Eesti Esimesel Popkooripeol

muusikaajakiri Nr 4 suvi 2012

persoon Dmitri Bertman teeb teravat teatrit Vanemuise kontserdimaja 15 vahvat aastat Olav Ehala vanaisa, kel lastelaulud pagasis Noored Ain Anger ja Ivo Linna laulavad oodi rokivad ooperisaarele Eesti esimesel popkooripeol

Uudised Kontserdikava Plaadisoovitused• 1 • Sündmustesuvi galerii 2012 Uus Audi A6 allroad quattro on kohal.

Audi A6 allroad 3.0TDI q Aut (180 kW/245 hj); keskmine kütusekulu 6,3 l/100 km; keskmine CO₂ emissioon: 165 g/km.

Audi Tallinn Paldiski mnt 100a Telefon: 611 2000 E-mail: [email protected] Audi Kuressaare Tallinna tn 61a Telefon: 453 0100 E-mail: [email protected] Audi Pärnu Tallinna mnt 87e Telefon: 444 7130 E-mail: [email protected] Audi A6 allroad 3.0TDI q Aut (180 kW/245 hj); keskmine kütusekulu 6,3 l/100 km; keskmine CO₂ emissioon: 165 g/km. sisukord

Tegus muusikasuvi 23 Rahvusmeeskoori reisisuvi Kui kalendri järgi arvutada, on ilmselt seda- moodi, et kogu suve toimub suuremates ja väiksemates paikades üle Eesti mõni muusikasündmus, mida peab ilmtingimata 8 väisama. Suur rõõm on siinkohal tõdeda, et Eesti Kontsert aitab sellele kõigele ka jõud- sasti kaasa. Näiteks tasub sõita Tartusse, kus suve sisustab festival Klaaspärlimäng, mehiselt kõlab meeste laul sealsetel Põhja- ja Balti- maade meestelaulu päevadel. Noored rokivad nii et müriseb 30. juunil peetaval suurel Eiki Nestor – popkooripeol ning Tartu Vanemuise kontser- 24 dimaja reklaami võiks samuti jälgida, sest 6 Uut muusikamaailmas melomaani alatihti leiab sealt mõne põneva esineja, kel- muusikaline lega tutvust teha. 8 Las noored rokivad! Või siis minna avastama Ida-Virumaad – Vestlusringis Birgit elu millal te viimati käisite Kohtla-Järvel või Silla- 24 mäel? Piirid on inimeste peas kinni, nendib Õigemeel, Lenna Kuurmaa, sõnaosav Juku-Kalle Raid ja hoiab Ida-Viru- Ott Lepland ja Uku Suviste maal peetavale festivalile „Seitsme linna 26 Suure-Jaani suvemuusika muusika“ pöialt. Suure-Jaani on väike, aga 12 Vanemuise kontserdimaja 28 Pärnu suvi toob kokku tubli – peab samuti oma festivali üleval –, ja 15 vahvat aastat Tallinna vanalinn ühes müstilise väravatorni Järvide muusikapere ja orelifestivaliga on turismimagnet niikui- nii. Saaremaal ooperipäevadel saab kuulata 30 Bukett maestrole: milliseid enneolematult palju põnevat ooperit, sest lilli kontserdil kinkida? tänavuseks peakülaliseks legendaarne lavastaja Dmitri Bertman oma ooperiteatriga 32 Suure südamega Moskvast, või siis lastegalal oma kõrvaga veenduda, kuidas koos laulavad Olav Ehala orelifestival uudisteost mitte-mandri-mehed Ain Anger 33 See müstiline Väravatorn ja Ivo Linna. Pärnu suvi on jällegi Järvide ja 12 muidugi maailmatasemel muusika päralt. 34 Olav Ehala – vanaisa, Perekond Nestor sõidab Hiiumaale, kuulab häid plaate ja vähemalt Eiki Nestor lubab 16 Ooper toob maailma- kel lastelaulud pagasis minna sealsele Sõru Jazzile. Tõeline melo- nimed Saaremaale maan juba teab, et muusikal on üks eriline omadus – ta võib su väikest maailma muuta. Lavastaja Dmitri Bertman Loodame siiralt, et suvine Aplaus aitab 19 teil muusikasündmuste valiku kergemaks ja külvab ooperis selgemaks muuta! teravust 34 Südamega kuulamist soovides, Katrin Klein 38 Igor Garšnek tutvustab Eesti Kontserdi turundus- ja plaadiriiuli pärleid müügiosakonna juht 41 Galerii 19 43 Gallup: ärimehed, miks toetate muusikat? Muusikaline Ida-Virumaa 21 Muusikasuve küsitlus – ootab külalisi 45 milliseid üritusi väisavad 22 Rokk või rahvalaul? Eesti tuntud inimesed? Mõlemad koos! 46 Eesti Kontserdi suvi

Ajakirja Aplaus annab välja Eesti Kontsert Tootja: Profimeedia Keeletoimetamine: Tiina Talts Reklaam: Nordicom, tel: 56 66 77 70 Trükk: Kroonpress suvi 2012 • 4 • persoon uudised

Helisalvestis tähistab 110. sünnipäeva Tähistamaks väärikat juubelit, nimelt 110 aasta möödumist esimesest klassikalise muusika salvestusest, asutas Briti muusikaajakiri Gramophone kuulsuste galerii. Nii soovib ajakiri tunnustada kõigi nende ini- Kevin Zhu meste pühendumist, kes on aastate jooksul panustanud klassikalise muusika salvesta- misse. Esialgsest nimekirjast leiab üle viie- saja muusiku, kelle hulgast Gramophone’i USA viiuldajad tegid ajakirja ja kodulehe lugejad valisid välja parimad. Esimesed 50 nime avaldatakse ajakirja Menuhini konkursil ilma maikuu numbris. Esimesed kohad kuulsuste galeriis kuuluvad legendaarsetele dirigen- Esimest korda ilmakuulsa Yehudi Menuhini saavutas esikoha 11-aastane Kevin Zhu, tidele, seal troonivad Herbert von Karajan, nimelise viiuldajate konkursi ajaloos toimus kes on konkursi paarikümneaastase ajaloo Claudio Abbado ning Leonard Bernstein, see väljaspool Euroopat – sedapuhku astu- jooksul noorim esikoha võitja. Vanemas gru- esinelikusse on mahtunud ka sopran Maria sid noored viiuldajad aprillikuu alguses võist- pis saavutas esikoha 18-aastane Kenneth Callas. Loomaks traditsiooni, saavad lustulle Hiina pealinnas Pekingis. Nii noore- Arthur Renshaw. Võiduga kaasneb rahaline Gramophone’i lugejad maikuu numbriga mas kui ka vanemas vanuserühmas võitsid preemia, samuti esinemisvõimalused maa- kaasa CD-plaadi, millel Karajani juhatab esikoha Ameerika Ühendriikide viiuldajad, ilma erinevates paikades. Kahe aasta pärast Brahmsi 2. ja Beethoveni 5. sümfooniat. žüriiliikmete sõnul oli mängijate tase era- toimub konkurss Texases. kordselt kõrge. Nooremas vanuserühmas Uus netikülg vahendab Bachi medal keelpillide müüki Internetis loodi uus veebilehekülg Amati läks Jaapanis- International Directory, mis tegeleb kvali- teetsete keelpillide müügiga. Pillid on müü- se ki pannud vahendajad ja müügimehed üle Leipzigis, mis seotud helilooja J. S. maailma. 2014. aasta jaanuarini on müügi- Bachiga, kuulutati välja tänavune Bachi kuulutuste lisamine veebileheküljel tasuta medali saaja. Selle pälvis klahvpillimän- ja infot pillide kohta leiab aadressilt www. gija ja dirigent Masaaki Suzuki – muu- amati.com sik, kes kutsus Jaapanis kokku esimese ajalooteadlikest muusikutest koosneva ansambli, tema Bachi interpretatsioone peetakse põhjalikult läbitunnetatuteks ja stiilitäpseteks. Lisaks aktiivsele muu- sikutegevusele on M. Suzuki Tokio muu- sikaülikooli oreli- ja klavessiiniprofessor. Medal antakse jaapanlasele üle 8. juunil, mil Leipzigis toimuvad Bachi pidunäda- lad. Medalit antakse välja alates aastast 2003, varasematel aastatel on Bachi medali pälvinud näiteks Frieder Bernius (2009), Hermann Max (2008), Niko- laus Harnoncourt (2007), Ton Koopman Masaaki Suzuki (2006), Sir John Eliot Gardiner (2005).

suvi 2012 • 6 • uudised

Universal toob turule Benjamin Britte- uue klassikalise muusi- jõu- ka plaadimärgi ni käsikiri Plaadifirma Universal Music Rock juurde rajati uus plaadimärk, mis kannab nime dis Suurbritannia Mercury Classics. Plaadimärgi eesmärgiks on tuua plaaditurule värske ja omanäoli- rahvusraamatukokku se interpretatsiooniga klassikalist muusi- Suurbritannia rahvusraamatukogu kat. Mercury Classicsi märgi all hakkavad sai hiljuti oma valdusse Benjamin salvestama ennekõike noored Britteni teose “The Young Persons muusikud, aga ka küpsed Guide to the Orchestra”. Käsikiri, artistid, kes soovivad mida peeti kadunuks, on väga hästi avardada oma kunstilist säilinud ja arvatavasti pärit aastast horisonti. 1945. Möödunud aastal käsikiri Uus plaadimärk leiti, selle ostis üks välismaalane, rajatakse n-ö vana- kes plaanis käsikirja Inglismaalt väl- le põhjale, nimelt ja viia. Kultuuriväärtuste komitee 1940. aastatel loodud seadis aga käsikirjale ajutise eks- Mercury märgile, mille pordikeelu, seega jääb see esialgu all plaadistati peamiselt Suurbritannia rahvusraamatukok- progressiivset pop-džäss- ku. The British Library valduses on folkmuusikat. ka teisi väärtuslikke heliloomingu Plaadifirmat hakkab juhtima Universali käsikirja eksemplare, näiteks sel- teise tütarfirma Deutsche Grammophon listelt heliloojatelt nagu Ed. Elgar ja juht Alexander Buhr, kes on aidanud karjää- ri sillutada sellistel rahvusvaheliselt tuntud G. Holst. Benjamin Britten muusikutel nagu hiina pianist Lang Lang ja ameerika viiuldaja Hilary Hahn. fookus

Nooredrokivad võimsalt Nüüd nad tulevad mürinal kõik! 30. juunil leiab Tartus aset suur ühislaul- mine – suurima solistide arvuga pop-džäss-rokk laulupidu, kus 5000 noort koorilauljat koos solistidega toovad lavale eesti heliloojate kullafondi.

Tekst: kristel kossar Fotod: Anu hammer, toomas volkman, scanpix, eesti kontsert

olistidena astuvad üles Maarja- Liis Ilus, Hedvig Hanson, Lenna Kuurmaa, Birgit Õigemeel, Gerli Padar, Uku Suviste, Koit Toome, Kristjan Kasearu, Jaan Pehk, Ott Lepland ja Genka. Neid saadab Slaiendatud Estonian Dream Big Band koos ansambliga Apelsin. Lisaks solistidele astub üles 5000-liikmeline ühendkoor, kus lauljaid leiab pea kõikidest Eesti paikadest. Solistid kinnitavad, et on juba väga põnevil – saab näha, kuidas näiteks ”Rapuntsel“ või mõni muu päris uus lugu kooriga välja kukub!

Mis tundega ühislaulmisele vastu lähete? Birgit Õigemeel: Loodan, et kontsert tuleb selline, mida enne Eestimaal kuuldud ei ole. Ootan ilusat ilma, toredat publikut, ilusat muusikat ja head energiat! Usun, et kui need neli asja on kohal, tuleb ka kontsert väga või- mas. Mina ootan iseäranis lavalist kohtumist ansambel Apelsini liikmete ja Jaan Pehkiga. Nimelt on nad sellest listist ainsad, kellega ma veel koos laulnud ei ole, ja nad on kõik suurepärased muu-

kevad 2012 • 8 • fookus sikud, nii et suur au on nendega lava jagada. tima Thule lugu ”Aed“. Kindlasti on rokkiklas- Lenna Kuurmaa: Olen täitsa põnevil, sikaks saanud Ruja – Alenderi ja Rannapi kuidas näiteks ”Rapuntsel“ kooriga kõlada looming. võib, see on ju päris uus lugu. Kahtlemata Ott Lepland: Kindlasti ei saa me üle ega on tänapäevaseid poplugusid kooriseades ümber Raimond Valgre loomingust, samu- huvitav kuulata. Ma olen solistina varem ka ti Olav Ehalast, aga ka Rein Rannapist ja kooriga esinenud, näiteks mõne aasta eest Tõnis Mägist. Mul on olnud tore võimalus kõlas öölaulupeol minu enda lugu, see oli laulda Ehala loomingut tema juubelikontser- väga tore kogemus. Eks närv tuleb vast sis- dil. Tema kirjutatud lood on juba levimuusi- se, nagu lavale minnes ikka. Selleks, et kõik kaklassikaks saanud. Valgret olen laulnud õnnestuks, tuleb anda endast maksimum. väiksemas seltskonnas, esitanud olen tema Ott Lepland: Usun, et sellest tuleb või- loomingut vaid Otsa-kooli ajal praktikatun- mas asi! 5000-pealine koor on kõva tase. nis. Uku Suviste: Ühislaulmistel ja laulupidu- Uku Suviste: Mina esitan ühislaulmisel del on asja mõte just see ühtsuse tunne, kui selliseid lugusid nagu ”Tule kui leebe tuul“ suur mass inimesi koos laulab, seda oleks ja ”80’s Coming Back“. Lemmikuid on läbi tore tunda ka Tartus toimuval ühislaulmisel. aegade päris palju tekkinud, hindan kõrgelt Need lood on koori esituses kahtlemata Tõnis Mägi loomingut ja tema esitatut. Mikk väga võimsad ning huvitav on kuulda tuntud Targo lood on olnud väga hingelähedased. lugusid vähe teises võtmes. Kahtlemata Ehala looming on üks suur nos- talgia, samuti Gunnar Grapsi lood. Nimesid Millised lood ja loojad on teile süga- võib päris palju ette lugeda, kuid mul on hea vaima mulje jätnud? Kelle panust eesti meel, et saan just sel kontserdil laulda laulu levimuusika kullafondi võiks välja tuua? ”Tule kui leebe tuul“, mis on läbi aegade ol- Birgit Õigemeel: Kindlasti laulan sel kont- nud väga jõuline ja hea lugu. serdil midagi Rannapi repertuaarist. Armas- tan muidu ka väga Arne Oidi lugusid ja ei saa mainimata jätta Tõnis Mägit. Minu jaoks on nemad kolm kõige ilusama käekirjaga he- liloojat läbi aegade. Lenna Kuurmaa: Mulle meeldib väga Ul-

• 9 • suvi 2012 fookus

Laval on ka 5000-liikmeline ühendkoor. Lenna Kuurmaa: Mina laulsin ETV tütar- Missugused on teie enda koorilaulu- lastekooris neljandast kuni kuueteistküm- kogemused ja kõige esimesed või kõige nenda eluaastani, nii et olen laulupidudel eredamad mälestused ühislaulmisest, ja koorifestivalidel käinud peaaegu kogu laulupeost? oma elu. Koorilaulus on tunda, kuidas Birgit Õigemeel: Olen oma elu jooksul iga väikene detail on väga oluline ja osalenud peaaegu kõikidel laulupidudel võimas, koorilaul on armas, vägev ja – kas siis ema-isaga kuulaja rollis või Las- võimas! teekraani laulustuudio lastekooriga lauljana. Uku Suviste: Olen kooli ajal päris Puudusin vaid ühel korral – eelmisel aastal, pikalt laulnud Lydia Rahula juures kuna osalesin Värskas Vanemuise muusikal- Tallinna Poistekooris, millega käi- sime esinemas lisaks erinevatele Eesti linnadele ka Saksamaal, Rootsis, Soomes, Taanis ja Lee- Noortel on ju endal dus. Poistekoor reisis päris tihti ja loomulikult käisime kooriga ka ka tore laulda popmuusi- laulupidudel. Noorte laulupeol oli kohe eraldi seatud rokiblokk – kuidas suhtute kat, millega sellesse, kui koorid rokki, poppi ja džässi esitavad? Birgit Õigemeel: Minule kui noo- nad üles on rele inimesele meeldib väga kuulata ja ka esitada laule uutes ja huvita- kasvanud. vates seadetes ning ma usun, et roki, popi ja džässi toomine laulupeo muusikasse annab kontserdile väga etenduses ”Peko“ –, kuid siis kuulasime palju värskust ja särtsu juurde. ikkagi koos teiste näitlejatega laulupeokont- Lenna Kuurmaa: Muidugi on vah- serdi ära. Laulupidu ja ühislaulmine on minu va kuulata kooriseades rokilugusid jaoks väga oluline sündmus, sellist võimast ja noorte laulupidu on selleks sobiv ja südamelähedast tunnet ei saa ja ei koht. Mulle endale meeldivad aga oska ma mujal kogeda kui ainult väga ka klassikalised koorilaulud, seal. Loodan, et suudame sarna- näiteks ”Koit“, ”Ta lendab mesi- se tunde ka 30. juunil Eesti rah- puu poole“, ”Laul Põhjamaast“ vani tuua. või ”Mu isamaa on minu arm“. Ott Lepland: Väikse poisina Ott Lepland: Ma arvan, et see laulsin Jüris mudilaskooris, aga on ainult teretulnud! Koor võiks laulda ka põhiline koorikogemus jääb muud repertuaari peale koorimuusika. WAF-kooris laulmise aega, sealt Noortel on ju endal ka tore laulda pop- sain kõige ägedama kogemuse, muusikat, millega nad üles on kasva- kui käisime kooriga esinemas nud. Nüüd on õnneks palju popiklassikat ”Laululahingus“. Kindlasti ootan ka noorte laulupeo kavas, minu meelest ka laulupidu, et saaks uuesti on see ainult tervitatav, mulle meeldiks laulukaare alla laulma minna. väga seda kooriga laulda.

suvi 2012 • 10 •

kontserdimaja

Vanemuise kontserdimaja 15 aastaga poolteist miljonit külalist ∂ “Sada aastat tagasi kirjutas Tartu muusikakriitik, et tuntud ungari pianisti klaverikontserti oli kuulama tulnud kaheksa muu- sikahuvilist,” kõneleb Vanemuise kontserdimaja juht Kulvo Tamra. “Sellist ebamugavat olukorda nii esinejatele kui ka publikule ma õnneks viimasest 15 hooajast ei mäleta.” ∂ Tekst: Aigi Viira Fotod: Scanpix ja eesti kontsert

suvi 2012 • 12 • Kulvo Tamra

anemuise kontserdimaja hakkas tartlastele kontserdielamu- si pakkuma aastal 1998. Eesti Kontserdi toonase asedirektori Aivar Mäe juhtimisel renovee- riti põhjalikult Vanemuise kont- Vserdisaal ning loodi Eesti Kontserdi osakond – Vanemuise kontserdimaja, mis oli esimene pääsuke väljaspool Tallinna. Kulvo Tamra ütleb, et toonane Vanemui- se kontserdisaal oli amortiseerunud ning ei vastanud kaasaja tehnilistele nõuetele. Talveperioodil puhus fuajeeakendest sisse jahe tuul, olematu kaja toetas vaid helivõi- mendusega muusikasündmusi, aga mitte akustilisi kammer- ja sümfooniakontserte. Vanemuise kontserdimaja laval ülesastunud muusikute hinnangul on praegune saalia- 15 aastaga poolteist kustika esinejale mugav ja inspireeriv. “Hea, et need trummid saaliuksest sisse mahtusid.” Mitte üksnes akustika ja toasooja parane- nud olukord ei tee Kulvo Tamrale rõõmu. miljonit külalist Suurte ehitustööde aegu ehitati majja ka lift. “Tundub ju imelik, et mis see lift siis ära ei ole,” muigab kontserdimaja juht. “Aga tegelikult on meil majas tohutult palju transat vaja teha. Suured kollektiivid tulevad ja lähevad rekkatäite asjadega – tonnide viisi tuuakse igasugu instrumente majja. Koormaautolt mahavõetud kraam sõidab ratastel lavale. Näiteks külastas Tartut trummide ansambel Kodo Jaapanist, suuremate instrumenti- de läbimõõt küündis 2,5 meetrini. Sellised asjad tuleb trepist ja käe otsas lavale viia – hea, et need trummid üldse saaliuksest sisse mahtusid.” Kulvo Tamra märgib, et üldjuhul vahe- tatakse ebameeldivate üllatuste enneta- miseks eelnevalt infot, aga tuleb ette ka ootamatusi. “Viimase 15 hooaja jooksul on Vane- muise kontserdimaja külastanud aukartust- äratav hulk mainekaid muusikuid kõikidelt kontinentidelt. Suurte muusikakollektiivide jõudmine Eestisse, sh Tartusse, on suhte-

