Nr 7 juuli 2007 rniii ic-; hind 29.- aao)2L ooper Lissabonis Univers Zero Muusikahariduse uuenemisest Tõnis Kahu "Nyyd-muusikast" ja Klassikaraadiost "\ 8.-14. lUUli 4007

ffitftgpäep. 8. iuuii ^OlmayäCP. 11. iuuli kell 19 £aitpäet>, 14. iuuii kell 16 Viljandi Jaani kirik Kell 15 Viljandi Jaani kirik LAPELLEGRINA TÜ Viljandi REGILAULU MISSA (Fernando de Medici ja Christine de Kultuuriakadeemia Muusikamaja Kalevala, soome ja ingeri Lorraine laulatusmuusika, Firenze 1589) SÜMPOOSION regilaulud Eesti Filharmoonia Kammerkoor 35 aastat varajast Pekka Vapaavuori, ja solistid muusikat Eestis, 25 Sanna Kurki-Suonio Renessanssorkester aastat vanamuusika Sibeliuse Akadeemia Dirigent ja harfimängija Kuopio osakonna ja Andrew Lawrence King (inglismaa) festivale Eestis Põhja-Karjala Kitarril Steven Player (Rootsi). rakendusliku kõrgkooli Tekste loeb Taavi Eelmaa £аирйер. и. iuuii tudengid kell 18 flieHapUCP. 12. juuli kell 19 Viljandi Jaani kirik Seteipäep. ю.ын Viljandi Jaani kirik XXII Viljandi Vanamuusika Festival Kell 19 VOXCLAMANTISja Viljandi Jaani kirik KAMERUNI MUUSIKUD lõppkontsert RECORDER MUSICAANTIQUA RUSSICA RHAPSODY ЖееЬС 13.juulil kelli 8 ..Ugala" f Solistid (Venemaa) NOORTE VANAMUUSIKUTE ja Andrus Mitt, PLOKKFLÖÖDI PROJEKT Egmont Välja, RAPSOODIA „ZEUS JA EUROPE" Neeme Punder Michael Praetoriuse ja PIERCE ADAMS Hans Leo Hassleri muusika. (plokkflööt, Inglismaa) Noorte vanamuusikute orkester, HOWARD BEACH solistid ja Viljandi Linnakapell. (klavessiin, Inglismaa) Muuskajuht Neeme Punder, liikumisjuht Anu Ruusmaa, kunstnik Riina Vanhanen, hääleseadja Leelo Talvik.

HASARTMÄNGU­ 1 MAKSU NÕUKOGU Intro 7/2007

Vastu suurt suve, mil kõik Eestimaal puhkavad, ilmub Muusika juulinumbris kirjutis muusikahariduse foorumist. See foorum toimus maikuus, juba koolide lõppemise eel, seal KAVA räägitu tähendus oli aga laiem ning öeldud mõtted peaksid hakkama muusikahariduses toimuvat edaspidi mõjutama. SOOLO Tallinna Muusikakeskkooli direktor Timo Steiner ütles oma 2 Ants Johanson. Anu Taul. Loomulikult sõnavõtus kõige olulisema üldistuse, et Eesti muusikaharidusel BAGATELLI D puudub selge visioon, teadmine sellest, kuhu me kõik soovime 6 Mirjam Tally. Uudiseid maailmast

välja jõuda. Probleemiks on muusikahariduse konservatiivsus, IMPRESSIOON I D ebakindlad tulevikuväljavaated, õpilaste hõivatus ja liiga 8 Marju Riisikamp. Dieterich Buxtehude juube­ mahukad õppekavad. Oma muredest ja mõtetest olukordade liaasta tähtsündmus 10 Liina Fjuk. My laulust muutmiseks rääkisid muusikahariduse erinevate astmete 11 Kristina Kõrver. Põhjamaised heliilmad. esindajad. Sõnavõtjate välja pakutud lahendused said Põhjamaade Sümfooniaorkestri kontserdist "Apocalypsis" kokkuvõtlikult kirja foorumi artiklisse. 12 Ester Eggert. Noortefestival "Visioon" tõi kuu­ lajani artiste Eestist ja mujalt

MODULATSIOON la Remmel 13 Joosep Sang. Muusikalinn Lissabon KONTRAPU NKT 16 la Remmel. Muusikahariduse foorum

LIBER

Peatoimetaja la Remmel [email protected] 22 Tõnis Kahu. Nyyd-unistus. Raamatust "Nyyd- Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] muusika. Uued helid Klassikaraadios" Toimetaja Joosep [email protected] KONTRAPUNKT Turundusjuht HerjeTamm [email protected] 24 la Remmel. Eesti Interpreetide Liit- organisat­ Kujundajad Tõnu & Ande Kaalep [email protected] Keeletoimetaja Kulla Sisask sioon Eesti muusikule

MÕDU LATSIOON Rahastaja EV Kultuuriministeerium 26 Urmo Kohv. Univers Zero - Stravinskile sobiv Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital Väljaandja SA Kultuurileht rockbänd Belgias Voorimehe 9, 10146 Tallinn 29 Priit Kuusk. Eesti muusikud maailmas

BAGATELLI D Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus 30 Uudiseid Eestist Toimetus: Rävala pst 16,10143Tallinn, II korrus, В 214 Toimetuse telefon 66 757 88 MELOMAAN Kodulehekülg: muusika.kul.ee 35 Heliplaatide tutvustus Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas Laki 26,12915 Tallinn COLLAGE ISSN 1406-9466 38 Valik juuli ja augusti muusikasündmusi © Eesti Muusikanõukogu

Tellimine: AS Express Post Maakri23A, 10145 Tallinn Tel 6662535, www.tellimine.ee Tellimisindeks 00679 Otsekorraldus 21 krooni number 3 numbrit 69 krooni 6 numbrit 138 krooni Aastatellimus 245 krooni Muusikaõpetajatele ja -õpilastele aastatellimuse soodushind 192 krooni. Soodushind kehtib ka pensionil olevatele muusikaõpetajatele. Tellimine: [email protected], [email protected], 6675 788,55 56 18 94 Anu Taul FOTO ANTS JOHANSON SOOLO Anu Taul. Loomulikult

ANTS JOHANSON m и и sika ко r ra Maja

28-aastane kaunis mulgitar Anu Taul on jõudnud usku­ matult palju - muusikarikkasse perre sündinud, on ta nii muusikuks määratud kui ka kasvatatud. Lisaks sagedasele kodus musitseerimisele koos vanemate, vendade Andruse ja Tõnise ning õe Triinuga on ta teinud kaasa ansamblites Ummaleelo, Veenid Sõrmed, Tuulepill, Neiokõsõ, Anu Taul ja Sõbrad ning Zorbas, esitades nii läinud põlvkondade pärandit kui ka enda loodud kauneid laule. Ta on proovinud kätt teatrimuusikas, andnud välja plaadid "Tähetüdär" (2003) ja "Engi aig" (2006), õpetab Viljandi Kultuuri­ akadeemia tudengeid, lapsi ja laagrilisi ning on Eesti Pärimusmuusika Keskuse eduka koolikontserditiimi liige, kes esineb loengute ja õpitubadega piiri taga ja kodumaal. Mängib kitarri, toru- ja parmupilli ning ka lõõtsa nagu elukaaslane Tarmo Noormaa.

Mui on mulje, et saamine selleks, kes sa praegu oled, on varem Riidaja koolis saksa keele õpetaja ja õpetas ka muusikat. Isa tulnud väga iseenesestmõistetavalt ja lihtsalt? (Ants Taul) oli Tõrva KEKis kultuuritöö peäl, pidi seal üritusi Jah, see on läinud küll väga loomulikku teed. Ma ei ole ise pi­ korraldama, aga see oli rohkem selline töö, et käis kohal, näitas danud pingutama, et mis või kes must saab. Eks neid hetki ikka nägu ja mängis pilli ansamblis Torupill ja seitsmekümnendate oli, puberteediea kahtlusi ja otsinguid. Enne seda ma ei muret­ alguses ka Leegajuses. Aga vanavanaisast (Eduard Taul) kujunes senud üldse. Elu oli ikka lilled ja heinamaa ja päikesepaiste. Ja mulle pilt meie põlise talumaja ärklitoast. See oli üks salapärane muusika oli meie peres täiesti loomulik asi, kõik pillid olid kodus tuba, kus me käisime ikka kollamas ja põnevaid vanu asju otsimas. olemas ja sai proovitud ühte ja teist, kõik on läbi proovitud, kla- Seal oli kõiksugu pilte ja oli ka üks isaisaisast joonistatud portree, vergi. Käisin isegi Tõrvas muusikakoolis, aga ei tea, kas õnneks piip suus. Mäletan ka pilte kandlega - ta meisterdas ja mängis või õnnetuseks läks mu klaveriõpetaja ära Ameerikasse - hästi kandleid. Tema treipingiga töötuba küüni all oli mu lapsepõlveski tore õpetaja oli, selle pärast mulle meeldiski seal käia. Ja siis oli veel osaliselt alles. Nüüd on seal lennuk - aeg läheb edasi. Me just nii kurb ja kahju, enam ei tahtnudki klaverit õppida. Ju siis ei isaga naersime, kuidas ikka kõik muutub. Kunagi ehitas tema olnud see pillihuvi. vanaisa talu üles. Minu vanaisa oli aga selline peen viiuldaja, Isa ja vanaisa mäletan ikka rohkem muusikameestena, sellega kunstiinimene, maalis. Mingi aeg käis ka Pallases. Tema poolest nad teenisid igapäevast leiba. Vanaisa (Johannes Taul - Toim) oli võisid "hanged" nurgas olla, tema ei olnud ehitaja. Aga siis tuli

