Nr 9 september 2003 Hind 25.90

Suvine muusikaelu: orel, folk, pop & rock, konverentsid

Гее analoogmaailmast digitaalsusesse

»•'•»>

WEEKEND GUITAR TRIO VIII Rahvusvaheline Tartu Vanamuusika Festival 25.-27. september 2003 'ivali peateemadeks on muusika ja poeesia eri kultuurides ning Hiinav

Muusika ootab arvamusi ilmunud artiklite kohta ja soovitusi uute teemade leidmiseks aadressil annelid ema.edu.ee Ajakirja varem ilmunud numbreid saab osta toimetusest aadressil Rävala pst 16 hinnaga 10 krooni eksemplar. KAVA .;:.•.•••;•.:•• : '' ;'.;': .' .; : "'.'• .• •. SOOLO ntro 9/2003 2 Berk Vaher. See maailm ja teine: Weekend Guitar Trio Mui on esimest korda põhjust tänada Eurovisiooni lauluvõistlust. BAGATELLID Miks? Juba kaua ja aktiivselt tegutseb maailmas organisatsioon, mille 7 Mailis Põld. Uudiseid maailmast ingliskeelne lühend on IAML ning eestikeelne tõlge Rahvusvaheline Muusikaraamatukogude Liit. See Austraaliast Islandini ulatuv network IMPRESSIOON 9 Mirjam Tally. Folgipäevik ehk kuidas saab igal suvel ka inimkujul kokku ja seekord juhtus see Tallinnas. Suur meisterdada väikekannelt? au, suur vastutus, suured ettevalmistused ja loomulikult rahaprob­ 10 Tiiä Teder. Meretagused kammer­ leemid, aga ligi kolmsada tarka pead sõitis kohale. Ja nagu Ilvi Rauna kontserdid Muusikas konverentsist kirjutades mainib, ei jäta need inimesed oma 11 Maria Mölder. Erasmus Chamber arvamust enda teada. Mida suur osa neist enne siiatulekut Tallinnast Orchestra põhjamaise muusika jälil teadis? Seda, et siin toimus rahvusvaheline lauluvõistlus, mis korral­ 12 Kristina Kõrver. Inglid ja inimesed. duselt ei kukkunudki läbi, et meil on mikrofonid, mitmesugused pro­ Tallinna XVII Rahvusvahelisest jektorid ja väärtuslik vanalinn. "Eesti - sada punkti!", hindab siinkäiku Orelifestivalist Westdeutscher Rundfunki esindaja. 13 Tõnu Kalvet. Setude menu saja tuhande laulu maal Meie tublid raamatukoguinimesed tegid omakorda Eestile 14 Virge Joamets. Tühimikest ja nende märkimist väärt reklaamikampaania maailma tarkpeade ringkonnas. täitmisest Tartu muusikasuves Konverentsi delegaadid sõitsid koju vaimustuses eesti inimestest, loo­ 14 Lauri Sommer. Pürn, hein ja helinad dusest, vanalinna tänavatest, kultuuriasutustest ja kultuurist endast. Kas Lätis. Baltica folkloorifestivalist Tallinna Linnavalitsus poleks võinud vastusena konverentsi korralda­ BAGATELLID jate toetuspalvele kas või äraütleva teate posti panna? 16 Uudiseid Eestist Anneli Remme EKSPOSITSIOON 18 Ilvi Rauna. lAMLi konverentsist nii- ja naapidi. Rahvusvaheline muusikaraa- matukogude aastakonverents Tallinnas Peatoimetaja Anneli Remme [email protected] Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] 21 Margus Kiis. Suvi 2003 Toimetaja Mirjam Tally [email protected] Turundusjuht Herje Tamm [email protected] KADENTS Kujundaja Tõnu Kaalep [email protected] 24 Alo Põldmäe. Reis Rudolf Tobiase Keeletoimetaja Kulla Sisask lapsepõlvemaile Raamatupidaja Tambet Kuresoo

SKERTSO Rahastaja EV Kultuuriministeerium 26 Sofia Joons. Pubis elav muusika. Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital Muusikaelust Iirimaal Väljaandja Eesti Muusikanõukogu Suur-Karja 23, 10148 Tallinn

T к Toimetus Rävala pst 16, 10143 Tallinn, II korrus, В 214 29 Tõnis Leemets. Sämpleri lugu. Toimetuse telefon (0) 6675 788 kodulehekülg: muusika.kul.ee 32 Margus Kiis. Unustatud Reprotööd КО Repro muusikaelektroonika Trükikoda Printon ISSN 1406-9466 EKSPRESSIOON © Eesti Muusikanõukogu 34 Martti Raide. Miks on Wagneri mõt­ temaailm eestlasele ikka veel nii kauge? Tellimine OÜ Kirilind tel (0) 640 85 97, (0) 640 85 99 MODULATSIOON faks (0) 640 85 98 36 Kadri Steinbach. Sibeliusest heavy- e-post: [email protected] metal'm. Muljeid muusikateadlaste kodulehekülg: www.kirilind.ee sümpoosionilt Soomes Tellimisindeks 00679 MELOMAAN Otsekorraldus 21 krooni number 3 numbrit 63 krooni 39 Heliplaatide tutvustus 6 numbrit 126 krooni w ''.'>' Li l.:. А -..У Aastatellimus (11 numbrit) 230 krooni. 41 Valik septembri muusikasündmusi Välismaale tellimisel lisandub postikulu. тшш mummi nn «ii MARK RAIDPERE SOOLO See maailm ja tein© •_ «§в©к©ив agu üldiselt teada, pole suure osa pealegi, et lugu on vabalt improviseeri­ M.S.: Mis on kõige veidram, kui eestlaste jaoks üldse nädalalõppe tud. Aga muidugi on ka lugusid, mis on paigutamisest rääkida: kõige rohkem N olemas. Laupäev ja pühapäev on puhtalt kõlamaastikud, millesse igaüks oleme mänginud džässifestivalidel, mis vaid soodsaks võimaluseks tööd koju paigutab oma osa. Need vahendid on on minu arust absurd, kuna mina seda kaasa võtta, teha korteris remonti või teada ja kui neid kaasas kanda, siis on muusikat džässmuusikaks küll ei pea. minna aiamaale kurgivagu kõplama. Isegi võimalik kogu lugu hoida programmis ja Samas inimestele, kes teevad kitarrifesti- suvefestivalilt oodatakse turuplatsi rahva­ iga kord natukene muuta - ja inimesed vali, ei ole see kitarrimuusika; inimestele, summa ja lärmi, metsa ja randa võetakse tunnevad ikka ära, et see on see lugu. kes teevad progefestivali, ei ole see kaasa toss ja tümakas. Eestlaste proge; inimestele, kes teevad kaasaegse nädalalõpp lükkub aina edasi, saabub Teid võib vist ilma tõe vastu patustamata muusika festivali, ei ole see kaasaegne alles koos maailmalõpuga. Mõni ime siis, eklektikuiks nimetada küll; ent kui sageli muusika. Ainuke lahter, kuhu alla seda et tänavu oma neljanda albumini jõud­ tekib teil kõiksugu lahtritega hõõrdumist millegipärast paigutatakse, on džäss. See nud Weekend Guitar Trio muusika argi- - kui avatud erinev publik või erinevad on täiesti anekdootlik. arusaamadega nii raskesti haakub! kriitikud on sellisele stiilidevahelisele R.J.: Džäss lipsab läbi sealt! Aga las haakub raskesti. Kuni see muusikale? Kas see võetakse alati liht­ M.S.: Enamik džässifestivale on eraldipüsimine ei kuluta läbi muusikute salt vastu või kuulatakse mõnikord ka suhteliselt avatud, nad "söövad selle endi motivatsiooni ja kuni see veel seikle­ mööda? muusika ära", neelavad konksu alla. Aga javaimuga kuulajaid Ugi tõmbab, on sel­ R.J.: See on kultuuriküsimus; kui lugeda minu arust on naljakas see, et need vald­ lest sündivad helid kummastavkauniteks erinevaid arvustusi, eriti neid, mida on konnad, kuhu see palju paremini sobiks, meeldetuletusteks teistsuguse elu ja taju ka mujalt kätte sattunud, siis väga ilusti tõrjuvad seda. Näiteks kitarrifestivali võimalikkusest. Tavandiroki ja suva- tuuakse kogu see asi välja, mis seal tõe­ korraldaja ütleb: meil on klassikaline süldiga nüristatud elektrikitarris ärkab poolest on: kõik need veidrad erinevused kitarr ja see, mis te teete, see ei ole üldse eksootiline legend surfarite leitud Havai lugude vahel ja ka loosisesed kontrastid. muusika, see ületab hea maitse piirid. imepillist, millega võis esile manada Mina olen küll aru saanud, et midagi uut lainemurru ja avakosmose laule. Ja kõiki seal ei ole. Meie oleme need asjad lihtsalt Millest see vastuseis - kas muusika kõlasid, mis nende vahele jäävad. omamoodi ritta seadnud, selle järjekorra pinnalt või elektrooniliste muundurite Sedapuhku vastavad kaks kolmest: ära seganud, selle eklektilise maailma. kasutamise pärast? Mart Soo ja Robert Jürjendal. Tõnis See, kuidas meie oleme teinud, on meile R.J.: See on ikkagi puhttehniline Leemets viibis maal inspiratsiooni kogu­ omane - seda kriitikud märkavad ja sel­ küsimus. Klassikalise kitarri mängijad ja lest räägivadki. See on ainuke vahe. mas. Nagu selgus, samas külas, kus suvi- selle muusika kuulajad tavatsevad välja Inimesed, kes on harjunud sellist tan minagi - nii et silmi-kõrvu rohkem tuua puhttehnilist külge ja kõlailu - muusikat kuulama, oskavad väga huvi­ lahti hoides oleksin võinud üksvahe kogu elektroonika kasutamine on neile kauge tavalt vahet teha, eklektikate vahel on ka Weekend Guitar Trio säält leida ja poleks maa. Aga tänu elektroonikale see kitar­ väga suur vahe. Eestis on nagu teistmoo­ pidanudki neid linna otsima tulema. Eks rimuusika žanr kuhugi mujale rändabki. di... ole natukene müütiline olukord seegi. Anti Marguste, kes meil viimane kord plaadiesitlusel käis, ütles, et teil on ju Kuidas teie lood sünnivad? Kas see on kõlapilt kohati nagu sümfooniaorkestril, igal loo tegijal erinev protsess või tule­ selle vahega, et teie võite neid asju veel vad need sarnaselt? Kuidas tekib idee ja ka väga ruttu muuta. Selles mõttes pole kuidas lugu kolme mehe pääle kokku Enamik džässi- meil kitarrifestivalidega suurt pistmist. saab? festivale on Mart Soo: Üht laadi lood on noodis kir­ Sa ütlesid, et osa kriitikuid on loosise- jas, mis on suhteliselt harv. Üht laadi lugu suhteliselt avatud, seid kontraste ja lugude erinevaid taust­ on see, kus on kellelgi mingisugune süsteeme välja lugenud. Kas see ongi kondikava või struktuur, millest kõigil nad "söövad selle ideaalvorm nende lugude kuulamiseks - tekib säde ja mille ümber saab midagi võtta neid peitepiltide või nupuülesan- moodustada. Ja siis on lood, mis sün­ muusika ära", netena? Või olete rahul ka sellega, et ini­ nivad jämmimise käigus: öeldakse - oh, mene neid erinevaid muusikalisi taust­ kaunis hetk, peatu, mis see praegu oli? neelavad konksu süsteeme ei tunne ja võtab seda Robert Jürjendal: Jah, need on selli­ muusikat vastu lihtsalt selle enda jagu? sed, mis ei toetu niivõrd konkreetsele alla. Aga minu arust M.S.: See oleks eriti tore. noodimaterjalile kui kõlale. "Aura" on on naljakas see, et R.J.: See oleks ideaalne. näiteks selline lugu. Kuigi ka nendesse, M.S.: Ausalt öeldes on Eesti-siseselt mis on kohapeal sündinud, on lipsanud need valdkonnad, ainus paralleel, mida suudetakse tõmma­ sisse väga konkreetne muusikaline motiiv ta, Robert Fripp ja King Crimson. Ja see ja arendus; nii et need ei ole pelgalt kuhu see palju on juba... kõlalood, mis on koos improviseeritud. R.J.: ...lühiühendus. "Aura" on hea näide, seal on teema ja paremini sobiks, M.S.: See on kaunis nukker paralleel, sest meie muusikas on ju tegelikult väga arendus. Need, kes kuulavad, ei tule selle tõrjuvad seda.

muusika 9/03 3 palju muid asju - kus need muud paral­ eksootika ja autentsus? Tõmbate te leelid siis on? Selles mõttes on need üldse mingisugust piiri eksootilise ja Läänes ilmunud artiklid just huvitavad, et autentse muusika vahele? seal võrreldakse meid mingisuguste R.J.: Selle tunneb ära. Reeglina on nimedega, keda me ise pole kuulnud. niimoodi, et kui maailmas ringi käid ja Muusikuna on minul huvitav lugeda sel­ näed, siis ehedat on ikkagi vähe, seda list arvustust, kust ma ise avastan enda ja kohtad kummalistes kohtades ja kuidagi oma muusika kohta midagi uut, mingi märkamatult. Ehe on niikaua ehe, kui tahu, mida ma võib-olla ise ei oska sealt seda pole märganud produtsendid, kes välja lugeda. "Animotioni" kommen­ teevad sellest ehedast järjest söödavama taarides, mis ilmusid netiajakirjades, oli asja, annavad sellele tihti uue seletuse ja selliseid üllatavaid momente päris palju. vahel sisugi. Jaak Johanson võib sellest Aga kui ma loen jälle, kuidas kõik see pikemalt rääkida. Minu jaoks on oluline sarnaneb King Crimsoniga, siis... Okei, need lihtsalt selgelt piiritleda - see, kus why not, aga see ei kirgasta eriti. ma midagi muudan, ja see, kus ma säili­ tan algse. Millest ikkagi tuleb, et mingisugustes teistes maailma osades on erinevate stii­ Kandlelugu kolmel kitarril esitades ongi lide ja nende sünteeside tajumine palju juba muutus tehtud. paremini arenenud, kui ta meil on? R.J.: Juba siis jah, ei peagi juhet seina R.J.: Meil ju sellealane tööstus puudub: panema. Rahvamuusikutel on ilmselt produktsioon, aktiivne esinemine, ak­ samamoodi. Uute või teiste pillidega tiivsed esinemispaigad, ja ajakirjandus, Õtsa kooli hoovis (1993). muutuvad juba helistikud ja tempod, mis oleks sellekeskne; ja viiendaks veel kõik muutub. Selle asjaga on nii, et ei raadiojaamad, mis oleksid sellekesksed. tohi sogama hakata: kui me näiteks Ja ma võiksin neid asju välja tuua veel ja läheme kuhugi esinema ega seletaks veel. Selline asi, mida me teeme, hüppab lugusid lahti, vaid nimetakski seda eesti aeg-ajalt välja kuskilt leheveergudelt või rahvamuusikaks, siis me kindlasti patus- raadiokanalilt, siit-sealt: ta on nii juhus­ taksime. lik. M.S.: Mujal maailmas on alterna­ Kas see, et te nii harva kasutate vokaali, tiivse muusika osatähtsus palju suurem; on tahtlik või lihtsalt niimoodi näiteks Prantsusmaal on inimeste arv seit­ kujunenud? sekümmend korda suurem ja sama palju R.J.: Tegemist on külalisesinejatega ja kui tahaks nendega pikemaajalist koostööd rohkem võib seal olla teisitimõtlejaid. Tõnis Leemetsa luulekogu esitlusel kaup­ teha, siis oleksid nad juba ansambli See, mida meil peetakse mingiks vaimust luses Rahva Raamat (1993). vaevatute sonimiseks, on seal tõesti mein- liikmed ja siis poleks meil enam trio... striim, pole midagi erilist. Üldine foon Vahva on neid kutsuda ja kõik nad on määrab ka mõndagi. hea meelega kaasa teinud. R.J.: Samas ma arvan, et on kindlasti M.S.: Reaalsem on see ikka stuudios, kehvemaidki piirkondi. Suvituspiirkon- laivis on sama kvaliteedi kättesaamine nii nad, massilised turismikeskused, mis on keeruline, et seda teed minna on üsna täielikult orienteeritud lõbule. Seal meid võimatu või mõttetu. Üks variant, mida ilmselt ei vajata. oleme proovinud, on perkussioon kontserdil. Samas kujutaksin mõnda teie lugu täiesti ka mõnel Ibiza c/?///oi/t-kogumikul ette. Niisiis on triol ikka oma chemistry, mil­ Kui see nüüd solvang ei olnud? lesse väljast tulijad ei pruugi haakuda? R.J.: Ega me siis nii tõsised ka ole, jumal Helimees peaks Kuhugimaani on teil ikka oma salajane hoidku, mis seal ikka tõsitseda. Oluline keel? on vaheldusrikkus ja et iseendal vaim ideaalis olema nagu M.S.: Kui sümfooniaorkestrile tuleb uus ärkvel oleks. Kogu aeg ühte nurka palli dirigent, siis läheb ka harjumisega aega. lüües väsib ju ära. bändi liige ja kogu R.J.: Bluusi- või džässistandardites on aeg kaasa mõtlema - külalistel kerge kaasa mängida, sest män­ Viimasel plaadil oli isegi rohkem eksoo­ gureeglid on kõigile teada. Aga meie tilisi elemente kui varasematel ja sa, kui ta lihtsalt seal mängureeglid on teistsugused, neid tuleb Robert, tegid ka Henn Rebasega rahva­ natuke aega avastada. Samas inimesed, lugude töötlused, kus oli palju eksootilisi puldi taga haigutab kes sellel väljal tegutsevad, tajuvad natu- paralleele. Mis vahekorras on teie jaoks raalheli ja elektroonika suhet, näiteks ja lakke vaatab...

4 muusika 9/03 Kolm meest ja black screen.

David Rothenberg... Sügisel oleme koos aga kui mängija ei pane sinna oma ener­ R.J.: Need laivasjad on ikka suht NYYD-festivalil. Mingil määral peavad giat sisse, vaid tekitab selle tohutult radikaalsed, ega seal ei ole mingit inimesed elektroonikast jagama, et päris võimsa heli kergekäeliselt ja muigega, siis armuandmist, see on ikka... ära ei ehmataks. on see lihtsalt nõrk ja väga kunstlik. M.S.: Eksperimentaalne muusika. Teine asi on see, et kui sa võtad kitarri R.J.: Aga mõte ei ole paha, mine tea. Millised on teie jaoks praegu elektrooni­ lihtsalt kätte, siis hea kõla saamiseks on Keegi peaks seda peale meie veel tahtma, ka kasutamata võimalused ja missugu­ vaja ikkagi pingutada, et kõlalaud kõlama et see plaat ilmuks. seid ohte neid kasutades tajute? hakkaks. Elektroonika kasutamisel on see M.S.: Elektroonika üks võimalus on vaba pingutus teistsugune, aga ta ei ole Kui oluline on teie jaoks konkreetne improvisatsiooniline muusika. Plaat ja olematu. Tasakaalu kahe maailma vahel kontserdikoht, kuivõrd see kaasa män­ selle lood on üks maailm, aga kogu oma leian, kui mängin koos Henn Rebasega ja gib? Milline on teie ideaalne kõlaruum? arsenaliga tekitatud improvisatsioon on oma kitarristuudio õpilastega ainult R.J.: Ei tea, kas siin ümbruses ideaalseid teine, millest mingit dokumentaalset jälge akustilist kitarri. Ennast tuleb balansis kohti ongi võtta... hetkel ei ole. Ma arvan, et see võib olla hoida. M.S.: Pigem on see mingi väiksem üsna erinev meie plaadi lugudest. Palju koht, mingi klubi, kus on hea saund, ja modernsem. Seal on võib-olla tõesti Kas mõte improvisatsioonilisema muusi­ mis on kompaktne... Sageli on niimoodi, kohati raske kuulajal aru saada, mis pillid ka jäädvustamisest on puhtalt hüpoteeti­ et saal on kohutav lahmakas, kus kaob üldse mängivad; aga samas on see väga line või olete ka oma kontserte nii palju side inimestega; ja tihti on niisugustes põnev ja paeluv maailm. Selles laadis linti võtnud, et sellest mingi laivplaat kohtades heli väga kapriisne. Kuna me saame ka loodetavasti kunagi märgi võiks hakata kokku saama? oleme kohutavalt tundlikud saundi suh­ maha. R.J.: Tegelikult on meil isegi mitme plaa­ tes, siis väga lihtne on mingil nupukeera- R.J.: Kui ma mõtlen ohtude peale, di jagu materjali, kui ainult oleks välja­ jal või helitehnikul kogu seda maailma ka siis ei tohi ära unustada, et elektriinstru- andjat. Ise paraku ei suuda neid asju ära lõhkuda. mendi mängimisel on kõla saamine seo­ teha. R.J.: Väiksemates ruumides saame tud niivõrd paljude väliste asjadega, mis M.S.: Teine asi on muidugi see, et endale ise heli teha ja me tajume ise, ei puuduta isegi otseselt enam instru­ kuidas see paralleelmaailm teistele inimes­ kuidas see saali jõuab. Aga suuremates mente või isegi heli tekitamist, kui on tele järsku mõjub. Ma arvan, et inimestele, ruumides on tarvis lisajõude ja aeg-ajalt juba tegemist efektide ja võimenditega, kes meid väga lähedalt tunnevad, on see tekib sellega probleeme: heliinsenerid ei millel on oma spetsiifika. Elektroonika salajane hobi ammu teada-tunda; kuid saa täpselt aru, mida me teeme. Kuna me pakub nii-öelda varjatud võimsust: väga mõne inimese jaoks, kes on ühte-kahte kasutame virtuaalseid instrumente, siis nõrga mediaatorilöögiga vastu keelt võib lugu kuskilt raadiost kuulnud, on see ühe hetkega läheb näiteks bassifunkt- tekitada psühholoogiliselt võimsa heli, justkui hoopis teine bänd, puudub seos. sioon ühelt pillilt teisele ja meloodia-

muusika 9/03 5 funktsioon läheb jumal teab kuhu... ja midagi oodata, see on meie endi jaoks ka kui helimees seda ei tea, siis paneb ta ühe huvitav. loo järel ühe mängija bassiregistri järgi paika - ja siis oh ehmatust, kui järgmises Kui palju teie õpilased muusikaliselt teie loos seesama mängija mängib hoopiski nägu või tegu on või lähevad nad juba kuskil kõrges registris! On juhtunud, et kuhugi edasi? Üllatavad nad teid? ma näen väga nõutuid silmi. On ju harju­ M.S.: Ma arvan, et mina küll ei ole üri­ tud, et on bass, kitarr, trummid, eks ole - tanud kellelegi oma põhimõtteid peale ja järsku need "trummid" lähevad hoopis suruda, igaüks ikka võiks teha, mis on teise serva! talle kõige südamelähedasem, ja teha M.S.: Helimees peaks ideaalis olema seda hästi. Muidugi on olemas mingid nagu bändi liige ja kogu aeg kaasa mõtle­ elementaarsed asjad, mida peaks oskama, ma - kui ta lihtsalt seal puldi taga Vasakult: Enver Izmailov koos WGT-ga mingi ABC. Kuid oma muusikalist mait­ haigutab ja lakke vaatab... Lausanneis 1995. aasta rahvusvahelisel set ma küll pole kellelegi üritanud peale R.J.: Peaaegu võimatu on midagi fik­ kitarrikonkursil, kus WGT sai I preemia. suruda. seerida. Peab kogu aeg aktiivselt kaasa FOTOD ERAKOGUST R.J.: Minu kunagistest õpilastest on mõtlema ja reageerima. Erandiks on ehk mõni praegu päris tore klassikalise kitarri mängija, kes on edasi läinud ja õpetajaid meie koostöö Vox Clamantisega - siin kirjutasid nad meile neli teost. Aga artis­ kasutame peamiselt "luupimistehnikat", vahetanud - sellest on hea meel. Aga tidega on olnud kokkupuuted üsna praegu on mul õpilased Muusikamaja helimehel on võimalus ainult lõpptule­ juhuslikud. Petras Vishniauskasega oli must lihvida. kitarristuudios, kellega koos ma ise üsna põgus esinemine ja ka Von Krahlis esinen ja kellele ma kirjutan muusikat. briti DJ-de Spring Heel Jackiga. Rääkisime enne, et teid ei tule ilmtingi­ Seal on orkestriprintsiip, seal ei saa nii M.S.: Siis oli meil üsna põgus esine­ või teisiti hakata mingit oma rida ajama. mata väga tõsiselt võtta. Kui palju teie mine Soomes ühe lugejaga... Poeediga, lugude peent huumorit ära tabatakse? Aga mingid olulised asjad on univer­ kes kuulas, et nüüd on paras aeg lagedale saalsed, nendest ei saa mööda minna. M.S.: Naljakas on see, et seda avastati tulla. viimase plaadi pealt, kui me olime juba Tegelikult toovad õpilased hoopis minule R.J.: Tal olid ikka päris pikad luule­ mitu korda öelnud, et huvitav, et seda plaate ja püüavad mind mõjutada! tused. Ja kõige naljakam, et see juhtus tahku keegi meis ei avastagi. Aga kui M.S.: Mulle ka, siis saab teada, mida Soomes, luuletaja ise oli rahvuselt tagasi minna, siis esimese plaadi keegi kuulab ja kus ta on. Sageli on ini­ inglane, ta oli elanud Eestis üks või kaks "Sõnastik" peäl... Ma ei saa võtta eriti mesed ettearvamatud ja kunagi ei tea, aastat, kuskil Põlvas, kommenteeris meie tõsiselt sellist lugu nagu "Life After kuhu keegi välja jõuab. Mõnel on feno­ valimissüsteemi ja mingeid elunüansse, Bazoulouzouz" või "Mr. Septim" või menaalne tehnika, kõik tundub olevat millest paljud eestlasedki arvamust ei "Skunk", neid vimkasid on ju kogu aeg viimase peäl ja mõtled, et issand, kui ma oma... Väga vaimustatud ta Eesti elust ei olnud... ise ka nii hästi mängiksin... Ja siis min­ olnud. R.J.: Viimasel plaadil on pealkirjad gisugune faktor, näiteks et ta ei suuda lihtsalt rasvaselt lahti kirjutatud. Võib­ inimestega koostööd teha, see rikub kõik Mis nende Lüneburgi lugudega plaanis olla liigagi. Kui pealkiri on "Pingviinid ära... on? džunglis", siis inimene on juba ette R.J.: See on suur kunst hoida õpilase M.S.: Nendest on kontsertsalvestused, ei häälestatud, et midagi hakkab juhtuma. jaoks asjad tasakaalus. Et õigeid asju ära tea praegu, mis neist saab. See on too Aga esimesel plaadil on asju, mille ei unustataks ja valesid üle ei rõhutataks. kolmas kategooria lugusid, kui meile on pealkiri ei ütle midagi - et nüüd peaks Tehnika omandamine pole vale, aga ta ei noodimuusika kirjutatud. Anti Marguste hakkama midagi kummalist toimuma. asenda loomingulisust. Kui see ära unus­ kirjutas ühe teose vokaalile ja kolmele tada, siis ei ole lõpuks enam muusikat. Ja M.S.: Aga üldiselt võetakse asja ikka kitarrile, Jaan Rääts kirjutas kolm etüüdi, samas, kui õpilasel on väga head ideed, väga tõsiselt. mida me mängisime ka tookord kuid tal puudub viitsimine või aru­ Saksamaal ja mis kõlas nende sakslaste saamine sellest, et ta ei saa neid ideid Kui palju teil rahvusvahelist koostööd on kõrval kuidagi reipalt ja elutervelt. Toivo lihtsalt sõrmedesse, et need pillini viia, tekkimas, tänu sellele, et plaadid ka väl­ Tulev on kirjutanud, Mirjam Tally, Tõnu siis on jälle teistpidi jäma. Siis saab tast japoole Eestit levivad ja tähelepanu Kõrvits... See on ka varsti ühe plaadi heäl juhul helilooja, kes oskab natuke äratavad? materjal. R.J.: Nüüd vist on selline suurem asi pilli mängida, mis ei ole ka üldse paha. R.J.: Jah, see kirjutatud muusika on tulemas. Viimane suurem rahvusvaheline M.S.: Lõppkokkuvõttes ei tule terve omaette teema... Mui on endal ka koostöö oli heliloomingu kaudu. Saksa niikuinii kõigist tippmuusikuid, aga vähe­ mõned pikemad asjad. Need on selline kompositsioonitudengid kirjutasid meile, malt ei ole nad paha peäl... materjal, mida peast mängida pole või­ käisime neid lugusid ette valmistamas ja R.J.: Ei lähe kurjale teele. Muusika malik. Või kui on, siis tuleks "loomatöö" esitamas. Saksamaal Lüneburgis on elekt­ hoiab kurjad mõtted eemal. Või hoiab ära teha. Tahaks veel esineda ka külaliste­ ronmuusika stuudio, käisime sügisel oma üldse mõtted eemal. Võib-olla see on ka ga, kes on võimelised improviseerima. võimalusi tutvustamas, tegime väikese hea :) kontserdi ja workshops ning kevadeks See poolus alles avaneb ja sealt võib

