hooaja peatoetaja

Eesti Kontserdi suurtoetaja

Tallinna Poistekoori jõulukontsert “Valged jõulud”

Kunstiline juht ja peadirigent Lydia Rahula Dirigent ja kontsertmeister Tomi Rahula Solist Urmas Põldma (tenor, RO )

N 26. detsember kell 15 Niguliste

2013 Anonymus “Alta trinita beata” (15. saj Itaalia)

Herrikoia “Urteizu jentea”

Sergei Tanejev “Sest kuni ma viibin igaveses unes” kantaadist (1856–1915) “Johannes Damaskusest” op. 1

Javier Busto “Ave Maria” (1949)

René Eespere “Siis kui minu vanaema” (1953) Solist Urmas Põldma

Piret Rips / Ernst Enno “Ta tuli” (1965) / (1875 – 1934) Solist Urmas Põldma

Traditsionaal “Talve võlumaa” Solistid Rauno Arike, Kevin Lillepool, Karl Erik Luiker, Tanel Valgma, Albert Ader, Uku Mart Rulli, Rauno Elken, Leo-Mattias Leete

Tomi Rahula “Räägi tasa minuga” (pühendatud Annile) (1976)

Michael Rosenberg / arr Tomi Rahula “Let her go” (1984)

Traditsionaal “Shenandoah” Esitab meeskoor Tomi Rahula juhatusel

Michael Praetorius “Üks roosike on tõusnud” (1571–1621) Solist Urmas Põldma Michael Gilly / Vello Salumets “Kauneid jõule” (1950) Solist Urmas Põldma

Juhan Aavik / Julius Janson “Läbi lume sahiseva” (1884–1982)

Georg David Weiss / Bob Thiele “What a wonderful world” (1921–2010) / (1922–1996) Solist Mikk Mäe

Georg David Weiss “The lion sleeps tonight” Solist Mikk Mäe

Franz Schubert “Ave Maria” (1979–1828) Esitavad meeskoor ja solistid: Rauno Arike, Jakob Lille, Kevin Lillepool, Karl Alexander Lilje

Inglise jõululaul “Kolm purjelaeva” Solistid Karl Gregor Kool ja Ants Aguraiuja

Franz Xaver Gruber / Karl August Hermann “Püha öö” (1787–1863) / (1851–1909) Solist Urmas Põldma

Adolphe Adam “Jõuluöö” (1803–1856) Solist Urmas Põldma Urmas Põldma on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli puhkpilli- orkestri dirigeerimise erialal (1994) ja Eesti Muusikaakadeemia laulu erialal, õpetajateks prof Virgilijus Noreika ja Jaakko Ryhänen (2005). Urmas Põldma on Rahvusooper Estonia solist alates 2002. aastast. Tema rollide hulka kuuluvad Verdi Hertsog (“Rigoletto”), Alfredo (“La traviata”), Rodrigo (“Otello”) ja Ismaele (“Nabucco”), samuti Puccini Cavaradossi (“Tosca”), Rodolfo (“Boheem”) ja Edmondo (“Manon Lescaut”), Nemorino (Donizetti “Armujook”), Ferrando (Mozarti “Così fan tutte”), Truff aldino (Prokofj evi “Armastus kolme apelsini vastu”), Beppe (Leoncavallo “Pajatsid”), Walther (Wagneri “Tannhäuser”), Eisenstein (Straussi “Nahkhiir”), Caramello (Straussi “Öö Veneetsias”), Camille de Rossillon (Lehári “Lõbus lesk”), Kálmáni Boni (“Silva”), Zsupán (“Krahvinna Mariza”), Napoléon Saint Cloche (“Bajadeer”) ja Aristid (Ábrahámi “Savoy ball”), Paater ja Habemeajaja (Leigh’ “Mees La Manchast”), I ohvitser (Tüüri “Wallenberg”) jpt. Urmas Põldma on esinenud ka oratooriumisolistina ja olnud Vanemuise teatri mittekoosseisuline solist.