2 muusika 7/2007 FOTO ANTS JOHANSON

poeg Ants, vaat tema hakkas jälle ehitama. Ja alati on seal pilli rahvamuusikat. Mina väiksena avalikult laulda ei julgenud, tegin mängitud. seda rohkem omaette, aga nüüd olen ikka läinud laulu peale - Ema Tiiult on see laulupool, ta ise laulis väga ilusti, ei teagi, siin oli minu peamine õpetaja Celia Roose. Tema tõi tegelikult miks ta nüüd ei taha seda eriti teha. Tema suguvõsast tean ma mu regilaulu juurde. Laulsin regilaule natuke ka kodus, aga tol piinlikult vähe, aga seda tasub uurida. Pärit on ta Pärnumaalt ajal ei saanud ma sellest veel aru. Kilingi-Nõmmelt ja tema harus on rahvameditsiiniga tegelejaid - Õde Triinu läks tükk maad varem laulmise teed kui mina. Ta vanavanaema oli olnud teadja, nõid. Muide, ka vanavanaisa oli selline avatum laps ja koolis pandi teda rohkem klassi ees Eduard oli ravitseja. laulma. Isale jäi see kohe silma ja kõrva ning ta pani Triinu eraõpetaja juurde. Mina tahtsin aga Tartu Kunstikooli sisse saada, Isa on olnud sinu kõige olulisem kujundaja? kuid jäin haigeks ja katsed ebaõnnestusid. Mõnes mõttes on mul Isa ka sundis meid mingil hetkel pilli harjutama. Ja kui ansambel isegi hea meel, et nii läks. Isa tahtis, et Triinust saaks päris laulja, Torupill lõpetas, tekkis oma pereansambel Tuulepill. Käisime ikka ooperilaulja, ja minust maalikunstnik. Pärast kunstikeskkooli esinemas ja tegime mõne reisi. Oli hästi põnev näha maailma ja lõpetamist Tartus aga otsustasin ikkagi muusika kasuks, käitusin seda, kuidas mujal oma muusikat mängitakse. Isa oli küll meie selles mõttes isa tahtmisele vastu. Ma olen tegelikult alati teinud esimene õpetaja, aga tema õpetas ikkagi pille, lõõtspilli ja üldiselt seda, mida ise tahan. Meil on küll olnud isaga pikki jutuajamisi ja

muusika 7/2007 3 isegi sõnelusi, aga ma pole kunagi lasknud end niiviisi õtse õpe­ tada. Ma õpin ise, saan ise asjadest aru. Isegi kui pärast selgub, et teisel oli alguses õigus... aga ma olen alati olnud selline isepäine. Vahel väga harva maalin, kui tuleb selline vajadus. Aga mitte eriti, nüüd ma väljendan ennast lauludes. Joonistan küll. Aga mul on mõte, et kui ma ükskord vana olen ja enam laulda ei saa, siis hakkan uuesti joonistama ja maalima.

Kolme põlvkonna jooksul on teie peres olnud suund kodu- muusikust professionaalseks muusikuks. Seda küll. Ma olen saanud muusikahariduse, muusika on minu elu ja muud tööd ma ei tee. Õpetan ja laulan ning minu elu on kuidagi sobivalt tasakaalus. Aga samas väga professionaalina ei tohi ka end tunda - kogu aeg on midagi õppida. Ma olen otsinud oma stiili, proovinud siit ja sealt, aga kõige rohkem meeldivad mulle ikka mina ja kitarr. Nendel kontsertidel, kus oleme lihtsalt õega - kitarr ja publik -, on mu enda tunne olnud kõige parem. Sedasi tahan ma olla kunagi väga hea. Ning et mul oleks, mida oma lauludega öelda. Bändi on mulle meeldinud kah teha. Kui ma teismeline olin, siis oli mul isegi soov poplauljaks saada. Kodus oli küll rahva­ muusikat palju, aga küllap tahtsin ma ka teistsugune olla. Kuulasin Celine Dioni ja Whitney Houstonit ning mulle meeldis, kuidas nad laulsid. Puhttehnilises ja emotsionaalses mõttes. Vaatasin tele­ kast kontserte ja nutsin, sest tahtsin sama hästi laulda ja sama hästi lugu jutustada. Nii et mõnes mõttes oli Celine Dion üks mu esi­ mesi lauluõpetajaid. Siis tuli Celia ja siis tuli Märta Sebestyen, muidugi plaatide vahendusel. Kunagi ma tahaksingi ühe Ungari bändiga koos laulda. Olen endale kokku ostnud kõikvõimalikud ungari rahvalaulukogumikud, mis on olemas, need on imeilusad laulud! Õpin jõudumööda ungari keelt, sest keelest peab aru saa­ ma, kui tahad lugu jutustada. Saatesse "Kaks takti ette" läksin peamiselt enese proovilepa- neku ja põnevuse pärast. Triinu oli kogu aeg lauluvõistlustel käi­ nud ja ma otsustasin ka katsetada. Ikka on ju huvitav teada, kuidas läheb ja mis inimesed pärast ütlevad. Ja sinna õtsa Neiokõsõ - täie­ Vanaisa Johannesega 1990. aastal. lik juhus. Mingid asjad kukuvad iseenesest sülle... Mõtlesin küll, et FOTO ERAKOGUST kuidas sellisel suurel laval ja nii suure publiku ees on ja kas närv peab vastu. Ma olen suhteliselt avatud inimene. Olen ju sündinud sus kujuneb, küpseb ja kasvab terve eluaja. Milliseks ja kuidas, sellisesse ajastusse ja muusikasse - oluline on lihtsalt teha asjadel sõltub sellest, kui palju me märkame asju endas ja enda ümber. Ma vahet ja teada, kus on sinu koht. õpin praegu seda, kuidas avada oma meeled ja süda, olla vahen­ Nüüd on mu bänd jäänud järjest väiksemaks. Praegu musitsee- daja, anda edasi muusikat, mis ümbritseb meid kõikjal ja kõik­ rime koos õe, Andre Maakeri kitarri ja Marko Mägi saksofoniga. suses. Mulle meeldib inimestele esineda. Võib-olla ka sellepärast, et ma olin kunagi nii häbelik, kuid nüüd suudan sellest ikkagi üle Õpetad Viljandi Kultuuriakadeemias regilaulu. Mis on sinu olla. Mulle meeldib tagasiside, tunda, et oled inimestes midagi jaoks selles muutunud ajast, kui ise seda õppisid? liigutanud. Mu missioon on inimestele midagi anda, jutustada läbi Ma olen kogu aeg taasavastanud, mis too regilaul tegelikult on. laulude. Vanaemalt ma seda õppinud ju ei ole. Kui läksin Viljandi Kul- Ma ei tee kunagi publiku suhtes allahindlust. Kui sul on võimu tuurikolledžisse õppima, ei jõudnud regilaul mulle veel päriselt inimestes miskit liigutada, on see ka kohustus, millega kaasneb kohale. Oli küll huvitav ja põnev, aga ta ei puudutanud mind vastutus. Mulle on kusagilt kõrgemalt poolt antud eeldused ja väga. Ja eks Celia oli kah hädas, ei osanud mind kuidagi õpetada teadmus sellest, mida ma pean siin selles kehas ja elus tegema. On - ma tahtsin kogu aeg ise teha, ise laule kirjutada. Siis jäigi mul antud sisemine sund, lõpuks tuleb ehk ka teadmine. See on ring. see tegevus vahepeal katki. Aga ma ütlesin Celiale, kui ma kooli Viimasel ajal olen hakanud ka seltskonnas rohkem laulma, va­ lõpetasin, et tulen regilaulu juurde veel raudselt tagasi. Ja tulingi. rem ma seda ei söandanud. Kõige raskem ongi ju laulda oma Nüüd on ka Veljo Tormise tegevus mu enda avastatut kinnita­ inimestele. Aga kui tahad olla hea laulja või jutustaja, pead kõige­ nud. pealt iseendaga toime tulema. Võitlema kiusatuste, enesehaletsuse, laiskuse, kadeduse, uhkuse ja mille kõigega veel. Vaid oma suh­ Millele sa ise õpetades enim tähelepanu pöörad? tumist ja iseennast paremaks muutes saab maailm paremaks. Isik- Esiteks on väga oluline too lugu, mis laulu sees on. Enne kui