6 muusika 9/03 BAGATELLID * MAAILM MAILIS PÕLD

Reggio ja Glass teevad maailma puust ja punaseks * 92-aastaselt sambalauljannalt ilmus elu esimene plaat * Henze ja Stockhausen Salzburgi festivalil * Prantsuse parimaid pianiste Duchable lõpetab lavaelu performance'itega

• Kakskümmend aastat tagasi tõid Eesti Ekspressis tutvustanud). Muusika vastu panna. Godfrey Reggio & Philip Glass välja pärast, eksootilise didgeridoo, Yo-Yo Ma Kuulates jääb mulje, et seal Brasiilia filmiuuendusliku "Koyaanisqatsi", mille tšello pärast tasub filmi ka vaadata. päikese all lükkas Võ Maria plaa- raskesti sõlmes hopikeelset pealkirja Tegijate tahe on siiras, seisukohad ditegemist aasta-aastalt lihtsalt edasi. (hopid - indiaani suguharu Põhja- selged, põhimõtted eetilised - keel aga Ameerikas) hakati tõlkima kui ajast maha jäänud ega hakka kõlama. s Muusikakriitika okkaliselt põllult veel "tasakaalust väljas elu". Visuaal- Pealekauba on kõik puust ja punane. seda, et ajakirja Jazz Times kauase sümfoonia lõi vaataja-kuulaja pahviks. kaastöölise Stanley Crouchi teeneid ei Sõnadeta film tõusis kärmelt enim laenu­ • Millegi ennekuulmatuga on hakkama vajata enam. Söakat afroameeriklast tatud linateoste hulka ning fakt, et Glass saanud legendaarne Maria das Dores dos süüdistatakse "rassismi õhutamises" ning on "Koyaanisqatsi" muusika autor, öel­ Santos Conceicao ehk lihtsalt Võ Maria hundipass saabus lakoonilise е-тшГ'\ nuks pikka aega tema kohta justkui kõik (vanaema Maria). "Samba ilmaletulekut kujul. Oma kirjatükkides põhiliselt ära. Aastal 1988 valmis Qatsi-triloogia näinud lauljanna", üks neid, tänu kellele "džässi puhtuse" teemal hekseldav (qatsi - "elu") teine episood "Powaq- see raskesti kasvatatav imik üldse suureks Crouch on jonnakalt rõhutanud, et qatsi" ning pealkirja tõlgiti kui "elu sirgus, on aastast aastasse lükanud tagasi valged muusikud ei küüni džässi olemust muundumises". "Powaqqatsi" linastudes kõik plaadistamispakkumised. Mingi mõistma. Selle üle võib ju diskuteerida... aga rahva kõnevõime taastus ja vox po- hinna eest polnud neegriproua nõus oma Ent Crouch ei piirdunud ainuüksi valge- puli meelest maitses teise sümfoonia häält turule tooma. Aga selgub, et vana­ nahaliste muusikute lintšimisega, ta läks elumahl juba lahjemalt. 25. juulil jõudis ema Maria põhimõtted ei olnudki ka valgete kriitikute kallale, kes noid­ Itaalia kinodesse triloogia lõpuepisood raudsed: tänavu jäi ta pakkumisega samu küündimatuid džässmuusikuid "Naqoyqatsi", mida läinud sügisel näidati nõusse ning juuli keskpaiku tuli 92-aas- alusetult upitavat. Ja see on juba selge konkursiväliselt 59. Veneetsia filmifesti­ taselt daamilt välja esimene plaat: diskrimineerimine! valil. Sõltuvalt kapriisist pakutakse "Maxixe nao ё samba". Üsna tõenäoliselt "Naqoyqatsi" tõlkeks "elu, mille kestel leiab see mainimist ka Guinnessi rekor­ • 14. juulil suri Havannas kitarrist, laulja üksteist tapetakse", "sõda kui elustiil", dite uusväljaandes, sest nii auväärses eas ja helilooja Compay Segundo (s 1908; "tsiviliseeritud vägivald"; viimasel tõlkel, valminud debüütplaadile on raske midagi tegelik nimi Francisco Repilado Munoz), mis on n-ö kujundikeskne interpretat­ kes sai maailmakuulsaks 90-aastaselt, siis, sioon, pole aga hopikeelsete substantii­ kui Ry Cooder pani ühe CD huvides videga na-qoy-qatsi enam mingit pistmist. kokku kuubalaste bändi Buena Vista Millega siis Reggio & Glass seekord Social Club (CD võitis ka Grammy) ning üllatavad? Lähtealus on sama: pildirida ei Wim Wenders väntas ansambli ringreisist kommenteeri mitte sõna, vaid Glassi dokumentaalfilmi. Compay Segundo muusika (ligi veerand kaadreist on ekstra {compay - slängis "sõbramees") oli hääl toodetud, ülejäänud aga mujalt kokku Kuubalt, tolleltsamalt Kuubalt, mille laenatud). Ekraanile ilmuvad narkootiku­ poole vaadates nähakse eeskätt Castro mid, dollarid, põlema süüdatud USA habet, inimõiguste rikkumist ja rammi. lipud, mängupõrgud, tarbijaühiskond, Segundo, kes kaheksakümmend aastat Berliini müür, Rooma paavst, Lady D., laulis-mängis oma aafrika-haiiti sugeme­ Bin Laden, Arafat, Mandela, Bush... Ja tega trubaduurlikke viise (ta tundis ka sõda. Ligi poolteist tundi vältav film 102-aastaseks elanud rändtrubaduuri jaguneb kolmeks alaosaks: esimeses jõu­ Sindo Garayd), on öelnud, et "olgu mis takse tähestiku arengust numbrikoodi- on, aga tänu Kuuba revolutsioonile deni; teises mõistetakse hukka rahaahned saavad lapsed vähemalt muusikakoolis ja edumaiad; kolmandas tehakse vaatajale õppida". Noorena mängis Segundo klar­ selgeks kiire elutempo katastroofilised Must muusikaajakirjanik Stanley Crouch väitis, et ei valged muusikud ega ka netit, elatist teenis aga habemeajaja ja tagajärjed. "Naqoyqatsi" tugev külg on valged kriitikud küüni mõistma džässi sigarikeerajana. Segundost juttu tehes Glassi muusika (Maarjamaal saab plaati olemust, ja sai karistuseks napisõnalise räägitakse alati ka sigaritest: ühe ver­ Laseringist; samuti on Tõnu Kaalep seda vallandamisteate. siooni kohaselt hakanud ta suitsetama

muusika 9/03 7 viieselt, teiste allikate väitel aga kahek­ Rubinstein, kavatseb "elu muuta". saselt; lapsena olnud tema kohuseks val­ Duchable igatseb loodusesse - päikese vata, et vanaisal sigar ei kustuks, ning elu kätte ja purjespordi juurde, tahab õppida jooksul pöördus ta korduvalt sigarikeera- teisi pille mängima ning soovib esineda ja ameti juurde tagasi. Kui Segundo aasta vaid neile, kes temaga ühel lainel või kel eest neerupuudulikkuse tõttu kontserdid siiani pole olnud võimalust teda kuulata. üles ütles, jäi ta oma elupõlisele harju­ Ning tulevikus mängib ta tasuta. Ka ei musele siiski vankumatult truuks. ütle ta ära meistrikursustest ning jätkab Veel aasta tagasi lindistas Segundo koostööd Alain Carrega. Maikuust saadik koos Charles Aznavouri ja Antonio jätab Duchable publikuga hüvasti (ikka Banderasega. Tema viimaste albumite elu- tolle "ühe protsendiga", keda ta janulised pealkirjad "Lo mejor de la südamepõhjas näib põlgavat). Pianisti Franc;ois-Rene Duchable, tihedast esine- lahkumisest (seda "head aega"-ütlemist vida" ja "La flores de la vida" on meeli­ misgraafikust ja ennast täis publikust defineeritakse kui "riitust", mis peab tanud küsima, miks vilksab neis ikka ja tüdinenud pianist, on otsustanud lavalt jälle just sõna "elu"... "Nüüd, kus mul lahkuda järgmiste efektidega: uppuv tagama sissepääsu "uude ellu") on aastaid üle üheksakümne, meeldib see klaver, plahvatav klaver, esinemisülikonna kujunenud poleemiline meediasündmus. sõna mulle kõige rohkem," vastas mees, ja lipsu avalik tuleriit. 28. juulil tiirutas Duchable'i kontserdi kes unistas elada sama vanaks kui ta lõppedes Colmiane'i järve kohal vanaisa (116-aastaseks) ning paluda sün- helikopter, mille küljes rippus tiibklaver: nipäevapeo lõppedes veel ajapikendust. Viinis; pedagoogid Eric Ericsson, klaver kukutati järvepõhja ning sündmust Nikolaus Harnoncourt), kelle rajatud tõlgendati kui "puhastumist vee läbi". 31. augustini vältavat Salzburgi festi­ kammerkoor Accentus (1991) keskendub Kohe varsti puhastub Duchable "tule vali peetakse seekord avangardisõbra- a cappella koorimuusikale ning põhiliselt läbi". Nimelt kavatseb ta publiku silme likuks. Põhjalikult tutvustatakse Itaalias just 19. ja 20. sajandi repertuaarile. all ära põletada oma esinemisülikonna ja resideeriva sakslase Hans Werner Henze lipsu. Ning 29. augustil tuleb klaverilgi loomingut: festivali tellimustööna jõuab Prantsusmaal kolmel korral (1996, tules puhastuda: järjekordse "järvemuusi- lavale üheksapildiline araabia muinasjut­ 1997 ja 1999) parima instrumentaal- ka" raames (Annecys) pannakse tudele tuginev laulumäng "LUpupa und solisti tiitli pälvinud Francois-Rene helikopteri küljes rippuv klaver täie der Triumph der Sohnesliebe" (dirigent Duchable (s 1952) on otsustanud erru lennu peäl plahvatama. Christian Thielemann; peaosas inglise minna. Kuueteistaastaselt Brüsseli Karjääri vältel on Duchable võitnud tenor Ian Bostridge), mille libreto konkursi finaalis osalenud Duchable on arvukalt plaadiauhindu (lindistanud pärineb helilooja enda sulest. Henze väsinud turneedest, tüdinud kella vaata­ Chopini, Liszti, Beethovenit, Poulenci). varasemate ooperite libretod on Ingeborg mast ja pettunud ennast täis publikus Kriitika iseloomustab teda kui pianisti, Bachmanilt ja Hans Magnus Enzens- (liiatigi käivat kontserdil kõigest üks "kes pole kunagi üritanud massile meel­ bergerilt. Esmaettekandes kõlavad ka protsent elanikkonnast). Duchable tun­ dida", "kes on tundlik, nii tundlik", "kes "Nachtstücke" viiulile ja klaverile, neb, et uue repertuaari omandamiseks jäägitult paelub väljavalitute ringi", "kelle "English Balladen und Sonette", puudub tal praegu energia, samas pole tal kuulsus jääb kõvasti alla ta tegelikule "Preludio sul Tristiano" sooloklaverile. mingit isu "paljude kolleegide kombel väärtusele" ja "keda näiteks La Roque Salzburgis tähistatakse ka Karlheinz nelja soolokava ja 22 klaverikontserdiga d'Antheroni festivalil on alati koheldud Stockhauseni 75. sünnipäeva: kõlab ühest paigast teise kihutada". Pianist, pooljumalana". "Düfte Zeichen", mis kuulub lavatsük- kelle karjääri algust suunas Arthur lisse "Licht" (sellega töötab Stockhausen juba veerand sajandit); ning lõpuks, üheksa-aastase hilinemisega ka "Helikopter Streichquartett".

Statuudi kohaselt läheb šveitsi muusikakriitiku Antoine Livio nime kan­ dev Grand prix PMI (Presse Musicale Internationale) "muusikule, kelle tegevus on sundinud muusikakriitikuid ja -tead­ lasi seisukohti ümber hindama ja arva­ musi korrigeerima". Aastal 1998 asu­ tatud auhinna on pälvinud helilooja Henri Dutilleux (1999), laulja Placido Domingo (2000), dirigent Simon Rattle (2001), helilooja Rene Koering (2002). Grand prix PMI 2003 laureaat on diri­ gent Laurence Equilbey (õppinud Pariisis,

8 muusika 9/03 IMPRESSIOONID Folk I Kammermuusika Hiiumaal I Erasmus Chamber Orchestra I Orelifestival / Muusikanappus Tartus Folgipäevik ehk kuidas meisterdada väikekannelt? MIRJAM TALLY uulikuu keskpaiku, Viljandi pärimus­ muusika festivali eel toimus Vil­ J jandimaal Sultsis Eesti Etno laager. Seekord oli osalejaid rohkem kui varase­ matel aastatel, üle saja inimese. Korral­ daja Krista Sildoja sõnul on see ka maksi­ mum, mida edaspidi ei ületata. Esma­ kordselt toimus pillimeisterdamise õpitu- ba Raivo Sildoja juhendamisel, milles mina osalesin. Üldse toimus laager juba seitsmendat korda. Õpitubasid sai ka igaüks endale valida: laul, ansamblimäng, pillikoor ja kandlemäng. Meeldivalt palju oli koostegemist ja vabatahtlikku pealehakkamist: toredad tantsu- ja lauluringid, jalgpall, matkamine, ujumine ning muusikute ühisjämm. Ka mõned külalised käisid esinemas, kuid nendest edaspidi.

Esimene päev. Reede. Täna jagatigi meid õpitubadesse ja koh­ tusime oma juhendajatega. Kandle meis­ terdamine polegi nii lihtne: peab olema Kannel valmib nii, et laastud lendavad... okste ja pragudeta puupakk, millele esial­ FOTO KRISTA SILDOJA gu joonistatakse pliiatsiga peale kandle kuju. Meil rühmas oli kannelde materjali­ tarna. Augud puupaku sisse süvendatud, Kolmas päev. Pühapäev. valik kirev: üks tüdruk oli kodunt kaasa jätkasime peitliga käsitsi, sest sirgeid servi Kogu hommikupooliku muudkui uuris- võtnud lausa punase puu paku. Aga saada oli päris keerukas. Uuristamistöö tasime ja uuristasime... Pärast lõunasööki hiljem töö käigus selgus, et sellest oli oligi kõige hullem, seda jagus suisa mit­ kogunesime õuele, et matkama minna. kõige raskem midagi meisterdada, meks päevaks. Alla ei tohtinud ka enne Subsist Õisusse on umbes viis kilomeet­ igavene kange puutükk. Paar julget võtsid anda, kui kandle põhi vastu valgust läbi rit, seega paras jalutuskäik. Vahepeal ette hiiu kandle ehitamise. Meid muidugi hakkab paistma. Sest nii tuleb pillile keerasime metsarajale ka, et nautida pisut hirmutati natuke ka, et tööriistadega parem kõla. Samas ei julgenud liiga loogelisemaid ronimiselamusi matkarajal. piisavalt ettevaatlikult ümber käiksime. hoogsalt ka süvendada - äkki tuleb koge­ Teepeale jäi mitu lagunenud "tondilossi" mata auk sisse. Lisaks peitlile kasutasin ja ojake tuli ületada mööda suuri kive Teine päev. Laupäev. ka liivapaberit, et servad ja põhi turnides. Pärast hommikusööki alustasime kandle siledamaks saada. Lõpuks peatusime Õisu mõisa juures. meisterdamist. Eriti põnev, kui ei tea, Vahepeal jõudsime käia Elo Kalda Järves ujutud, suundusime sepikotta, kus millest alustadagi. Kõigepealt joonis­ juures väikekandle tunnis. Vaevaga said meile lahkesti sepatarkusi jagas ja koha­ tasime puunotile kandle kontuuri (kes need õiged keeled kinni kaetud, et paar likust ajaloost ning kunagisest eluolust eile polnud veel jõudnud seda teha). lihtsat lugu ära õppida, piinlik küll. pajatas Urmas Tuuleveski. Pidime ka ära Seejärel hakkasime puuriga avaust õõnes- arvama, milleks kasutati vanu, 19. sajandi

muusika 9/03 9 tööriistu, mida ta meile näitas. Siis tagus Raivo ühe hiigelsuure naela kõveraks. Selle külge kinnitatakse Meretagused Neljas päev. Esmaspäev. hiljem keeled. Kell kümme jälle kandle manu - Pill tuli veel ka linaõliga immutada hakkasin just kandle kaant tegema. - ja jälle natuke ootamist homse päe­ kammer­ Tagantjärele tundub see kandletegemise vani, kuni see ära kuivab. juures kõige põnevam ja loomingulisem Õhtul oli meil külas muinasjutu­ kontserdid osa. Kõla-avauste nikerdamine nõuab vestja Piret Päär, kelle jutukeste juurde ju ka tublisti ilumeelt, kui tahta, et kan­ musitseeris Cätlin Jaago torupillil. TIIÄ TEDER nel pisut erinev välja kukuks. Kõla- Hästi armsad pajatused, mis meelde avad pidi kõik ilusasti välja joonistama, jäänud nende ühiselt Sotimaa reisilt. änavu viiendat korda toimunud seejärel augud sisse puurima, pärast Hiiumaa kammermuusikapäevad puurimist aga joonistuse järgi terava Kuues päev. Kolmapäev. T on leidnud oma koha Eesti noa ning (põhiliselt) viiliga kuju Täna on etnolaagri viimane päev! Saab kultuuripildis. Saalid täituvad publikuga, kontsertidel esinevad eesti tippinterpree- andma. Mui tuli välja lille ornamentika, näha-kuulda ka, mis teistes töötubades did ning toetusrahade komisjonidki on kus mõnel kroonlehel oli ka jalajälje ja tehtud. leppinud sellega, et üks festival Eestimaa südame kuju. Probleem: et puidu kiud Kandlemeisterdamise juures oleme­ suves on jälle juures. kippus hargnema, tuli see ettevaatlikult gi kõik jõudnud viimasesse järku: siledaks viilida, ja nii, et auk ei keeled peale ja pillilood võivadki kõla­ Festivali algatasid suvehiidlased Aet tekiks.Tegin teise, väiksema avause veel da! See "rauatöö" just eriti köitev pol­ Ratassepp ja Mart Ernesaks, kes on siiani juurde. Hiljem kandleid omavahel võr­ nud. Keeli pidi peale panema kahes ürituse eestvedajad koos ERSO kontsert­ reldes meenutas üks pill laeva, teise mõõdus. Eks see üks sõrmede verista­ meistri Mati Lükiga. Igal aastal on festi­ valil osalenud tšellokunstnik Teet Järvi kõla-avaused aga looma käpajälgi. mine oli: kõigepealt tuli lõigata sobivas ja altist Arvo Haasma. Tänavu esinesid Napilt enne lõunasööki läks vool pikkuses keel ja sellele nikerdada väike neile lisaks ERSO kontsertmeistrid, viiul­ ära. Raivo jõudis just liimi sooja panna, aasake. Aga kõige hullem oli ikkagi daja Elar Kuiv ja flötist Mihkel Peäske, et kaas peale liimida. Õnneks oli liim keelte pealekruvimine virblile - keel noor viiuldaja Juta Õunapuu, laulja Mati juba piisavalt soe ja hämaras keldritoas tuli kogu aeg virbliaugust välja ja Turi ja Helin-Mari Arderi džässitrio. sai Raivo selle ise peale liimida. keelevindid jooksid lõdvalt. Aga lõpuks Nädalalõpufestival pakkus kolm kam- Mõne aja pärast tuli vool tagasi ja sai uskumatu teoks: oma pill saigi merkontserti ning traditsiooniliseks sain kandle "kanna" ka valmis teha. valmis! kujunenud vabaõhukontserdi Suuremõisa Rohkem edasi aga teha ei saanud, sest lossihoovis. liim pidi kuivama. Mis mõte jäi kummitama? Festivali avaõhtul 13. juulil Emmaste Õhtuks aga oli meile kutsutud "Klassikalisest" muusikakeskkonnast kirikus mängis vahelduva koosseisuga esinema Anu Taul koos muusikutega. tulnuna tõdesin, et loomulik ja kammeransambel klassikat ning nüüdis­ Ehedad ja südamlikud laulud, ja vabatahtlik musitseerimine vahel ikka muusika poole pealt Hiiumaa oma muidugi lauljatari ilus hääl, nii et õdus kusagil elab. Mõnes kohas see aga mil­ helilooja Siim Liigi Keelpillikvarteti, mis hilisõhtune olemine. legipärast nii loomulik ei tunduks. Et näiteks ERSO muusikud moodustaksid kerkis tafelmusik-tüüpi muusika hulgast eredasti esile. Akadeemilise hariduseta Viies päev. Teisipäev. etnolaagri stiilis väikseid salgakesi ning Siim Liik (1968) komponeeris ladusalt Juba käes etnolaagri eelviimane päev! improviseeriksid tuntud teemadel, on kulgeva teose, mis lähtub 20. sajandi Täna kandletöökojas nikerdades oli sel­ vist utoopia. Liialt teine traditsioon ja klassikutest, on mõnevõrra mõjutatud line tunne, et see pill küll Viljandi folgi kontekst. Muusikalise haridussüsteemi Erkki-Sven Tüüri muusikast, kõlas ajaks valmis ei saa. Seda enam, et mul käigus on muusikust saanud mutrike kohati arvutilikult, aga dramaatilise läks virbliaukude puurimisega kehvasti, "Suure Muusika" masinavärgis, tahe taotlusega. Esitasid Elar Kuiv, Juta Õuna­ sest puur jäi kandlesse kinni ja üks auk teha midagi väljaspool noodilugemise puu, Arvo Haasma ja Teet Järvi. tuli suurem kui tarvis. Pidin nikerdama "tükitööd" on tublisti tuhmunud. Ja puust "punni", et vale auk kinni liimi­ ega süsteem sellist musitseerimist Mati Turi kontserdist Suuremõisa da. Kui "vale" virbliauk sai kinni soodustagi. Ehk oleks aeg, et koolides lossis kujunes festivali meeleolukas kul­ kleebitud, lihvisin veel pilli liivapaberi, toimuksid improvisatsiooni ja folkloo- minatsioon. Kontserdi trump oli hästi raspli ja spetsiaalsete viilidega. Kandle ritunnid, et tahe midagi ühiselt teha valitud kava ja meisterlik esitus. Turi ühele otsale andsin kalasaba kuju, et kestaks. "Inimeselt inimesele"-mõtle- laulis rahvusromantiku Vaughan pillil oleks natukenegi oma nägu. mine vajaks elavdamist. Siin oli see ole­ Williamsi laulutsükli "Along the Field", kus tähenduslikke panteistlikke tekste ja Siis aga jälle pisut fantaasialendu: mas. Briti saarte iseloomulikke meloodiaid tegin söövitusaparaadiga veel abstrakt­ kaunistasid Aet Ratassepa mängitud seid mustreid ka peale. Mustrite sisse viiulihelid ning pääsulindude rõkkamine põimisin ka oma initsiaalid ja kandle akna taga. Beethoveni tsüklis "Neli iiri loomisaasta (tavaliselt graveeritakse rahvalaulu" võlus Turi aristokraatlikult need küll pilli põhja sisse, enne kaane elunautlev ja jõuline esituslaad. pealepanemist).

10 muusika 9/03 Kontserdi teatraalse ilmega sobitus suurepäraselt Aet Ratassepa, Teet Järvi ja Erasmus Chamber Mart Ernesaksa mängitud Beethoveni Trio op 121 "Ich bin der Schneider Kakaduu" kelmikas muusika. Orchestra põhjamaise Suuremõisa lossihoovis andis hilisel õhtutunnil bossanoovakontserdi Eesti muusika jälil džässilavade uus päikesekiir Helin-Mari Arder. Noor lauljatar on sarmikas, armas MARIA MÖLDER ja intelligentne, tal on annet publikuga suhelda ja meeleolu luua, ta laulab kau­ Juuli algul võõrustas Eesti Muusikaakadeemia Euroopa muusikakõrgkoolide tipp- nilt mitmes keeles. Kuid pika kontserdi muusikutest koosnevat Erasmus Chamber Orchestrat. Utrechti Kunstide Kooli kohta püsis tema kava liiga ühes võtmes algatatud SOKRATES/Erasmuse projektis osales sel aastal 23 muusikut 17 õppea­ ja liikus vist samadel helikõrgustelgi. sutusest, nende hulgas kolm eestlast. Siin veedetud aja jooksul töötasid noored Arderile tuleks kasuks rohkem riskijul­ orkestrandid dirigent Arvo Volmeri juhendamisel ning projekt kulmineerus gust sisestada lauludesse aktsente ja väl­ kontsertidega Pärnu kontserdimajas, Narva kindluses ja Tallinna Mustpeade jendada ka väikesi draamasid. Lauljatari Majas. Kavas olid üsnagi pretensioonikad teosed: Erkki-Sven Tüüri "Lighthouse", saatsid süvenenult Teet Raik kitarril ja Peteris Vasksi "Muska adventus" ja Pjotr Tšaikovski Serenaad C-duur op 48. Siin Ara Yaralyan kontrabassil. kirjutaja kuulas Tallinna kontserti. Festivali viimane kontsert oli planee­ Õhtu suurim õnnestumine oli kahtlemata Erkki-Sven Tüüri "Lighthouse". ritud väliskülaliste Mi-Kyung Lee ja Ulf Võimsad keelpilliklastrid teose alguses tekitasid parasjagu õõvastava tunde, sama Wallini viiuliduole, kuid juhtus see, mida tulemuslikult õnnestusid teisedki emotsionaalsed momendid. Vaid "Lighthouse'i" iga korraldaja enamasti vaid hirmuune­ kulminatsioon mõjus väikeste tehniliste raskuste tõttu kõhklevalt - kiired pas- näos näeb - esineja jäi haigeks. Ulf saažid reetsid terviku lagunemise hirmu. Ometi oli langus sedavõrd veenvalt män­ Wallini tervisehäire tõttu tuli Reigi kiriku gitud, et tõi silme ette vaikuses lasuvad pikad varjud. kontsert asendada ning on igati tunnus­ Peteris Vasksi "Muska adventuse" esimese osa interpretatsiooni iseloomustab tust vääriv Aet Ratassepa ja Teet Järvi hästi trenažöör, millel ühe koha peäl joostakse. Teose algus kõlas väga südam­ valmisolek üleöö publiku ette astuda. likult, ometi ei olnud pikemat joont märgata. Seevastu järgmises osas kukkus Asenduskava pakkus liigutavaid hetki. orkestril liinide arendamine palju osavamalt välja, kuid tempomuutustes jäi usu­ Reigi kirikus ja iidses surnuaias selle tavusest ja sisemisest põhjendatusest vajaka. Adagio vaoshoitud pinge kandus vist ümber elab ajaloo ilu ning Aino Kallase kogu publikule üle. Vaikne hädasignaal, mis oli justkui kaua oma aega oodanud, või Tõnu Õnnepalu kirjutatust pärit muutus sujuvalt läbilõikavaks karjeks. Teades helilooja lähedast suhet loodusega, müstiline saatuse vaim. Teet Järvi esi­ on ka maastikupildid kerged tekkima. Lõpuosa manas teadvusse nukra, kuid loo­ tatud Johann Sebastian Bachi Süidist nr tusrikka heietuse müstilise tuulevilina taustal. 4 kujunes minu jaoks festivali lum­ Juba Pjotr Tšaikovski Serenaadi avataktidest oli tunda, et orkester on pärast mavaim pooltund. Vaid suure muusiku Tüüri ja Vasksi oopuseid puhkefaasi jõudnud ja ei suuda Tšaikovski teost enam mängus pääseb esile Bachi soolosüitide piisavalt tõsiselt võtta. Või oli hoopis kontserdi kava niimoodi koostatud, et kuu­ erakordne hingerahu ja tasakaalu tarkus. lajale selline mulje jääks? Terve orkester mängis ühtse hingamisega, mis viitas selle­ Kuigi Hiiumaa on eesti kultuuriini­ le, et kõik muusikud on ühise eesmärgi eest väljas. Ometi puudus teoses roman­ meste puhkepaik ja turistegi liigub aina tilisele muusikale omane kontrastide ja edasiviivate liinide süsteem: oli crescendo, rohkem, on saare kultuurisuved vaiksed. kuid puudus vastupidine efekt. Teosest jäi võimas üldmulje, samas ka teadmine, et Pole Hiiumaal paikseid vabaõhuetendusi detailide tõlgendamine oli poolik ning hõrgemates kohtades vaid osa potentsiaali ega ulatu sinna rändavad teatritrupid, kasutatud. Mitte midagi otseselt häirivat, kuid oli võluvaid hetki, mida oleks või­ vaid mõni taidlejate kontsert ja spor­ nud veelgi nõtkemaks kujundada, - näiteks valss. Üldiselt olid Serenaadi hoogsad dipäev, grandioossed lennu- ja hobuse- osad veenvamad kui mõtisklevad, eriti hästi õnnestus teose suursugune finaal. päevad toovad rahva kokku. Publikuhuvi Ilmselt on Erasmus Chamber Orchestra kontserdil lisapalana mängitud Heino saatis sel aastal esmakordselt korraldatud Elleri "Kodumaine viis" igale eestlasele teatud rahvusliku tähendusega. See on neljaõhtulist Päikeseloojangumuusikat tunne, mida võib leida vaid meie südameist. Seda suurem oli üllatus, kuuldes val­ Kõpu tuletorni jalamil, kus esitati džässi davalt välistudengitest koosnevat orkestrit teost enneolematu hingestatusega esita­ ja mahedat klassikat. Kammermuusika- mas. Kindlasti mängiti Elleri "Kodumaist viisi" hulga nüansirohkemalt kui päevadeta näeks Hiiumaa kultuurikalen- põhikavasse kuulunud Tšaikovski Serenaadi. Dirigent Arvo Volmer oli osanud der üpris nigel välja. Tuleval aastal võiks muusikutesse süstida teadmist, et tegu on millegi enama kui lihtsa romantilise festival ühe-kahe kontserdi võrra paisu­ orkestripalaga. da.

