimaal. Festivali külastajaid uste taga looklevad sabad. 8.-31. augustini iseloomustab teadlikkus ja suur asjatund­ BBC Proms Londonis toimus 62. Edinburghi rahvusvaheline fes­ likkus ning Usher Halli olid kogunenud tõ­ Igal aastal peetakse Londonis suurejoone­ tival, üks maailma suurimaid, mis ühen­ sised huvilised, kes võtsid Eesti koori esine­ list klassikalise muusika festivali BBC dab erinevaid žanreid - klassikalist muu­ mise väga soojalt vastu. Arvustuses aga kii­ Proms, mis tänavu toimus 114. korda. sikat, draamat, ooperit ja tantsu. Festival deti: "See erakordne Grammy võitnud koor Ajavahemikul 8. juuli kuni 13. september asutati 1947. aastal eesmärgiga taasühen­ täitis Usher Halli Põhjamaade muusika leidis aset seitsekümmend kuus kontserti. dada sõjast lõhutud maailm kultuuri abil. hingetuks tegevate helidega [---] Paul BBC Promsi peetakse üheks vanemaks ja Kõrgetasemeliste kontsertide ja etenduste Hillier juhatas Eesti Filharmoonia Kammer­ mainekaimaks festivaliks Euroopas, kuhu kaudu taheti siis ja soovitakse praegu koori hingestatult, laulvad eestlased oma kutsutakse vaid tippmuusikuid ning kor­ maailmale Šotimaad tutvustada ning oma eeterlikult kauni ühtesulavuse ning karge ja raldajate eesmärk on teha need kõrgetase­ rahvale rahvusvahelist kultuuri tuua. täpse ansamblilauluga on üdini naudita­ melised kontserdid kättesaadavaks võima­ Festivali missioon on olla kõige põnevam, vad." (dgCommunities. Culture and likult suurele kuulajaskonnale. Seda ideed uuenduslikum ja ligipääsetavam etendus- Development, 15.08). on järgitud juba alates festivali algusaega­ kunstide festival maailmas. Sellega tullak­ Edinburghi festivali kava on oma žanri- dest. Esimene Promsi kontsert toimus se edukalt toime, sest Edinburghi kuues lise ja kultuurilise mitmekesisusega muljet­ 1895. aastal inglise kuulsa impressaario suuremas teatris ja kontserdisaalis ning avaldav. Huvitavaid esinejaid oli igast ilma­ Robert Newmani algatusel ja esimesed paljudes väikestes esinemispaikades toi­ kaarest, repertuaari kuulusid teosed vana­ festivalid kandsidki tema järgi nime "Mr mub augustikuu jooksul tohutul hulgal muusikast kuni nüüdisaegsete lugude ja es- Robert Newmani promenaadikontserdid". kultuurisündmusi, mille korraldamisega maettekanneteni. Kava kirevust võiksid il­ Et kontsertidest saaks osa võimalikult lai

24 muusika 10/2008 auditoorium, müüdi lisaks kallitele pileti­ nukalt esitanud. Nii Euroopas kui ka Amee­ dajad vastu publiku nõudmisele ning kam­ tele ka üliodavaid pääsmeid. Kontserdid rikas on edukalt müüdud ka Harmonia merkooril paluti esitada lisapala, milleks oli toimusid vabas õhkkonnas, nii et publikul Mündi välja antud sama teose salvestust, Nikolai Kedrovi "Meie Isa". oli toona lubatud isegi süüa, juua ja suitse­ mis on jõudnud Billboardi edetabeli tippu Igal aastal läbib festivali mingi kindel tada. 19. sajandil avati Promsi kontserdi ning mille meediaväljaanded hindasid teema ning esiettekandele tuleb mituküm­ ajal sageli saali aknad, et ka mööduvad ja­ 2005. aastal selle aasta parimaks plaadiks. mend uudisteost. Tänavu tähistati Olivier lutajad saaksid muusikast osa. Huvi Eesti Filharmoonia Kammerkoori Messiaeni, Elliott Carteri, Karlheinz Promsi esimene kodu Queens Hall pu­ kontserdi vastu oli suur, saal oli rahvast täis Stockhauseni jt tähtpäevi. Esinejateks olid runes 1941. aasta pommirünnakutes ja see­ ning korraldajate sõnul on see harv juhus, loomulikult paljud Briti kollektiivid, suurte järel kolis festival Royal Albert Halli. 1927. et hiline Promsi kontsert algusega kell linnade kuulsad orkestrid, tippmuusikud aastast alates on festivali peakorraldaja Briti 22.15 on välja müüdud. Interjöör amfiteat­ kogu maailmast, kelle hulka oli au kuuluda rahvusringhääling BBC, kes hakkas kont­ rit meenutavas Royal Albert Hallis on ku­ ka Eesti kooril: BBC Sümfooniaorkester, serte ka üle kandma. Alates 1947. aastast ninglikult tumepunasesse sametisse rüüta­ Monteverdi koor, Londoni ja Chicago süm­ hakati olulisemaid kontserte vahendama ka tud, pidulikkust rõhutas veelgi tumepunane fooniaorkester, Inglise Barokksolistid, New telepildis. Peale BBC salvestavad kontserte valguskujundus. Kui parimad kohad looži- Yorgi ja Berliini filharmoonikud, Richard ka teiste maade raadiojaamad, nii et festi- des maksavad 90 naela ehk umbes 1800 Hickox, sir John Eliot Gardiner, Valeri valisündmustest saavad osa sajad tuhanded krooni, siis tänaseni on säilinud ka odava Gergijev, sir Simon Rattle, sir Colin Davis, inimesed kogu maailmas. Eesti Klassika­ pileti müügipoliitika, millega tahetakse Lorin Maazel, Julia Fischer, Nigel Kennedy, raadio on BBC Promsist ülekandeid teinud juurde võita klassikahuvilisi. Odavaimad Helene Grimaud, Angelika Kirchschlager, juba kümme aastat. piletid maksavad viis naela ehk umbes 100 Bryn Terfel ja paljud-paljud teised. Eest­ Eesti Filharmoonia Kammerkoor esi­ krooni, mille eest saab lunastada seisukoha lastest oli sel aastal festivalil veel Kristjan nes Promsil teist korda. 2005. aastal oli ringikujulises parteris. See meenutas mõne Järvi BBC Walesi orkestriga. Peale tuntud EFK esimene Eesti muusikakollektiiv, kes sajandi tagust ooperimaja, kus inimesed muusikute kaasamise hoolitseb BBC ka sel­ oli sellele festivalile kutsutud. Siis esineti said püsti seistes vabalt suhelda ja ringi lii­ le eest, et kõik tõusvad tähed promenaadi- kavaga "Arvo Part ja varajane muusika". kuda. Tänapäeval siiski Promsil lihtsalt kontsertidelt läbi käiksid. Noore interpree­ Tänavu esitas koor Paul Hillieri juhatusel kokku saamas ja suhtlemas ei käida, teatak­ di CVs on see justkui kvaliteedi näitaja, kui Sergei Rahmaninovi teose "Koguöine ju­ se täpselt, kelle pärast tullakse. Kuigi uue ta on esinenud Promsil. malateenistus". Kuna EFK osales sel suvel publiku juurdekasvu on BBC Promsil kor­ Festivali lõpetab igal aastal suurejoone­ kolmel suurel Briti muusikafestivalil, siis raldajate sõnul näha ja kuulda, sest mõnel line kontsert, mis kantakse üle Londoni kavad nendel kontsertidel pidid erinema. kontserdil kõlavad aplausid ka teose osade suurimasse parki Hyde Parki ning see ku­ Rahmaninovi kasuks rääkis see, et vene vahel. juneb tõeliseks rahvapeoks ja klassikalise muusika on Euroopas populaarne, selle jä­ Eesti koori esinemine võeti vastu suur­ muusika suursündmuseks. rele on suur nõudmine ning kammerkoor te ovatsioonidega. Tavaliselt sellel festivalil on seda teost varemgi Suurbritannias me­ lisapalu ei esitata, seekord aga tulid korral­

Eesti Filharmoonia Kammerkoor esindab Eesti muusikakultuuri kõikjal maailmas. FOTO KAUPO KIKKAS

muusika 10/2008 25 Daamid ja härrad - Rahsaan Roland Kirk! JOOSEP SANG

ümned jazzihiiglased peavad tema esmakordset kuulamist oma elu K üheks kirkamaks hetkeks. Sajad pealtnägijad kinnitavad, et kedagi sellist pole olnud ei varem ega hiljem. Tuhanded nendivad, et nii nagu Rahsaan pole lihtsalt võimalik puhkpille mängida. Kümned tu­ handed peavad teda oma iidoliks, samuti nagu miljonid Jimi Hendrixit või kümned miljonid Kurt Cobaini. Siiski usun, et Eestis pole kümnest muusikasõbrast ühek­ sa tema nime kuulnudki. Seega, daamid ja härrad, please welcome - Rahsaan Roland Kirk! Rahsaan on nii palju asju korraga, et ei teagi, kust alustada. Inimesena oli ta üks kirevamaid tüüpe, keda jazzi niigi värvikas galeriis on kunagi nähtud. Muusikuna oli ta mees, kes tõestas, et pole olemas mängu- tehnilisi ega stilistilisi piire, kõik on võima­ lik. Olles varajases lapsepõlves kaotanud silmanägemise, pidi Kirk kogu elu tõesta­ ma, et elu pimeduses pole talle mingi takis­ tus. Mustanahalisena pidi ta kogu elu võit­ lema oma rahva ja kultuuri sõnaõiguse eest. Ta ei nimetanud oma muusikat ja ko­ gu traditsiooni, millele ta toetus, jazziks, vaid mustaks klassikaliseks muusikaks (black classical music) ning terve tema loo­ metee refräänina kõlas kibestumus selle üle, et (sageli valge) peavoolu jazz on röö­ vinud kaunimad suled musta jazzi tõelistelt meistritelt, kes ei pälvinud väärilist tunnus­ tust ei eluajal ega hiljemgi. Viimane tõde­ mus kehtib paraku tänini ka Rahsaani enda kohta, kelle rikkalikku diskograahat tun­ takse veel praegugi, kolmkümmend aastat pärast mehe surma, hoopis vähem, kui peaks. John Kruthi raamat "Bright Moments" annab ammendava ülevaate Rahsaan See inimene on hull! Roland Kirki elust ja muusikast. Kirk ilmus üleameerikalisele jazziareenile FOTO INTERNETIST viiekümnendatel ning kõigil, kes teda laval nägid, vajus suu üllatusest lahti. Miks? maks Kirki kostüümid muutusid, meenu­ ja pasunad, mängutoosid ja suupillid ning Kujutage ette ekstravagantselt riietatud tades hiljem tõelist aafrika medicine kes hoiab käes kahte, vahel ka kolme puhk meest (mida aeg edasi, seda kummalise­ mani), kelle kaelas ripuvad erinevad viled pilli, mõnigi neist kuulajale tundmatu.

