DOCSLIB.ORG

Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm" Lisa

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 26 Võhma, JAH1000181 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Võhma Jahiselts 1.2. Registrikood 80094618 1.3. Aadress Võhma küla, Mustjala vald, 93824 Saaremaa 1.4. Esindaja nimi Toivo Lõhmus 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 4523020 Faksi number E-posti aadress 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Toivo Lõhmus Ametinimetus Jahiseltsi esindaja 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Panga MKA Vabariigi Valitsuse 13.05.1999 määruse nr 155 punkt 7, Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6 lähtuvad nimetus/ piirangud: • Mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on kaitsealal piirangu kirjeldus keelatud. • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. 4.2. Objekti Laidu saare LKA Vabariigi Valitsuse 30.04.2004 määruse nr 178 § 4 lg 4 p 4, § 5 lg 1, lg 4, lg 6 ja Looduskaitseseaduse nimetus/ §14 lg 1 p 6 lähtuvad piirangud: • Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud jahipidamine 1. oktoobrist 1. aprillini. • piirangu kirjeldus Kaitsealal on keelatud inimeste viibimine 1. aprillist 30. juunini. • Kaitsealal on keelatud mootorsõidukitega ja maastikusõidukitega sõitmine ja nende parkimine. • Kaitsealal on keelatud linnujaht. • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. 4.3. Objekti Võhma merikotka püsielupaigad, Pahapilli merikotka püsielupaik Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6, § 50 ja § 53 lg 1 nimetus/ lähtuvad piirangud: • Võhma merikotka püsielupaikades ja Pahapilli merikotka püsielupaigas on jahipidamine keelatud. piirangu kirjeldus • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.4. Objekti Kodaramäe kanakulli püsielupaik, Pöiste käpaliste püsielupaik Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6, § 53 lg 1 lähtuvad nimetus/ piirangud: • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma piirangu kirjeldus kaitseala valitseja nõusolekuta. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 1/2 4.5. Objekti Järise hoiuala, Paatsa hoiuala, Küdema lahe hoiuala Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6 lähtuvad piirangud: • Kaitsealal nimetus/ on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala valitseja piirangu kirjeldus nõusolekuta. 4.6. Objekti Tuiu-Paka kurisud, Võhma kivikülv Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6 lähtuvad piirangud: • Kaitsealal on keelatud nimetus/ ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. piirangu kirjeldus 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Jahipiirkonna Võhma jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: piirikirjeldus Võhma jahipiirkonna piir läheb Küdema lahe tee ja Küdema lahe rannajoone ristumiskohast mööda Küdema lahe rannajoont Saguri kinnistu läänepiirini (jahipiirkonna juurde kuulub koos saarte ja laidudega mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest), jätkudes mööda Saguri kinnistu läänepiiri Mustjala–Leisi maanteeni ning mööda Mustjala–Leisi maanteed Asuka–Järise maanteeni; teeristist mööda Asuka–Järise maanteed Kuressaare–Võhma maanteeni ning mööda Kuressaare–Võhma maanteed Möldri–Tuiu–Paatsa teeni; sealt mööda Möldri– Tuiu–Paatsa teed Küdema lahe teeni, jätkudes mööda Küdema lahe teed Küdema lahe rannajooneni. Jahipiirkonna juurde kuulub Laidu saar mereakvatooriumi osaga, mis ulatub 200 meetri kaugusele saare rannajoonest. 6.2. Jahipiirkonna http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000181&mount=view kaart 2/2.
Load more

Recommended publications
  • Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
    SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo
    [Show full text]
  • Mustjala Valla Arengukava 2009-2020
    Kinnitatud Mustjala Vallavolikogu määrusega nr 8 20.03.2009 määrusega nr 9 30.09.2011 määrusega nr 2 28.03.2014 MUSTJALA VALLA ARENGUKAVA 2009-2020 Mustjala 2009 Mustjala valla arengukava 2009-2020 SISUKORD SISSEJUHATUS ..........................................................................................................................3 1. ARENGUKAVAS KASUTATAVAD PÕHIMÕISTED ................................................4 2. ÜLEVAADE MUSTJALA VALLAST .............................................................................5 3. MUSTJALA VALLA ARENGUNÄGEMUS ..................................................................7 4. VALDKONDLIKUD ARENGUEESMÄRGID JA KAVANDATAVAD TEGEVUSED ..............................................................................................................................8 4.1. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ..............................................................................8 4.2. Haridus, noorsootöö .................................................................................................14 4.3. Kultuur, sport ja vaba aeg ........................................................................................19 4.4. Külaelu ja kodanikualgatuslik tegevus ..................................................................24 4.5. Avalik kord ja turvalisus .........................................................................................28 4.6. Loodushoid ja maakasutus ......................................................................................30 Eesmärk, tegevus
