TÄNASES LEHENUMBRIS: Lumetõrje valla teedel – lk 2 Rinaldo Nurmelt mälestusteraamat – lk 2 Muljeid Põhja-Iirimaalt – lk 2 Ene Kaldamaa – juubilar – lk 3 Neeruti Seltsi veerg – lk 3 Külla tuleb peapiiskop – lk 4 Õnnitlused. Sport. Teated. Reklaam – lk 4 Nr. 10 (160) 24. november 2006 XIV aastakäik Tolmusest värkstoast valgusküllastesse VALLAVOLIKOGUS ARUTATI JA OTSUSTATI 25. oktoobri 2006 istung töötubadesse 1. Volikogu arutas maadele sihtotstarbe määramist ja võttis neis küsimu- Kadrina Keskkooli põhikooli sis vastu vastavad otsused. poistel tuli aastaid oma mehelikke 2. Volikogu võttis vastu otsuse, millega anti vallavalitsusele luba Vihu- töövõtteid ja harjumusi omandada la vallas Vainupea külas asuvate Kadrina vallale kuuluvate hoonete tagasihoidlikus värkstoas, kus tolm ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa munitsipaliseerimise järgselt kõditas ninasõõrmeid ja kruupingid asuda läbirääkimistesse Vihula vallas Vainupea külas naabruses asuva logisema kippusid. Et tööõpetus Pihlapuu katastriüksuse omaniku Otto Ameriga lepingu sõlmimiseks siiski päriselt haamrivarre soojen- maatükkide vahetamiseks Kadrina vallale kuuluvatele hoonetele ja ra- damiseks ei kujunenud, selles on jatistele juurdepääsu tagamise eesmärgil. suuri teeneid staažikal tööõpetuse 3. Volikogu kinnitas eraomanikega lepingute alusel avalikuks kasutami- õpetajal Karl Meosel (fotol koos seks määratud teelõikude nimekirja. Teehoiu eest vastutavaks isikuks Marko Annusega 7c klassist). nimetati abivallavanem Jaan Stern. Vastavalt volikogu otsusele sõlmib Käesolev õppeaasta tõi olulise vallavalitsus erateelõikude avaliku kasutamise lepingud. pöörde tööõpetuse oludesse, mis oli 4. Seoses Mati Käbini surmaga, kinnitas volikogu vallavalitsuse liikmeks rõõmuks nii õpilastele kui õpetaja- Vello Saksa. tele. Koolimaja keldrikorrus, kus 5. Vallavolikogu andis vallavalitsusele loa riigihanke Kadrina valla õpi- kunagistel aegadel isegi kooli söök- lasliinide teenindamine tähtajaga 01. jaanuar 2007 kuni 06. juuni 2011 la oli asunud ning paiknenud au- toõpetuse klassid, on nüüd täielikult korraldamiseks. renoveeritud valgusküllasteks, tol- 6. Kinnitati Kadrina valla investeeringute objektid ja kulude suurused muvabadeks ja rõõmsavärvilisteks 2007. aasta eelarves, kokku summas 10 484 335 krooni. klassiruumideks-töötubadeks. Li- osalusel demonstreerib õpetaja aja- eelarvelist raha,” teatab Streimann. saks nendele ruumidele on ehitatud kohast ventilatsioonisüsteemi efek- Ehitusnõunik näikse rahul olevat Kirjanik kõneleb teismelistega ka olmeruumid, õpetaja töökabinet, tiivsust. Tegemist on nagu suure ja uute ruumide valgustuse ja ventilat- Luuletaja ja prosaist Aidi Vallik (35) (pildil all) kohtus üleriigiliste raamatuko- panipaigad jne. Poiste tööõpetuse jõulise tolmuimejaga, mis iga kübe- siooniga. gupäevade raames Kadrina Keskkooli õpilastega. Samal päeval toimus tund ei ole matemaatikatund. On kese läbipaistvasse kilekotti kogub. „Aga eks üht-teist on vaja veel Rakvere teatris tema Anni-jutu põhjal lavastatud näidendi “Kuidas elad?… vaja vastavalt tunni teemale mater- Käivitamise järel lööb ruum valju teha, ja selleks kulub ka raha ja abi,” Ann!?” esietendus… Aidi Vallikust on lühikese ajaga saanud kultuskirjanik jal töökohale tuua, tööriistu terita- müra täis. lisab ta napisõnaliselt. noorte hulgas – nii väidavad mitmed kriitikud, aga ka arvukad lugejad. Tema da, saagida, hööveldada, nikerdada „Ega ülakorrusel tööd ei sega?” Vallakodanikel edaspidi võimalus raamatute tiraažid on tavatult suured. Kes on Aidi Vallik, milline on tema pisidetaile, nühkida liivapaberiga, pärin. ruume ja masinaid kasutada senine looming? puurida ja treida…Sellises tunnis Selgub, et laevahele on pandud Mida arvab kooli direktor Arvo Luuleraamatud: “Ärge pange ja üheselt mõistetavat. Kirjaniku asi igav juba ei hakka. müra summutav materjal. Pani keldrikorruse uutest tööõpetu- tähele” (1990), “Videvikus lepat- on see tarkus viia lasteni nendele Tunni teemaks: lusikas Edasi tuleb metallitöö ruum se ruumidest? riinulend” (1996), “Mina ja Kät- mõistetavas vormis ja sisus. Ja olla Tol päeval oli puutööklassis kuue lukksepa töölauaga, igaühe „Mõte korralikest poiste tööõpe- he Kollwitz” (2000), “Ristsõna” samas ka lastega vestleja, vaidleja kõigil 7c klassi poistel käsil ühine küljes kruustangid. Nagu selgub, tuse ruumidest on siinmail pika aja- töö – puuklotsist ehk toorikust tuli oleks juurde vaja muretseda küm- looga. Oma viisteist aastat on seda (2001). Nendest 3 esimest ilmusid ja vajadusel ka allaandja. välja töödelda puulusikas. Selline me töökohta. Koolis kuuldavasti on mõlgutatud. Algul oli plaan ehitada varjunime Ats all. Alustanud kunagi punkluule- tavaline, nagu meie kodudeski veel lootus kohalike ettevõtjate abile. Pargi tänava äärde töö- ja tehnoloo- Proosateosed: “Kuidas elad, tajana on Aidi Vallik läbi teinud leidub, mis kuuldavasti pidid pe- Keevitusklassis on üht-teist ko- gia keskus, kuhu oleks mahtunud Ann?” (2001, I koht noorsoojutus- mitmed muutused ka omaenese elu- renaiste juures veel vägagi hinnas hal, kuid seadistamine veel pooleli. nii poiste tööõpetuse ruumid kui tuste võistlusel), “Mis teha, Ann?” laadis. Nagu ta on korduvalt mai- olema. Sama seis on veel ka värvimisruu- ka autoõpetusega seonduv tege- (2002). “Koletise lugu” ( 2005), ninud, meeldis koolitöö talle väga, Õpetaja Karl Meos on tahvlile mis. Edasi tuleb suurem ruum puu- vus. Koppki löödi juba maasse ... “Narkohollo” (2006) Mõlemad hea oli ka läbisaamine õpilastega. joonistanud lusika eskiisi ehk välise töömasinatega. Loomulikult vaja- Aga seisma jäi, polnud võimalusi Anni-raamatud on tõlgitud läti, Kuid nagu mitmed teisedki, on ka kuju. Seitsmendikele on töö lõpp- takse veel paksusmasinat, lintsaage ehitamiseks, ja kas olekski ära tasu- leedu, soome ja rootsi keelde. Aidi Vallik öelnud, et koolielu tee- eesmärk ehk valmis lusikas ilma jm. masinaid. nud?..” võtab Arvo Pani kokku ku- Aidi Vallik on lõpetanud Tartu vad tihti talumatuks ametniku tüüpi selletagi silme ees. Nüüd käib üks Vanast tööõpetuse klassist toodi nagise tühjajooksnud asjaajamise. ülikooli eesti keele ja kirjanduse (halvas mõttes) koolijuhid ja igasu- vaikne nohin ja peitliga õõne uuris- kaasa kõik väärtuslikum – masinad „Tulevikus on plaanis anda neid erialal ning töötanud 8 aastat õpe- gused koolivõõrad kontrollid, keda tamine. Õpetaja jälgib eemalt, kui- ja materjalid, ka tööriistad. uusi ruume ja masinaid kasutada tajana Haapsalus, oma praeguses ei huvita laps ega tema reaalsed das keegi oma taipu ja jõuvarusid „Kes tahab edaspidi Aru Grupi ka vallarahvale oma olmeasjade kodulinnas. oskused eluga toimetulekuks, vaid rakendab ega eksi ohutustehnika sarnases ettevõttes tööd teha, eks remondiks või valmistamiseks. Sel- mingid hetkelised protsendinum- Huviorbiidis on teismelised reeglite vastu. Aeg-ajalt astub ta need poisid saavad meil ka esimese leks peab seadmete parki laiendama, brid, direktiivid ja ähmane ideoloo- mõne poisi juurde, võtab ise peit- tööproovi ära teha, oma kätt har- aga esmajoones on see ikkagi õppe- Aidi Valliku proosateosed on gia. Kuid kirjandus kui elu kont- li ja näitab töövõtte ette. Teised ei jutada,” lisab Karl Meos. töö vajadusteks. Kui lubada inimesi fantaasialennulised lood teismeliste sentraat on sellest kõigest vaba. Just lase seda oma pilgust mööda, sest Uues tööõpetuse kompleksis sinna tööle, peab kooli poolt olema noorte äraarvamatutest seiklustest ja see hingeline hõivamatus ja ausus eesmärk on ju ikka korralik lusikas puudub veel vaid sepikoda, kui tra- meister-juhendaja, kes annab nõu ja käitumisest nii loomulikus keskkon- on aidanud kirjanikul rajada tee las- valmis saada. ditsiooniline oskustöö paik. Muu on jälgib seadmete kasutamist. Millal nas kui ka nn tehisoludes. Lõbusa teni. Kohtumisel Kadrina noortega Kaheksa tuliuue kruupingiga olemas, või siis lähemas tulevikus see kõik teoks saab? Arvan, et kahe- puutööklass on valge ja ruumikas. saab komplekteeritud. kolme lähema aasta jooksul,” aval- kõrvale mahub ka traagilist, mida oli Vallik avameelne ja otsekohene. Ventilatsioonisüsteem hoolitseb Maksis palju, ja nõuab veelgi dab direktor esmapilgul väga rah- tänapäeva noor kogeb varasematest See virgutas ka lapsi järele uurima, õhupuhtuse eest…. väljaminekuid vasõbraliku seisukoha. Tööoskuste- põlvedest erinevalt ja ealiselt tund- mida see kirjanikutöö (st looming) Puudub veel vaid sepikoda Vallavalitsuse ehitusnõunik Jaak ga nokitsejaid on nii paneelmajades uvalt varem. Kirjaniku lood on tem- endast kujutab, kust leida tüüpe oma Järgmises ruumis ehk klassis Streimann uurib kaustu ja teatab, et kui ka eramajades, pisikohendamist pokas ülesehituses, lugeja kistakse teostesse, kuidas autor ise kõigesse on puidutreipingid. Praegu on neid kokku oli rekonstrueeritavat ala 487 tuleb kõikjal ette. Eks tulevik näita, otsekohe kaasa sündmuste keeri- suhtub jpm. Samas oli ka kirjanik kolm. m². Raha kulus nii keldriruumide kuidas selline avatud uste plaan end sesse. Seetõttu mõjuvad need meie ise lahe jutustama oma seiklusroh- „Vaja oleks ühte veel juurde, aga renoveerimisele kui ka osa seadme- õigustama hakkab. netiajastu tohuvabohus kui kinnitus kest elust. nad ju maksavad hirmsasti,” poetab te muretsemise peale. Enn MÄLGAND sellele, et elus ei ole midagi lihtsat Enn MÄLGAND Karl Meos jutu vahele. Poiste kaas- „Kulutasime 2,1 miljonit krooni

Eesti Ema monument – kas toetame? selle püstitamine läheb maksma 1,5 Juba mõnda aega tegutseb Võrumaal töörühm, kes tegeleb monumendi püsti- miljonit krooni. Tänaseks on arvetele tamisega Eesti Emale Võru linna. Korraldajate sooviks on, et sellest kujuneks ülerii- laekunud nii USA-st, Kanadast, teistest giline mälestussammas Eesti Emale, mille rajamisest võtaks jõudumööda osa kogu riikidest ning üle Eesti kokku üle 320 meie rahvas. Senise asjaajamise järgi on rajamistöö Eesti Memento Liidu üks ette- 000 krooni. võtmisi. Monumendi idee algatajaks peab ennast Võrumaa mees Hans Sissas, kes Rõuge valda on meie hõimurahva on ka monumendi rajamise projektijuht. Üle kogu Eesti liiguvad kirjad, milles palutak- asukohast Udmurdist kohale toodud se seda suurejoonelist ettevõtmist toetada. monumendi jaoks graniitkivi suurusega Oktoobris sai Kadrina vallavalitsus mis mujal kadumas. Eeskujuks olgu 3,6x1,4x1,4, mille maksumus on 76,5 kirja töögrupi liikmelt, Rõuge vallava- meile 1926. a. rahva annetuste eest püs- tuhat krooni. nemalt, Võrumaa Omavalitsusliidu esi- titatud Lauluisa Kreutzwaldi kuju Võru Tänaseks on üksikannetajate arv mees Kalvi Kõvalt. linnapargis,” kirjutatakse võrulaste pöör- juba ligi 900 inimest. Kõigi annetajate Kirjas on nimetatud põhjusi, miks dumises Eesti avalikkuse poole. nimed jäädvustatakse auraamatusse, Eesti Ema väärib monumenti. Võrumaa Ühendus Memento on mis jääb igaveseks ajaks hoiule Võru- “Eesti ema väärib ausammast! Ar- avanud annetuste kogumiseks arve maa Muuseumi. vame, et eriti just praeguses ajas inimes- Ühispangas 10220035996014 ja Han- Kas eesti rahvas on nii ühtne, et te endi annetustest kerkinud ausammas sapangas 221025673851 märksõnaga: saab endale mälestusmärgi, mille kohta Emale oleks tasakaalustavaks ja sõprust Monument Eesti Ema. Annetused on võib igaüks meist öelda: “Olen selles kinnitavaks sümboliks. Arvame, et Võru teenustasuta. osanik.” on niisugusele väärikale monumendile Monumendi konkursil võidutööd ei Info: projektijuht Hans Sissas, tel sobiv koht. Väikelinlik rahulik elulaad olnud. Monumendi loovad tellimustöö- 78 64 641, 56 693 730, Rõuge valla- on säilitanud veel mõnedki väärtused, na skulptorid Ilme ja Riho Kuld, ning valitsus, tel 78 59 369. 