• 13 • suvi 2012 Laine Randjärve teine kodu Praegune riigikogu asespiiker, endine Vanemui- se kontserdimaja juht Laine Randjärv võib õigu- sega öelda, et 1998. aastal avatud Vanemuise kontserdimaja on talle kui oma laps. “Sellest hetkest alates, kui Aivar Mäe mulle ettepaneku tööle tulla tegi, läks enamvähem 9 kuud aega, kui see maja avati,” ütleb Laine Randjärv. “Vahepeale jäi see aeg, mil lõhkusime vana lava ning ehitasime vanale kes- tale igas mõttes uue sisu. Ühelt poolt oli see kui sümbol, teisalt oli traagiline, kui kirves löödi kontserdisaali, kus olin ka ise päris palju esinenud. Oli vastuoluline tunne. Ühelt poolt suur ootus ja teisalt mälestuste kallale minek.” Samas ütleb Laine, et Vanemuise kontserdimaja aeg oli üks põnevamaid perioode ta elus. Lühikese aja jooksul sai luua midagi nii suurt ja mõnes mõttes ka igavest. Alates majast endast ja lõpetades väikesest, kuid perfektsest meeskonnast. “Minu koostöö Kulvoga, kes praegu Vanemuise kontserdimaja juhib, toimus juba muusikaakadeemia Tartu filiaali aegu. Üt- lesin talle kohe, et kui tema minuga Vanemuise kontserdimajja ei tule, siis ma ei tea, kas võtan selle koha vastu. Ma hindan väga nii teda kui ka kogu stabiilset tiimi. Kõik töötajad olid fanaa- tikud, kõigile meeldis seal töötada. Eesliinil on kindlasti kassa ja need, kes uksel ja garderoobis inimesi tervitavad.” Toona sai Laine Randjärve sõnul loodud suisa uus kontseptsioon, mille järgi hakati suhtuma kontserdikülastajasse kui klienti. Igas mõttes. “Aivar, Eesti Kontserdi direktor, nõudis meilt hullumeelset fantaasiat,” meenutab Laine Randjärv. “Soovitas meil välja mõelda erinevaid variante, milleks see maja võiks sobida. Kui Keskeltläbi on kontserdimaja keegi tahab karusid või madusid, siis lihtsalt tuleb leida võimalus taoline üritus korraldada.” Kui esiotsa oli märksõna “karud ja maod” vaid külastatavus aastas suurem näide, siis juhtumisi sai see teoks, kui kontserdimajja saabus tsirkus Venemaalt. “Viisime ühe karu liftis teisele korrusele ja teine karu, kes ei kui Tartu elanikkond. julgenud liftiga sõita, veeti trepist üles. Kõndis kahel jalal,” naerab Laine Randjärv. “Üks lugu liselt keerukas, sõltudes paljudest asjaolu- “Võib-olla tundub paljudele, et kontserdi- oli ka selline, et püüton oli lava taga kastist dest, kuid otsustavaks teguriks osutub ikkagi maja ja teater on üks ja seesama Vanemui- lahti pääsenud. Olin valves, läksin lava taha raha,” sõnab Vanemuise kontserdimaja juht. ne,” räägib kontserdimaja, “aga Vanemuise ja vaatan: madu!” Naiselikku kiljatust tol het- Seoses masu saabumisega kahanesid teater on repertuaaripõhine etendusasutus, kel lavataguses ei kostnud – etendus ju käis. kontserdikorraldamise võimalused ning kontserdimaja hooaja kontserdiplaaniga pro- Lahtipääsenud püütonist kuuldes otsiti kiiresti strateegiad tuli ümber vaadata. Kontser- jektipõhine asutus.” Kui Vanemuise teatris inimene, kes roomaja tagasi kasti utsitaks, ent dipileti käibemaks liikus viielt protsendilt valmistatakse uuslavastust ette mitu kuud, direktriss taaskohtumisest ei pääsenud. “Pärast kahekümnele. “Kuigi kaupade ja teenuste mis jääb mängukavasse pikaks ajaks, siis tehti selle püütoniga pilti,” meenutab Laine hinnad näitavad viimastel aastatel pidevat kontsert kui nähtus on hoopis teine: iga pro- Randjärv, kellele päeva lõpuks püüton ümber tõusutrendi, oleme suutnud piletihinnad jekt on ainukordne. kaela pandi. “Öeldi, et võtku ma platsi. Lasin hoida enamvähem taskukohased,” ütleb ennast ära rääkida. Küsisin siis, kas ta ei ham- Kulvo Tamra. “Tutvustada ja populariseerida Kontserdimaja igapäevatöös musta. Öeldi, et ei hammusta, vaid kägistab. kvaliteetmuusikat ning muusikuid kodu- ja Oli küll kerge šokk… Selles majas on üle ela- välismaalt ongi Eesti Kontserdi olulisemaid on ette tulnud kõike tud igasuguseid asju. Aga ma lähen sinna alati missioone. Kindlasti pole vähetähtis uue “Üldjuhul saabuvad muusikud valmispro- nagu koju. Tunnen, et olen seal oodatud ja see publiku leidmine ja kasvatamine ja heade duktiga, soovides pelgalt akustikaproovi,” maja laeb. Emotsionaalses mõttes.” kontserditraditsioonide säilitamine.” kõneleb Kulvo Tamra. “Tänu lühikesele ette- suvi 2012 • 14 • persoon

Teatrit ja kontserdimaja koostöö Paavo Nõgene, Vanemuise teatri direktor: “Koostöö kontserdimajaga annab meile ennekõike võimaluse korraldada kahes majas korraga toimuvaid sündmusi, nagu traditsiooniline aastalõpuball, kus ühes saalis on teatraalsed etteasted ja teises tantsusaal, või vabariigi aastapäeva vastuvõtt. Lisaks teeb teater kontserdimajaga koostööd Vanemuise sümfooniaorkestri kontsertide korraldamisel nii Tar- tus kui ka teistes Eesti Kontserdi kontserdimajades. Kolmandaks tooks esile alati sõbralikud suhteid mõlemas majas töötavate vanemuislaste vahel. Vanemuise teatrit ja kontserdimaja seob tihe ja meeldiv koostöö.”

Muusika Tartu suves

Rahvamuusika päevad • 19.–20. mai Rahvamuusikapäevadel osalevad Tartus, Tartu- maal ja ka mujal Eestis tegutsevad rahvamuusi- kud: rahvamuusikaansamblid, folklooriansamb- lid, külapillimehed ja üksikpillimehed. Kokku ootame ligikaudu 150 rahvamuusikut.

Arhailise loomingu festival RegiÖÖ 25.–27. mai • www.traks.ee RegiÖÖ festival keskendub eelkõige Eesti ja Läänemere maade arhailisemale kihistusele muusikas, laulus ja tantsus. Peamiseks eesmär- giks on tutvustada ammuste aegade muusika- traditsioonide kaudu meie maailmapildi juuri. Tänapäeva inimesele antakse festivali kont- valmistusajale nõuab see meie maja tööta- Tartusse saabus tšarterreisiga Stuttgardi sertidel ja õpitubades osaledes võimalus tunda jatelt täpset, kuid paindlikku ja loomingulist kammerorkester. “Kuna tol ajal ei tehtud Tar- ennast esivanemate pärandi kandjana. suhtumist.” tusse liinilende, polnud lennujaamas ka reise “Kontserdimaja väike innukas meeskond teenindavaid tehnilisi töötajaid,” naerab Kulvo XI Eesti heliloojate festival Tartu Jaani kirikus püüab alati anda endast maksimumi, et Tamra. “Läksime kollektiivile, kuhu kuulus 7.–10. juuni • www.composer.ee tagada võimalikult hea lavavalgus, korraliku 70 inimest, vastu. Tollal kehtis Euroopa rii- Eesti heliloojate festival toob kuulajate ette es- võimendusega heli, laitmatu publikuteenin- kidega ju ka veel viisarežiim. Kontserdimaja maklassilise kava eesti nüüdismuusikast. dus, mugavus,” selgitab Kulvo Tamra. Mõis- lavameister õngitses lennuki pagasiruumist tagi on Vanemuise kontserdimaja inimestel kohvreid, mina tõstsin neid mikrobussi, len- Põhja- ja Baltimaade meestelaulu päevad oma igapäevatöös kõike ette tulnud. “Meil nujaama direktor oli bussijuht. Orkester vaa- Tartus • 15.–17. juuni • www.tartu2012.eu/ on olnud sellinegi situatsioon, et ekskavaa- tas üllatunult pealt – mis toimub?” Kokku- indexest.html tor kaevas Tartu kesklinnas ja lõhkus ära võttes sujus kogu saabumisprotsess kiirelt, Hoidmaks poiste- ja meeskooride laulutradit- elektrikaabli, mis toitis tervet kesklinna. kuigi ebaharilikus võtmes. sioonide järjepidevust Läänemere regioonis, Tartu kesklinn oli kottpime, kaasa arvatud Vaatamata väikesele meeskonnale on korraldab Eesti Meestelaulu Selts koostöös Vanemuise kontserdimaja. Sellised hetked 15 aasta jooksul kogutud publikuarv aukar- Põhjamaade Lauljate Liiduga 15.–17. juunini on närvesöövad. Kontserdi alguseni oli jää- tustäratav – 1,5 miljonit inimest. “See on Tartus Põhja- ja Baltimaade meestelaulu päe- nud umbes 2 tundi, esinejad saabusid pime- rohkem kui Eestis elanikke,” avaldab Kulvo vad, kuhu ootame osalema mees- ja poistekoo- dasse majja ja keegi ei osanud arvata, kas Tamra. “Keskeltläbi on Vanemuise kontser- re kokku rohkem kui 4000 lauljaga. elekter tuleb tagasi või mitte,” meenutab dimaja külastatavus aastas rohkem kui Tartu kontserdimaja juht. “40 minutit hiljem val- elanikkond. Kõik sündmused kokku alates Festival Klaaspärlimäng • 19.–24. juuli gus siiski saabus ja kontsert toimus plaani- kontsertidest, konverentsidest ja lõpetades www.erpmusic.com päraselt. Aga pole halba heata – selle juhtu- tsirkusega – 100 000 külastajat.” Sama suur Igasuvine muusikafestival Klaaspärlimäng mi tõttu sai Tartu kesklinn ringvoolu. Enam hulk esinejaid on Vanemuise kontserdima- (Glasperlenspiel) on inspireeritud Hermann selliseid olukordi ei saa juhtuda.” jas 15 hooaja jooksul üles astunud. Eesti Hesse samanimelise romaani ainestikust, mis- Teine juhtum, mis Kulvo Tamral eriti ere- Kontsert on korraldanud umbes 1200 kont- tõttu püütakse muusikat vaadelda ja esitada dalt meeles, oli kümme aastat tagasi, kui serti. Seda pole sugugi vähe. ebatavalisest vaatenurgast.

• 15 • suvi 2012 .. kulakost

Dmitri Bertman tänapäevaselt terav

suvi 2012 • 16 • .. kulakost ∂ Saaremaa ooperipäevade 2012 ühe peakülalise, Moskva ooperiteatri Helikon kunstilise juhi Dmitri Bertmani lavastuste kohta kirjutavad kriitikud, et siin tuleb ooperit mitte kuulata, vaid pigem vaadata. Kuulus üle ilma, üliedukas, originaalne ja vaba oma kunstilistes otsustes∂ – see ongi Dmitri Bertman.

Tekst: Jelena Skulskaja Fotod: eesti kontsert

riitikud tavatsevad heas mõttes hetkeks lavale, et armunud krahv Almavivat “huligaaniks” peetava lavastaja Boriss Godunov kitarril saata). Beaumarchais’ komöödia lus- tööd aga kaunis teravalt luubi alla takas ja nutikas kammerteener Figaro on võtta. muundunud aga tänapäeva liikumapanevaks Bertman võtab kätte ja eks- jõuks: sile tätoveeritud sell, kes silmnähtavalt perimenteerib materjaliga kart- huvitatud vaid sellest, kui kõva kopikas ühe Kmatult – kõik pole nii, kui teile näib! Nii võib või teise tehingu pealt tema kaukasse kukub. ta vabalt tuua “Armastuse kolme apelsini Vaataja ees avaneb karneval, täis lusti ja lõbu, vastu” tegevuse tänapäeva Rubljovkale, imelikke juhtumisi, kummalisi kujusid ja nalja vene rikkurite elupaika, või siis läheb sõna on rohkem kui rubla eest. otseses mõttes vaatajate sekka, nagu näi- Ameerika helilooja Jay Reise’i ooperi tas tema “Figaro pulm”: lauljad, kehastades “Rasputin” lavalugu võib ette aimata: see aiastseenis kuulsaid armunuid, kõndisid on täis tumedat õudu ja ängi, mille keskel parteris ringi ning esitasid oma aariad otse figureerib salapärane Rasputin. Lavastaja kuulajaile. tähelepanu näib köitvat peategelase eroo- tilisus (eks räägitud ju legende Rasputini loomalikust külgetõmbejõust, mis aitaski Prostituut Carmen ja vene rikkad tal imbuda nii Vene tsaari lähikonda kui ka Kuidas algsest muusikalisest tõukest sünnib allutada oma tahtele pool ilma) – lavastus mäng Bertmani moodi, tõestas ta lavastuses algab plebeide orgiaga, milles pole küll ilu “Teatridirektor”, millesse põimis oskuslikult ega erootikat, kuid on valmisolekut astuda Puškini tekstile loodud “Mozarti ja Salieri” vahekorda niipea, kui Jumala asemik selleks teema, täiendas seda Salieri muusikaga, de- käsu annab, ning kõik kokku moodustab kui monstreerimaks Mozarti ja Salieri vahekorda. elu ja surma, rõveduse ja püha, ilu ja deka- Kuigi võiks oletada, et Puškini tekst ei jäta va- dentsi saatusliku karnevaliöö. baks ümberkäimiseks palju võimalusi, suutis Mussorgski ooperi “Boriss Godunov” Bertman leida just need repliigid, mis tema tõi Dmitri Bertman lavale Dmitri Šostakovit- tervikut teenivad. Moskva ooperiteater Helikon on Saaremaa ši 100. sünniaastapäevaks, võttes ette just Tänapäevane on ka Bertmani “Carmen” ooperipäevadel sel aastal lavastustega: tema redaktsiooni kuulsast lavaloost. Lavas- – romantilised loorid sellelt loolt on lan- T 17. juuli kell 20 Kuressaare lossi ooperimaja tuse keskmeks on ta valinud troonipärija – genud. Publiku ees avaneb räpane asum MUSSORGSKI “BORISS GODUNOV” mõnes mõttes sümboolne käik, vaadeldes roppusi täiskritseldatud telliskiviseinaga, K 18. juuli kell 20 Kuressaare lossi ooperimaja tänapäeva, kus tippurühkimine näib olevat mille taustal odav prostituut Carmen kliente ROSSINI “SEVILLA HABEMEAJAJA” ainuvõimalik teekond ja troon (olgu selleks teenindab. Viimane, nahktagiga motomees R 20. juuli kell 20 Kuressaare lossi ooperimaja näiteks merevaatega kabinet suurkorpo- ähvardab üht teist klienti, Joséd, sõjaväest REISE “RASPUTIN” ratsiooni juhi nimesildiga uksel) ihaldatud pagenud desertööri, narkomaani, kelle käsi sihtmärk. Ajalugu, rahvas ja tema lugu kah- määrib oma komandöri veri. Kuid nii kum- vatuvad trooni kõrval ning köisraudteel, mis maline kui see ka pole, just siin, ehk mingil ooperi “Wallenberg” lavastamise eest Maar- tippu tirima peaks, ripub päris mitu rivaalit- määral Tarantino jt räigest kinokünismist na- jamaa Risti teenetemärgiga pärjatud) Dmitri sevat kandidaati... katatuna, rullubki lahti armastuslugu, mida Bertman koos oma ooperiteatriga Helikon Kokkuvõtteks tuleb nentida, et Dmitri Bizet’ muusika kogu oma kires ja ahastuses Saaremaa ooperipäevade publikule vaatami- Bertmanil on õnnestunud saavutada seda, jutustab. Bertmani “Carmen” on ühtaegu nii seks kolm sensatsioonilist lavastust. Neist mis ooperilavastajatel tihti püüdmatuks jääb skandaal kui ka poeesia meistriklass. kõige märkimisväärsemaks tuleks pidada – luua ooperis (teatri)kunst. ehk “Sevilla habemeajajat”. Võiks ju arvata, et Bertmani kunst on oma olemuselt põnev, absurdikoomika suurmeistril Bertmanil pole mitmetahuline vaatemäng, kus võib leiduda Kolm tipplavastust siin justkui eriti palju enam teha, ent võta nii tsirkust kui ka palagani, koguni šokeerivat Sel suvel toob pea kõigi oluliste maailma näpust – ka siin tapab Bertman traditsiooni frivoolsust, kuid üht on ta alati: ere, unusta- muusikaauhindade laureaat (sealhulgas (kujutage ette näiteks dirigenti, kes hüppab matu ja tänapäevaselt terav.

• 17 • suvi 2012 festival

suvi 2012 • 18 • festival Ood

ooperisaarele∂ Maailmanimega eesti bass Ain Anger, teatriuuendaja Dmitri Bertman oma Moskva Ooperiteatriga Helikon, soome nimekad ooperitähed ning kõige tipuks eesti lemmikhelilooja Olav Ehala uudisteos, kus Angeri kõrval soleerib Ivo Linna – sellist ooperit, nagu pakuvad Saaremaa ooperipäevad, me armastame! ∂

Tekst: Kristel Kossar Fotod: eesti kontsert

raegu veel ööbimis- päevad oluliseks sissetulekuallikaks,“ räägib leida mõned nimekad esinejad, kes meile kohti on, aga need Pihel. ka hinna poolest jõukohased. Eelkõige Soo- tasuks aegsasti ära mega on meil head suhted – käinud on Matti broneerida, sest juu- Salminen, Jaakko Ryhänen, Jorma Hynninen lis ei pruugi enam Väärtuslikud hetked jt, tänavu on tulemas Karita Mattila.“ Sopran soovitud majutust Ööbimiskohtade nappust juulis just üritu- Karita Mattila, kes võitnud kaks Grammyt pa- ”Psaada,“ kõlab Saaremaa turismiinfo töötaja se toimumise ajal nendib ka ooperipäevade rima ooperisalvestuse eest, on tänavu gala- sõbralik soovitus, kui talle ooperipäevadele kunstiline juht Arne Mikk, tänavu juba viiendat kontserdi peaesineja ja publikule pigem tuttav saabumise plaanist teatan. Ettenägeliku- aastat ooperipäevade süda ja hing. Kunagised Metropolitan Opera lavalt. ”Rääkimata mul- mad kodanikud teadsid aga kindlasti juba Kuressaare ooperipäevad tegid Saaremaal lusest peakülalisest José Curast – need on mullu, millisele etendusele ja millal nad tä- ses vallas otsa lahti, viie aasta eest võttis väärtuslikud hetked,“ tunneb kunstiline juht navu tulla soovivad, sest näiteks selle aasta Eesti Kontsert nõuks Saaremaal ooperipäevi heameelt. "Üks Soome organisatsioon orga- galakontsert müüdi juba aprillis välja. vedama hakata. ”Nüüdseks on tekkinud ter- niseeris üle-eelmisel aastal koguni tšarter- Saaremaa Arenduskeskuse SA juht Piret ve kildkond inimesi, kelle jaoks on Saaremaa lennu Saaremaale, tänavu toob suur lennuk Pihel nendib, et Saaremaa elule on Oope- Ooperipäevad suve kindlaks osaks muutu- Moskvast Saaremaale Helikoni trupi." Loomu- ripäevad kõvasti hoogu andnud. ”Uuringud nud. Mõned mängivad samal ajal lisaks veel likult on ooperietenduste korraldamine saarel näitavad, et Ooperipäevad toovad Saare- golfi või purjetavad, teised tähistavad jällegi paras väljakutse, nendib festivali kunstiline maale kõige enam turiste,“ vahendab ta. sõpradega perekondlikke sündmusi,“ räägib juht. ”Aga inimesed tulevad siia head muusi- ”2010. aastal tõid ooperipäevad ühel päe- Mikk, kelle sõnul on Saaremaale ooperipäe- kat nautima, neil pole kiiret, nad saavad end val siia 4910 inimest, üle nelja tuhande vade ajaks alati püütud viia ka lavastusi, mida igapäevasest rutiinist välja lülitada.“ inimese väisas Saaremaad aga rahvusooperi või Vanemuise põhirepertuaarist Tänavuse festivali külalisteater, Helikon ooperipäevade igal päeval – ei leia, samuti on olulised väliskülalised. ”Esi- Moskvast on lavastaja Dmitri Bertmani no- tuleb nentida, et iseäranis meseks oli USAst lavastus ”Porgy ja Bess“, vaatorliku käekirja tõttu kõikjal suurt tähele- teenindussektorile siis Läti Rahvusooper, Stanislavski teater panu saavutanud. Ta teeb piirideta teatrit, nii on ooperi- Moskvast või Ankara ooperi külaskäik,“ loet- võibki tema Carmen vabalt olla prostituut ja leb kunstiline juht. Tänavuste ooperipäevade viimase kallim desertöörist narkar, või siis väliskülaliseks on Moskva ooperiteater He- toimub Tšaikovski ooperi tegevus vene uus- likon. ”Meie põhimõtteks on alati olnud rikaste juures Rubljovkal.