26 muusika 10/2008 Ning ta ei hoia neid pelgalt käes, vaid män­ mastas käia tänaval jalutuskepiga, mille Rahsaan Roland Kirki muusikat on või­ gib, kordamööda ja väga tihti ka üheaeg­ alumises otsas oli ratas ja ülemises autopa­ matu mingisse lahtrisse paigutatia. Kuna selt. Mitte ainult kahte, paralleelsetes inter­ sun, mida ta alatasa tuututas. Selle kohta, Rahsaan nägi kogu musta (ja mitte ainult vallides ja ühesuguste fraasidega, mida suu­ kuidas Kirk erinevates olukordades käitus musta) muusika pärandit ühe suure tervi­ daks mõnigi, vaid sageli lausa kolme korra­ (ta ise ei nimetanud end kunagi pimedaks), kuna, polnud tal mingit probleemi tõlgen­ ga - üks hoidmas burdoonheli, teine män­ on sadu anekdootlikke lugusid. Ta armas­ dada nii viimaseid pophitte, nagu Bacha- gimas mingit saatefiguuri ning kolmas en­ tas kodus ise remonti teha ja süüa valmis­ rachi "I Say a Little Prayer" või Bill Wit- nastunustavalt soleerimas. Ja ta teeb seda tada, kontserdi ajal laval raha põletada ja hersi "Ain't no Sunshine", kui ka varajase kõike ringhingamisega, näiteks viis minutit toole lõhkuda ning soleerides mööda saali jazzi unustatud pärle, rääkimata jazzistan- järjest. Ning seegi pole kõik. Puhkpillimän­ ringi jalutada. Tänaval, restoranis või liini­ darditest. Mõni Kirki lugu võib kõlada na­ gijatel on raske ette kujutada, kuidas saab bussis oli tal kombeks mängida mõnda gu ehe gospel, teine jälle nagu parim kuue­ mängida üheaegselt flööti ja oboed, ometi oma alati kaelas rippuvatest flöötidest või kümnendate avangard, mõni kui gruuviv sai Rah sellega hakkama. Ta võis mängida viledest. On veelgi uskumatumaid lugusid. soul-jazz, järgmine taas kui juuri väärtustav üht flööti ninaga ja teist suuga. Üheaegselt Muu hulgas on Kirki kontos ametlik süü­ klassikaline jazz. Peale arvukate laenatud flööti ja suupilli või klarnetit ja trombooni- distus lennuki kaaperdamise katses (tema lugude esitas Kirk ka omaloomingut ning huulikuga saksofoni. Didgeridoo, shakuhac- taskust leiti pisargaasipüstol ja nuga), lood mitmed tema originaalid, nagu "Bright hi, melodica, plokkflöödid, erinevad löök- sellest, kuidas ta armastas jalgratast ja autot Moments" või juba mainitud "Serenade to ja klahvpillid - Kirki kogu instrumentaa­ juhtida ning kodus televiisorit ja kinos fil­ a Cuckoo", kuuluvad nüüd juba ise jaz- riumi üleslugemine võtaks liigselt ruumi. me "vaadata". ziklassikasse. Rahsaan andis välja üle nelja­ Tema lemmikpillide hulka kuulusid erine­ kümne albumi, millest parimateks peetakse vad saksofonid ja põikflöödid, vanadest Uhke must mees ja varaait täis muusi­ plaate "We Free Kings" (1961), "I Talk with sõjaväeorkestritest pärit puhkpillid stritch kat the Spirits" (1964), "Rip, Rig and Panic" ja manzello (tema versioonis "moon-zel- Musta mehe väärikus avaldus kõiges, mi­ (1965), "Here Comes the Whistleman" lar") ning klarnet (Kirki "keeles" "black da Rahsaan tegi, rääkis ja mängis. Palju on (1967), "Now Please Don't You Cry, stick"). räägitud tema entsüklopeedilistest tead­ Beautiful Edith" (1967), "The Inflated Tear" Kui selle loetelu põhjal võiks arvata, et mistest eelkõige musta muusika valdkon­ (1968), "Volunteered Slavery" (1969), niisugune trikimees sobib paremini tsirku­ nas, mis ulatusid vanast New Orleansi "Blacknuss" (1972), "Prepare Thyself to sesse kui jazzilavale, küsige ükskõik millise muusikast kaasaegse souli ja funkini. Kirk, Deal with a Miracle" (1973), "Bright Mo­ jazzitipu käest. Koik vastavad, et Rahsaan kellel oli hiigelsuur plaadikogu, tundis ments" (1974) ja "The Return of the 5,000 oli üks sügavamaid, täiuslikumaid ja tõsise­ tõepoolest kõigi (jazz)muusikute stiili ja Lb. Man" (1976). Ka mõnigi Quincy Jonesi maid muusikuid, keda nad on kuulnud. Ja loomingut, samas pööras ta palju tähele­ või Charles Minguse parim salvestus on lõpuks mängis ta siiski sageli ka ühehääl­ panu ka maailmamuusikale ja kaasaegsele mõeldamatu ilma Rahsaani saksofoni või selt, eelistades sellistel puhkudel kauni, sü­ akadeemilisele muusikale (üks ta iidoleid flöödita. gava tooniga tenorsaksofoni. Samuti oli ta oli näiteks Edgar Varese). Kirk põlgas sü­ Rahsaan Roland Kirk oli muusik vii­ tõeline jazzflöödi pioneer, kes võttis kasu­ gavalt jazzimehi, kes polnud kursis "musta mase veretuga ja hingetõmbeni, samavõrd tusele uusi tehnikaid ega andestanud kuna­ klassikalise muusika" pärandiga ja ei osa­ pöörane, energiline ja ohtlikult elav nagu gi Jethro Tulli liidrile Ian Andersonile, kes nud oma (sageli vääriliselt tunnustamata) Jimi Hendrix või Frank Zappa (kelle mõle­ tema mängustiili üle võttis ning debüteeris eelkäijaid austada. Ta armastas laval palju maga ta ka koos musitseeris). Ta ei hoid­ (ja triumfeeris) Kirki kompositsiooniga sõna võtta, mõnikord lausa nii pikalt, et nud oma tervist, kahjustades seda nii kur­ "Serenade to a Cuckoo". Piirideta mängu­ muusika jäi varju. Need sõnavõtud võisid nava mängutehnika kui ka rasvast tilkuvate tehnikas polnud talle võrdset, mida kinni­ olla ettekavatsetud, teemaks sotsiaalne roogadega. Selle tulemusena tabas teda elu tab Londonis Ronnie Seotti klubis tehtud ebavõrdsus ja rassism, aga ka spontaan­ lõpul halvatus, mis muutis pool tema keha katse pääseda maailma pikima ringhinga­ sed, tingijaks mõni publiku seast tulnud liikumatuks. Kas Rah lõpetas? Selle kirjuti­ misega mängitud noodiga Guinnessi rekor­ kommentaar (neid kuulis Kirk alati, häm­ se lõpuks tunnete seda meest juba piisavalt, dite raamatusse. Ta puhus katkestamata mastaval kombel ka kõige valjema muusi­ et vastata: loomulikult mitte. Ta lasi endale kaks tundi ja kakskümmend üks minutit, ka seas). Rahsaan oli ka mõnda aega te­ ehitada teistsuguse sõrmestusega tenorsak­ kuid kuna Guinnessi kohtunikud olid tol gutsenud rühmituse Jazz & Peoples Move­ sofoni ja kaelatoega flöödi, mis võimalda­ õhtul "mõõtmas" üht koogisöömise võist­ ment eestvedaja. See muusikaliste gerilja- sid tal ühe käega edasi mängida, võib-olla lust, jäi rekord fikseerimata. Seda tehti de grupp võitles samuti muusikalise ja mitte nii pürotehniliselt kui varem, kuid se­ 1997. aastal ning ametlik rekord on - vaata rassilise väärkohtlemise vastu ning kogus da suurema vaimu- ja hingejõuga, andes ja imesta - nelikümmend viis minutit ja kurikuulsust mitmetes populaarsetes tele­ endiselt endast kõik ja rohkemgi. Tema pii­ nelikümmend seitse sekundit, kangelaseks showdes, kus rühma liikmed stuudiopub­ ritut vaprust ja kustumatut sisemist tuld ei keegi muu kui Kenny G! liku sekka imbudes kõige sobimatumal tunnistab kaks nädalat enne surma salves­ Loominguline hullus ei avaldunud mit­ hetkel vilesid ja pasunaid hakkasid puhu­ tatud plaat "Boogie-Woogie String Along te ainult Rahsaani musitseerimises. Ta ar­ ma. For Real" (1978).

muusika 10/2008 27 AKTSENT И Euroopa Liit toetab uusi struktuure ja innovatiivsust INTERVJUU MARJE LOHUARUGA

uroopa Liidul on olemas hulgaliselt Kolm Euroopa eksperti hindas kõiki Millistes projektides on osalenud Eesti erinevaid kultuuri- ja haridusalaseid programme, konkurss oli väga suur. Välja Muusika- ja Teatriakadeemia? toetus- ja koostööprogramme, mille valiti kakskümmend projekti, mida nüüd Kõigepealt osalesime 1993. aastal abiprog­ abil algatada ja arendada erinevaid projek­ levitatakse ja reklaamitakse eeskujudena rammis "Phare Tempus", mille väljund te. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vä• järgnevatele taotlustele. Muusika ja kunsti­ Muusikaakadeemias on elektronmuusika lissuhete prorektor Marje Lohuaru on de valdkonnas olime meie ainukesed välja­ stuudio ja ulatuslik prantsuse muusika Euroopa Liidu programmidega tegelnud ju­ valitud ja kahtlemata on see ka suur tun­ nootide ja plaatide täiendus meie raama­ ba 1993. aastast peale. Viimasel viiel aastal nustus EMTAle. tukogule. See tähendas ühtlasi ka elekt­ on ta ka ekspert Euroopa Komisjonis. Olen veendunud, et kui toetada vajalik­ ronmuusika õppekava üles ehitamist. ke ja innovatiivseid ettevõtmisi, siis aren­ Sellele järgnes "Tempuse" raamatukogude Mida näete ja kogete praegu oma eks- gud on loomulikud ja midagi ei pea spet­ programm, välissuhete arendusprojekt ja perditöös Euroopa Liidu toetusprogram- siaalselt välja mõtlema. Tuleb aga mõelda, teised projektid. "Tempust" võib oma põ­ mide juures? mis suunas uusi ideid arendada ning kui­ hiolemuse poolest pisut ka võrrelda meie Marje Lohuaru: Olen Euroopa Liidu ha­ das see sobitub Euroopa Liidu arvukate praeguste tõukefondidega. ridus- ja kultuuriprogrammides osalenud programmide ja prioriteetide maailma. 1998. aastal käivitus üliõpilaste ja õppe­ pikema aja vältel ja näinud neid järjepide­ jõudude vahetusprogramm "Socrates/ vas arengus. Ja nüüd, olles eksperdina ot­ Millised on praegused võimalused osale­ Erasmus". Selle programmi mahud on ol­ sustajate seas, on mul märksa rohkem või­ da Euroopa Liidu programmides? nud küllaltki suured ja praeguseks on malusi näha, millised on arengud ja prio­ Euroopa Liiduga liitumisel avanes meil EMTA saavutanud väga hea tulemuse - riteedid ja millised on ka meie võimalused uue liikmesriigina võimalus kasutada meil on arvukalt lepinguid Euroopa muusi­ projektides osaleda. struktuurifondide (tuntud ka tõukefondi- kakõrgkoolidega ja on kujunemas balanss Üks prioriteetne suund Euroopa Liidu de nime all) vahendeid. Neid toetusi on sissetulevate ja väljaminevate üliõpilaste ja programmides on koostöö kogu maailma­ eelnevalt kasutanud ka varem liitunud rii­ õppejõudude vahel. ga ning Euroopa kõrgetasemelise hariduse gid. Struktuurifondide vahendid kehtivad järgnes "Erasmuse" programmi koos­ ja kultuuri eksport. Praegu on potentsiaal­ 2013. aastani (hinnanguliselt 2015. aasta­ tööprojekt "Crossing Borders" ABAMi, sete partnerite ring väga suur, ulatudes ni), aga siiamaani ei ole neid summasid Balti mere maade muusikaakadeemiate Venemaast, Ukrainast ja Taga-Kaukaasia suudetud veel kaugeltki tulemuslikult rea­ ühenduse baasil. Projekti põhiidee - tead­ riikidest Ameerika, Aasia ja Aafrikani. liseerida. Eriti praeguses keerulises eelar- miste ja ja oskuste jagamine leidis head Olen olnud ekspert ka nendes programmi­ vesituatsioonis peaks teave nendest või­ vastukaja. Tegin projekti algatades väikese des. See on vastutusrikas ülesanne olla uute malustest olema viidud paremini iga po­ küsitluse meie partnerite seas ABAMi üli­ protsesside juures ja neid ka positiivselt tentsiaalse taotlejani. koolides ja selgus, et peaaegu igal akadee­ mõjutada. Need fondid on eelkõige suunatud jät- mial on midagi väga erilist välja pakkuda, kusuutlike uute struktuuride üles ehitami­ mida teistel ei ole. Meil oli selleks ajaks käi­ Millele peaks Euroopa Liidu toetusprog­ seks, mis tegutsevad edasi ka pärast 2013. vitunud Anto Peti improvisatsioonikursus rammidest taotlejad rohkem tähelepanu aastat. Muusika, kunst, teater - üldse loov- ja me pakkusime selle välja. Esimesel aastal pöörama? erialad ei kuulu valdavalt üheski riigis prio­ oli projekt üles ehitatud improvisatsioonile, Kindlasti tahab Euroopa Komisjon näha riteetide hulka. Aga siiski on struktuurifon­ teisel aastal lisasime sinna veel uue muusi­ paremat koostööd hariduse ja kultuuri- dide infrastruktuuri kaasajastamise meet­ ka interpretatsiooni ja kolmandal aastal valdkonna vahel ning riiklike institutsioo­ mete abil toetatud muusika ja teatrikõrgha- töötasime välja omalaadsed õppematerjalid nide ja mittetulundussfääri vahel. Euroopa riduse õppekeskkonda. Meie kolleegid toimunust, mis jäädvustad ka DVD-le. Liidule on oluline teadmiste ja oskuste va­ Poolast, Gdanskist, Poznanist ja Katowicest See projekt toimus aastatel 2005-2007, hetamine ja jagamine. Tooksin ühe näite­ on näiteks nende toetustega üles ehitanud järgmine "Crossing Borders" on planeeri­ na viimaste aastate success storyd, kuhu oma muusikaakadeemiate kontserdisaalid, tud 2009. aasta jaanuariks. Siis kaasame valiti ka Eesti Muusika- ja Teatriakadee­ Portugalis ehitati nende toetustega teat­ projekti juurde eksperte, oma ala juhtivaid mia "Erasmuse" projekti intensiivprog- riakadeemia. muusikuid, kes hindavad seda, mida oleme ramm "Crossing Borders". nende kolme aasta jooksul teinud, ja anna-