2 24. november 2006 Lumetõrjetööde korraldamine Kadrina valla kohalikel teedel ja tänavatel Ka tõsises raamatus on kohta elumahladele Piirkonnad Töö teostaja Kontaktisik Rinaldo Nurm “Sõjateest laskurkorpuses ja teisi mälestusi.” Meenutusi Nr 1. Kadrina aleviku tänavad, parklad, Kadapiku küla teed nr 00048; 00198 ja 00198-00202 OÜ KADRINA KOMMUNAAL Jaan Piirisalu aastatest 1920 – 1987. Tallinn, 2006, kirjastus GRENADER, 207 lk Hulja kalmistu esine. Libeduse tõrjet tehakse alevikus vastavalt vajadusele. tel 322 0166; 508 3683 Iga mälestusteraamat on üldjuhul seotud kindla maakoha ja selle inimestega. Niipea, kui mängu Nr 2. Hulja aleviku tänavad, Härjadi ja Tirbiku külade kohalikud teed*. OÜ MEGONAR Ahto Laanemägi tulevad pöördelised ajaloosündmused, kaob ka kindla maakoha ja sealsete inimeste osatähtsus.Sõja- Libeduse tõrjet tehakse Hulja alevikus vastavalt vajadusele. tel 525 9463 keerises ja võimuvahetuses muutub tavainimene pisikeseks kruvikeseks, keda pillutab saatuse tuul. Nr 3 Leikude, Mäo ja Undla külade kohalikud teed*. AS Ruixi Mõis tel 505 2765 Väigo Pihlak naasiumi 1940. aastal. Saame teada, et Ri- Nr 4 Põima, Ridaküla ja Tokolopi külade kohalikud teed*. OÜ TAKOM VM tel 322 0028 Väino Müntser naldo oli koolipõlves lahtise peaga poiss. Nr 5 Hõbeda, Lante ja Kihlevere külade kohalikud teed*. FIE Andres Nukk tel 508 9634 Andres Nukk Teatri- ja muusikahuvidega perekond ei Nr 6. Ama küla kohalikud teed*. FIE Maido Laaniste tel 511 7985 Maido Laaniste jätnud vahele ühtki külalisteatrite sõna- Nr 7. Kallukse, Vaiatu ja Vohnja külade kohalikud teed*. AS Ruixi Mõis tel 505 2765 Väigo Pihlak või muusikalavastust, ikka oldi kohal Nr 8. Kõrveküla, Ohepalu ja Voorse külade kohalikud teed*. FIE Heiki Tinno tel 506 1948 Heiki Tinno täies koosseisus (ema-isa, õde-venda). Nr 9. Läsna ja Mõndavere ning Tapa-Loobu maanteest L Moor Trans OÜ tel 529 0258 Leho Moor Rindemeenutusi ei ole mõtet siinkohal läänepool Arbavere ja Loobu külade kohalikud teed*. ümber jutustada. Rinaldo Nurmel tuli Nr 10. Rõmeda ja Viitna ning Tapa-Loobu maanteest idapool AS Ruixi Mõis tel 505 2765 Väigo Pihlak teha nii staabitööd, kuid võtta osa ka la- Arbavere ja Loobu külade kohalikud teed*. hingutest. Eriti on talle meelde sööbinud Nr 11. Kiku, Pariisi, Salda ja Udriku külade kohalikud teed*. OÜ Block Peat tel 566 44483 Renee Traus Nr 12. Jõepere, Jõetaguse, Neeruti ja Võduvere külade teed. OÜ RENDIPARK Eero Raudla verised, suurte inimkaotustega lahingud Nr 13. Kiku, Pariisi ja Salda külade kohalikud teed. FIE Tõnuri talu tel 566 44483 Renee Traus Velikije-Lukis. Raamatus hakkas silma ka üks tragi- * valla omandis olevad kohalikud maanteed Selle vana tõe teeb meile veel kord • Nõue! Lumetõrjetööde I järjekorra so kohalike maanteede ulatuses tuleb teede läbitavus tagada jooksvalt tööpäeva jooksul ja selgeks kadrinlase Rinaldo Nurme (fotol koomiline lugu “saksa nimega eesti kirja- hilisõhtuse ning öise lumesaju või tuisu korral hiljemalt kella 7.00 hommikul. ülal) äsjailmunud raamat “Sõjateest las- nikust, kes kirjutas vene keeles”…Loo- • Vallavalitsuse fi nantseerimisel tehakse lumetõrjetöid ainult tööde teostajatega sõlmitud töövõtulepingute ulatuses. Lepingutega kurkorpuses ja teisi mälestusi.” mulikult oli see Hans Leberecht, keda tol saab tutvuda Vallavalitsuses tööde korraldaja juures. Praegu 87. eluaastat astuv Rinaldo ajal tunti väeosas rohkem kunstnikuna, • Vallavalitsuse ja tööde teostajate vahel sõlmitud töövõtulepingutes on täpsustatud erateedel tehtav lumetõrje. Erakorralisel Nurm on sünnilt virulane, suur osa tema kes riiklikeks tähtpäevadeks maalis Stali- lumetõrje vajadusel erateelt, lepitakse selles osapoolte vahel jooksvalt kokku. elustki on olnud seotud Virumaaga, seal- ni ja teiste NSVL riigijuhtide portreesid. • Lumetõrjetööde vajadust ja sagedust jälgivad vastavalt töövõtulepingutele tööde teostajad. hulgas Kadrinaga. Samas on olud ja elujärg Värvika pildi annab autor ka ootama- • Kadrina Vallavalitsuse, telefon 322 5600, poolt korraldab töid abivallavanem Jaan Stern telefon 529 4957, tema äraolekul teinud temast rändaja, kel tulnud olla “elu tust kohtumisest pataljoni staabis kindral vallavanem Aivar Lankei telefon 523 2324. ja surma piiril”, tunda võõrvõimude vägi- Lembit Pärnaga. Ent see pole raamatus valda ja vaenulikkust, otsida sõjajärgses mingi üksikjuhtum, – autoril on olnud Ja mõte sai teoks! eest nendele meie kõigi suurim tänu! Eestis töökohta ja olla ka jumalasõna jut- silma ja ergast mälu, et meenutada olnut Oma naljalugudega naerutas rahvast lustajaks meie kogudustes. Jutustus elust kõige “naturaalsemal” kujul. Ühelt endiste kolhoosnike ja sovhoositööliste kokkutulekult ja aitas peomeeleolu luua Viru Memme on kirja pandud heas sõnaseades, tundub Omamoodi epopöa moodustab raa- Omavahel olime sageli rääkinud, et oli usaldatud meestele. Tõsi küll, oli veel tiitliga pärjatud Zinaida Kütt. Pillimees- ka, et maha kirjutatud otse n-ö natuurist, matus sõjajärgse elu kirjeldamine, – vähe peaks tegema kokkutuleku… Aga see asi üks meeshing – kolhoosi partorg, aga te tublidusest ja hasardist andis tunnis- ilma teiste vahenduseta. Siinjuures toetub sellest, autoril endal on tulnud olla kõi- ei tahtnud edeneda. Pärast jaanipäeva tema oli mõistlik mees, kes ajas rahuli- tust see, et tantsupõrand polnud hetkeks- ta tihtipeale oma heale mälule. Allakirjuta- kvõimalikes rollides, suhelda väga kirju sündis kindel otsus – tuleme kokku, ja kult oma asja, töötegemist ta ei seganud ki inimtühi. Endast üle poole sajandi nuga vesteldes kurtis ta küll, et sündmused seltskonnaga, olla uurimisalune ja tulla seda põllumeeste püha – lõikuspüha ning vaevalt tema häält sealt naiste nooremate meeste keskel keerutas tulise ja inimeste näodki on alles meeles, kuid lõpuks kõigest tervena välja. laupäeval. Kohe leidus kaasalööjaid, juttude seast kuuldagi oleks olnud. lustiga valssi veteran August Koppel. nimed kipuvad ära ununema. Arvatavasti leiab värske teos lugejate abistajaid heade nõuannetega. Nii sai- Kolhoosi esimesest juhtkonnast olid Ja nagu sellistel puhkudel ikka, kui Raamatu kokkuseadmisel leidis ta hulgas sooja vastuvõtu. gi teoks kunagise “Sõpruse” kolhoosi, kohal pearaamatupidaja, peamehaanik, ammused töökaaslased ja sõbrad kokku vigu ja poolikuid tõdesid ka sõjaarhiivis Enn MÄLGAND pärast liitumist Nõmmküla sovhoosi peazootehnik ja partorg. Puudusid ma- saavad, meenutati kunagisi ühiseid ette- olevatest dokumentidest. Kuigi raamat sai Fotol all: ilmunud teose esikaas Sõpruse osakonna ning viimase nimega nalateele läinud esimees ja kaugemale võtmisi, ekskursioone, teatrikülastusi, trükitud sel sügisel, on autor teinud märk- Nõmmküla kolhoosi Sõpruse osakonna elama asunud peaagronoom. Peo avas ja tähtpäevade tähistusi või meenus mõni meid ja tekstigi kirjutanud juba aastaküm- rahva