• 19 • suvi 2012 festival

Arne Mikk jutustab oma viimatisest Bert- mani-kogemusest: Wagneri ooperi ”Das Liebesverbot“ oli lavastaja sidunud Helikoni Ivo Linna, laulja uue ooperiteatri ehitamise teemaga. ”Bert- Ain Anger, Minu arvamus Ain Angerist kõlab ainult üli- man suudab ikka iga etendusega elevust võrdes! Ma tean, et Ain on suur Saaremaa tekitada,“ räägib Mikk. Saaremaale toob He- eesti bass maailmalaval patrioot ja igatahes on tore, et temataoline likon kolm lavastust, teiste seas ameerika maailmanimi leiab võimaluse siia esinema /.../ helilooja Jay Reise’i (kes muide, ise plaanib tulla. Ta on erakordselt musikaalne, samuti on Kas mõtlesite juba lapsepõlves, et teist võiks samuti Saaremaal kohal olla) ooperi ”Raspu- tegemist lauljaga, kel erakordselt ilus tämber. saada laulja? tin“. ”Põnev kuulata ja vaada- Ootan Olav Ehala uudisteost, mida koos Ain Eks ikka. Käisin karjas, karjatasin kahtsadat kol- ta, kuidas ameerika helilooja Angeriga esitame, suure põnevusega – vaa- hoosi lehma, hommikul kell kuus läksin välja, kõik on kokku pannud Rasputini, tame, mis sellest saab! Oo- oli vaikne, päike tõusis, kaste oli maas, vastas oli tsaar Nikolai II ja natuke ka peripäevade lastegalal, kus mets, sain lehmi hüüda ja häält proovida. Mõni Leninit, kõik see muidugi on me koos üles astume, esi- sealt jalgrattaga mööda sõitnud külanaine võis ehk lavaliselt väga efektselt lahen- tan ma aga muude lugude äragi ehmuda või minust halvasti mõtlema hakata, datud,“ vahendab Mikk. hulgas ka Papageno aariat aga mul oli sellest ükskõik. Metsaveeres oli hea Erilisi üritusi mahub oo- ooperist „Võluflööt“. Sellise hüüda ja kuulata, kuidas hääl tagasi tuleb – päris peripäevade kavasse teisi- muusika esitamine on mulle hea trenn. gi, näiteks ooperikohvikus suur väljakutse. jõuab kahel päeval publiku Õppisite oma häält tunnetama? ette lavastatud Bachi ”Koh- Arne Mikk Muidugi, loodus ise on ju väga hea õpetaja. vikantaat“. Lisaks Karita Mat- ja arvas, et võiksin proovida. Et Ivo Linna tilale tuleb Soomest külla ka häält nagu oli, aga muusikast Loomuliku jätkuna sellele võinuks tulla muu- metsosopran Monica Groop, kes annab kaks ei teadnud ma midagi! Ta aitas sikakool, kuid teil läks teisiti. kirikukontserti Tallinna Kammerorkestriga. ”Li- mul veidi elementaarteooriat õppida ja mul õnnes- Saaremaal oli muusikakool Kuressaares, mina ela- saks on meie soov tutvustada publikule noori tuski Eesti Muusikaakadeemiasse sisse saada. sin Kihelkonnal ja sealt poleks muusikakooli mine- lauljaid: tänavu on nendeks Arete Teemets ja Majanduslikult oli see väga raske aeg. Et kui- kuks isegi ühtki sobivat bussi käinud. Nii et muusi- Koit Soasepp, kes teevad Saaremaal oma elu dagi ettevalmistuskursuste ajal ära elada, läksin kakoolis käimisest ei tulnud midagi välja. Lauldes esimese kontserdi.“ Kodumaist ooperikunsti Estonia ooperikoori. Kuid juba esimesel aastal tu- Viini Riigiooperis ja muudel lavadel tajun, et minu pakub Vanemuise ”Maria Stuarda“, Ooperi- lid väikesed osad, Estonia oli väga hea kool. Pidin tee on olnud minu jaoks õige. päevade lõpp seob ooperi džässiga. ennast kogu aeg akadeemia ja teatri vahel jagama; mõnikord jäi ehk kooli jaoks vähem aega, aga Esto- Millal te muusikat õppima hakkasite? nias õppisin seda päris elu, mille poole püüdlesin. Ain Anger kodukirikus Olin siis 21-aastane. Laulda ma loomulikult oska- Koolitus jäänuks muidu pisut elukaugeks. Kui tahad sin, laulsin kuulmise järgi. Aga selleks, et alustada ”Eriliselt elevil olen aga seetõttu, et tänavu ühes asjas hea olla, pead sellele pühenduma. Mina professionaalseid muusikaõpinguid n-ö väikesest astub ooperipäevadel Kihelkonna kirikus pühendusin, koos kõigi riskidega, teadmata, kas kohast, olgu siis Saare- või Võrumaalt, peab ikka koos Tallinna Kammerorkestriga väga põ- see on õige tee. Selgus, jumal tänatud, et oli. palju eneseusku olema. neva kavaga üles Ain Anger. Kontserdi esi- Kui muusiku perest kasvab välja laulja, on see meses pooles kõlab Don Quijote’i teema Intervjuust ajakirjale Muusika, 2009 justkui loomulik areng, kuid minu vanemad mulle välismaiste autorite tõlgenduses, teises selles osas nõu anda ei osanud. Kihelkonnal, kus pooles saab kuulda eesti heliloojate teoseid ma üles kasvasin, oli küll hea kool, kuid muusika- ning sel kontserdil on ka üks maailma esi- ga tegeldi seal vähe. Nii et küllap mu lauluõpingud ettekanne: Tõnu Kõrvits kirjutab Ain Angeri- olid lähedastele ka paras šokk – keegi ei osanud le soololaulu, mis tuleb seal esmakordselt ju öelda, kas ma laulan hästi või halvasti, õigesti ettekandele. Meie sooviks oli, et Saaremaal või valesti. sünniks midagi päris uut,“ räägib Mikk. Pärast keskkooli tulin Tallinna, õppisin pedagoo- Uus on ka ooperipäevade lastegala, kus gilises instituudis füüsikaõpetajaks ja laulsin oma Ain Anger samuti kaasa teeb, lavapartneriks lõbuks ka Nõmme Rahu kiriku kooris Heli Ausi käe üllatuslikult Ivo Linna, ja seda Olav Ehala all. Ühel hetkel küsisin temalt, et kas võiksin minna uudisteoses ”Ood ooperisaarele“, mille teks- laulmist õppima. Heli oli üllatunud, mõtles natuke tide autoriks Leelo Tungal. Neptuni rollis Ain Anger ning Kalamees on Ivo Linna, kaasa teevad ka lapsed ja koor. ”Väga vaimukas tekst, ülistame selles Saaremaad,“ muigab Mikk. Kui raske oli festivali korraldajatel Angerit, kelle tihe töögraafik teda maailma tippteatri- te lavadel hoiab, suveks Saaremaale esinema saada? ”Ain on üks aus inimene, ikkagi saarlane, ja ütleb alati, et ema tahaks teda pigem kodumaal kuulata, nii et ta tuleb siia esinema,“ räägib Mikk, kelle sõnul kestsid lä- birääkimised artistiga pikka aega, kuna tema tööplaan on pikalt ette sätitud. ”Järgmine hooaeg on Ain Angeri jaoks taas samm edasi, sest kuulsas Milano La Scala ooperiteatris saab teda näha Wagneri ooperis ”Lendav Hollandlane“ Dalandi rollis,” räägib Mikk.

suvi 2012 • 20 • muusikasuvi

Tekst: kristel kossar Foto: eesti kontsert linna Muusikaline Ida-Virumaa ootab külla Tänavu juuli alguses ühendab muusika taas Ida- Virumaa eri piirkonnad kultuuriliseks tervikuks, kui käima läheb festival „Seitsme linna muusika“. Guido Kangur

eede ristumiskohas asuv Jõhvi raldama asunud Guido Kangur ütleb, et Tu- 7oma iidse kiriku ja kontserdi- letorni Kontserdi korraldamine on talle just majaga, hurmav Rannapungerja seepärast eriti südamelähedane, et ta on ka tuletorni ümbrus, aga ka töös- ise Ida-Virumaal sündinud-kasvanud. ”Ran- tuskeskus Kohtla-Järve, piirilinn napungerja on vanast ajast tuntud suvitus- Narva ja te- koht ja sobib kontserdipaigaks suurepära- Tma suursugune Alek- selt. Juba kontserdi lava on nii üles seatud, sandri kirik, merekuurort et kuulajatele avaneks Narva-Jõesuu ja üllatav vaade maalilisele järve- Sillamäe näitavad oma Märt Avandi ja Lenna Kuurmaa le ja rannaribale,“ räägib muusikalist palet. ta. Siiski pole paljud ”Ida-Virumaa maine viimastel aastatel Ida- on eestlastel peas kin- Virumaale sattunud ning ni,“ muigab ajakirjanikust avastavad nüüd kohale parlamentäär Juku-Kalle minnes selle piirkonna Raid. ”Sellised piirid on võlusid. ”Ühelt poolt on tekkinud inimeste peas. meie sooviks rõõmus- Iga inimene, kes Ida- Tanja Mihhailova tada kohalikku publikut, Virumaale satub, saab ent ka inimesi üle Eesti aru, et tegemist on Eesti siia tuua, näitamaks, kui osaga täis looduskauneid kohti ning vahvaid Siiri Sisask ilus kant see on. Kui see väiksed ja suuremaid linnu,“ räägib poliitik, juhtub, on meie töö juba Hendrik Sal-Saller kes ise ajakirjanikuna Ida-Virumaad palju vilja kandnud,“ räägib tutvustanud ning juhib riigikogus moodusta- „Seitsme linna muusika“ Kangur. tud Narva toetusrühma. ”Suhtumine, nagu Ida-Virumaal, 6.–15. juuli Festivali raames lä- algaks pärast Rakveret kohe Venemaa, on http://www.concert.ee/7linna heb põnevaks ka Kohtla-Järvel, kus 8. juuli mingi kentsakas jäänuk – soovitan inimestel õhtul toimuval kontserdil ”Punane kardinal“ rohkem ringi sõita ja oma ajaloolise kodu- etendavad õues mõõgavõitlust ja esitavad maaga tutvuda. Kultuurilised ettevõtmised di lubanud anda Estonian Dream Big Band poeesiat lavakunstikooli noored näitlejad. on aga ringisõitmiseks hea põhjus, nii et – ettekandmisele tuleb kolm järjestikust Sillamäel on aga samal õhtul võimalik kuu- mina hoian festivalile ”Seitsme linna muu- kontserti suurepäraste solistide Hendrik lata piirivalve orkestrit, solistideks Uku sika“ igal juhul pöialt,“ lubab ta. Sal-Salleri, Hedvig Hansoni, Tanja Mihhailo- Suviste ja Gerli Padar. Festival lõpeb 15. juu- Seitsme linna festival saab alguse kauni va ja Uku Suvistega –, alustatakse juba päev lil Jõhvi kirikus Lenna Kuurmaa ja Märt Avan- Rannapungerja tuletorni juures: peale selle, varem Siiri Sisaski ja Metsatöllu ülesastumi- di kontserdiga ”Öö valge on õnn“. et 7. juulil on oma suve võimsaima kontser- sega. Paari aasta eest seal kontserte kor-

• 21 • suvi 2012 meeste laul

Metsatöll ja RAM Meeste laulu rokist Andrew W.K. rahvamuusikani Tänavune suvi kannab endas mehiseid muusi- ning neile seadeid tehes. Samuti neid palasid Veljo Tormise rahvaviisidega kõrvutades. kasündmusi – Eesti Meestelaulu Selts korraldab Vorm on helilooja sõnul mänguelement, mis neid muusikažanre eristab, kuid meloo- koostöös Põhjamaade Lauljate Liiduga juuni kesk- diate liikumised olevat paljuski sarnased. paigas Tartus Põhja- ja Baltimaade meestelaulu „Mulle tundub, et just kusagilt sealt tuleb nii pärimusmuusikasse kui ka raskesse rok- päevad, kuhu saabub mees- ja poistekoore kokku ki sisse neile omane jõulisus.“ rohkem kui 4000 lauljaga. Samas saab nii mõnigi Aints möönab ka, et loomulikult saab siin rääkida vaid osast raske roki alla liigituvast mees õige lauluhoo sisse hoopis rokisuve tippüritu- muusikast. „Kokkupuuted möödunud aegade muusikaga on rokil ilmselgelt olemas, sel Rabarockil. sellest pole kahtlust. Iseasi, et kasutuses võivad olla ka klassikalise muusika helilooja- Tekst: Kristel Kossar, Rando Tooming Foto: RABAROCK ja scanpix te teoste tsitaadid, nagu näiteks ansamblite Manowar või Accept puhul.“ Vaieldamatult on rasket rokki mängivate abarock näitab ka tänavu 15.- Esa-Pekka Salonen: ma ei näe põhjust, miks ansamblite nagu Metsatöll tähtsus suur, 16. juunil Järvakandis põhja- näiteks ansambli Nine Inch Nails fännidele sest pärimusmuusika originaale raadios ei likku ülevaadet rokkmuusikast ei võiks meeldida kaasaegne Xenakise he- mängita. „Metsatöllu vahendusel massid mitme kandi pealt. Tulemas on lilooming. seda tüüpi asju ainult kuulevadki. Raske roki näiteks ameerika peorokkar ehk popmuusika kuulajaskond on rahva- Andrew W.K., inglise punkle- muusika publikust vaieldamatult väga palju gend The Stranglers, Austraalia ’i Pärimusmuusika ja R dubstep suurem. Seega viiakse neile pärimus raske kuningas Dub Fx, briti indipopi sensatsioon raske rokk on sarnased? roki pakendis nii-öelda koju kätte. Sama asja superhiti „Dominos“ autorid The Big jaga tegelevad ka mitte rasket rokki mängi- Pink, progerokkarid Von Hertzen Borthers Helilooja Tauno Aints ütleb, et kui jätta tä- vad ansamblid, näiteks väga populaarsed ja glämmroki uue laine täht Reckless Love napäeva hard rock'ist kõrvale igasugu saun- Zetod ja Paabel,“ sõnab Aints. Soomest. Kuid muidugi ei puudu ka kõvad dielemendid, esitusmaneerid ning jälgida Kokkuvõtvalt on rahvamuusika Aintsi kin- Eesti tegijad Ewert and The Two Dragons, pelgalt meloodia liikumist, võib aduda suuri nitusel ammendamatu varasalv, mille pea- Metsatöll, Kosmikud, Kukerpillid, Genka jpt. sarnasusi. Raske rokk on Aintsi sõnul pigem le saab ehitada tegelikult väga omanäolisi Pole aga võimatu, et mõni lugu, mida mees- nagu lahendusskeem või kõlapilt. „Loomuli- ja erinevaid täiendusi ning teoseid. „Eesti telaulupäeval kuuleb koori esituses, jõuab kult leidub siingi erandeid. Kuid tõepoolest, muusikud võivad uhkust tunda, et meil on teinekord publiku ette ka rokilaval – ka tä- rahvamuusika viisil ja meloodiakäikudel on selline varasalv,“ ütleb ta lõpetuseks. navu astub üles Metsatöll, kes koos Rah- raskes rokis esinevatega päris palju ühist,“ vusmeeskooriga esitanud Veljo Tormise ütleb Aints, kes jõudis selle äratundmiseni loomingut. Kunagi ütles heliloojast dirigent ansambli Metsatöll loomingut analüüsides

suvi 2012 • 22 • ringreis

RAM Minsk–Tartu–Torino∂ Eesti Rahvusmeeskoori (RAM) direktor Indrek Umberg ütleb, et kooril seisab eeloleval suvel ees palju põnevaid üritusi eri paikades – väärikatest katedraalidest kuni päikesetõusu- kontserdini∂ Eestimaa soos. Tekst: Rando Tooming Foto: eesti kontsert

uuni alguses plaanib koor sõita Tormist, Pärti ning ka soome ja rootsi auto- nii kaua, et Griegi „Hommikumeeleoluga“ Minskisse, kus on kokku lepitud reid. Lisaks laulupäevast osavõtmisele teeb peaks tõusma päike. See peaks juhtuma kaks kontserti. „Esimene neist RAM eelneval päeval a capella kontserdi Tar- kell 4.04,“ muigab Umberg. Lisaks mees- oleks kontsert Minski tele- ja raa- tu Jaani kirikus.“ Kontserdil kavatseb RAM koorile viiakse sohu ka orkester ning ka- diokomitee sümfooniaorkestriga. esitada Itaalia kaasaegset koorimuusikat vasse võetud sobiliku meeleoluga palad, RAM teeks koos nendega Dmitri kirjutava Giovanni Bonato loomingut ning nagu Schuberti „Vaimude laul vete kohal“ ja JŠostakovitši 13. sümfooniat ja Mart Siimeri norra helilooja Henrik Ødegaardi vaimuliku „Hääled Tammsaare karjapõlvest“. „Loodan uudisteost. Teine oleks RAMi a capella kont- suurteose meeskooridele. Kaasatud on vo- siiralt, et meeste hääled selles keskkonnas sert Minski katedraalis,“ noogutab Umberg. kaalgrupp Vox Clamantis ja õige suur hulk vastu peavad, tegu on ikkagi jaanilaupäeva Lisades, et tegelikult on sõit Valgevenesse löökpille. „See on nõudlik teos, mis peaks hommikuga.“ riigile kehtestatud diplomaatilise embargo pakkuma elamust eeskätt külalistele, aga Pärast pisukest puhkust ootab rah- tõttu äärmiselt komplitseeritud ettevõtmine. loomulikult ka Tartu inimestele – Tallinnas vusmeeskoori suuremat sorti väljakutse „Riikidevahelist suhtlust praegu ei ole. Ma oleme seda korra juba teinud. Ka meeste- Itaalias. RAM on kutsutud 31. juulist kuni ei saa viisasidki teha, kui ei ole kutset. Loo- laulupeo repertuaar on meil juba töös,“ mär- 5. augustini festivali Europa Cantat külalise- detavasti embargo varsti siiski lõpeb.“ gib Umberg. sinejaks Torinos. Kavas on kontsert festivali Juuni keskel võtab rahvusmeeskoor Suur olevat huvi ka kolme koori ühiskont- raames ning RAMi soolokontserdid linnas ja osa Eesti Meestelaulu Seltsi korraldatavast serdi vastu ning lisaettekandele Tallinnas selle ümbruses. „Esineme äärmiselt nõudli- meestelaulu päevast Tartus. Tegemist on olevat Umbergi kinnitusel oodata suurt hul- kule publikule, kohal on kogu Euroopa koo- ühe suurema omataolise üritusega terves ka huvilisi mitte ainult Eestist, vaid ka välis- rieliit. Eesti kultuurieksporti silmas pidades maailmas. Kolm parimatest parimat mees- maalt, eeskätt Skandinaaviast. on sellises kohas ainult üks kord võimalik koori – Orphei Drängar, Ylioppilaskunnan 22. juunil astub RAM kaks korda üles mark täis teha. Torinos peame laulma kas Laulajat ja Eesti Rahvusmeeskoor – annavad Suure-Jaani muusikafestivalil. Esime- väga hästi või pillid kotti panema,“ muheleb ühiskontserdi 15. juunil Vanemuise kontser- ne kontsert on õhtusel ajal kell 19 koos Umberg, andes mõista, et koor läbipõrumi- dimajas ja 17. juunil Estonia kontserdisaalis. Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga (ERSO) sega siiski väga ei arvesta. Torinoga saab „Saab olema võimas elamus, kui kakssada ja teine varahommikul kell 3 sootuks erili- RAMi suvi läbi ning algab sügishooaeg. meest korraga Vanemuise kontserdisaali ses kontserdipaigas – soos. „Sookontsert laval üles astuvad. Tahame kavasse võtta öös või öökontsert soos, mis kestab täpselt