muusika 9/03 11 Festivali kunstiline juht Inglid ja Andres Uibo õpetaks isegi ninasarviku orelit mängi­ inimesed ma. FOTO ANNE- Mõned hetked MALLE HALLIK tänavuselt ore- lifestivalilt KRISTINA KÕRVER

allinna XVII Rahvusvaheline loomulik, "ise hingav" musitseerimislaad askeetlikuks, pigem oletan, et Bach ei ole Orelifestival on tõepoolest suur ning virtuoossed manöövrid dünaamika- Schoonbroodti natuurile ehk kõige T muusikapidu, nagu korraldajad nüanssides, mis jäävad piano ja vaikuse lähedasem autor. Teiste kavas olnud seda reklaamivad, ning ei ole sugugi vahele. Oli hingematvalt kauneid hetki heliloojate kõrval näis Bachi mängimine Tallinna-keskne, nagu festivali nimest (näiteks Gavin Bryarsi 2003. aastal loo­ isegi kohustusliku ja formaalsena. Võib­ võiks eeldada. Rohkem kui 30 dud pastelne "Ave Maria gloriosa" või olla ei peaks Bachi alati ja iga hinna eest kontserdist oli Tallinna publikule mõel­ 13. sajandi lauda "Oi me lasso") ja ei mängima, isegi mitte orelil... dud ainult kümmekond, ülejäänud ühtki maitsevääratust, aga... kõik ühesug­ Kogu ülejäänud kava oli aga muu­ kontserdid toimusid teistes Eesti linnades uses taevalikus-ingellikus võtmes. Mingil sikaliselt väga veenev ja läbi tunnetatud. ja maakirikutes. Mõni põnev kava jäi hetkel kontserdi teises pooles kasvas Minu jaoks olid Õhtu naelad Sweelincki Tallinnas hoopis kõlamata (organist minus igatsus millegi jõulise ja värvilise Ricercar ja Mozarti Andante F-duur. Toomas Trassi ja gregoriaaniansambli järele, mis seda hillitsetud klaaskuuliat- Esimeses nautis organist kõiki neid har­ Scandicus kontsert "Scelsi ja keskaegne mosfääri pisutki raputaks. Justkui "havi moonilisi veidrusi, mida hilisrenessansi ja monoodia"). Ka ei paku orelifestival su­ käsul" kõlas kontserdi lõpuloona Ivan baroki vahetumine muusikasse tõi, huvi­ gugi ainult orelimuusikat, seekordne fes- Moody kirglik ja ekspressiivne "Words of tavaid kooskõlasid maitsekalt rõhutades tivalikava näitas pillide kuningat mitmes Angel" (1998), mis on kirjutatud Trio ning tehes kummaliste kaldumiste eel värskes koosluses, trooni tuli jagada nii Mediaevalile ning mis andis ansambli veel kummalisemaid äkkpause. Tulemus bigbändi, saksofoni kui ka tiibeti loomingule ühe uue, minu jaoks olulise intrigeeris. vokaalimprovisatsioonidega. mõõtme. Mozart on orelile, täpsemalt me­ Ühel õhtul tõugati kuningas isegi Seda, mida Trio Mediaevali musitsee­ haanilisele orelile, kirjutanud ainult neli troonilt - 7. augustil laulis Niguliste rimises vaheks kippus jääma, oli küllaga lõpetatud teost, kõik oma loomingulise kirikus Norra vokaalgrupp Trio Mediae­ belgia organisti Serge Schoonbroodti elu kõrghetkel ehk viimastel aastatel. Nii val ning orel vaikis. Kolmest inglihäälsest esinemises (5. augustil Niguliste kirikus). on ka Andante tõeline maiuspala, meistri­ sopranist koosnev ansambel on äratanud Schoonbroodt on luust ja lihast muusik, teos kõigis parameetrites. Ülivõrretest ei tähelepanu mitmel pool maailmas. Nende karismaatiline kunstnik, kelle mängus pääse siin ka esituse puhul (milline re­ esimene CD "Words of Angel" (ECM domineerib eelkõige tema enda isiksus, gistrite valik!), Schoonbroodti vaimukas 2001) püsis pikka aega isegi Billboardi alles seejärel loodud heliteos. Schoon­ tõlgendus teosest oli täistabamus. Kuid edetabeli tipus. Tallinnas kõlanud kava broodt esitab/esitleb iseennast, ja õigu­ orelikunstiga tema anded ei piirdu - oli läbilõige ansambli laia haardega reper­ poolest on see köitev. Tema interpretat­ teoste vahele kõlasid ka vokaalimpro- tuaarist, kuhu kuulub nii keskaegne polü­ sioonis on mängulusti ja eksperimen- visatsioonid gregoriaani ja tiibeti foonia ja monoodia, norra ballaadid kui teerimisjulgust, on igat liiki virtuoossust, teemadel. Muidugi, kui kõrvad on har­ ka nüüdisaegne helilooming (Piers ehkki see pole peamine (mõned mööda junud Eesti gregoriaaniansambli Vox Hellawell, Gavin Bryars, Ivan Moody jt). löödud noodid lisasid vaid sarmi). Vahel­ Clamantis sulni kõlaga, võis Kava teljeks oli missatsükkel 14. sajandi dusrikkas kavas (Grigny, Sweelinck, Mo­ Schoonbroodti ürgsel häälel lauldu ehk Tournai käsikirjast. zart, Fischer, Guilmant) oli ainult üks ko­ rabe tunduda, kuid tema tiibeti mit­ Niguliste kirik soosib vokaalmuusika mistuskivi - ei keegi muu kui J. S. Bach mehäälne ülemhelilaul võlus publiku het­ esitamist, iseäranis sellise muusika, kus ning tema Passacaglia ja fuuga, millest kega. Enne kontserti kavalehte sirvides pauside pikkus on esitaja määrata. Selles, Schoonbroodti esituses jäi järele ainult tekkis küll küsimus, et mis seos on sellel häält peaaegu füüsiliselt kandvas tehnitsistlik skelett. Ma ei kuulu nende õhtumaade orelikunstiga, pärast kontserti akustikas tuli eriliselt esile trio ääretult hulka, kes peavad Bachi muusikat liiga sain aru - Schoonbroodt.

12 muusika 9/03 Setude menu saja tuhande laulu maal Rahvalauluansambel Õiõ Seto Tšuvaššias TÕNU KALVET

ff ТГ T'-us asuk Tšuvaššia?" küsib keskuses, Volga kaldapealsel asuv vaba­ 1^ endalt küllap nüüd suurem õhulava. Esinemas ja inimestega kohtu­ JL^-osa lugejaid. Vastus on lihtne: mas käidi aga ka linna teistes osades ja sama kaugel idas kui meist läänes Ungari. maakondades. Õiõ Seto külastas näiteks Moskvast veel 600-700 km edasi, veel ka maa põhjaosas asuvat Krasnoar- Volgamaal - samas kandis, kus tatarlased meiskit kui ka kaguosas asuvat Šemurša ning meie sugulasrahvad marid, mord­ maakonda, saades sealgi menu osaliseks. valased (ersad ja mokšad) ja udmurdidki. Viimati mainitud kohas esineti küll mitte Tšuvaššia on Eestist peaaegu kolm enam selle festivali, vaid ühe teise pidus­ korda väiksem (umbes 18 000 km2), tuse, vabariigi aastapäeva (24. juuni) elanikke aga on seal ligikaudu sama palju tähistamise raames. Tšuvaššias on ni­ Õiõ Seto - menukas isegi Šemurša kui meilgi, 1,34 miljonit. maakonnas. melt kombeks, et igal aastal langeb selle Muide, tšuvašid on meile "poolenisti FOTO LAURI ÕUNAPUU püha peamise kultuuriprogrammi korral­ sugulased", üks fennougristika koolkond damine eri maakonna õlule; tänavu oli paigutab nad koguni tõsimeeli Soome- Festivalist endast siis Šemurša kord. Ugri rahvaste hulka. Nimelt teatakse tšu- Tšuvaššiat kutsutakse saja tuhande sõna, vaši keeles olevat vähemalt tuhat saja tuhande laulu ja saja tuhande tikandi Eesti tutvustamise avasammud soomeugri päritolu sõna. Põhjuseks maaks. Tänavu juba üheteistkümnendat tehtud pikaaegne kõrvuti ja läbisegi elamine korda peetud ülevenemaalisel rahvaloo­ Eestis toimuvast teatakse Tšuvaššias meie hõimlastega. Sestap pole ime, miks mingu festivalil "Volgamaa lätted" olid üsna vähe. Sestap oli kohalikel eesti viimastel aastatel on hõimupäevadel ja taas esindatud kõik kolm: kontsertide külalistelt paljugi küsida. Infonälga aitas teistel sellelaadsetel soome-ugri üritustel kõrval kuulus ürituse kavva tavakohaselt tõhusalt kustutada ka Tšuvaššia avalik- täieõigusliku osalisena üles astunud ka ka luulekonkurss ja -lugemine, samuti õiguslikus (omakeelses!) televisioonis Õiõ tšuvaši rahvalauljad ja -muusikud, rahvarõivaste demonstratsioon ning käsi­ Seto liikmetega tehtud 30-minutine teinekordki koos setudega. töömeistrite loomingu näitus ja müük. saade, kus teiseks osapooleks saatejuhtide Teada olevalt pole Eesti rahvakuns­ Muide, ettevõtmise patrooniks on riigi­ tahtel maa parim ja nimekaim, rahvusva­ tiansamblid 1991. aasta järgses Tšu­ pea ise, tšuvaššide esimene ja seni heliseltki tuntud folklooriansambel Ujav vaššias esinemas käinud. Seega võib Õiõ ainuke president, "valgustatud monarhi­ oma esinaise, Tšeboksarõ Pedagoogika­ Seto sellesuvist Tšuvaššia-sõitu pidada na" valitsev Nikolai Fjodorov, kes on ülikoolis rahvamuusikat õpetava Zinaida üheaegselt nii auvõla kustutamiseks, oma kümneaastase ametiaja jooksul suut­ Kozlovaga. maakuulamiseks kui ka kaugete sugulaste nud muuta maa Vene Föderatsiooni Eesti tutvustamiseks on viimastel külastamiseks. üheks õitsvamaks piirkonnaks. kuudel palju ära teinud ka Tšuvaši 24.-25. juunini toimunud festival on Kirjanike Liidu esimees, muusikunagi Kutse leidis õige omaniku pooljuhus­ algusajaga (1993) võrreldes läbi teinud (eeskätt hea lõõtspillimängijana) tuntud likult tähelepanuväärse arengu, seda ka tuntuse Valeri Vorobjov, kellega samuti kohtuti ja Kutse kõnealusele festivalile saatis ja haarde osas. Kui esimesel korral osales Volga kaldal looduskaunis kohas meele­ Tšuvaši Vabariigi Kultuuriministeerium peale kohalike külalisi vaid kolmelt naa­ olukas piknik-kontsert maha peeti. Maa oma siinsetele kolleegidele teele juba bermaalt, siis praeguseks on üritus oman­ paremate luuletajate hulka kuuluv aprillis, kuid minna soovijat ei õnnes­ danud hea maine terves Vene Föderat­ Vorobjov, kirjanikunimega Turgaj, käis tunud kaua leida. Kui kutsest sai teada sioonis (osavõtjaid on olnud Karjalast nimelt aprilli viimasel nädalal Eestis ning aga Õiõ Seto asutaja ja eestvedaja, Setu Tšuktšimaani ja igas vanuses). Rahva- otsustas pärast siinseid arvukaid ja huvi­ Kongressi vanematekogu peavanem Õie lauljaid ja -muusikuid on käinud veel tavaid kohtumisi võtta kahe rahva suhete Sarv, oli too rõõmuga nõus. Tal oli tšu- USAst, Saksamaalt, Türgist ja Egiptusest, edendamise üheks oma südameasjaks. vaššidega olnud kokkupuuteid varemgi, sel korral peale Eesti veel Ukrainast, Tšuvašid igatahes kutsusid Õiõ Setot näiteks paari aasta eest õpetas ta vanalin­ Valgevenest ja Itaaliast. esinema järgmiselgi aastal samal ajal na päevade kontserdiks Palanile selgeks Peamine esinemispaik oli pealinna, Jaltšiki maakonnas toimuvatele pidus­ ehtsa setu laulu. Tallinnast veidi suurema Tšeboksarõ tustele.

muusika 9/03 13 tõusnud vaimude või kostymeeritud, puhkehetke pidavate näitlejatena. Kuid Piim, hein samadest linnapoistest olevat muusika kaudu nyydseks talunikud saanud... Siin ja helinad sisaldub tugev paralleel juurteliikumisega Setomaal. Läti heliilma eredaima mulje Lätis jätsid siiski burdoonilisi, retsitatiivse impro ja rotasana'ga (eestytlejale LAURI SOMMER järelekordamine) laule laulnud Kuramaa memmed. Nende sõnaleidlikkus vaimus­ eekordne Baltica folkloorifestival tas publikut ja lõi avakontserdi ajakava toimus Lätimaa paljudes paikades. veetlevalt segi. Muidugi meeldis veel Teemaks oli yhendav suvine talgu- Chinle Valley Singers. S sealse folgi yks alustalasid Skandinieki, tavand - sõnnikuvedu, heinategu, vilja­ kuhu kuulub meilgi tuntud Julgi Stalte. lõikus ja linakoristus. Kylalised kahe­ Kylalistest oli eksootilisim ehk ainude nägemusotsingul kohatavaid loomi teistkümnelt maalt tõid kaasa oma talgu- folklooriansambel. Nad laulsid oma ryt- kehastas. Baltica kontsertidel kuulis ka laule. Lätlased olid asja põhjalikult ette milisi ja "päkapikuliku" kõlaga laule, parimat vene naistelaulu. Riia vene gym- võtnud - kymned nende ansamblid lisades naljakaid kurisevaid hääli ja naasiumi folklooristuudio Iljinskaja laulsid pärjad peas ja lilled peos, avatse­ tantsisid lapselikult koogutades pisikeste Pjantitsa tydrukute esitus kõlas autentselt remoonial näidati konkreetmuusika inimeste mõnuga. Kõlas iidse INI-kultuu- ja teravahäälselt nagu mõne Siberi kolka- vormis vikatiteritamist, ruumides hõljus kyla memmedel. Nende kava hõlmas ri sound - nöörist tõmmatavad bambu­ kadakasuits ja kingiti hiiglaslikke leibu, laule Pihkvast Novosibirski oblastini. sest parmupillid. Taevassiniste ehetega ja Turaida Lauluaias olid mäeveerul perfor- Eriti veenvalt kostsid õigeusu temaatika­ punamustade mustritega kleitides nava- mance'iga. loodud näidisheinakuhjad, ga lood. Tekkis tahtmatu seos meie hode grupp Chinle Valley Singers esitas laval toimetati hämaraid riitusi jne. Väikse Helleroga - mõlemal juhul annab oma rituaalseid laule tugeva transi- Kohati näis noorte vihaste folklorism purismi vormiv vägi häid tulemusi juba likkusega. Neil oli kaasas rohutantsija. Ja juba pomp'ile lähenevat. Riia grupp Viiki murdeea lõpul. Selle suuna väljaaren­ veel yks imemees, kes endale kirevaist (Hundid) tundus oma monomahhi myt- duseks oli aga Peterburi Riikliku rõngastest, neid keha pidi yles tõmmates, side, sõjaryyde, mõõkade ja muude kuli­ Konservatooriumi folklooriansambel. suured liblikatiivad ehitas ja muidki natega kas keskaegsetest haudadest yles

Tühimikest ja nende täitmisest Tartu muusikasuves Muusikast Jaani kiriku päevadel

Jaani kirik tahab olla ja saada Tartu kul­ kiriku päevad, juba teised. Paraja löögi jäte arv muusikaakadeemias on midagi tuurielu (üheks) dominandiks. Kultuuri- andis üritusele ilm. Ühel kontserdil lõõt­ muud kui kümnendi eest. Tallinnas on ja muusikaelu koondavaks keskuseks. sus tuul uksetust avast nii hullusti sisse, tegijaid-mängijaid ja huvitatuid ning Eesti oludes erakordse - romantilises et pinginaabrist helilooja jõudis staadiu­ uudistamisvõimalusi palju, alates eesti stiilis prantsuse oreli omanikuks. mi, kus lubas pool kuningriiki saja gram­ muusika päevadest, EMA sügisfestivalist. Praegu ta seda veel pole, on tellinguis mi viina eest. Tuul kimbutas ka esinejaid, Paraku on Tartu Tartu ja mitte Tallinn. ja pooleli, ukseta ja tuuline. Juba viiel rebides noote pultidelt ja sundides lugu Kui siin eesti muusikat ega ka nüüdis­ suvel on seal taas peetud teenistusi ja katkestama. Kiriku avatus jättis kuulaja muusikat lihtsalt ei mängita, siis vastsel vähemalt kevadel oli juttu, et käesolevaks kaitsetuks, koerte klähvimise, joodiku heliloomingul puudub (vähemalt praegu) sügiseks on kirik sedavõrd korras, et nen­ jauramise, tänaval toimetava torupanija taust, kontekst, ta ei ütle peaaegu mitte dega ei peagi enam mujale põgenema. meelevalda. Kas siiski paratamatus? kellelegi veel või enam mitte midagi. Tänaseks on olemas kokkulepped Jaani kiriku päevade raames toimusid Ehk ei jookseks ka mõne keskealise­ Saksamaaga väikse oreli osas. Vaid RAMi ja Rondelluse kontserdid ning ma meistri surematu taies mööda külgi kohaletoomise vaev, aga ehitusprahi ja kolmekontserdiline eesti noorte heliloo­ maha. Tõsi, mõni Sumera, Sisaski, Pärdi tolmu sisse pole teda ju mõtet panna... jate festival. Viimase vastu ei ole mul ja Kangro teos isegi oli, kuid kahel Suure oreli saamiseks käib alles konkurss. isiklikult mitte midagi, üksnes heameel. esimesel kontserdil kadusid need muu Plaani kohaselt peaks see valmis saama Kuid siin on üks aga. Eesti muusika on vahele lihtsalt ära ning Jaani kiriku koori 2005. aastaks, nagu kogu Jaani kirikki. viimase kümne aasta jooksul kärmesti kontserdil asendasid nad uusteoseid, 17. - 21. juunini toimusid Jaani edasi liikunud. Ainuüksi heliloojaks õppi- mida ei jõutud aja puudusel ära õppida.

14 muusika 9/03 Tipptase. "Vanaaegsete nägudega", Sellesuvisel tehniliselt perfektseid ja massiivse kõlaga Viljandi pärimus­ neide loodaks kord Eestiski kuulda. muusika festivalil Meie Suprjadkil ja teistel oleks neilt tulid ansambel Liinats'uraq mõndagi õppida. Tantsumaailma ela­ (pildil) ja helilooja museks oli Norra Smäjondolenes Märt-Matis Lill Dansarlag' i kõrged kybara maha­ välja üpris isevär­ löömised ning unenäoliselt kaunis ja ki ühendusega, keeruline, seisakute ja tagurpidiste liiku­ sobitades mistega gammaldans. Publiku hulgas olid ortodoksset menukad kahe aasta eest Tallinnaski setode meeste­ esinenud inglased Chameleonic Morris laulu ja oreli Men. Ja eakatest paaniflöötidega itaalia sakraalsust. härradest koosnev, pisut sentimentaalseid Tulemuseks olid lookesi esitav Picett Del Grenta. üsna psüh- hedeelsed kõlad. Põhjamaalaste unelmatel mängisid nad edukalt, kuid autentselt poolelt oleks kas või sardiinia meestelaulu palju huvitavam kuulata olnud. Eestist jäi vaatajatele sihi­ likult tendentslik mulje. Meie riiki esin­ dasid kaks Tartu gruppi. Seto meeskoor Liinat'suraq ja laulu ning mängu selts Ajakirja Muusika nimel Sinimaniseele. VePokõistõ kupatamine ja Viljandis käinud Mirjam sinimanide regivärss, ringmängud- Tallyle tundus, et Soome tantsud ja lõppyrituseks loodud helise­ folkansambli Värttinä vate pottide "kellamäng" jätsid kõlama kontserdil püüdsid pillime­ lõunaeestilised toonid. Loodan, et teised hed ja lauljad kõigest jõust piirkonnad seda dominatsiooni varsti üksteisest üle karjuda. kahandavad. Eks kahe aasta pärast Samuti ei avaldanud põhja­ Leedus paista. maiste fyffo'te girl power talle vähimatki mõju.

Ning mõnda suurvormi oleks ju kolme Mirjam Tally teosed. Lõppkontserti Jaani kontserdi peale ka kuulda võinud. Seega: Sellesuvist Tartu kiriku kammerkoorilt Lilyan Kaivi juha­ EMA sügisfestivali sõsar on idee tasandil muusikaelu vaagides tusel kuulasin Klassikaraadiost seljakoti tore, kuid praktikas eriti ei tööta. Seda pakkimise ärevuses ja seega arvustada ei kõike mõtlesin, kui vaatasin peaaegu tuleb nentida, et saa, ning selle järgi, mida kuulsin, ei olematut publikut, kes ilmselt ei jätnud tahakski. tulemata pelgalt koerailma pärast. Aga kontserte, mis Nõnda kui eelmisel aastal, nii ka võib-olla oli asi hoopis milleski muus. tänavu kuulus heliloojate festivali pro­ Esinejad, peamiselt pealinlased poleks a la jazz, grammi väike töötuba. Seekord kom­ muidugi, olid vaprad, trotsides külmast menteeris ja tutvustas oma kümneaastast kangeid sõrmi ja puldilt lendavaid noote. Piazzolla, kellad või heliloojateed ning käänakuid sellel Tõnu Küberstuudio oli kohal koos EMA uue mandoliinid, võib Kõrvits. elektroonikapargi ja selle "bossi" Märgo Sellesuvist Tartu muusikaelu vaagides Kõlariga. Neil on plaan salvestada kõik Tartu suves üsna tuleb nentida, et kontserte, mis poleks ä Küberstuudio siinsed esinemised läbi la jazz, Piazzolla, kellad või mandoliinid, mitme aasta, Jaani kiriku valmimiseni. ühe käe sõrmedel võib Tartu kolmekuises suves üsna ühe Kontsert oli katkematu tervik, põimitud käe sõrmedel üles lugeda. Vanemuise lindilt tulevate kelladega, kaunistatud üles lugeda. kontserdimaja ajab selgelt just seesugust valguse ja piltidega. Keskseks tegelaseks rida. Mitte et mul selle muusika vastu Monika Mattiesen flöödil, /ше-elekt- midagi oleks, aga "keskmine" süvamuusi­ Järgmisel päeval esines koos ja/või roonika ja aeg-ajalt mõned muud instru­ ka siin peaaegu puudub. Ja see on minu mendid teda kaunistamas. Kummalisel eraldi üheksa interpreeti. Ilm oli tõeliselt hirmus. Külmast kangele kuulajale antagu arvates kummaline, ohtlik, mõtlema­ kombel tundus muidu nii mitmepalgeline panev tendents. Tühimik, ja mitte väike, eesti helilooming läbi flööditoru üldiselt andeks, aga praeguseks on meelde jäänud vaid mõned pudemed, näiteks Tatjana on olemas. Loodetavasti hakkab Jaani üsna ühesugune - meditatiivne, vaikust ja kirik seda täitma. Aga täitematerjali üle kõlasid kuulatlev. Kozlova "Võilillede lumi" flöödikvar- tetile, Külli Mölsi akordionimäng, tuleks kindlasti aru pidada.

muusika 9/03 15 BAGATELLID * EESTI Lehari Ilmus noodiraamat kiituseks Ludvig Juhtist Suveklassikakontserdil "Vihm räägib ladina keelt" 19. juulil Võru Katariina Sel suvel ilmus kirjastuse PS Muusika- mitmete fotodega varustatud Ludvig kirikus ja 20. juulil Tallinna Kaarli projekt väljaandel omapärane trükis - Juhti elu ja loometeed kajastav artikkel. kirikus astus publiku ette 21-aastane eesti ühe väljapaistvaima muusiku, kont- Noodiosa sisaldab kõiki Juhti dirigent Lehari Kaustel. rabassivirtuoosi Ludvig Juhti (1894 klaverisaatega originaalhelitöid bassile: Musitseerisid Coro Consonante ja Väägvere - 1957 Boston, USA) originaal­ "Legend Valuojast", "Eesti tants", Collegium Consonante ning solistide­ loomingut, repertuaari ja biograafiat "Mälestus", "Skertso" ning Adagio na astusid üles Meri Siirala (Soome), sisaldav "Ludvig Juht ja tema kontra­ Kontrabassikontserdist; samuti Juhti Toomas Kaldaru (Itaalia) ja Taavi bass". Trükise koostaja, toimetaja ja seadeid Lüdigi "Kaera-Jaanist" ja Han­ Tampuu (Eesti). Kontserdil kõlanud eessõna autor on seni populaarsest teosed olid läbilõige nelja sajandi stii­ Alo Põldmäe, meloodiast "Ema lidest - barokiajastu esindaja Antonio spetsiifilist konsul­ süda", mis Juhti esi­ Vivaldi "Suvi" viiulikontsertide tsük­ tatsiooni kontra- LUDVIG JUHT tuses oli aastaküm­ list "Aastaajad", klassitsismiperioodi bassinootide toi­ neid väliseestlastele meistri Wolfgang Amadeus Mozarti ja tenia kontrabass metamisel andis and his Double Bass kodumaa vabaduse Divertisment D-duur К 136, roman­ Mati Lukk. und sein Kontrabass sümboliks. Kogu­ tik Franz Schuberti Missa nr 2 Noodiraamat on miku teine pool G-duur ja 20. üheaegselt nii prak­ sisaldab Juhti reper­ sajandi helilooja tilise väärtusega kui tuaaris olulisel kohal Benjamin Britteni ka kõvade kaantega olnud helitöid: "Lihtne sümfoo­ köidetud iluväl- Bostoni sümfoo­ nia". Esile tõst­ jaanne (kunstnik niaorkestri peadiri­ mist väärib noore Mari Käbin) - igati gendi, kunagise dirigendi Lehari väärikas ühe eesti kuulsa bassisolisti Kausteli sädelev soost maailmamehe Sergei Kussewitzky musikaalsus ja tutvustamiseks. palu, J. S. Bachi ja suurepärane Käesolev väl­ Beethoveni me- tõlgendusoskus - jaanne jätkab kirjas­ nuette ning lõpu- Mozarti ja taja Sven Petersoni loona USAs elanud Britteni noorpõlveteosed pakkusid ja PS Muusika- eesti helilooja Leo tema juhatusel meeldejääva elamuse. projekti traditsiooni Virkhausi "Prelüüdi Üheks kõige värvikamaks ettekandeks eesti väljapaistvate ja tokaata", mille (sõna otseses mõttes, kuna laval oli muusikute heliloomingu tutvustamisel. autor lõi Juhti tellimusel 1948. aastal pidevalt muutuv värviline valgus) Viimati ilmus Cyrillus Kreegi New Yorgi Town Halli soolokontserdi kujunes aga Vivaldi "Suvi", mille tegi "Reekviemi" partituur. jaoks. Koik palad on varustatud ka eraldi ainukordseks elektrooniline taust Teada olevalt on Juhti noodiraamat kontrabassi soolopartiidega. Märgo Kõlarilt. eesti nooditrükkimises omamoodi Trükis on ilmunud koostöös Eesti Kuna kontserdid olid tasuta, pretsedent - esimene kogumik, mis Muusikanõukogu ning Eesti Teatri- ja jätkus publikut küllaga. Võrus istusid sisaldab heliloomingut ainult kontra­ Muusikamuuseumiga. inimesed koguni väljas kiriku akende bassile. Kogumiku alguses on ulatuslik, all. Dirigendi mitmekülgsust kiites tuleks mainida, et peale muusikalise osa oli tema vastutada ka ürituse organisatoorne külg, kaasa arvatud Muusikaakadeemiast Guildhalli sponsorite leidmine. Lehari Kaustel õpib samaaegselt Üks Euroopa tuntumaid kultuuriõppeasutusi, 19. sajandist Londonis tegutsev ärijuhtimist EBSis ja löökpillide erialal Guildhall School of Music and Drama eraldas taas stipendiumi kahele Eesti Eesti Muusikaakadeemias ning võtab Muusikaakadeemia üliõpilasele. Trombonist Ivar Kiiv saab end kuulsas koolis täienda­ dirigeerimistunde Eesti Rahvusooperi da pool aastat ning laulja Oliver Kuusik terve õppeaasta. Viimase kaheksa aasta jook­ peadirigendi Jüri Alperteni juures. sul on Guildhalli koolilt samasuguse õppemaksu ja elamiskulusid katva toetuse saanud EK Marko Martin, Tanel Joamets, Teele Jõks, Sigrid Kuulmann, Margit Tohver ja Mihkel Mattiisen.