28 muusika 10/2008 vad soovitusi, kuidas võiksime selle projek­ jaid, sest see kõik oli uudne ja raske, aga ka väga hea meediaväljundi. Alvar Loogi tiga edasi minna. Ekspertideks tulevad nad olid väga tublid. Lõpptulemus ooperi­ sõnul Postimehes oleme nagu teotahteline džässmuusik Wouter Turkenburg Hollan­ etenduste näol Kanuti gildi saalis oli nagu ja hästiorganiseeritud partisanipolk, kes il­ dist, viiuliprofessor Anna Lindal Rootsist testimine, kontroll, kui hästi me suudame mus ooperiavangardi hajusale, ent üha ak- jpt. Kavas on rakendada projekti ka kultuu- õpitut tegelikus elus realiseerida. tiveeruvale rindele. Järgnevad ooperipro- rikorralduse eriala üliõpilasi, kasutada Nüüd võib öelda, et ooperiprojekt oli jektid on seotud barokkooperiga ning võib­ "Crossing Bordersit" nende praktikabaasi- kultuurisündmus ja Eestis mingil määral olla ka uute teoste tellimisega nii meie kui na. ainulaadne. Praegu puudub siin selline ka välisheliloojatelt. Projekt sisaldab veel mitmeid muid noorte eksperimentaallava, võimalus end arenguvõimalusi. Üheks nendest on rah­ enne oma professionaalse elu alustamist Marje Lohuaruga vestelnud la Remmel vusvaheline magistriõppekava nüüdisaegse proovile panna. Samal ajal saavutas projekt kammeransambli õpetuse alal. See on seo­ tud vahetustega ja tähendab seda, et EMTA ja meie partnerõppeasutuste üliõpilased veedavad ühe õpinguperioodi meil, teise näiteks meie partnerkoolides Stockholmis Estonian Academy of Music and Theatre, ja Hamburgis. Planeerime selle õppega liita Tallinn, Estonia ka suvefestivali, kus õpituga saab avalikku­ se ette tulla. The Estonian Academy of Music and Theatre (EAMT) is a public university that co-ordinated two Erasmus inten­ Millise programmi raames leidis toetust sive programmes between 2000 and 2006. EAMT offers Bachelors. Masters and Doctoral degrees in music and EMTA kevadine ooperiprojekt? theatre studies. It has ten departments, two institutes, a See oli projekt nimega "Innovatiivse nüü­ continuing education centre and a drama school with 673 students and iso faculty members. dismuusika teatri õppe integreerimine EMTA ooperistuudio programmi", mille The first intensive programme "Crossing Borders in Interpretation of classical Music and jazz" took place väljundiks olid noorte heliloojate Äge in August 2005 and presented students with new ways Hirve ja Monika Mattieseni ooperid of seeing intersections between jazz and classical theory and history. The second intensive programme "Tuleloitsija'ja "DMeeter" ja sai toetust sa­ "Crossing Interpretation Borders Again: Improvisation and muti Euroopa Liidu struktuurifondidest. Contemporary Music" which took place in August 2006, Me ei planeerinud seda mitte ühekordse introduced classical and jazz students to current trends in music improvisation. ettevõtmise, vaid jätkuprojektina. Jätku- suutlikkus on üks olulisemaid näitajaid In 2005 and 2006, the intensive programmes at EAMT developed four new courses in classical, jazz, contempo­ Euroopa Liidu projektide realiseerimisel. rary music and improvisation. Students not only took part Projekti üks eesmärke oli kaasata ka mit­ in lectures, but also put on concerts and hosted improvi­ sation and jam sessions. In the future, the project hopes meid välismaal haridust omandanud eesti to introduce a regular summer term for music students noori muusikuid. Liis Kolle, kes oli oope- and teachers at institutions all around the Baltic Sea. riprojekti lavastaja, tõi siia kaasa väga pal­ ju oma välismaal omandatud teadmisi ja kontakte. Algul oli projekt mõeldud workshop idena, siis aga tekkis mõte miks mitte kasutada meie oma andeid, meie oma noori heliloojaid. Tellisime ooperid EMTA doktorantidelt Äge Hirvelt ja Monika Mattiesenilt, soov oli, et need teo­ sed oleksid erinevad. Leidsime Kanuti gil­ di saalis väga sobiva koha, kus oopereid ette kanda. Kanuti gildi saaliga tekkis meil väga hea koostöö ja tahame seda kindlasti jätkata. Projekti aluseks oli aastane tööprotsess, ettevalmistus uute väljendusvahendite tundmaõppimiseks. Toimusid suurepärase nüüdismuusika lauluõpetaja Luisa Castella- ni, valgustuskunstnik Ruth Prangeni ja lii- kumisõpetaja Robert Wechsleri kursused. Tahaksin tõesti väga kiita meie noori laul­

muusika 10/2008 29 MODULATSIOON Tiia-Ester Loitme pälvis tunnustust nii Kanadast kui Jaapanist

ütarlastekoorile Ellerhein ja dirigent Tiia-Ester Loitmele tõi lõppev suvi suurvõidu rahvusvahelisel kon­ T kursil Kanadas. Augustikuus oli Loitme Jaapanis, kus tutvustas Karuizawa koorifestivalil eesti koorimuusikat. Samal kuul laulis Ellerhein Öölaulupeol ning esines Lääne• mere muusikafestivalil ja Nargen Festivali projektis "Loomade reekviem". Praegu on Ellerheinal käsil Veljo Tormise koo- ritsükli "Looduspildid" salvestamine.

Esimesest kuni viienda juulini toimus Kanadas, Powell Riveris kolmeteistkümnes rahvusvaheline koorikonkurss "Kathaumixw". Kas Ellerhein on sellel konkursil ka varem osalenud? Ring on täis. Käisime Heino Kaljuste poolt sisse tallatud ra­ da: ka kakskümmend aastat tagasi sai koor samalt konkur­ silt esimese preemia. Juhatasin siis teise dirigendina festi- valikontsertidel. Nüüd saime aga korraldajailt juba kutse osaleda. Ellerhein Kanadas. Konkursi indiaanikeelne nimi "Kathaumixw" tähendab erinevate inimeste sõbralikku kokkusaamist. Tänavu tuli sinna kokku 31 koori kaheteistkümnelt maalt. Kas võistlus- pinge oli suur ja konkurents tihe? Õnneks oli žürii Pärdi ja Tormise lembene ega lasknud end väärata paljude kooride lavastatud esitustest - osati esile tõs­ ta ettekannete süvamuusikalisi väärtusi. Nii võitsime kon­ kursi Grand Prizei ja tiitli "The Choir of the World at Kathaumixw", samuti esimese preemia noortekooride ning teise preemia rahva- ja kultuuritraditsioonide kategoorias. Esimeseks preemiaks oli paekivist trofee "Thunderbird", mü­ toloogiline lind, kes kaitseb oma rahvast pikse eest, Grand Prize oli aga sama uhke lind rohelises klaasis. Festival ise on äärmiselt sisukas ja laia haardega. Tänavu resideeris sellel suurepärane Taipei Rahvusliku Kunstide Ülikooli orkester Taiwanilt.

Nagu varemgi, aitas võidule tublisti kaasa eesti muusika? Konkursil oli meil ungari ja prantsuse muusika kõrval kavas Tormise kooritsükkel "Talvemustrid" ja "Lauliku lapsepõli", Pärdi "Kaks palvetajat", Kreegi "Sirisege, sirisege, sirbikesed" ja "Maga, maga, Matsikene" ning Saare "Lindude laul". Tiia-Ester Loitme Kanada konkursi auhinnatrofeedega.

30 muusika 10/2008 "**\ #

Tiia-Ester Loitme Jaapani kooriga Angelica.

