Eesti Kontsert 2010 arvud, faktid, kommentaarid SISUKORD EK aasta 2010 Toomas Velmet 4 Produtsendid Neeme Punder 5 Tuuli Metsoja 14 Svea Ideon-Marks 15 Eesti Rahvusmeeskoor 18 Hortus Musicus 19 Koolikontserdid 20 Kontserdiosakond 21 Vanemuise kontserdimaja 22 Pärnu kontserdimaja 24 Jõhvi kontserdimaja 25 EK kontsertide loetelu 26 Esiettekanded 40 Eesti heliloojate teosed 41 Suurvormide ettekanded 48 Eesti interpreedid (alates 2010. aastast) 51 Kontserdid välismaal 60 Finantstegevus 61 EK töötajate nimekiri 65 EK loomenõukogu 68 EK toetajad ja koostööpartnerid 69 Eesti Kontserdi aastaraamat 2010 parkla, Vändra metsas asuv Kanaküla või Heli Veskus – Jaanika Rand-Sirp ja Annaliisa Hüpassaare soosaar. Pillak – Ralf Taal tõestasid oma õigusi Tallinnas ei saa kuidagi tuult mõtted uue kontsertpaaridena. Neile tuleb lisada Ain ooperiteatri ehitamisest, kuid Eesti Kontsert Anger Piret Aiduloga kodukülas Saaremaal ja korraldab etendusi Kuressaare lossi Aile Asszonyi koos Vivacelloga laulmas Villa- ooperimajas. Annab loetleda kirikuid, kus Lobose “Brasiilia bachianat” ja Pärdi “L’Abbé Eesti Kontsert korraldab kammer-, koori- ja Agathoni”. sümfoonilise muusika sündmusi, rääkimata Kõige olulisem vast on asjaolu, et vaatamata Toomas Velmet Eesti eakaimast muusikasündmusest pingelisele vahendite seisule ei jäänud Eesti Kontserdi laulupidude kõrval – orelifestivalist. tähistamata ükski meile nii olulistest ümmar- loomenõukogu esimees Akadeemilised festivalid, nagu Klaver gustest tähtpäevadest: Veljo Tormis 80, Eino ja Barokkmuusikafestival, piirduvad Tamberg 80, Arvo Pärt 75, Olav Ehala 60, Estonia kontserdisaaliga või äärmisel Lepo Sumera posth. 60, Urmas Sisask 50. juhul paari kontserdiga Pärnu ning Tartu Rahvusvaheline muusikapäev sai märgi- kontserdimajades. Seda võib mõista, kui tud, samuti suurejoonelised jõulukuu ja Olen kaugel sellest, et võtta endale kahtlase silmitseda külalisesinejate nimesid. Martti kannatusnädala kontserdid. Raske on läbi väärtusega “ettekuulutaja” aupaiste, kuid Rousi (tšello) ja I Virtuosi Italiani on kõrgeima rehitseda möödunud aasta kavu ja veel luban endale siinkohal tsiteerida iseennast. klassi meistrid barokis, aga kindlasti ei jää võrdlusena eelmistega, kuid sisetunne ütleb, 2008. aasta kokkuvõttes kirjutasin, et neile alla pianistid Vanessa Wagner, Jevgeni et kadunud on arvamus, nagu ei oleks eesti 68aastasel Eesti Kontserdil on olnud Sudbin või Eliso Virsaladze. interpreet populaarne. Tema esinemiseks halvemaid ja paremaid aegu, kuid julgesin Ikka oleme oma aastaid hinnanud maailma müüakse välja ka suured saalid ja kesisel väita, et pole olnud paremaid aegu kui see, tipporkestrite külastuste järgi. Neid on olnud ajal täidab ta päris hästi välisstaaridest kuhu oleme jõudnud. Kui siia lisada ajaloos vähemalt üks hooajas, kui mitte Berliini tühjaks jäänud lava. Olen veendunud, et ka kinnitust leidnud väide, et rasketel aegadel Filharmoonikud, siis vähemalt London see muutub peagi igapäevaseks. Aasta sai suureneb rahva janu tõsiväärtusliku järele, Symphony Orchestra. See trend paistab mööda ja uued katsumused seisavad ees, siis võiks sellega lõpetada ka 2010. aasta jätkuvat ka rasketel aegadel. Tõsi, möödunud sealjuures ka asutuse 