Tolmusest Värkstoast Valgusküllastesse Töötubadesse
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
TÄNASES LEHENUMBRIS: Lumetõrje valla teedel – lk 2 Rinaldo Nurmelt mälestusteraamat – lk 2 Muljeid Põhja-Iirimaalt – lk 2 Ene Kaldamaa – juubilar – lk 3 Neeruti Seltsi veerg – lk 3 Külla tuleb peapiiskop – lk 4 Õnnitlused. Sport. Teated. Reklaam – lk 4 Nr. 10 (160) 24. november 2006 XIV aastakäik Tolmusest värkstoast valgusküllastesse VALLAVOLIKOGUS ARUTATI JA OTSUSTATI 25. oktoobri 2006 istung töötubadesse 1. Volikogu arutas maadele sihtotstarbe määramist ja võttis neis küsimu- Kadrina Keskkooli põhikooli sis vastu vastavad otsused. poistel tuli aastaid oma mehelikke 2. Volikogu võttis vastu otsuse, millega anti vallavalitsusele luba Vihu- töövõtteid ja harjumusi omandada la vallas Vainupea külas asuvate Kadrina vallale kuuluvate hoonete tagasihoidlikus värkstoas, kus tolm ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa munitsipaliseerimise järgselt kõditas ninasõõrmeid ja kruupingid asuda läbirääkimistesse Vihula vallas Vainupea külas naabruses asuva logisema kippusid. Et tööõpetus Pihlapuu katastriüksuse omaniku Otto Ameriga lepingu sõlmimiseks siiski päriselt haamrivarre soojen- maatükkide vahetamiseks Kadrina vallale kuuluvatele hoonetele ja ra- damiseks ei kujunenud, selles on jatistele juurdepääsu tagamise eesmärgil. suuri teeneid staažikal tööõpetuse 3. Volikogu kinnitas eraomanikega lepingute alusel avalikuks kasutami- õpetajal Karl Meosel (fotol koos seks määratud teelõikude nimekirja. Teehoiu eest vastutavaks isikuks Marko Annusega 7c klassist). nimetati abivallavanem Jaan Stern. Vastavalt volikogu otsusele sõlmib Käesolev õppeaasta tõi olulise vallavalitsus erateelõikude avaliku kasutamise lepingud. pöörde tööõpetuse oludesse, mis oli 4. Seoses Mati Käbini surmaga, kinnitas volikogu vallavalitsuse liikmeks rõõmuks nii õpilastele kui õpetaja- Vello Saksa. tele. Koolimaja keldrikorrus, kus 5. Vallavolikogu andis vallavalitsusele loa riigihanke Kadrina valla õpi- kunagistel aegadel isegi kooli söök- lasliinide teenindamine tähtajaga 01. jaanuar 2007 kuni 06. juuni 2011 la oli asunud ning paiknenud au- toõpetuse klassid, on nüüd täielikult korraldamiseks. renoveeritud valgusküllasteks, tol- 6. Kinnitati Kadrina valla investeeringute objektid ja kulude suurused muvabadeks ja rõõmsavärvilisteks 2007. aasta eelarves, kokku summas 10 484 335 krooni. klassiruumideks-töötubadeks. Li- osalusel demonstreerib õpetaja aja- eelarvelist raha,” teatab Streimann. saks nendele ruumidele on ehitatud kohast ventilatsioonisüsteemi efek- Ehitusnõunik näikse rahul olevat Kirjanik kõneleb teismelistega ka olmeruumid, õpetaja töökabinet, tiivsust. Tegemist on nagu suure ja uute ruumide valgustuse ja ventilat- Luuletaja ja prosaist Aidi Vallik (35) (pildil all) kohtus üleriigiliste raamatuko- panipaigad jne. Poiste tööõpetuse jõulise tolmuimejaga, mis iga kübe- siooniga. gupäevade raames Kadrina Keskkooli õpilastega. Samal päeval toimus tund ei ole matemaatikatund. On kese läbipaistvasse kilekotti kogub. „Aga eks üht-teist on vaja veel Rakvere teatris tema Anni-jutu põhjal lavastatud näidendi “Kuidas elad?