• 23 • suvi 2012 elu muusikas Muusika, mis muudab maailma ∂ Eiki Nestorit (58) teatakse ennekõike kui staažikat poliitikut, sotsiaaldemokraati ja meest, kes ühiskonnas tundlikel teemadel avameelselt sõna võtab. Vähemtuntud on melomaan Eiki Nestor, kes oma plaadikohvrist mõnel erakordselt ägedal sündmusel biiti välja võlub. ∂

Tekst: Kristel Kossar Fotod: Pressifoto

indel võib olla selles, et tema Aga bändi ikka tegite? Gustav Adolfi Juba siis, kui Zappat kuulama hakkasin, muusikast, maailmast ja vaatest gümnaasium, mille vilistlane Te olete, tundus see muusika nii eriline. Mu poeg kõneldes ei saa me Frank Zap- on muusikategemise poolest kuulus. Madis, kes samuti teda kuulab, on nentinud, past üle ega ümber. “Zappa muu- Meie koolis oli toona tegija bänd nimega et ta oli oma ajast ees. Tema loomingu võlu sika muutis mind ja mu maailma,” Helios. Muidugi tehakse seal nüüd hoopis seisneb erinevate stiilide sünteesimises: nendib Nestor, kes muusikapisi- kõrgemal tasemel muusikat, alati on hea selles on rokki, džässi, free jazz’i. Zappa Kkuga nakatanud ka pojad Siimu ja Madise. meel kuulda, kuidas koolivendadel on väl- hakkas esimesena kasutama elektroonikat japaistev esinemine. Meie ise tegime sõp- ning lisas sinna eelmise sajandi klassikalist Missugused on Teie esimesed muusikali- radega pilabändi, saades inspiratsiooni mu muusikat, näiteks Edgard Varèse’i loomin- sed mälestused? lemmikheliloojalt ja artistilt Frank Zappalt. gut. Pärast seda, kui olin Zappa enda jaoks Eks see hakkas, nagu paljudel minuvanus- See on olnud mu lemmikmuusika alates avastanud, oli lihtne jääda Rolling Stonesi tel, pihta kusagilt ansambli The Beatles juu- 15. eluaastast. Nüüd olen 58 ja pean iga või Led Zeppelini fänniks, avastada enda rest, edasi läks juba keerukamaks – Rolling nädal seda vähemalt pool tundi kuulama! jaoks džäss, aga ka näiteks Arvo Pärdi või Stones, vajadus kuulata Soome raadiot ja Tema täidab minu isiklikus muusikaedeta- Heino Elleri looming. Mul vedas, et tema Radio Luxembourgi, nii et melomaan sai belis kõik kõrgemad kohad ja temalt olen loomingusse armusin – kuulan Zappat täni- minust juba varases teismeeas. Muusika on saanud kõik olulisemad mõjutused. ni, mul on kõik tema plaadid. mind ja mu maailmavaadet väga palju mõ- jutanud. Neid oli nõukogude ajal ju kaunis keeruline hankida? Olete ka ise muusikat teinud? Toona sain need vinüülidena sõpradelt, see Laulsin kunagises Ellerheinas, seda juhatas oli suur haruldus. Hiljem jõudsid plaadid toona Heino Kaljuste. Olin vahepeal pikalt koguni Eesti Raadiosse, kuid rändasid ena- kõrvapõletikus ning kui tagasi läksin, sel- mikus kohe erifonoteeki – muusika hulka, gus, et peale minu polnudki enam ühtegi mida polnud lubatud mängida. Vinüüle kuu- poissi ja nii ma siis üksi päris ka koori jääda lan tänaseni, sel moel plaatide kuulamine ei tahtnud. Aga koorilaul meeldis mulle palju on justkui omamoodi rituaal. Uusi, mood- rohkem kui näiteks rahvatants, kuhu ema said i-vigureid mul pole, vaid CD-plaate on mind samuti viis. vahepeal palju tekkinud.

kevad 2012 Frank Zappa. elu muusikas

Avo Raup ja Toomas Hendrik Ilves, samuti mu pojad. Päris paljud klassikalise muusika ansamblid mängivad Zappa muusikat, olen püüdnud ikka jälgida tema poja projekti Zappa plays Zappa, kus ta koos noorema- te muusikutega oma isa loomingut esitab. Tänaseni ei suuda endale andestada, et europarlamendi valimiste tõttu pidin nende kontserdi Helsingis vahele jätma.

Kui palju muusika ühiskonda mõjutab? Minu maailmavaadet või olemust on Zap- pa muusika küll mõjutanud. Arvan, et muusika mõjutab inimest väga. Po- liitikuna olen näiteks tihti irooniline, mitte alati poliitiliselt korrektne – olen täiesti kindel, et tean, kust see pärit on. Zappa on üks neist muusikutest, kes avalikult poliitikat tegi – ta oli de- mokraatide toetaja, pilas vabariikla- si ja irvitas nende üle, oli hullunud äärmuste vastane. Iga inimese kujunemisel on oluline, millist kir- jandust ta loeb või millist muusikat kuulab. Minul olid Zappa ja Vonnegut, teistel jälle teised kangelased.

Mil määral peaks muusikud üldse ühiskonnas toimuvasse sekkuma? Ükskõik mis tööd inimene teeb, on ta siis muusik, poliitik või bussijuht, oma il- mavaadet peita pole tal võimalik. Muidugi on muudel elualadel ehk vähem võimalust seda avaldada, aga loomingus seda var- jata ei saa, igal juhul tuleb see välja ning seda piirata oleks jabur. Ka apoliitilisus on poliitika. Muidugi on ka muusikas asju, mis mind külmaks jätavad – näiteks Elvis Pres- ley lood. Või siis punk, mis mulle väga palju ei paku. Kuulan sellist muusikat, mis omal ajal pigem pinna alla peidus oli – džässi, roki ja soul’i segu, millest on välja kasvanud al- ternatiivne tantsumuusika. Isamaalistest lauludest saan oma doosi kätte laulupeol – seal on mul silmad märjad, kuid taoline paatos mind muidu ei mõjuta.

Kuidas on Teie melomaania poegi mõ- jutanud? Eks ikka niipalju, et ühel või teisel moel on muusikaga seotud nii Siimu kui ka Madise töö, huvi ja hobi. Oleme abikaasaga alati soovitanud neil teha seda, mis neid huvitab. Siim rääkis kunagi ühes intervjuus, kuidas Eiki Nestor on muusikahuvilisteks kasvatanud ka oma pojad Siimu ja nad Frank Zappa muusika saatel käima õp- Madise. Ühel või teisel moel on muusikaga seotud mõlema töö, huvi ja hobi. pisid – nad on selle muusika sees kasvanud ja loomulikult sellest mõjutatud. Lääne muusika kuulamisest ja vahenda- ja trummipõrinast akordionikasti peal. Puh- Mingil määral on muidugi muusika, mida misest Teil pahandusi ei tulnud? tal kujul Zappa teisest plaadist mõjutatuna nemad kuulavad, erinev sellest, mida kuula- Jamad olid muudest asjadest, aga loomuli- teha midagi hästi abstraktset. sime meie omal ajal, kuid muusikas leiduv kult oli seda muusikat kuulata keeruline. Kui vibe on ikka sama. Eesti uued artistid on keegi sai mingi huvitava plaadi või huvitava Kui palju jälgite uusi projekte, mida näiteks erakordselt vahvad, Ewert and the loo, siis koguneti paar korda nädalas või roh- Zappa muusikast tehakse? Mulle tuleb Two Dragons näiteks. Või siis Tehnoloogiline kemgi seda kuulama. Muidugi püüdsime kohe meelde Kristjan Järvi ja Absolute Päike, mis kinos Kosmos kontserdi andis – ka oma sõprade bändiga, mil nimeks Bad Ensemble’i projekt Absolute Zappa... meiega oli kontserdil kaasas ka mu 80aasta- Airplane, jäljendada Zappa irooniat – lindis- Ikka püüan kursis olla, õnneks mul on ka ne ämm ja kuulas seda bändi suure huviga! tasime ühe pala, mis koosnes viiulisoolost paar head sõpra, kes mind kursis hoiavad: Hea muusika tunned alati ära.

• 25 • suvi 2012 huvitav paik ERSO kontsert oli läinudaastase festivali suursündmus.

Suure-Jaani muusikafestival valmistub juubeliks Ütlemine “väike, aga tubli” kehtib päris kindlasti Viljandimaal asuva Suure-Jaani valla kohta, kes korraldab tänavu juunis juba 15. korda omanimelist muusikafestivali. ∂∂ Tekst: Riina Jussila Fotod: LEILI KUUSK ja õhtuleht

ldjoontes võib öelda, et ole- Kapp, Villem Kapp, Eugen Kapp on ühed, kuulda näiteks kohvikus Arturi Juures, tuleme eesti ja pigem klassikalise kes seal kandis sirgunud ja kasvanud ning tõrjetornis, Olustvere lossis, Lõhavere linna- “ muusika kesksed, kuigi meil hiljem end oma loominguga ajalukku kirjuta- mäel ja Hüpassaare rabasaarel. on toimunud ja toimub ka tä- nud. Just nendele meestele mõeldes 1998. “Oleme igal aastal laienenud mõnda navu sündmusi igale maitse- aasta soojal suvel muusikafestival esimest uude kohta. Sel aastal on uus paik Energia le,” räägib Suure-Jaani vallava- korda aset leidiski. Vaevalt osati siis arvata, talu,” kergitab toimuvaga läbi ja lõhki kursis Ülitsuse avalike suhete spetsialist Leili Kuusk et tollal paar päeva kestnud ettevõtmine nii olev Leili Kuusk saladuseloori sellelt, mida ja lisab, et juubelifestivaliks valmistumine võimsalt kanda kinnitab, püsima jääb ning juunikuus oodata võib. käib täie hooga. nädalapikkuseks∂ festivaliks kasvab. Suure-Jaani muusikafestivali traditsiooni- listeks kontserdipaikadeks olid algusaasta- Süvamuusika au sees Kasvab iga aastaga tel Suure-Jaani Johannese kirik, Heliloojate Kui Viljandi võib end folgipealinnaks pidada, Midagi sügavat ja hingepugevat selles väi- Kappide majamuuseum, RMK Suure-Jaani siis Suure-Jaanile sobiks kui täpp i-le sü- keses Eestimaa paigas kindlasti on. Sellist jahimaja ning laululava. Aasta-aastalt on vamuusika meka tiitel. “Võib vist nii öelda kultuurikontsentratsiooni nagu seal kuskilt lisandunud uusi põnevaid kohti ja nii võib küll,” nõustub Kruuse. “Siiski – oleme mõel- mujalt juba naljalt ei leia. Muusikud Artur festivali toimumise ajal laulu ja pillimängu nud kõigile. Meie pärliks on ilmselt Hüpas- kevad 2012 • 26 • huvitav paik saare soosaarel toimuv kontsert, mis täna- vu toimub juba 10. korda. Sel korral astub üles Eesti Rahvusmeeskoor. Need mehed Heliloojatele Kappidele pühenda- astuvad sohu omal jalal, nende saabumine pole nii efektne kui klaveri oma mõne aasta eest,” ütleb Leili ja viitab 2009. aasta festiva- tud Suure-Jaani muusikafestival lil toimunud Peep Lassmanni päikesetõusu- kontserdile, kus klaver helikopteriga kohale 16.–23. juuni 2012 toimetati. Asi oli seda väärt – kell 3 öösel imeilusas kastepiisases Eestimaa soos head muusi- festivalil ei käi, on asjaga kursis. Melu, mis Margus Põldsepp tuleb koos kat kuulata ei saa just iga päev ning igaüks... meie koduvalda juunikuus saadab, on mõ- Untsakatega lavale jaaniõhtul. Suure-Jaani muusikafestival tunneb uh- nus,” ütleb Kuusk. kust ja heameelt selle üle, et juba kuuendat Festivalidest lugedes ja nende kavasid uuri- aastat järjest saab nende väikeses vallas des tekib paljudes küll kange soov neid külas- nautida ka ERSO esitust. “See on meie tada, ent paralleelselt sellega vemmeldab peas jaoks väga suur asi,” on Kuusk uhke. suur küsimus – kuidas sinna kohale saab ning Suuri otsuseid julgeb Suure-Jaani festi- kus ööbida. Ja olgu neid sõpru nii palju kui ta- vali toimkond ette võtta igal aastal. Näiteks hes, päris igas Eestimaa paigas neid siiski kah- 2009. aasta suvel käis festivali kunstiline juks alati ees ei oota. Olgu öeldud, et kellelgi ei juht Andres Uibo välja idee tuua Eesti Muu- peaks eelmainitud põhjustel Suure-Jaani festi- sika- ja Teatriakadeemia 90. aastapäeva pi- vali külastamine ära jääma. “Tulla saab nii bussi dustused Tallinnast välja. Idee tõukejõuks kui ka rongiga. Mis puudutab öist sookontserti, oli see, et tollal täpselt 65 aastat tagasi eva- siis sinna väljuvad keskväljakult tasuta bussid, kueeriti sõja eest Tallinna konservatoorium mis pärast inimesed ka tagasi sõidutavad. Te- koos muusikamuuseumiga Viljandimaale gelikult ei mahugi Hüpassaarde kuigi palju au- ning nii tegutseski seal mõni kuu päris oma tosid parkima ja oleme ka teadlikult püüdnud muusikakõrgkool. “Sel aastal on suurimaks vähendada sõidukite massi, et mitte loodusele erinevuseks see, et esmakordselt leiab aset liiga teha,” räägib Leili Kuusk. Öömajast huvi- vaimulik laulupäev. Ürituse patrooniks on tatud, kes enda tulekust õigel ajal teada an- EELK peapiiskop Andres Põder. Sellist ette- navad, saavad ulualuse Suure-Jaani südames võtmist ei ole festivali jooksul varem olnud.” asuvas külalistemajas. “Samuti on ümberkau- du riigikoole, millel ühiselamud. Põhimõtteli- selt on võimalik end ka nende juures majuta- Suvesündmus number üks da,” teab Kuusk soovitusi jagada. Suure-Jaani muusikafestival on paljudel suveplaanide kalendrisse märgitud. Kui tähtis Jaanituli ja Untsakad on see aga kohalikule vallarahvale? “Täht- sus on kindlasti erinev. Tore on see, et Suure-Jaani muusikafestival lõpeb traditsiooniliselt jaanitulega. “See on aastate- praeguseks on vähemalt jõudnud iga inimese teadmisesse, et selline asi pikkune traditsioon. Sel aastal saab festival üldse toimub. Aastatepikkune töö info punkti 23. juunil jaanitule süütamisega ning on andnud tulemust. Ka need, kes muusikafestival. Untsakate esinemisega laululaval. Kuula- suure-jaani.ee mist ja vaatamist jagub kõigile!”

Vokaalansambel Kuldatsäuk Jassi Zahharovi esinemine mullu. läinud suvel Suure-Jaani laululaval.

• 27 • suvi 2012 festivalid Suvine

festivalidePärnu ja Järvide päralt Pärnu linna kultuurikalendris on kirjas, et suvepealinn võõrustab tänavu vähemalt kuut rahvusvahelist festivali, kuhu mahub nii film kui ka muusika, mõlemad olnud Pärnu suviseks märksõnaks juba mõnda aega. ∂

Tekst: Kristel Kossar Fotod: SCANPIX

ärnus on suvel tore, orelifestivalist suurejoonelise Järvide muu- teeb Järvi suvefestivali eriliseks Neeme Järvi sellepärast inimesed sikapere kokkutulekuni välja. “Tavapublikut 75 aasta juubeli tähistamine,” vahendab fes- siia tulevadki,” nen- suvistel kontsertidel palju ei kohta, ikka tivali vedaja Kristjan Hallik. “Kuigi juubelile dib Pärnu kontser- põhiliselt turiste,” räägib Marika Pärk, kel- on pühendatud kogu festival, siis erilisemalt dimaja direktriss le sõnul on tubli hoo sisse saanud Eesti tähistatakse seda festivali lõppkontserdil Marika Pärk, kui siseturism. “Eriti menukad on muidugi 2. augustil. Teine oluline märksõna on Järvi “Ptalt kontserdimaja suveplaanide koh- Järvi suvefestivali ava- ja lõppkontsert,” festivaliorkester, mida saab kuulata festiva- ta pärida. Kontserdimaja ongi Pärnu räägib ta. li kunstilise nõustaja Paavo Järvi juhatusel suurematele muusikaüritustele su- Kahtlemata on just Järvide suve- kahe põneva kavaga. Festivali avakontserdil vekoduks saanud, sestap kohtab festival üks neid üritusi, mis rahva esitatakse koos segakoor Latvijaga Poulenci siin mitmete festivalide kontserte: suvel Pärnusse toob. “Sellel aastal teos “Stabat Mater”, solist Aile Asszonyi,

suvi 2012 • 28 • festivalid

Neeme Järvi Paavo Järvi

ning 29. juulil soleerivad orkestri ees Kalle ja Kristjan Randalu ning Annely Peebo,” annab Hallik kavast väikese ülevaate. 30. juuli on lausa

