No 11 november 2014 hind 2.50 €

RAMi 70 aastat

Kas muusikakriitik on looja? Millega ta tegeleb?

Sireenist, Helikunnast ja Muusikalehest ajakirja Muusikani

Kuidas lavastada barokkooperit? Händeli “Rinaldo” Age Estonias Juurikas 11/2014 43 ESIETENDUS 25.10 VANEMUISE VÄIKESES MAJAS

145. HOOAEG

ballett lepo sumera muusikale LAVASTAJA-KorEogrAAf teet kask — MUUSIKAJUhT JA DIrIgENT erki pehk KUNSTNIK madis nurms — VALgUSKUNSTNIK trui malten (hOlland) pIANIST kadri-ann sumera — VIIULISoLIST eVa-maria sumera Vanemuise BalletisOlistid Ja sÜmFOOniaOrkester

44 11/2014 11/2014 Selle numbri üks põnevamaid lugusid on vene neti­­väljaandes belcanto.ru ilmunud artikkel muu­ sikakriitikast tänapäeval. Muusikakriitika teemal on meil palju arutletud, nii artiklites, avalikes vestlusringides kui ka tuliselt omavahel. On kirutud küll arvustajate liigset pehmust, vähest julgust KAVA midagi arvata või vastupidi – hoopis põhjendamatut 2 Kai Taal. Ma soovin, et oleks rohkem kriitikat ning kriitiku rumalust ja hoolimatust. muusikuid, kes täie hingega anduksid Pikka aega on muret tekitanud ka muusikakriitika muusikale. Intervjuu Age Juurikasega ülim vähesus meie suurtes päeva­lehtedes. Vene 9 Nele-Eva Steinfeld. Muusikauudiseid autor Valentin Predlogov toob aga oma artiklis väga maailmast selgelt ja vaimukalt välja kõik selle ala omadused ja 12 Europe Jazz Media soovitab voorused ning ka selle, milline siis ikkagi tänapäeva 14 Valentin Predlogov. Mida loob muusi- muusikakriitik on. kakriitik? 17 Ain Agan. Kümme kohtumist Bill Ia Remmel Friselliga 18 Vello Mäeots. Eesti Rahvusmeeskoor 70. Kolmas tagasivaade: RAMi heliloo- jad 21 Alo Põldmäe. Muusikaleht 90... aga enne seda olid Sireen ja Helikund III Peatoimetaja Ia Remmel [email protected] Toimetaja Virge Joamets [email protected] 24 Sandra Kalmann. Värske Res Musica Toimetaja Joosep Sang [email protected] ilmumise puhul Reklaam Herje Tamm [email protected] Kujundaja Ande Kaalep [email protected] 26 Maarja Kindel. Estonia “Rinaldo” on Keeletoimetaja Kulla Sisask hea tiimitöö tulemus Rahastaja EV Kultuuriministeerium Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital 28 Einike Leppik. Kompositsiooni ja Väljaandja SA Kultuurileht improvisatsiooni sulatusahjud. EMTA Voorimehe 9, 10146 Tallinn Sügisfestival

Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus 31 Ia Remmel. Jaak Joala – legendi lahku- Toimetus: Voorimehe 9, Tallinn 10146 mine Toimetuse telefon 6 833 107 Kodulehekülg: www.ajakirimuusika.ee 32 Mait Meibaum. Meenutades Ants Trükitud Pajo trükikojas Saluraidu Pärnu mnt. 58, Sindi linn, 86703 Pärnumaa ISSN 1406-9466 Muusikauudiseid Eestist © Eesti Muusikanõukogu 33

No 11 NOVEMBER 2014 hind 2.50  Heliplaatide tutvustus Tellimine: AS Express Post 38 Peterburi tee 34-5, RAMi 70 40 Ivo Heinloo. Jazzisessioon nr 8 Tallinn 11415 aastat Tel 617 7717, www.tellimine.ee Tellimisindeks 00679 E-arve püsimaksega 1,60 eurot number

 Kas muusikakriitik Aastatellimus 23 eurot on looja? Millega ta tegeleb?

Muusikaõpetajatele ja Sireenist, Helikunnast ja Muusikalehest -õpilastele aastatellimuse ajakirja Muusikani soodushind 19 eurot. Kuidas lavastada barokkooperit? Soodushind kehtib ka pensionil Händeli “Rinaldo” Age olevatele muusikaõpetajatele. Estonias Juurikas Tellimine: [email protected], 11/2014 43 Online-tellimus: www.fingler.com. FOTO SADU-TRISTE JUURIKAS

11/2014 1 Tunnen ennast mingis Olen totaalne mottes rahusaadikuna mangin jarjekindlalt muusikahull melomaan ja vene muusikat ja mul on meeletu kirg leida raagin sellest mingit uut ponevat alternatiivmuusikat

Ma vajan karmi kogemust et film ja kunst uldse raputaks mind labi

Liiga palju on minu meelest selliseid muusikuid kes teevad muusikat vaid kui palgatood et kui teeks rohkem siis ka teeniks rohkem

FOTO SADU-TRISTE JUURIKAS

2 11/2014 Ma soovin et oleks rohkem muusikuid kes taie hingega anduksid muusikale Intervjuu Age Juurikasega

KAI TAAL muusikaajakirjanik

eie jutuajamise päeval sep­ kena koht. Olin muide esimest korda elus Elvas! Kui ilus linn, järved, sirged ja kõrged männid! Nüüd saan aru, miks vene tembri lõpul on Agel kibekii­ juudid seal puhkamas käivad! (Naerab.) re aeg – sooloõhtuni Estonia Mulle väga meeldib maakohtades mängimas käia, need M on minu lemmikesinemised. Mind kütkestab see soojus ja kontserdisaalis rahvusvahelisel festivalil kontakt publikuga, mis seal tekib. Kontsertidel ma alati ka “Klaver 2014” jääb täpselt kuu aega, ees räägin muusikast, see on mulle tähtis. Maakohtades ei pruugi inimesed muidu klassikalise muusikaga kokku puutuda ja siis on enamik eelkontserte ehk nn kont­ on hea seda rohkem tutvustada. Hea meelega räägiksin teos­ test tegelikult ka Estonia kontserdil! Mulle meeldiks mängida serdikava “sissemängimisi” ning ka õpi­ teoseid järjest, ilma vahepealsete aplausideta. Et see oleks kat­ laste ettevalmistamine vabariiklikuks kematu rännak muusikas. pianistide konkursiks käib täie hooga. Mis on olnud sinu senise elu kõige huvitavamad ja õnnes- Ees on ka rahvusvahelise muusikapäe­ tunumad kontserdid? Kui õppisin Moskvas, siis esinesin ühel juulikuu päeval va tähistamine 1. oktoobril, kus Agele Kiievis – oli vabaõhukontsert Ukraina Akadeemilise Rahvus­ antakse üle Kultuurkapitali helikunsti liku Sümfooniaorkestriga, mängisin Rahmaninovi Kolmandat klaverikontserti. Publikut oli tuhandetes ja vastuvõtt hästi- sihtkapitali aastapreemia. Age on, nagu hästi soe! Tegelikult kõik korrad, kui olen seda kontserti män­ ginud, on olnud elamuslikud – I osa mängisin TMKK sümfoo­ alati, heatujuline ja entusiastlik, särav, niaorkestriga 10. klassis, II-III osa keskkooli lõpus ERSOga emotsionaalne ja optimistlik ning räägib ning teost tervikuna vabariikliku konkursi finaalis. Väga olen nautinud kontserte Ivi Otsa ja Leonora Paluga, kiiresti-kiiresti – ühesõnaga just selli­ nendega on mul juba pikemaajalisem ansambel. Nad on mõ­ ne, millisena väga paljud inimesed teda lemad mulle ka väga head sõbrad ning nendega on nii laval kui proovides tekkinud täiesti erilisi hetki. armastavad. Üks meeldejäävamaid kontserte oli ülemöödunud suvel, kui Pille Lille Muusikute Fondi kammermuusikafestivalil Tuled just kolmepäevaselt tuurilt Lõuna-Eestist, kus esita- mängisime koos Tihhon Lukjanenkoga, kes muide eelmisel sid soolokava, mis kõlab ka klaverifestivalil. aastal võitis koos Ivi Otsaga meie Elleri-nimelise viiuldajate Eile oli mul kontsert Puurmanis. See on nii tore koht, soe ja konkursi. Ta on mulle hea sõber juba minu Moskva-õpingute hubane, väga hea publikuga! Saal oli põneva akustikaga, kla­ ajast ning loomulikult väga hea viiuldaja. See kontsert oli ver üsna hea uus Estonia. Mulle oli see koht avastus, lausa ela­ mulle eriline kogemus ja sellest said aru vist kõik, kes seal vii­ mus. Hea, et Eesti Kontsert plaanib seal hakata kontserte kor­ bisid. Ka kõik soolokontserdid on kahtlemata väga meeldejää­ raldama. Üleeile mängisin Elva raekojas, mis on samuti väga vad, aga kuna need on kontsertidest üldse kõige raskemad,

11/2014 3 siis ei suuda neid toimumise ajal nautida niivõrd kui kam­ merkontserti. TMKK ettevalmistus- klassi lapsena esinemas. Ka soolokontsertidel oled esitanud palju Rahmaninovi. Kas ta on su absoluutne lemmik? Mul on tõesti eriline side tema muusikaga, tema hingekeel on mulle hästi lähedane. Olen tema muusikat palju mänginud ja esitanud, ta on mind lummanud nii kaua, kui mäletan. See on suur ja võimas vene muusika, aga eriliselt kütkestab mind Rahmaninovi loomingu orientaalne värving, see tekitab hin­ gevärinat. Ma olen vist eelmises elus kuskil idamaadel elanud. (Naerab.)

Esitad väga haaravalt ka hispaania muusikat, sul on tu- gevad sidemed selle maaga: oled seal korduvalt käinud, esinenud, räägid hispaania keelt. Mis selle maa ja kultuuri juures kütkestab? Juhtus nii, et elu viis mind hispaania kultuuriruumiga kokku. Ma oleksin väga tahtnud Moskvasse varem minna, aga see Mõnes mõttes on nende kultuur meile üsna kauge, aga mind polnud kahjuks rahalistel põhjustel võimalik, kuna Eesti tõesti köidab see maa. Eriti puudutab mind seal vana araabia Vabariigi ajal enam eestlastele tasuta õpet polnud ning stipen­ kultuur, väga haarab flamenko. Üks minu elu kõige võimsa­ diume ka mitte. Õppisin aasta Sibeliuse Akadeemias Matti maid hetki oli, kui sain käia Granadas Alhambras. Tundsin, et Raekallio ja Liisa Pohjola juures ning aasta Karlsruhes Kalle seal toimus minuga midagi müstilist, justkui ajanihe. Hispaa­ Randalu juures. Olen neile kõigile väga tänulik. Kahjuks kat­ nia kultuuris on minu meelest palju tumedust, näiteks itaal­ tus õpingute aeg välismaal minu elu kriisiaegadega, ma ei lastega võrreldes on hispaanlased palju vaoshoitumad, sisse­ osanud ega suutnud siis seda hinnata, mida mulle õpetati. poole. Samas on mulle meelde jäänud paar soovitust Liisa Pohjolalt, Muide, ka hispaania muusika on täis orientaalseid kõla­ mis on osutunud lausa elu muutvaks ning mida räägin prae­ sid! See on vapustavalt ilus klaverimuusika ning seda on õn­ gu ka oma õpilastele. Kalle Randaluga tekkis mul hästi soe ja neks ka hästi palju; kui avastasin selle maailma, siis mu süda tore kontakt juba siis, kui ta Eestis meistrikursusi andis. Aga hõiskas rõõmust, et nüüd on tükiks ajaks repertuaar olemas! jah, süda kiskus kogu aeg Moskvasse. (Naerab.) Paljuski on see muusika tantsuline, aga samal ajal on selle taga peaaegu alati ka mingi tumedus, mis mind köi­ Ja 2003. aastal see võimalus lõpuks avanes! dab. Ja samuti on seal ka melanhoolsust, mis mind tõmbab ka Jah! Ma sain Neeme Järvi nimelise noore muusiku preemia, vene muusika juures. mis kattis täpselt ühe aasta õpingukulud Moskvas. Sööstsin sinna, pea ees, ja sinna ka jäin, ligi viieks aastaks. Venemaa ja vene kultuur on sind vist alati enda poole Asusin õppima Vera Gornostajeva juures, kes mäletas tõmmanud. Kui piiride avanedes läks enamik muusikatu- mind ühelt Moskvas toimunud Rahmaninovi konkursilt. dengeid Euroopasse õppima, valisid sina Moskva. Miks? Väga palju andis mulle tema assistent Sergei Glavatskihh, kes See tuleb vist juba perekonnast: ehkki mu isa on puhastverd uskus minusse ja võttis minu soove tõsiselt. Ta on lummav võrokas, on ema poolt nii slaavi kui juudi verd. Tunnen, et pianist, tõeline skrjabinist, üks mu kõige-kõige olulisemaid mu emotsionaalsus, temperament ja intensiivsus on sealt pä­ õpetajaid! Moskva õpingutest saadu on mulle tõeline aarete rit. Isapoolse suguvõsa vitaalsus ja looduslähedus on mulle laegas, kust ammutan siiamaani! Ma ei saa aru, millega olen samuti omased. ära teeninud, et mulle saatuse poolt selline võimalus kingiti! Mind on lapsepõlvest peale haaranud vene muusika, kir­ Juba kaastudengite tase, mis oli nii inspireeriv; kõik need õpe­ jandus, kujutav kunst ja olen selle võimuses siiamaani. Seal tajad ja assistendid ja see, kuidas nad muusikasse suhtusid! on mingi meeletu ürgsus ja maalähedus, pole rafineeritud Arvan, et jään nii tundma elu lõpuni. peenutsemist. Mulle väga meeldivad ka vene inimesed, nende avatus ja siirus, emotsionaalsus ja südamlikkus. Venemaal ja üldse maailmas on praegu ärevad ajad, Teadsin, et kõik eesti vanemad pianistid olid õppinud Ukrainas toimuv ei jäta vist kedagi puudutamata. Oled Moskvas või Peterburis, et seal on kõige kõrgem tase, ning tugeva sotsiaalse närviga ja väga kontaktis kõigega, mis olen siiani veendunud, et just sealt tuleb see “kõige ehedam meie ümber aset leiab. Milliseid mõtteid ja tundeid toi- asi”. Juba nende süsteem – et kõrgkoolile eelneb muusika­ muv sinus tekitab? keskkool, kus on samuti väga kõrge tase; et on tugev konku­ Mulle läheb see väga korda, elan seda väga tugevalt läbi. Olen rents. Ma tahtsin omandada vene kooli, mind paelus see ning loomult maailmaparandaja, mitte niivõrd pelgalt pianist, kui­ teadsin, et ei saa seda teha kusagil mujal kui Venemaal. võrd keskkonna või ühiskonna aktivist. Saan panustada selle­ ga, millega tegelen. Minu vahend on muusika, aga see on kõi­ Olid 23-aastane, kui Moskvasse õppima läksid. Enne seda gest vahend. Venemaa-Eesti suhted on mulle väga emotsio­ olid vahetusõpilane ka Soomes ja Saksamaal. naalne teema, kuna Venemaa on olnud mulle kodu. Seetõttu

4 11/2014 Rahmaninovi Kolmanda klaverikontserdi esitus õppima Toivo Nahkuri juures. Sellest meie esimesest kohtu­ Estonia kontserdisaalis. misest algas mingi maagia – mina, kes ma sinnamaani olin suure sundimise peale harjutanud päevas umbes viis minutit, hakkasin klaverit mängima hommikust õhtuni, vahel 14 tundi päevas! Ta andis mulle esimesed “päris” lood: Chopini cis- moll Poloneesi, Beethoveni Esimese klaverikontserdi, järgmi­ sel aastal juba Chopini Teise skertso, Beethoveni “Kuupaiste­ sonaadi” jne. Toivo Nahkur oli mulle vaimse isa eest, tal on olnud minu elus tohutult suur roll, seda on võimatu üle hinnata! Tema oli see inimene, kes mind muusika juurde tõi, mu klassikalisele muusikale “päästis”. Olen paljudele oma õpetajatele väga tänulik. Päris pikalt oli minu juhendaja Peep Lassmann, minu tunnid tema juures polnud väga sagedased, ent alati väga ausad ja muutvad. Toomas Siitan andis muusikakeskkooli kümnendas klassis muusikaajaloos nii hea vundamendi, sellele ehitusid minu on mul neist konfliktidest väga valus kuulda, mis on tekitatud paljud hilisemad arusaamad ja valikud. Aga väga eriline ini­ ju hoopis kolmandate inimeste poolt. Et inimesi omavahel mene minu elus on olnud Matti Reimann. Kui õppisin aka­ tülli ajada. Tunnen ennast mingis mõttes rahusaadikuna, deemias ja hiljem Moskvas, käisin ikka talle ette mängimas ja mängin järjekindlalt vene muusikat ja räägin sellest. Seda on ta aitas mind tohutult. Ta ütles mulle nii õigeid asju ajal, mil vaja teha, sest ka klassikaline muusika üldisemalt on minu olin väga lähedal totaalsele läbipõlemisele. Tema hoidis mind meelest inimestele kaugemaks jäänud, kui see oli veel paar­ “vee peal”, neid teadmisi, mida temalt sain, kasutan siiani. Ta kümmend aastat tagasi. suutis tekitada kerge oleku oma väikeste “võlusõnadega”, an­ des nii edasi tegelikult muusika baasteadmisi. Tema muide Oled pärit muusikute perekonnast. Kas klassikaliseks õpetas mind rütmi tundma. Olen südamest rõõmus, et ta muusikuks kasvamine tundus loogiline ja loomulik? nüüd Kultuurkapitali auhinna sai. Jah ja ei. Mu vanemad on küll saanud konservatooriumi hari­ duse, kuid töötasid filharmoonia estraadiosakonnas. Minu Sel aastal tunnustas Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital lapsepõlves polnud klassikalise muusika tausta, isa kuulas pi­ sind oma aastapreemiaga kui aktiivset ja isikupärast solis- gem jazzi, proget, Procol Harumit. ti ja ansamblipartnerit. Kumb sulle rohkem meeldib, soolo või ansambel? Nelja-aastaselt hakkasid klaverit õppima. Mõlemad sama palju, ma vajan mõlemat. Muusika on muusi­ Ma alguses üldse ei tahtnud, ema pani ja sundis! (Naerab.) ka ja energiavahetus on võimas tunne. Soolot mängides on Nõukaajal olid klassikalised muusikud hinnatud ja elasid häs­ energiavahetus muusika ja publikuga, ansamblis veel lisaks ti, eks ta ilmselt lootis seda mullegi. Kui ta oleks teadnud, mis partneritega. muutused meie riiki ees ootavad, võibolla oleks ta teisiti ot­ Mulle ei meeldi üldse projektiasjad, eelistan pikemaajalist sustanud. Ma ei saanud kaua aega aru, mida muusika õppimi­ ja järjepidevat koostööd. Mul on kergem mängida ansamblis ne endast kujutab, lihtsalt n-ö kulgesin selles maailmas. inimesega keda tunnen ja usaldan. Väga olulised on mulle Muidugi mulle meeldis muusika, aga laste “õpperepertuaar” duokontserdid Ivi, Leonora ja Tihhoniga, aga suuremates an­ mind ei inspireerinud. Alguses ma muide ka improviseerisin samblites on samuti põnev mängida. Üks minu kõige võimsa­ ja komponeerisin! Esimeses klassis viisid vanemad mind Lepo maid mängukogemusi oli aastatagune kontsert Estonia kont­ Sumera juurde, pidin hakkama tema juures kompositsiooni serdisaalis, kus tõime väga särava seltskonnaga Eesti esiette­ õppima. Mul oli teoseid, näiteks Bachi stiilis palu, aga mul kandele Grisey suurteose “Vortex temporum”. Mul on üldse tekkis millalgi valehäbi, “kanal” läks kinni ja sinna see jäi. palav huvi uuema muusika vastu ja teen suurima rõõmuga Klaveris oli mul väga armas õpetaja, Merike Torn-Bürger, koostööd heliloojatega. Eriti südamlik kontakt on olnud vii­ aga isegi tema ei suutnud tekitada tugevamat tõmmet minu ja masel ajal Toivo Tuleviga, kelle muusika mulle kuidagi eriti klaveri vahele. Kui ta välismaale elama ja töötama läks, algas “kohale jõuab”. mul suurem segaduste aeg. Pärast kuuenda klassi lõppu taht­ sin muusikakeskkoolist ära minna, olime kodus Mustamäel Sinu ellu mahub ka palju muud peale klassikalise muusika. asuva 49. keskkooli juba valmis vaadanud. Ma mäletan muide Mul on õnnestunud nii elada, et terve elu olen teinud asju, selle kooli lõhna ja tunnet, et mul on ükskõik, et olen väsinud mida ma tahan teha. Tunnistan ausalt, et olen laisk ja mugav segadustest oma elus. – ma ei tee tööd, vaid see on mu kirg. Järjest rohkem on mind hakanud huvitama ka muud asjad peale klassikalise muusika. Ja siis tuli Toivo Nahkur. Olen totaalne muusikahull, melomaan ja mul on meeletu kirg Just! See oli täielik müstika! Enne kui olin jõudnud koolist pa­ leida mingit uut põnevat alternatiivmuusikat, olgu see siis berid välja võtta, helistas mu tolleaegne klaveriõpetaja Enn jazz, folk või progerock. Nii tohutult palju on kirjutatud nii Seep mu emale ja ütles, et üks võimalus on siiski veel – hakata head muusikat, seda on põnev otsida ja on hea, kui su ümber

11/2014 5 On sul unistusi, mida loodad tulevikult? New York, 1996. Ma ei unista enam; võtan tänulikult vastu kõik, mis elu toob. Kui saan midagi muuta, siis proovin seda teha. Ma soovin, et oleks rohkem muusikuid, kes julgeksid anduda muusikale. Ainult see saab päästa, see on elueliksiir. Ehedus kipub kah­ juks ära kaduma. Liiga palju on minu meelest selliseid muusi­ kuid, kes teevad muusikat vaid kui palgatööd; et kui teeks rohkem, siis ka teeniks rohkem. Kui keegi võtab muusikat vä­ ga tõsiselt, siis vaadatakse tema peale viltu, suhtutakse lausa irooniaga. Olen seda kogenud ning see kurvastab mind.

Mis on sulle muusiku juures kõige tähtsam? Milline on kontsert, mis meeldib ja interpreet, kes kütkestab? Ütlen otse – mulle meeldib muusik, kes ei sea ennast muusi­ kast kõrgemale. See on esimene tingimus, esimene kritee­ rium. Ja selle kuuleb kohe ära, mina küll kuulen. Sel juhul tasub enamasti edasi kuulata, sellisel musitseerimisel on mõtet.

Sind on nimetatud Eesti Martha Argerichiks. Kas ja kui palju ta sulle meeldib? On sul lemmikuid või eeskujusid pianistide või ka teiste muusikute seas? Muidugi mulle meeldib Argerich! Aga ma ei tea, kust selline võrdlus on tulnud, ma ise ei tunne meie vahel väga suurt sar­ nasust. Muidugi tore, kui sellise pianistiga võrreldakse. Mulle väga meeldib tema pulbitsev energia, suur energiasööst. On ka teisi pianiste, kes väga meeldivad, aga suurimad lemmikud on kahjuks juba siit ilmast lahkunud. Mind kõige rohkem lii­ gutanud pianist on Vladimir Horowitz. Kõik, mida ta tegi, oli nii südamlik, nii eriline. Teine muusik, keda jumaldan, on hispaania pianist Alicia de Larrocha. Ta kunst oli väga filig­ raanne, aga temas oli minu meelest ka mingi terasjõud, mis väljendus puudutuses, energia kontsentratsioonis. Ta mängis lummavalt nii hispaania muusikat kui ka klassikuid, näiteks on inimesi, kes oskavad soovitada. Mul on selliseid sõpru ja Bachi ja Chopini. Ta on ehe näide sellest, et nüanssides võib üks nendest on kahtlemata mu vend Raun. Hindan teda olla palju tugevam energia kui detsibellides. Jätkuvalt kütkes­ muusikuna väga kõrgelt, ta on minu meelest “õiges” suhtes tab mind Valeri Gergijev, ta on suur kunstnik, üks vähestest, muusikaga. Maailm on suur ja lai; nii palju head muusikat on kes on väga “kohal”. Mul on olnud au viibida tema kontserti­ loonud inimesed, kes pole läbinud klassikalise muusikaõppe del – nendes on meeletu energia! Kõik, mis ta teeb, on nii ee­ kadalippu. Nii ürgset, nii võimsat, nii ilusat muusikat. Selline piline! Mulle meeldib väga noor vene pianist Aleksandr muusika lummab mind väga ja toidab seda allikat, mis aitab Lubjantsev, usun, et temast võib tulevikus veel palju kuulda. ka klassikalises muusikas värske olla. Temas on ürgset tahet, teda ei huvita, mis temast arvatakse, ta käib oma teed. Üks minu eredamaid kontserte oli kuulda teda Sinu teine suur kirg on film. mängimas 2007. aastal Tšaikovski-nimelisel konkursil, kus ta Mul on täielik filmihullus, aga mainstream-filmid mind siiski sai laureaadiks. ei huvita. Millalgi hakkasin avastama, kui palju tehakse väga häid, sügavasisulisi filme väikese raha eest. Oli aeg, mil ma Kes või mis on sind elus kõige rohkem mõjutanud? vaatasin igal õhtul ühe filmi! Olen neid võtnud temaatiliselt Neid on palju olnud, aga üheks minu elu kõige olulisemaks ette, näiteks ühel nädalal austraalia apokalüptilised filmid, inimeseks on Maarit Saarmäe. Ta on nii tark ja vaimne ini­ järgmisel nädalal õudusfilmid jne. Ma vajan karmi kogemust, mene, palju lugenud ja laia silmaringiga, olen temalt hästi et film (ja kunst üldse) raputaks mind läbi. Üks minu suuri palju head saanud; ta on alati olnud mulle nagu pereliige, na­ jumalusi on Lars von Trier, tema kunst on nii sügav. Just tema gu õe eest. Ta oskab näha asju sellise nurga alt, et see aitab filmid tekitasid minus huvi filmitegemise protsessi vastu. mind rasketel hetkedel, kui olen ummikus. Maarit on minu Viimasel ajal olen hakanud filme vaatama mitte ainult kunsti­ esimene ja kõige kauasem sõber, meid pandi esimeses klassis naudingu saamiseks, vaid jälgin ka, kuidas need on tehtud. kokku istuma. Mäletan, kooli esimesel nädalal läksime ühel Vaatan sama filmi mitu korda, mind huvitab kaadritagune vahetunnil koos tahvleid pesema ja meil oli nii lõbus, et me maailm. See on minu salakirg ning ma ei välista, et võiksin unustasime endid ja kaks tundi läks mööda! Sellest päevast kunagi hakata sel alal tegutsema. alates oleme lahutamatud. Maarit olevat siis kodus oma emale