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Ragnar Saage, Jüri Peets, Priit Kulu, Priidu Peetsalu & Mart Viljus
    Fennoscandia archaeologica XXXIV (2017) Ragnar Saage, Jüri Peets, Priit Kulu, Priidu Peetsalu & Mart Viljus METALLOGRAPHIC INVESTIGATION OF IRON BLOOMS AND BARS FROM THE SMITHY SITE OF KÄKU, ESTONIA Abstract The smithy site of Käku, dated to the 14th–17th century CE, contains four different smithies built on top of each other. Finds from the site contain evidence from iron forging, casting and forging of copper alloys, and bone working. Metallographic analysis of iron blooms and bars from the smithy site has proved to be a valuable source of information for understanding the variety of activities performed at the site. The iron processing ranged from primary forging of iron blooms into bars, the manufacture of artefacts like knives, and the recycling of old cutting tools into bars which could be reused to produce new items. As smithies are quite rare sites to be excavated, the information obtained from Käku helps to shed light on the activities performed in the rural smith- ies and determine the rural smiths’ role in the iron processing chain in the Late Medieval and Early Modern period. Keywords: Early Modern, Medieval, metallographic analysis, metalworking, primary forging, smithy site Ragnar Saage, Department of Archaeology, University of Tartu, Jakobi 2, EE-51014 Tartu, Estonia: [email protected]; Jüri Peets, Archaeological Research Collection, Tallinn University, Rüütli 10, EE-10130 Tallinn, Estonia: [email protected]; Priit Kulu, Department of Mechanical and Industrial Engineering, Tallinn University of Technology, Ehitajate tee 5, EE-19086 Tallinn, Estonia: priit.kulu@ ttu.ee; Priidu Peetsalu, Department of Mechanical and Industrial Engineering, Tallinn University of Technology, Ehitajate tee 5, EE-19086 Tallinn, Estonia: [email protected]; Mart Viljus, Depart- ment of Mechanical and Industrial Engineering, Tallinn University of Technology, Ehitajate tee 5, EE-19086 Tallinn, Estonia: [email protected].
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Cycling Tour I
    CYCLING TOUR I THE BEAUTIFUL BEACHES OF TAGALAHE This 1-day tour begins on Värava Farm after breakfast at 9.15 Route: Värava Farm – Mustjala – Ninase – Tagaranna – Kugalepa – Abula – Kallaste – Pidula – Värava Farm 1 ©http://varava.fie.ee Places of interest on the tour: Karst funnel - Kalja kurisu, old windmills – the Old Man and Woman at Ninase, Ninase Cliff, Pidula Manor. Meals: Lunch in the holiday village of Pidula trout farm End of the tour at 17 on Värava Farm Sauna after the tour The entire length of the tour is about 40 kilometres, suits also hikers with less experience. Breaks for resting are longer, we also go swimming if weather conditions are good The tour leader is in charge of the group and the guide of the trip, a support car is summoned if necessary (including technical problems, etc.) Visitors may use their own bikes or rent them from Värava Farm The price depends on the size of the group and the number of rented bikes. 2 ©http://varava.fie.ee CYCLING TOUR II FROM TRIIGI HARBOUR TO KUIVASTU HARBOUR This 3-day tour begins at Triigi Harbour at 9.15, when the ferry from Hiiumaa arrives at Saaremaa Route and meals: Day 1 Leisi – Laugu – Soela – Metsküla – Pahapilli – Panga Lunch at Panga tourist farm Võhma – Tuiu – Küdema – Silla – Selgase. Accommodation on Värava Farm, dinner. 3 ©http://varava.fie.ee Day 2 8.30 Breakfast on Värava Farm Selgase – Karujärve – Kärla – Kaarmise – Irase – Saia – Kirikuküla – Kaarma – Saue-Putla – Kaali Lunch in Kaali Inn Kõljala – Võrsna – Valjala – Jursi Accommodation on Lause Farm, dinner.
    [Show full text]
  • Saaremaa Karstialade Kaitsekorralduskava 2016–2025
    Saaremaa karstialade kaitsekorralduskava 2016–2025 Keskkonnaamet 2015 SISUKORD 1. Sissejuhatus ....................................................................................................................................... 4 1.1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4 1.2. Maakasutus ................................................................................................................................ 6 1.3. Huvigrupid ............................................................................................................................... 12 1.4. Kaitsekord ................................................................................................................................ 12 1.5. Uuritus ...................................................................................................................................... 13 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ................................................................................ 13 1.5.2. Riiklik seire ...................................................................................................................... 13 2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid ....................................................................................................... 14 2.1. Aula karstiala ja Kalmu (Aste) kurisu ................................................................................... 14 2.2. Küdema karstiala ja Arba kurisu ...........................................................................................