Tallinna Poistekoori asutas 1988. aasta septembris koori kunstiline juht ja peadirigent Lydia Rahula. Kooril on oma stuudio, kus õpib 100 poissi. Kontsertkoori kõrval on kaks ettevalmistuskoori: Primo (5–7aastased) ja Secundo (8–9aastased), keda juhendavad Angelika Kadarik ja Elina Kaasik. Kontsertkoor on klassikaline segakoor (SATB), kus laulavad 10–15aastased poisid ja 16–40aastased noormehed ja mehed. Kontsertkoosseisus laulab vastavalt kavale 35–50 lauljat. Ei eksi see, kes igapäevakõnes nimetab koori Rahulate poistekooriks. Ema ja poeg pühendavad suure osa oma tähelepa- nust muusikat ja koorilaulu õppivatele poistele. Harva on emal võimalus teha tööd käsikäes oma pojaga. Lydia Rahula puhul on see igapäevane, sest kontsertmeistri ja dirigenditööd teeb tema poeg Tomi Rahula. Kooskäimise kohtadega on kooril vedanud – kümme aastat (1992–2002) harjutati igal neljapäeval Niguliste kirikus. Tallinna 21. kool on aga Tallinna Poistekoori baaskooliks. Harjutatakse kolm korda nädalas, paljud poisid õpivad ja mängivad ka mõnd pilli.

4 Et koor pole poistele pelgalt ajaveetmise koht, annab tunnistust koori rikkalik noodimapp. Repertuaar on laiahaardeline: gregooriuse koraalist vokaalpolüfooniani, eesti heliloomingust neegrispirituaalideni. Koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga on Tallinna Poistekoor esitanud Beethoveni fantaasia c-moll klaverile, koorile ja orkestrile ning Mahleri 3. ja 8. süm- foonia. Repertuaaris on olnud ka Honeggeri “Jõulukantaat”, Saint-Saёns’i “Jõuluoratoorium”, Bachi “Johannese passioon”, Mozarti missa C-duur, Haydni “Loomine”. Birgitta festivalil on esitatud Honeggeri teost “Jeanne d’Arc tuleriidal” Anu Tali juhatusel ning neljal korral Orffi lavalist kantaati “Carmina Burana”, mida dirigeeris Eri Klas. Mainimata ei saa jätta ka Tallinna Poistekoori osa Rudolf Tobiase oratooriumi “Joonase lähetamine” suurprojektis Neeme Järvi dirigeerimisel. Teos plaadistati ja esitati Eestis, Rootsis ning Soomes. 1999. aasta juunis laulsid poisid nimetatud suurteost ja Artur Kapi oratooriumi “Hiiob” Saksamaal Nürnbergi festivalil.

Kooripoisid on teinud kaasa ka mitmes Rahvusooper Estonia ooperilavas- tuses (Verdi “Don Carlos”, Puccini “Boheem” jt). 2008. detsembris laulis koor koos teiste riikide laste- ja poistekooridega Strasbourg’is, kus Euroopa Liidu ühisprojektis kanti ette prantsuse keeles Berliozi “Faust” ning “Romeo ja Julia”. Tallinna Poistekoori aktiivne kontserditegevus eeldab ka tihedat koostööd paljude eesti tuntud muusikutega: Andres Uibo (organist), Jüri Leiten (trompetist), Villu Veski ja Virgo Veldi (saksofonistid), Jaak Sooäär (kitarrist), Mart Siimer (helilooja-pianist), Annely Peebo (metsosopran), Pirjo Püvi (sopran), Ka Bo Chan (kontratenor) jpt. Üheskoos on lauldud Ameerika Poistekoori, Viini Poistekoori jt maailmas tuntud poistekooridega. Koori on juhatanud lisaks eespool mainitud nimekatele dirigentidele ka Paavo Järvi, Nikolai Aleksejev, Robert Sund, Andres Mustonen, Risto Joost, James Litton, Carl Hogset, Jorma Panula, Bobby McFerrin jt. Koori repertuaari mit- mekesisusest annavad tunnistust edukad ühiskontserdid koos Tanel Padari & The Suni ja Dave Bentoniga ning tuntud eesti poplauljate Siiri Sisaski, Tõnis Mägi, , Janika Sillamaa, Maarja-Liis Ilusa, Lenna Kuurma, Birgit Õigemeele, Uku Suviste, , Ott Leplandi jpt-ga.

5 Koori on saatnud edu ka mitmetel koorikonkurssidel: Viinis, Tamperes, Olomoucis, Moskvas jm. Tallinna Poistekoori on lindistatud Eesti, Jaapani, Hollandi, Saksa raadiotes ning Eesti, USA, Jaapani televisioonikanalites. Koos Tapiola Kammerkooriga plaadistati Soomes Penderecki “Stabat mater”. Tallinna Poistekoor on salvestanud järgmised CDd: “Ave Maria” (ka kassetina), “ Boys Choir” ja “Abi Zeider”. 2013. aasta juubelikontserti- deks valmis uus plaat “Varia”, mis on läbilõige aastail 2003–2013 lindistatud lauludest.