70 aasta juubel ning EK aastaraamatu. Kuid püüame siiski leida kontserdiaastal Simon Rattle’i ja Valeri Peterburi parima kammerakustikaga saali kinnitust 2010. aastal toimunust, unustamata, Gergijevi väärilist orkestrit meil ei õnnestunud käivitamine. Ikka ootame veel Tallinnas Eesti et vahendeid, millega riigietendusasutus nautida, kuid see-eest saime kuulata Bremeni Kontserdi oma eliitkammersaali leidmist Eesti Kontsert 2010. aastal toimetas, oli Filharmoonikuid Markus Poschneriga, Berliini – meie publik ja interpreedid vajavad seda. nii riigi kui ka teiste alaliste toetajate poolt Raadio Sümfooniaorkestrit Marek Janovskiga Kui viimati (2009) sai pisut ennatlikult öeldud, hoopiski väheseks jäänud. Lisaks kõigele ja Soome Raadio Sümfooniaorkestrit Sakari et Eesti Kontsert seljatas masu enne, kui see rippus raske koormana kaelas nii poliitiliselt Oramoga. teda tabas, siis nüüd (2010) võib vist pisut kui ka moraalselt ülev projekt Peterburi Jaani 2010. aastal toimus ja kinnitus Eesti enesekindlamalt väita, et tunneli lõpus justkui kiriku näol, mis tuli õigeaegselt avada. Kui Kontserdi plaanidesse palju sellest, millest midagi virvendab. mitte just traagiliseks, siis dramaatiliseks on räägitud kui mitte paarkümmend, küll tuleks kujunenud situatsiooni hinnata. siis viisteist aastat kindlasti. On ju lausa Lisame siia poole aasta pealt toimunud rünnatud riigietendusasutust, et miks eesti asutuse juhi vahetuse – sündmus, mis pole rahvusvahelise tasemega interpreedid just rutiinset laadi. Heameel on tunnistada, ei mahu meie tipplavadele, sh Estonia et direktor Marko Lõhmus tegi oma tööd täie kontserdisaali. Eriti on ses mõttes ennast vastutusega viimase hetkeni ja direktor Jüri tundnud ahistatuna terve rida häid ja väga Leiten alustas või õigemini jätkas tehtavat häid pianiste ja seda mõistetavalt, sest suur sama vastutuse kraadiga, andes hoogu saal hea kontsertklaveriga on pianisti arengus eesseisvate ülesannete täitmisele. Kui hädatarvilik. 2010. aastal hakkas toimima avada Eesti Kontserdi 2010. aasta arhiiv, kauaoodatud koostöö Eesti Interpreetide Liidu avaneb müriaadina korraldatud festivalide ja ja Eesti Kontserdi vahel. Kui esimene tamm reakontsertide nimistu. Meenub ühe vanasõna on murtud, küll siis järgmisedki (keelpillid, teine pool: “...aga karavan läheb edasi.” Nagu puhkpillid) sinna tõotatud saali pääsevad, kui ikka, on põhilised kontserdikorralduse paigad on, mida pakkuda. Eesti Kontserdi kontserdimajad üle Eesti, Aastaid on kurdetud, et eesti muusikaelust kuid kontserdid toimuvad ka mitmel pool on kadunud klassikalised lauluõhtud. Nüüd mujal ja isegi täiesti ootamatutes kohtades, on nad tagasi! Klassikalised liedabend’id nagu Tallinna Vabaduse väljaku maaalune toimusid edukalt ning Mati Turi – Martti Raide, Eesti Kontserdi aastaraamat 2010 Neeme Punder 2010 – Produtsent Tiiu Valper juubelite aasta! Toimetaja Aasta 2010 läks ajalukku kui tõeline meie “Kadri-Ann Sumera meisterlik Klaverikontserdi heliloojate juubelite aasta: Arvo Pärt 75, (1989) interpretatsioon võlus esimesest Veljo Tormis 80, Eino Tamberg 80, Lepo klahvipuudutusest alates oma inspireerituse, Sumera 60, Urmas Sisask 50. Nii suures kristalse selguse ja nüansirikkusega, mille