Järvid tulevad kokku nimetatud järvipäevaks, Järvi festivaliorkestri kõla erakordsust oli publikul võimalik kogeda juba eelmisel kui üles astutakse erinevates aastal. “Seda kujundavad parimad eesti muusikud koostöös mängijatega Euroopa koosseisudes mitmel kontserdil. tipporkestritest, eesotsas orkestri kont- sertmeistri, Deutsche Kammerfilharmonie Bremeni esimese viiuli Florian Dondere- rahuliku sammuga, nagu oleks Eesti suvi- riga, ära tuleb märkida kindlasti ka Berliini tuspealinnas viibimine tema jaoks maailma Filharmoonikute soolovioola Mate Szücs,” kõige loomulikum asi. Ongi, sest et rända- tutvustab Kristjan Hallik orkestrit. “Orkestris me parasjagu tema lapsepõlvemaal (“Näed Suvel Pärnus: mängivad muusikud astuvad üles ka erine- neid aknaid seal?” osutab ta peatänaval ühe IX Pärnu rahvusvaheline koorifestival vatel kammermuusikakontsertidel, millest kauni esimese vabariigi aegse korterelamu 24.–27. mai 2012 suurejoonelisim on 28. juulil Pärnu kontser- teise korruse suunas. “Need, muide, olid dimajas toimuv festivali galakontsert. Sellel mu vanaema aknad!”), kus kihutati jalgra- IX Pärnu suupillifestival ja konkurss kontserdil tuleb esiettekandele muuhulgas tastega, joosti mööda sedasama peatänavat Baltic-Nordic Open ka festivali tellimusel valminud Helena Tulve (mida ei ääristanud toona sugugi kauplused 29. juuni–01. juuli 2012 uudisteos,” tutvustab ta. ja kohvikud) ja lauldi. “Pärnu on kõigi meie Omanäolised kavad on festivali tarvis pere liikmete jaoks eriline koht. Kuigi oleme David Oistrahhi festivali kontserdid koostanud ka välismaal tegutsevad Eesti Tallinnas üles kasvanud, veetsime suvekuud Pärnu maakonnas virtuoosid Martin Kuuskmann ning Kalle Pärnus või selle lähedal, Kirbu jõe ääres. Nii 27.–31. juuli 2012 Randalu. “Fagotimängija Martin Kuusk- et kui ma peaks valima maailma ühe paiga, mann toob 27. juulil Ammende Villa õuel mis puhkuse või hea äraolemisega seotud, SUVEAARIA 2012 publikuni bossanova võlud ning pianist Kalle on see just nimelt Pärnu. Nüüd tuleme siia 10. juuli–10. august 2012 Pärnu Vanalinna Randalu esitab 31. juulil Pärnu kontserdima- juba oma lastega, lootuses, et nemadki Pär- õuel jas hõrgu kammermuusika kava. “ nusse armuvad.” Festival toob suvepealinna ka kogu suu- Järvi suvefestival Pärnu 2012 re Järvi muusikapere. “30. juuli on lausa 6. juuli–2. august 2012 nimetatud järvipäevaks, kui üles astutakse erinevates koosseisudes mitmel Pärnu Bluusipäevad 2012 kontserdil,” räägib Kristjan Hallik. 30. juuli–4. august 2012 Tippdirigent ja festivali nõustaja Paavo Järvi , kelle tegemised Suveuniversiteet 2012 ei jagune mitte pelgalt maail- XI Rahvusvaheline Arbo Valdma pianistide malinnade, vaid lausa konti- kursus nentide vahel, leiab Pärnu 1.–10. august 2012 Pärnu raekojas jaoks ikka aega ning jalu- tab suveõhtuses Pärnus

suvi 2012 tava

Helilooja maestro Arvo Pärt tänab enda sünni- päeval dirigent maestro Neeme Järvit oma Bukett loomingu suurepärase maestrole esituse eest. Suvi oma õiterohkuses toob kontserdilavale lillesülemid. Kindlasti on publiku hulgas ka neid muusikafänne, kes lookas lilleleti ees kimbatuses kukalt kratsivad: milliseid õisi artistile viia? Nõu annab FlowerPoweri tippflorist Heiti Põder. ∂

Tekst: Kristel Kossar Fotod: scanpix

Milliste lilledega sobib artisti esinemise eest Klassikalised lilled, näiteks kümme kimpu sea- tänada? tud kallat, mõjuvad elegantselt ja lihtsalt. Kuid eks Hooajalisi lilli sobib alati kinkida. Muidugi, kui iga kingitud õis annab ennekõike märku headest uurite välja, kas artistil on lemmiklilli, siis tasuks soovidest ning headest soovidest kantud lille- kinkida neid. Lilleseades liigub trend lihtsuse ja kimp pole kunagi liiga suur! selguse poole. Teada tasuks ka seda, et kauni- malt mõjub üks suur ühesuguste tulpidega kimp Mil määral tuleks arvestada sellega, et esine- kui kimp, millesse sätitud kümneid eri sorti lilli. jad reisivad ja lilli on keeruline transportida? Õite arvust rääkides soovitaksin lilli kinkida ühe Talvel soovitaksin valida kergelt pakendatavad ja või kümne kaupa, kolm nelki võivad mõjuda üpris külmakindlamad lilled. Kui on aga teada, et teie mannetult. lemmikesinejat ootab kohe ees pikem reis, soo- Roose kinkides tuleks jälgida, et florist oleks vitaksin pigem väiksemat ümarkimpu, mida on ikka okkad eemaldanud. Eluslilled püsivad kauem mugav ka lennukisse kaasa võtta. värsked, kui nad on seatud ümarkimpu, nii nad toetavad üksteist. Professionaalses lilleäris võib Kuidas lisada lillekimbule kaart või kingitus? floristilt paluda kimbu jaoks ka märga kinkepaken- Tavaliselt aitab florist selle lillekimbule lisada, dit, mis kindlasti on ühe õhtupooliku jaoks piisav. näiteks tehakse kaardinurka väike auk ja kinni- Näiteks orhidee okstel on tavaliselt veeampull tatakse tänukaart paelaga ümber varte. Kui lilled otsas, seda võib alati paluda floristil juurde panna on pakendatud, saab klammerdajaga kaardi kin- – päris vaasi jõudmisel ampull küll eemaldatakse, kepakendile kinnitada. Siiski võiks kingitus koos kuid värske vesi ja diagonaalne lõikepind tagavad lilledega kergesti ühte kätte mahtuda, vältimaks ka pikema säilimise. Kui on soov lillede üleandmi- ebamugavat olukorda, kus esineja kaameli kom- sel laval silma paista, siis sobivad erksad värvid bel sületäit asju lava taha tirima peab. ja suuremad õied, mis kaugele kenasti nähtavad.

suvi 2012 • 30 • • 31 • suvi 2012 festivsl Suure südamega

Pariisi jumalaema kiriku pime organist orelipidu Jean-Pierre Leguay. Muusikafestivale, mis oleks Eestimaal vastu pidanud rohkem kui veerand sajandit, võib ühe käe sõrmedel üles lugeda. Tallinna rahvusvaheline orelifestival on aga üks neist∂ – tänavune festival on järjekorras 26. Tekst: Riina Jussila Foto: erakogu len põhimõtteliselt igasu- Sel aastal läheb sündmus teisele ringile. tehtud. Osavõtjaid on registreerinud Amee- guste projektide veendu- Igal aastal tuleb midagi uut, kuid vana ja hea rikast, Hollandist, Tšehhist, Moskvast, Novo- nud vastane. Meie häda peab siiski ka püsima jääma,” usub festivali sibirskist, Peterburist. Kokku on end kirja ongi tegelikult selles, et süda ja hing. Andres lubab, et ka tänavu jõu- pannud 34 noort inimest. Neile korraldatak- kogu elu on projektipõ- takse Tallinna piiridest kaugemale. “Festivali se meistrikursuseid, nad annavad kontser- “Ohine. Kirjutame ühe projekti, teeme selle raames toimub ülesastumisi Pärnus, Valgas, te. Ka saavad nad ise meistrite kontserte ära ja punkt. Seda võiks võrrelda papptald- Rõuges, Iisakul ning Kodaveres.” külastada, nendega koos olla, nendega rää- rikult söömisega. Kuid mina olen vana kooli Uus on käesoleval aastal ka see, et esi- kida ning neilt kogemusi ammutada. See on mees, kes naudib toitu portselantaldrikult mest korda leiab aset noorte organistide põlvkondadevaheline projekt. Kui ettevõt- ning armastab kristallklaasist juua,” annab festival, kuhu oodatakse kuni 19aastaseid mine õnnestub, jätkub see ka järgnevatel orelifestivali asutaja ning kunstiline juht noori. “Maailmas pole sellist asja varem aastatel.” organist Andres Uibo ridade vahele peidetud mõtteteradega mõista, kuidas tema enda al- gatatud festival nii pikalt vastu on pidanud. Oma publik olemas “Maailmas on kolm suuremat orelifestivali. Kuidas jõuab orelifestival inimesteni, kes Kõige vanem on Nürnbergi oma – see toi- seda varem väisanud pole? Milliste nõk- mub tänavu 60. korda. Sellele järgneb Soo- sudega saalidesse publikut meelitatakse? mes Lahtis toimuv ning siis meie festival. Uibo sõnul on neil see publik juba õnneks Ei oska öelda, kumb suurem on, kas meie olemas ja mingeid trikke teha pole vaja. või Nürnbergi oma, Lahti on kindlasti juba “Alati on tore, kui tulevad uued inimesed. tagapool,” räägib Uibo. Hea meel on nentida, et seni on festival läi- nud täissaalidele.” Andres Uibo sõnul keerleb kogu festi- Orelipeo süda – Niguliste kirik val oreli, selle pilli võimaluste ning muidugi Orelipeo südameks on alates selle asuta- muusika ümber. “Orel ja muusika on kõige mishetkest 1987. aastal olnud Tallinna ajaloo- olulisemad. Inimene tuleb ja läheb, muu- line Niguliste kirik. Nii ka tänavu. “Sündmusi sika jääb. On olemas selline väärtus nagu on toimunud siiski mujalgi ning toimub ka Tallinna Johann Sebastian Bachi muusika – meest tänavu. Leigoga tegin kolm aastat koostööd, ennast ei ole enam ammu, kuid tema loo- kuid nagu öeldakse – igal asjal on oma aeg. rahvusvaheline ming jääb,” toob Uibo näite. Ühe esineja üle Meie aeg sai otsa, uued mõtted ja teod tulid on festivalijuhil iseäranis hea meel: “Esma- peale. Möödunud aastal korraldasime Nigu- orelifestival kordselt astub festivalil üles pime organist. listes esimest korda oreliöö. Ajavahemikus 27. juuli – 5. august 2012 Pariisi jumalaema kiriku organisti Jean- kella kümnest õhtul kuni kella viieni hommi- Tallinn, Pärnu, Valga, Rõuge, Iisaku Pierre Leguay’d, kes on pime olnud terve kul külastas seda 2500 inimest! Kirik oli rah- ning Kodavere oma elu, saab soleerimas kuulata festivali vast täis ja pakutav meeldis kõikidele väga. avakontserdil.”

suvi 2012 • 32 • konsertpaik

See salapärane Väravatorn Barokkmuusika sõpradele Toompea veerul asuvat Vära- gia ja vaimne potentsiaal,” räägib Hortus Musicuse looja ja muusikaline juht Andres vatorni tutvustama ei pea. Enam kui 500 aastat vana Mustonen. “Julgen öelda, et selles saalis toimuvad Eesti Kontserdi menukamad kont- hoone on pikki aastakümneid vaimseks pesaks olnud serdid.” ansamblile Hortus Musicus. Kirju muusika suvi Tekst: Riina Jussila Fotod: Eesti Kontsert Esinemisi seal majas jagub. Juba 26. mail saab tornis nautida Hortus Musicuse kont- ust seal sünnivad – õigem oleks palvetamas, kord põlvitamas. Mehe silmad serti “La primavera”, kus kõlavad laulud ja vast öelda taassünnivad – lood, väljendanud suurt kurbust. pillilood kevadest ning maikuust. mis samas majas aastasadu ta- 1930. aastatel hoonet põhjalikult uurinud 18.–21. juunini toimub Väravatornis aga su- gasi teiste meeste mängituna meediumite väitel olnud munga nimeks vefestival In Horto Regis II. Eelmisel aas- kõlasid. Justinus. Kummitus olevat neile koguni tal alguse saanud ja inimeste südameid Lühikese jala Väravatorn ehita- teada andnud, et pidas maises elus timu- võitnud neli päeva kestev sündmus annab Jti aastatel 1454–1456. Liivi sõja ajal sai torn kaametit ning hiljem mungaks hakanuna hea ülevaate Hortus Musicuse kavast läbi aga kannatada, mistõttu tehti see hiljem pi- saanud temast kurjategija. Ilmselt oli see ka aegade. Festival algab kontserdiga “Re- sut madalamaks. 18. sajandil kohandati Vä- põhjuseks, miks hing kuidagi teispoolsuses nessanssmosaiik”, kus pakutakse ajastule ravatorni kaks alumist korrust eluruumideks rahu ei leidnud. Munka nähti ka Väravatorni omast muusikat Itaaliast, Prantsusmaalt, ja veel 1970. aastatelgi oli see mitmele pe- väravas, kuid pärast seda, kui vaimulik 1988. Hispaaniast ning Inglismaalt. rele koduks. aastal hoonet õnnistamas käis, on kummi- 19. juunil kõlab Taani kuninga aia Vära- tus kadunud. vatornis aga salongimuusika Monteverdist Rossinini. Päev hiljem saab kuulda pärleid Eksinud hinged Väravatornis Maximilian I õukonnaheliloojate Heinrich Koduks on Väravatorn olnud ka kummi- Loojaid ja loomingut täis torn Isaaci ning Ludwig Senfli sulest. Festivalile tustele. Õigupoolest on just seda hoonet Väravatorn on mõnus paik, kus hinge kosu- paneb punkti “Lõunamaa laulude lõõm”, kui peetud üheks Tallinna kuulsaimaks kummi- tada ning head muusikat nautida. Ajalooliste kõlama hakkab lõuna- ja idamaade tradit- tustorniks. Veidraid nähtusi on näinud ning seinte vahel on end mugavalt sisse seadnud siooniline muusika. kogenud mitmed, kes majas viibinud. Näi- vanamuusikaansambel Hortus Musicus, “Meil on kogu aeg väga erinevad kavad, teks märkas 1935. aastal torni kolinud daam kes suvisteks ülesastumisteks hoogsalt val- erinevad tähelepanekud ajaloost ja maa- heledat valgust ning munga kuju. Suur mun- mistub. ilmamuusikast. Kes kontsertidele tuleb, gaviirastus püsis nähtaval koguni pool tun- “Väravatorn on oaas muusikamaailmas. saab tugeva muusikalise ajaloo põhja,” ütleb di. Hiljem nägi naine mitmeid kordi munka Inimesed, kes siin käivad, leiavad end täies- Mustonen. veel. Ärevil hing seisis suure risti kõrval kord ti teisest maailmast. Siin on tohutu ener-

• 33 • suvi 2012 tefija Olav Ehala: häid lastelaule teavad vanavanemad! Üllatav või mitte, aga eestlasele otsekui emapiimaga kaasa antud Olav Ehala värviküllast muusikat maestro enda roheluses kümblevas kodumajakeses ei kuulegi. Vähemalt siis,∂ kui ta ise kodus on. Tekst: Andri Maimets Fotod: pressifoto

eatujuline Olav Ehala tunnis- te lastelaulude saatel sirguma. Ta on seda tab, et juba ainuüksi tema meelt, et kuulamiseks sobib igasugune Saaremaa meeliskanalilt – Klassikaraa- muusika, sest väärtmuusika aitab kujunda- diost – kuuleb päevast päeva da laste maitsemeelt tulevikus. Žanrilisest ooperipäevade nii vaheldusrikast muusikat, et määratlusest märksa olulisem on ta arvates lastegala isegi oma üüratu plaadikogu eristada lugusid, mida kuulata, ja lugusid, Hjaoks ei jagu enam aega. Rääkimata siis veel mida järele laulda. Elu on viinud teda ikka pühapäeval, 22. juulil kell 14 enda lugude kuulamisest või ümisemisest, ja jälle kokku muusikaõpetajatega, kel pakit- Kuressaare lossi ooperimajas samal ajal oma suures koduaias nokitsedes. seb hinges küll komponeerimise soov, ent Esinevad Rahvusooper Estonia “Tegelikult tean väga hästi, et kui mind kodus kes valivad siis tõsise asemel lastelaulud – poistekoor, Saaremaa pole, siis võtab abikaasa Katrin vahel mõne sest kes siis selliseid lihtsaid lookesi kirjuta- neidudekoor, Helen Lokuta, mu noodi kätte ja mängib neid klaveril. Poeg da ei oskaks. Ain Anger, Olav Ehala, Tanel niisamuti. Aga miskipärast jätavad Ivo Linna jt. Kontserti mängimise kohe järele, kui ma koju tulen,“ juhivad Pipi ja muheleb ta. Ehalate “Itaalia-tüüpi“ kodus, Palju häid lastelaule Buratino. kus on omaette elamine ka tütre Eeva- “No misjaoks seda muusikalist ninnunän- Liisa perel, kuulebki Ehala võluhelisid pigem nutamist vaja peaks olema? Lapsega, ka viiuldajast tütre pool, kus kaks põnni – pea- titaga, ei pea niimoodi ringi käima,“ leiab ta. gi viiene Tauri ning kahe ja poole aastane Enda lauludest oskaks ta lastele laulmiseks Laura-Lii – lisaks muule muusikale vanaisa mõeldud palasid kokku lugeda ehk ühe käe laule kuulavad. “Poiss tunneb minu muusika sõrmedel. Ülejäänud looming, kas või Eesti juba ära! Vaatab multikat ja teab – aa, see on ühes armsamas lastefilmis “Nukitsamees“ papa muusika! Ja kui vanem juba ees teab, kõlavad viisid, on lastele ikkagi kuulamiseks. küll siis nooremale ka meelde jääb.“ “Aga laule, ka häid lastelaule, on ju palju! Ja Oma lapsi kasvatades ei ole Ehala ku- kui tänapäevaseid ei leia ja spetsiaalselt tel- nagi tahtnud tõmmata mingit müütilist piiri lida ei soovita, siis võib minevikust otsida, päris ja laste muusika vahele. Tema lapsed vanaemadelt-vanaisadelt küsida,“ pakub ta. kuulasid varases nooruses küll Händelit, küll Lastele mõeldud laulude valikul Rannapit, ega pidanud sugugi vaid lihtsama- võib aga ka teistpidi libastuda: pahatihti

suvi 2012 • 34 • tefija Olav Ehala:

• 35 • suvi 2012 tefija tahetakse selgeks õpetada laule, mille sõ- kuklas masin, mis vurinal numbreid luge- num jääb mõistetamatuks. Siin peab ta ma kukub... Ega jäägi seisma. Sest mõtted ülioluliseks õpetaja rolli noorte suunami- suunduvad soololauljatelt ja ansamblitelt, sel. Enda noorusest mäletab ta raadiost suurtelt ja väikestelt koosseisudelt, algaja- kõlanud Georg Otsa, Heli Läätse ja Artur test ja edasijõudnutest, kinost ja teatrist vii- Rinnet. “Mul olid paljud nende laulud peas maks ikkagi laulupidudele. Pole koorirühma, küll, aga ega ma siis sõnade peale mõel- kel mõnda Ehala lugu laulda poleks tulnud. nud. Ma ei teadnudki, mida paljud asjad “Tuhandeid! Kümneid tuhandeid!“ Kui näi- tähendada võiksid.“ Heliloojale meenub üks teks viimase laulupeo motoks saanud “Maa Aga laule, ka häid lastelaule, on ju palju! Ja kui tänapäevaseid ei leia ja spetsiaalselt tellida ei soovita, siis võib vanaemadelt-vanaisadelt küsida. hiljutine juhtum, kui üheks lauluvõistluseks ja ilm“ oli spetsiaalselt seks puhuks kirjuta- Kui eelseisev Saaremaa Ooperipäevade valmistuv laps soovinud laulda lavastusest tud, siis helilooja meelest on eriti vahva, kui lastegala ja mõni muu sellesuvine esinemi- “Kaotajad“ pärit lugu, Jaan Tätte sõnadele filmidele ja lavastustele kirjutatud lood lau- ne välja arvata, püüab maestro võrreldes kirjutatud “Ma tahan olla öö“. “Siin pean küll lupidudel oma elu elama hakkavad või kui varasemate suvedega tänavu puhata. Ent õpetajat kiitma, et tal oli oidu lauluvahetust laulupeolised avastavad mõne tema märksa samas ta väga kindlaid puhkuseveksleid soovitada. Küsimus polegi ju selles, et laps vanema laulu ja annavad sellele ühislaulus siiski jagama ei kipu, sest kohe meenuvad selle looga tehniliselt hakkama ei saaks, aga hoopis uue elu. Nii juhtus kord, 15-aastaselt talle vähemalt kolmele koorile antud lubadu- ta ei suuda sõnumit tunnetada – isegi kui biitgrupile Kristallid kirjutatud ja teleesitlu- sed neile laulud luua ja ühele-kahele loole talle see laul meeldib!“ Olav Ehala mäle- seks mõeldud lauluga “Vana harjutus“. “Kui kooriseaded kirjutada. Ning tulevikul on tamist mööda valiti sellele lauluvõistlusele siis Hirvo Surva aastaid hiljem minu juurde veel mõndagi varuks – kui just mitte koos- viimaks siiski lõbusam pala, “Lambalaul“ tuli ning ütles, et selle võiks poistekooridele töö mõne kodumaise kuuma poistebändiga filmist “Karoliine hõbelõng“. seada, olin küll jahmunud: ma olin ju alles (poleks ime!), siis vähemalt valmistumine poisike, kui selle tegin. Aga Hirvo ütles, et lennuks rahvusvahelisele orbiidile. Jäägu just nii selles vanuses poisid mõtlevadki, mõte siinkohal õhku, aga mõelge ise, kuidas Laulude oma elu teeme ära!“ kõlaks Olav Ehala üliarmastatud lood inglise, Küsimuse peale, kui palju võiks olla Olav prantsuse või sootuks hispaania keeles. Ehalal laululapsi, helilooja vakatab. “Sadu!“ Tundub, justkui käivituks meil mõlemal

suvi 2012 • 36 • Suvi – rahvapidude aeg Ida-Virumaal

Suvi on traditsiooniliste rahvaürituste aeg Ida-Virumaal. Kõige rahvarohkeks ürituseks on vaieldamatult Kaevurite 17. kuni 20. maini toimub kõikide idavirulaste lemmik Jõhvi Päev, mille tähistamise traditsiooni taastas Viru Keemia Grupp Balletifestival, mille üheks peatoetajaks on VKG. 2011. aasta augustis. Selle suve lõpupidu toimub seekord 26. augustil Toila pargis, kuhu on oodata rohkem kui 25 000 inimest Tõeliseks rahvaürituseks on 26. mail Kohtla-Järvel toimuv enneolematule rock’ kontserdile! Lisaks on külaliste jaoks Keemikute Päev, mis VKG eestvedamisel ja regiooni teiste väljas: ainulaadne laste meeleahutusprogramm - lastedisco, 3D keemiaettevõtete kaasaaitamisel toimub juba 11. korda. kino, batuutid, mini-paatid ja sky-jump attraktsioonid. Mängud Rahvapidu, mis pakub tasuta meelelahutust kõikidele ja tantsud muinasjututegelastega, lai sportlike võistluste linnalastele ja meeleolukat kontsertprogrammi, on Kohtla- programm ja käsitöölaat. Ja kogu meelelahutusprogramm Järve ja Jõhvi regiooni lemmikürituseks. Iga aasta on tasuta! kohal rohkem kui 7 000 inimest. Seekord on Kohtla-Järve Kultuurikeskuse esisel laval esinemas Roman Zajats, Ansambel VKG korraldatud rahvapidutsused on korraldatud eesmärgiga Trafﬁ c, Svjata Vatra ning Tanja Mihhailova. teha sügav kummardus Ida-Virus töötavatele keemikutele, kaevuritele ja nende peredele. Juuli keskel aga ootab Ida-Viru elanikke ja maakonnakülalisi eriline sündmus. 8. juulil kehastub Kohtla–Järve ajaloolises Tule avastama Ida-Virumaad ja võta fotokas kaasa! Virumaa- kesklinnas .... Veneetsia karneval. Kohalik keemiaettevõte, Jõhvi teemaline fotokonkurss ootab pilte kuni 1. novembrini 2012 Kontserdimaja ning Kohtla-Järve Kultuurikeskus kutsuvad (lisainfo aadressil www.vkgsoojus.ee/konkurss). Kohtla-Järve öisele Veneetsia karnevaliõhtule! Viru Keemia Grupi eestvedamisel ja toetusel korraldatud ürituste kohta lisainfot saab VKG pealehel ning kontserni lehel Facebook’is.

• 37 • hea plaat

Plaate soovitab: IGOR GARŠNEK

Diana Krall ei esine albumil mitte lauljana (nagu võiks arvata), vaid hoopis klahvi- Lood mängija ja rütmisektsiooni arranžeerijana (rhythm arrangement). Päris mitmes loos teeb plaadil kaasa veel ka London Symp- lapsepõlvest hony Orchestra. Nii et selles projektis on eksbiitli väärilist ambitsiooni. Paul McCartney Ent sellel albumil saab siiski kuulda ka Kisses on the bottom kahte Paul McCartney enda verivärsket lugu “My Valentine” ja “Only our hearts”. aul McCartney hetkel viimane, aasta- Neist esimeses mängib kitarri Eric Clapton Pnumbrit 2012 kandev album “Kisses on ja teises suupilli Stevie Wonder. Sealjuures the bottom” on eksbiitli senises diskograa- sobituvad need McCartney lood plaadi viie- fias mõneti ebatavaline helikandja. Sest ena- kümnendate aastate konteksti arvestades mik lugusid, mis plaadil kõlavad, pärinevad teiste evergeen’idega väga stiilselt. Eriti neljakümnendatest-viiekümnendatest aasta- “On our hearts”, mis kõlab ajastukohaselt test. Seega ajast, mis märgib tänavu juunis orkestreeritud ja pesuehtsa svingina. Loo oma 70 aasta juubelit tähistava Paul McCart- pärliks on juba eelmainitud Stevie Wonderi ney lapsepõlve. Plaadiümbrise vaheraama- virtuoosne suupillisoolo. tus on ka üsna pikk intervjuu, kus nooruslik Ent kui selle albumi igihaljaste lugude vanahärra selgitab lähemalt tagamaid, miks salvestistest midagi veel eraldi välja tuua, ta tahtis laulda just neid džässipalasid, mida siis kindlasti Irving Berlini “Always” oma tema ema ja isa omal ajal kuulasid. südamlikult lauldud vokaalpartiiga ning Ha- Kui vaadata muusikuid, kellega Paul rold Arleni erksalt ja kelmikaltki svingiv “Ac- McCartney on oma äsjailmunud plaadi sal- Cent-Tchu-Ate The Positive”. Nii et see plaat vestanud, torkab kohe silma Diana Kralli on kindlasti suurepärane “suutäis” eelkõige nimi. Eriti äratab tähelepanu aga see, et džässigurmaanide menüüsse.

korduvad ka loost loosse). Vokaalse loitsi- lauljaga annab välja juba korraliku kammer- Siiri Sisask mise üks markantsemaid näiteid on plaadil koori mõõdu. Sealjuures on ta seda koori Hommikupuu eesti rahvaluule aineline “Kiigu, kiigu”. Ka väga efektselt kasutanud näiteks loos “Do kitarri rasked heavy-käigud toonitavad seda whatever you do”, mille häältejuhtimine ja iiri Sisaski loomin- plaadi üldist loitsulist õhustikku. rütmipulss võivad oma karakterilt meenu- gulist küpsemist on S Mingis mõttes on see album stiili tähen- tada mõnda hilise Pink Floydi komposit- olnud huvitav kõrvalt duses küll lüüriliselt ballaadlik (lugude algu- siooni või natuke isegi Queeni kuulsat lugu jälgida – paar aasta- sed näiteks), aga mingis mõttes ka jõulise “We will rock you”. kümmet tagasi noore arengukaarega heavy rock. Väga omapärane Nii või teisiti on Ingrid Lukase “Silver ja mässumeelse popmuusika! secret” album, mis näib tõotavat ka edasisi rokk-artistina alusta- põnevaid muusikalisi arenguid. Jääme siis nud lauljast on justkui ootele! märkamatult kujune- Ingrid Lukas nud helikunstnik, Silver secrets kes oma loomin- Keelpillikvartett gus oskab kuula- oor laulja ja mapanevalt ühen- Nklahvpillimän- Prezioso dada mitmeid gija Ingrid Lukas Schulhoff, Webern, Rääts, Vasks muusikalisi stiilita- on meie muusika- sandeid väärtluule maastikul praegu uigi keelpillikvar- (Juhan Liiv, Helvi veel suhteliselt uus Ktett Prezioso Jürisson jmt) ning nimi. Kuid tal tun- (koosseisus Hanna- omaenda tekstide poeetilise sõnumiga. dub olevat rahvus- Liis Nahkur – I viiul, Muusikute koosseis, kellega laulja-klaveri- vahelist haaret, sest Mari-Katrina Suss mängija Siiri Sisask on oma “Hommikupuu” plaat “Silver secrets” on tal salvestatud rah- – II viiul, Anne Il- plaadi salvestanud, on pisut tavatu: Tarvo vusvahelise meekonnaga, kokku mängitud ves – vioola ja And- Valm kitarridel, Mihkel Mälgand bassil, Mar- Zürichis ning välja lastud Universali poolt. reas Lend – tšello) ko Atso trummidel (tuntud ansamblist Met- Laule (ja ka enamiku laulutekste) kirjutab ta tegutseb juba aastast 2006, jõudis see satöll) ja Kaido Kelder tšellol (mängib Uus ise – see on heakõlaline ja enamjaolt helge- kooslus oma esikplaadini tänu plaadifirmale Tallinna Trios ja Tallinna Kammerorkestris). tes toonides muusika. Estonian Record Productions alles tänavu. Kui otsida mingit ühist märksõna, mis Omapärane on aga see, et oma üldjoon- Prezioso kõik neli noort muusikut on Eesti selle Siiri Sisaski uue plaadi lugusid tervi- tes popmuusika kaanonitele vastavates Riikliku Sümfooniaorkestri liikmed ning õp- kusse võiks ühendada, siis kõige paremini lugudes kasutab ta nii palju ja nii leidlikult pinud EMTAs, kus kvarteti juhendajaks oli sobiks ehk sõna “loits”. Seda nii Siiri laulmi- akustilisi pille (viiul, vioola, tšello, klarnet Henry-David Varema. se maneeri suhtes kui ka korduvate rütmi- jmt). Vähe sellest – kõnealusel plaadil teeb Prezioso repertuaar on tegelikult kül- ja bassifiguuride kasutamisel (mõned neist kaasa ka Ingrid Lukas Choir, mis oma 22 laltki mitmekesine, hõlmates klassikalist

suvi 2012 • 38 • hea plaat

kvartetirepertuaari, nüüdismuusikat ning ka popmuusika töötlusi. Ent oma plaadile on see keelpillikvartett salvestanud valiku 20.–21. sajandi helitöödest sellistelt kom- ponistidelt nagu Erwin Schulhoff, Anton Webern, Jaan Rääts ja Peteris Vasks. Neist kõige pikemaks kompositsiooniks on läti tuntuima nüüdishelilooja Peteris Vasksi (1946) pooletunnine keelpillikvartett nr 4 (2000). Samas meie helikunsti jaoks mär- gilise tähendusega oopustest saab plaadil kuulda Jaan Räätsa (1932) kontserti kam- Gnô merorkestrile op. 16 (1961), mis on eesti Cannibal tango muusika tähtteoseks olnud juba läbi viie läbi mingit pungilikku crazy-suhtumist, mida aastakümne. Tõsi – ehkki algupäraselt on aulja-kitarrist Ch- võib ka omamoodi, äraspidiseks mustaks kõnealune helitöö kirjutatud küll kammer- Lristophe Godi- huumoriks nimetada (näiteks plaadi nimi- orkestrile, siis nüüdse seade keelpillikvar- ni, trummar Julien loos ja loos “Demon disco”). tetile tegi Mihkel Kerem. Rousset’ ja bassi- Samas on Christophe Godin kitarristina Usutavasti vajab aga tutvustamist Erwin mees Gaby Vegh’ üsnagi tähelepanuväärne pillimees, kelle Schulhoffi (1894–1942) nimi. Tema oli juudi- trio Gnô balanssee- näpujooksu väledust võiks isegi Steve Vai saksa päritolu tšehhi helilooja, kes hukkus II rib oma plaadiga või John Petrucci omaga võrrelda. maailmasõja päevil natslikus koonduslaag- “Cannibal tango” Igatahes mõnikord mõjuvad sellised ris. Prezioso plaadil kõlab tema “Viis pala progressive rock’i ning heavy (või siis speed “mitte väga tõsised”, kuid samas väga ro- keelpillikvartetile” (1923), mis on sisuliselt metal’i) üliõhukesel piiril. Albumi pealkirjale kilikud muusikaprojektid üllatavalt mõtte- tantsusüit. Ent huvitavaks teeb selle helitöö vaatamata pole selles muusikas küll midagi värskelt. Sest oma provokatiivsuses “tulis- mitmete stiilijoonte (modernism, neoklassit- “kannibalistlikku”, kuid üsna argessiivne ja tavad” nad igasuguse rutiinse mõtlemise sism, džäss) vahel üsna ootamatugi põimu- jõulisest energiast pakatav on see küll. Siit- – olgu siis muusikas või tekstides – küll mine. Seda plaati tasub kuulata igal juhul! sealt kumab Gnô lugudest ja laulutekstidest lausa sõelapõhjaks. Eestimaiselt mehine Metsatöll Ulg ui kunagi otsi- Kti palavikuliselt “Eesti oma Nokiat”, siis heureka! – etno- heavy-kooslus Mets- töll sobiks selleks ju imehästi. Eriti nende viimane, Universali egiidi all ilmunud helikandja “Ulg”. Sest Met- satöllu muusikaline sõnum on eestimaiselt mehine. Kõnealuse plaadi algus on muidugi pet- lik, esimene instrumentaalne lugu “Agu” meenutab ilmsüütult Imeliku kandlemängu, kui Toots “Tali pruudiga tantsima” tahtis minna. Aga siis läheb andmiseks, sest kõ- pa, näiteks trubaduuride tantsulisele muu- da. Kuid ega Metsatöll siis ainult haamer- lama hakkab haamerdava rütmiga “Sõjasü- sikale. Mida tunti ilmselt ka Liivi sõja aegse davat etno-heavy’t ei mängi – plaadil “Ulg” da”! Eesti linnades. saab kuulda ka vaiksemaid ja ballaadlikke Peab ütlema, et kuigi Metsatöllu vokaal Kuid sellist maskuliinset heavy rock’i, lugusid, nagu “Isata” ja kurvameelsete (eriti veel mitmehäälse lauluna) meenutab nagu Metsatöll mängib, keskaegsel Ees- kooskõladega albumi lõpulugu “Eha”. Kuid äratuntavalt eesti regilaulu stilisatsiooni, timaal muidugi ei tuntud. Selle bändi oma nõrganärvilistele või diskomuusika fännide- siis mitmesuguste toru- ja vilepillide kasu- nägu on nii isikupärane ja jõuline, et võima- le ei julgeks seda plaati küll soovitada. See tamine sarnaneb pigem keskaegse Euroo- tu oleks seda kellegi teisega segamini aja- oli kompliment Metsatöllule!

• 39 • suvi 2012 16. oktoober 2012 kell 19 Estonia kontserdisaal

Uue hooaja tähtsündmus! Birminghami Sümfooniaorkester (City of Birmingham Symphony Orchestra)

Solist Christian Tetzlaff viiul Dirigent Andris Nelsons

Kavas: Johannes Brahms Viiulikontsert Sümfoonia nr. 4

kevad 2012 • 40 • Piletid müügil alates 11. maist galerii Tekst: Lauri AAV Fotod: EESTI KONTSERT, jazzkaar

16. oktoober 2012 kell 19 Estonia kontserdisaal Uusaastakontsert Nordi õppeva hooaja rohkelt kõneainet Sounds tekitanud Hennessy uusaastakon- Ltert pani nii muusikaringkonnad kui ka publiku arutlema teemadel "kui- ja EIVØR võrd rock’n’roll saab ja tohib olla üks Jazzkaare Uue hooaja tähtsündmus! akadeemiline sümfooniakontsert?“ azzkaare ajal kohtusid Villu Veski eest- peakorraldaja Arvamused on siiani seinast seina, võttel kolme Balti riigi muusikud ning Anne Erm. kuid kahtlemata oli kontserdil lavalt JFääri saartelt pärit maagiline EIVØR. saali kiirgav energia suisa füüsiliselt Linalakk-tütarlaps, kes kannab alati arktilisi Birminghami tunnetatav. Kaks asja on aga kindlad hülgenahast saapaid ja loobub neist ainult - Hennessy ja Eesti Kontserdi 16 laval. Laval on ta paljajalu. Oli põhjamaist aastat kestnud koostöö on Hennessy kargust ja maagiat, erilist ürgjõudu ja vana- Sümfooniaorkester jaoks pikim sarnane kogemus kogu de lugulaulude lumma, mida aegajalt gruu- (City of Birmingham Symphony Orchestra) maailmas ja traditsiooniliselt on nen- vima kippuvad džässmuusikud ei seganud, dele kontsertidele peaaegu võimatu pigem vastupidi. Palju sündis otse laval pileteid saada. ja seda polnud varem kokku lepitud. Külaliste seas oli ka veteranpoliitik Siim Kallas Laine loksus vastu admiraliteedi Solist viiul abikaasa Kristiga. basseini ja isegi Merepaviljoni Christian Tetzlaff kõrval möirgav Tivoli jäi kontserdi ajaks üsna tasaseks. Dirigent Andris Nelsons

Kavas: Johannes Brahms Viiulikontsert Sümfoonia nr. 4

Palju õnne Barbra! aprillil tähistas oma 70 aasta juubelit legen- 24. daarne ameerika laulja, näitleja, filmirežissöör, helilooja, produtsent ja ka hea koomik - Barbra Streisand. Kelli Uustani kutsus kokku sõbrad Gerli Padari, Ott Leplandi, Hele Kõrve, Nele-Liis Vaiksoo ja Uku Suviste, et oma iidoli auks vägev sünnipäevakontsert anda. Lauljaid saatis Üle-eestiline Noorte Sümfoo- niaorkester, kelle liikmetest paljude jaoks oli kohtumine Barbra loominguga suureks avastuseks.

Sünnipäevalised pärast kontserti Pärnu kontserdimajas.

suvi 2012 Piletid müügil alates 11. maist • 41 • toetaja Salva kindlustab väärtusliku muusikaelamuse Aprilli lõpus sai Eesti Kontserdi koostöö- partneriks Salva Kindlustuse AS, et anda oma panus Eesti kultuuri edendamisse.