koosolek. pidas kõne viimane partorg. Ta meenutas naljakas juhtum argipäevast. Halbade neid tagasi. Küllap selline pikaldane Kokkutuleku korraldajatel oli tege- ajalugu, algusaastate raskusi ja ka helge- aegade ja raske elu üle ei olnud kellel- süvenemine ja detailide meenutamine on raamatule kasuks tulnud, – see on kergesti misi kuhjaga, üheks mahukamaks oli maid päevi. Kiidusõnade ja roosiõitega gi mahti viriseda Hoogne ja lõbus pidu loetav, samas ka faktitihe ja eluline. inimestega kontakti saamine, sest paljud tänati nüüdseks 80. aasta künnise üle- kestis terve pika päeva, lisa tuli näpista- Raamatus on neli osa, mille pealkirjad olid ju elukohta vahetanud. Kui esialgu tanud töötajaid-veterane. Ja päris pidu da õhtustki. räägivad ise enda eest. Nii on raimondval- arvestati umbes 50 osavõtjaga, siis kok- võis alata… Kokkutuleku korraldajate tänusõnad grelikult kõlav “Hallis sõdurisinelis” pü- kutuleku päeval oli kohale saabunud üle Istuti kaunilt kujundatud rikkalikku kuuluvad kõigile, kes sõna või teoga ai- hendatud sõjateele Eesti laskurkorpuses, 70 inimese, mis oli kõigile suureks ülla- kohvilauda. Väga meeldiva üllatuse kok- tasid kaasa meie kokkutuleku õnnestu- kuhu autor sattus 1941. aasta suvel, et sel- tuseks. kutulnuile tegid kohalikud ettevõtjad, misele. Oli tore pidu! lega ära hoida perekonna küüditamist. Oli Omaaegne “Sõpruse” kolhoos asu- kes pakkusid imeodavalt väga maitsvat Helvi TAMM, ju tema isa keskmiselt jõukas majaomanik tati naistevalitsusega, vaid tehnika pool barbeque′d (grillpraad – toim.). Selle üks kokkutulnutest ja fotograaf Jõhvis. Erilise “läbivalgusta- tuse” osaliseks saavadki raamatus Jõhvi ja SIPSIK tähistas Isadepäeva vahva spordipeoga Narva kant. Narvas lõpetas Rinaldo güm- Ka sellel aastal korraldasime isade- Viie aastased lapsed pidid tegema sekiire rühm. Kuid ega sellega veel kõik kannab pealkirja: “Eestlased tahavad päeva Kadrina spordihoones. Kogu saal käru. Kiirustades kippusid kärud küll lõppenud. Vaja oli välja selgitada kõige Lühisõnumeid süüa kodumaist sealiha.” Kirjutises on oli täis sportlikult meelestatud mudilasi aegajalt laiali lagunema, kuid ega sellest osavam isa. Selleks valiti igast rühmast • Hingedepäeval, 2. nov. sündis juttu peamiselt seakasvatusest, selle teh- ja nende vanemaid. Kaasa elama olid lastud end heidutada, uuesti asend sisse üks isa kes hakkas sooritama korvpalli Rakveres uus muusikakollektiiv – Viru- noloogiast ning liha turustamisest. Samas tulnud ka õed-vennad. Eriti vahva oli ja võistlus jätkus. Isad läbisid sama va- vabaviskeid. Kõige osavama isa tiit- maa Kammerorkester. Mõtte autoriks ja annab artikkel ka üldise pildi meie oludest dirigendiks oli Rakvere muusikakooli ja tootmisprobleemidest maal. Kirjutisele see, et kohal oli palju isasid. hemaa palli korvist-korvi tõstes. li pälvis Triinu isa Tõnu Rummo Lotte direktor Toivo Peäske. Orkestri kontsert- on lisatud fotod sigalakompleksist. Üllatusena saabus meie spordipeole Kuueaastased põnnid ja nende va- rühmast. meistriks on noor viiuldaja, Kadrinast • Jänedal sai teoks Lääne-Virumaa siilike. Siili juhtimisel võimeldi end soo- nemad said näidata, kui kiiresti nad Kogu ürituse võttis kokku lõbus pärit Mary-Ann Eessaar. Koosseisu moo- arengukonverents, mis kandis üldnime- jaks ning pidu võiski alata. Kõigepealt suudavad reageerida ja joosta. Neil olid ühistants. Lõpetuseks autasustas siilike dustavad noored, keda vajadusel abista- tust Tulevik algab täna. Osavõtjateks oli lastelt isadele väike eeskava, millele jooksud erinevatest lähteasenditest. Kui võitjaid ja kõik said suud ka magusaks. vad soolopartiide mängimisel kogenumad olid kutsutud linnade-valdade esindajad, järgnesid rühmade vahelised võistlused. kogu see mass liikvele pääses oli tunne, Siinkohal tahaks tänada kõiki osale- muusikud. Esimesel kontserdil olid kavas laiema üldsuse tegelased, kultuurijuhid, Alustasid nelja aastased mudilased et saalis oleks justkui sajad hobused, kes jaid, kes selle toreda peo õnnestumisele nii Eesti heliloojad (Eller, Pärt) kui ka vä- seltside ja asutuste esindajad jpt. ja nende vanemad. Lapsed pidid vahe- kapjade plaginal ringi kappavad. kaasa aitasid. lisautorid. Samas tegutseb meil 1997. a. Lektoriteks olid maavanem Urmas maa läbima hüppepallidel, kuid nende Nüüd valisid kõik rühmad end esin- Uute kohtumisteni! veel ka Virumaa Noorteorkester, esitades Tamm, majandus- ja kommunikatsiooni- vanemad palli enda ees peaga lükates. dama ühe isa koos lapsega ja algas sa- Anneli RAUDVEE, nii klassikalist kui ka pärimusmuusikat. ministeeriumi nõunik Heido Vitsur, • Soome maaelu kajastavas ajalehes Hardo Pajula Ühispangast, Tartu ülikoo- See tekitas palju elevust, sest pall tahtis bamäng. Omadele elati hoogsalt kaasa ja Pätu rühma õpetaja “Suomalainen Maaseutu” ilmus lehekülg, li rektor Jaak Aaviksoo, Eesti Maaülikooli ikka eest jooksu panna. lõpuks selguski võitja, kelleks oli Päike- mis tervenisti on pühendatud Kadrina rektor Alar Karis, näitleja ja lavastaja ettevõtja ja ärimehe Andres Nuka põl- Toomas Suuman jt. luharimisele ja seakasvatusele. Artikkel Comeniusega Põhja-Iirimaal se passid ja need võtsime ka Belfasti Iirimaa on imeline ja eriskummaline maa, kuhu igatsed alati tagasi minna. Mõnikord jääbki sõit ainult soo- kaasa, et näidata neid partnerkoolide muude tähtsate sündmuste puhul. Kuna laps teistega samaväärselt õppida. Väga viks, kuid vahel õnnestub seda kaunist maad uuesti külastada. Reisivõimalusi tuleb ise otsida ja Kadrina õpilastele. Tore oli näha, et kõik lapsed tegemist on alles projekti algusega, siis hästi toimib kooli abiõpetajate süsteem Kunstidekooli õpetajatel on see korda läinud – nimelt õppetööarendusliku projekti Comenius kaudu. olid vaeva näinud ja rõõmuga ülesande usun, et häid mõtteid üha lisandub kõigi (seda küll teisiti, kui meie koolis). Seits- Ees ootas meid Comeniuse projekti- stardiluba, läbides kõigepealt riikliku täitnud. Järgmiste tegevustega haarame partnerite, õpilaste, pedagoogide ja ka me erivajadusega lapse jaoks oli koolis koosolek Belfastis ja kohtumine projek- Eesti Socratese büroo ning seejärel Eu- kindlasti ka tantsurühmad ja teised kol- lastevanemate poolt. kolm abiõpetajat ja lisaks klassijuhata- ti koordinaatorkooli õpetajate ning uute roopa Socrates/Comenius büroo sõela. lektiivid. Kogu projekt on üles ehitatud Kuidas möödus esimene projekti- ja. Tänu abiõpetajale sai klassijuhataja sõpradega Itaaliast, Ascoli Picenost. Kui augustis meile teatati, et võime lihtsamatelt tegevustelt keerukamatele koosolek Belfastis 6.