mahus autorikontserte varem ühe aasta lihtsad ja hingestatud kaskaadid kutsusid jooksul kõlanud polegi. Neile peaks lisama pintslitõmbeid meenutava iseloomu tõttu esile veel Chopini ja Schumanni nimed, kelle mulje maalitud kujundist ja lõuendil maailma 200. sünniaastapäevale oli pühendatud avastavast kunstnikust.” Gerhard Lock, ajakiri rahvusvaheline pianistide festival Klaver ’10, Muusika, 6/7 ning Beethoveni, kelle sünnist möödus 240 aastat. Eino Tambergi juubelikontserti meenutan 8. mail oleks 60-aastaseks saanud Lepo sügava kurbusega, on ju tänaseks helilooja Sumera – helilooja, õpetaja ja algataja, manalateed läinud. Seda kirkamalt tuleb ühiskonnategelane, Eesti Muusikaakadeemia meelde tema hasart ja entusiasm kavavalikul professor, vabaks saanud Eesti esimene enne kontserti. Võin kinnitada, et kõik teosed, Sumera kultuuriminister, Eesti Heliloojate Liidu esimees mis esitati, olid helilooja lemmikud: romansid (1993). Kontserdil, mis pühendatud armastatud Sandor Petőfi sõnadele (“Madalal on pilve helilooja loomingule, esines esinduslik süle” ja “Tuul viib õilmelt lehe ära, “Ülemlaul” muusikute paraad: Kadri-Ann Sumera oratooriumist “Amores”, legendaarne (klaver), Helen Lokuta (sopran), Aarne trompetikontsert nr 1, meie esiklarnetistile Üksküla (lugeja), Rahvusooper Estonia Toomas Vavilovile pühendatud “Tundeline poistekoor, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, teekond” ja lõpuks IV sümfoonia. Dirigent dirigendipuldis Arvo Volmer. Paul Mägi taktikepi all kujunes koostöö ERSO, Kava oli kokku pandud nii, et anda läbilõige Indrek Vau, Rauno Elpi ja Toomas Vavilovi meie ühe geniaalsema helilooja pärandist. vahel tõeliselt meeldejäävaks. /-/ “Kontsert oli hingestatud interpretatsiooni ja hästi koostatud kava tõttu ülimalt meeldejääv, Vitaalse ja elurõõmsa Veljo Tormise Tamberg sest “Sisalik” moodustas Viienda sümfooniaga sünnipäevakontsertidel astus üles ka dramaatiliselt mõjuva raamistuse ning ka maestro ise. Kontserditsüklis “Regilaul ja solistidega teosed näitasid veenvalt helilooja Tormis” esitles Aarne Saluveer koos ETV käekirja mitmekesisust.” Gerhard Lock, ajakiri tütarlastekooriga eesti rahvalaule, mida Muusika, 6/7 helilooja oma kompositsioonides kasutanud, ja Hea meel oli, et taas kõlasid stseenid lõpuks lauldi viise lausa koos rahvaga. balletimuusikast “Sisalik”, teosest, mis seni veel lavastamata, kuid mille noodid nüüd korralikult noodigraafikasse pandud, ootama sündi teatrilavale. Veel kõlasid Klaverikontsert, “Kolm sonetti” ning V sümfoonia. Eriti tõstsid kuulajad esile Kadri-Ann Sumera meisterlikku mängu. Tormis Eesti Kontserdi aastaraamat 2010 Koostöös Nargen Operaga korraldatud Pärdi VII rahvusvaheline pianistide festival Klaver improvisatsiooniline kompositsioon, mis ei ole pidunädalate raames toimus mitu projekti, 23.–31. X siiski muusika (pardon!).” mis pühendatud Arvo Pärdi loomingule. Hooaja üks olulisemaid ja ka suurima publiku Leelo Kõlar, Teater Muusika Kino, jaanuar Eesti Rahvusmeeskoor esitas koos dirigent arvuga klassikalise muusika sündmuseid oli 2011 Risto Joosti ja organist Ene Salumäega kahtlemata Robert Schumanni ja Fryderyk “Huvitavaks pidepunktiks oli nüüdis- ja Tallinnas, Rakveres, Paides ja Jõhvis