6 11/2014 Kas teadsite, et… Age käib jooksmas viis-kuus korda nädalas ja vähe- malt kolmveerand tundi järjest. Kindlasti kuulab ta samal ajal muusikat, aga mitte mingit rütmimuusikat, mis aitaks joosta, vaid pigem midagi meditatiivset. Näiteks Sigur Rósi. Agele pole mõtet maiustusi kinkida, sest ta ei söö toitu, mis sisaldab suhkrut ja nisujahu. Küll aga ar- mastab ta väga õunu! Ehkki Age on õpetanud üsna lühikest aega, on te- ma õpilased olnud väga edukad. Anastassia Tšižova saavutas hiljuti Itaalias rahvusvahelisel konkursil II au- hinna, Kirill Lissijenko sai akadeemiasisese konkursi tulemusena võimaluse esineda EMTA orkestriga, Talvi Ivanovka, Rahmaninovi Hunt on edukas Šveitsis, Leila Röömel töötab ERSOs mõis-muuseum. jne. fotod erakogust

öelnud, et teda pandi kokku istuma ühe suure ja lõbusa tüd­ olen märganud, et noored ei tegele enam lihtsalt niisama mu­ rukuga, kes hästi palju naerab! Meil on väga tugev vaimne si­ sitseerimisega, oma lõbuks ja rõõmuks mängimisega. See on de ja me aktsepteerime teineteist alati. Ma tean, et paljudel vist suurim erinevus. Ometi on see minu meelest väga vajalik, pole sellist sõpra elus, ning pean ennast seetõttu väga õnneli­ et tekiks suur armastus, kirg ja ekstaas muusika vastu. kuks inimeseks. Me oleme kindlasti eelmistes eludes koos ol­ Nooremana mängisin oma rõõmuks hästi palju, vaimustunult nud ning usun, et side meie vahel ei katke ka edaspidi. ja ennastunustavalt, hommikust õhtuni! Olin tohutu fänn! (Naerab.) Aga ega ma polnud ju mingi erand. Mängisin kooli Töötad kaheksandat aastat EMTAs õppejõuna. Su silmad ajal palju kuulsaid lugusid läbi, mis olid siis “korralikuks” esi­ lähevad alati eriliselt särama, kui oma õpilastest räägid. tamiseks veel liiga rasked, aga need jäid mulle pähe. On suur Mis sulle õpetamise juures meeldib, mis motiveerib? vahe, kas oled muusikat palju kuulanud või oma sõrmedega Jällegi energiavahetus, läbi muusika. Õpetamine on minu läbi mänginud; ise “kättpidi” muusika sees olles tunnetad ju jaoks üks huvitavamaid asju üldse, see toob mõnikord lausa asja hoopis teistmoodi. Ja mängida saab ju kõike, klaverisea­ kananaha ihule, kui näen, et keegi pääseb “kanalile” ligi. On deid on sümfooniatest, ooperitest; mängida saab ka kahekesi. nii suur rõõm, kui see sünnib koostöös! Tunnen suurt vastu­ Ma mäletan hästi, kui hea sõbranna Jelena Golubiga (kes oli tust muusika ees, mul pole ükskõik. Ma tean, et aeg on muu­ ka väga fanaatiline!) mängisime tihti neljal käel – siiani on tunud, et aeg on raha, aga see pole minu meelest õige lähene­ näiteks meeles tunne, kui mängisime lehest läbi Bachi mine muusikale ja nii ei saa ka tulemusi. Minu eesmärk on “Fuugakunsti”. See oli täiesti ekstaatiline kogemus! Kui hakka­ jõuda teoste tuumani, mitte see, et tund oleks tehtud. Räägin sin keskkooli lõpus Rahmaninovi Kolmanda kontserdi teist ja seda muide ka oma üldklaveriõpilastele, sest muusika on kolmandat osa mängima, õppisin selle pähe kahe päevaga! muusika. Lihtsalt mõnikord on ülesanded suuremad, mõni­ Seda ei usuta, aga nii see oli. See oli jällegi ekstaas – harjutasin kord väiksemad. päevad läbi, sain kohe ühenduse selle muusikaga. See on nii Muusika on nii suur maagia – kui käitud muusikaga üks­ võimas tunne, et unustad isegi süüa, sinu jaoks pole midagi kõikselt, on tulemus kohutav. Võimalik, et see on nüüd hästi muud olemas, sa lihtsalt ahmid seda muusikat. Tänapäeval poeetiline või romantiline nägemus, aga minu jaoks on muu­ vist enam midagi sellist pole võimalik, pole aega ega võimalu­ sika kõrgem energia. Me peaksime tõusma muusika kõrguse­ si. Sellest on kahju. le, mitte madaldama muusikat enda tasemele! Interpreedil on väga suur vastutus ja minu esmane ülesanne ongi õpilasele Kas klassikalise muusika kontserdid jäävad kestma? lahti seletada, mida ta klaveri taga üldse teeb. Kriis klassikali­ Ikka jäävad. Ma arvan, et nad saavad mingiks ajaks “muuseu­ ses muusikas ongi minu meelest praegu seetõttu, et muusika­ mi” tähenduse, aga inimesed ei saa ilma klassikata hakkama tegemine on õigelt rajalt ja eesmärgist kõrvale kaldunud. ning avastavad selle taas. Klassikaline muusika koorib inim­ Interpreet ei ole muusikas kohal. Asi võib olla üliprofessio­ hinge paljaks ja inimestel on seda kogemust vaja. Minu mee­ naalne, üliefektne, aga see ei muuda maailma, kuigi just seda lest liigutavad vähesed asjad inimhinge nii palju. Loodan, et peaks muusika tegema. tase klassikalise muusika maailmas nii alla ei käi, et oleks pä­ rast liiga raske kõike jälle uuesti üles ehitada. Mina isiklikult Mis on sinu arvates kõige rohkem praeguste tudengite tunnen väga suurt vastutust, et kõike olemasolevat head ja ilu­ elus teistmoodi võrreldes selle ajaga, kui ise veel õpilane sat hoida. olid? Kas ja kuivõrd nad muusikat teistmoodi kuulevad ja tajuvad? Suur tänu sulle ning edu ja jõudu selleks! Inimestel on tänapäeval palju kiirem elu ja vähem aega ning Aitäh!

11/2014 7 Sõprade ja tuttavate mõtteid Agest

Sten helt. Meil on kombeks isa juures sau- kolleegina ja minu meelest see joon Lassmann: nas käia ja seal pikalt vestelda viimas- käib ka tema pedagoogitööga kaasas Kivimäel muu- test avastustest muusikas, eksistent- – ta on väga põhjalik, tõenäoliselt sikakeskkooli sist ja muust. Agel oli elus pikk pe- nõudlik ja suure kontsentratsiooniga harjutushoo- riood, kui ta ei avaldanud või tal ei ol- õpetaja. Samal ajal on Age inimesena nes, kuulsas nud selliseid mõtteid, vaid ta harjutas väga võluv ja positiivne, siiras ja soe, B-majas on klaverit pimesi ja jõuga. Siis me eriti ning oma õpilastega on tal märgata- võrdlemisi ni- palju ei osanud suhelda, ja sellele eel- valt hea kontakt. Muidugi ei saa jätta gelad akustili- neski juba lapsepõlv, kus me mõistagi märkimata, et Agega on ka lihtsalt to- sed tingimused. Kunagi möödunud mängisime. Tekib tunne, et mängime re suhelda. Nii mõnigi kord on meie sajandi lõpul kaikus terve maja Agega jälle, meie mängud on lihtsalt eksamiarutelud veninud märkamatult Rahmaninovi Kolmandast klaverikont- mõtetesse kolinud. õige pikaks ning üliõpilased on ukse serdist – Age valmistus orkestriga esi- taga pidanud oma saatust murelikult nema. Kõik õpetajad ja õpilased ühes Ralf Taal: päris kaua ootama. temaga; ühtne kõlaruum oli eriti sel- Imetlen Age gelt tajutav kulminatsioonikohtades. juures tema Saale Kareda: Age mäng kõlas jõuliselt ja mastaap- pühendumust Age on oma te- selt, tekitas aupaklikkust. keeruliste kont- ravintensiivse serdikavade et- karisma, süve- Raun Juurikas: tevalmistami- nemistahte ja Klassikaliseks sel. Näiteks põhjani läbi- muusikuks kas- õpib ta hispaa- tunnetamise vamine on ekst- nia muusikat, mille juures ainuüksi võime poolest reemne nähtus. nooditeksti omandamine ja päheõp- minu jaoks üks Tuleb uskuda pimine on väga pikaajaline ja vaeva praeguse Eesti võimsamaid soliste. traditsioonilisse nõudev. Ent paljud inimesed kontser- Inimesena on ta jäägitult aus, ehe ja õhtumaa kõrg- dil, sh ka muusikud ja isegi pianistid, sellise läbinägemisvõimega, mis on kultuuri, mille ei saa ilmselt enamasti aru, kui tohu- praeguses orwellilikus ühiskonnas areng on tegelikult peatunud ja kon- tut tööd see on nõudnud. See näitab võrdlemisi haruldane. Age on oma serveerub interpretatsioonikunstis. väga selgelt, et Age jaoks pole välisel olemuselt kartmatu, hämmastava – Selle reeglistik on fundamentaalselt tähtsust – tähelepanu, edu ja kiitust lausa vulkaanilise – sisemise jõuga erinev triviaalsusele panustavast mas- saaks ju palju vähesemaga. ning ilusa hingega inimene! simuusikast. Klassikalise interpreedi eneseõigustus praeguse arengule rõ- Kai Ratassepp: Ann Reimann: huva ühiskonna valguses on ebamusi- Age on meie Age on üks sii- kaalse nüüdisheli esitamine uue klas- põlvkonna ramaid inimesi, sikalise muusika sildi all. muusikute rin- keda ma tean. Leian, et Age on selle kadalipu läbi- gis unikaalne Ta ei keeruta, nud minimaalsete kahjustustega. Tal ei nähtus, esma- ütleb otse nii ole tekkinud komplekse kammitsema- joones oma nagu asjad on. ta muusika suhtes ja ta oskab negatiiv- raugematu fa- Ja siis juhtub se energia jäägi endast välja tõrjuda. natismi ja täie- Agega tihtipea- Age kuulab ohtralt alternatiivmuusikat. liku pühendumuse poolest. Mulle on le igasugu tragikoomilisi asju. Näiteks Selles sektoris ei ole klassika pimeusk- jäänud mulje, et ta endale puhkuse- käis ta kunagi kooli ajal Tšehhis kon- likkust, tööstusmuusika labasust ja perioode või lihtsalt laisklemist naljalt kursil. Siis olid tal veel eriti paksud nüüdisheli destruktiivsust. Agel on sii- ei luba, ikka on tal mingid uued pia- juuksed ja võibolla ka keemilised lo- ras kirg selle maailma vastu. Usun, et nistlikud eesmärgid ja kavatsused kid. Igal juhul vahetult enne lavale see valik peegeldab Age kivistumata ning ta viib neid ellu mingi erilise sihi- minekut soengule veel viimast lihvi hinge, avatust ja inimlikkust. kindluse ja keskendumisega. Samuti andes jäi tema paksudesse juustesse Unustan tihti, et Age on mu õde, võtab ta tõsiselt hinge kõike seda, mis juuksehari nii korralikult kinni, et ei sest ta on mõtleva ja uuriva loomuga meid ümbritsevas elus toimub, ja ta jäänud muud üle kui hari kuklas lava- ja avastan end dialoogis sõltumatu ja on üsna otsekohese ja vajadusel kriiti- le minna. Teise vooru ta seal igatahes hea sõbraga. Ta otsib tõde ridade va- lise ütlemisega. Tunnen teda aastaid sai.

8 11/2014 muusikauudiseid maailmast

NELE-EVA STEINFELD muusikaajakirjanik

rale. Lõpuks tahaksin ütelda, et päris au peab jääma Praemium Imperialele en­ dale. Meile, kunstnikele, on kingitud võimalus olla selle preemia au valguses, sest see preemia, mis embab kõiki auta­ sustatuid, on nagu ühe suure pere isa või ema. Meie kõik aga pojad ja tütred.”

Birgit Nilssoni preemia ­pälvisid Viini Filharmoonikud 8. oktoobril anti Stockholmis Viini Filharmoonikutele üle Birgit Nilssoni preemia. Preemia suurus on miljon USA dollarit. Orkester plaanib auhinna­ raha kasutada oma arhiivisalvestuste di­ gitaliseerimiseks. Nilssoni preemia sai esmakordselt Plácido Domingo 2009. aastal ning 2011. aastal määrati see diri­ gent Riccardo Mutile. Birgit Nilsson oli Christopher Hogwood. maailmakuulus rootsi dramaatiline sop­ FOTO INTERNETIST ran, kelle lavakarjäär kestis ligi neliküm­ mend aastat. Aastaid enne surma valis Christopher Hogwood Arvo Pärdile anti üle ta välja kümmekond muusikut ja kol­ (1941–2014) Praemium Imperiale lektiivi, kellele see tunnustus pärast te­ 24. septembril suri 73-aastaselt inglise Jaapani Kunstiühing andis 15. oktoobril ma surma määratakse. Omanimelise tunnustatud dirigent ja klavessiinimän­ üle kultuuripreemiad Praemium Impe­ preemiaga soovis Birgit Nilsson tänada gija Christopher Hogwood. 1973. aastal riale tänavustele laureaatidele, teiste hul­ klassikalise muusika arenguks kõige alustas ta koos kollektiiviga The Aca­ gas ka Arvo Pärdile. Seda preemiat loe­ suurema panuse andnud muusikuid. demy of Ancient Music Mozarti süm­ takse kultuurivaldkonnas samaväärseks Birgit Nilsson sündis 1918. aastal väike­ fooniate salvestamist ning võitis sellega Nobeli preemiaga. Kunsti­ühingu aupat­ ses Rootsi külas. Kahekümne kolme Gramophone’i auhinna. See salvestus roon on Jaapani prints Hitachi, kes aastaselt astus ta vastu vanemate taht­ muutis ka oluliselt arusaamu ajalooliselt preemia Pärdile ka isiklikult üle andis. mist Stockholmi Muusikaakadeemiasse, informeeritud esitustraditsioonist. Igal aastal valitakse välja viis laureaati siirdudes sealt peagi Kuninglikku Hogwood rajas 1967. aastal ka ansambli maalikunsti, skulptuuri, arhitektuuri, Ooperikooli, mille lõpetas 1946. aastal. Early Music Consort. Ajakirjale Gramo­ muusika ning teatri/filmi valdkonnast. Kolmteist aastat hiljem debüteeris phone 2002. aastal antud intervjuus ni­ Arvo Pärt on esimene eestlane, kes selle Nilsson Metropolitan Operas Isoldena metas Hogwood end just Händeli ja preemia on pälvinud. Lisaks Pärdile olid Wagneri “Tristanis ja Isoldes”. Sellest Haydni interpreediks, aga tema muusi­ preemiasaajateks veel Ameerika tippar­ alates sai temast üks tuntumaid dramaa­ kaarmastus sai alguse hoopis varasemal hitekt Steven Holl, prantsuse maali­ tilisi sopraneid Wagneri ooperites. ajal elanud heliloojate loomingust. Koos kunstnik Martial Raysse, itaalia skulptor Nilssonil oli põhimõte, et iga ettekanne David Munrow’ga uuris ja õppis ta Giuseppe Penone ja Lõuna-Aafrika la­ on publiku jaoks esiettekanne, aga ükski tundma keskaja muusikat. Lisaks diri­ vastaja Athol Fugard. Auhinnatsere­ laulja pole ooperilaval üksi. Viini Fil­ geerimisele ja klavessiinimängule kirju­ moo­­nial lausus Arvo Pärt oma tänukõ­ harmoonikutega tegi Nilsson 28 aasta tas Hogwood ka artikleid ning tegeles nes: “Kui au omistatakse inimesele, ei jooksul 234 etendust, rohkem kui ühegi muusikateadusega. Ta redigeeris John ole see sugugi kerge koorem. Kõige­ teise orkestriga, välja arvatud Stock­ Dowlandi ja Felix Mendelssohni teoseid pealt, au nõuab meilt kainust. Jah, pea ei holmi Kuningliku Ooperi orkester. ning oli veel hiljuti Carl Philipp Ema­ tohi hakata ringi käima. Au saaja jääb Nilsson imetles Viini Filharmoonikute nuel Bachi kogutud teoste vastutav väl­ alatiseks vastutajaks selle anni eest. võimet hingata lauljatega ühes rütmis. jaandja. Võiks öelda, et see on väljakutse kogu Preemia andis Viini Filharmoonikutele edaspidiseks eluks. Ta kutsub sind kor­ üle Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf.

11/2014 9 meid tunnustatud soliste, kellega Paavo Järvi sagedasti koos esineb: Joshua Belli, Lang Langi, Hilary Hahni ja Pekka Kuusistot. Filmile on püütud ärevad hetked enne esinemisi ning linateos peegeldab dirigendi elu, kes annab üle saja kontserdi aastas. Paavo Järvi ütleb filmis, et ei tea ühtegi teist asja, mis oleks sama mõjuvõimas kui muusika. Kui muusikasse õnnestub armuda, pole edasises elus enam ühtegi igavat päeva. Filmi loojate eesmärgiks on, et film kõ­ netaks võimalikut laia vaatajaskonda. Samas kogub meeskond hooandja ehk Kickstarteri kampaanias raha, et filmi oleks võimalik näidata rohkemale pub­ likule. Paavo Järvi muusikaelu peegel­ dav film “Maestro” peaks esilinastuma tuleva aasta 10. jaanuaril.

Amsterdami Concertgebouw’ uus peadirigent Daniele Gatti. FOTO CONCERTGEBOUW Uued ideed konkursside hindamisel Amsterdami Concertgebouw’ Ungarist avastati Mozarti Dirigent Fabio Luisi, kes on järgmisel peadirigendiks saab käsikiri aastal rahvusvahelise Paganini-nimelise Daniele Gatti viiuldajate konkursi juht, otsustas, et Hiljuti avastati ühest Ungari raamatu­ koostab seekord žürii prominentsete Amsterdami Concertgebouw uueks kogust Mozarti Klaverisonaadi A-duur viiulimängijateta. Žüriisse kaasab ta peadirigendiks saab alates 2016. aastast, K 331 originaalkäsikiri. See kuulus so­ mänedžerid, orkestridirektorid, agendid itaallane Daniele Gatti. Orkester, mis naat koos “Türgi marsiga” on kirjutatud ja ajakirjanikud, et konkursivõitjad aastal 2008 tunnistati maailma pari­ tõenäoliselt 1783. aastal, arvatavasti saaksid tõeliselt oma karjääri edendada. maks sümfooniaorkestriks, on dirigente Viinis või Salzburgis. Teadlased olid Sellega soovib Luisi vältida olukordi, oma pika ajaloo jooksul suhteliselt vähe kindlad, et originaalkäsikiri peaks alles kus kuuest finalistist neli on žüriisse vahetanud. Daniele Gattist saab orkestri olema, aga selle asukoht oli senini tead­ palgatud õpetajate õpilased, nagu juhtus seitsmes peadirigent, kuigi orkester mata. Käsikirja avastajaks oli ungari viimati Indianapolise konkursil. alustas oma tegevust juba 1888. aastal muusikateadlane Balázs Mikusi, kes vii­ ehk 126 aastat tagasi. mastel aastatel töötas läbi kõik raamatu­ Majanduskriis METis Amsterdami Concertgebouw’ pea­ kogu tundmatud noodid ja käsikirjad. dirigendid on läbi aegade olnud näiteks Selle sonaadi käsikirjast oli varem leitud Viimasel aastal on palju juttu olnud Willem Kes, Willem Mengelberg, vaid viimane lehekülg, mida hoiti New Yorgi Metropolitan Opera finants­ Eduard van Beinum, Bernard Haitink, Salzburgis. 26. septembril esitas sonaati probleemidest. Ooperimaja direktor Riccardo Chailly ja viimati lätlasest originaalkäsikirjast ungari pianist ja di­ Peter Gelb soovis töötajate palkadelt maestro Mariss Jansons, kes asus selles­ rigent Zoltán Kocsis. Teos kõlab harju­ kokku hoida ja selle vastu protestiti tu­ se ametisse 2004. aastal. Daniel Gatti oli muspäraselt, kuigi originaalkäsikirjas gevasti. Samal ajal aga kulutati mõne la­ esimest korda Amsterdami Kuningliku on mõned rütmilised erinevused ja ük­ vastuse üksikute dekoratsioonide peale Kontserdimaja orkestri ees samuti 2004. sikud noodid on pisut teistsugused kui ligi 160 000 dollarit, mis on selge rais­ aastal ning sellest ajast alates on ta vii­ praeguseks ollakse harjunud kuulma ja kamine. Õhus oli oht, et ooperiteater mase kümne aasta jooksul orkestrit kü­ mängima. peab alanud hooaja ära jätma. Nüüd on lalisdirigendina regulaarselt juhatanud. aga jõutud kokkulepeteni ja edasine fi­ Viimati juhatas ta selle aasta juunis Paavo Järvist valmib film nantsplaan on selgunud. METi eelarvet Verdi “Falstaffi”. Järgmised ülesastumi­ “Maestro” tuleb nüüd kärpida ligikaudu 11 miljo­ sed Amsterdami orkestriga on Gattil nit dollarit ja Gelbi tegevust hakkavad Paavo Järvist on valmimas uus film ni­ novembris, kui kavas on Mahleri Kuues jälgima finantsanalüütikud. Näiteks eel­ mega “Maestro”. Film tungib klassikali­ sümfoonia. Varem on Daniele Gatti ol­ mise majandusaasta eelarve METis oli se muusika sügavustesse ja püüab selgi­ nud Zürichi Ooperi ja Kuningliku 327 miljonit dollarit. Seoses rahapuudu­ tada, milline võiks olla lähiajal klassika­ Filhar­mooniaorkestri (Royal Philhar­ sega koondas Gelb hiljuti 22 administ­ lise muusika tulevik. Filmi meeskond monic Orchestra) peadirigent ning het­ ratiivtöötajat. Kokkuhoidu püütakse jälgis kahe aasta jooksul dirigent Paavo kel on ta ka Prantsuse Rahvusorkestri saavutada nii dekoratsioonide kui ka Järvi tegemisi. Filmis näidatakse ka mit­ peadirigent. muusikute harjutamistundide pealt.

10 11/2014 Peter Gelb loodab, et 11 miljoni dollari 13 miljonit eurot ning suvised streigid kokkuhoid ei paista välja publikule ja tekitasid kahju 300 000 euro ulatuses. VARIA METis on ka edaspidi kõik kõrgel tase­ Rooma ooperimaja ajalugu ulatub aas­ mel. tasse 1880, viimastel aastatel on seal toi­ munud pidevad streigid. Vähenenud Rooma ooperimaja vallandas külastatavuse ja suurenevate kulude tõt­ George Gershwinile kuulunud kla­ koori ja orkestri tu on ooperimaja praeguseks umbes 40 ver leidis uue kodu. 1933. aastast pä­ miljoni euroga võlgades. Itaalia ooperi­ rit Steinway&Sons kontsertklaver re­ Rooma ooperimaja vallandas ooperi­ tes on praegu üldse rahutud ajad ning noveeriti ja selle uueks asupaigaks on maja juures tegutseva koori ja orkestri, lisaks Riccardo Mutile on oma ameti­ Michigani muusika-, teatri- ja tantsu­ kokku 182 muusikut. Muusikutele pa­ kohtadelt lahkunud veel kolm peadiri­ kool, millega Gershwinite perekonnal kuti püsilepingute asemel vabakutselise genti. Gianandrea Noseda lõpetas oma olid tihedad sidemed. 10. oktoobri staatust, millega ooperimaja loodab aas­ tegevuse Torino ooperis, Nicola Luisotti kontserdil esitati sellel ka Gershwini tas kokku hoida 3,4 miljonit eurot prae­ teatas lahkumisest Napoli San Carlo kuulsad teosed Rhapsody in Blue ja guse 12,5 miljonilise aastaeelarve juu­ teatrist ning noor 30-aastane dirigent Kolm prelüüdi. res. See oli ooperi mänedžeri Carlo Daniele Rustioni lahkub Bari Teatro Fuortese sõnul raske otsus, sest alterna­ Petruzzellist tuleva aasta jaanuaris. Moskvas korraldatud pillimeistrite tiiv oleks olnud terve ooperimaja sulge­ Teatro Petruzzelli on Itaalia suuruselt konkursil selgus, et maailma parim mine. Itaalia kultuuriväärtuste ministri neljas ooperimaja. viiulimeister on Koreast pärit Sung Dario Franceschini sõnul oli see väga Hee Hong, kes töötab Cremonas valulik ent vältimatu samm. Massimo Muusika on ameeriklaste seas asuvas Stradivari kolledžis. Moskvast Cestaro muusikute ametiühingust leidis pärit Maria Strelnikova ja Tokyos te­ aga, et selliste vahenditega püütakse lik­ endiselt populaarne gutsev Andreas Preuss pälvisid või­ videerida Itaalia üht suurimat ja väär­ Nielseni muusikauuring selgitas välja, et du vioolade kategoorias ning pari­ tuslikumat kultuurilist institutsiooni. ameerikaste seas on muusika populaar­ maks tšellomeistriks tunnistati Rooma ooper on praeguseks esimene suselt esimene meelelahutusvaldkond. Hamburgis töötav Eduard Schwen. ooperimaja Itaalias, kel on tulnud koor Uuring nimega “Muusika 360 kraadi” Parima poognameistri tiitli pälvis ja orkester vallandada. Ooperimaja se­ on juba kolmas omalaadne. 93 protsenti tšehh Luboš Odlas. gadused kulmineerusid septembris, mil ameeriklastest kuulab muusikat rohkem sealt lahkus halva majandamise tõttu kui 25 tundi nädalas. Eelmisel aastal oli peadirigent Riccardo Muti. Terve suve see protsent 75, edestades kahe protsen­ Katowices avati hiljuti 1800 istekoha­ segasid Rooma ooperimajas etenduste diga telerivaatamist. Kõige enam kuulati ga uhiuus kontserdisaal, mis saab andmist ka lärmakad streigid, töötajad muusikat raadiost, seejärel arvutist ja Poola Raadio sümfooniaorkestri ko­ protestisid oma lepingute vastu. nutitelefonist. dusaaliks. Avakontserti juhatas Ooperimaja kaotas eelmisel aastal ligi Alexander Liebreich, soleeris Krystian Zimerman ning kavas oli ka muusikat Poola heliloojatelt Pendereckilt, Kilarilt ja Góreckilt. SÜGISULG 2014 Septembris ilmus plaadifirmalt Warner Classics 69 CD-st koosnev Pärnu linna ja maakonna kogumik, millel kõlavad Maria solistide konkursi Callase restaureeritud salvestused: 26 ooperit ja 13 soolokontserti, mis finaalkontserdid on jäädvustatud aastatel 1949–1969. Restaureerijaks oli Bowers&Wilkins Society of Sound. Restaureerides ei muudetud tämbreid ega akustikat, eemaldati ainult tehnilised vead ja taustahelid, nagu näiteks mootorratta 21. november kell 18.00 või rongide salvestustele jäänud mü­ Pärnu Kontserdimaja ra. (10 –19aastased)

23. november kell 12.00 Teater Endla Küün www.parnukontsert.ee

11/2014 11 Europe Jazz Media soovitab november 2014

Igakuises kuulamissoovituste rubriigis osaleb seekord kaksteist väljaannet. Loetelu koosneb uutest plaatidest, mis on köitnud gruppi kuuluvate ajakirjanike tähelepanu. Tulemus ei väljenda plaadi müügitulemusi. Vaata lisa europejazzmedia.net

Lars Mossefinn, Dag Christine Stephan, & Tid: JAZZTHETIK: Karl Seglem, Bill Frisell, “Som spor”. “Guitar in the (NORCD) Space Age”. (Sony/Okeh)

Luca Vitali, Giornale Axel Stinshoff, Jazz della Musica: thing: Battaglia / Tim Allhoff Trio, Rabbia / Aarset, “Kid Icarus”. “In Memoriam”. (Care) (Medulla Edizioni) Kuulamissoovitus Paweł Brodowski, Jon Newey, Jazzwise: Jazz Forum: Dominic J Robert Jürjendal Marcin Marshall Trio, kitarrist Wasilewski “Spirit Speech”. Trio with (OriginRecords) Mark Hollis, “Mark Hollis” Joakim Milder, (1998) “Spark of Life”. Mark Hollis on peamiselt tuntud (ECM) Madli-Liis Parts, kui üheksakümnendate briti pop­ Muusika: Henning Bolte, bändi Talk Talk laulja ja laululooja. Heliotroop, Ilmselt ainult vähesed teavad tema Jazzism: “Ennemuistse ja- Gideon van ainsaks ja viimaseks jäänud soo­ hipüssi kuul”. loalbumit, mille kohta on öeldud, Gelder, (Avarus) et see on üks vaiksemaid ja intiim­ “Lighthouse”. semaid plaate, mis kunagi tehtud. (Rosen Records) Lars Grip & Patrik Selle plaadiga lõpetas Hollis täieli­ Sandberg, Orkester kult oma muusikukarjääri ning pü­ Anna Filipieva, Jazz. Journalen: Ru: hendus perele ja laste kasvatamise­ Iiro Rantala, le. Plaat on kui hüvastijätt muusika­ Oleg Kireyev, “Anyone With A Evgeny ga, äärmiselt avatud, tundliku ning Heart”. sisemiselt jõulise helikeelega. Siin Grechishev, (Act) on valu ja igatsust, siin on tunnet. “Summertime”. Kaastegevad kolmteist muusikut (ArtBeat) Jan Granlie, Salt justkui hõljuksid Marki katkema Peanuts: Cim Meyer, Jazz kippuva, väreleva hääle ja kareda Special (Taani): The Young akustilise kitarri ümber. Sara Serpa & Mothers, “a Resoneerivad, nüüdimuusikale André Matos, motherswork is omased puhkpilliklastrid lisavad oma osa. Väga aus plaat. “Primavera”. never done”. (Inner Circle Music) (Tektike Records)

12 11/2014 Kontserdid 13. november kell 12.30 novembris Tallinna Jaani kirik “Lõunamuusika” 1. november Esineb Silver Niinemets (trompet) kell 16.00 Klaveril Dede Noodla Rakvere gümnaasiumi saal Suur puhkpilliorkestrite kontsert 19. november Esinevad Kokkola konservatooriumi ja kell 20.00 Otsa kooli puhkpilliorkestrid NYC Piano baar Rütmimuusika lauljate ja instrumentalistide kontsert 2. november kell 17.00 Tallinna Lauluväljaku klaassaal 20. november Päikeseloojangu kontsert kell 19.00 “Orkester-Orkester” Estonia kontserdisaal Esinevad Kokkola konservatooriumi ja Vähiliidu Otsa kooli puhkpilliorkestrid heategevuskontsert

10. november 27. november kell 18.00 kell 17.00 Tallinna Püha Vaimu kirik Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Klassikalise laulu eriala “Muuseumimuusika” õpilaste kontsert Esinevad solistid ja ansamblid

11/2014 13 Mida loob muusikakriitik?