Lisaks esines koor Powell Riveris kahel nal tuvid" ja Olav Ehala "Päikeseratas". festivalikontserdil. Sellele järgnes nädal Õpitubades tegelesime Pärdi "Credo" ja aega kestnud erakordselt menukas, maru- Ehala "Kodulauluga" ning tutvustasin jaa­ liste aplausidega turnee Vancouveri saarel, pani koorijuhtidele plaadilt "Eesti rahva­ kus laulsime veel ka Ernesaksa ja Riho muusika antoloogia" eesti runolaulu. Selle Pätsi koorilaule. Igal järgmisel õhtul oli kogumiku andis Jaapanisse kaasa Veljo meid kuulamas üha rohkem väliseestlasi. Tormis koos resoluutse sooviga, et tooksin Tahan siin tunnustada ka koormeister talle omakorda plaadi jaapani räpiga. See Ülle Sanderi ja klaverisaatja Piret Habaku soov sai ka täidetud. väärt tööd. Ко Matsushita enda kavades olid Pärdi "Magnificat", Tormise "Sügismaastikud", Jaapani firmad BMG, Victor JVC ja M Kreegi "Taaveti laul" ja Urmas Sisaski & I Company on välja andnud juba viis "Gracias, agamus Deo nostro". Jaapani koo­ Ellerheina CDd eesti muusikaga. Koor rid on nii teovalmis, et ma lihvisin nende on mitmel korral Jaapanis esinenud, eesti keelt järeleandmatult, kuni mu ees ise oled ühena esimestest jaapani koo­ hakkas kõlama "Eesti laulupidu". Festivali rimuusikat ette kandnud. Nüüd kutsuti üritused toimusid Karuizawa väga hea sind taas sinna? akustika ja suurepärase heliaparatuuriga Dirigent Ко Matsushita kutsus mind see­ Ohga Hallis. Eesti muusika sai väga suure kord 6.-11. augustini toimunud Karuiza- tähelepanu osaliseks - meie laulude kuum wa koorifestivalile, mille keskmes oli menu äratas ellu isegi linna taga asunud tu- Eesti. Tutvustasin jaapani kooridele meie lemäe. kooriloomingut, valmistasin neid ette ees­ ti muusika ettekanneteks, korraldasin õpi- Mis tunne oli juhatada öölaulupeol? toa koorilaulu ja dirigeerimise alal viiele Sinu käe all kõlasid Eespere "Ärkamise jaapani noorele koorijuhile ning olin kam­ aeg" ja Peep Sarapiku "Ta lendab mesi­ meransamblite konkursi žüriis. Festivali puu poole". Kas oskame hoida ühte? Kontserdil Jaapanis Karuizawa Ohga Hallis. FOTOD ERAKOGUST kontsertidel juhatasin naiskoori Angelica, Karmilt isamaaline tunne. segakoori Vox gaudioso ja ühendkoori, et­ Jah, me hoiame ühte. tekandele tulid Pärdi "Kaks palvetajat", Tormise "Lauliku lapsepõli", Kreegi Tiia-Ester Loitmega vestelnud Priit "Õnnis on inimene", Ernesaksa "Sinu ak­ Kuusk

muusika 10/2008 31 POP & ROC Suvised suured rockifestivalid MARGUS KIIS muusikakriitik

ui miski tänavusi suviseid rahvus­ ggtt eri vahelise esinejaskonnaga rockifes- К.tival e ühendab, siis see, et üle hul­ ga aja tundus paljudele kuulajatele, et ko­ dumaised esinejad suudavad välismaistega edukalt võistelda ja neid nii mõnigi kord ka ületada. Muidugi on majanduslanguse tingimustes järjest raskem tippesinejaid piiri tagant kätte saada, aga meie omad ik­ ka arenevad ka, kuigi visalt ja aegamisi. 13. ja 14. juunil, teise päeva lausvih- mast hoolimata mürtsunud "Rabarock" tõestas end taas kui parima valikuga suur- festival Eestis, seda muidugi eriti kaugelt saabunute osas. Aga üllatusena pingutasid ka Eesti bändid visalt. Psychoterror rabeles nagu muiste, HU? oli oma elektrostaatikale vaatamata täitsa menukas ning Propeller promillidest ja megaõllekõhtudest hooli­ mata (või hoopis nende tõttu) väga nalja­ kas. Compromise Blue oli väljas täiesti uue repertuaari ja muusikalise vormiga (see vaimustas eriti punkareid), Silvi Vrait ja Ultima Thule üllatasid ootamatu koomika­ ga (laulude valik oli küll veidi triviaalne), JVletsatöll panustas väliselt liialt tulele, kuid muusika oli varasemast tõsisemalt tõrvane. Ainuke tõeline kaotaja oli Vaiko Eplik & Eliit, mis maadles krooniliselt halva helipil- di ja mõningase lavalise ebamugavuskram- biga. Välisbändide valikust paistis silma, et soome rock enam ei prevaleeri, küll aga oli kaheksateistkümne bändi seas tervelt kolm üksust Suurbritanniast. Bändid jaotusid ro­ bustselt võttes vanadeks, eri sorti legendi­ deks (Helloween, The Fall, Sparks), heatu- julisteks rifirokkijateks (Electric Eel Shock, Trucknghters, Kotiteollisuus, Los Bastardos Finlandeses, Danko Jones) ning igasugu in- dustriaaliks ja ;W/e-veidrikeks (surf-anar- histid Black Lips, eesti esitöösturi Bonne kõhuli piirdeaia vastu hüppama pannud Pitchshifter, prantsuse aktsendiga saksa kraut-TOcki plõksiv Fujiya & Miyagi). Vana-Vigalas 27. ja 28. juunil toimunud

32 muusika 10/2008 seitsmes "Hard rock laager" põhjustas oma debüüdi tegi "Punkn'Roll". Nagu paljudes segaseid tundeid ja tekitas nimestki võib aru saada, oli see üritus ELU ELAMUS vaidlusi. Ebahariliku stiililise kirevuse oma improviseeritud lavade ja samasse Einar Laigna (Sõpruse Puiestee melanhoolrockist paigutatud telklaagriga korralduslikult Wataini seaverise black-metal'ini) raa­ kõige lõdvem ja lihtsam. See-eest oli Minu kõige võimsam ja edaspidi kogu suhtu­ midesse mahtus nii pop-rocki (House bände rekordarv, oma veerandsada, nii mist muusikamaailma määrav elamus kuulub Of Games), popindustriaali (No Big et võis jääda mulje, et esinejaid on roh­ varasesse lapsepõlve. Minu ema oli muusik. Silence), grunget (Leech), пи-metaFit kem kui kuulajaid. Neist kümmekond Tema laul ja klaverimäng täitsid lapsepõlveko­ (Vene Stigmata), gootirocki (Soome oli välismaalt: Soomest (Hasta La Vista du, tema viis mu klassikalise muusika imelisse Charon), atmosfäärihevi (Melmac, Social Club, Need For Treatment, maailma. Selles, kuidas ema jõuline, kuid talit­ Soome Amorphis), keldi metaFit (Iiri Confusa, Kansalaistottelemattomuus), setud metsosopran esitas saksa muusikat, oli Primordial), shit-metaF it (Läti Saksamaalt (Make It Count), Rootsist palju tundelisust. Seborrhea), doomi (Witchcraft), puh­ (Dead Vows), Suurbritanniast (Oi Kuid erilise helikogemuse sain hoopis teisi­ taid eesti arheotüüpe (Taak), tribuute Polloi, Contempt), Hollandist (Fleas & ti. Üksi kodus olles, klaveriklahvid silmade kõr­ (Tiss), igasugu hübriide (Horricane, Lice) ja Lätist (Lenino Prospektas). gusel, lõin akordi ja hoidsin sõrmed klahvidel, Soome Impaled Nazarene) ja mõndagi Välisbände kippus segama kergelt kätte­ lastes helil pikkamisi hääbuda. Toetades suletud muud. Eestlastele meeldisid ikka kodu­ saadav alkohol, seega kõikus "kvaliteet" silmil otsaesist vastu klaverit, viis hääbuv heli maised bändid, eriti muidugi Metsatöll. isegi pungi kohta liiga palju. Rohkem mind kuskile avarusse. Ma tajusin end äkki len­ 19. juulil Tartu lauluväljaku kõrval huvi tekitasid kuulajates vahest Dead davat maailmaruumis koos selle heliga, kuni toimunud neljas, eelmistest paremini Vows ja Make It Count. See-eest Eesti heli hääbus vaikuseks, kummaliseks vaikuseks, korraldatud "Plink plonk" oli ühe eran­ bände oli suures valikus, alates muhe­ millel oli oma heli - imeline, ebamaine, külm, diga taas Eesti bändide pärusmaa. datest vanadest peerudest (Pööloy emotsioonitu, mis hakkas helisema üha tugeva­ Kuulajatelt said kiita nii alguses jonna­ Gläänz, Conflict OK, Psychoterror, malt ja selgemalt, ilma modulatsioonita. kalt publiku vähesust eiranud "kivi- Astro Zombies, Totally Obnoxious, Universum helises meditatiivses olemises, taju­ rocki" bänd Smõuk, üllatavalt (eriti vo­ ZLO) kuni noorte ja vihasteni sin erilist senitundmatut rahu ja harmooniat. kaalselt) võimekas noorte venelaste (Lahesõda, R.P.M., Square, N.M.R., Ma olin ootamatult siit ära, teisel pool. grupp Junk Riot, üksi /ooper-pedaali ja Kamikadze TR, MuSKAto Rain) ning Palju aastaid hiljem leidsin sellele kogemu­ pillihunnikuga suure lava täitnud elekt- populaarsest popist (Kurjam) mitte vä­ sele ka teoreetilise aluse Augustinuse traktaadist rofolkar Ramo Teder alias Pastacas, nii hem vaimuka punk-metofini "De ordo", milles Augustinus püstitab väliselt (tänu naislauljale) kui heliliselt (Goresoerd). Eesti bändid tegid ka siin Universumi korrast rääkides ideaalse, teoreetili­ imekaunis progetrio Cloudspeak, häm­ "väljakatele" ära. Ja seda oligi tarvis tões­ se muusika kontseptsiooni. Maailma üleloomu­ mastavalt originaalne ja elujõuline all- tada. lik ilu, pulchritudinem mündi, väljendub üleloo­ põrandalegend ÖÄK ja järjekindlalt mulikus helis - inglite laulus. vaimukate meeste kogunemiskoht See kontseptuaalne alus leiab maises mõõt­ Köök. Ainult tuntud Tallinna mürarok- mes oma tervikliku teostuse liturgias, grego- karite (Shelton Sani ja Zahiri liikmed) riaani koraalis, kus ajas luuakse igavikku, läbi uus projekt Don Raul & His Lawyers dünaamika staatilist, püsivat ja jäävat. Olen se­ jättis liiga "pohhui" mulje. Itaalia vaese da kogenud, kuulates munkade laulu benedikt- mehe "uinamuina Coldplay" Eveline, laste kloostris ja osaledes Armeenias Geghardis sile Soome kantripopi orkester ida traditsioonis kloostriteenistustel. Scandinavian Music Group ja Vene Lapsepõlve helirännakutel kogetu andis emo-kooslus Miami Scissors rahva hul­ mõõdupuu - ideaalne muusika ülendab, vabas­ gas väga suurt poolehoidu ei leidnud. tab emotsioonidest, tõstab teise dimensiooni ja Lootusi tekitas Jaapani kvartett Mono, ei ole seetõttu enam pelgalt "muusikaline koge­ klassikaline Sonic Youthi tüüpi koosseis mus". (kolm meest ja naine bassiga). Bändis ei tulnud pettuda, ehkki ta ei teinud mi­ dagi erilist. Lihtsalt tinistasid iga "loo" alguses natuke kitarri, panid siis oma kümned efektiplokid tööle ja tekitasid hiiglasliku valge müra, ise kunstipära­ selt vääneldes. Ja nii mitu korda. Rahvas oli sillas. Ei, rahvas oli mürast kooldu. Suve viimane suurfestival toimus 22.-23. augustini Kilingi-Nõmmel, kui