4 muusika 7/2007 FOTO MARTIN GORRIS

üldse regilaulu nii-öelda laulda, peaks selle maailmaga tuttavaks ma tasapisi õpin seda. Ühe jalaga olen siin Mulgimaal ja teisega saama. Kas või lihtsalt lugeda neid lugusid. See ei olegi ju nii vä­ seal. Ma sain kodust tugeva mulgi vaimu, ega ma päris haan- ga laulmine kui just jutustamine. Üleüldse on laulmine jutus­ j alaseks muutugi, kuigi keel hakkab külge küll, seal räägitakse tamine. Sul ei pruugi olla teab kui hea häälematerjal ja tehnika, seda väga aktiivselt. aga kui tead, mida sa räägid, ja kui räägid "lugu", on see usutav. Kui ma õpetan üliõpilasi, kelle põhialaks on laul, tegeleme mui­ Sa eladki nüüd Haanjas, kes hakkab isatalu pidama? dugi ka elementaarse vokaaltehnikaga. Õpime erinevaid regilaulu- Tüdrukud lähevad ikka ära... Meie vana uhke taluhoone sai en­ tehnikaid - näiteks kiigetooni ja hällilaulu ei lauldud ju dale vend Andrus ja ta ehitab seda nüüd jälle ümber. Teab mit­ ühtemoodi. mes kord see juba on... Ema-isa kolisid väiksesse majja, millest Maailm, mis on regilauludes, pole sugugi ainult see, mis "ku­ pidi mesilamaja saama. Nagu vanasti mindi sauna elama. Andrus nagi" oli. See on ka praegu olemas, ta tuleb vaid üles leida. Mina ehitab torupille ja jätkab seda traditsiooni. tunnen, et ma olen leidnud ja saanud sealt tohult palju jõudu, väge Keskkond, kus sa oled sündinud, mõjutab väga palju. Esiva­ elamiseks. Kui ma ise laule loon, tulevad needki just sealt kuskilt... nemate eeskuju, kodukoha vaim, sealne mets ja maa, need pildid ärklitoas - see kõik kokku. Elus tuleb ette igasugust, tuuled puhu­ Kas mulgi murdes laulmine on sulle kohustus, nii-öelda vere vad ja tahavad tõugata sind ei tea kuhu, aga juured on nii tugevalt kutse? maas, et inimene ei kaldu enam kõrvale. See ongi järjepidevus. On natuke ka kohustus, aga mitte halvas mõttes. Ja kui ma sirvin mulgi luuleraamatuid, siis hakkavad need sõnad kohe kuidagi helisema, midagi nad minus liigutavad. See on kodune armas keel ja kõla. Kuigi meie kodus mulgi keelt ei kõneldud, see liht­ salt ei olnud moes, see tuli isal külainimestega rääkides auto­ maatselt. Mu laulukeel tuleb Mulgimaalt ja kõnekeel Võromaalt,

muusika 7/2007 5 MIRJAM TALLY vabakutseline

Polar Music Prize Sonny Rollinsile ja Oma tulevikuplaanide seas mainis ta plaa­ Steve Reichile ti koos oma klarnetistist pojaga ning soolo- Saksofonist Sonny Rollins on 76-aastaselt kava Sibeliuse loomingust. üks maailma hinnatumaid jazzmuusikuid. Siiski leiab ta ise, et palju tööd on veel jää­ Paavo Järvi jätkab Cincinnati nud tegemata. "Pöördun tagasi lõpetamata sümfooniaorkestriga asjade juurde, et need lõpule viia," ütles Cincinnati sümfooniaorkester pikendab Rollins reporteritele enne Polar Music lepingut Paavo Järviga kuni hooajani Prize'i auhinnatseremooniat antud inter­ 2010. "Loominguline keemia Paavo Järvi vjuus. Prestiižne auhind läks jagamisele ja CSO vahel oli ilmne juba algusest helilooja Steve Reichiga ning autasuga peale," ütles orkestri president Steven Mon- kaasneb kummalegi umbes 140 000 dolla­ der oma avalduses. "Orkestri kunstilise ta­ rit. Rollinsi uusim plaat "Sonny, please" on seme tõus on ilmselge ning seda on mär­ viie aasta järel tema esimene stuudioal- gatud ja sellest kirjutatud nii meil kui ka bum, mis ilmus tema enda uue Doxy välisajakirjanduses." Järvi loodab samuti, plaadifirma märgi all. Harlemi getost pärit et vastastikune koostöö on pikaajaline. Rollins loodab, et suudab olla eeskujuks "See, et muusikadirektori lepingut igal jazzmuusikute nooremale põlvkonnale ja aastal automaatselt uuendatakse, on esma­ seda just tänu oma võimele ületada eba­ kordne kogu CSO 112-aastase ajaloo jook­ õnn. "Tegelikult oli mul väga raske elu, sul," rõhutab ta. Paavo Järvi (44) on CSO aga tulin sellest kuidagi välja... See on mul­ kaheteistkümnes muusikadirektor alates le tähtsam kui miski muu, mida olen elus 2001. aastast. Järvi "valitsemisajal" on il­ teinud," ütles Rollins. munud üksteist plaati koostöös plaadifir­ Preemia andis Rollinsile ja Reichile üle maga Telarc. Edukad kontserditurneed on Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Stock­ viinud orkestri muu hulgas ka Californias­ holmis 21. mail toimunud tseremoonial. se ja Euroopasse. Nüüdismuusikast on Auhinna rajas Stig Anderson 1989. aastal, Järvi toonud orkestri repertuaari Erkki- kes oli ka Rootsi popansambli ABBA mä­ Sven Tüüri ja Charles Colemani loomin­ nedžer. Tavaliselt läheb auhind jagamisele gu pop- ja klassikaliste muusikute vahel. Vara­ semate võitjate seas on näiteks Paul McCart­ Briti noored kuulavad klassikat ney, Isaac Stern, Bruce Springsteen, Pierre Suurbritannias on kasvanud alla 15-aastas- Boulez ja ansambel Led Zeppelin. te klassikalise muusika austajate hulk, väi­ dab Briti populaarseim klassikalise muu­ Ashkenazy loobub pianistikarjäärist sika raadiokanal Classic FM. Regulaarne Eelmistes muusikauudistes oli juttu Vla­ kuulajaskond noorte seas küünib poole dimir Ashkenazy tegevusest dirigendina. miljonini ja see hulk kasvab. Kui aga kõik Samal ajal, kui tema dirigendikarjäär on vanusegrupid kokku liita, siis kuulab Clas­ õitsval järjel, on klaverimäng soiku jää­ sic FMi iga nädal umbes 6,5 miljonit ini­ nud. Nimelt teatas Ashkenazy hiljuti, et mest. New London Orchestra mänedžer loobub üles astumast kontsertpianistina, Julian Knight usub, et noorte huvi on suu­ kirjutab Itaalia ajaleht Corriere della Sera. renenud ka tänu arvukatele koolikontser- Paavo Järvi pikendas lepingut Cincinnati Põhjustena viitab ta füüsilistele probleemi­ sümfooniaorkestriga. Aastal 2010 saab tidele. "Classic FM teeb suurepärast tööd, dele, täpsemalt artriidile, soovimata siiski temast kuulsa 1'Orchestre de Paris'dirigent. tuues klassikalise muusika juurde ka need, detailidesse laskuda. Viimati esines Ashke­ PRESSIFOTO kes tavaliselt seda ei kuula. Panna noored nazy umbes aasta tagasi. Sel ajal ei põhjus­ kuulama filmimuusikat ja n-ö klassikahit- tanud tema haigus veel käevalu, küll aga te avab ka võimaluse tutvustada neile oli ta ise oma esinemise suhtes rahulole­ midagi komplitseeritumat." matu. Siiski lubab ta jätkata plaadistamist, kuna stuudios on võimalik iga hetke "ta­ Metropolitan Opera tõusuteel gasi võtta" ja vajadusel uuesti salvestada. Ka New Yorgi Metropolitan Opera naudib

6 muusika 7/2007 tõusu. Esimest korda kuue aasta jooksul kes on hariduse saanud muuseas Ameeri­ kindlasti ka plaadi hind: turule sisenemi­ on suurenenud piletite läbimüük, mis ka­ kas, usub, et muusika on relv pommide ja seks võeti eesmärgiks müüa CD-sid LP hanes pärast 2001. aasta 11. septembri kuulide vastu. Orkestri repertuaar on üsna­ hinnaga, seega odavamalt, mis ka õnnes­ terrorismirünnakut. Met'i direktor Peter gi lai, Bachist ja Beethovenist kuni Gersh- tus. Alustati vähetuntud Ida-Euroopa or­ Gelb teatas pressi vahendusel, et hooajal wini ja ameerika jazzini. Orkester teeb kestritest ja ansamblitest ning küsitava 2006/2007 tekitasid enim publikuhuvi fil­ proove kaks korda nädalas ning annab sisuga repertuaarist, ka salvestuste kva­ milooja Anthony Minghella lavastatud kontserte, kus ja millal iganes võimalik. liteet ei suutnud põhitegijatele (Decca, Puccini "Madama Butterfly", Bartlett Sheri See ei tähenda siiski, et muusikute elu EMI, Deutsche Grammophon) konkurent­ Mozarti "Sevilla habemeajaja'ning koreo­ oleks ohutu ja turvaline. Siiani on ainult si pakkuda. Nüüd on odavfirma mainest graaf Mark Morrise lavastatud Glucki üks orkestri liikmeist kaotanud sõja tõttu vabanetud ja salvestuste kvaliteet on para­ "Orpheus ja Eurydike". Uuema muusika oma elu. Ähvardused on aga täiesti iga­ nenud. Plaadifirma on saavutanud tuntuse poolelt pälvis publiku suure tähelepanu päevased, mistõttu muusikud püüavad just kui firmamärk, mis on huvitatud muu- Tan Duni uus ooper "The First Emperor", vältida avalikkuse huviorbiiti sattumist. sikarepertuaari avardamisest. Nii on Naxo- peaosas Placido Domingo, mille lavastas ses salvestanud näiteks dirigent Leonard filmilooja Zhang Yimou. Naxose edulugu Siatkin ning püsimuusikute seas on Marin Klaus Heymann alustas Naxose plaadi­ Alsop ja Stephane Deneve. Kahekümne Bagdadi sümfooniaorkester mängib firmaga 1987. aastal. Ebakindel katse sise­ viie töötajaga alustanud väikefirma on kas­ ka sõja ajal neda Korea plaaditööstusse on aga kaks­ vanud kolmesajaliikmeliseks rahvusvahe­ Vaatamata sellele, et pikale veninud sõda kümmend aastat hiljem vilja kandnud: liseks kollektiiviks. Tulevikusuundadest Iraagis toob kaasa üha uusi ja uusi ohv­ Naxosest on saanud muusikamaailma hiig­ peab Heymann eriti oluliseks veebipõhiste reid, tegutseb Bagdadi sümfooniaorkester lane, mis iga kuu annab välja kaksküm­ võimaluste avardamist. siiski edasi. BSO direktor Karim Wasfi, mend uut plaati. Edu üheks ajendiks oli