VALENTIN PREDLOGOV

Kellele ja milleks on muusika- kriitik vajalik? Viimasel kümnendil on erinevate kuns­ tialade tuntud tegijad tihti arutlenud teemal “kaasaegne kriitika”, pidades sil­ mas mitte niivõrd konkreetset ala – muusikat, ooperit, teatrit ja kirjandust –, vaid kriitikat üldiselt kui žanrit, mis jälgib sündmusi neis valdkondades. Nad kõik konstateerivad “sõbralikult”, et tänapäeva kriitika on sügavas languses – selles pole kellelgi vähimatki kahtlust! Kriitikute kohta jagub hulganisti teese, alates väitest, et kriitikud on luuserid, kes pole leidnud endale rakendust loo­ jana, näiteks interpreedina oma vald­ konnas, lõpetades sellega, et ilma kriiti­ kute abita pole võimalik aru saada, mi­ da loojad teevad. Selge see, et nende ka­ he äärmuse vahele jääb suur hulk kõik­ võimalikke variatsioone, mis väljenda­ foto SURVIVINGTHEWORLD.NET vad kriitika kui žanri spetsiifikat ja nüansse nii publiku, kriitikute kui ka kritiseeritavate seisukohalt. On huvitav “filosoofilist sügavust”, mis tavalistele jalikud teadmised ja ka aeg nende täien­ kuulda, et loojad ise on samuti huvita­ surelikele jääb kättesaamatuks. Mida se­ damiseks. Ainult haritud, laia silmarin­ tud kompetentsest, karmist, aga põhjen­ gasem ja ülekuhjatum on teos, mida giga, äraostmatu, erapooletu, aus enda datud kriitikast enda aadressil. Väide­ arusaamatum tema mõte, seda “intel­ intellektuaalse südametunnistuse vastu takse, et looja on uudishimulik, luge­ lektuaalsemaks”, isegi “filosoofilise­ ning vastava ettevalmistusega inimene, maks enda kohta midagi originaalset ja maks” saab ta kriitika kes orienteerub isegi kui see on negatiivne, suhtub ta poolt kuulutatud. kunstiloos, kellel on sellesse kui “kõrvaltvaataja pilku”. Nad Nüüdisaegse kriitika vajalik distants ja nendivad, et kriitika on samasugune Kriitika – kas see kriis pole selles, et kes näeb maailma on looming? loominguline valdkond nagu iga teine sellega tegelevad n-ö laiemalt, saab olla “temaatiline” sfäär, nagu proosa, poee­ Olen nõus arvamuse­ tõeline kriitik. sia, ooper, muusika, draamakunst, arhi­ ga, et kriitika on sa­ ebaõnnestujad, vaid Kriitika peab ai­ tektuur jne, millega seoses saab välja muti looming ning selles, et kriitikaga tama publikul tuua sellised nimed nagu G. B. Shaw, selle kvaliteet sõltub tegeleb tänapäeval mõista loojat, näha R. Rolland, V. Stassov, N. Dobroljubov asjaolust, kes konk­ tema saavutustes jpt, kes on kultuurilukku läinud nii loo­ reetselt selle spetsiifili­ ükskõik kes, eesmär- midagi sellist, mis jate kui kriitikutena. se alaga tegeleb. Mitte giga leida endale koht isegi loojale endale Nüüdisaegse kriitika kriis pole selles, iga professionaalne päikese all ja teenida võib jääda märka­ matuks (võibolla te­ et sellega tegelevad n-ö ebaõnnestujad, muusik, st helilooja, raha. vaid selles, et kriitikaga tegeleb tänapäe­ interpreet, organisaa­ ma silmis ka soovi­ val ükskõik kes, eesmärgiga leida endale tor pole võimeline ole­ matuks). Aidata lei­ koht päikese all ja teenida raha. Põhjust, ma kriitik. Just sel da loojale ja tema miks see nii on, vaatame hiljem. põhjusel, et tänu oma hõivatusele konk­ loomingule kohta teiste loojate ning Eraldi võib ehk välja tuua kriitika reetsel alal pole ta universaalne, samuti möödunud aegade loomingu seas, leida osa, mille raames autorite ja lavastajate ei pruugi ta hästi vallata sõna, mis on selle juured ning proovida prognoosida häguseid, läbimõtlemata, ebakindlaid kriitikas oluline. Lisaks puuduvad põh­ perspektiivi, määrates koordinaadid ning banaalseid ideid serveeritakse kui rahvuslike ja rahvusvaheliste väärtuste

14 11/2014 süsteemis – kas pole see väärt eesmärk, Kas kriitikul on lubatud eksida? Mida peab teadma ja oskama mille poole püüelda? Isegi kõige parem kriitik võib libastuda. muusikakriitik? Absoluutset garantiid pole olemas. Üldiselt on kõik ühel meelel, et kriiti­ Mida loob muusikakriitik? Kriitik võib eksida nimetuse, nimega, kud on vajalikud ja nad peavad olema Hiljuti katkes ühel artistil kannatus ja ta moonutada fakti või lipsab sisse kirjavi­ professionaalid. Aga mida tähendab olla väitis järgmist: “Erinevalt muusikust EI ga. Nii nagu muusik võib eksida, nii ek­ professionaalne kriitik? Kas tähendab LOO kriitik mitte kui midagi.” Luban sib ka kriitik. Tõsi, kriitikuid kutsutakse see seda, et kriitik sarnaselt muusikuga, kohe endale vabaduse selle väitega mitte sageli üles oma sõnade eest avalikult va­ keda ta retsenseerib, peab oskama diri­ nõustuda. Muusikul ja kriitikul on eri­ bandust paluma. Kas muusikud vastuta­ geerida, laulda, tantsida ja tegema seda nevad ülesanded. Kriitik, nagu ka muu­ vad oma kunsti, tekstiliste, stiililiste, mitte vähem virtuoosselt kui nemad? sik, loob midagi, aga see “midagi” pole tehniliste prohmaka­ Milliseid teadmisi, ei muusika ega ettekanne. Kriitik loob te ja sageli lihtsalt va­ Mida segasem ja oskusi ja omadusi MÕISTMIST, ta vaatab konkreetset lede nootide eest? Ei ülekuhjatum on teos, peab valdama kriitik? teost (kui tegu on heliloominguga) või tule meelde, et olek­ Otse loomulikult selle ettekannet (kui tegu on interpretat­ sin sellist asja näi­ mida arusaamatum peab kriitik olema siooniga) kaasaegses ja ajaloolises kon­ nud. Aga haritud tema mõte, seda “in- muusikaliselt hari­ tekstis, tuginedes eelnevate ajastute publik, temagi saab tellektuaalsemaks”, tud: tal peab olema teadmistele ja kogemustele. Just selles asjast üsna palju aru noodilugemisoskus, mõttes võib ja peab kriitik olema muu­ ning avaliku arva­ isegi “filosoofilise- arusaamine partituu­ sikutest palju märkimisväärsem. Kriitik muse üldistaja on maks” saab ta kriiti- rist, kahjuks ei tule on vajadusel ajaloolane, analüütik ja just kriitik. Kas krii­ ka poolt kuulutatud. ka mõne pilli valda­ kirjanik, kes on võimeline jälgima ja tik nõustub üldise mine. Ta peab oska­ hindama muusikaelu hetkeolukorda. arvamusega või mit­ ma ära tabada kõrva­ Valdama ajaloolist informatsiooni ja fi­ te, kas ta väljendab teistest erinevat ar­ lekaldeid nooditekstist, suutma leida vi­ losoofilisi üldistusi. Loomulikult, jutt vamust, on omaette küsimus. gu ja neid selgitama. Peale selle tuleb käib HEAST kriitikust. Minu eelnevad osata orienteeruda erinevate stiilide rä­ väljaütlemised ei kehti konkreetse “hal­ Kuidas suhtutakse kriitikasse? gastikus, aru saada ja tunnetada, milli­ va kriitiku”, vaid elukutse kui sellise Kriitiku elukutse juurde ei sobi liigne sed ettekanded on omal kohal, millised kohta. ambitsioonikus, ägedus ja enesekindlus, mitte. Kõik sõltub pisiasjadest. Kriitiku mis on omane kunstnikele, kes kanna­ kohus on olla kursis kaasaja muusikaelu Kuivõrd heatahtlik ja objektiiv- vad endas spontaanset loomingulist im­ ja selle tendentsidega, käies kontsertidel ne peaks olema kriitik? pulssi. Sellega lähevad nad publiku ette ja etendustel, et käia ajaga kaasas. Tihti kuuleme, et kriitika on liialt kuri, ja hiljem – jällegi tänu oma elukutsele – Muusikakriitik on kahtlemata looja, kü­ kõrk, nipsakas, et ta ei tunne kaasa ini­ kalduvad nad publiku arvamuse ja krii­ simus on vaid konkreetse isiku loomin­ mestele, kes on oma elu kunsti altarile tika peale ülearu tuliselt reageerima. Ma gu mastaabis. Kriitika aluseks on mine­ ohvriks toonud jne. Peamine küsimus arvan aga, et kriitikud peaksid püüdma viku ja oleviku muusikaline tegevus, tu­ seisneb selles, kas kriitiku järeldused seda neile andestada: artistid lähevad la­ lemuseks aga analüüs, üldistused, sün­ juurduvad ka reaalsuses. Näiteks, kui vale, närvid pingul kui pillikeeled, seega tees ja sellest tulenevad uued mõtted, kriitik oma heasoovlikkuses kiidab hal­ tuleks nende tormakust võtta rahulikult, mida muusik, kelle loomingut kriitik bu lauljaid ja jätab nende puudused tä­ ka kriitikutel. vaatleb, ei osanud võibolla isegi kahtlus­ helepanuta, siis kuidas mõjub see meie Kui kriitikud, kes pingutustele vaa­ tada. kontserdi- ja ooperielu üldisele arengu­ tamata ei suuda ehk alati olla täpsed ja Veelgi enam, paljud muusikalised le? Kehv laulja hõivab kellegi teise koha, hoolikad, ei jälgiks muusikute tegevust, nähtused minevikus eksisteerivad ainult võibolla tema pärast ei saa parem laulja ei kirjutaks neist, arutledes nende õn­ tänu tolle aja kriitikute peegeldustele. rolle ning tal puudub võimalus lavale nestumiste ja läbikukkumiste üle, siis Kui poleks olnud kriitikuid, kes fikseeri­ pääseda – kas sellisel juhul peaks kriitik puuduks artistil tegelikult tagasiside sid ja levitasid oma tekstides hulganisti raiskama oma heatahtlikkust? Minu ar­ näol igasugune tugi. Sel küünilisel ajas­ huvitavaid detaile, siis poleks möödu­ vates mitte. tul, mil me elame, oleks selline käitumi­ nud aegade esituskunsti kohta üldse Kriitik peab püüdlema objektiivsuse ne väga hoolimatu. Ajahambale vastu võimalik midagi arvata. Muidugi, heli­ poole, kuid tema kirjutatud tekst peab pidanud klassikaline fraas, et mida ka loojate looming on jäänud meiega, kuid olema korrektne. muusikust ei räägitaks, kuidas teda ei kas väärib üldse mainimist fakt, kui Õigluse huvides olgu märgitud, et kirutaks või kiidetaks, peaasi, et teda ei kaugel võib olla interpretatsioon sellest, internet ja trükimeedia on üle ujutatud unustataks, kehtib ka tänapäeval. Ehk mida pidas silmas loo autor? keskmisi ja suisa andetuid muusikuid siis labasemalt väljendudes, PR peab Heliülesvõtete ajastu tegi selles olu­ ülistavate arvustustega. Kas tõesti on see töötama. Ja see töö, muuseas, kuulub korras märkimisväärseid korrektiive. parem kui karm kriitika? Keda me peta­ samuti kriitikute valdkonda, kes vajadu­ Nüüd võib sukelduda fonodokumenti­ me heatahtlike kriitikute näol – vaid sel töötavad ajakirjanikena. Seetõttu tu­ desse, saada objektiivset informatsiooni, iseennast. leks kriitikasse suhtuda rahulikult. mille põhjal saab arvustada terve sajandi

11/2014 15 jao interpreetide tegevust. Kuid ka selli­ põhitõed, on just see auditoorium, kel­ tud asjaarmastajatele. Isegi kui profes­ sel juhul ei kaota kriitiku töö oma täht­ lele kriitik, kajastades muusika igapäe­ sionaal ei esine laval, siis ta töötab kusa­ sust, kuna plaat ei suuda täiuslikult eda­ vast elu, peaks esmajärjekorras orien­ gil muusikasfääris ja jääb tsunftiga soli­ si anda olulisimat – inimlikke tundeid. teeruma. Kriitik ei õpeta kedagi, ta kir­ daarseks. Ka kõige vihasemad vaenlased Fonogramm on lihtsalt ühe ajastu do­ jutab oma muljetest, pakub välja kritee­ üritavad avalikult üksteise kohta millegi kument, mitte tema mõtestatud mõist­ riume, pretendeerides muidugi objek­ negatiivse lausumist vältida, et mitte mine. tiivsusele – muidu poleks mõtet üldse ohustada oma karjääri, sidemeid, sõbra- kirjutama hakatagi. ja töösuhteid. Küll on see maailm kit­ Kellest võib saada sas! Selgub, et professionaalid “kohtuni­ kriitik? keks” ei sobi, sest nad ei Keda võib pidada kriitikas “pro­ suuda kohut mõista, suu­ fessionaaliks” ja miks kaugeltki davad üksteist vaid mee­ mitte iga professionaalne muu­ litada. sik ei suuda täita kriitiku üles­ Muidugi on võimalik annet? Sõltuvalt küsimusest, ka “vaikiv” kriitika, kui millisele auditooriumile kriitik kõik professionaalid kel­ kirjutab, saab formuleerida ka lestki või millestki vaiki­ vastuse, kes ta siis võiks olla. vad, annavad nad sellega Ennekõike tuleb aga aru asjale negatiivse hinnan­ saada, et üldjuhul kriitik pole gu. Tähele panna suudab muusik ja ta ei peagi olema. seda aga vaid kriitik, kes Kriitik on lihtsalt täiesti teine kaldub vaatlustele ja ül­ elukutse, kuigi muusik võib distustele. Tekib para­ täiesti vabalt kriitik olla. Krii­ doks: ühest küljest ihaleb tikuks saamist ei õpetata kusa­ muusikute maailm tun­ gil. Selleks võib saada vaid ini­ nustust ja avalikku hin­ mene, kellel on looduse poolt nangut, teisest küljest ise annet – kes on väljakujunenud Kõik loojad on väga tundlik rahvas... nad avalikkuse ees vaiki­ isiksus ja kes on süsteemse hari­ foto MEDIA.NPR.ORG vad, kuluaarides aga ju­ duse, individuaasete oskuste ja tud liiguvad. intellektuaalsete pingutuste tulemusena Kes on kohtunikud? Niisiis, kes saavad meil kriitikuiks? endas ära tundnud oma võimed ja oskab Tõe kriteerium on praktika. Lõpp­ Kui heita pilk tänapäeva ajalehe- ja in­ neid realiseerida Kui kriitik kirjutab pro­ kokku­võttes kinnitab kriitiku väärtust ternetikriitikale, siis võib teha esmapil­ fessionaalidele, siis on tegu ühe asjaga. elu ise. Aga mida see tähendab? gul üllatava, kuid sügavalt loogilise jä­ Kui ta kirjutab haritud asjaarmastajatele, Tunnustus on see, kui suur hulk inimesi relduse: kriitikaga ei tegele professio­ on teistmoodi. Kui aga kõige laiemale – publik, spetsialistid, teised kriitikud – naalsed muusikud, vaid haritud asjaar­ auditooriumile, kelle tase võib olla ette­ tunnustab kriitikust mastajad, eksperdid arvamatu, siis on hoopis kolmas asi. kolleegi väljaöeldut ja ja muusikakultuuri Professionaalidele kirjutades on võtab suures osas tema Artistid lähevad kirglikud austajad, kriitik kohustatud olema spetsialist sel­ hinnangut kui objek­ lavale, närvid pingul kelle peamisel elu­ les kitsas valdkonnas, mida ta arvustab, tiivset reaalsust, ko­ kui pillikeeled, seega kutsel ei ole mingit seost muusikaga. ja see on ühemõtteline. Aga ta pole ot­ peerides tema mõtte­ tuleks nende torma- seselt kriitik, vaid pigem kirjutav pro­ viisi, literatuurset stiili Mis võiks olla selle fessionaal ehk teisisõnu teoreetik. ning kasutades tema kust võtta rahulikult, põhjus? Väga ta­ Poleks paha, kui kriitikul oleks n-ö oma leiutatud kategooriaid. ka kriitikutel. haks öelda, et põh­ isiklik portfell tekstidega valitud vald­ Seega on tunnustus jus on muusikuis konna erinevatel teemadel ja teoreetili­ alati omamoodi ühis­ endis, kuid kui jä­ sed tööd, mis teda iseloomustaksid. See kondlik kokkulepe üldiste vaadete põh­ rele mõelda, siis süüdi on teatud sot­ pole mingil juhul kohustuslik, aga oleks jal. siaalse korra traditsioonid. Jah, kriitika, soovitatav, et ära tabada, kuhu küünib Aga muusikud ei soovi rikkuda suh­ nagu ma alguses mainisin, on tõepoo­ konkreetse kirjutaja intellektuaalne tase. teid üksteisega. Minu katsed meelitada lest sügavas languses, kuid tänasel päe­ Mulle isiklikult on lähedaseim kriitikute kutselisi muusikuid retsenseerima kont­ val saab ta oma ülesandega enam-vä­ teine kategooria – kirjutamine haritud serte ja etendusi kukkusid läbi, kuna hem siiski hakkama. Mis tuleb aga eda­ asjaarmastajatele, kuigi elu näitab, et neil on reegel – oma kolleegidest räägi­ si, seda näitab aeg. teoreetilistes töödes asjaarmastajad üle­ me kas hästi või ei räägi üldse. Nagu ka­ aru hästi ei orienteeru. dunukestest. Sellegipoolest, teadlik publik, oman­ Tuleb välja, et kutselised muusikud Internetiväljaandest www.belcanto.ru danud vähemalt muusikalise hariduse ise annavad kriitika valdkonna üle hari­ tõlkinud Hele-Mai Poobus

16 11/2014 kaks kitarrigeeniust (Frisell ja Pat Kümme kohtumist Metheny) koos kõlamaailmu looma, on lihtsalt naerma panevalt teraapiline ja läbinisti positiivne. “Good Dog, Happy Man” Bill Friselliga (Nonesuch Records, 1999). Mulle väga oluline album Friselli americana-pe­ AIN AGAN rioodist, kus kompositsioonid on pärit kitarrist folgi ja bluusi allikatest. Imeilus “Shenan­ doah” viib alati endaga kaasa. David Sylvian, “Dead Bees on a Cake” (Virgin, 1999). Frisell osaleb sel­ ui räägime ja mõtleme kaas­ bast energiast pulbitsev album. Live loo- lel albumil kahjuks küll vaid kahes loos, aegsest improviseerivast ki­ ping tehnika väga hea näide, kus üle aga Sylviani ning Friselli koostöös sün­ tarrist, ei saa üle ega ümber kõige pulbitseb võimas fuzz-efektiga ki­ nib judinaid tekitav kõlamaailm, mida kolmest olulisest muusikust, tarr. tahaks üha uuesti kuulata ja tajuda. kesK on ka üksteisega koos musitseeri­ Paul Motian, “Monk in Motian” “Blues Dream” (Nonesuch, 2001). nud, kahjuks küll veel mitte kitarritrio­ (JMT, 1988). Sügav kummardus Sellel albumil avalduvad Friselli huu­ na. Need kolm suurt on John Scofield, Thelonious Monkile. See album, kus mor, nostalgia ja kurbus, mis pole tema Pat Metheny ja Bill Frisell. Kui erinevate Frisell ja Joe Lovano loovad õhulisi loomingus kunagi puudunud. Siin on mainstream-kitarristide kõla on vähem struktuure ja imelisi ülemhelisid, viis nad aga minu kõrva jaoks kuuldava­ teadlikul kuulajal keeruline eristada, siis mind Monkiga jäägitult kokku. mad. Üks ilusamaid kokkusaamisi ki­ nende kolme tippmuusiku helikeel ja “Where in The World” (Electra tarri ja puhkpillide vahel. isikupärane sound on selgelt äratuntav Musician, 1991). Sugestiivse, elektrilise “History, Mystery” (Nonesuch, alates esimestest salvestustest. kõlaga album, mille juurde tulen ikka 2008). Album, mis mõjub esmasel kuu­ Äsja Tallinnas esinenud Bill Friselli tagasi põhjusel, et selline Frisell on lamisel erakordselt eklekilisena, on pa­ diskograafia on väga muljetavaldav. mind isiklikult enim puudutanud. rim näide sellest, kuidas Frisell suudab Peale sooloplaatide on selles aastaküm­ Marc Johnson, “The Sound of erinevaid värve kokku segades luua suu­ nete vältel tehtud salvestusi koos suurte Summer Running” (Verve, 1998). See, repärase tervikpildi. See duubelplaat on muusikutega, kes on omakorda oma kuidas Marc Johnson on suutnud panna sage kaaslane minu öistel autosõitudel. loominguga muusikamaailma mõjuta­ nud. Olles suuremat osa Friselli plaati­ dest vähemalt korra kuulnud, julgen järgnevalt kronoloogilises järjestuses väl­ ja tuua kümme albumit, mis mind tema loomingus on enim mõjutanud. Surusin maha kiusatuse panna kirja panna ainult Friselli erinevad trioalbumid, neid on ai­ nuüksi koos­­töös nüüdseks siit ilmast lah­ kunud suurepärase trummimängija Paul Motianiga kaheksateist.