muusika 10/2008 33 Euroopa Klaveriõpetajate Ühingu konverents Tallinnas

IA REMMEL

8.-11. augustini toimus Tallinnas Euroopa ettekanne käsitles Soome-Ugri klaverimuu­ Klaveriõpetajate Ühingu (EPTA) kolme­ sikat Ligeti, Siimera ja Rautavaara näidetel. kümnes konverents. EPTA asutati 1978. Konverentsil toimusid ka mitmed kont­ aastal Inglismaal Guildhall Schooli profes­ serdid. Mederi saalis esinesid Eesti klaveri- sori Carola Grindea initsiatiivil. Eesti Klaveri­ õpilased Aleksandra Kamenskaja ja Ruslan õpetajate Ühing sai alguse 1989. aastal, alga­ Strogi, külalistest Johannes Antti Ilmari tajaks oli Arbo Valdma. Eesti ühingu pika­ Piirto soome muusika kavaga ning Ruta aegseks esimeheks on Peep Lassmann ja see Birzule läti muusika kavaga. Klaveriduo organisatsioon ühendab praeguseks ligi nel- Gisela Herb-Naoko Shibayama-Aarnio jasada klaveriõpetajat üle Eesti. (Norra-Soome) esituses kõlas Messiaeni Eesti oli EPTA rahvusvahelise konve­ "Visions de lAmen", Kirill Kashunin ja Irina rentsi võõrustajaks esmakordselt. Enamik Osipova Venemaalt esitasid Rahmaninovi Sten Lassmann tutvustamas Heino Elleri kla­ konverentsi lektoritest ja esinejatest oli pä­ süidi nr 2 kahele klaverile, Luba ja Ireneus veriloomingut. FOTO IA REMMEL rit Euroopast, kuid ettekandjaid oli ka Zuk mängisid ukraina ja kanada muusikat, Ameerikast, Indoneesiast, Kanadast ja Tijana Andrejic Serbiast ja Alberto Portug- tuid elamusi." Argentinast. heis Inglismaalt esitasid kava erinevast kla­ Ameerika Memphise ülikooli klaveri Ettekannete teemad hõlmasid tihti oma veri klassikast ning Dora de Marinis Argenti­ eriala õppejõud Kevin Richmond ütles maa muusikat ja heliloojaid. Tutvustati ser­ nast mängis Alberto Ginastera muusikat. muljeid jagades, et konverents oli väga häs­ bia heliloojaid Marko Tajcevici ja Vasilije Professor Malcolm Troupile Inglis­ ti korraldatud ja kõrgel professionaalsel ta­ Mokranjaci, tšehhi heliloojaid Josef Koresit maalt, EPTA rahvusvahelise häälekandja semel ning siiani parim ja huvitavaim, kus ja Zdenek Fibichit, rootsi heliloojat Gunnar Piano Journal väljaandjale, jäid Eesti kon­ ta on viibinud. Tallinn on Kevin Richmon- de Frumeried, norra heliloojat Geir Tveitti, verentsist parimad muljed. "Tulek Eestisse di sõnul "modernne, innovatiivne ja ener­ Šveitsi-Ameerika heliloojat Ernest Blochi, oli nagu naasmine kaotatud paradiisi. Eesti giast tulvil linn". prantsuse heliloojat Jehan Alaini ning Muusika- ja Teatriakadeemia uus hoone Huvitavamatest ettekannetest mainib ameerika heliloojaid John Coriglianot ja jättis erakordselt hea mulje. Akadeemia Richmond Malcolm Troupi loengut Ernest William Bolcomit. Mitu ettekannet käsitle­ paistab silma ka väga heade klaveritega: Blochist, Sandra Ramaway loengkontserti sid klaveriõpetuse metoodikat: Sarah Beer- saalis oli suurepärane Steinway, väga kvali­ Corigliano ja Bolcomi etüüdidest, Martti ninki (Holland) teema oli "Õpetamine kui teetsed on ka kohalikud Estonia klaverid. Raide ettekannet Tõnu Kõrvitsa klaveriloo­ õppimine", Johanna Maria Roelsil (Belgia) Vastuvõtt Eestis oli soe ja külalislahke ning mingust ning Radoslav Kvapili ettekannet aga "Klaverimäng ja komponeerimine kui konverentsi korraldus Katrin Puuri poolt Fibichist. Kasulik ja huvitav oli tema jaoks tervik. "Children on wings"". Christine eeskujulik ja hoolitsev. Konverents andis ka Marianne Jacobsi meistriklass. Brown (Inglismaa) kõneles Bartõki tähtsu­ hulgaliselt ideid ja impulsse." Eriti huvita­ Lovorka Nemeš Dular Sloveeniast kii­ sest algõpetuses, Katy Kastrouni (Kreeka) vatest kontsertidest ja ettekannetest mainib tis samuti konverentsi korraldust, tuues rääkis pianistlikust edukusest ning Kevin professor Troup Sandra Ramaway loeng­ paari probleemina esile pideva ajapuuduse Richmond (Ameerika) nüüdismuusika no- kontserti William Bolcomi ja John Coriglia- (ettekanded pidid mahtuma poole tunni tatsioonist ja tehnikatest. Toimusid no etüüdidest, Sten Lassmanni loengkont­ sisse) ning mõningaid häireid esitlustehni- Marianne Jacobsi ja Diane Anderseni serti Heino Ellerist ning Irina Osipova ja ka - arvutite ja grafoprojektoritega. Huvita­ meistrikursused. Kirill Kashunini Rahmaninovi esitust. Eriti vatest ettekannetest mainib Lovorka Nemeš Eesti-poolsed lektorid olid Lembit tõi ta aga esile väljasõidu Naissaarele, kus Dular Sten Lassmanni ja Martti Raide loeng- Orgse, Sten Lassmann ja Martti Raide. Peep Lassmann mängis külalistele Messiae­ kontserte, Kevin Richmondi ettekannet Lembit Orgse teemaks oli generaalbass kui ni "Lindude kataloogi". "See inspireeriv kla­ nüüdismuusikast, Sarah Beerninki ettekan­ interpretatsiooni alus J. S. Bachi Prantsuse veriõhtu Messiaeni "Lindude kataloogiga" net "Õpetamine kui õppimine", Susan süidi Es-duur näitel, Sten Lassmann tutvus­ haakus eriti saare loodusiluga, kontserdiko- Yondti, Elin Perssoni ja Milan Franeki ette­ tas Heino Hlleri klaveriloomingut ja Martti ha erilisusega ning huvitava loodusvideoga. kandeid ning klaveriduode Gisela Herb- Raide Tõnu Kõrvitsa klaveriloomingut. Aeg-ajalt segunes muusikasse naturaalset Naoko Shibayama-Aarnio ja Irina Sloveenia esindaja Lovorka Nemeš Dulari linnulaulu. See oli üks minu elu unustama- Osipova-Kirill Kashunini esitusi.

34 muusika 10/2008 ••••

MELOMAAN

rännakule, algusaeg - aegade V ,. , С 1 ., m .:\r. ühiskonnas, peab ta seda te­ lõpp, kohtumispaik - hommi- gema ka jazzis, eriti instru­ kutäht, Stella matutina. See on mentaalses jazzis. Maria Faust f/f tõepoolest kohtumine ruumis, saab meeskollektiivi juhtimise­ 1 kus aeg ei loe, sest pole enam ga igatahes kindlakäeliselt • aega, mida lugeda. Midagi ei hakkama. Plaati "Bitchslap kaasajastata, sest midagi pole Boogie" on raske nimetada Щ vaja kaasajastada. Pole vaja ka eesti jazzi albumiks, ometi • rikastada, sest rikkused on nii saame tunda heameelt, et siit S i. 1 a Ma, WGT kui ka Voxi muusikas am­ võrsunud muusik on võõral mugi olemas. Siin plaadil sam­ Bitchslap Boogie. maal juba oma esikplaadiga Stella Matutina. Vox muvad nad kõrvuti nagu kaks Maria Faust Group. nii märgatava märgi maha Clamantis. teelist ja pakuvad teineteisele pannud. Barefoot Records BFREC006 MIRAREMIR064 seltsi, püüdmata seguneda või sarnaneda. (Vähem veenvad JOOSEP SANG Kopenhaagenis elava eestlan­ Hiliskevadel Prantsuse plaadi­ kohad plaadil ongi need, kus na Maria Fausti debüütplaat firmalt Mirare ilmunud "Stella elektrikitarr "kajab" gregoriaa- mõjub vägagi küpselt ja ter­ Matutina" on nii Vox Claman- ni vormelites, näiteks hümnis viklikult. "Litsilaksu bugi" si­ tise kui ka Weekend Guitar "Ave Maris Stella". Samas mõ­ saldab stiili ja tekstuuri poo­ Trio kuues heliplaat. Esimesel juvad akustilise kitarri ritomel- lest mitmekihilisi komposit­ ühisalbumil kõlavad kihiti ja lid samanimelises organumis sioone, kus on nii rockilikku kõrvuti gregooriuse laul ja va­ väga värskelt ja loomulikult.) gruuvi, hard bop'i draivi kui ka rane mitmehäälsus ning imp­ Minu jaoks seisab sel plaa­ vabajazzilikku ekslemist, seda rovisatsioonid elektrikitarridel dil valgusvihus siiski gregoori­ sageli ühe ja sama loo piirides. ja /ive-elektroonikal. Sellise use laul oma ilus ja vägevuses. Faust on hea altsaksofonist, "ansamblina" on musitseeri- Tundub, et elektroonika ja ki- kuid mitte ainult. Ta on ka põ­ tud varemgi, mõne aasta eest tarripartiid, kui tahes pika nev helilooja, kes oskab pin­ kontserdisarjas "Kohtumi­ mõttekaarega, erksad, nüan- Kalyna. Svjata Vatra. get tõsta ja maandada, ning sed", mille raames käis Vox sirikkad või avarad nad ka po­ Svjata Vatra 4740156910834 arranžeerija, kes suudab pan­ Clamantis peale WGT kohta­ leks, ei lisa midagi, mis selles na värskelt kõlama nii nelja­ mas ka džässi ja juudi muusi­ juba ei sisaldu. Ilmselt võib häälse puhkpillirühma kui ka Ansambel Svjata Vatra (eesti kaga ning jämmis koos Hortus teistsuguse taustaga kuulaja seda tõestava rütmisektsioo- keeli "püha tuli") on välja tul­ Muskusega. Ainult gregooriu­ tunda ja öelda ka täpselt vas­ ni. Fausti muusikaliste ideede nud uue albumiga "Kalyna", se laulu ja varast mitmehääl­ tupidist. Samas on WGT ko­ teostus on suurepärane, mis millel seaded eesti ja ukraina sust kuuleb Voxi kontsertidel halolek hea. Mitte gregooriu­ pole ka ime, kui meeles pida­ pärimusmuusikast ning oma­ (vähemasti Eestis) viimasel se laulu, vaid kuulaja pärast. da, et tema kaheksaliikmelise loomingust. Plaadil mängivad ajal üha harvemini. Trio luua on plaadi siserütm ja bändi muusikud Õpivad, män­ Ruslan Trochynskyi (trom­ Ehkki uus CD on "kergem" dünaamika, kujundada drama­ givad ja elavad Taanis. Ehkki boon, vikat, duduk, laul), kui eelmised, ei ole see lihtsalt turgiline tervik, mida gregoo­ Fausti ja ta sõprade väljendus­ Kulno Malva (akordion, toru­ mingi crossover-projekt, mille­ riuse laulult ei peagi nõudma laadis on palju ameerikalikku, pill, laul), Juhan Suits (torupill, ga püütakse vana ja aeglast (seda rolli kannab praktikas ju on tema muusikat informeeri­ vile, sarv, parmupill, laul), gregooriuse laulu näiteks koo­ liturgia). Plaadi lõpuloos kas­ nud teadlikkus euroopa jazzi Silver Sepp (perkussioon, tar- linoorte seas popimaks teha, vatavad just WGT improvisat­ identiteedist. Seda esitavad buka, buhalo, laul) ning Kalle või püüd tõestada, et ka gre­ sioonid litaaniast tõelise eks­ muusikud, kes on oma tööos­ Kindel (džembe). gooriuse laul võib olla cool, tu­ taasi. Kõlaliselt võlub heliplaat kused omandanud Skandinaa­ Plaat on tõesti üsna tuline leb lisada vaid teatud hulk ki­ oma maitseka, ülekruttimata via ühes peamises jazziharidu- ja vürtsikas. Slaavi tempera­ tarre ja elektroonikat. See po­ sound'i ja õnnestunult mikro­ se keskuses. menti täis muusika on huvita­ foni püütud loomuliku akusti­ le ka abitu katse rõhutada mil­ vas sümbioosis põhjamaise kaga (salvestatud Tallinna Albumi visuaalid ja palade legi ajatust ja igikestvust, püü­ stoilise rahuga. Eesti kuulajale Issanda Muutmise kirikus). pealkirjad (nagu "New Pan­ des sobitada seda meeleheitli­ pärimusmuusika kontekstis Maagilistes värvides valge-pu- ties & Boots", "The Virgins kult uude aega, tänapäeva tavatu tromboon flirdib akor­ nane-must kujundus annab Are Trimming Their Waists" konteksti. dioni ja torupilliga ning kõike ilusale plaadile ilusa vormi. või "Housewife's Power- Aeg näib olevat selle plaa­ särtsutavad rütmipillid, mis dance") viitavad teatud prog­ di muusikast üldse välja arva­ pakuvad slaavi energia kõrva­ rammilisusele, tõdemusele tud. Jaan-Eik Tulve kaastekst KRISTINA KÕRVER le aeg-ajalt hoopis kerget re- sellest, et nagu naine peab kutsub kuulaja meditatiivsele ggae-rütmi ja sambalikku puu- end tõestama meestekeskses