isu ЖМ шл' "•? -r';"''! ^ y *? >;r:r;"H i Ш

Kell 20.00 Võsu muusikapäevade lõpeta­ BERT LANGELERI Võsu Lõkkeplats mine, ilutulestik SUVEAKADEEMIA "ALLIKAS" Koit Toome ja Jorma Puusaag Kaasa teevad: Jaan Killing, Runi kell 16.00 Kell 23.00 Tamra, Peep Pihlak,Vallo Vildak, •Võsu bussijaam Käsmu kabel Jüri Takjas, Ergo Kärmik, Tiit Avamine. Rakvere Linnaorkester RAKVERE Korsar, Sergei Klaasen, Remi Kell 17.00 SAKSOFONIKVARTETT Nukke, Neeme Plutus, Kadri Võsu rannaklubi Voorand, Kerstin Tomson, Hennc Suveakadeemia ühiskontsert kell 12.00 Soode, Mati Leibak, Eivin Toodo, Kell 21.00 Võsu Rannaklubi park Koit Toome, Jorma Puusaag. JAZZNIGHT ansambliga Eesti Piirivalve orkester ja Vello KAHEVAHEL Orumets Toetavad: Bert Langeler, Endel Kell 15.OO Nõgene, Valdo Rüütelmaa, Valdur kell 12.OO Võsu rand Liiv. Võsu pagariäri terrass Duuba-Saxi duo Noored saksofoonikud Kell 22.00 Kell 15.00 Võsu lõkkeplats VIHULA VALLAVALITSUS Võsu Rannaklubi park Filmimuusika Neeme Plutus ja sõbrad OOPERKVARTETI esituses, Kavas võib toimuda muudatusi. Lisainformatsioon tel 525 1127

muusika 7/2007 7 Dieterich Buxtehude juubeliaasta tähtsündmus MARJU RIISIKAMP klavessinist

Buxtehude muusikapäevad 8.-14. maini. ta uurimistöödega ning viimasel ajal on aegsele Johann Valentin Mederile, keda Kunstiline juht Andres Uibo. meie käsutuses tema teostest juba laiem ja lätlased uhkusega nimetavad oma heliloo­ detailsem teave ning uusi teoseid leitakse jaks, on pühendatud koguni viis lehekülge! smalt pealkirjast. Jah, te lugesite päev-päevalt üha juurde (näiteks Lundi ja Loomulikult ei vähenda see fakt Buxtehude õigesti - Dieterich. Nimelt on Bux­ Uppsala käsikirjadest). Kui varasemal juu­ väärtust ja tema koolkonna tähtsust. Peale Etehude eesnime viimastel aastatel beliaastal 1987 austati Buxtehudet eelkõige Buxtehude ja Mederi võimalikule õpilase- "restaureeritud", tuginedes faktile, et 1637. suure J. S. Bachi eelkäijana, siis viimastel õpetaja suhtele tõepärase vastuse leidmise aasta paiku, tol ajal Taanile kuulunud lin­ aastakümnetel on üha selgemalt hakatud tutvustas Siitan kuulajaile kunagise Ingeri nas Helsingborgis sündinud organist ja aduma, kuivõrd kaugeleulatuva mõjuga on kubermangu ja Rootsi riigi teise pealinna helilooja olevat varasemates käsikirjades olnud suurmeistri looming, ning tema staatuses olnud Narva muusikaelu. Kahek­ kirjutanud oma nime "Diderich", hili­ mitmekülgne isiksus omandab üha selge­ sa aastat tegutses siin Buxtehude juures õp­ semates juba regulaarselt "Dieterich" või maid kontuure. Buxtehude oli helilooja, pinud organist Ludwig Busbetzky, kuus aas­ ladinapäraselt "Dietericus". Arvestades dirigent, organist, lautomängija, viiuldaja, tat Heinrich Schützi juures õppinud heli­ asjaolu, et oma elu esimese poole, koguni leidlik majandusasjade korraldaja ja luule­ looja Michael Hahn, samuti viiuldaja Gre­ kolmkümmend aastat veetis Buxtehude taja - seega, lisaks helidele oskas ta suure­ gor Zuber, kes oli olnud Lübeckis raemuu- Taani ja Lõuna-Rootsi aladel, on selline päraselt ka numbrite ja sõnadega ümber siku ametis. Kokkuvõtvalt lõpetas Toomas eesnime korrektsioon kui kummardus he­ käia. Siitan oma ettekande sõnadega: "Perifeeria lilooja skandinaavia päritolule igati asja­ Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning mõiste on tegelikult konstruktsioon, sest kohane. Eesti Kontserdi koostöös toimunud Bux­ nii Narva kui ka Kuressaare olid omal ajal Käesolev aasta on pühendatud Diete­ tehude muusikapäevad kujunesid vägagi ääretult rikka muusikaeluga linnad." rich Buxtehudele, sest tänavu möödus 370 mitmekesiseks sündmuseks ning pakkusid Suhteliselt vähem tuntakse tänapäeval aastat helilooja sünnist ja 300 aastat sur­ kuulajale hämmastavalt terviklikku ülevaa­ Buxtehude kammer- ja vokaalmuusikat, mast. Eelkõige tuntakse Buxtehudet Lü­ det juubilari omanäolisest stiilist. Muusika­ samuti teoseid klaviirile - lisaks orelile ka becki Maarja kiriku organisti ja kuulsa kont­ päevade raames toimus konverents, inter- klavikordile ja klavessiinile. Ometi pakuvad serdisarja "Abendmusiken" korraldajana pretatsioonikonkurss, kontsertjumalatee- needki žanrid oma vormide paljususe ja samas kirikus. Tema loomingut võiks pi­ nistus, kontserdid Tartu Jaani kirikus, Tal­ fantaasiarikkusega palju huvitavat ning dada ühendavaks sillaks Heinrich Schützi linna Niguliste kirikus, Tallinna raekojas ja ilmuvad üha sagedamini kontserdikavades- ja hilisema Händeli-Bachi stiili vahel. Heli­ Estonia kontserdisaalis. Koik ettevõtmised se. Sobivaks illustratsiooniks on siin Johan­ looja novaatorlikke oreliteoseid tuntakse tä­ moodustasid õnnestunud ja harmoonilise nes Voorhouti maal "Häusliche Musik- nases kontserdipraktikas ehk kõige laial­ terviku, tutvustades ka helilooja vähem szene" aastast 1674, kus näeme heliloojat dasemalt. Need võrsusid tänu 17. sajandil tuntud kammer- ja vokaalloomingut ning oma sõprade seltsis: klavessiini taga istub rikastes hansalinnades alguse saanud vil­ viidates Põhja-Saksa orelikoolkonna suure­ Adam Reincken, Johannes Theile mängib kale oreliehitusele ning neis avaldub Swee- le mõjule ka Baltikumis ja Eesti linnades. violooni ja Dieterich Buxtehude kuulab lincki koolkonna ja itaalia stylus fantas- Muusikapäevad avas rektor Peep Lass­ käsipõsakil nende musitseerimist. Ainsad ticuse süntees mitmekesiseimal moel. mann, tervitades kõiki asjaosalisi ning muu­ teosed, mis Buxtehude eluajal välja anti, Buxtehude oli üks esimesi, kes arendas sikapäevade külalisi - Eesti publikule juba ongi just keelpillisonaadid. Muu looming varem saatepartii rollis olnud orelipedaali- aastaid tuttavat organisti Peter van Dijki on säilinud tänu ohtratele käsikirjadele tehnikat edasi nii, et see muutus virtuoos­ Hollandist ja orelimeister Martin ter Hase- (Düben,Waltherjt). sele manuaalitehnikale võrdseks dialoogi- borgi Saksamaalt. Konverentsil esines pro­ Teemal "Buxtehude teosed klaviirile" partneriks. Kuid tema muusikas ei puudu fessor Toomas Siitan ettekandega "Muu­ kõneles siinkirjutaja, kasutades sõnalise osa ka teatud kergus ja improvisatsiooniline sikutest barokses Narvas ja perifeeria mõis­ täiendamiseks ja illustreerimiseks klavikor­ elegants, mis inspireeris muusikapäevade test muusikaloos". Siitani ettekande teema di. Tähelepanu keskmes olid eelkõige ma- kunstilist juhti Andres Uibot kõrvutama raskuspunkt oli Buxtehude õpilaskond. Ta nualiter-lood - canzonad, variatsioonid ja Buxtehudet ei kellegi teise kui Mozartiga. nentis, et Johann Matthesoni raamatus süidid. 19. sajandil alguse saanud suurem huvi "Grundlage einer Ehrenpforte" puudub ar­ Peter van Dijk esines ettekandega Bux­ Lübecki meistri vastu seostub Philipp Spit- tikkel Buxtehudest, samas kui tema kaas­ tehude koraalifantaasiast "Nun freut euch