–10. oktoobrini? vahetunnis lõõgastuda ja puhata. Kell Meie väikese reisiseltskonna moodus- alustada, oli rõõm suur! (ikka lootuses, et tegevust jätkub kol- Kuna mina olin seal teist korda, vahen- kolm on koolipäev lõppenud. Tore on tasid Kadrina Kunstidekooli ringijuht Esimeseks tegevuseks oli oma koo- meks aastaks, aga igal aastal tuleb sel- dan enda muljete kõrval ka tantsuõpeta- vaadata, kuidas vanemad oma lastele Ingrid Pärnamäe, direktor Eve Vunk lis ja keskkoolis (kohapealse partnerina) leks kõigepealt rahvusvaheliselt koos- ja Ingrid Pärnamäe ja III a klassi juha- järele tulevad ja õpilased õhinal oma ja Kadrina Keskkooli algklassiõpetaja leida inimesed, keda huvitab projektiga kõlastusringilt heakskiit saada). taja Mare Küti ühiseid muljeid. päevamuljeid jagavad. Kadedaks tegi Mare Kütt ning kolm õpetajat Vesiroosi tegelemine ja kes saavad seda õppetööd Esimese aasta tegevused on Kõigepealt: reis toimus kooli algu- interaktiivne tahvel SMART BOARD lasteaiast Tallinnast. rikastades kõige paremini teha; lisaks Comeniuse passi, kakskeelse piltsõ- ses, küllaltki väikese etteteatamisega, – unustatud on kriit ja tahvlite pesemi- Eesmärgiks oli leida partnerkoole tuli arvestada õpilaste vanust ja seda, nastiku (eesti-inglise keelne), ringle- oli liiga lühike (kohapeal ollakse pro- ne. Tahvlile saab arvuti abil projitseeri- Euroopast, keda huvitab töö Comeniu- kui palju õpilasi on partneriks valitud vate jutukeste (müütide, legendide) jektikoosoleku raames tavaliselt kolm da kogu ettevalmistatud õppematerjali, se projektiga, leida projektile pealkiri algklassis seotud kunstidekooliga. Sest ja Comeniuse logo valmistamine. päeva), nii ei jõudnud me reisiks ennast lisaks kirjutada, joonistada, vigu paran- (selle me seal ühiselt välja mõtlesimegi projektiga tegelevad õpetajad saavad Osad tööd valmivad individuaalselt väga hästi häälestada. Külastatud Our dada jne. Õpetaja töö on mitmekordselt – “Miles of Smiles”) ja ühised tegut- võimaluse külastada partnerkoole ning (Comeniuse pass) ühistööna koha peal Lady Queen of Peace lasteaed-algkool kergem! Huvitav on näha, millal selline semissuunad. Kokku peab projektis kellele siis reisida ega uusi kogemusi ei (piltsõnastik), osad kõigi partnerite oli ääretult meeldiv. Sealset sõbralikku tehnika meie koolidesse jõuab (kusagil osalema vähemalt kolm haridusasutust meeldiks saada. Nõnda kaasasin esmalt ühistööna (ringlevad jutud); iga koo- ja rahulikku töömeeleolu sai tunnetatud see võib-olla ongi juba kasutusel?). võimalikult erinevastest riikidest: meie projektitööle Kadrina Keskkoolist III a li parim logo leitakse konkursi korras kõigi meeltega. Võib-olla aitas sellele Vestlustes nii iiri kui itaalia õpetaja- leidsime lisaks koolile Põhja-Iirimaalt klassi (klassijuhataja Mare Kütt), sest ja lõpptulemusena moodustub meie kaasa õpilaste koolivorm, mis mõjub tega koorus välja kurb tõsiasi, et õpeta- Belfastist rahvusvahelised koostöö- selle klassi õpilastest üle pooled tege- ühine logo kõigi partnerite parimatest arvatavasti distsiplineerivalt. Tore oli jate tööd hinnatakse kõigis neis riikides partnerid kahe kooli näol Hispaaniast, levad kunstidekooli huviringides oma logodest. Kõik tööd saadetakse ringle- tõdeda, et kooli jaoks on iga laps oluline ühtemoodi – ja seda kahjuks väikese Andaluusiast Huelvast ja Itaaliast As- hobiga ning oma koolist kunstiosakon- ma partnerkoolidesse, moodustatakse – kui ühes klassis oli kuulmispuudega palgaga. Aga noori õpetajaid on Iiri- coli Picenost. Kui partnerid leitud ja na ning solfedžo rühmad (kus õpivad Comeniuse nurgad ja stendid. Ja mui- õpilane, siis ainult tema tarvis olid klas- maal koolides palju ja kui kuuldi seda, projektid kirjutatud, tuli üle poole aasta peaaegu kõik muusikaõpilased). Esime- dugi ei unustata üksteist Euroopa pä- si nurkadesse paigutatud kõlarid ja õpe- kui kõrge on pedagoogide keskmine va- oodata, kas koostööprojektile antakse se tööna valmisid õpilastel Comeniu- eval, riikide sünnipäeval, jõulude ajal ja taja rääkis mikrofoniga – nii sai ka see nus Eestis, oldi hämmastunud. 24. november 2006 3

Kannapööre..., mis leidis aset 36 aastat tagasi on vaieldamatult olnud rahva Neeruti Liitsõna kannapööre iseloomustab selle liigutuse tegija järsku suuna-, sealhulgas ka elumuu- maja kõik oma 76 eksisteeri- tust. Just sellise pöörde tegi oma elus Ene Kaldamaa (pildil). See kannapööre kinnitas Ene misaastat, millest 36 on möö- kanna alates 21. oktoobrist 1970 Kadrina rahvamajja, seega siis kolmekümne kuueks aastaks. dunud õblukese perenaise Ene Seltsi 26. 11. 1946 ilmavalgust näi- Kaldamaa tragi tegutsemise nud tütarlaps sai peagi koduko- ning hoolsa hoolitsemise all. VEERG haks Kadrina. 11 aastat Kadrina Vaatamata päästva koolikella- ■ 2. detsembril viib kul- koolis lõpetas ta 5. lennus. Mu- na kätte jõudvale sünnipäeva- tuurilooline retk (kui ilmataat sikaalne kodu oli kaasa andnud le, mil Enel täitub 60 eluaastat, meid soosib) Kadrina alevikku nii lauluande kui ka lauluharju- jaksab juubilar ikka endistviisi ja kalmistule. Kui aga ilmastik muse. Nääpsuke tagasihoidlik Kadrina kultuurielu korraldada. ei luba väljas olla, siis vaata- tüdruk laulis kooliansamblites Selleks soovib kõik see Kadri- me rahvamajas vanu fotosid ja algkooliklassidest alates. Pärast na rahvas temale tervist, jaksu, vahetame nende üle muljeid. rõõmsat meelt ja leidlikkust, keskkooli lõpetamist laulis Ene Kogunemine rahvamaja juures rahvamaja naisansamblis. Ja kui et kitsikusest, mis organiseeri- kell 12. Kadrina rahvamaja (tollel ajal mistööd materiaalse poole pealt küll kultuurimajaks nimetatu) kimbutab, ikka lahedalt välja vajas 1970. aasta lõpupoole uut tulla! ■ 15. detsembril kell 18 on juhti, kutsuti sellesse ametisse Tiiu UUSKÜLA, kõik seltsi liikmed oodatud tra- seni Flora tsehhis töötanud neiu 11 aastat klassiõde ja põline ditsioonilisele jõulukoosviibi- Ene Õisma, kes pärast abiellu- kadrinlane misele rahvamajas. mist 1972. aastast hakkas kand- ma perekonnanime Kaldamaa. osa võttes. Maja ümbrust on ta Kadrina rahvamaja tõusud oma kätetööga korras pidanud Mida pakub Neeruti Selts 2007. 