… vaja vastavalt tunni teemale mater- Käivitamise järel lööb ruum valju teha, ja selleks kulub ka raha ja abi,” Ann!?” esietendus… Aidi Vallikust on lühikese ajaga saanud kultuskirjanik jal töökohale tuua, tööriistu terita- müra täis. lisab ta napisõnaliselt. noorte hulgas – nii väidavad mitmed kriitikud, aga ka arvukad lugejad. Tema da, saagida, hööveldada, nikerdada „Ega ülakorrusel tööd ei sega?” Vallakodanikel edaspidi võimalus raamatute tiraažid on tavatult suured. Kes on Aidi Vallik, milline on tema pisidetaile, nühkida liivapaberiga, pärin. ruume ja masinaid kasutada senine looming? puurida ja treida…Sellises tunnis Selgub, et laevahele on pandud Mida arvab kooli direktor Arvo Luuleraamatud: “Ärge pange ja üheselt mõistetavat. Kirjaniku asi igav juba ei hakka. müra summutav materjal. Pani keldrikorruse uutest tööõpetu- tähele” (1990), “Videvikus lepat- on see tarkus viia lasteni nendele Tunni teemaks: lusikas Edasi tuleb metallitöö ruum se ruumidest? riinulend” (1996), “Mina ja Kät- mõistetavas vormis ja sisus. Ja olla Tol päeval oli puutööklassis kuue lukksepa töölauaga, igaühe „Mõte korralikest poiste tööõpe- he Kollwitz” (2000), “Ristsõna” samas ka lastega vestleja, vaidleja kõigil 7c klassi poistel käsil ühine küljes kruustangid. Nagu selgub, tuse ruumidest on siinmail pika aja- töö – puuklotsist ehk toorikust tuli oleks juurde vaja muretseda küm- looga. Oma viisteist aastat on seda (2001). Nendest 3 esimest ilmusid ja vajadusel ka allaandja. välja töödelda puulusikas. Selline me töökohta. Koolis kuuldavasti on mõlgutatud. Algul oli plaan ehitada varjunime Ats all. Alustanud kunagi punkluule- tavaline, nagu meie kodudeski veel lootus kohalike ettevõtjate abile. Pargi tänava äärde töö- ja tehnoloo- Proosateosed: “Kuidas elad, tajana on Aidi Vallik läbi teinud leidub, mis kuuldavasti pidid pe- Keevitusklassis on üht-teist ko- gia keskus, kuhu oleks mahtunud Ann?” (2001, I koht noorsoojutus- mitmed muutused ka omaenese elu- renaiste juures veel vägagi hinnas hal, kuid seadistamine veel pooleli. nii poiste tööõpetuse ruumid kui tuste võistlusel), “Mis teha, Ann?” laadis. Nagu ta on korduvalt mai- olema. Sama seis on veel ka värvimisruu- ka autoõpetusega seonduv tege- (2002). “Koletise lugu” ( 2005), ninud, meeldis koolitöö talle väga, Õpetaja Karl Meos on tahvlile mis. Edasi tuleb suurem ruum puu- vus. Koppki löödi juba maasse ... “Narkohollo” (2006) Mõlemad hea oli ka läbisaamine õpilastega. joonistanud lusika eskiisi ehk välise töömasinatega. Loomulikult vaja- Aga seisma jäi, polnud võimalusi Anni-raamatud on tõlgitud läti, Kuid nagu mitmed teisedki, on ka kuju. Seitsmendikele on töö lõpp- takse veel paksusmasinat, lintsaage ehitamiseks, ja kas olekski ära tasu- leedu, soome ja rootsi keelde. Aidi Vallik öelnud, et koolielu tee- eesmärk ehk valmis lusikas ilma jm. masinaid. nud?..” võtab Arvo Pani kokku ku- Aidi Vallik on lõpetanud Tartu vad tihti talumatuks ametniku tüüpi selletagi silme ees. Nüüd käib üks Vanast tööõpetuse klassist toodi nagise tühjajooksnud asjaajamise. ülikooli eesti keele ja kirjanduse (halvas mõttes) koolijuhid ja igasu- vaikne nohin ja peitliga õõne uuris- kaasa kõik väärtuslikum – masinad „Tulevikus on plaanis anda neid erialal ning töötanud 8 aastat õpe- gused koolivõõrad kontrollid, keda tamine. Õpetaja jälgib eemalt, kui- ja