16 muusika 9/03 ee 14. augustil 1913 Narvas sündi­ kui sooloesinemisedki. Koik selle an­ nud viiulikunstnik sai imelapsena sambli liikmed mängisid vanade itaalia Süle Eesti tuntuks juba varases eas. meistrite pillidel, mis omakorda tõstis Viieaastaselt alustas ta õppimist oma isa esitustaset. Arvustused tõestasid, et Jako Antoni juhendamisel, kes oli tun­ Aumere-kvarteti näol oli tegemist tolle nustatud viiulimeister ning kelle pillidel aja Saksamaa kõige mainekama kvarteti­ mängitakse tänaseni. Kümneaastaselt esi­ ga. tas Hubert Brahmsi Viiulikontserdi, mis 1950. aastal saabus kõrgetasemeline oli ja on viiulikunsti üks etalone. kutse Colombiast, kus vajati tugevaid Tunnustuse märgiks kinkis Eesti riigi­ professionaale, et üles ehitada riigi muu­ vanem Jaan Tõnisson talle 1926. aastal sikaelu. See oli väljakutse ja Aumere võt­ itaalia meistri viiuli. tis selle vastu. Ees ootas puhas ja eelarva­ Järgnesid õpingud Tallinna konserva­ musteta töölõik, millele tuli jäägitult tooriumis eesti viiulikooli rajaja Johannes HOMMAGE pühenduda. Aumere veenis kohalikke Paulseni klassis. Mängutase tõusis kiiresti võime, et korraliku sümfooniaorkestrita ja seda tõendas osavõtt mitmetest rahvus­ ei saa rahvuslikku muusikat edendada. Ja vahelistest viiuldajate konkurssidest Hubert kui anti roheline tuli orkestri loomiseks, (1932 Viinis, 1935 Varssavis, 1937 soovitas Aumere peadirigendi kohale Brüsselis). 1936 sai ta end täiendada Rootsis tegutsevat endist Eesti ringhäälin­ Londonis maailmakuulsa viiulipedagoogi gu orkestri juhti Olav Rootsi. Riiklikku Carl Fleschi juures. Aumere diplomaatiat asendas antud juhul muu- Aastani 1943 töötas Aumere Tallinnas sikadiplomaatia, väljapaistvate isiksuste ringhäälingu sümfooniaorkestri kontsert­ isiklikud kontaktid. Aga paljud asjad meistrina. Hooajal 1936/37 oli ta samas 90 maailmas nii toimivadki. ametis Helsingi orkestris. 1943. aasta Aumerest sai Bogota sümfoonia­ kevadel, sõjakeerises, võttis Aumere ette orkestri kontsertmeister. Selle tegevuse sõidu Saksamaale, et konkureerida Bayeri kõrval asutas ta taas omanimelise keelpil­ Riigiooperi orkestri kontsertmeistri Aumerel energiat ka sooloesinemisteks, likvarteti, millega tegi kontserdireise ametikohale. Kuna tema tehniline ette­ eelkõige eestlaste pagulaslaagrites. Teda mööda Põhja-Ameerikat. valmistus oli muljet avaldav, osutuski ta kutsuti kõikjale, tema kontsertidele Peagi hakkas aga Colombia niiske konkursi võitjaks ning uude ametisse sõideti isegi mitmesaja kilomeetri kau­ kliima Aumere tervisele üha halvemini määras Aumere orkestri peadirigent, guselt. 1946. aastal toimusid tippesine- mõjuma ning 1955. aasta sügisel läks ta maailmanimega Clemens Krauss ise. mised Münchenis sealse raadio orkestriga tagasi Euroopasse, et asuda tööle Bayeri Aumere jäi vaba tahte alusel samasse ja omanimelise kvarteti koosseisus. 1947. ringhäälingu orkestri esiviiuldajana. Seal orkestrisse ka pärast maailmasõja lõppu aastal leidis aset tähelepanuväärne oodati teda pikisilmi. Kutis aastat hiljem ja kui lähtuda paguluse statuudist, siis ei kontsert Augsburgis leedu silmapaist­ vahetas ta selle koha jälle Bayeri Riigi­ saa teda pagulaseks pidada, sest paljud ta vaima dirigendi Jaronimas Kacinskase ooperi kontsertmeistri oma vastu. Ring eestlastest kolleegid viibisid samal ajal käe all. Kõlasid Mendelssohni, Brahmsi oli täis saanud ja töö Riigiooperis kestis Saksamaa pagulaslaagrites. ja Dvoraki viiulikontserdid. Arvustused elu lõpuni 1976. aastal. Bayeri orkestris sai Hubert mängida olid ülivõrdelised! Brahmsi kontserti esi­ Hubert Aumere saavutas muusikalise orkestrile kuuluval haruldasel viiulil - tas Aumere järjekindlalt üle terve kõrgtasemega Saksamaal märkimisväärse ehtsal stradivaariusel. Endale ostis ta aga Saksamaa ja jälle olid arvustused väga positsiooni. Selle tõenduseks on kas või 18. sajandi tuntud itaalia viiulimeistri kiitvad. seegi, et veel tänapäevalgi kuuleb Carlo Antonio Tononi pilli, mille restau- Omamoodi tähtsündmuseks kujunes Saksamaa raadiojaamadest tema mängu. reeris eeskujulikult eesti pagulaslaagris Eesti Vabariigi 30. aastapäeva tähistamise Olgu need siis Bizet'-Sarasate "Carmen- Geislingenis elav viiulimeister Meeme kontsert Geislingenis, kus Stuttgardi fil- fantaasia", Lutzi "Rondo-burlesk" või Mälgi. Temalt sai Aumere osta ka origi- harmoonikuid juhatas Roman Toi ja Sachsen-Weimari kolm viiulikontserti. naalpilli ning ei olnud kitsi meistri tööd kavas oli Mendelssohni Viiulikontsert. ajakirjanduseski kiitma. Kontserdid omanimelise Aumere- Alo Põldmäe Kuigi orkestritöö oli väga tihe, jätkus kvartetiga pakkusid samasugust rõõmu

muusika 9/03 17 EKSPOSITSIOON IAMLi konverentsist nii- ja naapidi muusikaraamatukogude aastakonverents oli suur õnnestumine

ILVI RAUNA, £es£z Muusikaakadeemia raamatukogu juhataja

Juba üle viiekümne aasta on muusikaraa- Konverentsi reglement ettekande Anu Kõlar Eesti Muusika­ matukogudes töötavad inimesed kogu­ Tavapäraselt on konverentsinädal ülipin- akadeemiast. New Yorgis elav muusi­ nenud igal suvel IAMLi aastakonverent­ geline. Töö toimub viies erialasektsioo- kateadlane Mimi S. Daitz, kelle sulest sile. IAML (International Association of nis: arhiivid ja muusika dokumentatsioo­ peaks eeloleval aastal Ameerikas ilmuma Music Libraries, Archives and Documen­ nikeskused; ringhäälingu- ja orkestriraa- mahukas uurimus Veljo Tormisest, aitas tation Centres - Rahvusvaheline Muu- matukogud; muusikaõppeasutuste raa­ leida uudseid pidepunkte meie geniaalse sikaraamatukogude Liit) on organisat­ matukogud; teadusraamatukogud ja rah­ rahvaviisikasutaja kooriloomingus. sioon, mis ühendab muusika kogumise, varaamatukogud. Konkreetsetest tööüles­ Mõlemat istungit juhatas Eesti Muu­ säilitamise, vahendamise ja uurimisega annetest lähtudes on lisaks loodud veel sikaakadeemia professor Urve Lippus. (osalt ka produtseerimisega) seotud asu­ omaette erialakomisjonid ja töörühmad, Päeva lõpetuseks tutvustas Eesti tusi ja inimesi üle kogu maailma. Niisiis näiteks bibliograafia, audiovisuaalsete Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule kuuluvad organisatsiooni peale raama­ materjalide ja kataloogimise komisjon, Arhiivi juhataja Ergo-Hart Västrik vast tukogude ka arhiivid, muuseumid, ring­ autoriõiguse ja muusikaperioodika komi­ valminud CD-kogumikku "Eesti rahva­ häälingud, orkestrid, muusika info- ja tee jne. Viie päeva sisse on planeeritud ka muusika antoloogia", mille omanikuks uurimiskeskused. mitu plenaaristungit. Selleks puhuks sai iga konverentsi delegaat. Esitluse 6.-11. juulini pidas just seesama selts­ kogunevad muidu eri sektsioonides töö­ lõpetas setu meeskoori Liinats'uraq kond oma iga-aastast konverentsi Tal­ tavad delegaadid taas ühiselt suurde meeleolukas esinemine. linnas Reval Hotel Olümpia konverent­ istungisaali arutlema probleemide üle, sikeskuses. Ürituse korraldas IAMLi väik­ mis on aktuaalsed raamatukogu tüübist Ettekanded seim ja peaaegu kõige noorem liige - või töövaldkonnast sõltumata. Korral­ Nädala jooksul peeti ühtekokku 53 ette­ Eesti Muusikakogude Ühendus (EMKÜ). dajamaa vastutada on avapäeva plenaaris­ kannet, neist 12 eestlastelt. Juba paar vii­ EMKÜst sai umbes 60 riigi 2000 liikmest tungid, peale selle muidugi kogu kultuu­ mast aastat on märkimisväärne osa kon­ koosneva organisatsiooni liige 1994. riprogramm (vähemalt kaks kontserti, verentsi teemadest keskendunud digi­ aastal. Sellest ajast peale, õigupoolest vastuvõtud, pidulik avamine ja lõpeta­ taalse raamatukogu ja оя/ше-andmebaa- juba pisut varemgi, on organisatsiooni mine) ja juba aastakümneid tavaks olnud side probleemidele. Seekord tutvustas tippüritusel osalenud igal aastal vähemalt kolmapäevased ekskursioonid (viis väl­ Susi Woodhouse Suurbritannia ja Iirimaa üks Eesti esindaja. IAMLi konverentsidel jasõitu) võõrustajamaa kaunitesse pai­ muusikaallikaid sisaldavat andmebaasi saab parima ülevaate muusikaraamatuko- kadesse. Cecilia (http://pages.britishlibrary.net/ce- gunduse uusimatest arengusuundadest ja cilia-uk). Maria Letizia Sebastiani see annab hindamatu võimaluse koge­ Plenaaristung Torinost oli ette valmistanud põhjaliku musi vahetada. Seega oli eestlastel suur Eestlaste korraldatud avapäeva plenaaris­ ülevaate itaalia digitaalsetest raamatu­ au ja väljakutse võtta vastu IAMLi presi­ tungitel räägiti eesti pärimusmuusika kogudest. Neile sekundeerisid Pio dendi seitse aastat tagasi tehtud uurimisest ning pärimus- ja kunstmuusika Pellizari (Fonoteca Nazionale Svizzera) ja ettepanek korraldada aastakonverents piiride sulandumisest Cyrillus Kreegi ja Mary Wallace Davidson Indiana Tallinnas. Veljo Tormise loomingu näitel. Ingrid ülikoolist. Viimane juhtis tähelepanu Juuli teiseks nädalaks sõitis Tallinna Rüütel, kes oli ka ürituse patroon, arutles Indiana ülikooli digitaalse muusikaraa- kokku 335 delegaati 31 riigist. Esindatud pärimusmuusika koha üle tänapäeva matukogu projektile "Variations 2" olid kõik meie lähemad ja kaugemad Eesti ühiskonnas. Anu Vissel Eesti (http://variations2.indiana.edu). Selle naaberriigid, osavõtvate maade hulgas Kirjandusmuuseumist vaagis põhjalikult lõppeesmärk on noodiandmebaas, mille olid ka Austraalia, Tšiili, Kanada, USA, rahvamuusika kogumise ja säilitamisega igalt kirjelt saab linkida teose kuulamisele Jaapan, Horvaatia, Uus-Meremaa, Island, seonduvat viimase aastasaja jooksul. ja vaatamisele. Teisisõnu, andmebaas Portugal, Hispaania. Eestit esindas Vaimulikust rahvaviisist kui Cyrillus võimaldab läbi viia mis tahes muusika- konverentsil 71 inimest. Kreegi loomingu allikast pidas filigraanse loengu ilma ühtki nooti või plaati kätte

18 muusika 9/03 Ingrid Rüütel. Bachi bibliograafia projekti. Aadressilt Kas pole tore, http://wvvw.music.qub.ac.uk/tomita/bach- kui riigi esidaa- bib/ võib Bachi-uurija leida väikese vae­ mi eriala on vaga mitmekülgse loetelu Bachist kirjuta­ kaitsta oma tust. Momendil sisaldab andmebaas maa pärimus­ 19 029 kirjet. kultuuri? Autoriõiguse komitee istungitest jäi enim meelde Eesti, Poola ja Tšehhi kui Euroopa Liiduga ühinemiseks valmistu­ vate maade autorikaitse hetkeseisu kajas­ Konverentsi- ja tav kolmikplokk, ettekandjaiks vastavalt Eesti nautija Ene Loddes (Eesti Rahvusraamatukogu), John Wagstaff Anna Michalska (Gdanski Muusika­ koos Urve akadeemia) ja Zuzana Peträskovä (Tšeh­ Leemetsaga hi Rahvusraamatukogu). Üsna teravalt Muusika­ toonitati sel konverentsil ka vajadust akadeemia raa­ koolitada nii raamatukogu töötajaid kui matukogust. ka kasutajaid. Küsimusele, kas muusika- FOTOD ILVI RAUNA raamatukogu töötajad vajavad euroopa­ likku haridust ja praktikat, püüdis oma ettekandega selge vastuse anda Stuttgardi Meediakõrgkooli esindanud Wolfgang Krueger. Anneli Sepp Eesti Muusika­ akadeemiast arutles intrigeerivalt raa­ matukogu kasutajate soovide ning kasu- tajakoolituse korraldamise üle. Järgmisel aastal ilmub lAMLi ajakirja Fontes artis musicae spetsiaalselt Tallinna konverentsile pühendatud number. Selles avaldatakse ka valik Tallinnas kõlanud ettekannetest.

Seltskond lAMLi kokkusaamiste suurim kasu seis­ neb eelkõige erialase info saamises ja vahetamises. Nii on mõistetav, et üle poole lAMLi aastakonverentsidel käija­ võtmata. Samal istungil tõstatati õigusta­ test on ühed ja samad inimesed. Loen- tult ka küsimus, kui kaugele võib uni­ gusaalides viibimise vahele mahub hul­ kaalsete helisalvestiste/trükiste digita- ganisti toredaid taaskohtumisi vanade liseerimisega minna, sest tegelikult on sõprade-tuttavatega. Paljudega jätkub kõige väärtuslikum dokument ikkagi vestlus eelmisel suvel pooleli jäänud vana helilint või foto ise. Ja mõistagi ei teemadel. Kokkutulnuid iseloomustavad mindud mööda ka infotehnoloogiast, mis märksõnad on "tähelepanelikkus", "täp­ on ühe korraliku digitaalse raamatukogu sus", "vahedus". Kui ettekannete ajal olemasolu eeltingimus. saab istungi juhataja arvukatele kommen­ David A. Day (Brigham Young taaridele veel kuidagi piiri panna, siis University) rääkis professionaalsete stan­ üldkoosoleku päevakord võib sageli veni­ dardite ja kasutajate ootuste ühitamisest ma hakata, kuna mingi nüanss tundub ои/ше-muusikabibliograafia koostamisel. olevat ikka veel lahti rääkimata. Sama Kolmveerand sajandi vanusest rootsi vaimsust sai siin kirjutaja tunda, korral­ muusikaajaloo bibliograafiast ja selle dades konverentsi programmis olnud kaksteist aastat tagasi loodud online-and- ekskursioone Eesti Muusikaakadeemias - mebaasist said kohalolijad kuulda-näha kunagi varem ei ole EMA raamatukogu Veslemöy Heintzi ja Anders Lonni vastu nii palju ja põhjalikult huvi tuntud! (Statens Musikbibliotek, Stockholm) Kuuldavasti said samasuguse kogemuse Joachim Jaenecke, lAMLi teadusraamatu­ vahendusel. Yo Tornita (School of Music, ka Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Teat­ kogude sektsiooni juhataja hingab Eesti Queen's University of Belfast) on juba ri- ja Muusikamuuseumi ning Tallinna õhku Taeblas, ekskursioonil Laikmaa 1981. aastast alates juhtinud veebipõhist Keskraamatukogu tutvustanud kolleegid. majamuuseumi.

muusika 9/03 19 Nii et üldjuhul et jäta IAMLi selts­ al Mare ekskursioon ja eelprogrammi Rahvusraamatukogu esindaja, Eesti kond oma arvamust enda teada. Ja seda väljaandmine), Canon Overallile ja Saku Muusikakogude Ühenduse esinaine - enam ei saa märkimata jätta, et konve­ Lättele. toim). Ja ettekanded konverentsil? rentsi pidulikul lõpetamisel aplodeeris Konverents on läbi. Õnnelikult. IAMLi ajakirja Fontes artis musicae korraldajatele saalitäis inimesi püsti Lähema kahekümne aasta jooksul ei ole toimetajana tean, et kui Ilvi Rauna seistes ja sinimustvalgeid lippe lehvitades. Eestisse sellist muusikaraamatukogutöö- kaasabil ilmub Fontese Eesti eriväljaanne, tajate dessanti (õnneks?) enam oodata. saab see olema väga hea. Telgitagune Muusikat hoidvad ja armastavad inime­ Otsustasin taotleda eesti kodakond­ Õtse loomulikult ei ole IAML kasumit sed hakkavad aga vaikselt juba uusi suve­ sust niipea, kui olen võimeline sooritama tootev organisatsioon. Kord aastas tuleb plaane tegema - ees ootavad kokku­ keeleeksami. Minu taotlus läheb isiklikult küll tasuda (üsnagi sümboolne) liikme­ saamised Oslos, Varssavis, Göteborgis, president Rüütlile koos palvega anda maks - selle eest saab iga liige neli korda Sydney's, Napolis... IAMLi Eesti harule medal. Ja kas ma aastas ajakirja Fontes. Konverentsi osavõ­ mainisin eesti naisi? Ma tulen veel tagasi. tumaksu peab aga iga inimene (või asu­ Kommentaarid: tus) ise maksma. Joachim Jaenecke (Staatsbibliothek John Wagstaff (Oxford University): Jättes organisatsiooni liikmed välja, zu Berlin): Ma ei ole loomult hea reisija. Oletan, et saavad IAMLi konverentsist üldjuhul Olen osalenud kõigil IAMLi konve­ kõige suuremat kasu korraldajamaa minu ainus eelis "Star Treki" tegelaste ees rentsidel. Tallinna kohtumine oli üks muusikatootjad, kuna potentsiaalsed on see, et kui kuhugi kohale jõuan, tean paremini korraldatuid, mida ma mäletan. kliendid maailma eri paigust tulevad vähemalt, et viibin endiselt planeedil Hotell Olümpia oli ideaalne konverent- lausa koju kätte - konverentsikeskuse Maa. Et end paremini tunda ja asjade üle sikoht, eesti kolleegid muljetavaldavad. fuajees osavõtumaksu eest omandatud veidi kontrolli omada, püüan enne sõitu Tallinna vanalinn on tõeline pärl. näitusepind on parim võimalus oma võimalikult palju teada saada maast, Nautisin jalutuskäike väikestel tänavatel, toodangu reklaamimiseks. Laias laastus kuhu lähen, ja õppida ära mõned sõnad aga ka moodsat Tallinna, kus uusehitised on sellise mastaabiga üritus kasulik ka selle keelt. Kahjuks jõudsin Eestisse väga on kõrvuti nõukogude-aegsete ja aja- kogu riigile, sest nädala jooksul annavad väheste teadmistega sellest riigist ja loolistega. Olen kindel, et Eesti saab korraldajad oma parima maa ajaloo, kul­ sõnavaras oli üksnes "tere". Seega võisin Euroopa Liidus olema edukas. tuuri ja muusika tutvustamisel. Viimastel ma igaüht, keda kohtasin, südamest tervi­ IAMLi Eesti haru hakkas arenema aastatel on konverentsi delegaadid olnud tada, aga mitte enamat. Mida ma teadsin aastast 1992, kui ma palusin Eesti Rah­ mitmeski linnas oodatud linnapea vastu­ Tallinnast peale fakti, et siin toimus vusraamatukogu konverentsile Frank­ võtule. Eurovisiooni lauluvõistlus 2002? furti. Osalema tuli Aurika. Tänan teid Eestis oli konverentsi korraldamine Tegelikult mitte midagi. Ja ma kahtlen, kõiki veel kord. selles suhtes veidi problemaatiline. kas ma ikka olin ainuke samas seisus Riikides, kus on väljakujunenud muu­ IAMLi konverentsi delegaat. Sellisel Yasuko Todo (Toho Gakuen School of sikatööstus, toetavad firmad ettevõtmist juhul on väga oluline, et konverents Music): kaugelt suurema summaga kui pelgalt oleks hästi korraldatud ja kõik sujuks. Kui ilus nädal Tallinnas! Kui hea korral­ osavõtumaks. Eestis oleks kirjastajatelt, Külaline hakkab end siis veidi kindlamalt dus! Eesti kolleegid tegid virka ja tõhusat raamatukauplustelt ja vahendusfirmadelt tundma. Tänu jumalale, esimene Balti tööd. Nautisin väga ringkäiku Muusika­ sellist käitumist pisut palju oodata. Seega riigis korraldatud IAMLi konverents oli akadeemia raamatukogus, kus vaade otsustas IAMLi konverentsi korraldus­ detailideni läbi mõeldud. Abivalmis ini­ suurtest akendest ja sisustus räägivad komitee abi paluda ka muudelt asutustelt mesed, kes tulid toime ka ekstsentrilise tuleviku vaimsusest. Leidsin ka ühe meel­ ja organisatsioonidelt. Paraku tulemuste­ inglise huumoriga. Kui oleks olemas diva restorani teel Oleviste kirikusse. ta. Kultuuriministeeriumilt ei saadud IAMLi "taevas", oleks see kindlasti Satun ma sinna kunagi uuesti? isegi mitte moraalset tuge - ei muusika- reserveeritud Eestile, peaingel Gabrieliks ega ka raamatukogunduse nõunik (või Gabriellaks) Aurika Gergeleziu (Eesti Jutta Lambrecht (Westdeutscher pidanud üritust enda tegevusvaldkonda Rundfunk, Köln): kuuluvaks. CD-kogumiku "Eesti rahva­ Eesti - sada punkti! First Lady Ingrid muusika antoloogia" väljaandmist silmas Rüütli esinemine, ERSO fantastiline pidades konkureerisime eelmisel aastal Lähema kahekümne kontsert Pärnu uues kontserdimajas, ministeeriumi korraldatud muusikaalasele aasta jooksul ei ole imposantne Rahvusraamatukogu, toetusprogrammile "Eesti heliplaat Muusikaakadeemia elektronmuusika rahvusvahelisel areenil". Samuti tule­ Eestisse sellist stuudio ja Teatri- ja Muusikamuuseumi musteta. Kuigi esinduslik antoloogia levis külastamine... Muusikaline kõrgpunkt oli hetkega peaaegu 200 muusikaasutusse muusikaraamatu- mulle Eesti Filharmoonia Kammerkoori üle kogu maailma. Tallinna Linnavalit­ kontsert Paul Hillieriga eesti suselt on tänaseni vastus saamata, erafir­ kogait ootajate koorimuusikast. Tänan, kallid kolleegid. madest rääkimata. Tänulikud oleme Eesti Kõige eest. Kultuurkapitalile, kes leidis võimaluse dessanti (õnneks?) osaliselt toetada paari ettevõtmist (Rocca enam oodata. Kommentaarid tõlkis Anneli Remme

20 muusika 9/03 unagi ammu-ammu üheksaküm­ nendatel selliste nüüdseks rohkem Suvetuur taas K või vähem jäädavalt lahkunud ausse tõstet. eesti popikunnide nagu Margus Turu ja FOTO KALJU SUUR Auris Rätsepa sisse toodud n-ö kultuu- rimüügivorm nagu suvetuur on taas ausse tõstet. Toona oli tuur pigem staaride puhkamise vorm, kus superid, megad ja gigad võtsid pundi kokku, palkasid hii­ gelarmee transasid ja võimsa lava, esinesid mõnes kohas karmide piletihin­ dadega ning muul ajal nautisid kohalikke rõõme. Luksust sai lubada, sest paljalt 2 Quick Stardi või Must Q nimi tõi kohale tuhandeid väikesi plikasid, taskud vane­ mate rahast pungil. Nüüd on sellised ilu­ sad ajad möödas ja tuuridest saanud meie kodukootud muusikute hädavajalik rahakogumine maapiirkondadest kõigil võimalikel moodidel. Mai lõpust 6. juunini toimunud "Rahvaeuroka" tuur (Ruffus, Vanilla Ninja, Pasadena, Pixie Twins, Sulo, Jeanelle, Helen Tartes, No Light Duo) kukkus aga praktiliselt läbi. 7.-21. juuni­ ni esitatud põhiliselt Valduri & Maie "etendus", Kuldset Triot, Reet Linnat, Jami, Meie Meest, Vanilje Ninat (mitte segamini ajada Vanilla Ninjaga) sisaldav "Ämmad-äiad oi-oi-oi", lehvitas meie kultuuri tobedamat ja nõmedamat poolt ja oli seetõttu ka vägagi edukas. Põhiliselt lapsi iiveldama ajamisega tegeleval Tivoli tuuril osalevad läbi kogu suve Meie Mees, Terminaator, N-Euro, PS Troika, Sulo, Vanilla Ninja, No Light Duo. Eespool nimetatud tuurid hoolitsevad selle eest, et meil suve puhul suure viinalakkumise jms kõrviseks veidi ka, hm, midagi sobivat kuulata oleks, nii et probleemi vist ei ole... Aga on neidki, kes veidi ka midagi kunstiväärtuslikku ringi peale kaasa on võtnud. 14. juunist 3. augustini tegid Tartu - Räpina - Mäetaguse - Nissi - Jõhvi - Avinurme marsuudi eklektik Silvi Vrait ja o(o)per(et)imöirgaja Jaan Willem Sibul, kes klahvpillimängija Jaak Jürissoni või organist Toomas Trassi saatel segami­ ni klassikalist ja vaimulikku, ooperit ja EESTI POP JA spirituaali põrutasid. 25. juunist 7. juuli­ ni käis läbi kõik läbutuuride äestatud lavad järjest paisuv ja menukamaks muu­ ROCK SUVEL 2003 tuv Rein Rannapi nostalgiaprojekt ni­ mega "Roostevabad", kus peale tema osalesid veel rockansambel, kolm lauljat Koik ringitama! - endine maailmakuulsus Maarja-Liis MARGUS KIIS Ilus, ooperi-wöc^o Jassi Zahharov, rahva­ muusik Marko Matvere -, pluss Rannapi