2007. Rahastamiseks on selts ja mõõnad, rõõmud ja raskus- küll sügislehti riisudes, küll esitanud vastava projekti Sihta- ed on kõik möödunud Kadrina rohkeid hekipõõsaid pügades. aastal loodusesõpradele? sutusele Keskkonnainvesteerin- rahva pilgu all. See on aleviku Oma loomupärases tagasihoid- Neeruti Seltsi üldkoosolek gitusi marsruudil asuvate kultuu- gute Keskus. SA KIK otsusest süda, mille käekäiku ei ole kui- likkuses ei ole ta iial nurisenud. kinnitas 15. septembril 2006 rilis-ajalooliste ja ka praeguste saame teada heal juhul alles dagi võimalik varjata või vaka 1980ndail aastail Kadrinasse ra- arengukava järgmiseks viieks objektide kohta. Seda retke saab märtsis 2007. Vaatamata sellele, all hoida. Seepärast võime kätt jatud laululava tõi Enele juurde aastaks, milles tegevuse põ- iga osaleja soovi korral ühitada kui KIK projekti ka rahastamise südamele pannes nentida, et kul- ka seal korraldatavate etendus- hirõhk on seatud looduse vahen- ka oma tervise heaks tehtava ke- vääriliseks ei pea, alustame ja tuurikolde ellujäämine ja eluspü- te-kontsertide korraldamise töö. damisele. Juba 2 aastat on nii pikõnniga. jätkame, kuni seltsi rahaline seis simine on suures osas Ene Kal- Ja kui keegi võtab nõuks nenti- seltsi liikmed kui ka teised loo- Teise uue tegevusena alustab seda võimaldab. damaa teene. Et meenutada Ene da, et üritusi on rahvamajas ja dushuvilised osalenud iga kuu selts nn avatud õpitubadega Neeruti Selts loodab, et pa- elukäiku viimase 36 aasta joo- laululaval vähevõitu, siis selles esimesel laupäeval nn avatud iga kuu kolmandal pühapäeval kutavate retkedega anname kõi- ksul, peab rääkima vaid rahva- saab süüdistada vaid passiivse- loodusretkel. Selliste retkede rahvamajas algusega kell 12 gile võimaluse teha midagi oma maja elukäigust, sest need kaks võitu (vaesevõitu) publikumi, vastu on huvi püsinud ja 2007. ja kestusega ca 2 tundi. Õpitoa tervise heaks – viibida looduses on otsast lõpuni üheks saanud. mitte korraldajat. Selles osas pa- aastal selts seda tegevust ka jät- teemad seonduvad ikka looduse ja värskes õhus, liikuda, saada Oli aastaid, mil Enel oli abilisi neb asjad paika raha, sest rahva kab, sest käimata paiku leidub ja keskkonnaga, haarates samal positiivseid emotsioone. Avatud – kunstilisi juhte, instruktoreid, (publiku) rahakott ei kata üritus- looduses lõputult. ajal väga laialdast teemaderingi. loodusretkede toimumise aeg metoodikuid – kuid oli ka pal- te kulusid. Uue tegevusena lisanduvad Lektoriteks kutsutakse oma ala – laupäeviti keskpäevasel ajal ju aastaid, mil Ene töötas majas Ene Kaldamaa nooruses nn avatud lühiretked iga kuu spetsialiste. Kuulajateks ooda- ca 4 tundi – on oma sobivust suisa üksi. Ta korraldas ringide- tehtud kannapööre otsekui na- teisel pühapäeval algusega rah- takse piiranguteta kõiki – lastest tõestanud. Lühiretkede ja õpitu- kooride-ansamblite, mida oli ja elutas ta pikkadeks aastateks vamaja juurest kell 12 ja kestu- vanuriteni. bade toimumise aeg – pühapäe- on päris palju, tegevust; ta küttis ametisse, mis ei ole temale kau- sega umbes 2 tundi. Need retked Kõigi kolme tegevuse teemad viti keskpäeval ca 2 tundi – peab ahjud ja koristas ruumid. Ta tuli geltki kerge olnud, on aga roh- annavad võimaluse osalemiseks ja toimumisajad avaldab selts oma sobivust alles tõestama. (ja tuleb praegugi) majja vara- kesti nii saamis- kui ka andmis- ka väiksema füüsilise etteval- Kodukandis oma veerus ning ka Korraldajad loodavad, et paar valges ning lahkub hilisõhtul, rõõmu hetki toonud ja loonud mistusega inimestele ja laste- eraldi kuulutustena. Osalustasu huvitavalt sisustatud tundi püha- sageli ka öötundidel. Ei ole Ene sadadele inimestele. Praegu te- legi, mis muidugi ei välista iga iga kord on à 20 krooni, seltsi päeviti saab inimene enda jaoks meie kombel õhtuid televiisori gutseb rahvamajas 15 ringi roh- soovija osavõttu. Retke käigus liikmeile à 10 krooni. Muidugi ikka lubada. ees mööda saatnud, vaid ikka kem kui 200 osalejaga. Hoone liigutakse Kadrinast väljapoole ei kata see kulusid transpordile Tiiu UUSKÜLA, rahvamajas ringidele-kooridele- ise on mõne aastaga muutunud erinevaid teid-tänavaid mööda, ja lektoritasudele. Neeruti Selts MTÜ Neeruti Selts juhatuse gruppidele uksi avades, neist ise hubaseks ja kenaks kohaks. See samal ajal kuulates retkejuhi sel- alustab tegevustega jaanuaris esimees

vused läbi teha (neid on 4-5) ja alles siis Omapärane oli see, et hästi palju levad kohale, istuvad omaette ringis, Comeniusega Põhja-Iirimaal hakatakse koos tantsima. See kordub liikus ringi ülikondades mehi – neid musitseerivad justkui iseenda tarbeks – looga Belfastist sai reisiseltskond osa iga tund – aga pole sugugi tüütu, sest jätkus ka õhtuks baaridesse ja pubi- mõni lahkub, mõni lisandub, vahepeal algus eelmisel leheküljel bussiga linnatuuril käies. Üks põneva- tantsijad vahelduvad ja kui keegi sam- desse, mis on vaatamata nädalapäevale rüübatakse õlut – aga mõnus meeleolu Ja kuigi programmis oli nii kohali- maid fakte seejuures oli, et kuulus “Ti- mudega segamini läheb, ei tehta sellest alati puupüsti täis. Ei saa jätta märki- on loodud kõigile külastajatele. ku kultuuriväärtustega kui ka loodusega tanic” on ehitatud Belfasti laevatehases. mingit numbrit, vaid võetakse huumo- mata, et üks asi, milleta Iirimaast õiget lk 4 tutvumine, oli põhieesmärgiks siiski pro- Kedagi ei jätnud külmaks ka pommita- riga. Selline kooskäimine on väga ar- pilti ei saa, on pubikultuur; see kuulub Fotol all: jektikoosolek. Loomulikult oli äärmiselt mise tagajärjel tekkinud tulistamisjäl- mas komme: inimesed sisustavad oma “kohustuslikus korras” nende rahvus- Comeniuse projektikoosolekust meeldiv kohtuda kõigi partnerkoolide jed majaseintel (muide, eelmisel aastal vaba aega heas seltskonnas ja samas kultuuri juurde. Hästi toredad ja