Emil Viklický / Bill Frisell / Kermit Driscoll / Vinton Johnson, “Okno” (Supraphon, 1981). See oli esimene Friselli album, mis mu kätte sattus. Pärast esimesi kitarrihelisid olin täiesti segaduses ja rabatud – niimoodi saab siis ka kitarri mängida! “In Line” (ECM, 1983). Selle albu­ mi imeilus pala “Troughout” on mind aastaid saatnud, nii lugu kuulates kui ka seda ise kontserdil mängides. See lugu aitab elada. Bill Frisell / Melvin Gibbs / Ronald Shannon Jackson, “Power Tools” Bill Frisell. (Antilles, 1987). Võimas, rockilik, va­ FOTO BOLOGNAJAZZ.COM

11/2014 17 Eesti Rahvusmeeskoor Kolmas tagasivaade: RAMi heliloojad 70 VELLO MÄEOTS Endine RAMi laulja ja direktor

(Algus Muusikas 2014, nr 8–9)

eda teemat alustades tahaksin kõ­ vaga, selle sideme tugevust; repertuaar võim ajas taga vennasrahvaste suurt nelda arvudes. Antagu samas an­ näitab, kas minevikus loodud väärtused sõprust, mis pidi peegelduma ka muusi­ deks, et selles vallas on võimatu on aukohal ja kas mõeldakse ka homse­ kas. RAMi kavadesse sigines rohkesti üleliiaS täpne olla, kuna aastatel 1970– le; repertuaari najal kasvavad nii koo­ vene, ukraina, läti, leedu, gruusia, ar­ 1990 toimunud arvepidamine on olnud rid, koorijuhid kui ka heliloojad – seega meenia, aga ka soome, saksa, ungari, lünklik. Mulle ulatasid abikäe RAMi kogu meie muusikakultuur. Kuigi Erne­ tšehhi, rootsi heliloojate muusikat. noodikogu valitseja Ene Soots ja heli­ saksa aeg oli valdavalt rahvusromantika Ernesaks nägi oma vaimusilmas koori looja Veljo Tormis, toetusin ka koori 25. aeg, vaatas ta terava pilguga igasse ilma­ noodimapis maailma heliloojate suur­ ja 60. aastapäevaks ilmunud raamatute kaarde. 25. sünnipäeva raamatu järgi oli teoseid, nii palju kui neid toona kirjuta­ kontrollitud andmetele. Nende pingu­ koori esimese veerandsaja kavades saja tud oli. RAMi noodipuldile asetatati tuste tulemusena julgen välja pakkuda seitsmekümne kaheksa helilooja laule, Griegi “Uus isamaa” ja Rimski-Korsa­ järgmised arvud. RAM on seitsmeküm­ neist esikümnes Orlando di Lasso kovi “Laul targast Olegist”, mõlemad ne aasta jooksul laulnud 138 eesti ja 513 “Kaja” (886 korda), Mozarti “Hällilaul” kantaadid valmistas kooriga ette Artur välismaa helilooja teoseid. Kokku on (814), Mart Saare “Lindude laul” (803), Vahter. Vahteri juhtimisel küpses ka juba RAMi kavades olnud 2116 teost, neist Konstantin Türnpu “Meil aiaäärne tä­ ulatuslikum suurteos, Cherubini Reek­ nelikümmend suuremad ja lausa suur­ navas” (618), Mihkel Lüdigi “Koit” viem. Nende kolme teosega, lisaks näpu­ teosed meeskoorile ja soli­sti(de)le koos (598), vene rahvalaul oreli või orkestriga. RAM on osalenud “Õhtukellad” (582), segakoori koosseisus 63 teose ettekan­ Mihhail Kovali “Ilmeni del. Ja veel – koori noodikogus on hul­ järv” (527), Tuudur galiselt meeskoorile seatud rahvaste lau­ Vettiku “Kuu” (514), le, umbkaudu kolmekümnelt maalt. Gustav Ernesaksa “Mu isa­ RAMi esimene kontsert 21. jaanua­ maa on minu arm” (514) ril 1945 oli pühendatud Aleksander ja Aleksander Läte “Pilve­ Läte 80. sünnipäevale ja kava koosnes dele” (512). Oma artikli suures osas juubilari meeskoori- ja lõpuosas küsib Ernesaks­ soololauludest. Ülevaatlikust raamatust otsekui iseendalt: “Kas me “25 aastat Eesti NSV Riiklikku Aka­ oleme uue poolt ja vana deemilist Meeskoori” selgub, et esimese vastu või vana poolt ja uue kontserdi kavast jätkas mitu laulu pikka vastu? Ei kumbagi. Oleme võidukäiku: “Pilvedele” (512 korda), kõige hea poolt.” “Kuldrannake” (149), “Malemäng” Laulude arvu poolest (138); Mart Saare “Leelo” (430) ja hoiab suveräänselt esikoh­ “Hällilaul” (284); Tuudur Vettiku “Kuu” ta Ernesaks ise (93 laulu). (514). Muuseas, Ernesaksa “Mu isamaa Siia mahuvad kaheksaosa­ on minu arm” polnud nähtavasti selleks line süit “Kuidas kalame­ kontserdiks veel meeskoorile seatud, hed elavad”, “Nääri­sokk”, kuigi 1945. aasta kavadesse on see võe­ “Hakkame, mehed, mine­ tud numbri all 22 ja seda esitati kahe­ ma”, “Kutse” jt. Järgmine kümne viie aasta jooksul 514 korda on Veljo Tormis seitsme­ (üldse kokku tõenäoliselt mitu tuhat kümne kaheksa teosega. korda). Mainitud raamatukeses sõnas­ Kolmandat­ kohta ei julge tab Ernesaks oma põhiseisukohad: re­ välja anda – kindlasti on Veljo Tormis. pertuaar on peegel, milles näeme koori see keegi vanema põlve foto Tõnu tormis nägu; repertuaar näitab koori sidet rah­ meistritest. Nõukogude

18 11/2014 otsaga väikevorme, tähistas RAM ring­ Ester Mägi. reisiga Tartu–Riia–Vilnius–Leningrad­ foto EMIK oma 5. tegevusaastat. Süidi “Kuidas kalamehed elavad” kolm osa “Laine tõuseb”, “Kalamees naerab” ja “Kalamees tuleb koju” kin­ nistusid koori põhirepertuaari. Kuna Cyrillus Kreek sattus nõukogulastega vastuollu ja sai konservatooriumist hundipassi, ei julgenud Ernesaks teda esialgu kavva võtta. Alles 1960. aastal laulis koor suure kaasaelamisega Kreegi süiti “Kuus laulu Hiiumaalt”. Sama lugu oli Ester Mägi süidiga “Kalevipoja tee­ kond Soome”, mis kolletas mitu aega Ernesaksa töölaua sahtlis, kuni Uno Järvela riskis teose tervikuna rahva ette tuua. RAMis on laulnud ja laulab prae­ gugi “oma” heliloojaid. Üks neist, Heino Lemmik, kirjutas RAMile kolmeosalise tsükli “Jäised prelüüdid”, mida esitati kuuekümnendatel üle kolmekümne korra.

Tormis kui RAMi raudvara Veljo Tormise esimene kontakt RAMiga toimus 1961. aastal lauluga “Rahupäev”, innukalt juhatama asus. RAMi 30. aas­ Eestist” (1991), “Kullervo sõnum” mis oli poliitilise sisuga ega ennustanud tapäeva lauluvõistluse “panid kinni” ju­ (1994), “Incantatio mares aestuosi” veel “suure” Tormise tulekut. Esiette­ ba kaks Tormise võimsat kooriteost, (1996), “Meelespea” ja “Jõulud tulevad” kannet juhatas Ernesaks ise. 1962. aastal Kuno Arengule pühendatud “Pikse li­ (1996) ning “Lauliku lõpusõnad” tõi Tormis RAMile tõelise väärtteose taania” ja Ernesaksale pühendatud (2000). Viimane oligi Veljo Tormise lõ­ “Kolm mul oli kaunist sõna” (meeskoo­ “Laul­­ja”. RAMi 35. aastapäeva laulu­ pusõna RAMile, kuigi ta kohandas hil­ rile ja flöödisolistile). Selle kandis esi­ võistlusel pälvis esikoha “Muistse mere jem meeskoorile veel kolm varasemat mest korda ette Uno Järvela. Teos on laulud”. Laulukonkurssidest võttis osa teost:“Sampo tagumine” (2003), “Hundi­ kõlanud nii väikestel kui suurtel lavadel, Eesti heliloojate paremik ja auhinnalisi sõnad” (2001) ja “Sa oled kui salanaine” Tallinnast Los Angeleseni. Paari aasta kohti pälvisid paljud: Jaan Koha, Rai­ (2014). pärast sai väga popiks “Tasase maa laul”, mond Lätte, Ester Mägi, Boris Kõrver, Kõik seitsekümmend kaheksa mille teadlikult Ernesaksa stiilis kirjuta­ Arvo Ratassepp, Anti Marguste, Alo Tormise meeskoorilaulu siia loetellu ei tud algvariandi esitas Tormis RAMi esi­ Ritsing, Gennadi Taniel, Raivo Kõrge­ mahtunud. mesele lauluvõistlusele (1964), kus see mägi. auhinnati teise koha vääriliseks (esikoh­ Tormisest veel, sest eriti kuue-, seits­ Suurkuju Šostakovitš ta välja ei antudki). Ernesaks taipas, et me- ja kaheksakümnendatel oli ta 1967. aasta veebruaris astub RAM (ise Tormis on väärt meister, kuid mitte te­ RAMi jaoks helilooja number üks. Olgu seda teadmata) välja Nõukogude võimu ma “rida”. Võibolla just sellepärast jäid mainitud teosed “Ühtehoidmise laul” vastu. ERSO toonane dirigent Roman Tormise “Hamleti laulud” I ja II pikaks (1964), “Meie varjud” (1969), “Nekruti Matsov tegi RAMile ettepaneku alusta­ ajaks Ernesaksa sahtlisse. Need sealt põgenemine …” (1969), Olev Ojale pü­ da tööd Šostakovitši 13. sümfooniaga avastanud Kuno Areng soovis nendega hendatud “Katkuaja mälestus” (1973), “Babji Jar” ja tuua see koos orkestri ja katsetada. Ernesaks oli skeptiline: “Eks “Põhja-Vene bõliina” (1976), “Hääled bassisolistiga publiku ette. Ernesaks oli sa proovi, aga ma ei usu, et koor nende­ Tammsaare karjapõlvest” (1977), “Bul­ suur Šostakovitši austaja ja jäi kohe ga hakkama saab.” Areng prooviski ja gaaria triptühhon” (1978), “Juhan Liivi nõusse. Keegi ei teadnud, et Moskvas jõudis, hoolimata koori osalisest vastu­ sarkasmid” (1979), “Viru vanne”, “Lau­ toimunud esiettekanne oli kujunenud seisust, ettekandeni. Oli suur edu. Näi­ lusild” (1981), “Viimane laev” (1981), poliitiliseks meeleavalduseks. Juhatas teks Novosibirskis, kus oli kaks kontser­ “Kaksikpühendus” (1983), “Vepsa talv” Kirill Kondrašin, varsti hakkasid kõla­ ti, kostis saalist teisel õhtul: “pesnju (1984), “Kaitse, Jumal, sõja eest!” ma publiku vahelehüüded, kontserdi Gamleta, pesnju Gamleta!” (1984), “Kalevala XVII runo” (1985) ja lõppedes kestsid ovatsioonid ligemale RAMi teisel lauluvõistlusel saavutas “Eesti mees ja tema sugu” (1987). Ühek­ pool tundi. Helilooja ja poeet Jevtu­ Tormise “Maarjamaa ballaad” esikoha. sa­kümnendatel sündisid “Eestirahva šenko kutsuti kiiremas korras vaibale, Ta pühendas teose Olev Ojale, kes seda erakonnamäng” (1990), “Nägemus

11/2014 19 poeeti kohustati teksti ümber tegema – voci”, mis oli oma vahelduva rütmika ja tada. Tundus, et Tubina “Karjase püha­ kõlama peab jääma, et antisemitismi aktsentidega koorile (ja isegi dirigenti­ päev”, “Sõmeralt Sõrmikule” ja ka “Kaks vastu võitleb kogu vene rahvas kommu­ dele) paras pähkel. Samas saatis teost saarlast” olid Ernesaksa meelislaulud. nistliku partei juhtimisel. Autorid tegid kõikjal suur edu. Samal aastal valmis “Reekviemi langenud sõduritele” lõpetas mõned võimumehi rahustavad kosmee­ Ernesaksal tema enda 60. sünnipäevaks Tubin 1979. aastal ning juhatas selle esi­ tilised kohendused ning ehkki teose esi­ ulatuslik poeem “Kandlemängija müü­ ettekannet Stockholmi Eesti Meeskoo­ tamisele pandi veto, jõudis “Babji Jari” ril” Kersti Merilaasi tekstile. Muide, mi­ riga mais 1981. Sama aasta sügisel viibis partituur Matsovi lauale ja 10. veebrua­ da aeg edasi, seda sagedamini oli maest­ Tubin viimast korda Eestis oma ooperi ril Estonia kontserdisaalis publiku ette. ro mõnestki uudisteosest märgata, kui­ “Reigi õpetaja” etendusel. Ta külastas ka RAM oli saanud oma noodimappi aar­ das loomevaim hakkab teda maha jät­ RAMi proovi, kus ta ulatas Ernesaksale de, mille väärtust hakati alles aja kulu­ ma. Nõnda oli ka “Kandlemängijaga”, reekviemi partituuri, öeldes, et on seda des tajuma. Esialgu toimetati sellega ko­ mis pidas vastu vaid kolm ettekannet. teost kirjutades mõelnud RAMile. RAM du lähedal, Lätis ja Leedus, siis võeti Samas on meeldiv teada, et veel kõrges aga ei saanud seda kavasse võtta, sest teos kaasa Venemaa reisile, kus mõnes eas valmisid ka väärt meeskoorilaulud Underi ja Visnapuu tekstid olid nõuko­ linnas lubati seda koos kohaliku orkestri nagu “Nad tuleva hommiku kandist”, gude ajalootõlgendusega lepitamatult ja solistiga esitada, mõnes aga pandi “Sibeliuse ausamba jalamil”, “Näärid pahuksis. Reekviemi tõi ovatsioonide keelu alla. Pärast Nõukogude Liidu la­ käes”, “Vanade kaptenite kalmudel”, saatel publiku ette Kuno Areng 1989. gunemist sai 13. sümfooniast RAMi tõe­ “Veart kellad”, “Õlletegu” jt. Üks viima­ aasta mais Estonia kontserdisaalis. line ekspordiartikkel. seid oli “Ütlevad”, millega Ernesaks päl­ Laguneva võimu asjapulgad enam ei Ühel kevadhommikul 1970 potsatas vis RAMi 40. aastapäeva puhul toimu­ sekkunud. värske Lenini preemia laureaadi Gustav nud koorilaulude võistlusel esimese Ester Mägi sulest on RAMil alati Ernesaksa töölauale priske postipakk preemia. Tookordne võistlus jäi ka vii­ kümmekond laulu esitamisvalmis ol­ Kurganist, millest tuli välja kogukas par­ maseks omataoliseks. nud: “Kerkokell”, “Murdunud aer”, “Lapi tituur “Vernost” (“Ustavus”). Selle tiitel­ laul”, “Üks hetk”, “Kuidas elaksid”, “Jõu­ lehele oli kirjutatud: “Kallile Gustav Lepik, Tubin, Mägi... luõhtul”,­ “Isamaa” ja muidugi ballaad Ernesaksale sügava austuse ja vaimustu­ 1974. aastal üllatas nii žüriid kui ka “Tuule tuba” meeskoorile ja orelile või se märgiks. Kurgan, 29. mai 1970. RAMi dirigente noore helilooja Tarmo orkestrile. Ester Mägi osales ka RAMi Dmitri Šostakovitš.” Lähemal tutvumisel Lepiku teos “Kolm Betti Alveri luule­ lauluvõistlustel, mis jäid uuemal ajal soi­ selgus, et Jevgeni Dolmatovski tekstile tust”, mida auhinnati teise preemiaga. ku. Selle asemel hakati teoseid tellima, loodud kaheksaosaline a cappella teos Teose skandeeriv, loitsiv, suure sisendus­ heliloojad neid omakorda koorile või on pateetiline ülemlaul Leninile. Koor jõuga karakter sobis hästi Kuno Arengu mõnele dirigendile pühendama. Ühel hakkas teose kallal pusima. Nimelt pusi­ dirigendinatuurile, kes selle ka publiku või teisel moel on sündinud kõik need ma, sest Lenini teema ja keeruline vene­ ette tõi. Sisulise kõrgkvaliteedi kõrval on värskemad teosed, mis pika loeteluna keelne tekst hakkasid meestel suus ringi tähelepanuväärne Lepiku partituuri äär­ selle artikli lõpetavad: RAMis laulva he­ käima. Vaevaliselt edeneva töö käigus ei mine täpsus dünaamikas, tempodes, lilooja Aare Kruu­simäe “Hääle otsimi­ jõudnud ärksamad mehed ära imestada, aktsentides ja ka noodikirjas. 1979. aas­ ne”, Tõnu Kõrvitsa “The Night is Dar­ miks nõukogude võimuga pidevalt pa­ ta RAMi lauluvõistlusel esines Tarmo kening Round Me”; leedu helilooja ja huksis olev maailmamees kirjutas Eesti Lepik kõigile ootamatult vapra leninla­ dirigendi Vytautas Miškinise “Mag­ koorile Lenini-teemalise teose. Ta pidi sena ja võitis kolmanda preemia (raha nificat”, itaalia helilooja Giovanni ju ometi teadma, kui väga siin kandis oli tal alati vähevõitu) lauluga “Lenini Bonato “Tenebrae factae sunt” ja Lenineid-Stalineid “armastati”. Ernesaks mälestuseks”. RAMi 40. aastapäeva re­ “Signum magnum”; inglise helilooja nägi selle tööga palju vaeva, sest teose pertuaarivõistlusel oli Lepik jälle kohal Gavin Bryarsi “Silva Caledonia”, helikeel avaldas meeleheitlikku vastupa­ ja jäi teiseks teosega “Mere väravas”. “Memento”, “Lauda 31” ja “Lauda 32”, nu. Kuid Ernesaks polnud teadagi allaa­ Tenorisoolot laulis erakordselt puhta ja läti autori Martinš Vilumsi “Children of ndja tüüp, vaid karismaatiline “publiku­ selge häälega Arvo Aun. Publik ei varja­ King Lear”, Märt-Matis Lille “The ga lahingulööja”. Eelseisvas lahingus tu­ nud esiettekandel oma poolehoidu. Ladder of the Worlds”, Tauno Aintsi lid maestrole ja koorile appi poeet ja he­ Nagu öeldud, napsas võidu Ernesaksa “Võrratuid viise on Jumalat kiita”, lilooja, kes saabusid Tallinna just pea­ “Ütlevad”. Palju ta sellega õieti ütles, RAMis laulva jaapanlase Hideyuki proovi ajaks. Nad kuulasid teose esituse jääb hämaraks, sest kavades lugu edas­ Nishimura “Wadatsumi to Umi-bito”, ära, tegid paar kasulikku märkust ja ar­ pidi ei kohta. Mart Jaansoni kantaat “Issanda armas­ vasid tulemuse üldjoontes esinemisküp­ Eks omajagu ole RAMi heliloojad ka tus”, Mart Siimeri “SABOR” meeskoo­ se olevat. Ettekanne 5. detsembril tun­ Eduard Tubin ja Ester Mägi. Ernesaksa rile ja sümfooniaorkestrile, Toivo dus õnnestuvat, kuigi publiku aplausist kavades oli Tubin aukohal, mis sellest, et Tulevi “Aglow”, Liisa Hirschi “Restless”, ei saanud aru, kas see oli tunnustus teo­ nad olid enne teist ilmasõda rivaalid ol­ itaalia helilooja Alberto Schiavo sele, koorile või hoopis suurele heliloo­ nud – Tubin Meestelaulu Seltsi Tartu “Frottola” nr 1 ja 2, Leonardo Schiavo jale selle eest, et ta Tallinna oli tulnud. meeskooriga, Ernesaks Tallinna mees­ kaks laulu tsüklist “Primo vere”, Henrik 1968. aastal sigines RAMi kavasse kooriga. Millegipärast ei keelanud nõu­ Ødegaardi “Arise, my Love”.ja veel tei­ Carl Orffi kolmeosaline “Concento di kogulased Ernesaksal paha pagulast esi­ sigi teoseid.

20 11/2014 manni Laulu ja Mängu Lehte, Sireeni ja Helikunda, saatis ka Muusikalehte noo­ Muusikaleht dilisa. Selles trükiti enamasti Eesti koo­ 90 riloomingut.

...aga enne seda Muusikalehe esimene number ja aastakäik olid Sireen ja Esimese numbri juhatab sisse Juhan Aavik ulatusliku tervitusartikliga “Toi­ metuse poolt”. Emotsionaalse ja paatos­ Helikund liku alatooniga tsiteerib ta saksa filosoo­ fi Arthur Schopenhauerit: “Muusika­ on ALO PÕLDMÄE meloodia, mille tekstiks ilm [maailm] helilooja ja muusikauurija o n .” Aavik toob ka ära helilooja Alek­ sandr Skrjabini Esimese sümfoonia vii­ (Algus Muusikas 2014, nr 6-7) mase osa moto-poeemi sõnad, mis tema arvates “võivad ka meie muusikalise il- astatel 1922. ja 1923. lühiajaliselt 16. Ajakirja vastutavaks ja tegevtoimeta­ mavaate väljendajaks olla”.“Sa Juma­luse Eduard Visnapuu entusiasmil jaks sai Juhan Aavik, kes nii nagu sünnitus, oh helikunst, sa taeva ime, [---] püsinud muusikaajakirjad Eduard Visnapuu Sireenis ja Helikunnas Su vaim maailma valitseb, Sind kiitvad SireenA ja Helikund olid tegevuse lõpeta­ täitis sageli, vähemalt ilmumise algjär­ kõige rahva nimed, ja sinu tiivul surelik, nud. Nad tegid ära eeltöö, millele Eesti gus osa ajakirjast oma kirjatükkidega. täis joovastust näeb taeva imed. Nüüd Lauljate Liit ehitas üles uuendatud kujul Ajakirja tiraaž kujunes üsna stabiilseks, tulge kõik maailma rahvad, au avalda- oma ajakirja Muusikaleht. See alustas il­ kõikudes 2500–3000 eksemplari piires. ma kunstile. Au olgu kunstil! Au igaves- mumist 1924. aasta algul, pidas vastu Aastatellimus maksis 400 marka, üksik­ ti!” Aavik tervitab ajakirja lugejaid ja seitseteist aastat Eesti Vabariigi lõpuni ja number 30 marka. 1928. aastal oli aga kaastöölisi, kes tunnevad muret meie he­ likvideeriti nõukogude korra poolt aastatellimus 1 kroon ja 20 senti ning likunsti arenemise pärast, ja loodab, et 1940. aasta keskel. üksiknumber 10 senti (vahepeal oli ol­ nad ei keela oma abi eesti rahva vaimsu­ Muusikalehe toimetus asus Tallinnas nud rahareform ja margad asendusid se tõstmisel ja täienemisel, mis “paneb Lauljate Liidu ruumides Müürivahe tn kroonidega). Nagu Karl August Her­ õitsema meie muusikapõllu uue, vaba

11/2014 21 Eesti auks ja iluks”. Süda Mälestuse Jäädvus­tamise Ühingu seng. Eestis on palju rohkem usku oma Esimese numbri maht on üsna väike sünnist. Asutamiskoosolek oli 5. mail jõusse, kuna Lätis loodavad kõigi sil­ ja piirdub Aaviku tervitusega lugejatele, 1924. Selle ühingu baasil tekkis veidi mad ülevaltpoolt abi. Kuidas ilusaid aa­ Aaviku tervituskõnega Miina Hermanni hiljem muusikamuuseum, tänase Eesti teid realiseeritakse, seda tõendavatki (Härma) 60. sünnipäeva puhul, mille ta Teatri- ja Muusikamuuseumi eelkäija. Eesti kultuuritegelaste tegevus. “Kas aga pidas 9. veebruaril 1924. aastal Vane­ Põhivedajaks oli kunstnik ning muu­ elu kodumaal kunstnikkudele soodus, see muise kontserdisaalis, kontsertide üle­ seumi- ja muusikategelane August on ise küsimus.” vaatega, kus Tallinna puudutava osa au­ Pulst. Viiendas ja kuuendas numbris aval­ tor on Peeter Ramul, Tartu osa autoriks 1924. aasta numbrites on palju kir­ dab muusikalisi muljeid Riiast Juhan Juhan Aavik, ning rubriikidega “Kroo­ jutisi naabermaade, eelkõige Läti muu­ Aavik. Võrreldes meie muusikaelu Läti nika” ja “Meie kirjasaatjatelt”. “Kroo­ni­ sikast ja muusikutest ning Eesti kollek­ omaga, leiab Aavik hoopis, et “meie nii kas” on teateid uutest helitöödest, Kaarli tiivide külaskäikudest Lätti. Sellist in­ mitmeski asjas lõunanaabritest taga ole- kiriku uuest orelist, uutest lauluseltsi­ tensiivset kahe naabermaa muusika­ me. [---] Eriti kogu muusikaelu maassh- dest Tartus, August Topmani oreliõhtu­ suhtluse tutvustamist tituleeritaks täna­ taabi ulatuses, kuid pääasjalikult muusi- test Tallinna Jaani kirikus jm. Huvitavad päeval julgelt kui rahvusvaheliste kul­ kalises korraldustöös ja kavakindla ma- on kõrvuti asetsevad kaks rahalisi va­ tuurisidemete edendamist. janduslise aluse loomises.” Lugeja saab hendeid puudutavat teadet. Esimesest Teisest numbrist saame ülevaate, ülevaate Läti heliloojatest, interpreeti­ saame teada, et ““Muusikalehe”­ välja- milline paistab meie muusikaelu läti dest, muusikaõppeasutustest, Riia oope­ andmiseks on Haridusminis­teeriumi muusika suurkujule, helilooja Alfrēds riteatrist ja selle repertuaarist. nõukogu Lauljate Liidule 130 000 marka Kalniņšile, kes oli Eestis Tallinna Kaarli Mida edasi, seda suuremat tähelepa­ toetust määranud”. Teisest, et kiriku uue oreli pidustustel. Kalniņši pi­ nu hakkab langema ka Soome muusi­ “Vanemuise teaatri muusikajuht Juhan kem kirjutis ilmus kolmes Läti kultuuri­ kaelule (“Muusikateaduse areng Simm on Riigivanema käsutada olevatest lehe Latvijas Vēstnesis numbris ja Muu­ Soomes”). Pidevalt ilmub teateid Eesti summadest 100 000 marka saanud väl- sikaleht võttis kokku selle põhilised si­ lauljate ja kooride esinemistest Rootsis. jamaa reisiks. Hra Simm kavatsevat supunktid. Kalniņš kirjutab, et pärast Mitmes numbris on kesksel kohal Pariisi sõita”. Kroonika lõpus on kum­ Estonia kontserdisaali August Terk­ Miina Hermann (Härma) seoses tema maline, absurdina mõjuv selgitus, miks manni oreli proovimist lubab ta, et soo­ 60 aasta juubeliga. Välismaa helilooja­ Muusikaleht vahetas välja Helikunna: vitab Läti kogudustel uute orelite telli­ test kirjutatakse Richard Straussist (60 “Muusikaajakiri Helikund lõpetab uuest misel pöörduda just Terkmanni poole. aasta juubel), Chopinist (75. surma-aas­ aastast oma ilmumise, kuna Lauljate Liit Pärast Estonia teatris Leo Falli opereti tapäev) ning Puccinist ja Busonist nen­ omalt poolt sarnast välja andma hakkab. “Hispaania ööbik” vaatamist arvas de surma puhul. Muusikalise kasvatuse Kahel enam-vähem ühetaolisel muusika Kalniņš, et “meloodiline Eesti keel, põh- ja muusikahariduse teemadel võtavad ajakirjal on ilmuda võimata. O.-ü. “Esto- jalik ettevalmistus, tõesti toredad kostüü- sagedamini sõna Harald Laksberg ja muusika”, kelle toetusel muusika ajakiri mid ja peen, sugugi mitte kokkuhoidlik Juhan Aavik, mõlemad esindavad Tartu Helikund senini ilmus, oli varem sunni- lavastus oli huvitav ja pani arvama, et Kõrgemat Muusikakooli. Seitsmes num­ tud seda tegema muusikaringkonna soo- siin toimib asutus, keda valitsus tublisti ber on peaaegu tervelt pühendatud vil sarnase ajakirja puudusel [puudumi- toetab”. Balletinumbrid olnud väga maakondlikele laulupidudele Narvas, sel], et aga Lauljate Liidu algatusel see head, aga üllatus oli, et tantsijannade ja Paides ja Petseris ning Soome üldlaulu­ puudus kõrvaldatud, siis saadab muusi- lauljannade jalad on nii väikesed. pidude 40. aastapäeva laulupeole Jyväs­ kaajakirja Helikunna talitus senistele tel- Etendust oli juhatanud rafineeritud diri­ kyläs. Särtsakas Koomiline Ooper lijatele nende tellimise rahad tagasi, soo- gent Raimund Kull, kes polnud juhata­ Esimese aasta järjekindlaimad kaas­ vitades Lauljate Liidu poole pöörata uue mise ajal partituuri vaadanudki. Ooper autorid olid Juhan Aavik, Peeter Ramul, ajakirja tellimisega.” aga olevat Eestis uus algatus ja suur Anton Kasemets ja Harald Laksberg. Esimese aastaga kujunes välja aja­ puudus olla solistidest. Juttu on veel kirja põhimõtteline suundumus ja orelikontsertidest Tallinna Jaani ja Muusikalehe järgmised kuus- struktuur. Kuna väljaandjaks oli Kaarli kirikus, Tallinna konservatooriu­ teist aastat Lauljate Liit, siis avaldati võimalikult mi uue maja ehitusest ja sellest, et riik ei Kui esimese aasta ajakiri oli suurefor­ palju operatiivset infot seoses üldlaulu­ taha konservatooriumi õppejõududele maadiline, siis aastatel 1925–1929 nägi ta pidudega ning sellest lähtuvalt ülevaa­ kõrgema kooli palka maksta, sest “mõõ- välja väikese juturaamatu mõõtu. Aastast teid kooride-orkestrite tegevusest. duandvaks olevat siin arvatavasti kokku- 1930 formaat suurenes ja seda oli hea Temaatilised põhisambad olid: 1. laulu­ hoidmise mõte”. Tartut külastades võõ­ aastakäikudeks kokku köita. Selline suu­ peod, koorid, orkestrid, 2. muusikaaja­ rustasid Kalniņšit Juhan Aavik ja rus jäi ajakirja ilmumise lõpuni. lugu ja -teadus, 3. jooksvad muusika­ Aleksander Läte. Kalniņš meenutas ka, Aastaks 1935 oli ajakirja maht võr­ probleemid, 4. kontserttegevus ning kuidas ta Tartus aastail 1915–1918 sõja­ reldes algusaastatega oluliselt suurene­ muusikateatrid meil ja välismaal, 5. he­ paos olles võistles Aleksander Lätega nud ja teemade ring laienenud. Senisele liloojad ja interpreedid ning 6. muusi­ eramuusikatundide andmises. Lõpe­ kirjutajate raudvarale Aavikule, Ramu­ kapedagoogika. tuseks leiab Kalniņš, et Eesti muusikae­ lile, Kasemetsale ja Visnapuule oli lisan­ Neljandas numbris on teade Peeter lus on lühikese väsimuse järel uus õit­ dunud rida tugevaid isiksusi: Karl