muusika 9/03 21 isiklik parodist Ärgo Aadli. Rannaplik Band, GGG ning popgrupis Proov 583) groteskne vaade minevikku ja endasse ning luua kauneid viise tüdrukute hullu- osutus üle ootuste menukaks. Paar päeva tamiseks. Nüüdses elus sama mees teise pärast Rannapi tuuri lõppu põrutas de­ nimega mängis ludistavat 70-ndate stiilis viisi all "Aeg on ajatu" teele Tõnis Mägi, jazz-rocki. kes läbis veelgi enam laululavasid tihedas 19. juulil toimus Hiiumaal, kust on graafikus kuni 20. juulini, kaasas bänd ja pärit eesti proge üks püsivamaid eest­ Koit Toome oma lühiprogrammiga. Mägi võitlejaid Jaanus Nõgisto, teist aastat esitas lugusid aastast 1975 kuni tänapäe­ Eesti ainuke intellektuaalse rocki välifes- vani, kaheksakümnendate alguse stiilis tival "Kuri proge", kus esinesid vana­ Loomselt alternatiivne bänd Loom. meistritest koosnevad Meie ja Led R, valgete pükste välkudes ning üheksaküm­ FOTO ANSAMBLI KODULEHEKÜLJELT nendate lõpu moodi ilutulestiku pau­ nooremad Contus Firmus, Melotrap, kudes. Küllap saatis Urmas Alenderi 50. Fragile, pluss paar Läti bändi - Holy sünniaastapäev tema vana sõbra ja kon­ Lamb ja Olive Mess. kurendi Tajo Kadajase ning uuema aja pärast just siis, kui Eesti bänd peale läks, Samal ajal toimus Vana-Vigala mõisa­ bardi Kait Tamra 14.-24. juulini kestvale visati kõigile sahmakas külma vett kaela pargis Kaido Haavandi korraldatud kirikutuurile "Sõbra käsi", mis osutus (otseses mõttes). Aga esinesid Ter- raetaZ-muusikute kogunemine alapealkir­ niivõrd nõutuks, et õtsa planeeriti teine minaator, Smilers, Caater, Vanilla Ninja, jaga "Juurte juurde", mille alguses tekitas ring. 24. juulist 5. augustini sõitis veidi Jam, Ruffus, Genialistid, Blind, Toe Tag, meeldivat vaheldust ehk vaikust tõrkuv ringi kaks intelligentsemat rockipeerude Meie Mees, Memoriaalansambel, Soul mobiilne elektrigeneraator. Hiljem andis punti, Dagö ja Ultima Thule. Mis neil Militia, Jääboiler, Jüri Homenja, N-Euro, punane kast siiski alla ja pargivaikuse viga koos olla, kui Dagö saatebändiks on Tuberkuloited, Tanel Padar & The Sun, lõhestas vihane müristamine. Esinejate pool Thulet (Raul Vaigla ja Toomas Rull). Magnetic Band, Chupacabra, Pedigree, mustast massist esindasid Eestimaad sel­ Kohati lõi kaasa ka endine Ultima Tõnis Forgotten Sunrise, High'n'Dry, Cookies, lised nimed nagu Symbolic State, Loom, Mägi, sest esitati ka "ammuunustatud" Skriimsilm, Kolumbus Kris, Bande, Monstera, Sickbag, Loits, Metsatöll, UT klassikat. Loom, Kala. Nii suure koguse Eesti bän­ Instigator of Grief, Herald, East Trading Suur ajakirjanduslik eelreklaam tabas dide kohalemeelitamine ei toonud edu: Wang, [o3], Ugly Ogre, Catafalc, Leech, Siiri Sisaski tervelt kuu aega kestvat kuna rahvast tuli biitšile vähe, jäädi Zorg, Tharaphita, Shabash, Raud-Ants, heategevuslikku (kutsuti üles annetama paljudele esinejatele honorar võlgu. Tribute to Running Wild. raha koolidele parmupillide ostmiseks) Õllesummeri alkoholiküttel külalisi Väike rockifestival tekkis ka Viljandi tuuri "Ürg ja jõud". Peamiselt etno- ilm eriti ei koti. 2.-6. juulini esinesid seal pärimusmuusika festivali Rohelisel laval, muusikat "sanskritist setoni" esitanud lisaks mitmetele eelnimetatutele Kuker- kus 25. juulil esinesid karmid eklektikud Siiri Sisask pidi laulma sanskriti-, hindi-, pillid, Apelsin, Compromise Blue, A- Radio de Libertad, folkpunkarid Lõkõ- setu-, eesti-, inglise-, beniini-, korea- ja Rühm, 2 Quick Start, Blacky, No Big riq, tarturokkarid Tora Bora ja tuden- mongolikeelseid rahvalaule, teda saatsid Silence, Singer Vinger, Propeller, Ultima gipopparid Etskae. Viljandi Folgi ohvriks Robert Jürjendal, Henn Rebane, Uwe Thule ja teised. 11.-13. juulini võis langes (publiku arvu mõttes) hea Lange (tšello, bass), Tanel Ruben, Kill Pärnus kunagi Beach Party konkurendiks potentsiaaliga selle aasta 26. juulil debü­ Kaare (löökriistad, didgeridoo), Kristjan loodud Watergate'i festivalil suhteliselt teerinud Põltsamaa "Zik Zak", kus kuu­ Jõemägi ja Arno Kalbus (löökriistad). kalli pileti eest näha Ruffust, Vanilla lajate hõredusest hoolimata esinesid suu­ Pisikese, kuid seda suurejoonelisema Ninjat, Blindi, Smilersit, Genialiste, Soul repäraselt kogenumad muusikud bändi­ pooringi tegi suur v... naine Heli Lääts Militiat, Justamenti, Jami, Icecreami ja dest BlueSmell, JMKE ja Genialistid. Vä­ "sarjaga" "50 helisevat aastat" ehk kaks Jüri Homenjat. ga erinevaid artiste sisaldas 8.-10. augus­ kontserti (1. augustil Kuressaares ja tini toimunud suurejooneline, kuid tasuta 8. augustil Võrus), kus laval Pärnu Lin­ Rockifestivalid Vormsi saare muusika- ja tegevusfestival, naorkester muidugi Peeter Sauli pat­ Õnneks võisid siis, kui läbukad läbi said, kus esinesid Abu-Sabu, ans.andur, riarhaadi all, lisaks Ivo Linna, Silvi Vrait, alustada üritused, kus peamine oli muusi­ Galaktlan (elektron), Herald (metal), Voldemar Kuslap, Boris Lehtlaan, Vello ka kuulamine. Kurjam (pilapunk), Leech, Martin Tamm Orumets - tõeline vana kaardiväe topelt- Villu Veski pagendas kvaliteetsema Kvartett (jazz-rock), Not, Pilvik, Plastic Whore, Slide 50 (punk-pop), Soterios, pauk. mussooni Muhumaale, kus rahvusvahe­ Torquemada, Turncoat ja Via Whore. lisel festivalil "Juu jääb" esindasid Eestit Läbufestivalid jazz-popi laulja Sofia Rubina koos bändi­ 16. ja 17. augustil toimus Tallinnas Eestlastele peaks häbiks olema asjaolu, et ga Jazz Do It ja eesti muusika kuulsaim üritus "Woodstocki sünnipäev", kus meie rock/popbände saab suuremas grusiinlanna Hatuna koos Viljandi esinesid Chester, Bonzo ja Tõun, Tun­ koguses näha peamiselt vaid mingitel Kultuurikolledži õpilastega. Austraaliat netusüksus, Superdogs, Zayemax, Phlox, räigetel joomis/tarbimis/õgimisorgiatel. esindas aga keegi Endel Rivers - mai­ Herald, Podnek ja Sullivan, JMKE, Juba äärmiselt kurja kuulsuse saanud nigem siiski, et veel viisteist aastat tagasi Genialistid, Green Spirit, Mikrolillad, Pühajärve Beach Party tegid taevased oli ta nimi Endel Jogi, elukoht Eesti NSV High'n'Dry, Beggars Farm, Metsatöll, jõud 13. ja 14. juunil siiski suhteliselt ja amet mängida kitarri (alates 70-ndate Speculative Band, BlueSmell ja Five tasaseks ja publikuvaeseks. Ja millegi- lõpust metaZ-bändides Argos, Magnetic Horsemen.

22 muusijka 9/03 Muusikalibuum põhiolemuselt selline nagu ikka viimased Garšnek (1985-1988), laulja Indrek Igal aastal peavad olema mõned üritused, kolmkümmend aastat, kuigi juba vähem Patte (1986-1987) ja bassist Priit millele koguneb publik, kes ei lähe sinna sillerdav ja kergejalgne ning rohkem Kuulberg (1976-1980, 1984) on koos mitte suurest kultuurihuvist, vaid selle­ gootilik, kurjakuulutav. Ultima Thule hiilgeaegade trmmari pärast, et "kogu ülejäänud Eesti elite Aga tartlased tahtsid peale jääda ning Peeter Jõgiojaga kokku pannud pundi tuleb, kuidas minagi...". Ühesõnaga, tõid välja ka rock-oratooriumi. Taanlaste nimega R, mis mängib peamiselt nende midagi kroonilistele snobistidele. Kunagi Jens Johanseni ja Erling Kulbergi 22-osa- noorpõlvelemmikute muusikat, lisades olid selleks järvekontserdid, siis Leigo line "Eversmiling Liberty" on sisuliselt siis R-ile vastava eesliite (aastal 2003 oli püromaanlikud üritused jne. Sel aastal on Händeli "Juudas Makabeusi" "vend", bändi nimi Led R). kõvad snobistimeelitajad muusikalid, räägib juutide vabadusvõitlusest paarsada Kumbki projekt ei kiirusta tõsisemalt rockooperid/oratooriumid jms. Mis aastat e.m.a., põhimõtteliselt Vana uut loomingut välja andma. Põhjus võib muidugi ei tähenda, et nende kunstiline Testamendi lõpust. 20. juunil esieten- olla nii loovuse hääbumine kui ka ette­ väärtus oleks kohe kahtluse all. Aga... dasid seda Eestis Tartu Peetri kirikus vaatlikkus. On ju alati, kui mõni vana Juuni alguses karjuti meile peaaegu (hiljem ka Viljandis, Pärnus ja Narvas) bänd üle hulga aja midagi uut tootnud sõna otseses mõttes kõrva: "AIDA! AIIIII- jazzkoor HaleBopp Singers (ees Lauri (viimased näited Singer Vinger ja Jäääär), IIIDAAAA!" Paaril esimesel nädalal ei Breede), Tartu Junior Big Band ning mitu kriitikut hakanud kohe vinguma olnud peaaegu ühtegi suurema lehe vokaalsolistid Anni Väli ja Ilmar "ah, see pole enam see", "nii vanad numbrit, kus poleks "Aidat" mingil moel Madison. Kokku kõlas see mitte väga mehed ei peaks enam rokkima", "miks sees olnud. Tegemist polnud küll rockina, pigem rohkem "Pet Soundsi" nad ei piirdu oma vanade heade lugude­ Giuseppe Verdi romantilis-klassikalise aegse Beach Boysi moodi. ga" jne. Nagu peaks iga loovisik, kes teosega, vaid Elton Johni ja Tim Rice'i mõne šedöövriga maha saanud, kähku nägemusega Egiptuse ja Nuubia sek­ Ruja hiiliv tagasitulek pensile minema või alast loobuma, et suaalsetest suhetest. See oli segu Mati Juunis oleks Eesti rockidinosauruse Ruja fännidele jääks "õige" mälestus. Undi 60-ndate lõpu groteskilembeses stii­ (1971-1988) ainus püsiv liige, laulja- lis (pidevad vihjed kaasajale ja Freudile) kitarrist Urmas Alender jõudnud mehe­ Pungimehed sihivad välisturule lavastusest, lavakunstnik Liina Keevalliku ikka, kui ta poleks üheksa aastat tagasi See võib tunduda puude tassimisena "mida kirjum ja suurem, seda uhkem"- parvlaeva "Estonia" peäl kõrtsumuusiku- metsa, aga Eesti punk-popnelik Blind on mentaliteedist, Reet Ulfsaki 90-ndate na elatist teeninud. Kas sellel või ka teis­ juba paar aastat USA klubides päris lõpu postmodernsest ajastute segamisest tel põhjustel, aga igatahes on teised Ruja tõhusat tööd teinud. Üllatuseks on välja ja g/tfm-klubikultuurivaimustusest, taus­ veteranid hakanud vaikselt kokku tulnud, et uimaste eestlaste bänd löövat taks Elton Johni jube tüütult šabloonne kogunema ja punti erinevate logode all just lahedate esinemistega oma usakatest muusika, mida dirigeeris meelelahutaja- uuesti kokku panema. Loomulikult on võistlejaid, kes ei saavat laulude vahepeal poliitik Tarmo Leinatamm. Lauljatena tekkinud peamiselt kaks parteid: Rannapi sõnagi suust. Nojah, Blindi füürer Urmas sattusid kokku mitme põlvkonna esinda­ ja Nõgisto oma. 1971. aastal Ruja asu­ Voolpriit on ju isamaal poole kohaga raa- jad: noored, kogenud, kuid seda nunnu- tanud ja seda ajavahemikul 1971-1975 diokoomik, kes tema vastu saab. Juunis mad Liisi Koikson ja Lauri Liiv, küm­ ning 1980-1984 juhtinud Rannapi reper­ ilmus Blindilt plaat "Estonians", mis mekond aastat vanem ja seda kibestunum tuaaris on paarkümmend ja rohkemgi peaks ka Eestist väljaspool edule kaasa Janika Sillamaa, pluss mees parimates aastat tagasi Ruja jaoks komponeeritud aitma. Kahjuks tüngab Blindi püüdlusi aastates, Tõnis Mägi. Suureks paisutatud palad iseenesestmõistetavalt kõige täht­ sama probleem, mis nii mõndagi teist etenduses lõid taustu Vanemuise orkester samad. Rannapi praegusest bändist potentsiaalset maailmavallutajat, nimelt ja ooperikoor. Kokku segu kitšist, käm- mängis kitarrist Ain Varts Rujas aastal koduigatsus. Bänd ei suuda pikalt USAs bist ja kummalistest intellektuaalsusevilk- 1984 ja trummar Toomas Rull tegutseda, ikka peab koju pere juurde satustest. Aga haip on selliste asjade 1985-1986. Kitarrist Jaanus Nõgisto tagasi tulema. Ameerika turul, eriti prae­ juures siiski kõige tähtsam. (Rujas 1973-1983, 1985-1987), kitar- gusel ajal, võib selline ebajärjepidevus Tallinna snobistide lemmikkoht rist-pianist Margus Kappel (Rujas saatuslikuks saada. Linnateater tõi mai lõpul lavale "Kao­ 1975-1980), klahvpillimängija Igor Aga ka punk-rocki veteran nagu tajad", mille tegijateks tõelised eesti tä­ Vennaskond võib üllatada. Juunis ilmu­ napäeva klassikud: libretist Jaan Tätte, tasid nad LP "Subway", kus kõik lood, helilooja Olav Ehala, lavastaja Elmo nii vanad kui ka uued, puha võõrkeelsed Nüganen, kunstnik Iir Hermeliin ja ko­ (ning bändi liikmed viis kuni kümme aas­ reograaf Teet Kask. Klassikaline lugu sel­ tat nooremaks valetatud). Põhjus lihtne - lest, kuidas pahad on enamiku meelest Sel aastal on kõvad bänd esinevat peaaegu iga nädal kusagil palju lahedamad kutid kui head ja teevad piiri taga ning ikka ja jälle nõutavat viimastele igal juhul ära. Vanade kalade, snobistimeelitajad nende arusaadavas keeles helikandjat. nagu Andres Raagi, Mart Toome, Marko Matvere, Allan Noormetsa ja Rain Sim- muusikalid, rock­ muli kõrval mängivad lavakatudengid Evelin Pang, Hele Kore, Elisabeth Tamm, ooperid/oratooriumid Eva Klemets. Olav Ehala muusika on ja muu selline.

muusika 9/03 23 KADENTS Reis Rudolf Tobiase lapsepõlvemaile ALO PÕLDMÄE

Juhtus nii, et Rudolf Tobiase tänavusel 130. sünniaastapäeval sõitis Teatri- ja Muusikamuuseum külla tema sünnipaika Kainasse, et viia omapoolset kosti seal toimuvatele Tobiase muusikapäevadele. Tobiase muusikapäevad on toimunud juba kümme aastat järjest. Nende korral­ damine sai alguse 1993. aastal, kui leidis aset Läänemaa ja saarte klaveriõpilaste võistlus. Idee autoriks oli tollane Kärdla Keskkooli muusikaõpetaja Evald Teras. Katke tema intervjuust ajalehele Hiiumaa 22. mail 1993: "Kahjuks on R. Tobias niisugune helilooja, keda küll kõik teavad, kuid kelle loomingut tuntakse üpris vähe. Tema kirjutatud suurvormid on huvitavad, kuid tehniliselt keerukad. Kirjutanud on Tobias aga lisaks hulga klaveripalu lastele, mis praegugi reper- tuaarsed. Nii tekkiski mõte tähistada helilooja juubelit tavapärasest veidi erinevalt. [—] Meie peaeesmärk ongi propageerida Tobiase loomingut." Rudolf Tobiasele kuulunud klaver tema majamuuseumis Käinas. Pill valmis eesti soost Žüriisse kuulusid siis pianist Lauri meistri Ludvig Ferdinand Bette firmas "F. Bette". Väinmaa ja helilooja Ester Mägi ning FOTO TMMi ARHIIVIST Hiiumaa "oma helilooja" Erkki-Sven Teatri- ja Muusikamuuseumilt oli Rudolf Tüür. Mõlemad heliloojad on muu­ Tobiase fondi materjalist lähtuv sikapäevade pianistide võistluste tarvis ettekanne pildis ja sõnas, milles tutvustati kirjutanud spetsiaalseid Hiiumaa-teema- Tobiase elu- ja loometeed. Põhiettekande lisi klaveriteoseid. tegi siin kirjutaja. Ülevaate Tobiase ora­ tooriumi "Joonase lähetamine" esitustest Kümme aastat Tobiase muusikapäevi tegi TMMi muusikaosakonna teadur Kümne aasta jooksul on Tobiase Inna Kivi, kes oli 1999. aastal Saksamaal muusikapäevade raamesse mahtunud toimunud esituste üks korraldajaid. lvi mitmesuguseid sündmusi alates kooride Lepik muuseumi teatriosakonnast luges ühislaulmisest kuni ulatusliku kammer­ mälestuskatkeid Tobiasest. muusika festivalini välja. 31. mail toimunud pingelist noorte Tänavuste muusikapäevade põhiüri- pianistide võistumängimist hindas žürii tuseks oli jälle noorte pianistide võistlus, koosseisus helilooja Rene Eespere ning kus lisaks muusikakoolide õpilastele üle klaveriõpetajad Ülle Sisa (Tallinn) ja terve Eesti oli osalejaid ka Saksamaalt Evald Teras (Hiiumaa). Rügeni saarelt. Päevade pidulik avamine Peapreemiad said: kuni 12-aastastest toimus 30. mail Käina Kaunite Kunstide - lvi Savisaar (Keila Muusikakool), Koolis, mida saatsid kohalike maakonna 13-14-aastastest Ivan Podhomutnikov juhtide tervitused. Esitleti eesti uue (Paldiski MK) ja Hanna Kalajas (Vändra klaverimuusika CDd, millel teiste hulgas MK), vanemas rühmas Brit Clepner on ka Ester Mägi ja Erkki-Sven Tüüri Tobias umbes kuueteistkümnenda eluaas- ,„ " . , , ^ _ . . , . , _ , . .. (Rugem MK)T 4. Eripreemiad anti ka Bachi, Hiiumaale pühendatud klaveripalad. t FOTO TMMi ARHIIVIST

24 muusika 9/03 Couperini, Eespere ja Tobiase teoste pari­ Et ühel rahvuslikul suurkujul on ole­ matele mängijatele. Kogu muusikapäe­ mas oma majamuuseum, see peaks meile vade ladusa korralduse eest kandsid Kahjuks on Tobias kui väikerahvale olema iseenesestmõiste­ hoolt Tobiase Seltsi liikmed Eha Leiger, tav, seda enam, et maailmanimega tegi­ Malle Mürgimäe ning Ermo Mäeots. niisugune helilooja, jaid ei saagi meil palju olla ja neid keda küll kõik nimelisi muuseume, mis meil olemas on, Tobiase sünnimajast peame hoidma kui silmatera. Vajalik on Reisil tutvusime põhjalikult Rudolf teavad, kuid kelle ka meeles pidada, kui palju vaeva ja Tobiase sünnimajaga, mis on kohandatud fanatismi kulub kõikvõimalike takistuste helilooja majamuuseumiks ja mida tun­ loomingut tuntakse ületamiseks, et selline muuseum teoks takse köstrimaja nime all. Seal on oma saaks ja igapäevaselt funktsioneeriks istungeid pidanud ka Käina valla kohus üpris vähe. (meenuvad takistused seoses eesti ühe ja mõned aastad tegutses majas Reigi- väljapaistvaima helilooja Eduard Tubina Käina-Emmaste laste varjupaik. muuseumi rajamisega). Sellepärast olgem Hoone avati Tobiase majamuuseumi­ Schröder, millel Tobias sai muusikaõpe­ uhked iga meie suurmehe mälestust na 1973. aastal seoses helilooja 100. sün­ tust Haapsalus elamise ajal). ehedal kujul alles hoidva mälestusmärgi niaastapäevaga. Kuulsate eesti muusikute Osa mööblit on helilooja isa Johannes üle. Aga selline Tobiase majamuuseum nimelisi muuseume on Eestis vaid mõni: Tobiase enda kätetöö. Isa oli Käina just ongi. Ja ärgem unustagem neid lisaks Tobiase omale veel Kappide muu­ köster ja tol ajal kirikumõisa pastori inimesi, tänu kellele sellised mälestus­ seum Suure-Jaanis, Mart Saare talumuu- põhiabiline kiriklike talituste läbiviimisel. märgid püsti on jäänud. Tobiase puhul seum Hüpassaares ja Cyrillus Kreegi kor- Köster pidi oskama hästi lugeda, laulda ja on nendeks Hiiumaa inimesed ja sealsed termuuseum Haapsalus. Ja ongi kõik. ka kirjutada. Johannesel olid kõik need kultuurijuhid, kes on suutnud ja tahtnud Sellistel maja- või kortermuuseumidel on oskused olemas juba 17-aastaselt ja pas­ maja koos kõrvalhoonetega heas korras väga suur kultuurilooline väärtus ning tor Haller soovis teda köstriks. Koguduse hoida. nende külastamine annab tihtipeale kul­ silmis oli Johannes aga veel karjapoisi eas tuuriloost huvitatuile tugeva emotsio­ ja sellepärast valiti köstriks noormehe isa Avastusi Tobiase lastelt-heliloojatelt naalse laengu ja hea tausta eesti muusika Peeter Tobias. Alles neli aastat hiljem anti TMMi muusikaosakond sai Hiiumaa suurkujude tundmaõppimiseks. amet üle Johannesele, kes valdas korra­ külastusest Tobiase ja tema perekonna Hea ja soe tunne jäi südamesse ka likult saksa keelt ja mängis hästi orelit uurimiseks uut hoogu juurde. Selle tun­ Tobiase sünnimaja külastamisest, kus he­ ning ehitas ka ise väiksemaid oreleid. nistuseks on ka huvitavad leiud Rudolf liloojast ja tema perekonnast jagas asja­ Muide, Stettini klaveri ostis ta 1879 Tobiase tütre, USAs elava Helen Tobias- tundlikke selgitusi muuseumi töötaja Käina kiriku oreli ehitamise eest saadud Duesbergi nootide kogust, mille alles Virve Krimm. Vanust peaks sellel hoonel rahaga. Üks majamuuseumis eksponeeri­ hiljuti andis muuseumile üle Helen olema vähemalt 170 aastat, mis puidust tav koduorel ongi Johannes Tobiase Tobias-Duesbergi väimees Aarand Roos. ehitise kohta pole sugugi vähe. Peale selle kätetöö. (Käina pastorite perekondadest Nimetatud noodipakis oli kolme pakub maja ka ehitusajaloolist huvi: ta on pärit teisigi kuulsaid eestlasi. Neist Tobiase lapse noodikäsikirju: noorima on üks vanemaid säilinud alevi tüüpi kõige kaugemale jõudsid köster Jürgen tütre Heleni (s 1919) ja tütar Sylvia maju terves Eestis. Simonssoni järglased vennad (1908-1985) kompositsioonid ning lausa Rudolf Tobias elas seal esimesed 12 Jürgensonid. 1829 sündinud Joosep üllatusena noorima poja Paul Ferdinandi eluaastat (1873-1885). Seal õppis ta isa tegutses noodikirjastajana Peterburis, neli harfile kirjutatud helitöö origi­ juhendamisel klaverit mängima ja ka 1836 sündinud Peetrist sai aga Venemaa naalkäsikirja. komponeerima. Sellest ajast on Teatri- ja kuulsaim ja mõjukaim kirjastaja, kelle Helen Tobias-Duesbergi tütar Maaja Muusikamuuseumi fondis säilinud kaks välja antud nootide hulk ulatus 35 300 Roos USAst koos abikaasa Aarandi ja Rudolf Tobiase käsitsi kirjutatud noodi­ nimetuseni.) tütar Leilaga külastasid 16. juunil Teatri- vihikut hoolikalt viimistletud omaloo- ja Muusikamuuseumi ning tutvusid põh­ minguliste klaveri- ja orelipaladega. jalikult eelkirjeldatud, juba korrastatud Muuseumi ekspositsioon annab hea noodipaki sisuga. Nendega kohtumise ülevaate Tobiase esivanematest ning kogu käigus kuulsime palju huvitavat Tobiaste helilooja elu- ja loometeest. Seal on perekonna kohta nii Eestis, Saksamaal Tobiase perekonnale kuulunud esemeid Et ühel rahvuslikul kui USAs. Kohtumise tähistamiseks ja mööblit, mis pärinevad sealsest ja ka avasime väljapaneku kõigi heliloojatest Haapsalu elukohast, väga huvitavad on suurkujul on olemas Tobiaste käsikirjade näidistest, mis jääb Tobiase pianiinod - üks neist on valmis­ avatuks septembri lõpuni. Teiste hulgas tatud Stettinis (Praegune Poola linn oma majamuuseum, on väljas Rudolf Tobiase suuroratooriumi Szczecin), teine eesti meistri, Moskvas "Joonase lähetamine" originaalpartituur. tegutsenud Ludvig Ferdinand Bette oma see peaks meile kui Kohtumisel kõlas ka elav muusika - (siinkohal meenub veel üks Tobiasega väikerahvale olema harfist Tatjana Lepnurm esitas Eesti esi­ seotud klaver - praegu Kärdlas Hiiumaa ettekandes Paul Tobiase kaks teost soolo- Muuseumis asuv kabinetklaver С. M. iseenesestmõistetav. harfile.

muusika 9/03 25 J »

SKERTSO Pubis elav muusika S na ча» • • ч в ® "• j ofia Joons kais Iirimaal tutvumas iirlaste muusikaeluga a arvasin end teadvat, kuidas kotid ära panna, kui juba sattusin oma asju). Ühelt poolt rääkisid iirlased küll, et on lood iiri muusikaga. esimesele session'ile. Session tähendab session'id on nii vabad, nii vabad, et MEnamikus olid mu ettekuju­ enamasti muusikute kokkusaamisi keegi ei tea, mis lugusid mängitakse ja tused ülimalt positiivsed, hästi ilusad ja pubides (kuid mitte alati). Session toimus kes tuleb. Samas on teada, mis peaks toi­ ideaalilähedased. Need iiri muusikud, Dublini (vana)linnaosas Temple Baris, muma, kui kokku saadakse. On kombeid, keda olen tundma õppinud Eestis, on mis on oluline turismikeskus. Tegemist milleta ei oleks iirlaste kokkutulek õige. vahvad. Iirlased hoolivad ja hoiavad oma oli pärastlõunase session'iga, mis kestis Näiteks peetakse normaalseks rõõm­ muusikat, mis omakorda on nagu palsam neljast seitsmeni. Paljud n-ö elukutselised sameelset lõõpimist sõpradest muusikute­ nende hingedele. Ma veidi pelgasin pubimuusikud istuvad seal, enne kui ga: "Tere-tere! Nii et teie siin juba män­ minna. Äkki Iirimaal on teistmoodi? lähevad õhtustele session'kele. Ka paljud gite! Kui vahva!" "Ammu juba. Tead, Võib-olla mulle ei meeldigi? noored muusikud mängivad niiviisi turis- ilma sinuta läheb alati jõle hästi!" Siiski kogusin jõudu ja vahendeid ja tipubides. Nõnda tutvub uute muusikute­ Sõbralikkuse ja rõõmsameelsuseta ei läksin sõpru (Dave Murphy, Derek ga ja õpib uusi lugusid. Ja teenib ka raha. oleks iirlased need, kes nad on. Võib Mooney - alias Monty, Neillidh ja Tom Noortel muusikutel pole Dublinis sugugi arvata, et session'id ei oleks võimalikud Mulligan, Brian Vallaly jt) vaatama. kerge, seal on sama palju pärimus- ilma nende avatud hoiakuta. Olla sõber Lõpuks oli uudishimu suurem ja tugevam muusikuid kui meil juriste ja raamatupi­ on tähtis ja nad tahavad pigem lubada kui mu väljamõeldud hirmud. dajaid. kui keelata. Teoreetiliselt on meil tegemist insti­ Minu sõber Monty, kaherealise lõõtsa Session 'id tutsiooniga (kui me suudame ette kujuta­ mängija, rääkis ühe loo session'ix.e reper­ Esimesel päeval Dublinis jõudsin vaid da, kuidas üks seltskond teeb teatud tuaari kohta. Kord tuli nende session'ile