8 muusika 7/2007 lieben Christen g'mein" (BuxWV 210), kus ta rõhutas esmase inspi­ ratsiooniallikana vaimulikku teksti, mille pisimgi meeleoluvarjund VÄRSKE VAIMUSTUS kajastub koraaliviisi koloreeringus. Konverentsi viimane esineja oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale barokkoreli ehitanud orelimeis­ Mis oli viimane muusikasünd­ ter Martin ter Haseborg, kes demonstreeris filmi äsja Saksamaal res­ taureeritud väikesest barokkorelist. mus, mis teid tõeliselt vaimus- j Buxtehude 300. surma-aastapäeval, 9. mail esitati Niguliste tas? Ш kirikus tema kirikukantaate. Soleerisid Helen Lokuta, Risto Joost ja Andrus Mitt, kaasa tegid kammerkoor Voces Musicales (koormeister BERK VAHER Risto Joost), Hortus Muskus ja organist Peter van Dijk, dirigeeris kirja n ik ja kultuu rikhitik Andres Mustonen. Kantaadil oli luterlikus jumalateenistuses teata­ Tõeliselt vaimustas Reet Ausi moekontsert "Re Use" vasti oluline osa, kuid neid loodi ka spetsiaalselt muusikaõhtute Tartus "Maailmaküla" festivalil - ühelt poolt taaskasutatud jaoks. Kontserdil esinenud muusikute koosseis oli suur ja seoses sel­ materjalidest valmistatud rõivaste demonstratsioon, teiselt lega meenus fakt, et suurepärane majanduselu organisaator Buxtehu­ poolt ka avangardne muusikasündmus, sest igal modellil de lasi Lübecki Maarja kirikusse ehitada juurde veel kaks rõdu, et (Maret Mursa, Maarja Jakobson, Kärt Johanson jt) oli ka ligikaudu 40 lauljat ja pillimeest "ära paigutada". Kontserdi meelde­ oma laulu- või häälutusnumber, lisaks ühised heli- ja rüt- jäävaimad esitused olid Peter van Dijki orelisoolod ning kantaadid mimängud. Ka Kärt Johansoni enda esinemine samal festi­ "Wenn ich, Herr Jesu, habe dich" (BuxWV 107) ja lõputeos "Man valil koos Robert Jürjendaliga oli (taas) väga mõjus, aga singet mit Freuden von Sieg" (BuxWV Anh 2). Viimasele andsid olin "Seitset une nägu" ka enne elavas ettekandes kuulnud sära juurde kaks trompetit ja kaks trombooni, avades schützilikult ja omajagu juba teadsin oodata, mis tuleb. Ehkki vahvaid renessansliku kõlamaailma. üllatusi oli sealgi. Ent "Re Use" oli positiivne šokk, tohutu Interpretatsioonikonkursi žüriis olid Peter van Dijk (esimees), (naise)väega etendus. Võiks muidugi juba öelda, et eten­ Andres Mustonen, Neeme Punder, Toomas Siitan ja Uku Joller. dus järgis "parimaid Von Krahli traditsioone", ent mitte Osales üheksa organisti, kuus klavessinisti ja kolm ansamblit. Esi­ kõik Von Krahli asjad ei küüni nii sügavale sisimasse. See koha pälvis eesti-soome ansambel koosseisus Meelis Orgse (viiul), oli aga vähemalt sama võimas kui "Eesti ballaadid". Antto Vanhala (barokkvioola) ja Matias Häkkinen (klavessiin); teist kohta jagasid klavessinistid Saale Metsar ja Marju Riisikamp ning kolmandat kohta organistid Gülnara Barambajeva, Tiiä Tenno ja FS Denis Kasparovitš. Žürii esimees nentis tulemusi teatades, et otsust luuletaja oli raske teha, sest vanusepiirita konkursil oli esinejaid n-ö seinast sei­ Viimase aja kõige vaimustavamad muu- na, erinedes üksteisest nii, "nagu näiteks kartul erineb banaanist". sikasyndmused pärinevad The Sisters of Peamiseks eesmärgiks oli stimuleerida eelkõige noori muusikuid, Mercy eelmise aasta tuurilt - eriti võim­ jätmata tähelepanuta ka kogenumaid interpreete, sest ka küpsusel on sana on meelde jäänud kontserdid San professionaalse muusiku elukutses omad kvaliteedid. Diegos, Austinis, Budapestis ja Hamburgis. Neist viimane 11. mail toimus Niguliste kirikus kontsert Buxtehude orelimuusi­ oli raputav elamus juba alates soojendusesinejast, kelleks kast, kus esinesid organist Andres Uibo ja ansambel Vox Clamantis tol õhtul oli Sistersi kitarristi Chris Catalysti techno metal Jaan-Eik Tulve juhendamisel. Muusikaõhtu kujunes üheks tervikliku­ projekt Robochrist. maks viimasel ajal Nigulistes kuuldud vaimuliku kavaga kontserdiks. Totaalse subkultuurse elujõu manifestatsiooniks kujunes Ansambel laulis altarimaali tagant, mis oreliga vaheldumisi ehk alter- New Model Army kontsert läinud sygisel Stoke-on-Trentis. nafr'm-esituseks tundub olevat akustiliselt üks optimaalsemaid. Nigu­ Meeldivalt jahmatav yllatus oli Dirk Ivensi taas kokku liste saali tihti segavaks osutuv 7-sekundine kaja oli enda kasuks pöö­ tulnud vana bänd Absolute Body Control Stockholmi elekt­ ratud ning esitus tervikuna tõeliselt meisterlik. roonilise muusika festivalil "Tinitus 2006". Ka samal õhtul 12. mail kõlasid Tallinna raekojas Buxtehude triosonaadid, kus esinenud Front 242 ja sel suvel "Lorca Rockil" kuuldud The musitseerisid Elar Kuiv (viiul), Peeter Klaas {viola da gamba), Imre Stranglers tõestasid, et mõnedki auväärsed veteranid on Eenma (violoon) ja Reinut Tepp (klavessiin). Kontsert tervikuna oli jätkuvalt võitlusvalmis. (Sistersi ja Army puhul ei ole see äärmiselt huvitav, seda nii tämbrite kui afektimuutuste poolest, ning mulle enam ammu mingi yllatus.) avas suurmeistri loomingulisi ideid värske lähenemise ja paraja huu­ Eesti oma bändidest on viimase aasta-paari parimad moriga. elamused Pedigree ja Shelton Sani kontsertidelt, Eestit Muusikapäevade viimaseks kontserdiks oli konkursi laureaatide kylastanutest ei saa kuidagi märkimata jätta Туре O Nega- lõppkontsert 14. mail Estonia kontserdisaalis. tive'i ega pooltyhjas Krahlis möllanud austraallaste Base­ Buxtehude veetis kogu oma elu Läänemere rannikul. Hansalinna­ ball!. de metropoli Lübecki heliloojaga seob meid, muistse Revali asukaid, Kuna esimese hooga meenusid kontserdielamused, siis vahest rohkemgi, kui arvata võime, ning fakt, et kunagi moodustasid nendega siinkohal ka piirduksin. Kui jääda veel mõtlema, Läänemere-äärsed suuremad linnad ühtse kultuuriruumi, jõuab tänu et meenutada viimase aja mõjuvamaid plaate vms, võiks sellistele muusikapäevadele üha selgemalt meie teadvusse ning jutt lõpmatuseni venida. Ja niikuinii on kõik sellised vastu­ annab meile uue identiteedi. sed väga subjektiivsed.