22 11/2014 FOTOD DIGAR

Leich­ter, Riho Päts, Mihkel Lüdig, Rohkem hakati tähelepanu pöörama Visnapuu kui alustatud töö järjekind­ Voldemar Leemets, Gustav Ernesaks, muusika suurkujudele nende ümmar­ laim jätkaja. Johannes Hiob, Tuudur Vettik, Karl guste sünni- või surmatähtpäevade pu­ Eduard Sööt, Enn Võrk, Alfred Karindi, hul. Nii oli 1928. aasta kümnes number Muusikalehe järglased Julius Vaks, Hillar Sakaria (Saha) jt. tervenisti pühendatud Rudolf Tobiasele Nõukogude aja algul, 1940. aastal likvi­ Omaette nähtuse kujundasid helilooja tähistamaks tema 10. surma-aastapäeva, deeriti kõik Eesti Vabariigi aegsed trü­ Eduard Oja sisutihedad arutlused muu­ sama aasta üheteistkümnes number aga kised, sealhulgas ajakirjad Muusikaleht sikast (“Inspiratsioonist”, “Muusika elu­ suures osas Schuberti 100. surma-aasta­ ja Teater. Nende kahe ajakirja asemele kutsena”). Uusi teemasid lisandus lausa päevale. Aeg-ajalt ilmusid mõne olulise asutas ENSV Kunstide Valitsuse muu­ kuhjaga. Näiteks eesti muusikute õpin­ sündmuse tähistamiseks kaksiknumbrid. sika- ja teatrivaldkonna ühise ajakirja gutest välismaal, eestlaste saavutustest Selline oli 1928. aasta IX üldlaulupeole Teater ja muusika. Ajakirja ilmus kuus Viini lauluvõistlustel, muusikarahva su­ pühendatud suuremahuline ajakiri. numbrit, jaanuarist juunini 1941. vituskohtadest, muusikalisest jäljenda­ Muusikalehe vastutav toimetaja va­ Toimetaja oli kirjanik Paul Rummo. misest, Riigi Ringhäälingu muusikali­ hetus iga paari aasta tagant. Algul oli Eesti Vabariigi taasiseseisvumise sest tegevusest, autoritasudest heliteose selleks Juhan Aavik, siis Anton Kase­ 1991. aastal taastus Muusikalehe järjepi­ ettekandmisel, helitööde võistlustest, mets, siis jälle Aavik, edasi Mart Saar, devus ja ajakiri hakkas ilmuma kuukirja­ piibli muusikast, Lydia Koidula luule ja Mihkel Lüdig ja 1930. aastast Riho na, väljaandjaks MTÜ Muusikaleht. muusika, väikelaste muusikaline kasva­ Päts. 1932. aasta lõpul ilmus vastutava Ajakirja rahalised toetajad olid Eesti tus, kontrabassikunstnik Ludvig Juhti toimetajana areenile meile Sireeni ja Rahvus­kultuuri Fond ja Neeme Järvi. tegemistest Ameerikas ja paljust muust. Heli­kunna ajast tuttav Eduard Sisulises osas võeti suund süvamuusika­ Avatud oli mitu uut rubriiki, näiteks Visnapuu. Juhan Aavikust sai siis hoo­ le. Ajakirja toimetaja oli Mart Vainu. “Uuemat muusikaliteratuuri”, “Nali nal­ pis peatoimetaja. Seni sellist ametikoh­ Muusikaleht ilmus 2000. aastani ja oli jaks”, “Meeskooride nurk”, “Kutsemuusi­ ta ei olnud. Alates 1935. aasta teisest sunnitud siis keeruliste finantsolude tõt­ kute elu”. poolest on Aavikut rakendatud kui toi­ tu lõpetama. Pärast lühikest pausi hakkas Üldjoontes järgis Muusikaleht järg­ metuse kolleegiumi liiget. Eduard 2002. aastal Eesti Muusika­nõukogu ja nevatelgi aastatel algusaja põhilist struk­ Visnapuu tegutses aga tegev- ja vastu­ Kultuurkapitali toel ilmuma praegune tuuriliini. Olulisi erinevusi esines üldlau­ tava toimetajana kuni ajakirja lõpuni. ajakiri Muusika, mis on sisuliselt tänini lupidude aastail 1928, 1933 ja 1938. Siis Nii võibki öelda, et eesti muusikaaja­ jätkanud Muusikalehe poolt alustatud oli Muusikalehe temaatika valdavalt lau­ kirjandusel on kaks isa: Karl August muusikaelu mitmekülgse kajastamise lupidudekeskne. Hermann kui alustaja ja Eduard printsiipi.

11/2014 23 he algul nii planeeritud? Jah, oli küll. Meile tundus, et piirates se­ Värske Res Musica da kas muusikateooria või -ajalooga ei suudeta aastaraamatut välja anda, kuna aasta kohta ei pruugi piisavalt artikleid ilmumise puhul kokku saada. Põhimõtteliselt jätsime avatuks ka muusikahariduse valdkonna. Vaatasime, et teemad ei jääks meie väi­ SANDRA KALMANN kesele seltskonnale väga kaugeks ega muusikateaduse magistrant raskeks toimetada.

Eesti Muusikateaduse Selts (EMTS) asutati juba 1992. aastal, kuid Eriti lugejasõbralikud on olnud need aastaraamatud, millel on üks läbiv laiemale avalikkusele on selle tegemistest ja üldse muusikateadu- teema. Kas ka edaspidi on selliseid se olemusest vähe teada. Et avada seda laiapõhjalist teadusvald- kogumikke tulemas? konda, annab selts alates 2009. aastast välja aastaraamatut Res Jah, on. Igal aastal koostab Res Musica Musica. Käesoleva aasta oktoobris ilmus juba kuues artiklikogumik. erinev inimene. Eelmise aasta väljaanne Aastaraamatust, selle loomise taustast ja ideedest kõneleb Eesti oli muusikateatrist, selle pani kokku Kristel Pappel. Tänavune number on Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonna endine ju- ajalooliste artiklitega ja ilmub Toomas hataja, professor Urve Lippus, kes on üks väljaande idee autoreid ja Siitani eestvõtmisel. 2015. aasta teooria­ peatoimetaja. väljaande koostab Kerri Kotta, 2016. aasta numbri rahvapärase mitmehäälsu­ Kuidas või miks Res Musica sündis? anded on ka nii kallid, et neid on Eestis se teemal Žanna Pärtlas. Ja juba on ka Urve Lippus: Kõige suurem põhjus on vaid paar eksemplari – Rahvusraamatu­ 2017. aasta Res Musica valdkond ole­ teadusrahade jagamise süsteemis. Kuna kogus ja EMTA raamatukogus. Aga et mas – instrumentaalpedagoogika ning see on niivõrd publikatsioonipõhine, uuesti kasvõi professori kohale kandidee­ selle artikleid vaatab üle Lembit Orgse. siis tundus, et enam ei ole mõtet teha rida, on vaja teatud hulka eelretsenseeri­ Pikk plaan on igatahes ees. Ja kui tuleb eelretsenseerimata väljaandeid. Eesti tavates ajakirjades ilmunud artikleid. Ka valdkondi rohkem ja läheb n-ö võit­lu­ Muusikaloo Toimetised, seltsi varasem doktorandil on vaja töö kaitsmiseks paar seks, siis võib ka kaks korda aastas Res väljaanne, mida ilmus aastatel 1995– sellist artiklit avaldada, Sirbis või Teater. Musicat välja anda. Rahaline pool on 2008 üheksa raamatut, ning muusika­ Muusika. Kinos ilmunu ei lähe neil ar­ sellisel juhul muidugi problemaatiline. teoreetikute sari A Composition as a vesse. Nii et see on meil mingis mõttes Me teeme seda kõike ju töötasuta. Üks Problem ei olnud eelretsenseeritavad. “olla või mitte olla”-küsimus. või teine kirjutaja on saanud mingil Meil oli tasapisi kogunenud tuttavaid määral vahel ka uurija palka, kui aval­ inimesi üle maailma, keda võis paluda Kas nõukogude ajal ilmus eesti keeles datud artikkel on olnud teemal, mis on Res Musica kolleegiumi, et see oleks mingilgi määral Res Musicaga võrrel- sihtfinantseeritud. rahvusvaheline ja esinduslik ajakiri. davaid muusikateaduslike artiklite Uurimuslikke artikleid ei olnud Eestis kogumikke? Eestis on muusikateadlasi võrreldes kusagil avaldada: ajakiri Muusika on vä­ Ei ilmunud. Nõukogude ajal peeti muu­ teiste humanitaaralade uurijatega ga selgelt muusikaelu kajastav, Teater. sikateadust kontserdielu või heliloojaid palju vähem. Kas kirjutajaid jätkub? Muusika. Kino läheb rohkem süvitsi, teenindavaks valdkonnaks. Muusika­ Ega siis ainult eestlased ei kirjuta. Need ent kuna selles avaldatakse artikleid ka teaduse alal uurija kohti ei olnudki. aastaraamatud, mis on mingile konve­ teatrist ja kinost, siis on maht piiratud. Mina ja Jaan Ross, kes on samuti muu­ rentsile toetunud, on rahvusvahelised. Keel ja Kirjandus näiteks on eelretsen­ sikateadlane, töötasime Keele ja Kirjan­ Esimese numbri tegime ülikooli muusi­ seeritavate artiklitega ja lingvistidel on duse Instituudis arvutuslingvistika sek­ kadirektori teemal, seal oli kirjutajaid seega eestikeelne väljund olemas. toris. Seda tänu sellele, et meie ülemus nii soomlasi, sakslasi… eestlased olid On lühinägelik avaldada oma tõsise­ Mart Remmel oli väga suur muusikahu­ isegi vähemuses. Aga et esimest numb­ maid töid üksnes võõral maal ja võõras viline. Kuna instituudis oli ka rahvaluu­ rit mitte teha võõrkeelsena, siis said keeles. See toob sulle küll kangema lin­ le sektor, siis ma analüüsisin seal regi­ kõik artiklid tõlgitud eesti keelde. nukese artiklite arvepidamissüsteemi, laule. See ei olegi muusikast väga kauge Järgmistes oli juba nii, et see, kes pole aga näiteks Ameerikas või Inglismaal ala, aga muusikaajalooga oleks seal ol­ eestlane, kirjutab oma artikli inglise artiklit avaldades kulub palju ruumi, et nud keeruline tegelda. keeles ja meie korraldame keelelise toi­ lugejale selgitada, kus Eesti asub ja miks metamise. üks või teine probleem siin oluline on. Muusikateaduses on niivõrd palju Artikli avaldamine välismaal on võima­ erinevaid uurimisvaldkondi. Kas Res Olete mõnel korral ka tudengite ar- lik, aga huvi nende teemade vastu on Musica põhimõte jääda teemade vali- tikleid avaldanud. See on neile suur siiski siin. Mõned rahvusvahelised välja­ kul võimalikult laiapõhjaliseks oli ko- katsumus.

24 11/2014 Jah. Kui tundub, et teema kannab välja, aga need ei olnud sellisel tasemel, et Res tavasse konteksti, siis võõral inimesel siis tuleb tudengeid ikka tagant torkida, Musicas avaldada. võtaks küljendamine väga palju aega, et nad artikli valmis kirjutaksid. Ma ar­ kuid koostöös Kerri Kottaga on ta need van, et kui tekib tunne, et õppimise ajal Muusikateaduse seltsi aastaraamat kõik raamatuteks vorminud. valmiv uurimus peaks ilmuma trükis, ilmub eestikeelsena. Kui üldiseks tea- siis ei tasuks seda jätta paaris eksempla­ duskeeleks peetakse inglise keelt, Kuidas eesti muusikateadusel praegu ris raamatukokku, vaid lasta ilmuda, kas siis ei oleks otstarbekam artiklid läheb? kuigi kraaditöö ja artikli kirjutamislaa­ ainult inglise keeles avaldada? Õppijaid võiks rohkem olla. Me oleme dis on väikesed erinevused. Näiteks ei Eestikeelsete artiklite väljaandmise idee püüdnud propagandat teha, aga meie tasu artiklis ruumi raisata oma lugemu­ on arendada meie muusikateaduse kee­ häda on selles, et meid on vähe ja me se näitamisele, avaldada on mõtet oma levara. Me oleme mõelnud, et võiksime peame tegelema kõikide aladega – õpe­ originaalset uurimust. See kolmsada ek­ artikleid avaldada ka saksa keeles, või tamise, uurimise ja toimetamisega. Meil semplari, mis me Res Musicat trükime, keeltes, milles meil on jõudu toimetada. ei ole suurt õpetajate võrku, nagu näi­ ei ole küll tohutu hulk, aga sellega taga­ Res Musica teoorianumber (2011 nr 3) teks koolimuusikal. Inimesed justkui me, et head tööd ja teemad ei lähe ka­ oli ingliskeelne ja etnomusikoloogia natuke pelgavad muusikateadust. duma ega unustata. numbris (2012 nr 4) oli osa artikleid inglise keeles. Aga kui me ikkagi taha­ Aga miks nad pelgavad? Kas olete mõne artikli avaldamise üle me õpetada muusikateadust eesti keeles, Ma arvan, et muusikateaduse olemusest eriti uhke? siis tuleb eesti keeles ka kirjutada. lihtsalt ei teata. Vahepeal püüdsime Mulle tegi suurt rõõmu, et esimeses oma tudengkonda laiendada. Kaks noo­ numbris saime avaldada emeriitprofes­ Kas mitteteadlase taustaga muusi- ti mitte tundvat noormeest sai vastu sor Fabian Dahlströmi artikli. Praegu kaarmastajad võiksid Res Musicat lu- võetud lootusega, et ehk nad suudavad elab ta Ahvenamaal ning kirjutamisega geda? selle ära õppida. Nad olid popmuusika enam ei tegele, aga omal ajal oli ta Mina arvan küll, et võiksid. Näiteks aja­ huvilised ja me tahtsime nad suunata Soome keskaja väga tunnustatud uurija. loo numbrite artiklid peaksid sobima valdkonda, kus noot ei olegi ehk nii ajaloo või siis üldise kultuuriloo huvili­ oluline. Tegelikult nad ei jõudnud selle Üks eesmärke on kindlasti ka või- sele – seal ei ole midagi muusikaspetsii­ lühikese ajaga kõike selgeks teha ja kool malikult rahvusvaheline autorkond. filist, muusikalugu ei nõua eriteadmisi. jäigi lõpetamata. Siia sattudes oli neil Kuidas väljastpoolt Eestit teadlaste- Ajakirjas ei ole ka väga ammuseid aegu justkui valge varese tunne. Ja eks ma ga kontakti saate? On need isiklikud puudutavaid teemasid – me lihtsalt ei saan neist aru, sest põhiline või peamiselt konverentsidel saadud saa kirjutada keskaegsetest käsikirjadest muusikateadlaste seltskond on ikkagi kontaktid? või polüfooniast, sest meil ei ole alli­ lapsena mõnd pilli õppinud. Neil on Eks konverentsi kontaktid muutuvad kaid. Etnomusikoloogia numbrid võik­ baas, kus seitsmeaastaselt on noodikiri ruttu isiklikuks. Nii et enam-vähem on sid sobida folkloristidele. Keerukam on selge. Kui kooli ajal ei ole olnud kokku­ need kirjutajad ka meie sõbrad ja Eesti- ehk lugeda muusikaanalüüsi numbreid. puudet muusikaga, siis tunned end huvilised inimesed. Praeguse aastaraa­ muusikaakadeemia hoones natuke vales matu toimetuskolleegiumi kutsusime Res Musica on väga omapärase ku- kohas olevat. Kunstiajalugu on selles Andreas Waczkati, kes meie ajalookon­ jundusega. Valge ja lihtne kaas laseb mõttes palju lihtsam õppima minna. verentsi algusaegadel käis siin suure hoopis sisul, kujundlikult öeldes, sä- Kunstiakadeemia­ võtab vastu keskhari­ hulga Göttingeni tudengitega. Ja hiljem rada. Kes sellise kontseptsiooni peale dusega inimesi, kes vahel küll käivad seal on ta peaaegu igal aastal käinud Eestis tuli? ettevalmistuskursustel, aga see ei ole nii mõnda seminari tegemas või konve­ Res Musica esimese numbri kujundas ja igal erialal. Ma usun, et Ellerheina või rentsil esinemas. Ta on meid väga toeta­ küljendas kunstnik Tuuli Aule. Edaspidi Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiu­ nud ka üliõpilasvahetuse programmi küsisime luba kasutada tema disaini. mi taustaga inimene saaks meil väga Erasmus partnerina. Nüüd küljendab Maite-Margit Kotta, tal edukalt hakkama. Lõpetuseks tahaksin on kujundusprogrammid hästi käes. siia lausa loosungi panna: TULGE Res Musical on auväärne toimetus- Kui mõelda kasvõi Heinrich Schenkeri ÕPPIMA! kolleegium. Sõel artiklite avaldamisel suurte analüüside ja nende paiguta­ on vist väga tihe. mise peale loe­ Tegelikult väga ei ole, sest meie uurijad ei võta niisama ette mõnda artiklit kirjutada. Enamasti mõtleb numbri toimetaja läbi kõik EMTAs kaitstud tööd või kas kellelgi on olnud mõni sobiv ettekanne. Siiani on kõik artiklid olnud numbri toimetaja tellitud ja väga suurt tungi ei ole. Paaril korral on küll pakutud mõne konverentsi ettekannet,

11/2014 25 Estonia “Rinaldo” on hea tiimitöö tulemus

MAARJA KINDEL muusikateadlane

Georg Friedrich Händeli ooper “Rinaldo”. võrd seda, millist intellektuaalset väär­ Põhjalikult mänguline Dirigent: Andres Mustonen või Risto tust see endas kannab, milliseid tähen­ Briti lavastaja William Relton on Joost. Lavastaja: William Relton dusi mingid objektid laval tähistavad “Rinaldo” juhtmõtteks või -kujundiks (Inglismaa). Kunstnik: Cordelia või kuidas lavastus seostub (eesti) kul­ valinud lauamängu motiivi, mis väljen­ Chisholm (Inglismaa). Valguskunstnik: tuuriga või sotsiaalsete probleemidega, dus esmalt lavakujunduses (täringud, Johanna Town (Inglismaa). Liikumisjuht: vaid seda, kuidas lavastus mulle kui ini­ mänguvälja kujutamine lavaseinal ning Kati Kivitar. Osades: Monika-Evelin Liiv mesele mõjub. Arvestades kogu seda ki­ põrandal, “Tsirkuse” mängust tuntud või Annaliisa Pillak, Oliver Kuusik või revat stiimulite paletti, mida üks täis­ redelid, sõdalaste paigutusviis mängu­ Mati Turi, Heli Veskus või Olga Zaitseva, väärtuslik ooperilavastus võib pakkuda, laual), ent ka üldises mängulis-lõbusas Rauno Elp või Aare Saal, Helen istun saalis ootusärevalt, avatud meelte­ lähenemises ooperi ainestikule. “Rinal­ Lepalaan või Kristel Pärtna jt. RO ga ja tundlikuna, valmis osa saama kõi­ do” sisu teatud jaburus oma intriigide, Estonia koor ja orkester. Esietendus kide nende kümnete ja kümnete ini­ fantastiliste tegelaste, maagia ja ebarea­ Estonias 18. septembril. meste loomingulisest tööst, kes on ühe listlikult õnneliku lõpuga dikteerib just­ ooperilavastuse ettekandmisega seotud. kui ise mängulise lähenemisviisi. ontserdil, teatris, kunsti­ Händeli ooperi “Rinaldo” lavastus pak­ Meenu­tades barokkooperite sisu ja tol­ muuseumis või ooperis kus rõõmu. Eelkõige nautisin lavastuse last esitusmaneeri, joonistub välja selle käies tajun pakutavat valda­ terviklikkust, aga ka mitmeid nii noore­ ajastu tinglikkusele kalduv, suurte efek­ valt meeleliselt ja tunnetus­ ma kui ka vanema põlvkonna lauljate tide ja pisut ülepingutatud tunnetega likult.K Seetõttu ei hinda ma mitte nii­ muusikalisi kordaminekuid. palistatud olemus. Ka meelelahutuslik­

Stseen ooperist. Rinaldo – Annaliisa Pillak, Almirena – Heli Veskus, nõid Armida – Kristel Pärtna oma nõiataridega. FOTO IA REMMEL