26 muusika 9/03 Värvikamad hetked Iiri kõrtsides. FOTOD SOFIA JOONS

üks väga hea viiuldaja. Ta mängis tükk Sessionld ja linn jne. Igaüks, kes mängib, saab ka palka, ja aega lihtsalt kaasa, ja siis mängis hästi Dublini kesklinnas on iiri muusikaga see ongi nende session'ite põhiline moti­ pikalt lugusid, mida teised ei osanud. pubisid igal pool ja neis on session'id igal vatsioon. Väljaspool kesklinna võib olla Selle peale läks teistel isu ära. Monty õhtul. Dublini session'iga pubisid võib nii, et pubi palkab paar session'ijuhti, kes toonitas, et tehnika ja stiil on session'itel tinglikult jagada kahte rühma. On kesk­ vastutavad selle eest, et muusikute pingilt oluline. Samas ei ole session koht tähtede linna pubid, kus käib rohkesti turiste, ja ikka midagi ka tuleks. Seal on ka rohkem ehk staaride jaoks. Sama tähtis kui muu­ pubid väljaspool kesklinna. Südalinnas võimalusi ja kergem improviseerida, sikalised oskused on sotsiaalsed oskused, on pubiõhtud küllaltki "märjad" ja loba mängida kokkulepitud kavata. võime tajuda seda, mis toimub rühmas, täis. Nendes kõrtsides on session tugevalt koos olles. Seega on tähtis teada, mis lavastatud. Muusikute "hästi tavaline" Sess/on'id ja turism lugusid teised oskavad. Esitada leierdatud laud on üles tõstetud ja moodustab lava. Nendes pubides, kus muusika on põhja lugusid nii ilusti ja värskelt, et teised Muusika on tugevalt võimendatud: igal keeratud, toimub pigem muusika vaata­ avastaksid vana loo uuesti, on muusikute muusikul on oma mikrofon. Väljaspool mine kui kuulamine. On selge, et turis­ poolt kõrgelt hinnatud kunst. Paljud ses- kesklinna teatakse tänu siltidele, kus on minduse kaudu pakutakse muusikuid sion'ite muusikud on liiga kiirete tem­ elavate muusikutega koht. Nendes pu- välja kui kultuuriesindajaid. Muusik kui pode vastu. Nad ütlevad, et kiirus võib bides on muusika veidi võimendatud, märk. Muusikute olemasolu on sama petta, sõrmed ja süda peavad musitsee­ laua kohal ripub üldmikrofon. On kohti, tähtis või isegi tähtsam kui nende musit­ rimisel koos töötama. Suure kiiruse kus ka see puudub. seerimine. Tõendiks selle kohta on turis­ juures võivad nobedad sõrmed aga ära Kesklinna pubides pannakse muusikat tide poolt visatud kommentaarid: "Vaata, peita laisa südame. Aeglaste lugude puhul tavaliselt vähem tähele kui mujal. nad mängivad iiri rahvapille!" "Näed sa, on see võimatu. Aeglaseid lugusid ilma Toimuvad Guinessi ja muude kohalike kuidas sõrmed jooksevad?!" "Vaata, neil südame ja hingeta mängida ei saa. õlledega end rohkelt julgestanud tüüpide on ka plaadid müügil - kas ostame?" Need lood ütlevad midagi esteetika jutuajamised ja niisama jõmisemine. Mujal pubides, nagu näiteks Tom kohta, mis sünnib siis, kui eesmärk ei ole Muusika mängib kõvasti, lobisemine Mulligani muusikapubis Cobblestone'is, geeniuse otsimine, kus geenius on ak­ võtab hoogu, muusikat keeratakse juurde on samuti turistid. Sinna on raske sattu­ tiivne ja publik passiivne, vaid kõnelevad da, sinna jõudnud turistid on tihtipeale situatsioonist, milles igaüks annab mida­ muusikud ise, või iiri muusika huvilised. gi. Ollakse aktiivsed koos, mõnikord Seal aitavad kohalikud tajuda muusikat eirates seda, et nüüd on sinu kord, siis nii, nagu nende meelest õige. Võimen­ tema ja lõpuks minu kord. Vanad ses- Noortel muusikutel duse asemel palutakse külastajail jääda sion'id, kus muusikud on käinud koos vait: sõrm huultele, šššššš, ja noo­ aastakümneid, võivad mängida tundide pole Dublinis sugugi mimine - olge, palun, vait; muusikud kaupa, reel'i reel'i õtsa. Midagi pole ette mängivad, laulik laulab jne. valmistatud, aga kui üks lugu lõpeb, siis kerge, seal on sama Märtsis sattusin uuesti Dublinisse ja alustab keegi uut. Siia konteksti sobib märkasin, et eespool kirjeldatud pubide Tommy Peoplesi arusaam muusikast: palju pärimus - kaks eri tüüpi on veelgi kaugemale läinud "Muusika oli minu lõpmatu harimine; on oma karakteersuse esiletoomisel. Minu eluaegne protsess. [—] Muusika oli mulle muusikuid kui meil sõbrad kesklinna pubides on läinud kaasa distsipliiniks, kui ma arvasin, et mul seda juriste ja raamatu­ turistide soovidega ja teevad nendega pole. Muusika on õpetanud tundma inim- workshops. Pubides toimub äge joomine vaimsust ja elu." pidajaid. ja kõva laulude laulmine. Üks minu

muusika 9/03 27 sõpru, Shane, ütles, et nad laulavad kaasa kõik hästi kuulda. Ühe mehe iirikeelsed nii kõvasti, et keegi tegelikult ei kuule laulud tekitasid täieliku vaikuse. Istusime midagi. Kaks kilomeetrit eemal muusikute laua kõrvale ja kuulasime. Cobblestone'is on sildi "muusikutele Session'! lõpul mängisin ise ka paar lugu reserveeritud" kõrvale tekkinud uus silt: viiulil ja hiiu kandlel. Pärast jäime juttu "kuulamise koht". Kuid mikrofone veel rääkima. Selgus, et umbes pool muu­ pole. sikutest peatus Galways vaid paar päeva. Ning et nad pärast puhkust naasevad Üks, kaks, kolm - ja vahetus Rootsi. Iiri muusika ja sõbrad rootslased. Istusin Cobblestone'is, kui session hakkas Õhtu teine session toimus veidi väl­ õtsa saama. Kell oli üsna palju, kui minu jaspool kesklinna ühes pubis, mille teist käest küsiti, kas ma tahan hotelli kaasa korrust kutsutakse kuulamiskorruseks. tulla. Ei osanud kohe vastata, aga kuna Jäime veidi hiljaks, session oli just mu sõbrad rääkisid hotellist, nagu oleks alanud. Muusikute seast tundsin ära ühe see pigem vahva kui vastik koht, läksin viiuldaja, Daniel 0'Connelli, iiri juurtega ka mina takso peale. Hotell oli suur ja kanadalase, kes just nagu mina läks uhke ning asus veidi kesklinnast väljas. sinna, kuhu muusika kutsus. Teda nägin Hotelli pubi oli üsna tühi. Kuigi kell oli tõepoolest Iirimaal igal pool. Üks kord palju, valitses pigem ootustunne kui mängisime isegi koos tänaval. Tema kõr­ väsimus. Tund hiljem oli terve pubi täis val istusid muusikud, kes olid tulnud muusikuid ning toimus üks järjekordne sinna Jaapanist. Ühel bodhrän käes, teisel session. Üks valge peaga mees tuli minu viiul. juurde ja ütles: "Tere tulemast Iirimaale!" Tegelikult tundsin alles siis, et midagi elavat traditsioonilist muusikat on Kihnu Igal asjal peab nimi olema jõudis kohale ning väga võimalik, et see ja Setomaa oma. Tahaksin leida nime, mis iseloomustaks olin mina ise. Dublini kogemuste põhjal võiksin muusikat, mida kuulsin Iirimaal. Nad ise Hotelli pubi oli avatud kella viieni. öelda, et jah, iga koht, kus on pärimus­ kutsuvad oma muusikat traditsiooniliseks Alguses said muusikud, kes õhtu jooksul muusika, ei ole "viimase peäl" vahva muusikaks. Aga mis traditsioon see on, olid mänginud erinevates kohtades, muusikute jaoks. Samas annab praegune kui keegi istub Jaapanis ja õpib lood sel­ kokku viimaseks dringiks. Mitu aastat ei olukord muusikutele rohkesti võimalusi geks? Või mina Eestis? Kas tegemist on musitseerinud seal keegi. Hiljem võeti ka mängida. Ja nad mängivad hästi palju. pigem ühe teatud stiiliga? Iirimaal on aga pillid välja. Nüüdseks on see koht, kus Sõrmed jooksevad ja lood lendavad. mitu stiili. Tänapäeval luuakse lugusid, saadakse kokku vanade ja uute sõpradest Nemad, kes mängivad, elavad lugudest mida nimetatakse iiri lugudeks rohkem muusikutega, tekivad uued koosseisud ja tulvil maailmas. Kui see pole elav muusi­ sellepärast, et iirlased mängivad neid, kui saab olla omaette, ilma turistideta. ka, siis ma ei tea, mida see elamine üldse et nad oleksid ajaloolises iiri stiilis. Äkki Hotellis. Et lahti saada turistidest. võiks tähendada. sobiks kulunud termin "rahvamuusika" Kesklinnas joovad ja karjuvad turistid kõige paremini? Sest rahvas ju mängib, kohtades, mis varem olid muusikute Session ja maailm igal pool maailmas on rahvad, kes kohalikud pubid. Hotellis toimuvad iir­ Ma lahkusin Dublinist paariks päevaks, mängiksid iiri muusikat. Olen kuulnud laste kokkutulekud. et minna Lääne-Iirimaale, kus dublinlaste väidet, et iiri muusika on eelkõige inim­ sõnul peaks leiduma paremaid muusikuid lik. Ja rahvas on inimesed. Kas siis on Populaarsusesse suremine kui Dublinis. Ühel õhtul olin Galways. tegemist inim-muusikaga? Üks inglane ütles, et iiri muusika on nii See on välja reklaamitud kui geniaalselt tugev ja elav, nii suureks kasvanud, et see vahva koht, kust iga külaline peab läbi võib kergesti ära surra. Mis see tähen­ käima. Linn oli tõepoolest hästi hoitud, Kasutatud kirjandus: dab? Kas mõned n-ö rahvamuusikad tänavad romantiliselt kitsad, majad kae­ Carson, Ciaran (1996). Last Night's Fun: surevad, sest nad saavad liiga populaar­ tud rõõmsate värvidega. Turismikeskuses About Music, Food and Time, Pimlico, seks, ja teised sellepärast, et nad muu­ on sama palju iiri nänni kui supermar- London. tuvad liiga ebapopulaarseks? Mõned ar­ ketis. Nagu kokku lepitud, kohtusin ühe MacAoidh, Caoimhin (1994). Between vavad, et muusikatraditsioonide tugevus tuttava flöödimängija viiulimängijast õe the Jigs and the Reels: The Donegal seisneb nende mobiliseerumisjõus. Iir­ Claraga, kes õpib Galways juurat. Kuigi Fiddle Tradition, Iirimaa. lased ise ütlevad, et nad olid kavalad, et Galway on küllaltki väike linn, pidin Vallely, Fintan, toim (1999). The viisid muusika kaasa sinna, kus neil endil hoolikalt valima erinevate session'ite Companion to Irish Traditional Music. on hea olla - pubisse. Public house'i. vahel. Oli kohe selge, et igale poole ei Cork University Press, Iirimaa. Rahvamajja. Teised hääled jälle väidavad, jõua. Meie esimene kõrts asus peatä­ et traditsiooniline muusika on kõige naval. Oli pärastlõuna-ses5/OT2, mis kestis tugevam seal, kus säilitatakse kultuu­ kella kaheksani. Sisse astudes kuulsime rilised ja sotsiaalsed tingimused. Siia kuu­ kohe muusikat. Kõrts oli inimesi täis. luvad väited, mille kohaselt Eesti kaks Kuigi muusika ei olnud võimendatud, oli

28 muusika 9/03 Meliotron, üks progeajastu lemmikpilte.

TECHNE Sampleri lugu (analoogmaailmast läbi digitaalse virtuaalsesse) TÕNIS LEEMETS

/"^f ampler on sõna, millele (nagu sün- vaid muusikainstrumente on tehtud va­ ent lisaks harilikele registritele oli sellel ^ tesaatorilegi) pole seni eestikeelset remgi. Esimesed helisalvestusseadmed veel 35 klahvi, mis käivitasid magnetlinte i

muusika 9/03 29 leaegsed briti muusikud olid selle pilli jaoks soodne pinnas. Mike Pinder, Mellotronicsi toodangu testija, kes pillid üle kontrollis, enne kui need müüki läk­ sid, hiivas peagi endalegi ühe ning asutas ansambli The Moody Blues; biitlite "Strawberry Fields Forever" kõlab just tänu mellotronile nii, nagu ta kõlab; samuti Led Zeppelini "Stairway To Heaven". Peagi muutus mellotron piisavalt kergeks, et teda stuudiost ka kontserdilavadele tirida; loobuti eba­ populaarsetest rütmifraasidega lintidest ja Sampler Akai S 950. Võimaldab heli ajas venitada helikõrgust mõjutamata. keskenduti põhiliselt keelpilli- ja flöödi- saundidele, mis kõlavad isegi tänapäeva kuulajale üsna loomulikult (osaliselt muusikud (näiteks Peter Gabriel) kasuta­ muutmist ilma helikõrgust mõjutamata. lindimehhanismide ebastabiilsusest tingi­ ma originaalkõrgusest tunduvalt madala­ Kui algheli kiirust muudeti liiga palju, tud juhuslike intonatsioonikõikumiste malt maha mängitud sämpleid, mis olid hakkas see, tõsi küll, üsna sünteetiliselt tõttu). 1970. aastate algus oli proge- küll kaotanud igasuguse sarnasuse alg- kõlama - mis sai aga peagi omaette ees­ muusika kuldaeg. Käibel oli veendumus, heliga, aga kõlasid seda huvitavamalt. märgiks (1990. aastate klubimuusika et mellotroni omamata pole võimalik olla 1981. aastal tuli turule esimene ainult krigisevad vokaalfraasid ja metalsed tõsiselt võetav progressiivse rocki bänd sämplimiseks mõeldud pill, Emulator. trummid!). (King Crimsoni instrumentaariumis oli Mõni aeg hiljem võttis sämplimisvõi- Akaile järgnesid varsti teised jaapan­ neid vahepeal lausa kaks tükki). maluse kasutusele üks kõigi aegade lased: algul Roland, veidi hiljem ka Ya­ Viiuldajaid ja flöödimängijaid asendava kalleimaid elektroonilisi instrumente, maha. Need kogenud süntesaatoritootjad pilli tähelend tekitas aga ka pahameelt - Synclavier. Muusikaeliidile suunatud pill, hoolitsesid muu hulgas selle eest, et säm­ uskumatu, aga juba siis leidus muusikuid, mille eest tuli välja käia ligikaudu uue pleid oleks võimalik töödelda kõigi sün­ kes kartsid, et masinad võtavad neil leiva sportauto hind, pakkus oma aja kohta teesitud saundidele omaste lisandite - käest. Briti muusikute ametiühing alustas enneolematuid tehnilisi võimalusi - filtrite, ostsillaatorite ja tämbri- ning heli- koguni kohtuprotsessi mellotronide toot­ 16-bitine resolutsioon, sämplimissagedus tugevuskõveratega; samuti selle eest, et mise keelustamiseks; kuid õnneks 50 kHz ja suur eraldi seisev kuvar (kah­ isegi sämplimisvõimalust mitte pakkuvate tagurlased kaotasid ja mellotrone toodeti juks oli isegi Synclavieri algul võimalik süntesaatorite püsimälus (ROM) leiduvas vahelduva eduga kuni 1986. aastani. mängida ainult ühehäälselt). helipangas oleks peale sünteesitud saun- Analoogsalvestusele omased probleemid Firma, mis sämplimise lõpuks enam­ dide ka hulk naturaalpillide sämpleid. - müra, lintide kulumine, venimine ja vähem kõigile kättesaadavaks tegi, oli Samuti kasvas sämplerite mälumaht, tänu katkemine - jäid seda legendaarset kahtlemata Akai, mille esimene sampler millele oli võimalik jagada klaviatuuri instrumenti siiski lõpuni kummitama. S 612 tuli turule 1984. aastal. Erinevalt üha rohkemateks erinevaid sämpleid eespool mainitud luksusinstrumentide sisaldavateks lõikudeks (zone) ning paigutada iga klahvi alla mitu erinevat Digitaalne ajastu - eliitstuudiotest tootjatest valmistab Akai sämplereid edukalt tänaseni ja a&z/-formaadis sämp- sämplit, mille valik sõltus klahvilöögi masside hulka tugevusest (velocity). Esimene digitaalne sampler oli 1980. lid on ühed kõige levinumad. Akai S 950 Sämpleid hakati kasutama ka trum- aastal turule jõudnud Fairlight CMI (1988) oli väidetavalt esimene sampler, mimasinates (näiteks legendaarne Linn (Computer Music Instrument). Õieti oli mis võimaldas niinimetatud time-stretch LM-1). Kuna lühikeste perkussiivsete he­ see multifunktsionaalne instrument, mil­ tehnoloogiat ehk sämpli kiiruse (pikkuse) lide salvestamine ei vajanud eriti palju lele sämplimisvõimalus lisati viimasel het­ mälumahtu, võis ka suhteliselt odav sea­ kel, kuna osa tootjafirma juhatuse liikme­ de lubada endale kõrget sämplimissage- test ei uskunud, et ükski muusik võiks dust (kuni 48 kHz). Tänu sellele säilisid seda kasutada tahta. Digitaalsalvestuse Peäle klahvpilli­ hästi basstrummide ülimadalad ja tald­ kvaliteet oli tookord tänapäevaga võr­ rikute kõrged sagedused, mis omakorda reldes tõesti naeruväärne - resolutsioon mängijate võivad suurendas kõvasti "rütmikarpide" popu­ 8 bitti, sämplimissagedus 16 kHz. Ometi laarsust. läks selle kohutavalt kalli stuudioinstru- sämplereid MIDI- mendiga sämplimine peagi moodi ja Vähehaaval hakkas muutuma ka sõna madal helikvaliteet tuli võrreldes mõnede konverteri olemasolu loop tähendus. Algselt kasutati luupimist hilisemate sämpleritega isegi kasuks: sel­ (ehk mõne sämpli osa kordamist) üksnes lise kvaliteediga maha mängitud naturaal- korral kasutada ka pikkade helide puhul mälu kokkuhoid­ heli kõlas pigem nagu halb lindistus, miseks. Näiteks klaveriheli pikka vaibu­ mitte nagu võlts imitatsioon. Samuti kitarristid, puhkpilli- mist ei salvestatud täies pikkuses, vaid hakkasid mõned eksperimentaalsemad ja löökpillimäiigijad. üht osa sellest kopeeriti ja "vaibumine"

30 muusika 9/03 tekitati kunstlikult, helitugevuskõveraga. vad mainimist legendaarsete firmade Aga peagi hakati luupe kasutama rütmide Emagic ja Steinberg loodud programmid tekitamiseks ja (tantsu)lugude põhjade (vastavalt EXS 24 ja HALion) ning pro­ ülesehitamiseks. Selleks sämpliti 1, 2 või fessionaalide virtuaalpillide loomisele 4 takti trumme mõnelt võimalikult pühendunud Native Instrumentsi sampler funky'h plaadilt ning pandi saadud fraas Kontakt. Viimane töötab nii PC-1 kui rütmiliselt korduma, vastavalt vajadusele Macil, on kasutatav nii VST- kui ka DX- kas kiiremini või aeglasemalt, töödeldi pillina ning suudab lugeda Akai, Giga- seda, lisati samal moel salvestatud sampleri ja sf-formaadis sämpleid (loo­ bassikäik, puhkpilli-c^oras jne. Loo­ mulikult ka tavalisi wav- ja ^///-helifaile). mulikult kõlas see ehedamalt kui sünte­ Klaviatuuri võib jagada kuni üheklahvilis- saatoriga programmeeritud rütmigrupp, Kontakti ekraanipilt (screenshot). teks tsoonideks, mis võivad omakorda mõnikord (mõne stiili eelistustest lähtu­ FOTOD INTERNETIST vastavalt löögitugevusele käivitada mit­ valt) ka paremini kui stuudiomuusikute meid erinevaid sämpleid, mida on võima­ mäng. Vanadel plaatidel leidus tihti peale palju ei olnud. lik töödelda tämbri- ja tugevuskõverate, vinüülplaadi krõbina (mis samuti sai Aga kuna arvutid arenevad kiiresti, ostsillaatorite, kuni 36-detsibelliste filt­ tantsumuusikas väärtuseks omaette) palju hakkasid tarkvarasämplerite näitajad jär­ rite ja paljude sisseehitatud efektidega, ja vaevu kuuldavaid helisid, nagu näiteks sult paranema. Programmidest oli üks mis kõige tähtsam - need kõlavad hästi! bändiliikmete ja publiku hääled, mis kõik teerajajaid Gigasampler, mis suutis säm­ Loomulikult on riistvaral põhinevad tekitasid "elavat" atmosfääri, mille pleid op-mälusse laadimata õtse kõvaket­ sämplerid ikka veel palju mugavamad poolest elektrooniline tantsumuusika talt lugeda (nimi viitabki sellele, et kasutada kui tarkvaralised - ma ei tunne muidu eriti ei hiilanud. Omaette teema mälumahtu oli selle programmi kasutaja­ kedagi, kes eelistaks ekraanil olevate on muidugi see, mis piirini on vanadelt tel nüüd gigade viisi) ning päris mit­ nuppude ja heeblite ükshaaval tagaa­ plaatidelt võõra muusika näppamine mekülgselt töödelda. Samuti paranesid jamist ja liigutamist arvutihiirega "päris"- seaduslik või eetiline - mõned sämpleri helikaartide näitajad nii kvaliteedilt nuppude keeramisele. Samuti on päris- kasutajad, kes ennast liiga uhkelt (praeguseks võimaldab professionaalidele sämplerid kahtlemata töökindlamad kui võõraste sulgedega ehtisid, jäid igatahes mõeldud helikaart vähemalt 24 bit/96 enamik PCsid (kuigi ka sämplerimoodul kohtus autoriõiguste rikkumises süüdi kHz salvestust) kui ka kiiruses - alla 10- võib edukalt "kinni joosta"). Kuid ehtsa ning pidid trahve maksma ja/või oma millisekundise viivise puhul on tark- ja virtuaalse sämpleri helikvaliteet pole plaadid kokku korjama ja hävitama. varasämpleriga tõepoolest juba võimalik korraliku helikaardi olemasolu puhul ka musitseerida, mitte ainult helisid teki­ kuigi erinev; küll aga hind. Nagu ühe Tänapäev ja tulevik - virtuaalsed või­ tada. Ja uus VSTI/DXi standard võimal­ muusika-võrguajakirja toimetaja vaimus­ malused das tarkvaralisi sämplereid (soft sampler) tunult märkis, jääb teil tänapäeval juhul, Eelmise sajandi lõpul hakkas digitaalne sujuvalt kasutada arvutisekventserites kui valite iseseisva sämplerimooduli heli otsustavalt arvutisse ümber kolima. (Logic, Cubase, Cakewalk jt). asemel korraliku muusikaarvuti koos vir­ See protsess algas juba ATARI-nimelise Uuematest virtuaalsämpleritest vääri- tuaalse sämpleriga, üle piisavalt raha, et arvuti ajastul, hoogustus tänu kvaliteet­ tähistada oma õnnestunud ostu pudeli setele Macidele ja muutus massiliseks veiniga ... ning sellele soovi korral pärast Windowsi-nimelise laiatarbe- Itaaliasse järele sõita! opsüsteemi turuletulekut. Ja õige pea Sämplerite kasutusvõimalused ja - pakkusid isegi odavad ja madalakvali- Tänu sämpleritele on eelistused on aja jooksul muutunud, aga teedilised helikaardid, näiteks esimesed peaaegu ükski elektroonilise muusika SoundBlasterid, võimalust sämplimiseks... paljud vahepeal alaliik ei saa tänapäeval ilma nendeta või millekski, mis sarnanes sämplimisega. hakkama. Peale klahvpillimängijate või­ SoundBlaster tõi välja koguni uue sämpli- populaarmuusika vad neid MIDI-konverteri olemasolu formaadi SoundFont (.sf), milles hakati korral kasutada ka kitarristid, puhkpilli- levitama valmissaunde. Aga võrreldes ajaloo prügikasti ja löökpillimängijad, nagu ka professio­ "päris" sämplitega kõlasid need odavalt naalidest või asjaarmastajatest muusika­ nagu tolleaegsed helikaardidki, samuti ununenud rütmid tootjad, kes õieti ühtki "päris"-pilli puudus tarkvara, millega oleks olnud või­ sealt uuesti üles mängida ei oskagi. Tänu sämpleritele on malik valmissämpleid paindlikult töödel­ paljud vinüülplaatidele salvestatud ja da. Probleeme tekitas ka viivis (latency) - korjatud ja läikima vahepeal populaarmuusika ajaloo "mõtlemisaeg", mis kulus pärast MIDI- prügikasti ununenud rütmid sealt uuesti klaviatuuri klahvile vajutamist enne seda, löödud; aga nende üles korjatud ja läikima löödud; aga kui heli lõpuks arvuti helikaardi väl­ nende abil on loodud ka uusi ja enne­ jundisse jõudis. Samuti oli võimalik abil on loodud ka olematuid kõlasid, koguni muusikastiile. sämpleid maha mängida ainult operatiiv­ Ning tänu kvaliteetsetele muusikaarvu- mälust (RAM), mida veel 1990. aastate uusi ja enne­ titele on sämplimine nüüd kättesaadavam lõpulgi tavalises koduarvutis just liiga olematuid kõlasid. kui kunagi varem.

muusika 9/03 31 TECHNE Unustatud muusikaelektroonika MARGUS KIIS

änapäeval, kui personaalkom- puutrite ning digitaaltehnoloogia T kasutamine muusika loomise ja salvestamise vahenditena on muutunud elementaarseks, on ajaloo tolmu alla ka­ dumas mitmed viimase saja aasta jooksul leiutatud elektroonilised muusika loo­ mise meetodid ja seadmed. Omal ajal loodi need ületamaks tehnilisi piiranguid, tuues kaasa uued võimalused. Nüüd on tehnika vastupanu oluliselt väiksem ja avastamisrõõmu tõenäoliselt samuti veidi vähem, eriti arvestades, et kasutamismu­ gavuse huvides käib aparaatide hoolikas standardiseerimine. Järgnevalt püüaksin kirjeldada mõ­ ningaid elektronmuusikakatsetusi ja - seadmeid, mis pole "ametlikku" muu­ sikaajalukku liiga hästi pidama jäänud, kuid mis ikkagi on väga huvitavad ja meenutamist, võib-olla ka järele proo­ Ürgelektroonika - telharmoonium, sündinud vimist väärt. 19. sajandi lõpul. Tol ajal loodeti, et selline tehnikaime On huvitav, et esimesed elektron- nagu telefon hakkab peale kõnede edastama ka näiteks muusikariistad loodi hoopis maisematel telharmooniumi tuutu-piiksu-kontserte. eesmärkidel kui luua kaunist kunsti. Esimese sellise töötava seadme ehk tel- harmooniumi lõi aastal 1896 Thaddeus Cahill mitte millekski muuks kui telefoni­ tamisega kahe antenni vahel, nii et tekib raatorist, millest ühte juhitakse käega, süsteemide helindamiseks. Need telefoni omapärane vinguv kummitusehääl. teine toodab muutumatut kandvat sig­ tuutude, piiksude ja piipide esiisad tekitas Omal ajal võis see tunduda tõelise müs­ naali. Heli tekib kahe sageduse koos­ just see suuremõõtmeline aparaat, milles tikana, kuigi tegemist on elektrofüüsikas mõjust. mitmekümne tavalise elektroonilise sage- tuntud eri tihedusega kehade erineva Samuti olid 1930-ndatel ja hiljemgi, dusgeneraatori koostööl tekkis muusika­ elektrivälja mahtuvuse efektiga. Ter- eriti ühehäälsete elektronmuusikariistade line heli. Tollal suhtuti telefoni peaaegu menvox on konstruktsioonilt väga lihtne, juhtimiseks kasutusel näiteks pügallaud- samasuguse elevusega nagu mõni aasta koosnedes peamiselt kahest sagedusgene- manuaal, kus havai kitarri kaela meenu­ tagasi internetti ja arvati, et traate pidi tavale alusele oli tõmmatud elastne rae- hakatakse üle kandma ka muud peale tallpael, millel sõrmega edasi-tagasi tõm­ kõnede, näiteks päris muusikat. Nii loo­ mates võis muuta heli kõrgust. deti telefonitorudest kuulma hakata ka Kui Venemaale juba mindud sai, siis telharmooniumi kontserte. Esimesed elektron- kirjutaksin paarist eksperimendist, mille­ Tänapäeval peetakse elementaarseks ga just seal on aegade jooksul tegeldud. elektroonilise instrumendi manuaaliks muusikariistad loodi Üks on idee joonistada heli õtse lindile. klaverilt üle võetud klahvistikku, kuid Teatavasti kasutati filmide helindamiseks enne Teist maailmasõda see küll nii hoopis maisematel kaua aega optilist meetodit, kus pildirea kindel polnud. Lev Termeni 1921. aastal kõrval on ka kitsas riba, mis koosneb Nõukogude Venemaal leiutatud termen- eesmärkidel kui luua muutuvast sakilisest reast. Läbi adapteri voxi mängitakse käte esteetilise hõlju- kaunist kunsti. joostes tekitab see valgusvilkumise, mis

32 muusika 9/03 muudetakse elektriimpulssideks ja lõpuks Umbes viiskümmend aastat tagasi õhuvõnkumiseks. 1930.-1940-ndatel tuldi filmide helindamisel teravmeelsele katsetas Leningradis Jevgeni Solpo ja Ka Eestis on ideele. Alguses hakati lihtsalt teatud spet­ Moskvas Arseni Avramov sellist mee­ siifiliste efektide loomiseks laskma valget todit, et nad joonistasid neid heliribasid mitmed heliloojad ehk kas juhuslikke või kõiki helikõrgusi käsitsi, tekitades nii põhimõtteliselt sün­ š&1irC!¥t АДО1Y1T1 А¥Ъ4*<31<Ь Y*V Till #1 sisaldavat helimassi läbi tavalise helipul­ teetilist muusikat. Selliste katsetuste tule­ di, mis filtreeris soovitud sagedused välja. mused kadusid Stalini aja hämarustesse, tehnoloogia ja Katsetati ka mittekuuldava müra filtree­ aga kui kellelgi peaks olema käepärast rimist jms. Seda meetodit on tema mõni vana heliadapteriga 16 mm filmi süsteemidega, mis suhtelisest lihtsusest hoolimata kasutatud projektor ja veidi rikutavat filmi, võib ta üllatavalt vähe "tõsise" muusika sellise omapärase heliloominguga katseta­ pole mitte vähem loomiseks. da. Kui tänapäeval kasutatakse arvuteid Hiljem, 50.-60. aastatel arendati seda huvitavad. peamiselt ikkagi tööriistadena inimese ideed omamoodi ka edasi. Jevgeni Mur- ajutoodangu vormistamiseks, siis 1960- zin leiutas aparaadi, milles spetsiaalselt ndatel üritati toonaseid "ürgaegseid" mulgustatud kettad tekitasid sadade eri­ raale endid muusikat looma panna. nevate sagedustega valgusimpulsse, mida Tegelikult tarvitati enamasti juba Mozarti sorteeris spetsiaalne joonitud must klaas- lel kasutati rõngaslinti (tänapäeval sageli leiutatud juhuslike arvude abil muusika plaat - aparaati (tuntud ka ANSi nime kasutatav mõiste loop - korduma pandud loomise meetodit. Ainult et Mozarti all) juhitigi, see tähendab, muusikat loodi sämplitud element - tähendab tõlkes tea­ täringute asemel kasutati nelikümmend mainitud plaadile läbipaistvaid pilusid tavasti silmust). Selle kiirust sai muuta, aastat tagasi kompuutri juhuslike suu­ tõmmates. Võib arvata, milliseid imelikke sellest tulev heli aga võidi lasta läbi sage- ruste generaatorit. Arvutisse sisestati helisid see võis tekitada. dusfiltrite. Veidi hiljem tuli kasutusele tingimused, millele muusikateos peaks Läänes uuriti samal ajal palju heli­ morlofon - aparaat, millega sai ostsillaa- vastama, ja pandi ta näiteks ööpäevaks salvestuse võimalusi. Eriti andis selleks torist visuaalselt jälgitava heli struktuuri, tööle. Sel ajal võis toasuurune aparaat põhjust magnetofoni kasutuselevõtt. atakki, vaibumist ja lainekuju muuta. luua tuhandeid "meloodiaid", millest 1940-ndatel jõudis sel alal kõige kauge­ Samu põhimõtteid kasutatakse sageli ka vaid mõni võis olla kuulatav. Kuid ikkagi male Pierre Schaeffer, kes on ajalukku tänapäeval arvutiga muusikat luues. midagi, küberneetika ja progress! läinud kui konkreetse ehk siis loodus- Väga huvitavaid spetsiifilisi magneto­ Ka Eestis on mitmed heliloojad häältest jms lähtuva muusika pioneer. fone loodi ka Kölnis sealse elektron- eksperimenteerinud tehnoloogia ja süs­ Vähem teatakse Schaefferi kaasosalusel muusikakoolkonna juures. Nendega tehti teemidega, mis pole mitte vähem huvi­ leiutatud aparatuuri, mis on praeguste ära nii mõnedki meie ajal uudsetena tun­ tavad. Aga sellest võib-olla edaspidi. sämplerite jt instrumentide otsene eelkäi­ duvad ja justkui vaid arvutis teostatavad ja. Fonogeen koosnes magnetofonist, mil- trikid.