Tekst: APLAUS Foto: Salva

alva Kindlustuse ASi juhatuse ja suurtoetaja, mis tähendab, et muuhulgas esimehe Tiit Pahapilli sõnul ri- on kindlustuskaitse sõlmitud kogu Eesti kastab äsja alanud koostöö Eesti Kontserdi varale: Jõhvi kontserdimajast kuni Kontserdiga siinset kultuurielu, Pärnu omani, muusikainstrumentidest lava- millest ennekõike võidab muu- kujunduseni. sikapublik. “Salvale on koostöö Salva Kindlustus on kultuuri ja ühiskonna SEesti Kontserdiga esmakordne, see seab arengusse panustanud ka varem ning mõte ühisprojekti õnnestumisele kõrged ootu- koostööst Eesti Kontserdiga ei tekkinud üle- sed. Eelmise aasta Eesti kultuurisündmus- öö. “Oleme aastaid toetanud noori muusi- te kalender oli väga tihe, kultuuripealinna kuid rahvuskultuuri Salva allfondi kaudu, et programmi raames pakuti publikule palju pakkuda noortele võimalust osaleda rahvus- põnevat. Siiralt soovin, et sama kvaliteediga vahelistel muusikaüritustel ja konkurssidel. sündmusi oleks Eestis jätkuvalt, ning looda- Seega otsus toetada Eesti Kontserti ei tul- me, et ka meie otsus toetada Eesti Kontserti nud tühja koha pealt, vaid oli järgmine samm veidi seda eesmärki täita aitab,” selgitab Sal- meie soovist arendada mitte ainult kindlus- va Kindlustuse juht. tusturgu, vaid ühiskonda laiemalt,” tõdes Salva Kindlustuse ASi juht Tiit Pahapill li- Salva juht. Lisaks on Salva panustanud ka sab, et nii ühiskonnas kui ka kultuurielus viib spordi edendamisse, toetades noorte võrk- edasi vaid tihe koostöö ja üksteisega arves- palli- ja korvpallimeeskondi. tamine. “Head mõtted ja teod sünnivad ikka Tiit Pahapilli sõnul on Eesti Kontserdil koostöös – kõike ei saa üksinda kvaliteetselt ja Salval palju ühist. “Mõlemad oleme teha, ühiskonna tasakaalu ja toimimise alu- Eesti juurtega ettevõtmised ning meil seks laiemalt on ühiselt tegemine. Usun, et on oma valdkonnas pikaajaline ko- meie koostöö Eesti Kontserdiga annab pa- gemus klientide heaks teenindami- nuse nii Eesti kultuuri kui ka kogu elukesk- seks. Nii kontserdikorralduse kui ka konna rikastamiseks,” ütleb Pahapill. kindlustuse valdkonnad arenevad Selgituseks küsimusele, milline saab pidevalt ning lähtuda tuleb klien- ikkagi olla kindlustusseltsi panus kultuuri di ootustest ja soovidest. Salva arengus, märgib Tiit Pahapill eeskätt kindlus- pakub oma klientidele kvaliteet- tunde pakkumist. “Salva on Eesti juurte ja seid kindlustustooteid, Eesti omanikeringiga kindlustusselts. Meie pidev Kontsert aga publikule kõrgel areng ning professionaalne töö on taganud tasemel muusikaelamusi. 19 tegutsemisaasta jooksul klientide turva- ja Seega on esmapilgul vägagi kindlustunde. Seda me oskame ja seda me erinevatel ettevõtmistel ka teeme hästi ning ka koostöös Eesti Kontser- ühendavat ja ühist. Soovin diga jääme nende liistude juurde. Pakume omalt poolt kontserdi- oma teadmiste ja kogemustega kontserdi- publikule kordumatuid ja korraldajatele kindlustunnet ja turvalisust meeldejäävaid elamu- ehk kõikide varade ja hoonete kindlustust. si. Usun, et koostööst Nii saab Eesti Kontsert pakkuda kõrgel ta- Eesti Kontserdiga semel, mitmekesiseid ning meeldejäävaid sünnib palju väärtus- muusikaelamusi. Peamiseks võitjaks meie likku,” lausus Salva koostööst on kindlasti laiem kultuuripublik,” Kindlustuse juha- tõdeb Salva juht. Alates maikuust on Salva tuse esimees Tiit Kindlustus Eesti Kontserdi kindlustuspartner Pahapill.

suvi 2012 • 42 • toetaja Fotod: erakogu ja äripäev Miks toetate muusikat? Vahur Kraft Nordea panga juht Muusika aitab kaasa kuulmismeele arendamisele ja meie soovime muusikaelu toetades inimesteni viia häid emotsioone ja positiivseid helisid! Nordea pank on võtnud oma missiooniks toetada eesti kultuuri, oleme juba aastaid kaasa aidanud eesti kultuurielu ri- kastamisele ning kustumatute elamuste pakkumisele. Kultuuri, sh muusika toetamine on osa meie mõttevii- sist ja sellest, kuidas me oma äri ajame. Eesti suurima suvise muusikafestivali ehk Nargenfestivaliga, mida pank on toetanud 2007. aastast alates, ühendavad Andres Tamm meid põhjamaised väärtused, tugev side mere ning naaberriikidega. ettevõtja, ELKE International AS Toetan muusikat, sest mulle muusika meeldib – kui ikka asja vastu huvi on, võib seda ka toetada. Eesti kultuurielu hinnatakse kogu maailmas kõrgelt, olen sellest palju ka välismaalastega rääkinud. Suurimad elamused olen alati saanud Saaremaa ooperipäeva- del, olen seal kõik viimased aastad kohal olnud. Meie riigil jagub kohustusi, kultuurivaldkonnale ei jätku alati niipalju raha, kui tarvis oleks, siin saab erakapi- Külliki Villemi tal õla alla panna. USAs näiteks püsib kultuur suures Saku Metall AS osas erarahastuse toel. Lapsepõlves elasime Anu ja Kadri Taliga ühes majas, sealt siis tutvus Kadri Taliga, kes meid ka kontserdielu ning Eesti Kontserdi juurde tõi. Tänu Kadrile oleme abikaasaga tihedad kontserdikülastajad ja naudime seda, mida eesti muusikaelul pakkuda. Mulle on väga meeldinud kõik Põhjamaade Sümfooniaor- kestri kontserdid, mida dirigeerib Anu Tali – need on alati väga huvitava kavaga, erili- sed. Väga põnevat kava ERSO ja kooridega juhatas hiljuti ka Paavo Järvi, tuues lavale kaks sügavalt nõukoguliku sisuga oratooriumi 20. sajandi ühe suurima sümfonisti Dmitri Šostakovitši sulest.

Enn Kunila Viktor Kaasik, vande- suurettevõtja ja metseen advokaat, büroo V. Kaasik & Co Olen püüdnud toetada seda, mida ise oluliseks pean. Muusikat tuleb toetada, sest ar- Kui võimalik on, tuleb ikka toetada valdkondi, kus van, et kultuuri üldse tuleb toetada. Kultuuri toetust tarvis. Muidugi on meil Eestis väga palju kaudu saab kõige püsivamalt meie igapäevast andekaid muusikuid, kui vaadata kas või noori – näi- elukeskkonda paremaks muuta. Viimase muu- teks seda, mida teeb pianist Mihkel Poll. Minu enda sikaelamusena tooksin välja Wagneri “Tann- viimaseks suurimaks muusikaelamuseks oli ERSO häuseri” kontsertettekande Tokio kevadfesti- kontsert Neeme Järvi dirigeerimisel, kus Franz Xaver valil. Vähetähtis ei ole ka see, et suurepäraste Scharwenka klaverikontserdis soleeris Aleksandr muusikute ja solistide seas astus üles meie Markovitš. Selle helilooja looming oli huvitav avastus. enda särav täht, bass Ain Anger.

• 43 • suvi 2012

gallup Mida teha

Tekst: riina jussila Fotod: scanpix uvisuvel! tuleb ja see on kindel. Tuleb ka uhkes koguses kontserte ja festivale, millest sobivaima leiab endale nii klassikalise muusika austaja kui ka paadu- Jalmar Vabarna nud rokihing. Et õigel ajal õiges folkmuusik ja ansambli Zetod eeslaulja: Skohas olla, tuleb silm terav ning kõrv kikkis Minu hea sõber ja bändikaaslane Viljandi hoida. Samuti ei jookse mööda külgi maha Guitar Trios Argo Vals korraldab juba mit- sõprade soovitused, sest kuidas sa muidu mendat aastat oma kodu õue peal salamisi kõige toimuvaga kursis jõuad olla. Aplaus sellist sündmust nagu “Kullaaugu kontsert- esitas tuntud ja armastatud Eesti inimestele pidu”. Sinna mina lähen kindlasti. küsimusi suveplaanide kohta, lootuses pak- Elukutse tõttu käin jätkuvalt kahel suuri- kuda vastuste hulgast ideid ja meeltmööda mal folgifestivalil Eestis: Viljandis ja Virus. tegevusi ka oma lugejaile. Käiksin nendel ka siis, kui ise ei esineks. Käsmu tõmbab oma asukoha ja justkui- Tarmo Kruusimäe aega-seisma-paneva auraga ning Viljandi Maret poliitik ja muusik: geniaalse programmi ja meeletu meluga. Selle suve üheks suursündmuseks loen Kõige eredam muusikasündmus, mis Maripuu Red Hot Chili Peppersi kontserti, mille pileti meelde jäänud, toimus paar suve tagasi poliitik, ma jõulukingiks sain. Iga-aastaseks tradit- Rabarockil. Meeletu vihm, tõeline raba, Riigikogu liige: siooniks on kujunenud Rabarockil käimine vapustavad artistid – eelkõige A Human. Mina olen suur – ainult üks aasta on vahele jäänud. Sel Lemmikpaigaks Eestis on aga minu kodu- Saaremaa oope- aastal tahaks külastada ka Hard Rock Laag- kant Värska – rahulik, vaikne ja soe. ripäevade fänn! rit Vana-Vigalas, kuid paraku olen sel ajal Tänavuse festi- Ukrainas rahvusvahelisel jalgpallifännide vali piletid ostsin ära juba eelmisel suvel. turniiril Jalgpallihaigla fännimeeskonnaga. Marko Reikop Lähen kindlasti vaatama Moskva ooperi- Kui rääkida suurtest rokk-kontsertidest, telesaatejuht: teatri Helikon lavastusi “Boriss Godunov” mis Eestis toimunud, siis on vaieldamatuks Olen igal aastal käinud Birgitta festivalil. ja “Rasputin”, samuti ooperigalale. Seekord lemmikuks Rolling Stonesi kontsert laulu- Ehkki pilet on seal kohutavalt kallis, ei on ooperipäevade kavas ka tore lastegala, väljakul. Suve üldiselt veedame aga perega saa ma seda suure klassikalise muusika sinnagi on plaanis minna. Pärnus ja seal oleme nii palju kui võimalik. austajana kuidagi vahele jätta. Sellel aastal ma sinna kahjuks ei jõua, sest olen sel ajal Itaalias Milanos puhkamas. Mul on kahju, et suviti kõik põnevad ettevõtmised Chalice Tallinnast nii kaugel toimuvad. Kuressaarde või Leigole saamine on paras ettevõtmine. muusik ja helilooja: Kui igas linnas just sõpru ees Lemmikfestivaliks Eestis on Rabarock – pole, on öömaja leidmine see on lihtsalt väga rammus. Sel suvel samuti keeruline. Tallin- plaanin minna Kilingi-Nõmmes toimuvale nas on suviti meeletult Schillingule. Iceland Airwavesile mõtlesin turiste. Siis võiks siin ka minna. Kindlasti tuleb midagi ägedat palju rohkem festivale spontaanselt ka juurde. Suvel ma väga olla, teatrid võiksid puhata ei plaani, vaid hoopis pigem tööd sel ajal töötada ning rabada – siis on ju palju rohkem energiat. kultuurielu suvel palju Talv on puhkamiseks. Mul on selline aktiivsemalt toimuda. karu-rutiin. Mõnda aega oma maakodus sooviksin küll olla, seal oleks palju teha. Ise astun kindlasti üles 21. juunil Otepääl kohvikus L.U.M.I. ning 13. juulil Me- repäevadel Tallinnas.

• 45 • suvi 2012 kava

Fotod: EESTI KONTSERT ja Scanpix 16.–23. juuni SJM = SUURE-JAANI MUUSIKAFESTIVAL 18.–21. juuni HR = IN HORTO REGIS JUUNI 7.–15. juuli 7LM = 7 LINNA MUUSIKA IDA-VIRUMAAL 16.–23. juuli Ettlingeni Mandoliiniorkester Classic meets rock! SOP = SAAREMAA OOPERIPÄEVAD 27. juuli – 6. august Ettlingeni Orel = TALLINNA RAHVUSVAHELINE ORE- LIFESTIVAL mandoliiniorkester 12. mai-28. august HS = HAAPSALU SUVEMUUSIKA Dirigent Boris Björn Bagger Kavas muusikat klassikast rokini: Juuni Vivaldi, Sisask, Coldplay, Pink Floyd, R 1.06 kl 18 Stenbocki õu: Ivo Linna, Anti Santana, Metallica, Gary Moore. Kammiste L 2.06 kl 19 Mustpeade maja: Ketil Bjørnstad 25 liikmest koosnev Ettlingeni mandoliinior- T 5.06 kl 19 Sillamäe kultuurikeskus: Ettlingeni kester on kuulus Saksamaal, samuti andnud mandoliiniorkester kontserte mujal Euroopas. Orkester on koos- K 6.06 kl 19 Vanemuise kontserdimaja: tööd teinud meilgi tuntud solistidega, nagu Ettlingeni mandoliiniorkester Kalle Randalu, Detlef Tewes, Matteo Gaspari, N 7.06 kl 19 Estonia kontserdisaal: Ettlingeni Sandy Campos, Boris Björn Bagger jt. mandoliiniorkester R 8.06 kl 21 Haapsalu kuursaal: Tšellokvartett T 5. juuni kell 19 Sillamäe kultuurikeskus C-Jam HS K 6. juuni kell 19 Vanemuise kontserdimaja K 13.06 kl 19 Tartu Jaani kirik: kammerkoor N 7. juuni kell 19 Estonia kontserdisaal Collegium Musicale, k: Pärt ja Uusberg N 14. 06 kl 19 Niguliste: kammerkoor Colle- gium Musicale, k: Pärt ja Uusberg R 15.06 kl 19 Vanemuise kontserdimaja: Põhja- Põhja- Ja Baltimaade ja Baltimaade meestelaulu päevad R 15.06 kl 23 Tartu Jaani kirik: Eesti Rahvus- meestelaulu päevad meeskoor, dirigent Mikk Üleoja L 16.06 kl 13, kl 20 Sillamäe linnatreppidel Jazzt R 15. juuni kell 19 Vanemuise kontserdimaja Time Suverütmid. Raimonds Pauls Eesti Rahvusmeeskoor, Orphei Drängar, L 16.06 kl 20 Haapsalu Jaani kirik: “Õhtu ilu”, Ylioppilaskunnan Laulajat Ka Bo Chan, Liis Viira L 16.06 kl 21 Köleri majamuuseum Lubjassaares: R 15. juuni kell 23 Tartu Jaani kirik RO Estonia puhkpillikvintett SJM “Te lucis ante terminum” / “Sind videviku P 17.06 kl 15 Estonia kontserdisaal: Põhja- ja valguses” Baltimaade meestelaulu päevad Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja P 17.06 kl 7 Suurejaani kiriku ja tuletõrje tornid: Vox Clamantis, dirigent Jaan-Eik Tulve Äratusmäng pasunatelt SJM P 17.06 kl 9 Suure-Jaani kirik: Vox Clamantis, P 17. juuni kell 15 Estonia kontserdisaal dirigent Jaan-Eik Tulve SJM Eesti Rahvusmeeskoor, Orphei Drängar, P 17.06 kl 14 Suure-Jaani kirik: Hortus Mu- Ylioppilaskunnan Laulajat Jaan-Eik Tulve sicus ja Tõnis Mägi SJM Korraldaja Eesti Meestelaulu Selts P 17.06 kl 16 Suure-Jaani õigeusu kirik: Ortho- dox Singers, dirigent Valeri Petrov SJM Tänavuse festivali ühe raskuspunkti loob P 17.06 kl 17 Suure-Jaani kirik: Toomas Trass Suure-Jaani vaimulik laulupäev 17. juunil Suure-Jaani lau- (orel) SJM muusikafestival luväljakul, samuti Eesti Riikliku Sümfoonia- P 17.06 kl 18 Suure-Jaani lauluväljak: vaimulik orkestri ja Eesti Rahvusmeeskoori kontsert laulupäev SJM 16.–23. juuni “Põhjarannik”, millega tähistatakse Peterburi E 18.06 kl 18 Väravatorn: Renessanssmo- Festivali kunstiline juht professor konservatooriumi 150 aasta juubelit, dirigent saiik, Hortus Musicus HR Andres Uibo on Anu Tali. Suure-Jaani festivali “kaubamär- E 18.06 kl 20 Suure-Jaani gümnaasium: Mati giks” on maailmas unikaalne päikesetõusu- Palm 70 SJM kontsert jaanilaupäeva, 23. juuni hommikul T 19.06 kl 18 Väravatorn: Muusikasalong Heliloojate Kappide dünastia (Artur, Eugen ja kell 3 Hüpassaare rabasaarel. Seekord esine- läbi sajandite Hortus Musicus HR Villem Kapp) kodupaigas Suure-Jaanis sündis vad soo-orkester ning RAM, dirigendid Too- T 19.06 kl 20 Suure-Jaani gümnaasium: Bachi muusikafestival 1998. aastal. Igal suvel vää- mas Vavilov ja Mikk Üleoja. instrumentaalkontserdid SJM ristatakse siin eesti muusika pärandit ning K 20.06 kl 18 Väravatorn: Maximilian I õu- tehakse Kappidele ja ka Suure-Jaani lähistelt Kogu festivali terviklik kava: konnaheliloojad Hortus Musicus HR pärit heliloojale-klassikule Mart Saarele mõni- K 20.06 kl 19 Kukruse mõis: “Õhtu ilu”, gi kummardus. Muusikapäevade korraldajad www.muusikafestival.suure-jaani.ee Ka Bo Chan, Liis Viira on Eesti Kontsert, Suure-Jaani vald ja Rah- K 20 06 kl 20 Energia talu teemaja (Vihis): vusvaheline Artur Kapp’i Ühing. Schubert. “Forellikvintett” SJM suvi 2012 • 46 • kava

N 21.06 kl 18 Olustvere mõis: Kirsti Kuusk (viiul) ja Klarika Kuusk (klaver) SJM N 21.06 kl 18 Väravatorn: Lõunamaa laulude JUULI lõõm, Hortus Musicus HR N 21.06 kl 20 Olustvere leivakoda: kontsert “Meie igapäevane leib” SJM R 22.06 kl 19 Suure-Jaani gümnaasium: “Põhja- Väravatorn rannik”, ERSO ja RAM SJM L 23.06 kl 3.00 Hüpassaare rabasaar: päikesetõu- sukontsert SJM L 23.06 kl 13 Suure-Jaani kirik: “Tuljak” džässi võtmes, Sooäär, Vaigla, Ruben SJM K 27.06 kl 19 Tartu Jaani kirik: “Väike öömuusi- ka”, Ševtšenko, Kalluste, Veski N 28.06 kl 19 Tallinna raekoda: “Väike öömuusi- ka”, Ševtšenko, Kalluste, Veski R 29.06 kl 20 Kõpu tuletorni jalam: “Väike öö- muusika”, Ševtšenko, Kalluste, Veski L 30.06 kl 19 Tartu lauluväljak: Eesti noorte popi ja džässi laulupäev! In Horto Regis II T 19. juuni “Muusikasalong läbi sajandite”, sa- 18.–21. juuni Hortus Musicuse suvefestival longimuusikat Monteverdist Rossinini Juuli Taani kuninga aia Väravatornis K 4.07 kl 20 Tartu Jaani kirik: “Kitarriga Viinis”, Esmaspäevast neljapäevani, õhtuti kell 18. K 20. juuni “Maximilian I õukonnaheliloojad Heiki Mätlik (kitarr) ja ansambel Heinrich Isaac ja Ludwig Senfl” N 6.07 kl 19 Niguliste: Alina Sakalouskaya, E 18. juuni “Renessanssmosaiik” Oksana Sinkova, Kadri Ploompuu Renessanssmuusikat Itaaliast, Prantsus- N 21. juuni “Lõunamaa laulude lõõm”, lõuna- L 7.07 kl 16 Mäetaguse mõis: “Italiana”, Urmas maalt, Hispaaniast ja Inglismaalt ja idamaade traditsiooniline muusika Põldma, Neeme Ots, Siim Selis 7LM L 7.07 kl 19 Karksi Peetri kirik: “Kanon pokaja- nen”, Vox Clamantis P 8.07 kl 16 Illuka mõis: F1 kitarrid – Flamen- Väike öömuusika kodžäss 7LM JANNE ŠEVTŠENKO (laul) P 8.07 kl 19 Sillamäe linnatrepid: Gerli Padar ja TIIT KALLUSTE (akordion) Uku Suviste 7LM P 8.07 kl 18 Kohtla-Järve Valge saal: “Veneetsia VILLU VESKI (saksofonid) öö”, Neeme Punder, Lembit Orgse 7LM E 9.07 kl 19 Avinurme kultuurikeskus: “Oh, must- Meeleolukas kontsert viisidest, mis tulevad lane mängi...”, VGV trio 7LM Ladina-Ameerikast ringiga Eestisse. Janne T 10.07 kl 19 Niguliste: Iris Oja (metsosopran) fantastilisele esitusele, kommentaaridele ja Ulla Krigul (orel) lavalisele liikumisele lisab Villu põnevad pa- T 10.07 kl 19 Pühajõe kirik: “Itaalia serenaad”, jatused enda ja Tiidu reisidest Argentinasse Aare Saal, Tiit Kalluste 7LM ning mujale. T 10.07 kl 19 Narva Aleksandri kirik: kammerkoor Kavas Antonin Dvorák, Geronimo Gi- Collegium Musicale, k: Pärt ja Uusberg 7LM menez, Manuel de Falla, Astor Piazzolla, K 11.07 kl 20 Vanemuise kontserdimaja: Ungari Raimond Valgre, Georges Gershwin, John Riiklik Tantsuansambel Harold Kander, Louis Armstrong. K 11.07 kl 21 Kukruse mõis: “Hispaaniast tulen…”, Janne ja Claudia Ševtšenko 7LM K 27. juuni kell 19 Tartu Jaani kirik N 12.07 kl 19 Tallinna raekoda: “Kitarriga Vii- N 28. juuni kell 19 Tallinna raekoda nis”, Heiki Mätlik ja ansambel R 29. juuni kell 20 Kõpu tuletorni jalam N 12.07 kl 19 Narva-Jõesuu paviljon: Helin-Mari Arder & Sven Kullerkupp 7LM N 12.07 kl 19 Viljandi Pärimusmuusika Ait: Ungari Riiklik Tantsuansambel Eesti noorte popi Ja R 13.07 kl 17 Tallinna Merepäevad: Ungari Riiklik Tantsuansambel džässi laulupäev R 13.07 kl 20 Saka mõisa suvelava: “Muusika 5000 noort koorilauljat, Estonian Dream läbi pisarate – Imre Kálmán 130” 7LM Big Band, Maarja-Liis Ilus, Hedvig Hanson, R 13.07 kl 22 Viljandi Pärimusmuusika Ait: Una Lenna Kuurmaa, Ithaka Maria, Birgit Õige- Corda: Kristi Mühling, Liis Viira, Ene Nael meel, Gerli Padar, Uku Suviste, Koit Toome, L 14.07 kl 18 Vaivara: Siim Aimla & Co 7LM Kristjan Kasearu, Jaan Pehk, Ott Lepland... L 14.07 kl 16 Karula kirik: “Hümn armastusele”, ja publik. Kavas üle 30 eesti parima poplaulu Silvi Vrait ja ansambel alates Arne Oidi “Suveööst” kuni tänapäeva L 14.07 kl 20 Tartu Jaani kirik: Helin-Mari Arderi Trio hittideni L 14.07 kl 20 Maidla mõis: “Kitarriga Viinis”, Heiki Mätlik (kitarr) ja ansambel 7LM L 30. juuni kell 19 Tartu lauluväljak Lenna Kuurmaa