26 11/2014 kusel oli barokkooperis kaalukas roll. Liivil, ent tervikuna vaadates oli Pillaku Estonia solist ületas lati kerge vaevaga, Seepärast tundus Reltoni ajaviitelis- Rinaldo mitmekülgsem ja köitvam. mõni ei suutnud aga kahjuks vältida lati mänguline lähenemine, mis viidi põhja­ Igatahes on “Rinaldo” mõlema laulja alt minekut. Ent valdav osa trupist suu­ liku ja püsiva stiilitundega läbi kuni lõ­ esituses vaatamist väärt. tis siiski kurikuulsate barokilikult kää­ puni, sisuliselt põhjendatud. Ei tahaks Armidana esinesid tugevalt nii nuliste ja kiirete käikudega hakkama siiski jätta muljet, nagu puuduks lavastu­ Helen Lepalaan kui ka Kristel Pärtna. saada. Meesosadest jäi kõige enam sil­ sel igasugune sõnum, sest sõjapidamise­ Kummagi puhul võis nautida väga ene­ ma Mati Turi ühtlaselt tugevalt esitatud ga kaasneva kannatuse, sõjamängude ja­ sekindlat ja sütitavat tegutsemist. Armi­ Goffredo. Tähelepanu köitis Turi suur buruse ja ülespuhutud heroilisusega seo­ da õnnetu kiindumine Rinaldosse, tõr­ mängulust ja kergus nii laulmises kui ka tud vihjeid võis Reltoni tõlgenduses leida jutuks saamine ning pettumine oma ar­ näitlemises. Rauno Elp suutis vaatama­ küll, iseasi kui palju keegi sellega isikli­ mastatud Argantes on ooperi emotsio­ ta vokaalsetele raskustele kujundada sa­ kult häälestus või neid vihjeid teadvustas. naalselt dünaamilisim liin ning Händel ratseenide kuningast Argantest Cordelia Chisholmi maitsekas ja on sellele ka piisavalt aega pühendanud. Rinaldole ja Goffredole arvestatava vas­ terviklikus kunstnikutöös pakkusid sil­ Rinaldo ja Almirena armastuse loos po­ tase. Tema võime süüvida tegelaste mailu mitmed kostüümid. Lavakujun­ le sellist dramaatilist muutlikkust või psühholoogiasse ning pisematessegi dus, mida toetas Johanna Towni val­ konflikti. Seetõttu kujunes osalt parata­ tundenüanssidesse lubas vaatajal kaasa gusrežii, ärgitas fantaasialendu, mis siis, matult Reltoni lavastuse kõige köitva­ elada Argante nõrkus- ja lembehetkede­ et see jäi britiliku tagasihoidlikkuse ja maks tegelaseks just Armida. Sellele ai­ le. Võrratult täidavad oma osa mõõdukuse piiridesse. “Rinaldot” vaa­ tasid kaasa efektsed kostüümid, mis Rahvusooperi poistekoori noored võ­ dates tajusin eelkõige lavastaja Reltoni passisid modellimõõtu solistidele nagu sud, kes mängivad püüdlikke, ent pisut klaari ning tugevat visiooni, mis väljen­ valatult, ning meeleolusid võimendanud saamatuid minimõõtmeis sõdalasi. dus otseselt tulemuslikus töös lauljatega. mõjuv liikumine (liikumisjuht Kati Poisid moodustavad lavastuses ka Solistid tundsid end laval vabalt ja ene­ Kivitar). Kahtlemata oleksid need väli­ Argante ja Goffredo koomiliselt mõju­ sekindlalt, teades, mis on nende ülesan­ sed atribuudid jäänud sisutühjaks, kui vad armeed, mis jätab kogu sellest suu­ ne, mida neilt oodatakse ning kuidas Lepalaane ja Pärtna Armida tundeelu rest sõjategevusest ja vallutamisest seda saavutada. Tänu sellele, loomuli­ sisemiste hoovuste esitamine oleks ol­ võrdlemisi naeruväärse mulje. kult ka põhjalikule muusikalisele ette­ nud nõrk. “Rinaldos” sulasid aga väline valmistusele, võis mõlema õhtu ooperi­ ja sisemine ühtseks orgaaniliseks tervi­ Orkester ja Mustonen publik olla tunnistajaks mitme solisti la­ kuks. See pole teps mitte sage nähtus Andres Mustoneni idee jätta nii diri­ vaande erakordselt säravale avanemisele. ooperilavadel! Lepalaane ja Pärtna esi­ gendi kui ka viiulisolisti roll enda kanda nemist pole siin mõtet üksikkomponen­ ei olnud ehk kõige otstarbekam. Eel­ Naissolistide hegemoonia tide kaupa ümber jutustada, nende ter­ kõige kannatas selle otsuse tõttu viiuli­ vikut moodustavat esitust on kõige õi­ Ehkki “Rinaldo” süžee eeldab tugevate partiide intonatsioonipuhtus ja rütmili­ gem ise näha ja kuulda. meeskarakterite olemasolu, juhivad oo­ ne täpsus. Baroki energiat on Musto­ Almirenat laulvad Olga Zaitseva ja peri tegevust siiski naised, alustades nenil küllaga, vahel ehk pisut ülegi, ent Heli Veskus on interpreetidena kaunis kasvõi sellest, et Rinaldot esitavad täna­ aeg-ajalt tundus mulle, nagu ei kanali­ erinevad. Zaitseva tulek Estonia oope­ päeval naislauljad. Oleme selle praktika­ seeruks dirigendi muusikaline aktiivsus risolistide ridadesse ja veel sellise säraga ga harjunud, lootuses, et metsosopranid orkestrisse. Seetõttu võis tajuda teatud esinemine oli mulle täielik üllatus. Tema suudavad ehk suurepärase näitlemisega ebakõla dirigendi ja orkestri lähenemi­ Almirena oli tütarlapselikult naiivne ja edasi anda kuulsa ristirüütli ja kangela­ ses ja muusika tunnetamise laadis. armas. Zaitseva hääl on hästi koolita­ se mehist olemust. Tee, mis sa teed, aga Sellest on kahju. Miks see aga nii on, ei tud, ent mõningates keerulisemates mina pole veel oma elu jooksul näinud oska öelda, ilmselt peaksid muusikud kohtades annab laulja noorus veel tun­ naist, kes suudaks end meheks laulda sellele olulisele küsimusele enda seest da. Kuulus aaria “Lascia ch’io pianga” või mängida. Märkimisväärseks õnnes­ vastust otsima. Orkestri esitusega võis oli esitatud hingestatult, kuid jäi veel pi­ tumiseks võib pidada seda, kui meeste­ üldiselt rahule jääda, kui välja jätta mõ­ sut rabedaks. Veskuse esitust hindan rõivais naine laval mind muhelema ei ningad ebatäpsused ja eelkirjeldatud kõrgelt selle sügava ja sisuka psühho­ aja, aga tõsise veenmiseni pole veel kee­ tõik. Toredalt ja säravalt kõlas trompeti­ loogilise mõtestatuse eest. Tema hääle gi jõudnud. Monika-Evelin Liiv ja ansambel laval – ega see ooperiteatri or­ võimsus ja lopsakas vibrato sobivad pa­ Annaliisa Pillak mängisid Rinaldot üs­ kestrandile ebaharilik olukord esineda remini siiski dramaatiliste naiskangelas­ na erinevalt. Liivi puhul avaldus Rinal­ rambivalguses ja kostüümis nii kerge te osadega. Aarias “Lascia ch’io pianga” do kuju pisut staatiliselt ja üheplaanili­ olegi. Omaette klass oli aga Ivo Silla­ suutis Veskus aga hästi oma hääle vo­ selt, oleks oodanud laval enam aktiiv­ maa temperamentselt rikkalik partii lüümi valitseda ning lauljanna viimistle­ sust, Pillak aga esitas puhtsüdamlikku ja klavessiinil, mille tehniline tase jättis tud esituses sai sellest muusikalisest pih­ südikat Rinaldot haarava mängulustiga. üldmulje kujunemisse olulise jälje. timusest üks etenduse kõrgpunke. Mõlemad solistid vastasid rolli vokaal­ Lõpetuseks. Tegemist on väga heas mõttes euroopaliku lavastusega ja ini­ setele nõudmistele. Liiv esines kindlalt Suured ja väiksed mehed ja üleolekuga, Pillakul võttis pisut aega, mesel, kel on soov nautida euroopalik­ et end n-ö soojaks laulda, ka hääletäm­ Barokkooperi esitamine on (Estonia) ku ooperilavastuse stiili, pruugib lihtsalt ber pole tal nii ühtlaselt täidlane kui lauljatele keerukas ülesanne. Mõni Estoniasse “Rinaldot” vaatama minna.

11/2014 27 Kompositsiooni ja improvisatsiooni sulatusahjud

EINIKE LEPPIK muusikaüliõpilane

Seekordne Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sügisfestival oli taas ühisõppekava CoPeCo (Contemporary mitmekesine ja intensiivne nädal täis uut muusikat. Festivali foo- Performance and Composition – Toim.) kuseks kujunes akustiline muusika oma erinevates kõlavärvides tudengid emotsionaalselt pingestatud ja visuaalselt efektsete improvisatsioonilis­ ning liikumises heliloojate detailselt noteeritud sisemaailmades ja te etüüdidega, mis täitsid ruumi hoopis interpreetide fantaasiast laetud väljendusväljadel. Omavahel koha- uue energiaga ja tundusid oma lihtsate ti vastanduva, kuid just nende erinevuste pinnalt põimuva kolm- ja originaalsete lahendustega väga spon­ nurga moodustas minu jaoks kontsertide kolmik festivali viima- taansed ja terviklikud. Erineva karakte­ riga lühiteostes oli põimitud liikumine, selt kolmelt päevalt: “Harlekiinid, improvisatsioonid ja spektraalid” heli, valgus ja video. Palju visuaalseid EMTA kammersaalis, Uusinta Ensemble’i kontsert kompositsioo- kujundeid ja sümboleid, alustades vil­ nitudengite loomingust ERRi I stuudios ja Hoca Nasreddi­ni Trio jastatud munarakust ja lõpetades rohus “Eksperimentaalhingus”­ Suurgildi­ hoones. lebava surnud hiirega, oli sujuvalt kom­ poneeritud improvisatsioonidesse. Oma eist esimesel esitas särav Uue Muusika Ansambel, väga mõjuvalt taotluse ja idee poolest mõjus see audio­ itaalia klarnetist Roberta kõlas Jeffrey Arlo Browni “Motion visuaalsete etüüdide kogum nagu otse Gottardi itaalia heliloojate Harmony #6” (2014) neljale pendlile. mullast võetud porgand – mõnusalt sooloteoseid klarnetile. Ambient’selt kulgevad, kasvavad ja ka­ toores ja värske, pikemalt mõtlemata Kontserdi­ üheks kõige grotesksemaks hanevad mikrotonaalsuste klastrid hüp­ kohe söömiseks valmis. N Soome uue muusika kollektiivi teoseks oli kindlasti Stockhauseni “Der notiseerisid kuulmismeelt, helist vähem kleine Harlekin” (1977), mis ühendab oluline polnud ka elava ettekande vi­ Uusinta Ensemble’i esitatud eesti noor­ endas nii muusikat kui ka teatraalset lii­ suaalne pool ehk instrumentidena kasu­ te heliloojate loomingu kontserdil ERRi kumist. Kostümeeritud tantsiv klarne­ tatud pendlid, mille liikumist oli võima­ stuudios oli värsket energiat ja ühtset tist mõjus laval üheaegselt piinlikult sii­ tu mitte jälgida. Pendlitelt ruumi kan­ tervikut ehk pisut vähem, kuid teosed ralt, irooniliselt ja jaburalt, kuid oma aja dunud eelnevalt salvestatud helid iseseisvalt olid selgete vormistruktuuri­ kontekstis oli tegemist märkimisväärse muun­­dusid vastavalt mängijate liigutus­ dega. Õnnestumise korral on tugev ja kunstide sünteesiga. Improvisat­sioo­ni­ tele, võnkumise kiirusele ja iseloomule. vahetu emotsionaalne laetus ühest kül­ lisena näiv teos on tegelikult nii muusi­ Selle teose fenomeniks oli minimalist­ jest just improvisatsiooni võlu ja trump; ka kui koreograafia poolest heliloojal lik, monotoonne ja mehaaniline võnku­ see muidugi ei tohiks puududa ka heast detailideni kirja pandud ja äärmiselt mine, mille võlu seisneb eelkõige lihtsu­ interpretatsioonist, kuid mulle tundub, süsteemselt komponeeritud. se mõtestamises ja mõistmises. Pendel et improvisatsiooni puhul tuleb see ehe­ Ka itaalia helilooja Daniele Bravi, tekitab vastuolulisi seoseid, sest ühest damalt esile ja hetkeseisundil on suu­ kelle loomingust kõlas teos “Aris” küljest on tegemist objektiga, mille lii­ rem kaal. Uusinta Ensemble’i kontserdil (2010), on notatsioonis äärmiselt punk­ kumist on küll üsna lihtsalt võimalik oli helilooja loomingu, ruumi, esitajate tuaalne. Samuti on talle oluline tunda käega juhtida ja see on aimatav, kuid sa­ ja kuulajate suhe minu arvates kõige instrumenti pisinüanssideni, sest vaid mas mõjuvad nad mitmekesi koos ja eri mõjuvam Piret Pajusaare klaveritrios selle teadmise kaudu on võimalik avas­ kiirusega tiksudes pigem ettearvamatult “Deformation of Thought” (2014). tada pilli tõelist kõlarikkust ja luua ja aleatooriliselt. Teose “Motion Har­ Kõige enam põimusid improvisat­ muusikat, mis on ühest küljest pillile mony #6” puhul olid kõik pendlitega sioonilised kompositsioonid ja kompo­ omane ja orgaaniline ning teisalt edas­ sooritatavad liigutused aga detailselt no­ neeritud improvisatsioonid Sügis­ tab helilooja sisulist sõnumit, mis on te­ teeritud ja improvisatioonivabadus oli festivali viimasel kontserdil Hoca gelikult kunsti tõukejõuks. vaid näiv illusioon. Nasreddini Trio muusikas. Olulise lisa­ Gottardile sekundeeris Tallinna Kontserdi lõpetasid EMTA uue nüansi kõlanud helidele andis Suurgildi hoone oma atmosfääri ja akustikaga.

28 11/2014 Kontserti iseloomustas eelkõige helidesse kantud igaviku­ lisus ja müstiline tämbrimaailm, milles mängisid olulist osa Nikolai Galeni hääleimprovisatsioonid karjetest sosi­ nateni. Tema väga eriline karakter, täielik kohalolek ja äär­ miselt tundlik väljendusviis pakkusid erilise elamuse, mil­ les oli nii morbiidne süngus kui ka valus melanhoolia. Imp­rovisatsioonide tekstides ja teoste kontseptsioonides avaldus tugev kriitika praeguse maailma pidetuse, üks­ kõiksuse ja hoolimatuse vastu, muusika aga kandis endas meditatiivset rahu sõnumit. Nikolai Galeni kõrval kuulu­ vad triosse saksofonist Robert Reigle ja Serkan Şener türgi flöödil. Kolm liini täiendasid üksteist ja sulandusid, omalaadne instrumentide ja vokaali kooslus kandus tihe­ da fluidumina aeglaselt ruumis laiali ja hakkas järk-järgult mõjuma. Kirja pandud ja improviseeritud muusika piiri­ aladel liikumise vabadus andis Hoca Nasreddini Trio muusikale selguse ja julguse, mida on võimalik kogeda kontserdisaalis üsna harva. Tänaseni on meeles Nikolai Galeni selgitus ühe esitatud improvisatsiooni juurde – kuigi igal kontserdil kõlab see muusika täiesti omamoodi, ammutavad muusikud inspiratsiooni eelmise kontserdi improvisatsioonist ning kasutavad fragmente või meele­ olusid sellest järgmisel kontserdil musitseerides, korrates nii kordumatut iga kord uuesti ja uuesti. See on nagu lõng, mis lahti kerides veidi oma tooni ja tekstuuri muu­ dab, kord tugevam, kord hapram, kuid ei katke. Sellise paindliku liikumisega kirja pandud nootide ja hetkes tekkinud helimustrite vahel kulges ka seekordne Sügisfestival, milles oli omajagu meeldejäävaid detaile. Loodetavasti kanduvad need kõige kirkamad emotsioonid ka järgmise aasta festivali... ja nii iga kord uuesti ja uuesti.

Teisipäeval, 25. novembril kell 18 Tallinna Jaani kirikus

Püha Miikaeli Poistekoor Raadio Laulustuudio Tütarlastekoor Vox Clamantis

Dirigendid Kadri Hunt ja Jaan-Eik Tulve Solist Kadri Hunt

Piletid 10 / 7 € müügil Piletilevis, L dio as a t a e Piletimaailmas ja kohapeal. R

Laulustuudio

11/2014 29 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 95 kutsub

1. november kell 14.00 19. november kell 19.00 EMTA orelisaal EMTA kammersaal KLASSIÕHTU VILISTLANE Andres Uibo oreliklassi Naily Saripova (klaver) üliõpilased Aivar Sõerd, Merike Marli, Kristiina 20. november kell 18.00 Vilotševa Adamson-Ericu muuseum (Lühike jalg 3) 6. november kell 19.00 KITARRIÕHTU Estonia kontserdisaal Lukas Oppermann, Gert HEIMAR ILVES 100 Vermeulen, Heiki Mätliku EMTA sümfooniaorkester kitarriklassi üliõpilased Dirigent Toomas Vavilov Solist Gatis Gorkuša 25. november kell 19.00 (trompet) Suurgildi hoone Kavas: Ilves sümfoonia (Pikk tn 17) nr 2 II osa, Jolivet Anete Ainsaar (viiul), Trompetikontsert nr 2, Maarja Helen Oserov Beethoven sümfoonia nr 5 (viiul) Pilet 15 EUR 26. november kell 18.00 9. november kell 18.00 Tallinna Metodisti kirik EMTA kammersaal DOKTORIKONTSERT / KLASSIÕHTU AUTORIKONTSERT Tanel Joametsa klaveri­ REMIX klassi üliõpilased Maila Atlan Karp (bariton), Laidna, Lois Freire, Tiina Aare Tammesalu Tallinna Muusikakeskkooli Tomingas, Grete Jädal (tšello), Seppo Varho kontserdid novembris (klaver), Toomas Trass 14. november kell 18.00 (orel), Andrus Kallastu 6. november kell 16.30 9. november kell 15.00 EMTA orelisaal (elektroonika) Lastekirjanduse keskus EMTA orelisaal NÜÜDIS // NEW MUSIC Andrus Kallastu esimese Esinevad Raeli Florea Esinevad Mart Laasi viiuliõpilased tšelloõpilased THIS STRANGE FINE- ja teise loominguperioodi TUNING OF OUR teosed uutes seostes 8. november kell 13.00 20. november kell 16.00 UNIVERSE Pilet 7 EUR / 4 EUR EMTA orelisaal Nõmme muuseum Scott L. Miller (elektroo­ Koostöös Pärnu Ooperiga Esinevad Mirjam Keremi Esinevad Triin Ella laulu eriala nika) & Nathan Hanson viiuliõpilased õpilased (saksofonid) 29. november kell 15.00 Kavas Scott L. Milleri EMTA kammersaal 8. november kell 14.00 22. november kell 16.00 Tallinna Keskraamatukogu Eesti Teatri- ja looming NÜÜDIS // NEW MUSIC saal Muusikamuuseum THIS STRANGE FINE- Esinevad Niina Murdvee Esinevad Reet Ruubeli 15. november kell 18.00 TUNING OF OUR viiuliõpilased kammeransambli- ja EMTA kammersaal UNIVERSE klaveriõpilased KLASSIÕHTU Scott L. Miller (elektroo­ Age Juurikase klaveriklassi nika) & Pat O’Keefe 8. november kell 16.00 29. november kell 13.00 õpilased (klarnetid) EMTA orelisaal Tallinna Keskraamatukogu Esinevad Aino-Marika Riikjärve saal Kavas Scott L. Milleri viiuliõpilased Esinevad Marju Rootsi looming klaveriõpilased

30 11/2014 erakordselt palju laulude salvestusi, tele­ saateid, teleesinemisi ja ka spetsiaalsaa­ Jaak Joala – teid-teleintervjuusid temaga nii eesti kui ka vene keeles. Nende saadete hulgas on erakordselt häid ja erakordselt sisukaid. legendi lahkumine Rossija1 telekanal tegi temast pärast te­ ma surma ülikiirelt erisaate. Küllap ta­ suks neist paljusid uuesti vaadata, kõik see on lihtsalt leitav internetist. Meenutaksin siinkohal Mikk Miki­ 25. septembril lahkus meie hulgast Jaak ri tuur koos Ivo Linna ja Tõnis Mäega) veri sõnu telesaatest “Lugu kadunud Joala. Nii nagu ta oli – eriline, hämmas­ ning loobus siis vähehaaval lauljana esi­ flöödimängijast”. See Mati Talviku väga tav, mõistatusi ja mõistmatust tekitanud nemisest ja pühendus pedagoogi-, hea töö oli samuti üks neist sisukatest, juba oma eluajal, on ta nüüd jäädav le­ produtsendi- ning saatejuhitööle. Tema mõtlemapanevatest saadetest, kus Jaak gend meie muusikaloos. tuntuimad õpilased on Koit Toome, Joalast rääkisid paljud huvitavad inime­ Jaak Joala sündis muusikute pere­ Janika Sillamaa ja Evelin Samuel. sed, alates tema flöödiõpetajast Elmar konnas. Tema ema oli muusikaõpetaja Viimasel kümnel aastal algas Joala Peäskest. Mikk Mikiver ütleb seal : ja lektor Helgi Ridamäe, isa muusikaha­ Suur Vaikimine, kui ta elas avalikust “Sellist lahtiselt romantilist annet ei ol­ ridusega Arno Joala, hiljem tuntud kui elust tagasitõmbunult. 2005. aastal tabas nud ma aastaid näinud. Mulle tundus, tervendaja. Kooliajal õppis Jaak Joala teda esimene infarkt, järgnes teine et seal sees on üks kristall, väga puhas flööti, huvialad olid kardisõit ja jäähoki. 2011. aastal. Terviseprobleeme­ lisandus kristall, ja kui ma mõtlesin, mis see on, Joala muusikukarjäär algas 1966. aastal teisigi. 25. septemb­ siis sain ma aru, et see on muusika ise. Olav Ehala ansamblis Kristallid ning ril leiti Joala oma Mõis­tan ka se­ pisut hiljem Toivo Kurmeti ansamblis kodunt surnuna. da, mis juhtus Virmalised. Sellesse aega jäävad ka tema Lahkuda 64-aas­ Jaaguga tema esinemised Eesti Televisiooni populaar­ taselt on muidugi hilisemal teel, ses levimuusikasaates “Horoskoop” ja nukralt vara. Nüüd, kui Eesti rahvas kiiresti kasvav kuulsus. 1970. aastatel mil teda enam ei teda maha mat­ võitis Joala auhindu mitmel lauluvõist­ ole, on ta veelgi roh­ tis ja “Kremli lusel ja festivalil Eestis ja välismaal, na­ kem rahva mälus ja ööbikuks” ni­ gu “Tippmeloodia”, “Tallinn–Tartu”, meeles. Nagu öel­ metas. See käib Rostockis ja Vilniuses ning kaks korda dakse ühes loenda­ kaasas, kui kee­ Poolas, tuntud Sopoti lauluvõistlusel. matutest, sageli väga gi pürib natuke Eesti heliloojatest on talle laule kirjuta­ kaunilt sõnastatud, rohkemat, kui nud Arne Oit, Uno Naissoo, Gennadi kommentaaridest jääda ainult ko­ Taniel, Raivo Tammik, Kustas Kiker­puu, ajalehe netiartiklite FOTO JAAN RÕÕMUS / dukootud lem­ Rein Rannap, Viktor Ignatjev, Olav ning You­tube’i vi­ RAHVUSRINGHÄÄLING miklaulikuks. Ehala, tolleaegsetest nõukogude heli­ deote juures: “On Peale selle – loojatest David Tuhmanov, Aleksandr tüüpiline, et Eesti rahvas avastab oma Eesti ei suuda Zatsepin, Raimonds Pauls jt. Aastatel geeniused uuesti, kui nad on läinud. Joala oma andeid üleval hoida. Me anname 1978–1983 sidus teda aktiivne koostöö tegi õigesti, et vaikis ja lõputult “vana ras­ kõrgeid hinnanguid, kui mõni artist või ansambliga Radar. va” peal edasi ei sõitnud. Nüüd on nende kollektiiv lööb läbi Soome väikelinnas, 1979. aastal esietendus vana-aasta laulude paremik puhas ja selge alatiseks. Rootsi külas või Prantsuse provintsis, ja õhtul muusikaline telefilm “31. juuni”, Sellist vokaalset lüürikut meile enam ei unustame, et teisel pool Narva jõge on milles kõlasid Jaak Joala laulud. See oli tule.” suuri muusikalisi keskusi, kelle maitset tema suure menu algus Nõukogude Pole kahtlust, et Jaak Joala on min­ arvestab mitte ainult Nõukogude Liit, Liidus. 1980. aastatel viibis ta pidevalt gil moel puudutanud kõiki, hoolimata vaid vaat et pool maailma. Ja kui keegi kontserdituuridel, esines telesaadetes sellest, milliste muusikastiilide austajad võtab ette niisuguse teekonna, mis on (“Hommikune post”, “Kutsuv tuluke”), te­ ollakse. Muusikas on ju alati stiilide ja tegelikult retk tundmatusse, siis tuleb lekontsertidel, muusikafilmides (kontsert­ žanriteülene absoluutne sõnum. Võib­ aru saada, kas ta on lõplikult lahkunud film “Olümpia­regati tähed”, “Jaak Joala. olla oskame nüüd ka teise pilguga tagasi või on ta “pistik” siiski siin, meie kodu­ Estraadi­tähes­tik”, “Teisikud” jt). 1982. vaadata tema omaaegsele tohutule me­ ses “akus”. Vahepealsed kohtumised te­ aastal tekkisid konfliktid ENSV Riikliku nule toonases Nõukogude Liidus. maga veensid mind, et ta ei ole lendu Filharmoo­niaga, mille tulemusena sai Tegelikult ei olnud see ei väiksem saa­ läinud ei füüsilises ega vaimses mõttes, Joala aastaks esinemiskeelu. 1980. aasta­ vutus ega vähem oluline või väärtuslik vaid on säilitanud täpselt oma asendi ja te lõpul naasis Joala Eesti publiku juur­ auditoorium kui nüüd sama mastaabiga ühenduse selle kohaga.” de. 1990. aastatel esines ta veel mõnes läbilöömine Euroopas või Ameerikas. projektis (neist tuntuim nn kolme teno­ Õnneks on Jaak Joalast jäänud järele Ia Remmel

11/2014 31 Meenutades Ants Saluraidu

5. oktoobril lahkus meie hulgast klaveri­ Teatud ajal oli Antsu hooldada peale häälestaja Ants Saluraid. Oma eriala­ B-maja Kivimäel 23 klaverit konserva­ tundmise ja elutöö mahu poolest võib tooriumi Kaarli puiestee õppehoones, Saluraidu Eesti klaveritehnikute maail­ Eesti Kontserdi saalide klaverid (hiljem mas võrrelda Bruno Luki, Laine Metsa lisaks Tallinnale ja Tartule veel Pärnu ja või Lilian Semperiga Eesti pianismi aja­ Jõhvi), klaverid Eesti Raadios salvestus­ loos. teks ning eratööd kodudes! 2000. aasta­ Ants (s 1948) on mulle rääkinud, et tel toimus tal ka pidev koostöö Eesti lapsepõlves õppis ta ka viiulit. 1970. aas­ Interpreetide Liiduga ja Pille Lille tatel läks ta tööle Estonia klaverivabri­ Muusikute Toetusfondiga jne. kusse, kus algul töötas mehaanikaosa­ Üritan mõttes ette kujutada Antsu konnas metallitööpingil ning hiljem tööpäeva. Hommikul kella kuuest alus­ mehhanismi montaažis. Varsti hakkas tas ta Kivimäel häälestamisega klassi­ ta samas õppima klaverihäälestamist ja des. Kell 11.00 juhendas ta kursust intoneerimist legendaarse meistri Artur “Klaveri häälestamine ja korrashoid”. Kurmeti juhendamisel. Vabrikus töötas Siis bussis trügides linna Kaarli puies­ ta kuni 1982. aastani. teele saali klaverit õhtuseks kontserdiks 1980. aastatel hakkas Ants häälesta­ ette valmistama. Kui õnnestus, siis käis jana tööle Tallinna muusikakeskkoolis üle klaverid ka paaris klassis – tiiskant ja Tallinna Riiklikus Konservatoo­riu­ häälde ja katkilöödud keeled asendada. mis. Töö sisu vajaks täpsemat uurimist, Õhtul hilja veel Filast läbi – järgmiseks kuna tollal olid klaveriõpetajad ja kont­ päevaks klaverisolistile pilli ette valmis­ sertmeistrid muusikakeskkooli nimekir­ tama, sest hommikul enne ERSO proo­ jas, aga ülejäänud personal, koristajad, vi ei saa – siis on vaja töötada konserva­ elektrikud, kuhu olid paigutatud ka kla­ tooriumis, kui klassid on veel vabad. verihäälestajad, konservatooriumi pal­ Klaveri sooloõhtu päeval (lisaks pilli gal. Töö mahu mõttes oli kõik “üks suur ülevaatamisele eelmisel hilisõhtul või Kivimäe”. Pärast tööle minemist Eesti kontserdipäeva varahommikul) hääles­ Kontserti 1991. aastal “pärandas” Ants tamine enne kontserti 18.00 ja kontser­ oma TMKK töö (või ka osa konserva­ di vaheajal. tooriumi tööst) edasi oma õpilasele Tihti oli vaja 45 minutit enne kont­ Anti Rallmannile. Seda kaasavara oli üle serti lisaks peenhäälestamisele veel üht­ 40 klaveri, mille hulgas olid ka nii aula lustada kõla, st ükshaaval kontrollida, Ants Saluraid Europiano kutseeksamil 2011. aastal. kui ka B-maja saali esindusklaverid. Töö kas haamer lööb kolme keelt võrdselt, ja FOTO IA REMMEL muusikaakadeemias kestis kuni 2004. vajadusel lihvida haamer kujusse. See aastani (üle kolmekümne aasta) ja Eesti omakorda tähendas mitu korda pilli Kontserdis kuni 2011. aastani (kaks­ mehhanismi sisse-välja nihutamist. klassis harjutava sõbraga interpretat­ kümmend aastat). Vahel tahtis pianist veel mingeid muu­ siooniprobleeme arutada! Ka toimus Professionaalsel tasemel tundub sel­ datusi mehaanikas – jälle lisatöö, või­ töötamine tööoperatsioonidest tingitu­ line töövõime lausa uskumatu! Täna malikult tipptasemel ja enne kontserti na tihti sundasendis. teeb Antsu tööd vähemalt kaks inimest. mõne minuti jooksul! Ka tulevikku on Ants oma panuse Ja sellise koormusega töötas ta kolm­ Töökeskkond on enamasti väsitav: juba andnud. 1990. aastatel luges ta kümmend aastat ning tihti seitse päeva kontserdisaalis enne kontserti korista­ muusikaakadeemias fakultatiivainena nädalas. Teadupärast toimuvad kontser­ takse või harjutavad ERSO pillimehed kursust “Klaverite häälestamine ja kor­ did ka laupäeval ja pühapäeval ning laval oma partiide keerulisemaid kohti. rashoid”. Loengud ja praktika toimusid mitte ainult Tallinnas. Ja muide – Ants Kontserdi vaheajal vestleb sinu töötami­ Kivimäel B-majas, kus tehti tutvust ka ei juhtinud autot. Kõik see pendeldami­ se ajal saalis mitusada inimest. Kivimäe keelte vahetamise, mehhanismi regulee­ ne eri töökohtade vahel toimus lin­ B-maja klasside läbikostvusest teame rimise ja klaveri intoneerimisega. natranspordiga, õlal kaheksakilone töö­ me kõik, kes oleme sealt läbi käinud. Õpilased said aimu omadustest, mida kott! Läbi seinakontakti võis vabalt kõrval­ häälestajal vaja läheb: hea muusikaline