muusika 10/2008 35 sanõksu. Tegemist on küll pa­ RO:TORO esikplaadiga (hea teks konkurentsitult hetkel data vaid plaadilt. Kahte DVD- raja kompotiga, kuid siiski oli seegi) on album hoopis parimad pärimusmuusikud. plaati võrrelda ei tasu, selleks leiab kuulaja plaadilt küllaltki terviklikum, tugevamate idee­ on tase liiga erinev, kuid oma maitseka terviku. Hoolimata de ja teostusega. Ühe erandi­ JOOSEP SANG leiab igaüks ja plaadiriiulile mitme bändiliikme jazzitaus- ga on lood pärit handi ja man­ mahuvad mõlemad. tast on suudetud hoiduda si rahva hääbuvast folkloorist, Erkki-Sven Tüüri ooper praegusest trendist segada kuid vanad viisid on "läpaka- "Wallenberg" on vaieldama­ pärimusmuusikat jazziga. ajastu" noortelt selga saanud tult üks parimaid viimaste aas­ Pigem kumab muusikast läbi riided, mis tekitaksid kaugetes tate muusikalavastusi. Ehkki just eesmärk olla ehe ja mõju­ Siberi külades kummastust ja Dortmundis etendus ta juba da kohatise minimalismiga, võõristust. RO:TORO muusi­ seitse aastat tagasi, jõudis ta mille kõige äärmuslikum näide kute siirastes kavatsustes po­ WALLENBERG mullu ka Estonia lavale ja tä­ on muidu torupilli mängiva le siiski põhjust kahelda, nad navu DVD-le. Piltplaadistatud Juhan Suitsu eestvõetud regi­ on rahvalauludele ja -lugudele ooperi puhul on kasutatud laul "Neitsikene noorekene". lähenenud austuse ja avatud DVD formaadi poolt pakuta­ Oma a cappella seade tõttu meelega, kasutades sajaprot­ vaid võimalusi. On võimalik hüppab see plaadi üldisest sendiliselt ära arhailise handi valida mitmes keeles subtiit­ kontekstist välja ning tundub muusika salajast jõudu ja väge rid, mis paigutuvad mugavalt esmakuulamisel stiilivääratu­ (seda väge kinnitab kahe han­ allserva, tuletades meelde, kui sena, siis aga seob kuulaja nii di naise lauldud hüpnootiline Erkki-Sven Tüür. ebamugav on neid lugeda enda külge, et mitme päeva "Ljamini naise lugu", üks ka­ Estonia teatrisaalis. Lisatud on Wallenberg. vältel tundub võimatu hoog­ hest rajast, milles ROrTORO ei ka eesti- ja ingliskeelne buk­ sat viisi ja humoorikaid sõnu osale). ERP 1808 lett lühikese sisu kokkuvõtte­ peast välja heita. Koosseis on Muusikaline keskkond, ku­ ga ning tegijate lühikeste elu­ julge eksperimenteerima, ajab hu vanadelt taatidelt ja eide- lugudega. Peale selle võib aga oma vagu ja sõlmib rõõmsa kestelt õpitud lood noorte ВГГ?€*ТГ1 plaadilt leida küsimärke teki­ jultumusega kahe eri kultuuri hõimlaste vahendusel on sat­ tava umbes kümneminutise arhailisi juuri. Oma asja ajami­ tunud, on väga sofistikeeritud lõigu etenduse proovist ja esi­ sega on nad kõrgemal Viljandi etno-fus/on. Efektsetes rahva- etendusele saabuvatest vippi- Kultuuriakadeemia koolkonna viisiseadetes on läbisegi tuli­ ё'родць ^ dest (backstage). Milleks seda gurude "õigest" ja "valest", kuumad toru- ja vilepilli ning vaja oli ja miks ei leia lisana tehes asja tõsise mõnuga. sopransaksofoni paralleelsed hoopis väärtuslikumaid lühi- Kokku võttes on Svjata Vatra liinid (Cätlin Jaago, Sandra usutlusi helilooja, kunstniku, ürgsed mehed ürgses rütmis Sillamaa ja Marko Mägi), nok- lavastaja või režissööriga, tea­ üks isikupärasemaid kollektii­ kiv elektrikitarr (Karl Laane­ vad DVD üllitajad ERP (Esto­ ve eesti folgi maastikul. kask) ja hõredama faktuuri nian Record Productions),

taustal kõlav sisenduslik vo­ on Opera - Von Krahh Teater ^^ Rahvusooper Estonia ja ERR MARI TAMMAR kaal (Silver Sepp, ka löökpilli­ (Eesti Rahvusringhääling). pärimusmuusika tudeng del). Võtme annab kätte juba Moskva režiigrupp koos­ avalugu "Lenin, Stalin", kus Veljo Tormis. Eesti nais­ töös ETV kaamerameestega torupillide kassikangast täien­ on lavastaja Dmitri Bertmani te laulud. davad metalne kitarr ja jazzilik juhendamisel leidnud sobivalt sopransaks. Nargen Opera. Von Krahli mõõduka viisi etenduse jääd­ Samasugune keemia tekib Teater vustamiseks - kaamera järgib veel mitmes palas, eriti mõju­ libretot, peamiselt on fooku­ valt plaadi nimiloos "Handi DVD-plaatidele on jõudnud ses oma partiid esitav laulja, hullus". Vaheldust pakuvad kaks viimaste aastate muusi­ koor on üldplaanis. Samas või­ laulud "Aige jem pa" ja kalist tipplavastust, Kaljuste- maldab kaamera keskendada "Pahad põdrad", milles on Jalaka-Tormise "Eesti naiste tähelepanu üksikasjadele, an­ rohkem tunda autentsuse- laulud" ja Erkki-Sven Tüüri des sellega ooperist hoopis in­ püüet. Ehkki mõnel folgipeol "Wallenberg". Kui "Wallen- tiimsema pildi, kui seda näeb Handi hullus. RO:TORO. poris kargamiseks sobivad pa­ bergi" võib veel Estonia teat­ kaugelt saalist. Mõjule pääseb ris üle vaadata, siis "Eesti nais­ TUTLSHD091 remini Vägilased või VLÜ, on niinimetatud piiratud vaate­ ROrTORO parim "kuulamis- te laulude" asemele on tulnud välja maagia - vaataja näeb juba "Eesti meeste laulud" ja "Handi hullus" on märkimis­ muusika", mida eesti süntee­ seda, mis kaadrist paistab, sa­ naiste laule saab kuulata-vaa- väärne saavutus. Võrreldes tilises etnos leida võib, esitaja­ mas ei saa operaator lavastu-

36 muusika 10/2008 se filmimisel lähtuda kunstili­ või etendus anda edasi koha DVD saamiseks panustada isegi morbiidset alatooni. se filmi loogikast, esmane on võlu, nagu on Nargen Opera korralikule tehnikale ja läbi­ Visuaalse talletuse puudu­ siiski laval toimuv. "Wallen- küünil Naissaarel, rääkimata mõeldud kaameratööle. Siin sed ei kaalu siiski üles kogu la­ bergi" juures pole režissöör li­ sõidust saarele ja tagasi, mis on aga mindud kergema vas­ vastuse jõudu ning regilaulu ja bastunud - etenduse dünaa­ toimib omalaadse sisse- ja väl- tupanu teed ja tulemus on pi­ naise saatuse traagika jõuab mika ja dramaatika on jälgitav jajuhatusena etendustele. gem mobiilisalvestusest mõ­ vaatajani ka siis, kui Naissaarel ja mõistetav ning kaamera ja DVD-le salvestatud "Eesti nevõrra etem mälestusdoku- käimata ning lavastus oma sil­ lavastuse võimalusi on hästi naiste laulud" pole seega juba ment kui levitamist või kinki­ maga, 1/Ve'is nägemata. "Eesti ära kasutatud. Kui mõnel kor­ eos see etendus, mida näeb mist väärt DVD. Videokaame­ naiste laulud" sobiksid väga ral oleks soovinud veidi suure­ silm ja kogeb kõrv sel mere­ ra jälgib laval toimuvat põran­ hästi ka tavalisele CD-plaadile, mat julgust kaameratöös, siis säärel. Kahjuks jääb ka DVD dal istuva vaataja positsioo­ mis jätab kuulajale võimaluse kokku võttes on see tagasi­ teostus kahvatuks. Režissöö- nilt, keda ei häiri ka see, kui kasutada liikuvate piltide esile hoidlikkus ja mõõdutunne ril ja operaatoritel on täita valgusti laulja pead või keha manamiseks oma kujutlusvõi­ modernse ooperi ülesvõtmi­ keeruline ülesanne, sest varjutab. Kaamera ei tea päris met. sel siiski meeldiv. Kaamera ei "Eesti naiste laulude" piklik täpselt, mida üles võtta, ehkki kehtesta end ja režissöör ei catwa/k'ilik lava ja heinaküüni kõik liikumised on kinni püü­ TÕNU KARJATSE taha olla üle lavastajast. peaaegu olematu valgus sea­ tud. Võtted on pigem pikad ja filmi-ja muusikakriitik Loomulikult ei saa filmile vad kaameratööle väga kitsad kaamera seisev, justkui rõhu­ või videole talletatud kontsert raamid. Seda enam tuleks hea tades lavastuse traagilist ja

VAATA KA NEID

Neeme Järvi 70th Brithday Jubilee. VAI 4443

Neeme Järvi puhul on alati rõhutatud suurt rõõmu, mis sütitab tema lavalolemist ning kandub iga muusiku ja kuulajani. Rõõmu heast muusikast ja ühe muusikalise perekonna liikmete isiklikest ja ühistest saavutustest peegeldab suurepäraselt ka mullu mais Estonia kontserdisaalis salvestatud austamisõhtu. Koik on kohal - maestro juhatusel esitavad ERSO ja RAM Villem Kapi teose "Põhjarannik", Liszti "Faust-sümfoonia" ja Tormise "Kolm mul oli kaunist sõna" (flöödil Maarika Järvi); Paavo Järvi lisab Sibeliuse "Finlandia" ja koos õega Elleri "Kolm pala flöödile ja kammerorkestrile" ning Kristjan Järvi teeb mürtsu kolme osaga Nielseni "Aladdin- süidist".