muusika 7/2007 9 IMPRESSIOONID My laulust

LIINA FJUK muusikateadlane

Johansonid "Mailaulul". FOTO DMITRI KOTJUH

leme vist harjunud sellega, et puma ja ikka veel ei alustanud laulu ega cords, Ulmeplaadid ja mõned teised). Tallinna laulumehed käivad teles lausunud sõna. Siis pani kuue jälle selga, et Praegusel ajal on Pastacas saanud muu­ Oesinemas ja saavutavad meedia see hiljem taas askeldamise käigus kusagile sikuna teha koostööd teatri- ja filmitegi­ kaudu tuntuse, aga Lõuna-Eesti on selline riputada... Väsinud publik pidi tahes-taht- jatega, loonud muu hulgas muusikat etno- tore kant, kus huvitavad muusikud on mata sellise viivitamise peale elavnema. loog Liivo Niglase filmidele ning Urmas mõnikord jäänud koju ja sõpradele oma Kui Sass lõpuks laulma hakkas "Kaitske Vadi näidendile "Kohtume trompetis". laule laulma ning viimistlenud ja küpse- aborigeene ja kasakaid", siis olid kõigi Mäletan, et VAT Teatris etendatud Vadi tanud oma lugusid armsas koduses õhk­ meeled ärkvel teda kuulama ning ka mulle näidendi ja Pastaca muusika sümbioos oli konnas. Vist sellepärast sobib ka autori- jäi see lugu eluks ajaks meelde. Sellistel sel moel täiuslik ja meeldejääv. Nüüd Tar­ laulu festival "Mailaul" / "My song" nii autorilaulu festivalidel juhtubki tavaliselt tus kontserdil taastus kogu selle näidendi hästi Tartusse, mis mõnes mõttes on ju nii, et kuulad ja mõtled kaasa, saad hingele absurdne, ajatu ja udusuleõrn meeleolu ikka alles veel väike puust linn. tuge ja toitu, vahepeal vajud hajevile ning nagu terviklik mälupilt. Selliseid Tartu festivale, kus koduseinte mõni imetabane lugu kõlab nii eriliselt, et "Johnny Deppi" klubis harutas Pastacas vahel laule sepitsenud habemikud või ka jääb alatiseks meelde mõlkuma. Näiteks oma muusika kuulajate jaoks justkui lahti. habemeta mehed ja naised oma lugusid nagu paari aasta eest "Mailaulul" kuuldud Ta laulis või mängis ükshaaval mõne muu- rahva ees ritta seavad, mäletan juba lapse­ Lauri Sommeri itk isale. sikajupi sisse, salvestatud sämpel jäi kordu­ põlvest. Alati oli saal puupüsti rahvast täis, Ka sel aastal olid esinejad ja publik ma ning Pastacas lisas sinna siis veel teise, kõik iga sõna, kõrv kikkis, kuulamas, sest üksmeelselt kohal, taas ootusärevus kaasas. kolmanda, neljanda kihi. Kõige olulisem vaid kõige tähelepanelikumad ja erksamad Kuna sel aastal ei saanud ma endale väikese aga ei olnudki see salvestusevärk, vaid see, võisid kinni püüda nende uute kummaliste tita pärast lubada kogu festivali ärakuula­ kui kordumatult oligi Pastacas tema ise, kui laulude inimlikke hetki lahti harutavaid mist, siis kõnelen siin veidi ühest kontser­ tundlik ja armas oli helide vool. Tema muu­ sõnumeid. Vahel ootasime tundide kaupa, dist, nimelt Pastaca südaöisest esinemisest sika koosneks justkui sulgjatest ornamenti­ millal oma sõber või sugulane lõpuks mõ­ ööklubis "Kellele ei meeldiks Johnny dest. Sellesarnast ei ole ma mujal kuulnud, ned laulud lahti saab lüüa, senikaua võis Depp". Mäletan, et Ramo Tederist (kellest isegi tema laulmismaneer ei meenuta õieti saada ülevaate autoriloomingu mitmepalge­ hiljem saigi Pastacas) kuulsin esimest kor­ kedagi või midagi, võib-olla mingit kodust lisusest. Mäletan, kuidas kord Mülleri Sass da millalgi 1990. aastate lõpul, kui levis omaette ümisemist. Live-esinemises võis esines ühel sellisel festivalil Vanemuises. uudis, et tollase Kunstiakadeemia tudengi jälgida, kui loomulikult ja musikaalselt Öö oli juba käes, saal rahvahulgast lämbe. eesmärk on oma loomingus kokku sobita­ Pastacas oma muusika kihid kokku punub, Sass muudkui sättis ja sättis oma asju seal da kunst ja muusika. Sellest ajast peale on muusika voolab temast välja nii lihtsalt ja klaveri juures, võttis kuue seljast ja sättis ta Pastaca nime all välja andnud mitu plaa­ enesestmõistetavalt nagu mesi kärjest. ikka edasi. Siis pani kuue teise kohta rip­ ti oma muusikast (väljaandjad Kohvire-

10 muusika 7/2007 Põhjamaised heliilmad KRISTINA KÕRVER

Põhjamaade Sümfooniaorkestri kontsert eneseväljendust. Meenutades tema mõne "Apocalypsis" 9. mail Estonia aasta taguse loomingu eksootilist võbelust kontserdisaalis. Dirigent Anu Tali. Kavas ja ornamentaalset välisfassaadi, võlub nüüd Richard Straussi sümfooniline poeem "Don ne heliilm oma puhtuse ja kargusega. Kuid Quixote", solistid Aleksander Knjazev kuhugi pole kadunud tõnukõrvitsalik kõla­ (tšello), Andrei Dogadin (vioola), Ingo de poeesia ja erk tämbrinärv, mis kujundab Haas (viiul); Tõnu Kõrvitsa "Thule äratuntavalt iga tema orkestriteost. eleegiad" ja Erkki-Sven Tüüri Kuues Õhtu haripunktiks oli Põhjamaade sümfoonia. SOle ja Anu Talile pühendatud Tüüri Kuuenda sümfoonia maailmaesiettekanne. Kümne aasta eest asutatud Põhjamaade Sündmus oli seda erilisem, et juba mõnda Erkki-Sven Tüür ja Anu Tali helilooja kodus Sümfooniaorkestri juubelihooajalõppkont- aega on Tüüri suurteoseid tellinud peami­ Hiiumaal, Hirmustes. Seinal vastvalminud serdiks oli dirigent valinud kolm väga kee­ selt välismaised orkestrid ja festivalid ning Kuuenda sümfoonia partituur. rulist partituuri. Kava raamis värske eesti nõnda on ka esiettekanded toimunud väljas FOTO ANNE TÜÜR muusika aastast 2007, selle vahele kõlas pool Eestit. On ütlematagi selge, et Tüür ja hilisromantilist orkestrimuusikat aastast Kõrvits on loomult vägagi erinevad loojad, kuid tee ei kadunud käest. Kuulates võis 1897. Straussi poeemi hiigelmõõtmed ja samas seob neid ühine huvi orkestrikõla rõõmuga tõdeda, et tuttavlikest ja omaseks krõbedalt virtuoossed partiid panevad vastu ning anne sellest kõlast ehitada ja saanud elementidest oli Tüür loonud värske proovile nii orkestri võhma kui ka solis­ luua. Iseäraliku kokkusattumusena ühen­ ja kordumatu maailma, teose, mis on tide võimed, samuti dirigendi suutlikkuse. dab sel kontserdil kõlanud teoseid ka setu ühtaegu kohutav ja lohutav, sünge ja õnnes­ Põhjamaade SOs mängivad head muusi­ rahvalaulu rikkalik pärand: "Thule eleegia­ tav. Meenub Mahleri mõte, et sümfoonia kud ning nii orkestri ees kui ka sees musit­ te" teises osas "Kella'" kõlavad setu kandle­ ongi nagu maailm, see sisaldab kõike. seerisid Straussi partiide väärilised solis­ viisid, mis kujutavad kirikukellade helinat; tid... Võib-olla oli see lihtsalt juhus, et sel Tüüri sümfoonia on osalt korral jäi muusikasse kirjutatud sära peitu kantud setu itku ja orkestri ühisenergia ei kandnud seda intervallikast ning suubub tõepoolest pikka ja keerukat teost lõpuni sellest välja kasvavasse Võru XIII Folkloorifestival välja. kaeblevasse teemasse. Samas 19.-22. juuli 2007 võru Seda rõõmustavam oli orkestri hea kon­ tundub, et itku kujund ei ole takt uhiuue eesti muusikaga. Nüüdismuu­ heliloojale ühese POOfrlJ>A£VAL£! f Ol-Ь* sika "võimaldab murda välja klassikalise tähendusega - mitte leina I.OORI OODAMl SINNO KÄÄNÜPÄÄVÄLE! f ESTI muusika muuseumiõhustikust meie ja teie suletud sümbol, vaid pigem *Y\1 * aega", kirjutab kontserdi kavalehel Anu Tali, sild, tee, üleminekukoht. Aeq on ta.a.s kokku sa.axta Võru suurtel ja. väJkestel tavadel, ta.na.va.tel, kinnitades oma sõnu tegudega. Sel hooajal "Itk võib mingil ootamatul õuede ja. a.eda.des! Üle 800 esineja., pooled neist vilja,spoolt Eestit. tõi Põhjamaade SO lisaks Tüüri Kuuendale hetkel muutuda jubilatsioo- Rohketvi kui 120 tundi proqra.mnoi. sümfooniale esiettekandele veel Tõnu Kõr­ niks," annab Tüür kuulami­ Kreeki, Norra., lirit*iAA, Cost* R.icA, LÕMVIA-КОГСА, I+AAÜA, lisrAel, vitsa "Tuulde lauldud"; uuemat või vähetun­ seks kaasa talle omase oksüü- Poola.,UHCJAH, SlovikkiA, UkrAŠHA, VEHCMIAA ja. Qruusia. tud eesti muusikat on ta salvestanud ka heli­ moronliku vihje. Teose la.ulja.d, ta.ntsija.d ja. pillimehed plaatidele ("Swan Flight" Tormise ja "Ac­ koodas oli kauniks leiuks © tion. Passion. Illusion" Tüüri muusikaga). kontserdisaali külgrõdudelt Sind ootab võistumincjimine lõõtspillidel ® õpi-ja. ta.ntsutoa,d Sel õhtul kõlanud Kõrvitsa "Thule eleegia­ orkestriga liitunud kandle­ tina.va.ta.nts ® kirikukontserdid ©võrukeelne jututuba. ® suur kasitööla.a.t te" esiettekanne toimus tänavusel vabariigi ansambli kõla. Ustele wincjuõu © sekka, pisut võõra.ma.ist toitu ja. iqaj õhtul simwa.nid. aastapäeva kontserdil Vanemuises (dirigee­ Dirigendi ja orkestri www.w«rro.€«/folkloor t«l 505 8757 piili к PttUr LAHKO* ris Toomas Vavilov). Kõrvitsa viimase aja koostöös tuli selgelt ilmsiks muusikat sobibki iseloomustama kujund teose kihiline ja "kihisev" ise­ "tuulde lauldud", võib-olla ka "endale laul­ loom: helimassiiv voolas к dud" või "endamisi lauldud", mis toob nn hõrenedes ja tihenedes; ko­ Eesti Päevaleht ,— Hansa kontserdisaalimuusikasse midagi rahvalau­ hati ohtlikunagi näival vul­ Ä' M€IM Qefcv RJNGfm lu nukkerhelgest olemisruumist. Siin on kaanilisel maastikul vahel­ Toetajad: Võru Tarbijate Ühistu; Enerel OÜ; Barrus AS; ABZ Reisid OÜ; Ritico OÜ; Võrumaa Kutsehariduskeskus; pigem sissepoole üminat kui tavamõistes dusid tipud ja sügavikud, Ala-Rõuge Külalistemaja; Teva Kaabel; Marta fm; LõunaLeht; Valge Karu reklaamibüroo; Võru Foto AS

muusika 7/2007 ii IMPRESSIOONID Noortefestival "Visioon" tõi kuulajani artiste Eestist ja mujalt