materjalid, ka tööriistad. uusi ruume ja masinaid kasutada tajana Haapsalus, oma praeguses ei huvita laps ega tema reaalsed das keegi oma taipu ja jõuvarusid „Kes tahab edaspidi Aru Grupi ka vallarahvale oma olmeasjade kodulinnas. oskused eluga toimetulekuks, vaid rakendab ega eksi ohutustehnika sarnases ettevõttes tööd teha, eks remondiks või valmistamiseks. Sel- mingid hetkelised protsendinum- Huviorbiidis on teismelised reeglite vastu. Aeg-ajalt astub ta need poisid saavad meil ka esimese leks peab seadmete parki laiendama, brid, direktiivid ja ähmane ideoloo- mõne poisi juurde, võtab ise peit- tööproovi ära teha, oma kätt har- aga esmajoones on see ikkagi õppe- Aidi Valliku proosateosed on gia. Kuid kirjandus kui elu kont- li ja näitab töövõtte ette. Teised ei jutada,” lisab Karl Meos. töö vajadusteks. Kui lubada inimesi fantaasialennulised lood teismeliste sentraat on sellest kõigest vaba. Just lase seda oma pilgust mööda, sest Uues tööõpetuse kompleksis sinna tööle, peab kooli poolt olema noorte äraarvamatutest seiklustest ja see hingeline hõivamatus ja ausus eesmärk on ju ikka korralik lusikas puudub veel vaid sepikoda, kui tra- meister-juhendaja, kes annab nõu ja käitumisest nii loomulikus keskkon- on aidanud kirjanikul rajada tee las- valmis saada. ditsiooniline oskustöö paik. Muu on jälgib seadmete kasutamist. Millal nas kui ka nn tehisoludes. Lõbusa teni. Kohtumisel Kadrina noortega Kaheksa tuliuue kruupingiga olemas, või siis lähemas tulevikus see kõik teoks saab? Arvan, et kahe- puutööklass on valge ja ruumikas. saab komplekteeritud. kolme lähema aasta jooksul,” aval- kõrvale mahub ka traagilist, mida oli Vallik avameelne ja otsekohene. Ventilatsioonisüsteem hoolitseb Maksis palju, ja nõuab veelgi dab direktor esmapilgul väga rah- tänapäeva noor kogeb varasematest See virgutas ka lapsi järele uurima, õhupuhtuse eest…. väljaminekuid vasõbraliku seisukoha. Tööoskuste- põlvedest erinevalt ja ealiselt tund- mida see kirjanikutöö (st looming) Puudub veel vaid sepikoda Vallavalitsuse ehitusnõunik Jaak ga nokitsejaid on nii paneelmajades uvalt varem. Kirjaniku lood on tem- endast kujutab, kust leida tüüpe oma Järgmises ruumis ehk klassis Streimann uurib kaustu ja teatab, et kui ka eramajades, pisikohendamist pokas ülesehituses, lugeja kistakse teostesse, kuidas autor ise kõigesse on puidutreipingid. Praegu on neid kokku oli rekonstrueeritavat ala 487 tuleb kõikjal ette. Eks tulevik näita, otsekohe kaasa sündmuste keeri- suhtub jpm. Samas oli ka kirjanik kolm. m². Raha kulus nii keldriruumide kuidas selline avatud uste plaan end sesse. Seetõttu mõjuvad need meie ise lahe jutustama oma seiklusroh- „Vaja oleks ühte veel juurde, aga renoveerimisele kui ka osa seadme- õigustama hakkab. netiajastu tohuvabohus kui kinnitus kest elust. nad ju maksavad hirmsasti,” poetab te muretsemise peale. Enn MÄLGAND sellele, et elus ei ole midagi lihtsat Enn MÄLGAND Karl Meos jutu vahele. Poiste kaas- „Kulutasime 2,1 miljonit krooni Eesti Ema monument – kas toetame? selle püstitamine läheb maksma 1,5 Juba mõnda aega tegutseb Võrumaal töörühm, kes tegeleb monumendi püsti- miljonit krooni. Tänaseks on arvetele tamisega Eesti Emale Võru linna. Korraldajate sooviks on, et sellest kujuneks ülerii- laekunud