kõige osavõtjad Belfastis Our Lady Queen of esindajatega nii Põhja-Iirimaalt kui ka käisime ka Belfastis asuvas Europa Bu- püüavad säilitada rahvuskultuuri. Koju populaarsemad on just elava ja eheda Peace lasteaed-algkooli juures. Itaaliast Ascoli Picenost. Nii tempera- scentre, mis on üks enam pommitatud minnes on kõigil hiigla mõnus tunne. Ja iiri muusikaga baarid – muusikud tu- Mare KÜTI foto mentset ja ülekeeva energiaga inimest hooneid Euroopas). veel, iiri tants võtab tantsuga iga päev kui Antonella Ascoli Picenost (asub Üks meeldejäävamaid ettevõtmi- mitte kokku puutuvad inimesed päris Roomast kolme bussisõidutunni kau- si oli ka Belfasti raekoja külastami- võhmale ja panevad pea ringi käima, gusel) meie tuttavate hulgas küll pole. ne. See 1906. aastal valminud hoone aga ei see sega tantsimist! Itaalia kolleegidega sai veidi proovitud oli oma aja kohta üks suurejooneli- Unustamatu oli väljasõit Põhja-Ii- ka itaalia keelt rääkida – noh, see tähen- semaid maju, mis näitas linna ma- rimaa põhjaossa mööda ookeaniäärset dab, et püüda neist aru saada ja lühike janduslikku jõukust. Hoone on siiani rannikut. Meenuvad imekitsad mägi- intensiivkursus võtta. On veel midagi, linna edu ja uhkuse sümboliks. Soo- teed, muljetavaldavad kiviaedadega tü- milleks Comeniuse projekt annab või- vijatele antakse võimalus istuda lin- keldatud smaragdrohelised rohumaad, maluse – õppida uusi keeli (lihtsalt elu napea toolil, ta ametirüü ülle tõmma- ja seal rohtu näksivad valged (roosa, paneb sellise fakti ette, olgu siis keeleks ta ja lasta ennast fotografeerida. Seda sinise ja rohelise värviga märgistatud) projekti töökeel inglise keel või itaalia võimalust ei anta küll igas linnas ja lambatupsud. Antrimis asub üks kõi- keel!) ja tutvuda teiste maade traditsi- seda kasutati usinasti. ge huvitavamaid loodusnähtusi, mida oonidega – ühesõnaga anda võimalus ka Loomulikult ei jätnud ühtegi eest- olen näinud – Giants Causeway (Hii- endale midagi päris uut õppida. last külmaks iiri tantsu õppimine – meil glaste teekond). Seda loodusimet peab 2. oli võimalus suhelda lihtsate ja avatud ise nägema, siis saab aru, kui võimas Mida uut siis kogesime? Kolme inimestega, kes tulid otsekohe vestlema, on loodus. Ookeanist ulatuvad välja päeva kohta kogunes hästi palju uut ja esitasid küsimusi, pakkusid head selts- justkui hiiglaslikud kuuekandilised pol- põnevat infot. Esimene avastus kohale konda ja olid kannatlikud tantsuõpeta- did, järskudel graniitkaljudel mängib jõudes oli vasakpoolne liiklus – see ajas jad. Õpetamine käib muide nii – tant- looduslik “orel”. Kui kellelgi on soov alguses pea ikka päris sassi. Kogu aeg suõpetajal on mikrofon käes ja ta ütleb Põhja-Iirimaad külastada, siis peaks on tunne, et midagi on viltu. Aga inime- iga proovi ajal kõik tegevused ette, see- selle koha küll kindlasti reisiprogram- ne harjub kõigega! Muljetavaldava aja- järel lastakse kõigil tantsuringidel tege- mi võtma! 4 24. november 2006 * SPORT * SPORT * SPORT * SPORT * SPORT * SPORT * Õnnitleme – juubilarid! Võrkpalliuudiseid ning kohtub poolfi naalis Kunda kes mängib III liigas 9 meeskon- November ‘2006 Lääne-Virumaa võrkpalli- meeskonnaga. na seas, võitis Rakvere spordi- 92 70 karikavõistluste veerandfi naalis Alanud on Lääne-Virumaa kooli 3:1 ja Vihula valla mees- Elvine PILLI Enno ANNI võitis Kadrina meeskond Tapa meistrivõistlused võrkpallis. konda 3:0. 85 Heldur MARTINSON STEW-i kodus 3:0 ja võõrsil 3:1 Kadrina Keskkooli meeskond, Jaan RUMMI Lydia KANG Märt KÕIV Kehakaalus kuni 29 kg maadles oma parima 65 Taaniel Piiskoppel jälle edukas 80 võistluse Toni Heiskonen, kes sai teise koha.. Sa- Siiri-Helene AINLO Aleksander Abergi mälestusvõistlustel oli jär- Vilma LAANEVÄLI jekordselt edukas meie maadleja Taaniel Piiskop- mas kehakaalus tuli kolmandaks Martin Pajussaar. Rein TAMMEMÄE Ilse LODERAUD pel, kes alistas ülekaalukalt kõik vastased ja tuli Tubli oli ka Kalev Karp kehakaalus kuni 50 kg, Anti SITSI esikohale kehakaalus kuni 32 kg. kes tuli kolmandaks. 75 Mare SOOSALU Meie maadlejad Riias võistlustel sai oma järjekordse da koha võitlesid välja Kalev Leili PIHEL Hella KÜBAR Läti pealinnas toimunud turniirivõidu Taaniel Piiskoppel Karp, Kaupo Kütt ja Siim Ab- Linda PUSTAK 60 noorte kreeka-rooma maadlus- kehakaalus kuni 33 kg. Kolman- ner. Elga VASLI Valter LEIARU Laine MOISTO Anne PEÄSKE Noormaadlejad võistlesid Vooremaal kaalus –30 kg Martin Pajussaar. Samas kehakaalus Zinaida MARK Õie KÕÕRA XXVII Vooremaa auhinnavõistlustel kreeka- sai kolmanda koha Karmo Kõremäe. Kehakalus rooma maadluses võistlesid südilt Kadrina spordi- kuni 85 kg saavutas oma parima tulemuse Kristo Hildegard LILLEMÄE Ene KALDAMAA klubi noormaadlejad. Ever, kes tuli teiseks. Liia-Melaine MAASIK Toomas LOKK Oma järjekordse esikoha saavutas Taaniel Piis- • Norras peetaval KOLBOTN CUP-il sai Registreeritud lapsed koppel (kehakaal kuni 32 kg). Teise koha sai keha- Madis Pedai kehakaalus kuni 96 kg teise koha. oktoobris 2006: Tapa maadluspäevalt Kadrina maadlejad seekord Karp, Dimitri Drozdov, Siim Rommy SALVE Tapal läbi viidud maadluspä- esikohtadele ei jõudnud. See- Abner ja Kristo Ever. Annaliisa LÕÕBAS eval oli 118 osalejat, sealhulgas eest toodi koju neli pronksme- Valeri PORMANN, Maarja MÖLDER külalissportlased Lätist. dalit, mille saajateks olid: Kalev treener Mari-Ann RÕUK KULTUURIÜRITUSED NOVEMBRIS–DETSEMBRIS Angela VOITOV PALJU ÕNNE KÕIGILE! 24. november kell 11.00 Kadrina rahvamajas – invaühingu koosviibimine. EELK Kadrina koguduse aastapäeva 25. november kell 14.00 Kadrina rahvamajas EELK Kadrina koguduse 775. aastapäeva tähistamine. 25. november kell 16.00 Kadrina Kadrid esinevad Altja kõrtsis sarjas “Rahvakalendri aastaring tähistame Kadripäeval, 25. novembril Lahemaal”. Kadripäev. Kell 12.00 on jumalateenistus kirikus. Kaasa teenivad EELK peapiiskop Andres PÕDER ja Viru praost Avo KIIR. 26. november kell 15.00 Kadrina rahvamajas – Kadrina rahvamaja kooride ja kunstidekooli õpilaste Kell 14.00 on koosviibimine rahvamajas. Koguduse pühapäevakooli näidend kontsert Jaan Paku 105. sünniaastapäeva tähistamiseks. „Legend pühast Katariinast”. 