Käesolev 2013. aasta on koorile juubeliaasta, mis on alanud väga edukalt. Kevadel EMLSi korraldatud koorikonkursil Tartus saavutati poistesegakoo- ride A-kategoorias I koht. 1. juunil lauldi koos Tallinna Kammerorkestriga Eri Klasi juhatusel Tallinna raekoja platsil Carl Orffi “Carmina Buranat”. Novembris osaleti Hispaanias Grand Prix’ sarja kuuluval koorikonkursil Tolosas ja uue jalgpalli sisestaadioni avamisel. Tallinna Poistekoori juu- belikontserdid olid Narvas, Peterburis, Tartus, Pärnus ja Tallinnas. Samuti toimuvad traditsioonilised jõulukontserdid Tallinnas ja mitmel pool mujal Eestis. Juba traditsiooniliselt, ligi 20 aastat, laulab Tallinna Poistekoor II jõulupühal Niguliste muuseum-kontserdisaalis, nii ka sellel aastal. 1988. aastast kuni tänaseni toimuvad iga-aastased kontserdid koostöös nii Eesti Kontserdi kui ka teiste kontserdikorraldajatega.

DIRIGENDID Tallinna Poistekoori peadirigent ja kunstiline juht on Tallinna 21. Kooli muusikaõpetaja-metoodik Lydia Rahula. Ta lõpetas 1973. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi muusikateaduskonna koorijuhtimise ja muusika- pedagoogika erialal. Tema õppejõududeks on olnud Raivo Laikre, profes- sorid Heino Kaljuste ja Ants Sööt. Lydia Rahula on olnud alates 1987. aastast dirigent ja üldjuht Tallinna ja Tartu laulupidudel. Tema tööd on hinnatud riiklikul tasandil Valgetähe V klassi ordeni ja Tallinna teenetemärgiga. Märkimaks tema haridusalast tööd on talle omistatud aasta õpetaja ‘94 ja haridustöö eesrindlase aunimetused. 1997. aastal pälvis ta rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia silmapaistvate tulemuste eest eesti meeste laulu järelkasvu koolitamisel. 2004. aastal tunnistati ta ÜRO lastefondi UNICEF Eesti Rahvuskomitee Sinilinnu aastapreemia laureaadiks. 2002. aastal sai

6 temast Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiaat. 2001. aastast tänini on Lydia Rahula Eesti Muusikaõpetajate Liidu laiendatud juhatuse liige, Eesti Muusikaõpetajate Liidu esindajana kuulus ta ligi kümme aastat Eesti Kooriühingu muusikanõukogusse ning on muusikaõpetajate ja koorijuhtide koolituste mentorprogrammis “Mentor”. 2013. aasta sügisel tunnustas Tallinna Haridusamet teda aukirja ja mälestusmedaliga “Tallinn tänab” Lydia Rahulat pikaajalise kõrgetasemelise tegevuse eest muusika- hariduse edendamisel. Teda teatakse ja tuntakse ka kui rahvusvaheliste koolimuusika ateljeede läbiviijat ning mitmete žüriide liiget.

Tomi Rahula alustas lauljateed RAMi poistekooris, kus Lydia Rahula töötas aastatel 1980–1988, ning jätkas Tallinna Poistekooris. Tomi õppis elektron- muusikat Lepo Sumera juures ja on võtnud sellealaseid tunde professor Lepo Sumera juures Eesti Muusikaakadeemias. 1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Birminghamis esitatud laulu “” üks autoritest on Tomi Rahula. Tomi Rahula popmuusika-alane tegevus on lisanud värve ka poistekoori tegevusse. Rock-muusika sõbrad teavad ja tunnevad teda kui ansambli & The Sun klahvpillimängijat. Eesti televaatajaile on ta tuntuks saanud muusikasaatest “Eesti otsib superstaari” ja “Tähed muusikas” ühe meeskonna kapteni-pianistina. Selle aasta sügisest on ta TV3 saate “Me armastame Eestit” ansamblijuht. Tallinna Poistekoori repertuaaris on palju koorilaule, mille seaded on ta teinud. Samuti tegeleb Tomi arranžeerimi- sega sümfooniaorkestrile ja erinevatele ansamblitele ning on helilooja, klahvpillimängija ja produtsent ansamblis Outloudz. Tomi Rahula on aas- tast 2011 litsentseeritud jalgpallikohtunik ning Eesti Jalgpalli Liidu hümni “Võiduhüüd” autor.

Kontserdi produtsent Tuuli Metsoja Toimetaja Signe Kiis Jõhvi Vallavalitsus

concert.ee