32 11/2014 muusikauudiseid eestist kuulmine, hea nägemine, käeline osavus, keskendumisvõime, rutiini­ taluvus, enesedistsipliin. Meenub Antsu ütlus, kui olin poole tunniga kolm nooti häälde punnitanud: “Nii nagu riik tahab kontrollida oma kodanikke, peab häälestaja kogu aeg kontrollima oma tehtud tööd.” Läbi kogu oma tööelu on Antsul olnud ka eraõpilasi, nii al­ gajaid kui ka eakaaslastest prakti­ seerivaid kolleege, kes tulid Antsu juurde nõu küsima raskemate “eri­ juhtumite” puhul, kui oli vaja koge­ nud tervikpildi nägemist. Head nõu ja nippe sai nii esinduspillide reguleerimise kohta kui ka kulu­ nud kodupianiinode osas – Ants ei põlanud ära ühtegi tööd, kui vähe­ gi aega oli – “alati saab paremaks”. 2008. aastal osales ta töörüh­ Pidulik aktus kontserdisaaliks kohandatud telgis. mas, kes defineeris ja kinnitas FOTO LIIS TREIMANN / SCANPIX Kutsekojas klaverimeistri kutses­ tandardi Eestis. See töörühm koos­ Eesti Muusika- ja kooli 100. aastapäevaks meie unistus ka tas ka klaverimeistri eriala õppeka­ Teatriakadeemia 95 täitub!” va, mille alusel hakati G. Otsa ni­ 26. septembril toimunud sünnipäe­ melises Tallinna Muusikakoolis Tänavu septembris tähistati Eesti Muu­ vapeol oli nii praeguseid kui endisi tu­ klaverihäälestajaid koolitama. Seda sika- ja Teatriakadeemia 95. aastapäe­ dengeid. Tänavu alustas EMTAs õpin­ esimest korda ametlikult Eesti aja­ va. Õppeasutuse alguseks loetakse 28. guid 247 uut üliõpilast. Populaarsemad loos. Uute klaverimeistrite koolita­ septembrit 1919, kui Estonia kontserdi­ erialad on lavakunst, helirežii, elektro­ mist hakkas juhatama Ants. saalis toimus Tallinna Kõrgema Muu­ akustiline looming, jazzmuusika, klassi­ Praegu hooldavad Ants sika­kooli avaaktus. Tegemist on esimese kaline laul ja kultuurikorraldus. Vastu­ Saluraiu õpilased klavereid kõigis iseseisvas Eestis asutatud ja siiani katke­ võetud välisüliõpilaste päritolumaad on tema endistes töökohtades: G. Otsa matult tegutseva kõrgkooliga. Jaapan, Hiina, Lõuna-Korea, Suur­ nimelises Muu­sikakoolis Rodion Pidustused algasid 22. septembril britannia,­ USA, Austraalia, Venemaa, Matvejev, Tallinna muusikakesk­ nüüdismuusikale pühendatud Sügis­ Island, Hispaania, Prantsusmaa, Saksa­ koolis Eve Laasi ja Anti Rallmann, festi­valiga, mis toimus tänavu juba 15. maa, Soome, Rootsi, Läti, Leedu ja Eesti Muusika- ja Teatri­akadeemias korda ning kus seekord oli esinejaid li­ Gruusia. Kokku õpib EMTAs 711 üli­ Mait Meibaum ja Anti Rallmann. saks Eestile Türgist, Hollandist, USAst, õpilast, neist 103 on välistudengid. Ka Eesti Kontserdi klaverimeister Soomest, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Üliõpilasi on 20 riigist. Andres Leesik sai oma esimesed Itaaliast. klaverihäälestamise tunnid Antsu 23. septembril oli pidulik aastapäeva Mainekas auhind Helen Sildnale käest B-majas. aktus, mis toimus kontserdisaaliks ko­ Tänavusel 25. Soome muusikatööstuse Ehkki viimastel aastatel ei ol­ handatud telgis. EMTA rektor Peep konverentsil “Music & Media Finland” nud Ants raske haiguse tõttu enam Lassmann selgitas ürituse eel: “Pidus­ anti Tampere Music Award erakordsete Klaverimeistrite­ Koja aktiivliige, oli tusi varjutab asjaolu, et oleme üks vähe­ saavutuste ja teenete eest muusika- ta alati kohal kõigil pakutavatel seid Euroopa muusikakõrgkoole, millel alases tegevuses Tallinn Music Weeki koolitustel ning maksis järjepide­ ei ole oma kontserdisaali. Vaatamata asutajale ja eestvedajale Helen Sildna­ valt toetust, samas suuruses teiste mitmetele olulistele positiivsetele polii­ le. Seda auhinda jagatakse 2010. aastast makstud liikmemaksuga. Antsu tilistele otsustele, nende hulgas 1996. alates. Ka kõige esimese tunnustuse päl­ 2014. aasta toetussumma laekus aastal riigikogus vastu võetud otsus ehi­ vis eestlane, toonane Eesti justiitsminis­ koja kontole kõige esimesena, juba tada valmis EMTA, Kunstimuuseum ja ter Rein Lang. Teised auhinnatud on 2. jaanuaril… nagu igaks juhuks. Eesti Rahva Muuseum, ei ole siiani lei­ olnud Vene ajakirjanik ja vabamõtleja tud võimalust meie ehituse teise etapi Artemi Troitski (2011), Taani rahvus­ Mait Meibaum ehk saalikompleksi rahastamiseks. ringhäälingu staažikas muusikaajakirja­ EMTA klaverihäälestaja, Ants Pidulikuks aktuseks püstitame sellele nik Jan Sneum (2012) ja Rootsi sõltuma­ Saluraiu õpilane aastatel 1995–1998 kohale telkkontserdisaali. Loodame, et tute muusikaettevõtete assotsiatsiooni

11/2014 33 IMPALA juht Jonas Sjöström (2013). Foto: WWW.OHTULEHT.EE nekas Monaco printsi Pierre’i fondi Helen Sildna on olnud muusika­ Noorte muusikute lemmiku auhind. tööstuses tegev üle neljateistkümne aas­ 1966. aastal asutatud Monaco print­ ta nii aktuaalsete rahvusvaheliste artisti­ si Pierre’i fond tunnustab kirjanduse, de maaletoojana kui ka kohaliku muusi­ kunsti- ja muusikavaldkonna tipptegi­ kaettevõtluse ja -ekspordi edendajana. jaid. Muusikaauhindu on kaks. Üle kol­ Tema loodud kontserdikorraldusfirma me aasta antakse välja kompositsioo­ Musiccase kontol on mitmeid suurüri­ nipreemiat, mille 2006. aastal pälvis tusi nagu “Kumu ÖÖ” ning “Islandi Helena Tulve. Alates 2011. aastast an­ päev” ja hulk Eestisse jõudnud maail­ takse igal aastal välja nimetatud noorte manimega artiste, nagu näiteks Mor­ lemmiku preemiat. Seni on selle lau­ rissey, Air, Sigur Rós, Patti Smith, Feist, reaatideks valitud Raminta Šerkšnytė Swans ning Regina Spektor. Helen Vanemuises lavale tulnud muusikali (Leedu), Kaija Saariaho ja Toshio Sildnal on ka võtmeroll Eesti muusika­ muusikajuht ja dirigent, neist viimaseks Hosokawa. Auhinna saaja otsustavad ettevõtluse arendamisel ning ekspor­ jäi sama helilooja tänavu oktoobris esi­ Monaco muusikaakadeemia üliõpilased distrateegias, nüüdseks on ta ka uue etendunud “Ooperifantoom”. Samuti ju­ žürii esitatud teoste seast. Tunnustusega muusikaettevõtjaid koondava organisat­ hatas ta Tallinna Linnahallis lavastatud kaasneb uue teose tellimus ning rahali­ siooni Music Estonia üks liikmeid ja muusikale ( “Jesus Christ Superstar”, ne preemia. asutajaid. “Helen Sildna on hämmasta­ “West Side Story”, “Kiss me, Kate”). “Swan Bone City” kõlas esimest kor­ va energia, tahtejõu ja sihikindluse ke­ 1991–1994 oli Leinatamm Estonia teatri da 2012. aastal ERSO ja Iiris Vesiku esi­ hastus. Tänu tema visioonile ja ennast­ dirigent, 1994–1999 Tallinna Filhar­ tuses Risto Joosti juhatusel Eesti muusi­ salgavale tööle on Tallinn Music moonia direktor. 1996. ja 1997. aastal ka päevadel. 2013. aastal pälvis teos Weekist kujunenud fantastiline sünd­ dirigeeris ta Eurovisiooni lauluvõistlusel EMP heliloojapreemia. Ülo Krigul: mus, mis on Eesti kindlalt popmuusika ning saateorkester andis talle parima di­ ““Swan Bone City” on kirjutatud Kris­ maailmakaardile salvestanud. Helenil rigendi preemia. Leinatamm lõi kaasa tiina Ehini samanimelise lühijutu põhjal on terav talenditabaja kõrv, mida ta on ansamblites Harmoonikud, Elektra, ning võlgneb oma ülesehituses ja nüans­ rakendanud ka Soome muusikute ja ROSTA Aknad jt. Eesti huumori klassi­ sides suure osa just sellele maagilisele muusikatööstuse toetamiseks,” kirjeldab kasse jääb tema osalemine legendaarse eesti mütoloogiat ja kõige universaalse­ teda “Music & Media Finland” tegev­ “Kreisiraadio” meeskonnas. Leinatamm maid seaduspärasusi ühendavale teksti­ juht Tapio Korjus. oli ka Riigikogu liige. le. Teiseks inspiratsiooniallikaks teose “Music & Media Finland” on muu­ loomisel oli Iiris Vesiku kordumatu sikatööstuse konverents ja talendifesti­ tämbriga hääl ja omapärane musikaal­ val, millest on kujunenud oluline sõlm­ sus.” Järgmisel aastal jõuab Ülo Kriguli punkt Soome, Skandinaavia, Baltimaade sulest kuulajani mitu uudisteost, teiste ja Venemaa muusikaprofessionaalidele. hulgas ka Eesti Kontserdi tellitud ja Peale selle toimub “Music & Media” Saaremaa ooperipäevade avaõhtul ette­ raames ka talendifestival “Lost in kandele tulev ooper. Music”, kus tänavu astusid üles viimasel TMWl välisdelegaatidelt positiivset tä­ Georg Ots sai postuumselt helepanu pälvinud Faun Racket ja vii­ Balti Tähe mase “Noortebändi” võitja Ziggy Wild. Oktoobris toimus Peterburis Ermitaaži 2015. aastal toimub Tallinn Music Week teatris XI Balti Tähe auhinnatseremoo­ 25.–28. märtsini. Esinemistaotlusi saab nia, kus sõnadega “teda armastasid esitada ja delegaadipassi soodushind kõik” anti meie legendaarsele lauljale 100 eurot kehtib kuni 1. detsembrini. Georg Otsale postuumselt Balti Tähe autasu. Georg Otsa lese Ilona Otsa pal­ Tarmo Leinatamm (1957–2014) vel võttis autasu vastu maestro Eri Klas. Balti Täht asutati 2004. aastal tunnusta­ 13. oktoobri õhtul lahkus armastatud maks Läänemere maade kultuuri- ja dirigent, poliitik ja humorist Tarmo kunstiringkondade esindajaid ja ühis­ Leinatamm. Suur osa tema elust oli konnategelasi, kes on andnud suure pa­ seotud Vanemuise teatriga. 1981–1992 WWW.ULOKRIGUL.COM nuse koostöö arendamisse. Varem on töötas ta Vanemuises koormeistri, diri­ eestlastest saanud Balti Tähe helilooja gendi ja mõnel puhul ka muusikalise Auhind Ülo Krigulile Arvo Pärt (2007), dirigent Eri Klas kujundajana, osaledes üle 30 eri žanris (2012) ja Rahvusooper Estonia juht lavastuse väljatoomisel. Alates 2002. 30. septembril anti helilooja Ülo Kri­ Aivar Mäe (2013). Balti Tähe auhinna­ aastast, kui Tartus Raekoja platsil esi­ gulile teose “Swan Bone City” (“Luige­ saajate seas on olnud režissöör Andrzej etendus Lloyd Webberi “Evita”, oli ta 16 luulinn”) eest Monte Carlo ooperis mai­ Wajda, helilooja Krzysztof Penderecki,

34 11/2014 filmirežissöör Aki Kaurismäki, Läti Lights Management OÜ), Toomas Tubli, on koos tegutsenud vaevalt aasta, Rahvusooperi juht ja lavastaja Andris Olljum (Made In Baltics OÜ), Natalie kuid pälvis nii parima bändi, plaadi, loo Žagars, dirigent Mariss Jansons, viiul­ Mets (OÜ Soundsright Management), kui ka uustulnuka auhinna, lisaks hindas daja Gidon Kremer, Peterburi Maria Helen Sildna (Musiccase OÜ), Virgo Raadio 2 neid erikulbiga. Kunagi varem teatri direktor ja dirigent Valeri Gergi­ Sillamaa (Virgomusic OÜ), Kadri Voo­ ei ole nii lühikest aega tegutsenud ja vaid jev, helilooja Rodion Štšedrin, baleriin rand (Unforgiven OÜ), Karl Sirelpuu ühe minialbumi üllitanud kooslus rahva Maia Plissetskaja, näitleja Lilita Ozo­ (Birdeye Entertainment OÜ), Madis poolt nii kiiresti omaks võetud ja kulpi­ linja jt. Tänavu pälvis Balti Tähe veel Kari (HTS Travel Service OÜ), Tiina dega üle külvatud. Eeva Talsi pälvis aasta vene näitleja Oleg Basilašvili, Jevgeni Jokinen (OÜ ERP), Rein Kutsar (Odd parima pärimusmuusiku auhinna ja Vahtangovi nimelise Moskva Riikliku Hugo Music OÜ), Marje Lohuaru Viljandimaa Lõõtsa­klubi Eesti päri­ Akadeemilise Teatri kunstiline juht ja (Classical Sound OÜ), Svea Ideon- musmuusika keskuse erikulbi. Vilniuse Väikese Teatri kunstiline juht Marks (OÜ Estartist), Marti Tärn Etnokulpide ehk Eesti parimate etno­ Rimas Tuminas ning Venemaa ooperi­ (Multi­kulti OÜ), Maarja Nuut muusikute, -plaadi ja -loo valimine kestis täht Jelena Obraztsova. (EstTradMusic OÜ), Joel-Rasmus kaks nädalat ja oma hääle sai anda selleks Remmel (Nordic Waves OÜ), Kaspar loodud keskkonnas. Hääleta­mas käis ligi Music Estonia Kalluste (Nu Beat OÜ), Kadri Sundja 1000 pärimusmuusika huvilist, kes said Kakskümmend viis muusikaettevõtjat (Sundja, Sundja & Sundja OÜ), Tambet valida kas soovitatud kandidaadi hulgast asutasid MTÜ Music Estonia, mille Mumma (Moonwalk OÜ), Tiit Kallus­ või ise oma lemmiku välja pakkuda. eesmärgiks on suurendada Eesti muusi­ te (Kallmann Music OÜ), Terje Tro­ Etno­kulp on omas valdkonnas ainus au­ kaettevõtete konkurentsivõimet nii chy­ns­kyi (OÜ Svjata Vatra), Sandra hind, mille saavad rahva lemmikud. Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Organi­ Sillamaa­ (MTÜ Folk Attack), Danel Kuigi Raadio 2 ja pärimusmuusika kes­ satsiooni tegevjuhiks valitud Virgo Pandre (Crunch Industry OÜ) ja Aare kus annavad välja ka oma erikulpe, on Sillamaa sõnul plaanib Music Estonia Tammesalu­ (MTÜ Loovüksus). Orga­ rõhk ikkagi muusikasõprade arvamusel. juba tulemust toonud tegevustega edasi nisat­si­oo­ni esimesse juhatuse koosseisu minna, koondades tegijate pädevuse. valiti Tiina Jokinen, Marje Lohuaru, Eesti muusikud rahvusvahelises “Eesti muusikale on tekkinud laiem Tambet Mumma, Toomas Olljum, projektis rahvusvaheline kandepind, seega on aeg Helen Sildna, Virgo Sillamaa, Marti Eesti muusikud osalesid 4.–13. oktoo­ luua ühine fookus ning koondada edu­ Tärn ja Kadri Voorand. brini projektis “The Emerging Classical sammud-pingutused ühtselt tajutava Talent in the EU”. Selle Eestit, Rootsit, brändi alla. Olulised arengud ja ettevõt­ Etnokulbid 2014 Itaaliat ja Inglismaad hõlmava koostöö­ mised on olnud nii Tallinn Music Eesti pärimusmuusika keskus andis projekti raames toimus Rootsis ja Inglis­ Weeki aastaringne rahvusvaheline tege­ koostöös Raadio 2ga kuuendat korda maal üheksa kontserti, esinejateks keel­ vus, Eesti Muusika Arenduskeskuse et­ oma ala parimatele etnokulbi-nimelisi pilliorkester Camerata Nordica (diri­ tevõtmised, muusikamänedžeride kooli­ auhindu. 10. oktoobril toimunud päri­ gent Mihkel Kerem), Sinfonia Cymru tus ning muusikamänedžere koondava musmuusika lõikuspeo meeleolukal ga­ keelpillikvartett, Rootsi puhkpillian- MMF (Music Managers Forum) Eesti laõhtul läks viiest rahvahääletuse teel ja­ sambli kvintett ning Virgo Veldi, Pille loomine.” Muusikaettevõtja ning Music gatavast kulbist neli ansamblile Trad. Lill, Andreas Lend ja Oksana Sin­ Estonia juhatuse liige Tiina Jokinen Attack!. Bänd, kuhu kuuluvad Jalmar kova. Eesti muusikud liitusid projektiga (ERP) lisas: “Juba pikemat aega on mulle Vabarna, Sandra Sillamaa ja Tõnu koostöös Pille Lille Muusikute Toetus­ tundunud, et muusikaalane ettevõtjas­ kond vajab, nagu igas muuski vallas te­ gutsejad (turisminduses, hotellinduses jne), tugevat esindusorganisatsiooni, kel­ le häält võtaks kuulda ka seadusandja.” Music Estonia liikmeteks on muusi­ kaettevõtjad, kes tegelevad Eesti muusi­ ka või muusikatoodete rahvusvahelise turustamisega, sh mänedžmentfirmad, agentuurid, kirjastajad, produktsiooni- ja plaadifirmad. Music Estonia (ME) põhitegevuste hulka kuuluvad Eesti muusikale ühtse turundusplatvormi loomine, rahvusvahelise kontaktibaasi laiendamine, Eesti muusikaettevõtete esindamine rahvusvahelistel suurüritus­ tel, muusikaekspordi strateegia väljatöö­ tamine ja elluviimine. Music Estonia Võidukas Trad Attack! asutajaliikmed on Peeter Soovik (Seven FOTO EESTI PÄRIMUSMUUSIKA KESKUS

11/2014 35 gu võistlusel ning selle konkursi toimu­ mist Tallinnas 2015. aasta mais. Sarjas osalevad Rostrumil esile tõstetud heli­ loojad ning interpreedid Eestist ja mu­ jalt maailmast. Esimesel kontserdil Eesti Raadio I stuudios astus üles Kanada an­ sambel Quasar Saxophone Quartet, kavas Ülo Kriguli uus teos ning Wolf Edwardsi (Kanada), Louis Andriesseni (Holland), Pierre Alexandre Tremblay (Kanada/Inglismaa) ja Alexander Schuberti (Saksamaa) teosed. Sarja kunstiline nõustaja on Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder.

Ansambel Resonabilis Iirimaal Ansambel Resonabilis oli 10.–13. ok­ Viiulimängud Kihnu körtides. toobrini kontserdireisil Iirimaal. FOTO KIHNU KULTUURIRUUM Kontsertidel kõlas, nagu ansamblile omane, palju eesti nüüdismuusikat. fondiga. Eesti muusikast tuli kontserti­ ne, esitusele tuli ka Rein Rannapi Ansambli kavas olid Malle Maltise “A del esitusele Arvo Pärdi ja Galina Klaverikontsert autori soleerimisel. Match” häälele ja tšellole (2012, Swin­ Grigorjeva looming. Festivali lõppkontserdil 7. oktoobril burne’i tekstile), Age Veeroosi “Enese­ Gnessinite-nimelises Moskva Muusika­ kaotus” häälele ja flöödile (2002, Laa­ World New Music Days akadeemias oli eesti muusikast kavas bani tekstile), Helena Tulve “North 7.–11. oktoobrini toimus Poolas Pärdi “Fratres” (kammerorkester Vre­ Wind, South Wind” häälele, flöödile, Wrocławis rahvusvahelise nüüdismuu­ mena Goda), valik Veljo Tormise koo­ kandlele ja tšellole (2010, tekstid Rûmî, sika ühingu (ISCM) festival “World riteoseid Moskva Muusika­peda­googika Ülemlaul) ning Jane O’Leary, John New Music Days”. Eesti muusikast esita­ Kolledži koori ja Boriss Pevzneri Buckley, Eugene Birmani ja Victor ti seal Arvo Pärdi ja Mirjam Tally teo­ Moskva Kooriteatri esituses ning Rein Lazzarini teoste esiettekanded. seid. Rahvusliku Muusikafoorumi koor Rannapi klaveriteosed autori esituses. (Chór Narodowego Forum Muzyki) esi­ FOTO TANEL MEOS tas Wrocławi Filharmoonia saalis Tally Kihnu viiulifestival kooriteose “Animalistic Hymn” koos ii­ Kihnu saare tore traditsioon Kihnu ri, läti, kanada, ukraina ja venetsueela viiulifestival toimus tänavu 3.–5. ok­ heliloojate koorimuusikaga. Kitarrist toobrini juba neljandat korda. Kihnu Marek Piaseczny seadis festivaliks Pärdi viiuldajaid ja Kihnu traditsioone väär­ “Fratrese” tšellole ja kitarrile. Pärdi koo­ tustava festivali avas festivali patroon, riteose “Virgencita” esitas kammerkoor presidendiproua Evelin Ilves. Kihnu Cantores Minores Wratislavienses. muuseumis ja rahvamajas toimusid õpi­ toad, seminar, kontserdid ja tantsuõhtu. Eesti muusika Vene festivalil Esinesid Aapo Ilves ja Marju Varblane, “Vremena goda” Värska muusikakooli viiuldajad, toi­ 29. septembrist 7. oktoobrini peeti mus ansambli Tuuleviiul CD esitlus­ Moskvas kolmeteistkümnendat korda kontsert ning avati Anu Raua vaibanäi­ festivali “Vremena goda” (“Aastaajad”), tus. Festivali teisel päeval astusid üles 12. oktoobril lahkus “Laulukaruselli” mis oli seekord pühendatud vene ja Kihnu Pillilapsed, Virumaa Noorte­ produtsent ja armastatud tele-ema Baltimaade muusikale. Festivalil esines EVE VIILUP. ETVs töötas ta alates 1976. orkester, ansamblid Curly Strings ja aastast. Eve Viilup oli 1990. aastast organist Aare-Paul Lattik koos Moskva Tuulelõõtsutajad. Üritust korraldab SA Lasteekraani muusikastuudio juht, kus kammerorkestriga Vremena Goda, et­ Kihnu Kultuuriruum. professionaalsete lauluõpetajate käe all tekandele tuli Hugo Lepnurme Oreli­ on nüüdseks lauluõpet saanud tuhan- kontsert.­ Eesti muusikast kõlas Moskva Kontserdisari “Siin Rostrum!” deid lapsi. Tema käe all jõudsid eetrisse paljud armastatud laste ja noorte tele- kammerorkestri esituses veel Elleri Eesti Kontsert koostöös Klassika­raa­ “Kolm pala keelpilliorkestrile” ja Pärdi saated, nagu “Nõiakivi”, “Hunt Kriimsilm”, dioga alustas oktoobris kontserdisarja, “Kikerikii”, “Tammetõru seiklused”, “Hei, “Silouan’s Song”. 6. oktoobril toimus mis tähistab eesti heliloojate senist edu pöialpoisid!”, “Pätu”, “Pintselsabad”, Peeter Vähi teose “Valge kontsert” ki­ Rostrumil, rahvusvahelisel raadiojaa­ menukad võistlussaated “Kooli TV”, tarrile ja kammerorkestrile esiettekan­ made vahendusel toimuval heliloomin­ “Marumüramiks”, “Memoriin” jt.