Paavo Järvi conducts EUYO at Glasperlenspiel-festival. ERP 1107

Täheühendi EUYO taga peitub Euroopa Liidu noorteorkester ning Glasperlenspiel- festival on meie oma kodune "Klaaspärlimäng", mille raames sellele DVD-le salves­ tatud kontsert 2004. aastal toimus. Kõlavad Erkki-Sven Tüüri "Aditus" ja Bruckneri viies sümfoonia, mõlema esituse teevad nauditavaks Paavo Järvi küpsus, noorte muusikute innukus ja Ülle Õuna videorežii professionaalsus.

JOOSEP SANG

muusika 10/2008 37 COLLAGE Oktoober

Tallinnas 10. 10 kell 19 Loewe' muusikal "Minu (klaver) Estonia kontserdisaalis klaver), Marju Riisikamp (positiivorel) veetlev leedi" Rahvusooper Estonias 22. 10 kell 19 Folkansambel Svjata Vanemuise kontserdimajas 1. 10 kell 13 ja 19 Berliozi "Romeo 11. 10 kell 12Vanalinna Haridus­ Vatra Estonia Talveaias 9. 10 kell 12 Tantsuetendus "Peeter ja Julia": ERSO, Rahvusooper Estonia kolleegiumi oreliõpilaste kontsert 22. 10 kell 19 Minkuse ballett "Don Paan"Vanemuise suures majas naiskoor, Eesti Rahvusmeeskoor, toomkirikus Quijote" Rahvusooper Estonias 9. 10 kell 19 Aegumatu horoskoop: Jekaterina Gubanova (alt), Oliver 11. 10 kell 18 Suur Muusikaakadeemia: 23. 10 kell 19 Grigorjeva, Krigul, heategevuskontsert Vanemuise kont­ Kuusik (tenor), Vladimir Baikov (bass), Andres Mustonen (viiul), Ivo Sillamaa Gubaidulina: Eesti Filharmoonia serdimajas Vello Pahn (dirigent) Estonia kontser­ (klaver) raekojas Kammerkoor, instrumentalistid, 10. 10 kell 18 Meistrite Akadeemia: disaalis 11. 10 kell 19 Härmi ballett "Kameelia- Daniel Reuss (dirigent) Nigulistes Kristina Kriit (viiul), Diana Liiv (klaver) 1. ja 5. 10 kell 12 Lasteballett daam"Liszti muusikale Rahvusooper 23. ja 25. 10 kell 19 Puccini ooper Tartu Ülikooli aulas "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" Estonias "Tõsea" Rahvusooper Estonias 11. 10 kell 19 Vanemuise Sümfoonia­ Kocsaki muusikale Rahvusooper 12. 10 kell 12 Verdi ooper "Rigoletto" 24. 10 kell 19 Klaverifestivali ava­ orkester, Anna-Liisa Bezrodny (viiul), Estonias Rahvusooper Estonias kontsert: Eesti Riiklik Sümfoonia­ Mihkel Kütson (dirigent) Vanemuise 1. 10 kell 19 Rahvusvahelise muu­ 12. 10 kell 17 Maria Espada (sopran), orkester, Sergio Tiempo (klaver), kontserdimajas sikapäeva ooperigala Rahvusooper vanamuusika ansambel Armoniosi Dmitri Slobodeniouk (dirigent) 11. 10 kell 19 Tantsuetendus Estonias Concerti (Hispaania) Estonia kontser­ Estonia kontserdisaalis "Sigmund & Freud" Sadamateatris 2. 10 kell 12 Rossini ooper disaalis 24. 10 kell 19 Härmi ballett 12. 10 kell 16Tartu Jazz. Changing "Tuhkatriinu" Rahvusooper Estonias "KameeliadaanY'Liszti muusikale Images: Russell Leon Adamsoni 2. 10 kell 18 Mälestuskontsert: 15. 10 kell 19 Bergeni Sümfoonia­ Rahvusooper Estonias tantsutrupp, Trio X, Lembit Saarsalu Hortus Musicus toomkirikus orkester, Nikolaj Znaider (viiul), 24.-31. 10 Festival "Klaver 2008" (tenorsaksofon) Vanemuise kontser­ 3. 10 kell 18 Orelikontsert: Ene Andrew Litton (dirigent) Estonia 25. 10 kell 12 Orelipooltund: Elke dimajas Salumäe toomkirikus kontserdisaalis Unt toomkirikus 12. 10 kell 19 Tšaikovski ballett 3. 10 kell 19 Bournonville'i ballett 15. 10 kell 19 Verdi ooper "Rigoletto" 26. 10 kell 19 Verdi ooper "Rigoletto" "Uinuv kaunitar"Vanemuise suures "Sulfiid" Rahvusooper Estonias Rahvusooper Estonias Rahvusooper Estonias majas 4. 10 kell 12 Orelipooltund: Piret 16. 10 kell 19 Kuldaeg: Tallinna Aidulo toomkirikus Kammerorkester Kadrioru lossis 27.-31. 10 Juudi süvakultuuri festi­ 15. 10 kell 19 Ballett "Onegin" 4. 10 kell 17Wagneri ooper "Tristan 16. 10 kell 19 Minkuse ballett"Don val "Ariel" Tšaikovski muusikale Vanemuise suu­ ja Isolde" Rahvusooper Estonias Quijote" Rahvusooper Estonias 29. 10 kell 19.30 Diplomaatilised res majas 4. 10 kell 18 Oliver Kuusik (tenor), 17. 10 kell 19 Eesti Riiklik Sümfoonia­ noodid -Tšiili: Catherina Cartes 19. 10 kell 16 Juubelikontsert: Mihkel Poil (klaver) raekojas orkester, Indrek Vau (trompet), Peeter (sopran), Boris Alvarado (helilooja, Tallinna Saksofonikvartett, Pille Lill 4. 10 kell 18 Akadeemiline kammer­ Sarapuu (fagott), Nikolai Aleksejev dirigent), Andres Tapia Urzur (video), (sopran) Vanemuise kontserdimajas muusika: Ardo Västrik (tšello), Lea (dirigent) Estonia kontserdisaalis EMTA üliõpilaste akustiliselektroonili- 19. 10 kell 16 Tantsuetendus Leiten (klaver) Kadrioru lossis 17. ja 18. 10 kell 19 Esietendus: Mari ne ansambel Kanuti gildi saalis "Sigmund & Freud" Sadamateatris 5. 10 kell 17 Dominique Pifarely trio Vihmandi ooper "Armastuse valem" 30. ja 31. 10 kell 19 Tüüri ooper (Prantsusmaa) Estonia Talveaias Rahvusooper Estonias "Wallenberg" Rahvusooper Estonias 23. 10 kell 11, 13 ja 15 Teeme ise 18. 10 kell 12 Orelipooltund: Kadri muusikat: lastepäev Vanemuise kont­ 7. 10 kell 19 Elia Sevskaja (haamer- Ploompuu toomkirikus serdimajas klaver), Marju Riisikamp (positiivorel) Tartus 18. 10 kell 16 Hortus Musicus 23. 10 kell 19 Verdi ooper "Truba- Estonia kontserdisaalis Väravatornis 1. 10 kell 19 Dominique Pifarely trio duur"Vanemuise suures majas 8. 10 kell 19 KontsertJazz: Karama­ 18. 10 kell 18 Juubelikontsert: (Prantsusmaa) Vanemuise kontser­ 24. 10 kell 12 ja 14 Bandu-bandu: zov Brothers (Venemaa) Estonia Tallinna Saksofonikvartett, Pille Lill dimajas Arnold Chiwalala, Topi Korhonen, Talveaias (sopran) Mederi saalis 2.-5. 10 XIII rahvusvaheline Tartu Menard Mponda, Ricardo Padila (laul, 8. 10 kell 19 Diplomaatilised noodid 18. 10 kell 18 Akadeemiline kam­ vanamuusika festival "Orient et trummid, kannel, cajon, ud, kitarr) - Ungari. Kuninglikud pulmad 15. mermuusika: Annaliisa Pillak (metso­ Occident" Vanemuise kontserdimajas sajandil: ansambel Corvina Consort sopran), Jaanika Rand-Sirp (klaver) 3. 10 kell 19 Berliozi "Romeo ja Julia": 24. 10 kell 19 Tšaikovski ballett Katariina kirikus Kadrioru lossis ERSO, Rahvusooper Estonia naiskoor, "Uinuv kaunitar"Vanemuise suures 9. 10 kell 19 Tartu Jazz. Changing 18. ja 19. 10 kell 18 IV rahvusvahe­ Eesti Rahvusmeeskoor, Jekaterina majas Images: Russell Leon Adamsoni lise Heino Elleri nimelise viiuldajate Gubanova (alt), Oliver Kuusik (tenor), 26. 10 kell 16 Festival "Klaver 2008": tantsutrupp, Trio X, Lembit Saarsalu konkursi finaal: ERSO, finalistid, Jüri Vladimir Baikov (bass), Vello Pahn Frederic Rzewski (klaver) Vanemuise (tenorsaksofon) Estonia kontserdi­ Alperten (dirigent) Estonia kontser­ (dirigent) Vanemuise kontserdimajas kontserdimajas saalis disaalis 4. 10 kell 19 Esietendus: Tšaikovski 9. 10 kell 19 Klaveripalavik: Henri 19. 10 kell 18 Vivaldi, Casanova ja ballett "Uinuv kaunitar" Vanemuise 28. 10 kell 19 Noorkuu Iive: ansam­ Sigfridsson (klaver), Tallinna Veneetsia: Corelli Consort, Raivo Järvi suures majas bel Noorkuu, Maarja-Liis Ilus, Hendrik Kammerorkester, Juha Kangas (diri­ (tekst) Toompea muusikasalongis Sal-Saller, Tõnis Mägi Vanemuise gent) Mustpeade Majas 19. 10 kell 19 Lasteballett "Lumi­ 6. 10 kell 17 Tartu Jazzi noortekon- kontserdimajas 9. 10 kell 19 J. Straussi operett "Viini valgeke ja seitse pöialpoissi" Kocsaki kurss Vanemuise kontserdimajas 28. 10 kell 19 Puccini ooper "Tõsea" veri" Rahvusooper Estonias muusikale Rahvusooper Estonias 6.-12. 10 Džässifestival "Rainbow Vanemuise väikeses majas 10. 10 kell 19 Eesti Riiklik Sümfoonia­ Jazz" 29. 10 kell 18 Tantsuetendus "Peeter orkester, Silver Ainomäe (tšello), 21. 10 kell 19 Noored talendid: 7. 10 kell 19 Puccini ooper "Tõsea" Paan"Vanemuise suures majas Paavo Järvi (dirigent) Estonia kont­ Alessandra Russo (flööt), Ave Kruup Vanemuise väikeses majas 30. 10 kell 19 Nanae Yoshimura serdisaalis 8. 10 kell 19 Elia Sevskaja (haamer- {koto) Athena keskuses