    [Show full text]
  • Eesti Esimesel Popkooripeol
    MUUSIKAAJAKIRI Nr 4 suvi 2012 persoon Dmitri Bertman teeb teravat teatrit Vanemuise kontserdimaja 15 vahvat aastat Olav Ehala vanaisa, kel lastelaulud pagasis Noored Ain Anger ja Ivo Linna laulavad oodi rokivad ooperisaarele Eesti esimesel popkooripeol Uudised Kontserdikava Plaadisoovitused• 1 • Sündmustesuvi galerii 2012 Uus Audi A6 allroad quattro on kohal. Audi A6 allroad 3.0TDI q Aut (180 kW/245 hj); keskmine kütusekulu 6,3 l/100 km; keskmine CO₂ emissioon: 165 g/km. Audi Tallinn Paldiski mnt 100a Telefon: 611 2000 E-mail: [email protected] Audi Kuressaare Tallinna tn 61a Telefon: 453 0100 E-mail: [email protected] Audi Pärnu Tallinna mnt 87e Telefon: 444 7130 E-mail: [email protected] Audi A6 allroad 3.0TDI q Aut (180 kW/245 hj); keskmine kütusekulu 6,3 l/100 km; keskmine CO₂ emissioon: 165 g/km. sisukord Tegus muusikasuvi 23 Rahvusmeeskoori reisisuvi Kui kalendri järgi arvutada, on ilmselt seda- moodi, et kogu suve toimub suuremates ja väiksemates paikades üle Eesti mõni muusikasündmus, mida peab ilmtingimata 8 väisama. Suur rõõm on siinkohal tõdeda, et Eesti Kontsert aitab sellele kõigele ka jõud- sasti kaasa. Näiteks tasub sõita Tartusse, kus suve sisustab festival Klaaspärlimäng, mehiselt kõlab meeste laul sealsetel Põhja- ja Balti- maade meestelaulu päevadel. Noored roki- vad nii et müriseb 30. juunil peetaval suurel Eiki Nestor – popkooripeol ning Tartu Vanemuise kontser- 24 dimaja reklaami võiks samuti jälgida, sest 6 Uut muusikamaailmas melomaani alatihti leiab sealt mõne põneva esineja, kel- muusikaline lega tutvust teha. 8 Las noored rokivad! Või siis minna avastama Ida-Virumaad – Vestlusringis Birgit elu millal te viimati käisite Kohtla-Järvel või Silla- 24 mäel? Piirid on inimeste peas kinni, nendib Õigemeel, Lenna Kuurmaa, sõnaosav Juku-Kalle Raid ja hoiab Ida-Viru- Ott Lepland ja Uku Suviste maal peetavale festivalile „Seitsme linna 26 Suure-Jaani suvemuusika muusika“ pöialt.
    [Show full text]
  • Saaremaa Sadama Küdema Lahe Linnustiku Seire
    Saaremaa sadama Küdema lahe linnustiku seire 2008. aasta aruanne Koostajad: Andres Kalamees, Andrus Kuus, Aivar Leito, Leho Luigujõe, Rein Nellis, Veljo Volke Eesti Ornitoloogiaühing Postkast 227; 50002 Tartu [email protected] Tartu 2008 Konsultatsioonileping 2592807 1 Saaremaa sadama Küdema lahe linnustiku seire 2008. aasta aruanne Koostajad Andres Kalamees, Andrus Kuus, Aivar Leito, Leho Luigujõe, Rein Nellis, Veljo Volke Eesti Ornitoloogiaühing Tartu 20. detsember 2008 2 SISUKORD Sissejuhatus Kokkuvõte………………………………………………………………………………………..5 Veelindude loendus ja kaardistamine…………………………………………………………8 Kesktalvine veelinnuloendus………………………………………………………………….28 Sookure, hallhane, valgepõsk‐lagle ja Laidu saare haudelinnustiku seire……………….39 Ranniku haudelinnustik……………………………………………………………………….48 Randa uhutud lindude loendus………………………………………………………………56 3 Sissejuhatus AS Tallinna Sadam rajas Saaremaale Küdema lahe rannikule Tammele sadama kruiisi‐ ja reisilaevade vastuvõtmiseks. Sadam ehitati Küdema lahte, mis on rahvusvahelise tähtsusega linnuala ning Natura 2000 Küdema linnu‐ ja loodusala. Linnustiku ehituseelse, ‐aegse ja ‐järgse seire läbiviimine on tingimusena fikseeritud AS‐le Tallinna Sadam väljastatud vee erikasutusloas. Seire peamiseks eesmärgiks on jälgida Küdema lahe piirkonna linnustiku seisundit ja selle muutusi seoses süvasadama rajamise ning tegevusega. 2004. aasta märtsis koostati Küdema lahe linnustiku seire programm. Programmi täitmiseks sõlmiti leping Eesti Ornitoloogiaühingu ja AS Tallinna Sadam vahel ning detsembris 2005 alustati välitöödega,
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm" Lisa
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 26 Võhma, JAH1000181 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Võhma Jahiselts 1.2. Registrikood 80094618 1.3. Aadress Võhma küla, Mustjala vald, 93824 Saaremaa 1.4. Esindaja nimi Toivo Lõhmus 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 4523020 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Toivo Lõhmus Ametinimetus Jahiseltsi esindaja 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Panga maastikukaitseala. Vabariigi Valitsuse
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]