• 47 • suvi 2012 kava

E 16.07 kl 19 Kuressaare Laurentiuse kirik: Monica Groop ja Tallinna Kammerorkes- ter SOP JUULI T 17.07 kl 19 Kaarma kirik: Monica Groop ja Tallinna Kammerorkester SOP T 17.07 kl 20 Kuressaare lossi ooperimaja: Mussorgski. “Boriss Godunov” SOP 7 linna muusika Ununenud unistused K 18.07 kl 15 Kuressaare lossi ooperimaja 7.–15. juuli, Ida-Virumaa HELIN-MARI ARDERI TRIO kohvik: Bach. “Kohvikantaat” SOP Helin-Mari Arder, Teet Raik (trompet, K 18.07 kl 18 Kuressaare lossi kapiitlisaal: Koit Soasepp (bass, Eesti / Soome) SOP Igal suvel ühendab muusika Ida-Virumaa eri kitarr), Mart Soo (kitarr) piirkonnad ühtseks kultuuriliseks tervikuks. K 18.07 kl 20 Kuressaare lossi ooperimaja: Teede ristumiskohas asuv Jõhvi, tööstuskes- Rossini. “Sevilla habemeajaja” SOP Kauni pealkirja alla on koondatud eesti auto- kus Kohtla-Järve, piirilinn Narva ja tema suur- N 19.07 kl 15 Kuressaare lossi ooperimaja rite laulud. Lisaks vanadele tuntud hittidele sugune varemetest tõusev Aleksandri kirik, kohvik: Bach. “Kohvikantaat” SOP kõlavad ka uued laulud Helin-Mari sulest. merekuurort Narva-Jõesuu, üllatav Sillamäe N 19.07 kl 18 Kuressaare lossi kapiitlisaal: Arete ja teised pakuvad toreda ning meeleoluka Teemets (sopran, Eesti / Itaalia) SOP L 14. juuli kell 20 Tartu Jaani kirik kontserdi. “7 linna muusika” viib kuulajad N 19.07 kl 20 Kuressaare lossi ooperimaja: N 19. juuli kell 19 Tallinna raekoda põnevatele maastikele nii muusikalises kui Ooperigala, Karita Mattila SOP ka geograafilises mõttes. R 10. august kell 20 Kõpu tuletorni jalam N 19.07 kl 19 Tallinna raekoda: Helin-Mari Arderi Trio R 20.07 kl 20 Kihelkonna kirik: Ain Anger ja Tallinna Kammerorkester SOP R 20.07 kl 20 Kuressaare lossi ooperimaja: Boriss Godunov Jay Reise. “Rasputin” SOP L 21.07 kl 14 Jämaja kirik: Rahvusooper Estonia poistekoor SOP L 21.07 kl 18 Laurentiuse kirik: Ain Anger ja Tallinna Kammerorkester SOP L 21.07 kl 18 Viitina järvesaar: “Suur valss”, Kadri Kipper, Rauno Elp, Tarmo Eespere L 21.07 kl 20 Kuressaare lossi ooperimaja: Donizetti “Maria Stuarda” SOP L 21.07 kl 20 Kärla kirik: Rahvusooper Esto- nia Poistekoor SOP P 22.07 kl 14 Kuressaare lossi ooperimaja: Ooperipäevade lastegala SOP P 22.07 kl 18 Orissaare kultuurimaja: Rahvus- ooper Estonia poistekoor SOP P 22.07 kl 18 Kuressaare lossi ooperimaja: Ope- rajazz, Estonian Dream Big Band SOP N 26.07 kl 21.59–04.59 Niguliste: Praeludium, suur oreliöö Nigulistes Orel R 27.07 kl 17 Tallinna Toomkirik: XXVI orelifestivali avatseremoonia Orel R 27.07 kl 19.30 Niguliste torn: Aavo Otsa Saaremaa ooperipäevad trompetistuudio Orel R 27.07 kl 20 Niguliste: 16.–23. juuli Jean-Pierre Leguay (Prantsusmaa) Orel R 27.07 kl 20 Pärnu Eliisabeti kirik: Daniel Saaremaa ooperipäevad on kasvanud olulise Ooperipäevad teevad tihedalt koostööd Zaretsky (Venemaa) Orel tähtsusega ooperifestivaliks kogu Lääneme- nii Rahvusooper Estonia kui ka Vanemuise R 27.07 kl 20 Kõpu tuletorni jalam: “Hümn re regioonis ning saavutanud keskse koha teatriga. Iga aastaga kasvab ooperipäevade armastusele”, Silvi Vrait ja ansambel Saaremaa kultuuri- ja turismielus, mille tun- publikuarv, ulatudes möödunud suvel juba R 27.07 kl 22 Metodisti kirik: Joris Verdin nistajaks 2011. aasta Saaremaa parima turis- 12 000 kuulajani. 2012. aasta festivali peakü- (Belgia) Orel miarendaja tiitel! lalisteks on maailmamainega sopran Karita L 28.07 kl 16 Niguliste: Matteo Galli (Itaalia) Ooperipäevade eelkäija on festival Mattila ja Moskva Ooperiteater Helikon (kuns- Orel Kuressaare ooperipäevad, mis toimusid tiline juht Dmitri Bertman) koos Mussorgski L 28.07 kl 19 Alatskivi loss: “Suur valss”, esmakordselt 1999. aastal Kuresaare lossi- “Boriss Godunovi”, Rossini “Sevilla habe- Kadri Kipper, Rauno Elp, Tarmo Eespere hoovis. Aastat 2008. aastast korraldab oope- meajaja” ning ameerika helilooja Jay Reise’i L 28.07 kl 20 Tartu Jaani kirik: Tobiase Keel- ripäevi Eesti Kontsert, mille tulemusena on ooperiga “Rasputin”. Teater Vanemuine toob pillikvartett need kasvanud rahvusvahelise tähtsusega ooperipäevade külastajate ette Donizetti L 28.07 kl 20 Niguliste: Ulla Krigul (orel), mainekaks vabaõhu-ooperifestivaliks. Igal ooperi “Maria Stuarda”. Virgo Veldi (saksofon) Orel suvel püstitatakse lossihoovi 2000 pealtvaa- Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht L28.07 kl 20 Haapsalu kuursaal: “Muusika tajat mahutav ooperimaja, kus ei tehta hinna- on Arne Mikk, peakorraldaja Marika Pärk. läbi pisarate – Imre Kálmán 130” HS alandusi akustika, heli, valguse ega publiku ja P 29.07 kl 10 Tallinna Jaani kirik: orelifestivali esinejate mugavuse arvel. missa. Orel suvi 2012 • 48 • kava

P 29.07 kl 16 Niguliste: Tiit Kiik Orel P 29.07 kl 20 Tallinna Jaani kirik: Peter van Dijk (Holland), Vox Clamantis Orel E 30.07 kl 13.30 Tallinna Jaani kirik: Deniss AUGUST Kasparovich (Eesti), Anna Karpenko (Venemaa) Orel E 30.07 kl 16 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia: Meri, muusika ja muinas- loeng Peterburi konservatooriumist E 30.07 kl 20 Niguliste: Daniel Zaretsky tuled Toila rannal (Venemaa) Orel Meie esivanemad on Läänemere ääres ela- T 31.07 kl 13.30 Tallinna Jaani kirik: Jean Pier- nud juba mitu tuhat aastat, tihti süütasid re Leguay (Prantsusmaa) Orel nad lõkkeid, et anda märku oma naabritele T 31.07 kl 20 Niguliste: Hans Gebhard (Sak- ja meresõitjatele. Märgutulesid kasutati ka samaa) Orel valvesüsteemis hoiatuste ja muude sõnu- mite edastamiseks avamerelt kuni sise- August maani välja. Iidetulede meenutamiseks K 1.08 kl 13.30 Tallinna Jaani kirik: Tallinna I kogunevad tuhanded inimesed igal aastal noorte orelifestivalil osalejad Orel augusti viimasel laupäeval kell pool küm- K 1.08 kl 18 Tallinna Toomkirik: Jean-Pierre me õhtul mere äärde, et tähistada muinas- Leguay (Prantsusmaa) Orel tulede ööd. K 1.08 kl 20 Niguliste: Galakontsert BACH: Tänapäeval süüdatakse augusti lõpus Uibo, Oganessian, Galli, Gebhard, van Dijk lõkked Läänemere kallastel selleks, et näi- Orel data mererahva ühtsust ning tuletada meel- K 1.08 kl 20 Pärnu kontserdimaja: David de meie ajalugu ja kultuuripärandit. Antakse Timm, Tõnu Naissoo, Collegium Musica- märku, et hoolitakse merest ja loodusest le Orel ning aastatuhandete side merega ei ole ka- N 2.08 kl 13.30 Tallinna Jaani kirik: Toomas dunud. Tuled süüdatakse ka nende mälestu- Trass Orel seks, kes igaveseks merele jäänud. N 2.08 kl 16 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia: Jõhvi kontserdimaja ja Toila vallavalitsus loeng Mikael Tariverdijevi loomingust korraldavad 25.augustil üheskoos kuuendat N 2.08 kl 20 Niguliste: Anna Karpenko, Dina aastat Virumaa suurimat suvelõpu sünd- Ikhina, Orthodox Singers Orel Andres Uibo must “Meri, muusika ja muinastuled”. Te- R 3.08 kl 13.30 Tallinna Jaani kirik: Andres gemist on kogupere sündmusega ning te- Uibo Orel gevus toimub maal, merel ja õhus. Toimub R 3.08 kl 20 Niguliste: Edouard Oganessian ka meeskondlik tuleskulptuuride ehitamine (Prantsusmaa) Orel XXVI Tallinna rahvusva- ning nende süütamine kell 21.30. R 3.08 kl 20 Pärnu Eliisabeti kirik: Karpenko, Kas- parovich, Ikhina, Orthodox Singers Orel heline orelifestival R 3.08 kl 20 Rõuge kirik: David Timm (Saksa- 26. juuli – 5. august maa), Lembit Saarsalu (saksofonid) Orel L 4.08 kl 13.30 Tallinna Jaani kirik: Christina Kunstiline juht professor Andres Uibo Pärnu Linnaorkester Antoniadu (Kreeka) Orel Festival on pühendatud Peterburi kon- L 4.08 kl 16 Niguliste: Hortus Musicus, kuns- servatooriumi 150 aasta juubelile. tiline juht Andres Mustonen Orel L 4.08 kl 20 Rootsi-Mihkli kirik: Händeli See on Eesti üks vanemaid muusikafestiva- orelikontserdid: van Dijk, Oganessian, le. Orelipeo südameks on selle asutamisest Uibo Orel 1987. aastal Tallinna ajalooline Niguliste kirik, L 4.08 kl 20 Tartu Jaani kirik: Iiri riilid ja kuid peatselt väljus orelisari Tallinnast Pärnu viiuliviisid, Pärnu Linnaorkester Eliisabeti kirikusse ning paljudesse maakiri- L 4.08 kl 20 Valga kirik: David Timm (Saksa- kutessegi. Tuntud väliskunstnikud mängivad maa), Lembit Saarsalu (saksofonid) Orel maailma orelimuusika paremiku kõrval ka P 5.08 kl 16 Niguliste: Aare-Paul Lattik eesti muusikat, tutvustades seda pärast oma (Eesti) Orel esinemisi siin ka mujal maailmas. Aastate P 5.08 kl 20 Tallinna Jaani kirik: David Timm, jooksul on Tallinna orelifestivali külastanud Tõnu Naissoo, Collegium Musicale Orel arvatavalt enamik maailma tuntumaid oreli- K 8.08 kl 18 Stenbocki õu: Siim Aimla & Co soliste, aga ka ansambleid, nagu Wiener Aka- N 9.08 kl 19 Tallinna raekoda: Urmas Põldma, demie, Stuttgart Chamber Choir, Stuttgart Neeme Ots, Siim Selis Baroque Orchestra, Freiburg Barockorchester Iiri riilid ja viiuliviisid R 10.08 Haapsalu Maarja-Magdaleena kirik: Consort, Drottningholm Baroque Ensemble, kontsert-vesper Leipziger Vocalensemble, Trio Mediaeval, Al Pärnu Linnaorkester R 10.08 kl 20 Kõpu tuletorni jalam: Helin-Mari Quantarah, Duo Nassarre. Lisaks orkestrite- Kunstiline juht Maano Männi (viiul) Arderi Trio le ja kooridele on kaasa teinud rahvalaulikud, L 11.08 Haapsalu kuursaal: “Born to be free” džässmuusikud, sh Eesti varajase muusika Heliloojad: Elgar, Williams, Britten K15.08 kl 20 Tartu Jaani kirik: Ka Bo Chan, ansamblid Vox Clamantis, Scandicus, Hortus Iiri ja inglise rahvamuusika Kristi Mühling, Aare Tammesalu jt Musicus, samuti Eesti Rahvusmeeskoor, N 16.08 kl 19 Tallinna raekoda: Tobiase Keel- Estonian Dream Big Band, saksofonist Lem- L 4. august kell 20 Tartu Jaani kirik pillikvartett bit Saarsalu jt.

• 49 • suvi 2012 Imre Kálmán - 130. "Muusika läbi pisarate" 28. juulil kell 20.00 Haapsalu kuursaalis Paljajalu Promenaadil Toomas Rull "Eesti Hääled 2", Rebecca Kontus 3. augustil kell 20.00 Haapsalu kuursaalis Michael Jacksoni orkester James Werts – vokaal, Andrus Rannaääre – klahvpillid, Kontsert-vesper. Heiki Mätlik (klassikaline kitarr) Ivo Lille – saksofon, Rene Sepalaan – fagott, 10. augustil kell 20.00 Joosep Kõrvits - tšello Haapsalu Maria-Magdaleena Õigeusu kirik promenaadil 5. mail kell 20.00 Haapsalu kuursaalis Born to be free. Eesti Rahvusmeeskoor "Sa oled mulle nii armas..." 1960.-70. rokiklassika ja improvisatsioonid 12. mail kell 19.00 Haapsalu kultuurikeskuses Tõnu Naissoo Hammond Group ja Marilin Kongo 11. augustil kell 20.00 Haapsalu kuursaalis Tšellokvartett C-jam 8. juunil kell 21.00 Haapsalu kuursaalis Piletid eelmüügis Piletilevis ja kultuurikeskuse kassas ning Õhtu Ilu. Ka Bo Chan (kontratenor), Liis Viira (harf) enne algust kohapeal. Laudade broneerimine Kuursaali 16. juunil kell 20.00 Haapsalu Jaani kirikus telefonil 5136338 või e-mailil [email protected] Orthodox Singers 29. juunil kell 20.00 Haapsalu Maria-Magdaleena Õigeusu kirikus Haapsalu kultuurikeskus Johann Strauss - polkast valsini, Pärnu Linnaorkester www.kultuurimaja.ee 20. juulil kell 20.00 Haapsalu kuursaalis tel 472 4470

Eesti Kontsert tänab sõpru ja toetajaid hooajal 2011/2012

hooaja peatoetaja

Eesti Kontserdi suurtoetaja www.suveauto.ee

Imre Kálmán - 130. "Muusika läbi pisarate" 28. juulil kell 20.00 Haapsalu kuursaalis Paljajalu Promenaadil Toomas Rull "Eesti Hääled 2", Rebecca Kontus 3. augustil kell 20.00 Haapsalu kuursaalis Michael Jacksoni orkester James Werts – vokaal, Andrus Rannaääre – klahvpillid, Kontsert-vesper. Heiki Mätlik (klassikaline kitarr) Ivo Lille – saksofon, Rene Sepalaan – fagott, 10. augustil kell 20.00 Joosep Kõrvits - tšello Haapsalu Maria-Magdaleena Õigeusu kirik promenaadil 5. mail kell 20.00 Haapsalu kuursaalis Born to be free. Eesti Rahvusmeeskoor "Sa oled mulle nii armas..." 1960.-70. rokiklassika ja improvisatsioonid 12. mail kell 19.00 Haapsalu kultuurikeskuses Tõnu Naissoo Hammond Group ja Marilin Kongo 11. augustil kell 20.00 Haapsalu kuursaalis Tšellokvartett C-jam 8. juunil kell 21.00 Haapsalu kuursaalis Piletid eelmüügis Piletilevis ja kultuurikeskuse kassas ning Õhtu Ilu. Ka Bo Chan (kontratenor), Liis Viira (harf) enne algust kohapeal. Laudade broneerimine Kuursaali 16. juunil kell 20.00 Haapsalu Jaani kirikus telefonil 5136338 või e-mailil [email protected] Orthodox Singers 29. juunil kell 20.00 Haapsalu Maria-Magdaleena Õigeusu kirikus Haapsalu kultuurikeskus Johann Strauss - polkast valsini, Pärnu Linnaorkester www.kultuurimaja.ee 20. juulil kell 20.00 Haapsalu kuursaalis tel 472 4470

Eesti Kontsert tänab sõpru ja toetajaid hooajal 2011/2012 Auto keskmine kombineeritud kütusekulu on 5,9 l/100km, CO 2 heitmed 137 g/km hooaja peatoetaja 2012. aasta oodatuim „ideeauto” - Beetle! Eesti Kontserdi suurtoetaja Iga Suure Idee mõõdupuuks on ühelt unikaalse välimuse ning pidevalt poolt selle ajale vastupidavus ja teiselt parandades sõiduomadusi ja -mugavusi. poolt ajaga kaasaskäimise võime. Uus, 21. sajandi Beetle, on oma Volkswagen Beetle vastab täielikult eelkäijatest sportlikum, jõulisem ja mõlemale väljakutsele. 70 aastat on mitmeski mõttes “targem”, kuid kohates olnud Beetle maailma armastatuim ja uut Beetle’it, märkate teiegi esimesena hinnatuim auto, säilitades oma just autoajaloo suurimat ideed.

Suve Auto Pärnu, Välja tn 3 tel 44 76 100