38 muusika 10/2008 Pärnus Joller (bass), Jüri Alperten (dirigent) 10. 10 kell 19Tartu Jazz. Changing Kristina Kriit (viiul), Diana Liiv (klaver) Pärnu kontserdimajas Images: Russell Leon Adamsoni Tõrva kirik-kammersaalis 2. 10 kell 19 Berliozi "Romeo ja Julia": tantsutrupp, Trio X, Lembit Saarsalu 9. 10 kell 18 Meistrite Akadeemia: ERSO, Rahvusooper Estonia naiskoor, Viljandis (tenorsaksofon) Jõhvi kontserdimajas Ralf Taal (klaver) Narva linnuses Eesti Rahvusmeeskoor, Jekaterina 19. 10 kell 17 Hortus Musicus Jõhvi 15. 10 kell 19 Vivaldi, Casanova ja Gubanova (alt), Oliver Kuusik (tenor), 2. 10 kell 20 Änon Egeland (mul­ kontserdimajas Veneetsia: Corelli Consort, Raivo Järvi Vladimir Baikov (bass), Vello Pahn tiinstrumentalist) Pärimusmuusika 30. 10 kell 19 Festival "Klaver 2008": (tekst) Maardu mõisa muusikasa­ (dirigent) Pärnu kontserdimajas Aidas Nikolai Tokarev (klaver) Jõhvi kont­ longis 4. 10 kell 19 Dominique Pifarely trio 4. 10 kell 20 Ansambel Jouhi- serdimajas 16. 10 kell 18 Noorte Meistrite (Prantsusmaa) Pärnu kontserdimajas orkesteri (hiiu kandled), Pastacas Akadeemia: Ida Teppo (viiul), Andreas 5. 10 kell 19 Aegumatu horoskoop: Pärimusmuusika Aidas Lend (tšello), Jelena Fomina (klaver) heategevuskontsert Pärnu kontser­ 5. 10 kell 17 Andrea Marcelli Italian Kõikjal üle Eesti Rakvere Gümnaasiumis dimajas Trio, Raul Sööt (saksofon), Ain Agan 1. 10 kell 19 Eesti värvid: Remo Savi­ 16. 10 kell 19 Kandleansambel Sotto 11. 10 kell 19 Tartu Jazz. Changing (kitarr) Pärimusmuusika Aidas saar (fotod), Eduard Akulin (trom­ Voce Paide vallitornis Images: Russell Leon Adamsoni 7. 10 kell 19 Bonzo &Tõun, tšel- boon), Raun Juurikas (klaver), Taavo 22. 10 kell 18 Hingemuusika: Madis tantsutrupp, Trio X, Lembit Saarsalu lokvartett C-Jam Pärimusmuusika Remmel (kontrabass), Brian Melvin Kari (klarnet), Tiiä Tenno (orel) Otepää (tenorsaksofon) Pärnu kontserdimajas Aidas (löökpillid) Iisaku rahvamajas Maarja kirikus 16. 04 kell 19 Juubelikontsert: 10. ja 11.10 Pärimusmuusika lõikus­ 2. 10 kell 16 Meistrite Akadeemia: 22. ja 25. 10 kell 19 Gustav Ernesaks Tallinna Saksofonikvartett, Pille Lill pidu Pärimusmuusika Aidas Roland Liiv (tenor), Kristo Käo (kitarr) 100: Eesti Rahvusmeeskoor, Olev (sopran), Marko Matvere Pärnu kont­ 14. 10 kell 19 Kontsertkohtumine Sillamäe Astangu koolis Oja (dirigent), Kuno Areng (dirigent) serdimajas Kihnu Virvega Pärimusmuusika Aidas 2. 10 kell 17 Eesti värvid: Remo Karksi valla kultuurikeskuses ja Sindi 17. 10 kell 19 Armastus Eesti moodi: 21. 10 kell 20.30 Vaterland: Andres Savisaar (fotod), Eduard Akulin (trom­ seltsimajas Kädy Piaas (sopran), Siim Selis (klaver) Noormetsa eksperimentaalne eten­ boon), Raun Juurikas (klaver), Taavo 23. 10 kell 18 Gustav Ernesaks 100: raekojas dus Pärimusmuusika Aidas Remmel (kontrabass), Brian Melvin Eesti Rahvusmeeskoor, Olev Oja (diri­ 18. 10 kell 18 Vivaldi, Casanova ja 24. 10 ETV Iive: Vennad Johan­ (löökpillid) Sillamäe Muusikakoolis gent), Kuno Areng (dirigent) Tõrva Veneetsia: Corelli Consort, Raivo Järvi sonid. ETV Iive: Bonzo &Tõun 2. 10 kell 19 Heiki Mätlik (kitarr), kirik-kammersaalis (tekst) Cafe Grand muusikasalongis Pärimusmuusika Aidas Urmas Vulp (viiul), Külli Kudu (akor­ 23. 10 kell 18 Hingemuusika: Danae 24. 10 kell 18 Grigorjeva, Krigul, 31. 10 kell 18 Mozarti "Reekviem": dion) Harmi mõisas Taamal (viiul), Andreas Lend (tšello), Gubaidulina: Eesti Filharmoonia Pärnu Linnaorkester, Riia toomkiriku 3. ja 5- 10 kell 16 Eesti värvid: Remo Jelena Fomina (klaver) Häädemeeste Kammerkoor, instrumentalistid, Daniel poistekoor, Inga Slubovska (sopran), Savisaar (fotod), Eduard Akulin (trom­ Muusikakoolis Reuss (dirigent) Eliisabeti kirikus Iris Oja (alt), Oliver Kuusik (tenor), Uku boon), Raun Juurikas (klaver), Taavo 29. 10 kell 19 Noorkuu Iive: ansambel Joller (bass), Jüri Alperten (dirigent) Remmel (kontrabass), Brian Melvin Andmed on kontrollitud 18. septemb­ Noorkuu, Maarja-Liis Ilus, Hendrik Sal- Pauluse kirikus (löökpillid) Keila kultuurikeskuses ja ril. Täpsem info kodulehekülgedel. Saller, Tõnis Mägi Pärnu kontserdimajas Mäetaguse mõisas 30. 10 kell 19 Mozarti "Reekviem": Jõhvis 4« 10 kell 16 ja 19 Hingemuusika: Niis Novembri kontserdiinfot COLLAGE'is Pärnu Linnaorkester, Riia toomkiriku Rõõmussaar (oboe), Ulla Krigul (orel) avaldamiseks ootame hiljemalt 13. poistekoor, Inga Slubovska (sopran), 2. 10 kell 19 Dominique Pifarely trio Türi ja Karu kirikus oktoobriks aadressil Iris Oja (alt), Oliver Kuusik (tenor), Uku (Prantsusmaa) Jõhvi kontserdimajas 8. 10 kell 18 Meistrite Akadeemia: [email protected]

.ÕMME JAZZ

Y Rahvusvaheline festival

23. okt. kell 20.00 Glehni loss Originaalne New Orleansi Jazz ШШТЗ!* ГШ~**Шт U trompet, laul, USA

Mis Meelel See Keelel • »•••J mvbici ДСС ПСС1С1 • okt. kell 20.00 24. okt. kell 19.00 , м л,ГЩ Д- AMi. Nom Jomme Rahu Kirik >/|'w ГТ"''*" "um

25. okt. kell 17.00 NõmmJomme Lunastaja Kirik "usa Muusikaa DuDuoo ~Г* § \ll-i Jk

kontrabass

c-*E4ViCE Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdid

ft oktoober kell 18.00 EMTA kammersai lvi Ots (viiul) j Jaan Ots (klaver)

«Jj ШШШШЬМ 16. oktoober kell 19.00 Ф EMTA kammersaal Kontserdisari JAZZ AKADEEMIAS

22. oktoober kell 18.00 EMTA kammersaal JU EMTA segakoor Dirigent Toomas Kapten 23. oktoober kell 18.00 EMTA kammersaal Kontserdisari JUBILATE ^*etr^ Giacomo Puccini 150

24. oktoober kell 18.00 fTA kammersai prof Mati Palmi lauluklass klaveril Tiiujürma, Katrin Paat

26. oktoober kell 16.00 Sausti mõis Heiki Mätliku kitarriklass

"tifc

UI SIKA JA fEATRIAKADEEMIA Neljas rahvusvaheline Heino Elleri nimeline VIIULDAJATE KONKURSS Tallinnas 11.-19. oktoober 2008

The 4th Heino Eller International VIOLIN COMPETITION Tallinn, October llth-19th 2008

Avamine / Opening 11. oktoober Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias October 11th Estonian Academy of Music and Theatre

I voor / 1st Round 12.-14. oktoober Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias October 12th-14th Estonian Academy of Music and Theatre

II voor / 2ntl Round 15.-16. oktoober Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias October 15th—16th Estonian Academy of Music and Theatre

III voor / 3Rl Round 18.-19. oktoober Estonia kontserdisaalis October 18th—19th Estonia Concert Hall Kaastegev Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Jüri Alperten Estonian National Symphony Orchestra

Info: www.ellercompetition.com Conductor Jüri Alperten \ HASARTMÄNGUMAKSU NÕUKOGU ЕГШШП Ш) ЕЯч/'О * * DuoGraaf Kultuuriministeerium EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER LJriis к '"• * PF—&- 2008,(0 2.^25^3

V •ii >!^

OKTOOBER 2008 ' 'S^t- 0 Tallinna

DIPLOMAATILISED NOODID/UNGARI KONSERT-ETENDUS KUNINGAS MÄTYÄSI JA BEATRICE PULMAD 1476

j4r2jt& Ansambel CORVINA CONS vokaal, keskaegsed pillid, 9. oktoober 19.00 Mustpeade maja G. Binchois, A. Busnois, J. Ockeghem, J. Tinctoris, W. Frye jt KLAVERIPALAVIK Toetavad Ungari Instituut ja Ungari Suursaatkond Й HENRI SIGFRIDSSON Soome

NNA KAMMERORKESTER IHA KANGAS ^1 W. A. MOZART Klaverikontsert KV 449 E. RAUTAVAARA Adagio celeste P. H. NORDGREN Transe-choral

KULDAEG

TALLINNA KAMMERORKESTER £ m\ G. PH. TELEMANN Don Quichotte süit G- Duur H. I. BIBER Sonaat e-moll H. PURCELL Süit muusikast näidendile Fairy Queen J. S. BACH Klavessiinikontsert D-Duur 29. oktoober 19.30 Kanuti Gildi SAAL G. PH. TELEMANN Sonaat f-moll G. F. HÄNDEL Concerto Grosso Op. 6 Nr. 9 F-duur * DIPLOMAATILISED NOODID/ TŠIILI * TŠIILI VÄRVID

CATHERINA CARTES sopran, Tšiili-Saksamaa BORIS ALVARADO helilooja, dirigent, Tšiili ANDRES TAPIA URZUR video, Art of Institute of Pittsburgh, USA EMTA üliõpilaste akustilis-elektrooniline ansambe

vm ^ Koostöös Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia, Sibelius-Akadeemia ning Leedu Teatri- ja I Muusikaakadeemiaga.Toetavad Tšiili saatkond Helsingis ja Argentiina restoran Tallinnas.

LINNA FILHAR Piletid eelmüügist 120 kr (piiratud koguses sooduspileteid (üli)õpilastele, pensionäridele ja EMÕL liikmetele 669 9940 80 kr) müügil Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtades, www.piletilevi.ee ja www.piletimaailm.com. Piletid www.filharmoonia.ee kohapealt 150 kr (piiratud koguses sooduspileteid (üli)õpilastele, pensionäridele ja EMÕL liikmetele 100 kr)

EESTI )l *n> ^T9b A Abc Motors turismiweb.ee EESTI EKSPRESS WniL. > iKultuunministeeriu m