ESTER EGGERT Holger ja Mairo, jazziaja kirja n ik Marjamaa Brothers bändiga "Visioonil". FOTO LEMBIT MICHELSON

8.-10. juunini toimus juba viies noorte jazzimprovisatsiooni festival "Visioon". Kuigi ürituse pealavaks oli traditsioonili­ selt Saue Gümnaasiumi saal, toimusid kontserdid ka Saue keskuse pargis, resto­ ranis Clazz, Kadrioru pargis ning Kumus. Õigupoolest ei saa "Visiooni" nimetada loo "Moskva rong" huvitavat kõlapilti. Koos­ Sami Linna ja trummar Jussi Lehtonen. Kui kitsalt noorte festivaliks. Iga kord on seal seisu nimi viitab põhjamaisusele ja sellised Kontrafourise hammondimängus üles astunud ka mitmed jazzi- ja rütmi- mõjud Mazurtchaki mängus ka peegeldu­ peegeldus jõulisus, siis Manuel Dunkel lisas muusika maailma tipud. Kui möödunud sid. Kogu esitusele lisas palju juurde Sven meloodilisemat arendust, toetudes siiski aastal oli peaesinejaks Chick Corea ansamb­ Reiteli rokilik kitarrikäsitlus. intensiivsele svingile. Hämmastav oli li koosseisust tuntud saksofonist Eric Ma- Teiste Eesti ansamblite hulgast paistis kvarteti sünergia, mille raames jätkus rienthal koos oma bändiga, siis seekordsel silma Viimsi Muusikakooli Jazzband. küllaga modernse jazzi keerukust, kuid festivalil astusid publiku ette klahvpillimän­ Varasematel aastatel on Ott Kasel olnud samal ajal ka huumorit. Nii leidis tä­ gija George Kontrafourise kvartett ja mõni selgeid probleeme sellise suure koosseisu helepanelik kuulaja Manuel Dunkeli soo- aasta tagasi "Visioonil" juba esinenud un­ haldamisega, kuid seekordsel "Visioonil" lostki väikese jupi Ränirahnude animafümi gari viiuldaja Zoltän Lantos projektiga astus publiku ette hoopis teise kõlaja tunne­ tunnusmeloodiast. "Mirrorworld". tusega bänd. Tavapärast kvaliteeti pakkusid Kumu auditooriumis esinenud j azz- Ilmselt oleks ülekohtune kritiseerida ka vennad Marjamaad. Holgeri ja Mairo viiuldaja Zoltän Lantos on "Visiooni" küla­ noori muusikuid kehva akustikaga kooli­ andekus vastavalt klahvpillidel ja saksofonil liseks ennegi olnud. Sel aastal saabuti Ees­ saalis tehtud lühikese esituse põhjal. Siiski ei ole vist enam uudis, aga just vanema ven­ tisse teistsuguse koosseisuga. Kui möödu­ jäävad ka sellise ürituse juures silma ja na Mairo mängus võiks rohkem leiduda nud korral esines Lantos vaid kitarristiga, meelde koosseisud, kelle lähenemine on mitmekesisust ja mitte nii suurt orientee­ siis seekord oli tal kaasas ansambel, kus tei­ kõige innovaatilisem ja professionaalsem. ritust klubimuusikale. seks keelpilliks omapärane tsimbel, mitme­ Ühena nende hulgast tuleks kindlasti mär­ Peaesinejate kõrval oli välismaiseid sugused puhkpillid ja tohutu hulk huvita­ kida Eesti muusikamaastikul võrdlemisi külalisi noortebändide poole pealt veelgi. R vaid löökpille. Lantosi ja tema ansambli tundmatutest noortest Pärnu muusikutest Jurjana Muusikakooli orkester mängis tun­ mäng on meeldiv segu ungari ja India koosnevat ansamblit Green Tree. Jazz-rocki tud standardeid, kuid tuleb tunnistada, et rahvamuusikast, kus ühe stiili elemente ei sugemetega kaasakiskuvast omaloomingust arenguruumi veel jätkub. Kiita tuleb eesti- saa lahutada teisest. Viimast võib pidada võib mõningase pillivaldamise ja kokku­ rootsi segaprojekti TA.J.J., kelle omapärane Lantosi puhul nii plussiks kui ka miinu­ mängu viimistlemise järel saada midagi klassikaliste mõjudega helipilt meenutas seks, sest selline "kompott" kipub kõikuma küllaltki paljulubavat. veidi Bela Flecki. Samas ei piisanud oma­ ühest äärmusest teise, muutudes pikapeale Esimesel päeval esinenud koosseisude pära loomisel ainult Tobias Hedlundi vibra­ väsitavaks. hulgast tuleks esile tõsta ka veidi koge­ fonist ja midagi kippus puudu jääma. See- Üldiselt aga on "Visioon" üks järje­ numate Õtsa kooli muusikute projekti eest noortel tänavamuusikutel ansamblist kordne tänuväärne ettevõtmine Eesti jazzi- "Arktikum". Just see ansambel võitis 2006. Dodo jätkus omapära nii instrumentaalse maastikul, mis pakub noortele muusikutele aasta "Rainbow Jazzil" parima bändi pree­ kui ka vokaalse poole pealt. võimalust näidata oma tööd laiemale mia. Nende trumbiks on vaieldamatult Peaesineja George Kontrafourise kvar­ avalikkusele ning toob igal aastal kohale nii Eesti estraadiklassika esitamine täiesti uues tett astus publiku ette juba esimese päeva mõnedki tipud. Loodetavasti jätkub Kristii­ arranžeeringus. "Arktikumi" kavas leidub õhtul. Selle Soomes elava kreeklase ansamb­ na Liivikul ja tema abilistel ka tulevikus nii Kustas Kikerpuu kui Arne Oidi loomin­ lis mängivad sellised tuntud muusikud jõudu sellise ürituse korraldamiseks. gut. Tahaks kiita Kristjan Mazurtchaki oma nagu saksofonist Manuel Dunkel, kitarrist

12 muusika 7/2007 MODULATSIOON Muusikalinn Lissabon JOOSEP SANG

õib arvata, et Lissabon pole põh­ jamaalase silmis kuigi prominent­ Vsel kohal Euroopa muusikalinnade seas - Eesti geograafiline ja kultuuriline kaugus Portugalist teeb oma töö, seda enam, et teele jäävad sellised metropolid nagu Berliin, Viin ja Pariis. Siiski on just nimelt muusika (eriti fado) lisaks värvi­ dele, lõhnadele ja lõunamaisele elurütmile üks neid tegureid, mis Lissabonile talle omase näo annavad. Lissabon on meele­ olude linn, kus iga samm tuletab meelde Portugali maailmavalitsemise aegu, isegi kui viimanegi koloonia käest on antud. Tänavatel kohtab arvukalt Angolast, Bra­ siiliast ja Cabo Verdest "emamaale" tul­ nuid, arhitektuuris, nii kulunud kui ta ei olegi, avalduvad kunagised kuninglikud jooned. Isegi minu "super budget"-hotelli- toa laes olid elegantsed ornamendid ja lagunev maja rääkis kunagistest kuldsetest aegadest. "Are you Estonish?" küsis mu võõrastemajapidaja registreerimisraamatu tagant. "Astonished?" küsisin vastu. "Very much so."