ILMUNUD ON.. . VUUK) lil MESSEN THE WORKS of EDUARD TUBIN Thematic and Bibliographic Catalogue of Works (ETW)

OivhtrntmlWcAi

W Wbtfefa VariouaChmiibwEiu

1\ Stage ши) Incidental Music

Ml tort und \ Qluwwn Wõiks

\l\ (tohmtral end Choral Arrange Ы (>1.1ич-Сигарой i- Wnri» \\ &ippleflocat Lutul Wtri» inCnmnalaKHNil Onfea

muusilla 9/03 33 agneri nimi on paljudele eest­ lastele tuttav ja selle ümber W helendab ka teatav lugupi­ damise aupaiste. Ometi tuntakse tema muusikat, kirjanduslikku pärandit ja panust kunstiesteetika arengusse tundu­ valt vähem. Wagner oleks nagu kauge ja kõrge, meile mitte päris oma. Nähtus, millega omakultuuri pinnalt kergesti kon­ takti ei saa. Mis on selle olukorra taga? Kust jookseb see nähtamatu joon, mis meid temast lahutab? Ehk kannab tema pärand endas midagi õpetlikku ka meile, Maarjamaa inimestele, meie praeguses ajas ja kõigile inimestele üle aegade? Kui 1869. aastal peeti Tartus esimene laulupidu, kujunes sellest meie oma­ meelse ja omakeelse olemise nurgakivi, millele sai eesti kultuuri templit rajada. Paar kuud hiljem jõudis esmaettekandele Wagneri "Reini kuld", esimene osa suur­ teosest "Nibelungi sõrmus", üle kahe ja poole tunni (vaheajata) kestev pidumäng, mida autor tulevaste sündmuste haaret ja ulatust silmas pidades pelgalt eelõhtuks nimetas. Sellest gigantsest ettevõtmisest, nii pikkust kui ka sisulist kaalu arvesse võttes, sai saksa ja kogu Lääne-Euroopa kultuuri kroonijuveel. Kuigi Wagneri ideede vastaseid oli tollasel Saksamaal kindlasti rohkem kui pooldajaid, oli ajaloo kulg tema mõistmiseks oma eeltöö teinud. Beethoven, Goethe, Schiller ja paljud teised kultiveerisid pinnast, kuhu uus taim juured kinnitas. Eestlase mõt­ teilm 19. sajandi teisel poolel polnud aga selle sõnumi vastuvõtmiseks kindlasti valmis ega ole õieti praegugi, kui me ene­ EKSPRESSIOON sega midagi ette ei võta. Peame end veidi ületama, et teha kiirendus, mille kaudu maailma vaimselt aktiivse osaga võrd­ Miks on Wägi väärseks saame. Alati leidub keegi, kes arvab, et Wagneri looming on liiga keeruline, segane ja raske. Usun, et see tuleb nende mõttemaailm arvajate soovist asju lihtsustatult näha, soovist ainult lõdva, tugitoolis lebamise stiiliga kunstist osa saada. Sellise hoiaku eestlasele ikk peab juba Wagneri nime nähes-kuuldes hülgama. Wagner esitab nõudmisi. Ta esi­ tas neid endale, oma teoste ettekandjaile veel nii kauge ja ka publikule. Mida selgemaks sai idee sellest, mida võib ooperižanris üldse saavutada, ja Mõtisklus "Tannhäuserf' mida rohkem mulle hakkas paistma, et selle idee teostamine on võimalik, kuna kontsertettekande eel kogu seda rikkalikku voolu, milleks Beethoven oli saksa muusika paisutanud, MARTTI RAIDE, annaks juhtida ka muusikalise draama Eesti Richard Wagneri Ühingu esimees

34 muusilta 9/03 voolusängi, seda enam sai mulle masen­ ärganud lõpmatult mitmekesiseid hääli. davaks ning eemaletõukavaks igapäevane Kui palju ka poleks neid, mille üksikviise kokkupuude ooperiteostega, mis minu Miks on Wagneri ta kuuleb, tunduvad need kõikehaaravalt poolt kujuteldavast ideaalist nii lõpma­ ja kirkalt paisuvad toonid ühtse suure tult kaugele maha jäid. Lubage mul kunst nähtus, mille­ metsasümfooniana, mis juba algusest loobuda kirjeldamast seda väljakannata• peale teda niisuguse hardusega täidab, et matuks kasvavat sisemist masendust, mis ga eesti omakultuuri selliselt on varem tema pilku köitnud ai­ valdab kunstnikku, kes võrratult täius• nult sügavsinine öötaevas, kus seda pare­ likuma kunstiteose teoks saamise või­ pinnalt kergesti kon­ mini, kirkamalt ning selgemalt hakkad malust üha selgemini tunnetab ja samal takti ei saa? täheparvi märkama, mida kauem sa sel­ ajal näeb oma igapäevase tegevuse lesse vaatepilti süvened. läbimurdmatus ringis ennast kütkes ole­ Kui ületame Wagneri tähenduse otsin­ vat niisuguse kunstiga, mis oma tavalisele on juhtmotiive 62!). Need kahest noodist guil muusika piirid, siis näib, et heliloo­ käsitööle omaste väljendusviisidega on kuni paaritaktilise fraasini ulatuvad jast Wagnerist olulisem on Wagner kui vi- risti vastupidine kunstniku hinges pesitse­ muusikalised ideed iseloomustavad tege­ sionäär. Kui ta oleks langetanud aland­ vale ideaalile. Koik katsed ooperit kui lasi, nende käitumist, olukordi, aga ka likult pea mõtetega Saksamaa majanduse institutsiooni reformida ja ettepanekud saatust, needust ja muid mõjureid, mis SKP kesisest juurdekasvust ja lasknud sellele institutsioonile minu ideaalidele suunavad lavateose kulgu. Tundes seda finantsanalüütikud oma plaane korrigee­ vastavat arengusuunda anda, kusjuures printsiipi ja teades juhtmotiive (äratund­ rida, siis poleks kindlasti Bayreuthi. Kui ainult väga harva esinev silmapaistev miseks on vahel vaja midagi ka pähe poleks olnud tohutut veendumust, jäägi­ saavutus tuleks võtta saavutuste õppida!), satub kuulaja helimaailma, mis tut pühendumist ja vankumatut usku mõõdupuuks, - kõik need jõupingutused kattub tegelaste mõtteis ning hinges toi­ võitluses oma ideede teostumise eest, osutusid asjatuks. Lõpuks pidin ma sel­ muvaga. Juhtmotiivid ei kommenteeri oleks maailm lihtsalt palju vaesem. Eestis gusele jõudma, mida moodsas teatrikultu­ ega võimenda mitte ainult lausutud sõna on üks päevapoliitikasse juurdunud uris ja eriti ooperikultuuris silmas pee­ ning tehtud tegu, vaid annavad aimu ka maneer, mis ajab oma lõpmeid ka mujale, takse, ja see mõistmine täitis mind sel tegelase alateadvuses toimuvast ja kuulu­ sealhulgas kunstitarbimise valda, ja see määral tülgastuse ning meeleheitega, et tavad ette paratamatust, millele hetk teeb muret. Juba Tammsaare läkitas ma igasugustest reformikatsetest loobusin aluse pani. Sellest saab üks lõputu muu­ pilkenoole selle suhtumise pihta, mille ja koostööst selle frivoolse institutsiooni­ tuv ja arenev, kogu heliteost haarav me­ toel ideid praegugi miltonfriedmanlikult ga hoopiski lahti ütlesin. loodia, mille iseloomustamiseks kasutab pea jagu kärbitakse. "Olud, olud on Wagneri eesmärgiks olev ühiskunsti­ autor metafoori: niisugused," ütles kärbes. Siin on Wag- teos sidus muusika, sõna, lavalise tege­ Nagu metsas jalutaja ennast ümbrit• nerilt midagi õppida. vuse ja visuaalse pildi dramaatiliseks ter­ seva atmosfääriga kohandades, linnamüra Tõepoolest, Wagner on kui kõrgusse vikuks, mis sama palju, kui ta ütleb lahti survest vabanenud vaimujõudu uue tun­ sööstev tipp, haripunkt, mis koondab eelnevast ooperitraditsioonist, sarnaneb netusviisi kohaseks pingutades ning uut endasse mitme ajastu kogemuse, seob elu endaga, milles kõik on üks seotud ja moodi kuulama hakates üha sügavamalt mitme kunstiliigi võimalused ja viib läbi põimunud, lakkamatult kulgev sünd­ ja tähelepanelikumalt kuulatama jääb, nii täiusele (või sellele väga lähedale) muste ahel. Kas suudaksime võtta elu tajub ta nüüd üha selgemini metsas helilooja kunstilised püüdlused. Mõelgem kihtide kaupa, juppideks lõigatuna, korraks, paljudel on selline tegu õnnes­ kiskuda emotsioone üksteisest lahti, et tunud. See tulemus on kvintessents, mida tunnetada neid ükshaaval? Usun, et ei. ületada pole võimalik, saab vaid edasi Oleme pidevalt elu tervikmõju vallas ja minna. Ja seda uut rada jääb tema vaim selles peitub ka elamise totaalne koge­ Kui Wagner oleks heleda kiirena veel pikalt valgustama. mus. Samasuguse kogemuse osaliseks Otsigem selle paistel meiegi oma teed. võib ettevalmistatud teatrisõber saada langetanud aland­ Wagneri ooperi mõjul. See kunst eeldab P. S. Vabandan lugeja ees, kellele see õiget eelhoiakut ja ettevalmistust. likult pea mõtetega jutt liiga lõõmav tundub. Aga kiretult kir­ Esmasel kokkupuutel sellega kulub igati jutada, nagu kiretult eladagi, vist ikka ära "väike" uurimistöö teose aluseks Saksamaa majan­ päris ei saa. oleva saaga tundmaõppimiseks, sest igal duse SKP kesisest tegelasel on oma minevik, endaks Artiklis on kasutatud katkendeid saamise lugu, mida tundmata pole võima­ juurdekasvust ja Richard Wagneri teosest "Tuleviku­ lik mõista nende iseloomu ja tegutsemise muusika" (Pariis, 1860). motiive. Wagner eeldab seda teadmist, lasknud finants- teatrisaalis istudes pole nendeks mõ­ Wagneri ooperi "Tannhäuser" kontsertet­ tisklusteks enam mahti. Teiseks vajavad analüütikul! oma tekanded toimuvad 19. septembril kl 19 tundmaõppimist tema juhtmotiivid. Estonia kontserdisaalis, 21. septembril Nendel põhineb kogu teose muusikaline plaane korrigeerida, kl 17 Pärnu kontserdimajas ja 23. sep­ dramaturgia ("Jumalate huku" I vaatuses ei oleks Bayreuthi. tembril kl 18 Vanemuise kontserdimajas.

muusika 9/03 35 MODULATSIOON Sibeliusest heavy-metal'iiii Muljeid VII soome muusika­ teadlaste sümpoosionilt KADRI STEINBACH Muusikateaduse imemees, semiootik, muusikakirjanik, pianist ja polüglott Eero 15.-17. maini toimus Turu ülikoolis muusika ning selle kõrval ka soouuringud Tarasti. seitsmes soome muusikateadlaste süm­ {gender studies). Ka sel sümpoosionil oli poosion alapealkirjaga "Northern tema teemaks naine - 17. sajandi nais­ Perspectives of Music as a Vehicle for helilooja Francesca Caccini, kellele ta üri­ Cultural Transmission" ("Põhjamaisus tas läheneda laulude ja ühe kirja kaudu, muusikas kultuuride vahendajana"). mis kirjutatud aastal 1631. See kõik lõi Kolme päeva jooksul oli võimalik osa õrna, tundliku barokiajastu naise portree, saada peaaegu kuuekümnest ettekandest tõsi küll feministlikust vaatenurgast läh­ väga erinevatel teemadel. Sümpoosion oli tudes. esinduslik väliskülaliste arvu poolest, Järgides sümpoosioni alapealkirja, keda jagus lisaks soome muusikatead- mis seostus põhjamaise identiteedi ja lastele peaaegu igale istungile. Selle­ põhjamaisusega muusikas, oli väga huvi­ aastaseks tõmbenumbriks olid kaks tav jälgida esimese päeva õhtul toimunud prominentset uurijat Ameerika Ühend­ diskussiooni, kus teemaks seesama põhja­ riikidest - Steven Feld Columbia üli­ maisus ja kõnelejateks väljapaistvamad koolist ja Suzanne Cusick New Yorgi külalised ja peakorraldajad. Et keskustelu ülikoolist. toimus n-ö vaba mikrofoni vormis, siis Nagu juba mainitud, hõlmasid olid kõik üsna vabad teemat interpretee­ ettekanded väga erinevaid teemasid. Oli rima. Osalejad avaldasid imestust just nii meie jaoks traditsioonilisemaid selle üle, et on tekkinud eraldi kultuuri­ (muusikaanalüüs, soome-ugri rahvaste ruum, mida saab tähistada sõnaga "põh­ muusika uurimine) kui ka meil vähem jamaine", samas kui puudub sellele vas­ tuntud ja praktiseeritud uurimisvaldkon­ tanduv ühtne "lõunamaine". Siiski domi­ di. Samas suutis ka muusikaanalüüsi vald­ neerisid vestluses pigem Põhja-Ameerika kond üllatada mittetraditsioonilise tee­ ja Kanada musikoloogid, kelle vahel läks mavalikuga, näiteks tegi Esa Lilja Hel­ tõeliseks vaidluseks, kumba riiki saab rohkem määratleda mõistega "põhjamai­ Lõunamaise hingega Põhjala poeet Jean singi ülikoolist ettekande heavy-metal'i Sibelius. stiili harmooniast ja seda seitsmeküm­ ne". nendate alguse heavy-metaVi "dinosau­ Põhjamaisusele olid pühendatud ka ruste", nagu Deep Purple, Black Sabbath, mitmed ettekanded, näiteks oli teine ple­ Led Zeppelin, muusika põhjal. Esa Lilja naaristung Tomi Mäkelä sisustada. Torni analüüsinud Sibeliuse seni avaldamata analüüsist tuli välja, et sellise stiili muu­ Mäkelä on Sibeliuse-uurija Otto-von- kirju ning päevikut, kus helilooja kir­ sikas kasutatav harmoonia erineb tavali­ Guericke ülikoolist, Magdeburgist, ning jeldab oma igatsust soojema kliima ja sest tonaalharmooniast oluliselt, näiteks iseenesestmõistetavalt pidas ka sel teemal Lõuna-Euroopa järele ning ei väljenda on seal erinev häältejuhtimine, mažoori- ettekande, milleks oli paradoks Sibeliuse kunagi soovi elada Põhjalas. Samas on minoori süsteemi asemel kasutatakse mo­ maine ja tegelikkuse vahel. Kui Sibe­ Sibelius laiema üldsuse jaoks sellesama daalseid laade ning tihti eelistatakse pla- liusest on saanud üks Soome "Nokiaid" põhjamaise hinguse väljendaja, Põhjala gaalseid kadentse autentsetele. ning tema muusikat peetakse põhjamai­ poeet, mis on seotud ikkagi tema sünni­ Peaaegu traditsioonilist muusika­ suse ehedaimaks väljenduseks, siis maa ja selle üldise mainega, ning seda ei teadust esindas ka üks sümpoosioni pea­ helilooja enda suhtumine põhjamaisu­ muuda tõenäoliselt miski. tegelasi Suzanne Cusick, kelle peamisteks sesse oli võrdlemisi ükskõikne ning ta Sibeliuse teemal oli veel mitu ettekan­ uurimisvaldkondadeks on muusikaaja­ ihkas elada pigem Lõuna-Euroopas, net. Kolmanda plenaaristungi täitis Ees- lugu, täpsemalt 16. ja 17. sajandi itaalia täpsemalt Itaalias. Tomi Mäkelä oli tiski juuli alguses Rahvusvahelise Muu-

36 muusika 9/03 sikaraamatukogude Liidu aastakonve­ muusika globaliseerumist, "maailma­ Helena Tulve kompositsioon "Delta", rentsil esinenud Glenda Dawn Goss, kes muusikat" ja skisofoonia probleeme. samuti Rauno Remme "Railway to esindas Sibeliuse kogutud teoste toime­ Skisofoonia (schizophonia) termini võttis London", mis mõlemad lähenesid sound- tuskolleegiumi ning rääkis kriitiliste väl­ esmakordselt kasutusele helimaastiku scape'i- põhisele kompositsioonile. Feld jaannete toimetamisest üldiselt ning ka teooriale alusepanija R. Murray Schäfer ei pea ennast muidugi heliloojaks, vaid Sibeliuse kogutud teoste toimetamisel 1970. aastatel viitamaks lõhele originaal­ vaatlejaks ja vahendajaks. tekkinud probleemidest ja tehtud tööst. heli ja selle reproduktsiooni vahel heli- Ka Soomes tegeldakse üsna aktiivselt Sellele järgnes kaks ettekannet kogutud maastikul. Skisofoonilisteks helideks võib helimaastiku uurimisega. Kahes teoste toimetajatelt, Timo Virtanen rääkis näiteks nimetada taustamuusikat super­ workshop 'is, mida juhatas eelmainit Sibeliuse orkestrisaatega laulude köite markets. Turus rääkiski Steven Feld oma Steven Feld isiklikult, oli neli otseselt väljaandmisest ning Tuija Wicklund esimeses ettekandes skisofoonilistest helimaastike uurimisega seotud ettekan­ Sibeliuse "Metshaldjast". helidest, mis on alates helisalvestamise net. Helmi Järviluoma Turu ülikoolist Sümpoosion on soome muusikatead­ tehnoloogia algusest maailma vallutanud. tutvustas oma värskelt ilmunud metoo- laste iga-aastane kokkusaamine, kus vaa­ Teises ettekandes tutvustas ta põhiliselt dikaraamatut, mis toimetatud koostöös datakse, mis kolleegidel teoksil ning mis oma uusimat CD-d, mis on salvestatud briti uurija Gregg Wagstaffiga - "Sound­ aasta jooksul ühes või teises valdkonnas Makedoonias ja kannab pealkirja "Bells scape Studies and Methods" (huvilistele on toimunud. Ja kuidagi ei saanud and Winter Festivals of Greek Mace­ tutvumiseks olemas ka Eesti Muusika­ puududa ka üks nimekamaid soome donia". Sellised soundscape-salvestused akadeemia raamatukogus) ning mis võtab muusikateadlasi ja semiootikuid Eero tunduvad maailmas olevat väga popu­ kokku helimaastiku uurimise erinevad Tarasti, kelle ettekanne ja raamatuesitlus laarsed. Steven Feld väitis, et tema eel­ teooriad ja meetodid. Heikki Uimonen ja olid esimese plenaaristungi teema. Eero nevaid plaate, millele olid salvestatud Noora Vikman Tampere ülikoolist rää­ Tarasti tutvustas kuulajatele oma uut vihmametsa hääled, saatis Ameerikas kisid oma välitöödest. Huvitavam oli teooriat, mida ta nimetas eksistent­ suur müügiedu. Seda laadi new-age'ilik vahest Heikki Uimoneni ettekanne, siaalseks semiootikaks ning mis peaks elustiil kogub aga populaarsust kogu milles ta uuris ühe šoti küla, Dollari laiendama veelgi semiootika kui paradig­ maailmas, nii et ehk peaksime ka meie inimeste mälestusi seoses helidega - ma võimalusi, mis klassikalises mõttes pöörama senisest rohkem tähelepanu kuidas mingid helid inimestes mälestusi kipuvad Eero Tarasti arvates nii mõnegi helimaastikule enda ümber? Tänavustest esile kutsuvad ning millised need mäles­ valdkonna jaoks ebapiisavad olema. Eesti Muusika Päevadest on meeles tused on. Samuti püüdis ta välja selgita­ Eksistentsiaalse semiootika raames seletas da, kuidas suhtuvad inimesed heli­ Tarasti lahti mitmeid n-ö äsja avastatud maastikku enda ümber praegu, kuidas märgitüüpe, näiteks presign, actsign ja tegid seda minevikus ning kas nad identi­ postsign, mida muusikalises kontekstis Kas moodne itkev fitseerivad end kui helitekitajaid. Noora võiks mõista kui teose ideed helilooja Vikman rääkis oma välitöödest väikeses peas (presign), teost ise (actsign) ja teose naine on kultuuri­ Itaalia külakeses Cembras. Tema uurimus retseptsiooni (postsign). Lisaks kuulusid on osa suuremast projektist nimega tema teooriasse märgitüüpidena veel nähtus, mida tasub "Acoustic Environments in Change" transsign, endosign, exosign, quasign, ("Helikeskkonnad muutumises"), mis genosign ja phenosign. Kohapeal lisas uurida, või hoopis loodi kakskümmend viis aastat tagasi Tarasti veel ühe - asifsign, märgi, mis on Kanada akustikute poolt ning mille küll olemas, kuid mida me ei võta tõeli­ osav reklaamiimme? eesmärgiks oli külastada viit Euroopa suse pähe. Näiteks teatrietendus, millel väikeküla helimaastiku uurimiseks. on meie jaoks küll tähendust, kuid mille Kui on tegemist Nüüd, alates aastast 2000 on see projekt puhul me ei arva, et tegemist oleks tõeli­ sellise traditsioo­ uuesti ellu kutsutud ning sinna on kaasa­ susega. Suure Wagneri-armastajana vürt­ tud ka soome uurijad. Eesmärgiks on sitas Eero Tarasti oma ettekannet, män­ nilise nähtuse nagu analüüsida helimaastiku muutumist neis gides klaveril lõike helilooja ooperitest. külades veerandi sajandi jooksul. Igal itku transformeeru­ juhul tähelepanu köitev projekt, kuna Peaaegu kolmandik sümpoosioni igasugust muutust on huvitav jälgida, ettekannetest oli seotud helimaastiku misega ja täna­ eriti kui seda on võimalik teha suhteliselt uurimisega (soundscape studies) ja seda adekvaatselt. suuresti tänu nimekale külalisele Steven päevase avaldumis­ Feldile. Steven Feld on Columbia ülikooli Etnomusikoloogia valdkonda kuu­ antropoloogiaprofessor ja on maailmas vormiga, siis mis lusid Riitta Rainio ja Tarja Rautiaineni tuntud oma antropoloogiliste uurimuste­ ettekanded. Riitta Rainio uurimishuvi ga. Kuulsaim projekt kestab tal alates vahendid on meil, Helsingi ülikoolis on seotud arheoloogia­ 1970. aastatest tänapäevani ja käsitleb ga ning ta rääkiski Soome aladelt leitud kaluli hõimu helimaastikku Bosavi vih­ uurijatel, selle rauaaja kelladest ja kellukestest, mida oli mametsades Paapua Uus-Gineas. Alates püütud taastada ning mille abil me saame 1980. aastatest on ta tegelnud teise mõtestamiseks ja ettekujutuse nende õrnadest helidest, või­ suurema uurimisteemaga, mis hõlmab seletamiseks? maluse kuulda killukest rauaaja muusi-