36 11/2014 11/2014 37 heliplaatide tutvustus

ne esitus mõjuvad kaasakiskuvalt. missugune on teatri väikesearvuli- Krestinskaya mängus leidsin väl- se koori kõla ja tekstiandmise sel- jenduse sugestiivsust, nõtkust ja gus. Jäädvustatud on ka solistid, variantsust. See kõik muutis esitu- kes on hetkel oma hiilgevormis. se niivõrd veenvaks, et paar küsita- Kui lavastuses on mõned muusika- vust tantsuvormide tõlgendamisel lised fragmendid ümber tõstetud, hajusid meelest. Kalinina mängu siis salvestus on autoritruu ja lu- iseloomustab graafiline selgus, bab jäägitult süveneda vaid muusi- tempode ja liikumise hea vahekord kasse. Kuulaja veendub, kui värvi- ning kolleegidega võrreldes pisut küllane, dramaturgiliselt tihe ja askeetlikum pillikäsitlus. emotsionaalne on Tubina helikeel Vivaldi. Senza basso. Plaadil kõlab mitu haruldast loo tegelasi kirjeldades, kui nüansi- klassitsistliku olekuga rütmierksad pilli: Krestinskayal on 1627. aastal rohke on Paul Mägi kontsept- mõttekillud koos elektroonilise li- Baltic Baroque. valminud itaalia meistri Giovanni sioon ning kui säravad on rolle ku- saga 1982. aastal firma Melodija Paolo Maggini viiul ning Alexander jundavad lauljad. Jassi Zahharovi plaadile “Marginaalia”. Nüüd on Rabinovichi 2011. aastal Antonio lauljaanne avab kõik vikerkaarevär- sellest saanud CD. Stradivari järgi ehitatud pill. vid. Mati Turi hääles on kõik nüan- Jaan Rääts on kommenteeri- Sviridovil on 18. sajandi anonüüm- sid, mida võib tahta, nii “Ülem­ nud klaverile kirjutatud marginaali- se itaalia meistri viiul, Kalininal sa- laulus” kui ka tragöödia lõpufraasi- dele elektroonilise osa lisamist ma sajandi anonüümse saksa des. See annab kuulajale vihje, mil- järgmiselt: “Teose loomise käigus meistri pill. Krestinskaya ja Sviri­ lise kvaliteediga on tema maailma- tekkis mõte arranžeerida osa palu dovi esitatud sonaat kahele viiulile lavadel kõlanud mammutrollid, na- süntesaatorile ja teistele elektroo- ja basso continuo’le B-duur jäi gu Wagneri Parsifal ja Siegfrid. Turi nilistele klahvpillidele. Originaal­ meelde erilise meisterlikkusega. süvenemine lied’i rikkalikku reper- muusika on siin ümber töötatud, Koostöö continuo-grupiga toimis oi- tuaari on laiendanud tema koge- lisatud on uut muusikalist materja- Vivaldi. Opera quinta. valiselt, nagu ka teistes sonaatides. muste pagasit veelgi. Karmen Puis li.” Rääts väidab, et võlgneb tänu Milline orgaanilisus kaunistuste tõl- on suhteliselt lühikese ajaga ke- töö eest kolleegidele Sven Grün­ Baltic Baroque. gendamisel, kuivõrd stiilsed, vabad hastanud aukartust äratavalt palju bergile, Erkki-SvenTüürile, Mart ERP ornamendid! Baltic Baroque´i liik- rolle nii metso kui ka soprani re- Metsalale ja helirežissöör Enn med demonstreerivad nakatavat pertuaarist. Kahjuks on bukleti Tomsonile. Põhilised muusikaread Käesolevad plaadid on jätkuks ka- mängulusti, täiuslikku mänguteh- koostaja loobunud just tema mär- on mänginud Kalle Randalu, osa ka hele varasemale Vivaldi muusikale nilist üleolekut ja empaatiast kan- gilisemate rollide loetelust: Con­ autor. pühendatud salvestisele. Ansambli tud ansamblitunnetust. Peale selle cepción (Raveli “Hispaania tund”), Klaverimarginaalid äratavad kunstiline juht Grigori Maltizov al- on plaadisari kaunilt kujundatud Amastris (Händeli “Xerxes”), tähelepanu kujundirikkusega ja ül- gatas juba aastaid tagasi väärt pro- (Mart Kivisild) ning üliprofessio- Galatea (Händeli “Acis ja Gala­ latavad ootamatute meeleolumuu- jekti, mis annab tunnistust võrra- naalselt salvestatud (Margo Kõlar, tea”), Dorabella (Mozarti “Così tustega. Neis on motoorikat, virtu- tust Vene ja Eesti muusikute koos- Maido Maadik). Vivaldi uudisplaa- fan tutte”), krahvinna Almaviva oossust ja õrritavat tonaalset män- tööst. Plaadile “Senza basso” on did on kindlasti väärt täiendus iga (Mozarti “Figaro pulm”) ja gulisust. Enamik lugusid on mono- salvestatud neli Vivaldi kammerso- barokihuvilise fonoteegis. Elisabetta (Donizetti “Maria temaatilised, kuhu sekkuvad reso- naati kahele viiulile, mida helilooja Stuarda”). Karmen Puis on luutsed “vaheleütlemised”. Paljud on soovitanud esitada kas koos või MARJU RIISIKAMP Catharina rolli luues leidnud olulise mõttekillud on polüfoonilised, ük- ilma basso continuo partiita. Kahes klavessinist lätte. Kaunid viiuliteemad viivad sikud vabama käsitlusega ja roh- 1720. aasta paiku trükivalgust näi- kuulaja armastust oodanud noore kem arendatud, eriti just tsükli lõ- nud sonaadis (RV 71 ja RV 77) de- naise hingemaailma ja laulja on leid- pu poole. Kohati välgatavad eesti monstreerivad viiuldajad Maria nud oma hääles vastavad värvid. rahvamuusika motiivid. Krestinskaya ja Evgeni Sviridov sä- Salvestust tasub kuulata ka Kalle Randalul on õnnestunud delevat duomängu, kahes sonaa- neil, kes naudivad Aino Kallase ja leida ja välja tuua esmamuljena ob- dis ühineb nendega Imbi Tarum. Jaan Krossi sõnaseadmisi, iga mõt- jektiivsena tunduva muusika rik- Vene viiuldajate Vivaldi tõlgendus tetera on väärtustatud. kad kujundid. Esitus on süvene- on küllaltki ilmekas ning selles ka- nud, julge ja pinget pakkuv. sutatakse laia kõlalist ja mänguteh- TIIU LEVALD Arvatavasti pole autor mõelnud nilist skaalat. Aeg-ajalt häirib ehk lii- laulja ja pedagoog kõigi kahekümne nelja marginaali ga detailne ja kuivavõitu artikulee- järjestikku mängimist, nad ei pea rimine, klavessiini “vundamendile” vist moodustama ka ühte tervikut. toetuvad kaks sonaati (RV 70 ja RV Eduard Tubin. Reigi Jaan Rääts. Marginalia. Ometi tekib neid üksteise järel 68) mõjuvad homogeensemalt. Kalle Randalu. kuulates põnevus, nagu kriminaal- õpetaja. Solistid, romaanis – mis saab edasi? Plaadil “Opera quinta” kõla- ERP vad 1716. aastal trükis ilmunud Vanemuise orkester ja Elektroonilised marginaalid Vivaldi sonaadid ühele ja kahele koor, Paul Mägi. erinevad kardinaalselt, kuigi kasu- “Vaata kaugelt ja näe lähedalt, pea viiulile ning basso continuo’le. Siin tatud on tuttavat materjali. Klaveri kinni distantsist ning sula ühte on esitajate ring suurem, lisaks eel- Teater Vanemuine kõla läbipaistvusele lisanduvad siin oma ainega. See on objektiivsuse nimetatud ansamblistidele musit- pikad kantileensed liinid ja orelli- ja subjektiivsuse leppimatu vastu- seerivad ka viiuldaja Anfisa Aprillis Vanemuise väikeses majas kud harmooniakooslused. Elekt­ olu kunstiloomingus,” ütleb Kalinina, barokktšellist Sofia uuele elule äratatud Eduard Tubina roonika on tekitanud kohati kosmi- Friedebert Tuglas oma teoses Maltizova ja klavessinist Reinut ooper on saanud kauni kujunduse- lise avaruse tunde, siin ei puudu vi- “Marginaalia”. Jaan Rääts pühen- Tepp. Kolm viiuldajat soleerivad ga topelt-CD näol väärilise jäädvus- hisev tuul, maruline torm, katkise das oma “24 marginaali klaverile” suurepärase stiilitundega ja virtu- tuse. Salvestuse kvaliteet on kõr- rattaga vanker ega fantastilised op. 65 (1979–1980) Kalle Rand­ oosselt. Sviridovi meeletud akro- ge, näidates, millisel tasemel võib sündmused, mis ärgitavad kujut- alule. Randalu salvestas need neo- baatilised trikid ning elav ja vitaal- mängida Vanemuise orkester ning lusvõimet. Mul tekkis elektroonilisi

38 11/2014 marginaale kuulates siiski pikapea- inimnäoline, tuues kohati meelde le” moel. Selline kontsentrilisus so- Tamm ja Mikk Tammepõld, kes le teatud muusikalise ammendatu- Sven Grünbergi, kelle mõju noor bib Heliotroobile, kelle loojad os- laulavad igaüks ühe Alo Mattiiseni se tunne, mida klaverimarginaalide muusik kuuldavasti ka ei eita. kavad üht-kaht mõtet mitmeti “Viiest ärkamisaegsest laulust”. kohta öelda ei saa. Võibolla on hu- Midagi ambient’ist, midagi dream- paista lasta ja arendada. Teksti ja Lauljad on väga erinevad ning kõik vitav teada Jaan Räätsa kunagist pop’ist, midagi uduloori taha pei- mõtte vähesem maht jätab muusi- ei saa ega peagi võrdselt meeldi- arvamust mitte nõuda interpree- detud indie’st – elemente on mit- kale rohkem võimalusi mõtiskleda. ma. Peale selle võib plaati otsast dilt tempode või dünaamiliste mär- meid, ometi moodustub kõigest See on jazz kaasa mõtlemiseks ja lõpuni kuulates saada ka isamaali- kide pedantset järgimist. Ta eelis- sellest meeldiv, meeleline tervik. tundmiseks. Ka meeleolu loomi- suse üledoosi, sest enamik lugu- tas, et interpreedile jäävad vabad Kui cirkli tausta ei tea, ei oskakski seks, sest ta pole liiga pealetükkiv. dest rõhub ülevusele, suurejoone- käed. Kui palju on Kalle Randalu teda Eestiga seostada. On see hea “Ennemuistse jahipüssi kuul” kät- lisusele ja pateetikale. Rasmus seda arvestanud? Iga esituse puhul või halb või hoopis mitteoluline, keb mitmeid mõjusid (jazz, folk, Puuri, Tõnu Kõrvitsa ja Erki Pehki kerkivad ju ikka ja jälle küsimused: mine võta kinni. Ent Liis Ringi tege- eesti levilaulu traditsioon, proge- arranžeeringud on meisterlikud, kas, miks, kui palju? mistel on kindlasti rahvusvahelist rock), luues nii kvaliteetse põimi- kõik kõlab kenasti. Ometi polnud Pianistid, kas teil ei teki isu potentsiaali. See on hea. ku, mis on oma väärtuslike aspek- mul erilist isu kuulata näiteks Alo neid marginaale oma repertuaari tidega pretsedent ja suunanäitaja. Mattiiseni laule – küllap on asi sel- võtta? Plaadil on väga meelitav väl- JOOSEP SANG les, et viimasel ajal on palju olnud janägemine. Veel meelitavam on SANDER UDIKAS riiklikult korraldatud tähtpäevi ja aga selle sisu. muusik massiüritusi ning laulud, mida ole- me kunagi käsikäes laulnud, on ha- LEELO KÕLAR kanud veidi tüütama, umbes sa- pianist ja muusikaajakirjanik muti nagu jõululaulud iga aasta detsembris. Orkestri kaunist kõla peegeldavad eriti hästi Rasmus Puuri kirjutatud ja leidlikult orkest- reeritud instrumentaalid “Hinge hõige” ja “Kodu lõhn”. Lausa lum- mav on eriliselt läbipaistev ja in- tiimne avalaul “Koju”, mille auto- riks ja esitajaks on Mart Johanson. Ennemuistse jahipüssi Kuna sisuliselt on tegemist kogu- kuul. Heliotroop. miku, mitte tervikalbumiga, leiab Koju. Reaalmažoor. iga kuulaja plaadilt oma isiklikud Avarus Music MTÜ Kõrvale pai lemmikud. Fables of a Faraway Heliotroobi album on tähtis versta- JOOSEP SANG post eesti muusikas. Selle muudab Sellel plaadil kõlavad laulud kodust Land. cirkl. väärtuslikuks mitu asjaolu. Esiteks ja kodutundest, kodumaast ja ko- Õunaviks on muusika harukordselt läbikom- dumaa-armastusest. Lood on tut- poneeritud, nii etnojazzi kui ka vo- tavad, eesti isamaamuusika klassi- KUULA KA ka: Kappeli-Runneli “Ei mullast”, Tänapäeval pole sugugi tavatu, et kaaljazzi kohta. Vaheldusrikkus, ka- Rannapi-Koidula “Eesti muld ja muusikat salvestatakse magamis- leidoskoopilisus on haarav. Samas seda Eesti süda”, Alo Mattiiseni ja Jüri toas, sõna otseses ja ka veidi üle- on muusika põhitonaalsuselt üsna Leesmendi “Viis ärkamisaegset kantumas mõttes – kui mitte päri- ühtlane, puudub traditsioonilise laulu”, Tõnis Mäe “See on, laps, selt magamistoas, siis sellegipoo- jazzi ekstsentrilisus, ekshibitsio- meie muld” (Leelo Tungla tekst) ja lest kodustes tingimustes, mitte nism, vajadus kujutada oma tunde- “Palve” (Villu Kanguri sõnad). On hinnalise tehnikaga professionaal- ilma pikalt arendatud soolodega. ka Johansonide “Koju”, mida sa- ses stuudios. cirkl ehk Liis Ring väi- See muudab muusika ka laiemale masse patriotismipatta ei paneks- dab, et on oma lood salvestanud kuulajaskonnale ligipääsetavaks ja ki, ja paar mitte nii üldrahvalikult magamistubades, mis asuvad tähenduslikuks. Teiseks on kolme tuntud laulu, nagu näiteks Mari Viljandis, Malmös ja Tallinnas, sa- loomingulise naisolendi vastastik- Jürjensi (endise Mari Pokineni) muti vanavanemate pööningul ja ku täiendav koostöö üldse õnnelik “Maa” ja Siiri Sisaski “Teel koju”. vaid episoodiliselt Rootsis ja Eestis leid. Mingo Rajandi tasandlikult On ka kaks Reaalmažoori dirigendi asuvates stuudiotes. Kodus lindis- lauge, (eesti) etnojazzilik mõte. Rasmus Puuri instrumentaalset tamise kõrval on moes ka lo-fi, Kirke Karja kompositsiooniline va- kompositsiooni. Hommikupäike. kuid õnneks pole cirkl seda teed riatiivsus. Kadri Vooranna veenvad Noorteorkester Reaalmažoor läinud. Vastupidi, Liis Ringi üks tõlgitsused. Traagikas ei vaju Andrus Rannaääre. on kahtlemata fenomen – enam- peamisi eesmärke näib olnud mak- Voorand tundlemisse, kord on ta vähem sümfooniaorkestri mõõtu Andrus Rannaääre simaalne kõlaküllus. Ta on osanud lõbusalt kerglane, siis jälle tõsiselt kollektiiv, mis mängib klassikalistel luua elektroonilisi ja akustilisi va- uuriv. pillidel ja klassikalise pillikooliga, Plaat sisaldab helilooja, ar- hendeid kasutades maagilise mõ- Ansambli juhid on suutnud te- ehkki vist peaaegu alati ainult pop- ranžeerija ja pianisti Andrus juga kõlaruumi, mis on avar, sopis- ha õigeid valikuid ja kontrollivad muusika töötlusi. Orkester kõlab Rannaääre heakõlalist instru- tusi täis, saladuslik, unistav, mõtte- sellega paljusid kvaliteete. kenasti (ilmselgelt ka tänu sellele, mentaalmuusikat, mis võib rännakutele kutsuv. Seda kõike Tämbriliselt on ansambel suurepä- et orkestrantide ridadesse on kaa- pakkuda kuulamisrõõmu nii toetavad sugestiivne laululaad ja rane, soojade kõladega (kontra- satud n-ö täisprofessionaalseid crossover-klassika kui ka aja- laulutekstid. Tegemist on ühe ini- bass, bassklarnet). Salvestuse heli muusikuid) ja on üsna unikaalne viitejazzi austajatele. Kaasa mese tervikliku loomingulise ene- on briljantne (Siim Mäesalu, Eesti kogu Eesti muusikamaastikul. teevad flötist Oksana seväljendusega – Liis Ring on loo- Raadio stuudio), kõrva paitab ka Plaat “Koju” on kodumaiste Sinkova, oboemängija Tõnis nud muusika ja sõnad, mänginud Eno Kollomi trummide kõla. tähtede paraad. Solistidena tee- Traksmann, kvartett sisse kõik instrumendid, need ja Enamasti on valitud luuletused, vad kaasa Mart Johanson, Liisi Prezioso, löökpillimängija oma lauluhääle ise salvestanud mille juhtmõte on kergelt tabatav Koikson, Marko Matvere, Siiri Heigo Rosin ja bassist Tõnis ning osalenud ka lugude miksimi- (ootamatult puänteeriv Üdi ehk Sisask, Mari Jürjens ning Bonzo, Tüür. ses. Kõlapildis on kesksel kohal välja arvatud). Need räägivad rah- Erik Meremaa, Koit Toome, Arno elektroonika, kuid see on väga valaululikul “uuest ütlen ümber jäl-

11/2014 39 Pärast: Raske on öelda, kas ta mulle nr 8 meeldib. Kui keegi mult seda küsiks, siis jazzisessioon ma põikleksin vastusest kõrvale. Kind­ lasti ma hindan kõrgelt tema kohta aja­ loos. Jazz oleks teistsugune, kui Monki poleks eksisteerinud. Aga ta pole kõigi meele järele, Milesile ta näiteks teadu­ pärast ei meeldinud.

Duke Ellington, “The Mooche”. (Plaadilt “Ellington Uptown”, 1952) Enne: Paistab ole­ vat päris vana sal­ vestus.

FOTO RENE JAKOBSON RENE FOTO Kahekümnendatest? Jazz oli tolle aja popmuusika. Jazz pidi olema tantsitav ja seda kuulati raadiost või siis kohtades, mida Ameerikas nimetatakse ballroom’ideks. I. H: Meenutab Harlemi legendaarse klubi Cotton Club atmosfääri, mida on Duke Ellingtoni biograafiates väga vär- vikalt kirjeldatud. Klubi juhtis maffia, see oli Al Capone ja Owney Maddeni Ryo Kawasaki ajastu, mida on ekraanile toonud ka Eesti Televisioonis üksvahe näidatud sa- ri “Boardwalk Empire”. “The Mooche” IVO HEINLOO on Duke Ellingtoni varasem looming, jazzikriitik just selline muusika võis tollal Harlemis kõlada. Jazzkitarrist Ryo Kawasaki elab juba alates nullindate al- Pärast: Selles loos oleks nagu mitu eri­ nevat osa, vahepeal mängib orkester gusest Eestis, kuid on end laiema avalikkuse tähelepanu alt bluusi, aga teema on teist laadi. kõrvale hoidnud. Tema karjäär sai hoo sisse seitsme- ja ka- heksakümnendate Ameerikas, kus ta musitseeris paljude Elvin Jones, “Digital Display”. jazzikuulsustega. Ta on osalenud kitarrsüntesaatori aren- (Plaadilt “Time damises, kirjutanud muusikatarkvara ning jõudnud koguni Capsule”, 1977) maineka ajakirja Guitar Player esikaanele. Enne: Kitarrist meenutab küll Jazzisessiooni ajal andis Kawasaki hinnanguid Keith mind, aga kindel ei Jarrettile, Pat Methenyle ja Miles Davisele, rääkis koostööst saa olla. Muusika tuleb ka kahtlaselt tut­ John Coltrane’i kvarteti legendaarse trummari Elvin Jonesiga tav ette. Kas pianist on Cedar Walton? ning avaldas arvamust jazzi hetkeseisu kohta. Alustasime I. H: Tõepoolest mängite teie sellel plaa- dil. Klaveril on Kenny Barron. aga hoopis Thelonious Monki kuulamisega, kel oli jazzises- Bunky Green mängib siin ka. See siooni toimumise päeval, 10. oktoobril sünniaastapäev. paistab olevat Elvin Jonesi album. Ma pole seda plaati juba paarkümmend Thelonious Monk, tamist: Tundub olevat Monk, koos aastat kuulanud. “Bright Charlie Rouse’iga. Monk kuulub loo­ Pärast: Ma kirjutasin ka ühe loo sellele Mississippi”. mulikult klassikasse. Ta ei ole tehnilises albumile, aga kuuldud lugu on albumi (Plaadilt “Monk’s mõttes kõige sädelevam pianist, aga te­ produtsendi Ed Blandi looming. Dream”, 1963) ma ideed olid väga põnevad. Ja ta tea­ Lindistasime selle Vanguard Studios Enne pala avalikus- dis, mida jazz endast kujutab. New Yorgis, kus ma palju salvestasin.

40 11/2014 See sai peaaegu mu teiseks koduks. klaverit natuke nagu löökpilli, siis Keith neidsamu käike. On see salvestus ka­ I. H: Kuidas te Elvin Jonesiga mängima Jarretti jaoks on esmatähtis just meloo­ heksakümnendatest? (Tegelikult boot­ hakkasite? dia. Muidugi on ta tuntud just selle leg-album, mis salvestatud 1990. aastal Elvin Jones ei saanud kasutada oma poolest, et ta on palju standardeid män­ tuuril “Parallel Realities” - I. H.) bändis klaverimängijat, kuna paljudes ginud. Iseenesest meenutavad selle loo Metheny on kahtlemata suur kitar­ klubides polnud korralikke klavereid. teema ja akordijärgnevus paljusid stan­ rist, aga kas just jazzkitarrist... Ma ei Seepärast otsustas ta kitarristi kasuks. dardeid, nagu “There Will Never Be kuule tema mängus bluusi. Ta on liiga Enne mind mängis tema ansamblis Another You”, “Georgia on My Mind” puhas, ta meenutab mulle New Roland Prince. Õigupoolest soovitas jt. Englandi piirkonda Ameerikas. See ei mind Elvinile Amos Kaune, kes oli tol­ ole New Yorgi muusika, Harlemi muu­ lal New Jersey klubi Gulliver’s omanik, Miles Davis, sika. Ta ei ole mu lemmikkitarrist. John inimene, kelle arvamust muusikud usal­ “Human Nature”. McLaughlin meeldib mulle palju roh­ dasid. Elvini naine Keiko helistas mulle (Albumilt “You’re kem. ja küsis, kas ma tahaksin mängida Elvin Under Arrest”, Jonesi ansamblis, mille nimi oli siis Jazz 1985) Joe Pass, “Joy Machine. Minu koostöö temaga kestis Enne: See on Milesi Spring”. (Plaadilt umbes kaks aastat. tõlgendus ühest “Joy Spring”, 1964) Me andsime kontserte umbes kolm­ poploost, kas mitte Cyndi Lauperi kir­ Enne: Lugu on sada päeva aastas. Näiteks Lõuna- jutatud? (Kawasaki peab silmas Lauperi muidugi “Joy Ameerikas külastasime vist tõesti pea­ pophitti “Time After Time”, mis on sa- Spring”, aga kitarris­ aegu kõiki riike. Selle tiheda tuurigraafi­ mal albumil. “Human Nature” on ti ei oska pakkuda­ ku taga oli tegelikult veel miski. Elvin Michael Jacksoni repertuaari kuulunud gi. Äkki Barney Kessel? Tal Farlow ei oli heroiinisõltlane ja seetõttu polnud lugu - I. H.) saa see olla. tema jaoks kuigi tervislik pikemat aega Miles mängib meloodiat, selles mõt­ Pärast: Teda ei olegi ma eriti kuulanud. New Yorgis viibida. Aga minu jaoks tes on ta justkui laulja. Milesil on oma Olen kursis rohkem Grant Greeni, muutus see lõpuks väga väsitavaks ja lii­ sound, nii et mida iganes ta mängib, see Kenny Burrelliga. Valged kitarristid on ga intensiivseks – üks “üheöösuhe” teise töötab igal juhul. mind oluliselt vähem huvitanud. Musta otsa, marsruut lennuk–hotell–kontser­ I. H: Milline Milesi perioodidest teile ja valge muusiku rütmitaju on erinev, dipaik–hotell–lennuk... Olin just abiel­ enim meeldib? kõne on erinev, ka muusikaline kõne. lunud ja pere loonud ning ka pereelule Ma arvan, et seitsmekümnendad. Valged püüavad seda imiteerida, aga see mõjus selline elustiil halvasti. Mulle meeldis album “Jack Johnson”. ei õnnestu päriselt kunagi. Uutel põlvkondadel on tore neid al­ Õigupoolest oligi see viimane tema al­ I. H.: Lõpetuseks, kuhu liigub tänasel bumeid avastada, aga tollal oli see kõi­ bum, mis mulle kuidagi korda läks. päeval jazz? gest üks album. Ja pole ju mõtet teha I. H. : Olete Miles Davisega kunagi koh- Tuleb eristada jazzi ja improvisat­ plaati, kui sul pole välja pakkuda uut tunud või tema kontsertidel käinud? sioonilist muusikat. Improvisatsioo­ omaloomingut. Seepärast pole ka sellel Polnud juhust kohtuda, küll aga vii­ niline muusika muidugi jätkub, leitakse plaadil arranžeeringud standarditest, bisin seitsmekümnendate algul New uusi vahendeid ja meetodeid. Jazz jõu­ vaid tolle aja kohta täiesti uus muusika. Yorgis mõnel tema kontserdil. Huvitava dis minu meelest kulminatsioonini kokkusattumusena oli saksofonist Sam kuuekümnendate lõpul, järgneva paar­ Keith Jarrett, Morrison, kes mängis Miles Davise ikümne aasta jooksul võttis teatepulga “Bop-Be”. (Plaadilt bändis vahetult enne tema kuulsat aas­ üle fusion. “Bop-Be”, 1977) tatepikkuseks veninud loomingulist Jazziga on ajalooliselt kaasnenud Enne: Kindlasti pausi, ka minu ansamblis. Ta oli siis ka­ väga konkreetne kultuuriline taustsüs­ Keith Jarrett. “Bop- hekümnendates aastates ja lõpetas oma teem. Ajad on muutunud, jazziklubis Be”. Seda lugu tut­ muusikukarjääri väga järsult, hakates ei saa nüüd enam isegi sigaretti suitse­ vustas mulle Brian hoopis tennisetreeneriks. tada. Selline keskkond on jazzi jaoks Melvin, kui töötasime uue projekti kal­ liiga tsiviliseeritud. Mul on tunne, et lal. (Art of Trio koos Toivo Undi ja Pat Metheny, “9 tavaliste inimeste elustiili ja jazzi vahel Brian Melviniga, esitati Keith Jarretti Over Reggae”. on mingi distants või isegi ühildama­ loomingut - I. H.) (Plaadilt “Flower tus. Küll aga peab ütlema, et inimesed Pärast: Ma ei tunne Keith Jarrettit isik­ Hour”, 1992) hindavad elusat muusikat tänapäeval likult, aga tema fraseerimine on väga Enne: Kohutavalt rohkem kui üheksakümnendatel, seo­ äratuntav ja teistest selgelt eristuv. Tal ülearranžeeritud ses raskustega, millesse plaaditööstus on suurepärane tehnika. Olen teda ikka minu maitse jaoks. on sattunud. Aga kui ma ise mängin, kõrvutanud Herbie Hancocki ja Chick Niimoodi võivad paljud kitarristid siis ma nende asjade peale ei mõtle. Coreaga ning öelnud, muidugi utreeri­ mängida. Ma lihtsalt mängin ja loodan, et see des, et kui Herbie ja Chick kasutavad Pärast: Metheny mängib igas loos ikka meeldib kellelegi.

11/2014 41 

20.-28. november 2014

21.-23. novembril kell 10 I voor EMTA kammersaalis 24.-25. novembril kell 10 II voor EMTA kammersaalis 27. ja 28. novembril kell 19 Finaalid Estonia kontserdisaalis Kaastegev ERSO, dirigent Mihhail Gerts

Piletid müügil Piletilevis ja Eesti Kontserdi kassas. II vooru päevapiletid ja passid EMTAs. 42 11/2014