30. november kell 18.15 Rahvamaja eest sõit ühiskülastusele Haljala rahvamajja. Vana Baskini Kell 17.00 kohtumine EELK peapiiskopiga valla raamatukogus. Teater F. Dostojevski – M. Rozovski komöödia “KROKODILL”. 03. detsember kell 12.30 Kuuse juures I advendi tähistamine – kirikukoori ja pasunakoori osavõtul. KADRINA RAHVAMAJAS Jõuluvalguse süütamine. PÜHAPÄEVAL, 26. NOVEMBRIL KELL 15.00 09. detsember kell 17.00 Kadrina segakoori ja Janakkala levimuusikakoori kontsert Viimsi kirikus. KONTSERT ON PÜHENDATUD 10. detsember kell 13.00 II advendi tähistamine – tantsijate, kapelli ja Kadrina Kadride kontsert. JAAN PAKU 105. SÜNNIAASTAPÄEVALE kell 14.15–14.50 Kohvipaus. EEsinevad:sinevad Segakoor, Naiskoor, Kunstidekooli ansamblid kell 15.00 Advendikontsert – esinevad Avinurme taidlejad ja Kadrina Koguduse segakoor ja pasunakoor. TEADE Kadrina Keskkool vajab maja- hoidja ametisse asjalikku inimest. 15. detsember kell 11.00 Kadrina rahvamajas – koduste laste jõulupidu. Esinevad Sipsiku lapsed. 20. jaanuaril 2007 algab Kadrina Info tel 32 25 640 või 50 94 734 15. detsember kell 17.00 Neeruti Seltsi jõulupidu. Keskkoolis autojuhtide B-kate- 16. detsember kell 13.00 Seenioride klubi “KULDNE SÜGIS” jõulupidu. Ene KALDAMAA gooria kursus. Registreerimine ja OÜ KADRINA SPORT 17. detsember kell 13.00 III advendi tähistamine – kunstidekooli kontsert. 32 50 290 info: tel 32 25 640 või 55 988 892 võtab tööle koristaja ja instruktor-administraatori TEADE Info tel 50 89 922 Lääne-Virumaa Kutsekõrgkool Teisipäeval, 28. novembril kell 15.00 on Kadrina Valla Raamatukogus Sotsiaalpedagoogiline täiendkoolitus 2006/2007 kirjanduslik pärastlõuna. Külla on lubanud tulla Eesti Kirjanike Liidu 160t/4AP sh 100 t auditoorset Õpetada osalejatele erinevaid suht- III moodul 08.02–10.02.2007 esimees Jan KAUS, kirjanikud Maimu BERG ja Kärt HELLERMA. tööd ning 60 t iseseisvat tööd, mille lemis-, enesekehtestamis- ja mõjus- „Suhtlemine ON oluline!“ käigus valmib õpimapp ühel valitud tamisvõtteid. Kursusel käsitletakse Efektiivse suhtlemise alused, Pühapäeval, 28. jaanuaril 2007 kell 14.00 teemal. Õpimapis sisaldub ka ene- teemasid, mis aitavad tulla toime rollimängud suhtlemise tõhusta- ÜHISKÜLASTUS seanalüüs ning kõik kodutööd. keeruliste olukordadega. miseks, konfl iktide lahendamine ESTONIA KONTSERDISAALI MUUSIKALI-KONTSERDILE – erinevad võimalused, enesekeh- Sihtgrupp: NB! Jätkukoolitus on plaanitud Tänavuse “MEMORY” kontserdi peaesinejaiks on • Õpilaskodude kasvatajad, valikmoodulitena (töövaldkonniti). testamine, koolikiusamine ja koo- BROADWAY TÄHT TONY VINCENT noortekeskuste töötajad, kooli Toimumisaeg: dets. 2006-märts livägivald, ühise mure meetod SAMUTI ESINEVAD pikapäevarühma kasvatajad, las- 2007 kord kuus (neljapäev-laupäev) IV moodul 08.03-10.03.2007 Siiri SISASK, Gerli PADAR, Janika SILLAMAA, tekodude töötajad • sotsiaaltööta- I moodul 07.12–19.12.2006 „Läheneme loovalt!“ Hannes KALJUJÄRV, Koit TOOME, Lauri LIIV Loovuse osatähtsus igapäe- jad ja sotsiaalpedagoogid • noor- „Võrgustikutöö efektiivseks!“ Dirigent Tarmo LEINATAMM, Konferantsjee Mart SANDER sootöötajad, kriminaalse taustaga Käsitletavad teemad: Sotsi- vaelus, draamapedagoogika; noortega tööd tegevad inimesed; aalne ja tugivõrgustik, võrgusti- Seiklus kui kasvatus ja selle või- Pilet: 295.-, sõit: 105.- • Info Kadrina Rahvamajast tel 32 50 290 • teised asjast huvitatud noor- kutöö olemus ja funktsioon, selle malused. Mängulisi võtteid töös tega töötavad inimesed. osatähtsus töös noortega, või- lastega. Koolituse maksumus: Koolituse eesmärk: Anda sot- malikud probleemid, võrgustiku V moodul 29.03–31.03.2007 5 moodulit kokku 2500 kroo- AVALIK ARUTELU siaaltöö eriala praktikutele võimalus töösse rakendamine. „Kokkuvõte ja arvestus“ ni. Võimalik valida ka üksikuid 28. 11. 2006 kell 15.00 ennast sotsiaalpedagoogilises vald- II moodul 11.01–13.01.2007 Suhtlemistreening, enese- mooduleid, sellisel juhul on ühe toimub Vohnja mõisahoones konnas täiendada, saada uusi koge- „Kriisitööks valmis?“ teostus läbi praktika juhenda- mooduli maksumus 1000 krooni. Vohnja ja Hõbeda arendus- musi ning arutleda probleeme teiste Kriis, selle olemus, traumaati- mise, kokkuvõtted, kodutööde (Hind sisaldab koolituse materja- sama ala inimestega. Saada teadmisi line kriis ning sellega toimetulek, analüüs. le ning kohvipause) alade detailplaneeringute võrgustikutöö tõhusamast rakenda- Arengu- ja isikusekriisid lapse ja Toimumiskoht: Lääne-Vi- Lisainfo ja registreerimine eskiislahenduste avalik misest, kriiside lahendamisest ning noorukieas, ohvriabi olemus ja rumaa Kutsekõrgkooli ruumides emailil: [email protected] või arutelu ja keskkonnamõju loovast lähenemisest töös lastega. meetodid Mõdrikul ja Rakveres telefonil 51 37 348 strateegilise hindamise Koolituse ülesehitus: Koolitus programmi tutvustus. Comeniusega Põhja-Iirimaal koosneb viiest moodulist, millest (Registreerimisel palume märkida: Lisainfo: Kadrina te nautimine nõuab ka heatahtlikkust, viimase moodustab arvestus. Iga nimi, töökoht, amet, telefoni nr. ja 3. lehekülje järg, algus lk 2 Vallavalitsuses, tel 32 25 625 kuulamisoskust, erinevate tempera- mooduli maht on 20 tundi. emaili aadress). Ma ei tea, kas see on nii, kuid min- mentidega kohanemist ja koostöösoo- gi hingesugulus paistab siduvat eesti ja vi. Ilma nende omadusteta projektitöö KADRINA VALLAVALITSUS 32 25 600 iiri muusikat. Ja üllatus-üllatus, süüa lihtsalt ei suju. Rakvere tee 14, Kadrina 45201 [email protected] paljudes pubides pärast kella kuut kah- Järgmine projektikoosolek toimub juks ei saa. juba veebruaris 2007 Itaalias Ascoli Pi- Toimetaja Enn Mälgand © Design & layout: Andres Mandre Service Võib tunduda, et mis see siis ära ei cenos. Loodame seal kohtuda ka oma 32 52 328, GSM 56 21 21 42 ole, tegeleda selliste suhteliselt väikes- Hispaania partneritega, kes seekord 32 51 845 & 32 25 631 Trükitud: AS Trükikoda TRÜKIS te asjadega – aga see pole sugugi nii. kahjuks osaleda ei saanud. GSM 53 418 330 Pargi 27F, Jõhvi 41537 33 72 666 Kogu selle töö koordineerimine, ühis- Eve VUNK, [email protected] Trükiarv 2000 eksemplari * TASUTA te arusaamadeni jõudmine ja tegevus- Kadrina Kunstidekooli direktor