muusika 9/03 37 kalisest keskkonnast. Tarja Rautiainen juhilt Vesa Välimäkilt, kes on Helsingi mille eesmärk ongi muusikategemine. Tampere ülikoolist ei ole ka Eestis tund­ tehnikaülikooli professor ja tegeleb Anti-Ville Karja ei nõustunud tavapäraste matu, kuna alles sügisel väisas ta akustiliste uuringutega. Oma presentat­ uurimustega, kus arvutimängude Muusikaakadeemiat, pidades seal mitu sioonis tutvustas ta uusimaid suundi muusikat vaadeldakse enamasti lähuvalt loengut populaarmuusikast, mis on ka muusikaakustikas ja helisünteesis. visuaalsest väljendusest. Selleks demonst­ tema peamine uurimisala ja mille põhjal Tulevikumuusika hulka kuulusid ta prae­ reeris ta mängu, kus mängija juhib ujuvat on tal valminud doktoritöö "Pop, pro­ gused uuringud, millel oli mitmeid prak­ delfiini ja delfiini iga liigutus väljendub testi, laulu". Seekord rääkis ta moodsast tilisi rakendusi. Huvitav oli mõte luua erinevas helis. Seega on mängija teataval itkust televisioonis näidatud naise põhjal, andmebaas, kust saaks otsida mõnd määral helilooja staatuses ning mängu kes on käinud lühikesel itkukursusel ja muusikateost, ümisedes sellest näiteks visuaalne pool ei olegi niivõrd oluline kui leiab nüüd, et just itkemine on kõige viisijuppi. Tundub ju ahvatlev mõte, sest akustiline tulemus. parem hinge puhastamise viis. Itkev kes meist ei oleks vaevelnud kummitava Kimi Kärki uurimisalaks on live-kont- naine rääkis videolõigus, et ta sai sellisel viisi küüsis, mida ei suuda tervikuna serdid ning muusika, lavakujunduse ja moel kergemini üle lahutusest. Tarja meenutada? Isiklikult arvan, et selline valgustuse seosed neil üritustel. Olles Rautiainen arutleski, kuidas seda laadi andmebaas oleks võimalik ainult üsna rohkelt uurinud Inglise art-rock-bändi nähtusi uurida. Ei ole see ju tingitud tra­ piiratud kujul, näiteks klassikalise muusi­ Pink Floyd ja tema /we-esinemisi, analüü­ ditsioonist, vaid inimese enda sisemisest ka "hitid", Rolling Stonesi laulud jms, sis ta ka selles ettekandes valguse ja vajadusest või ... edevusest. Karm on mahukamat baasi tõrgub meel ette kuju­ muusika suhteid ühel Pink Floydi hinnata kõiki asju turuväärtusest läh­ tamast. Teine huvitav projekt oli seotud kontserdil. Teadagi on sellistel üritustel tudes, kuid samas peab alati silmas helisünteesiga, täpsemalt kokku miksitud oluline just lavakujundus ja valgustus, pidama, et inimesed on enamasti head loo n-ö demiksimisega. Selline demik- mis sageli tekitavadki rahvamassides müügimehed, eriti mis puutub emot­ simine võimaldaks meil võtta mõne loo vaimustuse ja ühtsustunde. Lavakujun­ sioonidesse. Seega, kas moodne itkev ja eraldada sellest näiteks ainult bassiliini. duses tõmbas ka Kimi Kärki paralleele naine on kultuurinähtus, mida tasub Vesa Välimäki demonstreeris kuulajatele Vana-Kreeka templiga, mis ehitati väl­ uurida, või on ta hoopis osav reklaami- ka kunstliku helisignaali sünteesi, luues japaistvale kohale suurte kulutustega ning naine? Kuuldavasti õpetab seesama naine auditooriumi silma all siinushelist üsna mis oli mõeldud vaimustama. Samuti sel­ nüüd ka teistele itkuteraapiat ja õpilastest ehtsa kõlaga klaveriheli. gitas ta kuulajatele valguskunstnike töö tal puudu ei olevat. Kui on tegemist aga Audiovisuaalsest meediast tegid oma telgitaguseid: kuidas kõik on pisimagi sellise traditsioonilise nähtuse nagu itku ettekanded Antti-Ville Karja Helsingi detailini läbi mõeldud ning seejuures transformeerumisega ja tänapäevase aval­ ülikoolist ja Kimi Kärki Turu ülikoolist. tihedalt seotud muusika ja laulusõnadega. dumisvormiga, siis mis vahendid on meil, Esimene neist uuris arvutimängude Tõesti, ettekanded seinast seina, uurijatel, selle mõtestamiseks ja seletami­ muusikat, täpsemalt selliseid mänge, Sibeliusest arvutimuusikani, rauaajast seks? kõrgtehnoloogiani. See kõik veenis, et Muusikapsühholoogia blokis oli huvi­ muusikateadus on väga interdistsipli­ tavaim Kimmo Lehtoneni ja Yrjö Hei- naarne ja huvitav. Meil üsna tundmatu noneni ühisettekanne, mille aluseks oli ala on endiselt helimaastiku uuringud, muusikateraapia sessioon kaheksa-aastase mis nõuavad üsna erinevate teemavald­ tüdrukuga. Muusikateraapias kasutasid Sibeliusest on kondade teadmisi - ökoloogia, akustika, mehed Berliozi "Fantastilist sümfooniat", psühholoogia. Kas Eestis oleks sellisel täpsemalt viiendat osa, ja lasid siis selle saanud üks Soome alal tulevikku? Põhjamaades teadvus­ saatel lapsel fantaseerida. Kuna "Fantas­ "Nokiaid" ning tema tatakse järjest rohkem helisaastega tiline sümfoonia" on teadagi programmi­ keskkonda meie ümber ja leitakse, et line, siis huvitas uurijaid just muusika- muusikat peetakse tulevikus peaks igas omavalitsuses peale väliste tähenduste väljendumine ja aval­ keskkonnaspetsialisti olema ka heli­ dumine. Lapse juttu uuriti kolmel põhjamaisuse keskkonna spetsialist. Helimaastiku tasandil: muusikalisel tasandil järgis laps uuringute kõrval on Soomes väga are­ liikumisi muusikas ja dünaamikat, ehedaimaks väljen­ nenud akustika valdkond. Eespool kirjel­ reageerides kohe muutustele; programmi datud projektid kõlavad meie jaoks üsna tasandil leidsid uurijad lapse jutus üsna duseks, kuid heliloo­ kauge tulevikuna. Samas ei tohi unustada palju sarnasusi originaalprogrammiga meie inimressursi vähesust võrreldes põh­ ning allteksti tasandil, mis lähtub psüh­ ja enda suhtumine janaabritega, nii et ehk ei olegi võimalik hoanalüüsi teooriast, leidsid nad väga põhjamaisusesse oli kõike kõrgtasemel uurida. On ju meil palju sarnaseid kujundeid. Järelduseks heäl tasemel muusikateooria ja -ajaloo arvasid mehed, et nende kaheksa-aastane võrdlemisi uuringud, Eesti muusikateooria konve­ patsient suutis sümfooniat mõista üsna rentsid on väga esinduslikud. Samas on sarnaselt Berliozi endaga. ükskõikne ning ta alati huvitav jälgida, millega naabrid tegelevad, ning nende mõtteid ja ideid oli Üsna mitu ettekannet oli pühendatud peale huvitavuse ka väga värskendav muusikaakustika ja uue meedia uurimise­ ihkas elada pigem kuulata. le. Sissejuhatav ettekanne oli sessiooni Lõuna-Euroopas.

38 muusika 9/03 MELOMAAN Kakoli I Jäääär / Erkki-Sven Tüür I Ehala & Tätte / Gianluigi Trovesi Ottetto I Christian Renou /Velvet Legion lõpul, elas Euroopa muusi­ Tõunile ja Jaaksoole lisaks olid või ebaõnnestunud. Jäääär on kakultuur tänu suurele rahvaste koosseisus Riho Sibul ja teene­ igati vormis ja täiesti SEE, mis liikumisele üle märkimisväär­ line progetrummimees Arvo ta praegu olema peab. seid muutusi. Erinevad tradit­ Urb ning bänd resideerus hoo­ sioonid segunesid ning mingil pis Tallinnas. Imelik mõelda, et Margus Kiis määral just seetõttu hakati mälu ka midagi sellist on kunagi abistamiseks kasutama algelist olnud. "Oota:" on "klassika­ notatsiooni, mille areng viis lise" koosseisu - InBoil, Sööt, suulise traditsiooni täieliku Tõun, Jaaksoo - uute palade teisenemiseni kristlikus Euroo­ kogumik (välja arvatud paar pnr Kuthrti pas. Tänapäeval ei saa enam vanemat). Vaevalt jõudis lahe­ rääkida ühest kultuuriruumist dalt kujundatud helikandja let­ Inde. Rondes, comptines et teisi arvestamata. Maailm on tidele, kui mõned kriitikud berceuses par Kakoli. tarbimiseks avatud ning tänu hakkasid vigisema, et "pole ikka ArB Music ArB 693412 tehnika võidukäigule saavad SEE", "miks nad näiteks oma emad oma lapsi magama uinu­ esimesi kassette CDna välja ei Tantsud, lood ja unelaulud tada ühel õhtul bengali, teisel anna" jne. Pagan võtaks! On India lastele. õhtul bantu, kolmandal õhtul ikka vahe sees, kas oled Ema kutsub liivakaupmeest setu keeles jne. Traditsioonid paarikümneaastane või lähened ja ütleb talle: "Peske jalad puh­ valatakse maitsvasse vormi, neljakümnele. Arenemis­ Erkki-Sven Tüür. Exodus. taks ning võtke taburet. Riis ja tehakse allaneelamiseks kiir- võimetud ühte ja sama rida ECM NEW SERIES 1830; 472 läätsed on õhtusöögiks valmis, toidukohtades ning sisu üle ajavad bändid võivad tunduda 497-2 sööge niipalju kui kulub ning enam keegi ei mõtiskle. Huvitav stiilsed, aga on lihtsalt nõme­ jääge ööseks meile. Siin ei ole ei oleks kokku saada saja aasta dad. "Oota:" loonud inimesed Selle plaadi peamine puudus on mööblit ega voodit, heitke meie pärast, vaadata õhtul sisse on tõesti natuke n-ö teised kui üksluisuse nappus. ESTi uusim lapse silmalaugudele, et ta ma­ mõnest aknast. Võib-olla on Jäääär tosin aastat tagasi. CD on mõtte liikumises tuline gaks sügavalt. Andke talle oma välja mõeldud elektrilised une- Asi võib olla selles, et ja tuuline. Olles viiuldaja Isa­ kotist kogu uni." padjad, võib-olla saab mobiil­ plaadil domineerib InBoili belle van Keuleni, Birminghami Sellist Une-Mati versiooni telefonilt tellida neidsamu looming. Teatavasti on Jääääres sümfooniaorkestri ja Paavo kuulevad India väikesed maga- Kakoli lauldud unelaule, ehk kaks poolust: Jaan Sööt on Järvi esituse lõpuni kuulanud, majääjad oma emadelt ning laulavad aga mõne laulu ka olnud lüürilisem, romantilisem süvenesin plaadi kaanekujun- laulavad aastate möödudes emad-isad ise. ja akustilisem - tüdrukute dusse ning avastasin, et olen edasi oma lastele. Suuline tra­ moosimiseks. Andrus "InBoil" harva näinud sellist pakendi ditsioon elab segamatult ja Jaan-Eik Tulve Rootsmäe, nagu supilinlasele pildi kokkukõla muusikaga. jõuliselt, tehes aja jooksul läbi kohane, on robustsem, absur- Tuules koolutatud maastik, kus kergeid muutusi, kuid jäädes dimeelsem, eksperimenteerimis- on veel palju edasiliikumise siiski isikupäraseks ja oma­ altim. Ja plaat ongi korrektselt ruumi. Müstiliseks keeratud val­ näoliseks ka sajandite möö­ pooleks jaotatud: algus "klas­ gus, kahesuunaline tee. Kas dudes. sikaline" Jäääär, sisse lülitamata möödasõit on lubatud? Väga meeldiv on kuulata ja vaikne, aga nati staatiline. Viiulikontserdi esimene osa seda armastuse ja nostalgiaga Keskel on lugu "Onu Oskar" ja tundub mulle hard rock süm­ tehtud plaati, kus eesti pub­ plaat läheb käima. Siin teevad fooniaorkestrile. Mõningate likule juba tuttav India laulja mehed kõiki surmapatte: mööndustega kujutlen, kuidas Kakoli annab edasi oma "karde- panevad kitarrile juhtme taha, seda annaks bändile mängi­ moniparfüümis lapsepõlve- lasevad Tiit Kevadel trumme miseks "lahti orkestreerida". mälestusi". Nõnda on ta kuul­ mängida ja põlisel vaikijal Mööndustega, sest selle muusi­ oo+o: Tõunil laulda. Avangarditsevad. nud laulmas oma ema ning too ka kõige kummastavamate omakorda oma ema. Nõnda on Ja teevad nalja. Samas on InBoil omaduste elus püsimiseks on laulnud ka Kakoli oma pojale Jäääär. Oota:. kirjutanud lõviosa lauludest, ikkagi vaja orkestrit - kogu vär­ Pariisis, selles maailmakultuu­ Hyper, records jättes ruumi ka Tõnu "Tõun" vivalikut, ideaalselt kokku ride Segasumma suvilas. Timmile. Söödi, paljude Jääääre sulatatud, ühegi haralise otsata Neid kauneid laule kuulates Ega ei mäletagi enam, millal hardcore-Cinnide favoriidi vennaskonnaesitust. See kõige leidsin end aga tahtmatult ka viimati Jääääre korraline uue panus on selles mõttes ikka kummastavam on tuttavate mõtisklusest, mille vastust materjaliga plaat ilmus. See oli väike - ta eelistab laulda kõlakombinatsioonide ettearva­ peame ootama vist tulevikult. vist sel iidsel aal, kui Jäääär oli rohkem teiste lugusid. Kogu­ matu ilmumine ja kiire lahustu­ Kunagi, esimese aastatuhande "supergrupp", kus Jaan Söödile, mulje on kõike muud kui igav mine "milleski muus". ESTi

muusika 9/03 39 sümfonismi ja elektroonilise lahe kuulamine. Kui etenduses eneseväljenduse (mullegi ku­ kõlab kogu muusika live'is ja manud luupimistehnika) sugu­ peaaegu kõiki pille mängivad lusest on meedias juba räägitud. näitlejad ise, siis plaadil on pil­ Viiuli ja orkestri vahel käib lid usaldatud proffide muu­ sürrealismikalduvustega sõna­ sikute kätte - Olav Ehala mäng. Viiulilt esitäht, orkestrilt (klahvpillid), Ain Agan (akusti­ sama algustähega, aga täiesti line ja elektrikitarr), Toomas teisale viitava tähendusega järg. Rull (löökpillid), Taavo Remmel Keuleni partii on äge, mõnel (basskitarr), Indrek Tiisel (suu­ hetkel tahaks küsida sama mida pill). Ka laulude taustavokaal ACDC solisti kohta - kuidas tal on puhtam ja sound'id täpselt küll hääl vastu peab? Jube rihitud, kuid tulemus on laval muusika, itaalia folkloor, Christian Renou / Anemone mõelda, kui mõni keskpärane kuuldust kraadi võrra jahedam. drum'n bass, free jazz, akustiline Tube. Transference. viiuldaja ESTi kontserdi nüü- "Pahad" ei ole plaadil nii pahad ja elektrooniline nüüdmuusika, Auf Abwegen aatpl 2 diskääksuks mängiks. kui laval, vabas õhus murdunud rock, latino ja erinev etno- "Aditus" oma pilves häälel lauldud unistustest ("Ta­ muusika. Selline virvarr peaks Christian Renou on ümber töö­ algusega eritab Viiulikont­ han olla öö") on stuudios saa­ tingima kontseptsiooni laialival­ tanud saksa artisti Anemone serdiga võrreldes rohkem tra­ nud veendunud kavatsused. See, gumise, kuid tuleval aastal 60- Tube muusikat ning tulemuseks ditsioonidest toituvat valu. kui hästi kogu see kamp näitle­ aastaseks saav puhkpillimängija on ilus ja väärikas polüfooniline Mulle kõige olulisem lugu sel jaid, eriti solistid Evelin Pang, Gianluigi Trovesi on meister, ambient. Kohati aga hoopis plaadil on "Exodus". Aga ma ei Hele Kore, Marko Matvere, kes ei lase sellel sündida. toore müra ragisevad pursked. saa sellest rääkida, sest Andero Ermel ja Rain Simmul Hakates erinevaid episoodilise­ Mõlemad leiavad aset näiteks "Exodusega" tuleb EST minu laulavad, avaldab muljet muidu­ maid stiilijooni taandama, on loos nr 3. Hiljem areneb samast elutaipamistele ohtlikult lä­ gi ka plaati kuulates, kuid lõpptulemuseks selge duaalsus - loost veel minimalistlik toksiv hedale ja see teeb haiget. õigetes lavarollides lisab igaüks ühes leeris on ameerikalik jazz helimaastik, mis tihenedes muu­ Lubage detailidel jääda mu neist oma laulule veel midagi, (Trovesi mängib seda sakso­ tub ähvardavalt industriaalse pihisaladuseks iseendale. mida nii lihtsalt juba heli­ fonil) ning teises Euroopa (eel­ müra korduvaks käiguks, mida plaadile ei püüa. Ka sellist raju, kõige itaalia) klassika- ja folk- nii sageli dark ambienfi lugu­ Anneli Remme mida näitlejad ise pillidest välja looritraditsioon (siin eelistab dest leida võib. Siis jälle suhte­ pigistasid, stuudioseinte vahel Trovesi klarnetit). Kahe pooluse line vaikus veidrate toksivate päriselt taasluua ei õnnestunud lähenemisel sünnib rida kok­ helimaastike rütmis, kuhu (ei tahetud?). Selle plaadi oleks kupõrkeid, sulameid ja üle­ autorid on ilmselt kõikvõima­ võinud just live^ma. välja anda - minekuid, mida oktett suure likke lindistusi vaikselt sisse lavamuusika kodu on lava. meisterlikkusega üheks voo­ miksinud ning mis kerkivad Olav Ehala looming on lavaks hoovuseks vormib. sealt nagu arusaamatud kü­ mind tihti väga isiklikult kõne- Trovesi kaaslasteks on simused, millele taas kord tanud, ka tema uued laulud suurepärased itaalia muusikud, järgneb analoog-brüitism (vas­ loovad tunde, nagu kohtuks tut­ tavapärasele jazzi instrumen­ tand digitaalsele müramuusikale tavaga, keda pole kunagi varem taariumile lisavad värve elekt­ - toim), kuni mingi uus areng näinud. Selles on oma süü ka roonika, tšello ning vahel ka selle tühistab. Loo üldmulje on laulusõnade autoril Jaan Tättel, klavessiin. Album sisaldab vaid väga seikluslik, kusjuures ei saa kes oskab kuue õiges järjekorras Trovesi omaloomingut, milles öelda, et see oleks suvaliselt sõnaga öelda kõik hetkel olu­ kangastuvad nii itaalia rahva­ kokku pandud (või teisalt: mis Kaotajad. Jaan Tätte, Olav lise. Need, kelle jaoks "Kao­ muusika kui ka klassika tradit­ poleks?). Lihtsalt stiil on selline, Ehala. tajate" süžee on liiga lihtne või sioonid, samuti varajane jazz, et 25-minutine lugu sisaldab nii Tallinna Linnateater TLT 002 mustvalge, võivad plaadil ise­ mida paiguti ilmuv funk'i või palju erinevaid lõike, et mõnel seisvaks saanud lauludest hoo­ rocki agressiivsus ehk teisel plaadil oleks tehtud Linnateatri muusikalavastus pis uusi sügavusi leida. murendab, kuid ei lõhu. kümme lugu. Plaadi enda stiil "Kaotajad" on nõnda hea, kui Mina kuulasin seda plaati on nii tugev, et ta ei allu min­ üks suvine lauludega vabaõhu­ Kristina Kõrver Itaalias Toscana tähistaeva all. gitele üldisematele stiilimää- etendus olla saab. Võib-olla Seal mõjus Trovesi muusika eriti ratlustele. Soundscape art, heli­ isegi parem. Igal juhul arvasin kõnekalt. Kuid olgu misanstseen maastike kujundamine vastavalt enne etendust, et selle žanri Gianluigi Trovesi Ottetto. milline tahes, midagi kuulama- mingi hetke x vajadustele on piirid on ahtamad. Lavastuse Fugace. panevat pakub "Fugace" kind­ määratlusena ilmselt pädev; lummast kantuna panin kodus ECM 1827; 066 583-2 lasti kõikjal ja kõigile. kusjuures läbiv meetod, millele plaadimasinasse ka "Kaotajate" kõik muu (vähemasti enamik muusikaga CD - peale äratund­ "Fugace" on uskumatult mit­ Joosep Sang sellest) ohvriks tuuakse, on misrõõmu jagus ka üllatusi. metahuline plaat, millel võib kompositsioon, loo võimalike Muusika on stiililt üsna leida jälgi kõige erinevamatest uute arenguteede väljatööta­ kirju: on bluusi, rocki, poppi ja muusikavooludest: bebop, new mine ja olemasolevale pealesu­ "päris ehalat", kõik kokku üsna Orleans, funk, klassikaline rumine. Ehkki arenevad, on

40 muusika 9/03 mõned "Transference'!" lood ka COLLAGE paariminutised, nii et põhjus, miks mõned kompositsioonid on nii pikad ja teised nii lühikesed, peitub tõenäoliselt plaadi September ebatavalises ja mitmekihilises sünniloos. Plaadi üldtempo ja tihedus pole seejuures üldsegi Tallinnas Tartus luule: Kakoli Sengupta (klas­ sikalised ragad), Doris Kareva suur, mis annab kogu tervikule 6. 09 kell 12 Orelipooltund: Tiit 17. 09 kell 18 Stiles'i noorte- (Kabiri luule) Ammende villas veel täiendava maalilise dimen­ Kiik Tallinna toomkirikus muusikal "Inetu" Vanemuise siooni. 6. 09 kell 19 Hooaja avakontsert: suures majas ERSO, Nikolai Demidenko 18. 09 kell 12 Stiles'i noorte- Kõikjal üle Eesti Erkki Luuk (klaver), Nikolai Aleksejev (diri­ muusikal "Inetu" Vanemuise 5. 09 kell 19 Hooaja avakontsert: gent) Estonia kontserdisaalis suures majas ERSO, Nikolai Demidenko 7. 09 kell 16 Tallinna 19. 09 kell 19 Kalmani operett (klaver), Nikolai Aleksejev (diri­ Kammerorkester, Juha Kangas "Bajadeer" Vanemuise suures gent) Narva kultuurikeskuses (dirigent) Mustpeade Majas majas 24. 09 kell 19 What colour is 7. 09 kell 17 Akadeemiline kam­ 23. 09 kell 18 Hooaja avakontsert. love?: Hedvig Hanson (vokaal) ja mermuusika Kadrioru lossis: Heli Wagneri ooper "Tannhäuser": ansambel Jõhvi kultuurimajas Veskus (sopran), Marje Lohuaru Rahvusooperi "Estonia" koor ja 25. 09 kell 19 What colour is (klaver), Teele Jõks (metsosop­ sümfooniaorkester, Eesti love?: Hedvig Hanson (vokaal) ja ran), Piia Paemurru (klaver), Peep Rahvusmeeskoor, Heikki Siukola ansambel Viljandi kultuurimajas Lassmann (klaver), Indrek Vau (Tannhäuser), Rauno Elp 26. 09 kell 20 Ajatu India laul ja (trompet), Mati Mikalai (klaver), (Wolfram), Kirsi Tiihonen luule: Kakoli Sengupta (klas­ Villu Veski (saksofon), Rein (Elisabeth), Pille Lill (Veenus), sikalised ragad), Doris Kareva Rannap (klaver) Carlos Spierer (dirigent) (Kabiri luule) Viljandi kultuurimajas 10. 09 kell 20 Jazzkaare Vanemuise kontserdimajas 28. 09 kell 18 What colour is sügishooaeg: Common Bond 24.-28. 09 Tartu Vanamuusika love?: Hedvig Hanson (vokaal) ja Velvet Legion. (Iisrael), Hillary Sargeant klubis Festival ansambel Haapsalu kultuuri­ TopTenTOPCD 1109 BonBon 25. 09 kell 21 Ajatu India laul ja keskuses 11.-14. 09 Toompäevad Tallinna luule: Kakoli Sengupta (klas­ Kui lähtuda seda plaati hinnates toomkirikus sikalised ragad), Doris Kareva Andmed on kontrollitud kuulsast sugude võrdsuse loo­ 12. 09 kell 19 Diplomaatilised (Kabiri luule) Tartu Ülikooli aulas 15. augustil. sungist (ja miks peakski nais­ noodid. Ukraina: Roman Grinkiv 26. 09 kell 19 What colour is Täpsem info kodulehekülgedelt: terahvale krediiti andma ainult (banduura), Tallinna Kammer­ love?: Hedvig Hanson (vokaal) ja selle eest, et ta mängib saksofoni orkester Mustpeade Majas ansambel Sadamateatris Eesti Kontsert: www.concert.ee 19. 09 kell 19 Hooaja avakontsert. 28. 09 kell 14 Lasteballett või elektrikitarri?), on kiidusõnu ERSO: www.erso.ee Wagneri ooper "Tannhäuser": "Tulipunane lilleke" Vanemuise raske leida, kuigi tahaks. Jazzkontserdid: www.jazzkaar.ee Rahvusooperi "Estonia" koor ja väikeses majas Pärnu Kontserdibüroo: Kaheksa neiut esitavad est­ sümfooniaorkester, Eesti www.parnukontsert.ee raadimuusikat, mis ei soovi kuu­ Rahvusmeeskoor, Heikki Siukola Pärnus Pärnu kontserdimaja: lajale midagi öelda, või kui (Tannhäuser), Dieter Henschel pkm.concert.ee soovibki, siis ei suuda. Sellel (Wolfram), Kirsi Tiihonen 9. 09 kell 20 Jazzkaare Tallinna Filharmoonia: plaadil on muusikalinumbrid, (Elisabeth), Pille Lill (Veenus), sügishooaeg: Common Bond www.filharmoonia.ee jazzilood ja paar bossat-sambat, Carlos Spierer (dirigent) Estonia (Iisrael), Hillary Sargeant Endla Tartu Vanamuusika Festival: mis võiksid olla huvitav materjal kontserdisaalis teatri küünis www.ut.ee/festival 20. 09 kell 18 What colour is omanäolisteks tõlgendusteks, 20. 09 kell 12 Orelipooltund: Rolf Teater Vanemuine: Uusväli Tallinna toomkirikus love?: Hedvig Hanson ja ansam­ loendamatute jazzmuusikute www.vanemuine.ee 20. 09 kell 19.30 ja 21.30 bel Endla teatri küünis Üle-eestiline kultuuriürituste jaoks on Jobimi "Corcovado", Tantsuetendus "Fluxus" Erkki- 21. 09 kell 17 Hooaja avakontsert. andmebaas: www.kultuuriinfo.ee Ellingtoni "Caravan" ja Weilli Sven Tüüri muusikale Kanuti gildi Wagneri ooper "Tannhäuser": "Speak Low" seda alati olnudki. saalis Rahvusooperi "Estonia" koor ja Oktoobrikuu kontserdiinfot Velvet Legion on valinud meele­ 23. 09 kell 19 What colour is sümfooniaorkester, Eesti Collage'is avaldamiseks ootame lahutusliku suuna. Hea küll, love?: Hedvig Hanson (vokaal) ja Rahvusmeeskoor, Heikki Siukola 8. septembriks aadressil kuid nende mängus pole ka noid ansambel Vanalinnastuudios (Tannhäuser), Dieter Henschel kristina @ema. edu.ee elegantselt lohakaid maneere, 25. 09 kell 19 ERSO, Nikolai (Wolfram), Kirsi Tiihonen (Elisabeth), Pille Lill (Veenus), mis mõnikord restoraniorkestrit Aleksejev (dirigent) Estonia Carlos Spierer (dirigent) Pärnu kuulama sunnivad. Järele jääb kontserdisaalis 27. 09 kell 12 Orelipooltund: Kadri kontserdimajas kõige igavamat laadi püüdlikult Ploompuu (orel), Margarita Anstal 25. 09 kell 19 Vanamuusika­ mängitud ajaviitemuusika, mis (tšello) Tallinna toomkirikus ansambel II Gardellino (Belgia) sobib taustaks mõnele pidulikule 28. 09 kell 17 Akadeemiline kam­ Pärnu kontserdimajas vastuvõtule, kus keegi esinejatele mermuusika Kadrioru lossis: Vox 27. 09 kell 19 Külma hooaja vähematki tähelepanu ei pööra. Clamantis, Aare-Paul Lattik avakontsert: Pärnu Linnaorkester, (positiivorel) Mati Turi (tenor), Jüri Alperten (dirigent) Pärnu kontserdimajas Joosep Sang 27. 09 kell 20 Ajatu India laul ja

muusika 9/03 41 ^BL-Э f^i I

ndia klassikalisele muusikale leidub Eestis kindel publik, vaatamata sellele, et see siin kuigi sageli ei kõla. Koolitatud kuulaja teab, et Euroopa muusikaline tradit­ I sioon toetub igivanadele kultuuridele, mis ulatuvad kaugele itta. Tänu Oriendi Festivali aastatepikkusele tööle ning üksikute teiste korraldajate tänuväärsetele pon­ nistustele on meieni jõudnud haruldasi muuilma muusikuid, kelle jaoks heli on eelkõige vaimne keel - pärand, mida tuleb hoida ja jagada kui inimkonna aaret. Käesoleva aasta veebruari algul oli muusikasõprade valitud ringil võimalus kuulata üht erakordset häält. Peeter Vähi kutsel viibis Tallinnas India lauljatar Kakoli 25. septembril kell 21 Sengupta, kes festivali OpenBaroque raames esines Hortus Musicuse aukülaliste seas Kadrioru lossis. Tartu Ülikooli aulas Kakoli on pärit Naihatist, väikesest bengali külakesest Kalkuta lähedalt. Laulnud (Tartu Vanamuusika on ta nii kaua, kui ise mäletab. Viieaastaselt, pärast seda, kui ema oli märganud tema Festivali raames) annet, pühendus ta muusikale jäädavalt. Oma õpetajana nimetab Kakoli Sri Gopal Biswasi. Kakoli on jäänud "ehtsaks" india lauljatariks, vaatamata sellele, et viimased 28 26. septembril kell 20 aastat oma elust on ta mööda saatnud Pariisis. Regulaarse kontserttegevuse kõrval on Viljandi kultuurimajas tema pärusmaaks india klassikalise laulu õpetamine. Põhitöö kõrvalt on ta salvestanud mitmeid sooloplaate ning sisse laulnud rohkesti filmimuusikat. Huviliste rõõmuks toimub septembri viimasel nädalal Kakoli "teine tulemine" 27. septembril kell 20 Eestisse, seekord pisut pikem ja põhjalikum. Kakoli annab lisaks ühepäevasele Pärnus Ammende villas meistrikursusele kolm kontserti maa erinevais paigus. Lauljatar kannab harmooniumi saatel ette ragasid, holisid ja traditsioonilisi bengali viise. Kakoli repertuaaris on oluline koht Kabiri, 15. sajandil Põhja-Indias elanud pühakukuulsusega müstiku tekstidel. Need ekstaatilised pühenduslaulud on läbi aegade inspireerinud arvutul hulgal hindu ning sufi muusikuid. Valimik 99 luuletusega ilmus äsja ka eesti keeles. Meditatiivseid vahepalu Kakoli lauludele lõimib Kabiri teks­ tide tõlkija ja tõlgitseja Doris Kareva. Kontsertidel on seega laiem kultuuriline mõõde, ulatudes muusikalisest kirjanduslikuni. See kõik kokku tõotab transtsendentaalset ela­ must Eestimaa kaunis sügises.

Hannes Pikkat

771406 946001