Kolmapäev, 2. mai. Teatro Nacional de Sao Carlos Tutvumine muusikalise Lissaboniga algas ootamatu ooperielamusega. Portugalil pole tugevate ooperitraditsioonidega maa mainet, kuid ometi jättis sealses rahvus­ ooperis nähtud Gioacchino Rossini "L'italiana in Algeri" tervikliku, üdini positiivse mulje. Toni Servillo lavastus oli heas mõttes traditsiooniline, rõhutades alžeeria bei haaremis aset leidvate sünd­ muste koomikat ja mängulisust, ka lava­ kujundus ning kostüümid olid ajastu­ truud, samas markantsed. Tuleb tõdeda, et enamik soliste oli sisse toodud välismaalt: bei Mustafa osa laulis itaallane Lorenzo Regazzo, võrke punuva itaallanna Isabella rolli täitis ameeriklanna Kate Aldrich, tema armastatu Lindora osa teine ameerik­ lane John Osborne, hüljatud naise Elvira rollis oli ainsa kohaliku tähena Lara

Martins. Solistid said Rossini lustlike, kuid Portugali rahvusooperi kuninglik interjöör paneb ahhetama. Ka laval toimuv väärib kiidusõnu. tehniliselt vägagi nõudlike numbritega FOTO ALFREDO (ЮСНАЯЫБС

muusika 7/2007 13 MODULATSIOON oivaliselt hakkama, hea tasakaal püsis ka da päris lava ees nagu mina, tuleb lisaks arvukates kuni viie-kuuehäälsetes ansamb­ pingsale kuulamisele ka tähele panna, et lites. Ainult kiita saab ka koori ja orkestrit. kitarrikaelaga vastu pead ei saa. Esines Suurepärase akustikaga Teatro Natio­ Saksamaalt pärit, pealtnäha tudengitest nal de Sao Carlos ei paku palju ainult kõrva­ koosnev Baby Jazz Band, mis pakkus väga le, vaid ka silmale. Teatrimaja on kuninglik heäl tasemel küpset, valdavalt omaloomin­ nii seest kui väljast, eriti teatri kuldne inter­ gulist kava bebop"\ juurest võrsunud nüü- jöör oma arvukate loožidega on küllap tin­ disjazzist. ginud ka väärika publikutraditsiooni. Ooperiõhtu Lissabonis on kui kõrgklassi Laupäev, 5. mai. Teatro da Trindade paraad. Võrreldes paljude Põhja-Euroopa Taas kord uhke teatrisaal soliidse publi­ teatri- ja kontserdisaalidega, kuhu publik kuga. Bairro Alto ühel peatänaval asuvas tuleb teksastes ja tossudes, istudes halvimal saalis andis elu esimese soolokontserdi juhul veel, jope süles, on lisboetddel stiili ja /ado-lauljate noore põlvkonna üks ko- väljapeetust. meete Raquel Tavares, kes on/ado'sid laulnud juba teismeeast saadik. Tavarese Neljapäev, 3. mai. Adega do Ribateiro hääl on tüüpilisest/ac/o-häälest veidi mada­ Kui manada silme ette filmi- või foto- lam ja lopsakam, kuid tema stiil on siiski kaadrid vanast Lissabonist, hakkab kõrvus traditsiooniline. Kontsert oli hoolega läbi tahtmatult helisema/ado. Fado ongi Lissa­ mõeldud, lauljatar vahetas kostüüme, boni kõlaline embleem, muusika, milleta mängis sekka ka ise portugali kitarri, pani poleks linnal seda atmosfääri ja tõmmet. saali kaasa laulma ning teenis tormilised Väga hea ülevaate fado rikkalikust ajaloost ovatsioonid. Kui fado-majade atmosfääri annab Alfama linnaosas asuv muuseum rikuvad sageli turistid, kelle j aoks fado Casa do Fado, kus on väljas kaunite tiitel­ kuulamine on üks kohustuslik peatus lehtedega noodid, vanade ajakirjade esi­ marsruudil vaatamisväärsused-restora- kaaned ja müürilehed, videoklipid ajaloo­ nid-kaubanduskeskused, siis Teatro da listest filmidest ja kontsertidest ning suur Trindade täissaali moodustas kohalik hulk kauneid portugali kitarre. asjatundlik ja osavõtlik kuulajaskond. Ja Adega do Ribateiro on tüüpiline casa tõtt-öelda on nii habrast ja detailitihedat do fado Bairro Alto linnaosa südames - Kui tänapäeval on maailmakuulsad muusikat parem kuulata just kontserdi- väike restoran, mis pakub traditsioonilist ka lauljatar Duke Pontes ja ansambel portugali toitu ja atmosfääri, kuigi kahjuks Madredeus, rääkimata portugali juurtega superstaarist Nelly Furtadost, siis Amalia da peamiselt lärmakatele turistidele. Minugi Piedade Rebordäo Rodrigues oli esimene kõrvallauas istusid kaks lakkamatult plät­ rahvusvaheliselt imetletud portugali laulja. ravat hispaanlast, kes pälvisid fado\ kuula­ Praegu on ta juba ebamaine, jumalik figuur, ma tulnud portugali perekondadelt sama­ kelle mälestust jäädvustavad muu hulgas suguseid põlglikke pilke nagu end lapiliseks Lissabonis majamuuseum ja tema auks joonud soomlased tallinlastelt. Õhtut täitis nimetatud plaadipood Discoteca Amälia. fado vadio, vaba õhustik, kus lubatakse laul­ FOTO INTERNETIST da kõigil soovijatel. Kuigi see "vabadus" tun­ dus veidi lavastatud, pakkusid üles astunud lauljatar, kaks kokka ja uksehoidja naudi­ tava etenduse. Kellel jäi puudu lauluhäälest, korvas selle tõelise kire, pühendumise ja siirusega.

Reede, 4. mai. Hot Clube de Portugal Lissaboni jazzirahvas uhkustab sellega, et nende linnas on Euroopa vanim järjepide­ valt tegutsev j azziklubi, mis saab peatselt kuuekümneseks. Fotod seintel kinnitavad, et aastakümnete vältel on "kuumas klubis" esinenud mitmedki jazzihiiglased, kuigi vertikaalne li saal on hämmastavalt ahas, mahutades lahedalt vaid umbes 25 kuulajat. Kui istu-

14 muusika 7/2007 või teatrisaalis, olgugi et casa do f ado on selle päriskodu ning parimad fa­ Mis on fado? do & kõlavad alles varajastel hommiku­ Fado on portugali juurtemuusika, linnafolkloor, mis sai alguse 19. sajandi esimesel tundidel. poolel. Selle sünnile aitasid kaasa nii mauri kultuur, mis säilis Lissaboni Mouraria linnaosas, kui ka brasiilia muusika stiilid lundum ja modinha. Siiski on fado kõige ehtsam portugali hinge muusikaline väljendus, mille meeleoludes domineerib helget Lissabon on vertikaalne linn seitsmel nukrust tähistav sõna saudade ja mille läbivaks teemaks on õnnetu, vastuseta jäänud mäel, kus ei minda mitte paremale ja armastus. Fado on väga traditsiooniteadlik muusika ning konservatiivsuses ongi suur vasakule, vaid üles ja alla. Kohalik ko­ osa tema tugevusest ja võlust. Samas mõjub ta seetõttu ka salakeelena ja ei anna end loriit võlub kaugelt tulijat igal sammul sugugi nii kergelt kätte nagu brasiilia samba ja bossa või Cabo Verde morna, mis - vanaemad vestlevad rõdudel, vana­ peaksid kultuuriliselt ju meist veelgi kaugemad olema. isad mängivad pappkastil kaarte, pesu­ Fados on terve rida kirjutamata reegleid. Laulja on riietatud musta ja naisterahval on nöörid on tõmmatud üle tänavate. tavaliselt õlgadel sall. Ta hoiab uhket, sirgeselgset poosi ja žestikuleerib peamiselt kätega, Hämmastav on vaadata, millise välja­ ta väljenduslaad on ülimalt kirglik. Fado-maja publik ei söö ega vestle laulude kõlades, peetusega vanalinna elanikud oma vaid kuulab tähelepanelikult ning laulab lõbusamaid laule ka kaasa. Lood on tavaliselt argiasju ajavad. Istusin ligi tund aega paari minuti pikkused ja aplaus puhkeb alati juba enne laulu lõppu. Fadista saateansambel pargis kahe vanamehe naabruses, kes koosneb 12-keelsest kirka kõlaga portugali kitarrist ja tavapärasest kuuekeelsest kitarrist, raugematu innuga oma koertest ja sageli lisandub kontrabass (või akustiline basskitarr). Eksisteerib klassikaline fado- koertega vestlesid, justkui oleks tege­ repertuaar, mida tuntakse ja taasesitatakse samasuguse traditsiooniteadlikkusega nagu mist suurima ilmaimega. Tõik, et ümb­ Ameerikas sealseid jazzistandardeid. ruskond kubiseb turistidest, ei muuda Nagu öeldud, on fado levinud linnades ning rustikaalne portugali rahvamuusika Lissabonis inimeste elurütmi, nii nagu kõlab hoopis teistmoodi. Peale Lissaboni fado on olemas Coimbra fado, mida laulavad on juhtunud Tallinna vanalinnas, kus ainult mehed ja mis on tihedalt seotud selle linna ülikooliga. Oma/ado-stiil on ka Portos. kohtab ainult teenindajaid, teenin- Lissabonis kõlab fado põhiliselt Alfama ja Bairro Alto linnaosa/ado-majades (casas do datavaid ja kiirel sammul möödujaid. fado). Need on tillukesed restoranid, mille autentset õhkkonda kahjustavad tänapäeval Lissabon on oma loomulikkuses ah­ sageli paraku roosapõsised turistid. vatlev reisisiht mitmel põhjusel, muusi­ Fado kuninganna on 1999. aastal lahkunud Amalia Rodrigues, tõeline kultusfiguur, ka nende seas. kelle tegevus innustas tervet põlvkonda suurepäraseid noori artiste. Fado tänast nägu jumestavad sellised fadistad nagu Eestiski esinenud Mariza, Misia, Mafalda Arnauth, Cristina Branco, Katia Guerreiro, Joana Amendoeira, Helder Moutinho, Camane, Goncalo Salgueiro jpt. Fado'l läheb praegu hästi, üha paremini ka rahvusvahelisel areenil.

muusika 7/2007 15 KONTRAPUNKT Muusikahariduse foorum IA REMMEL

23. mail toimus Eesti Muusika- ja Teatri- nud vaid 17, enamik on muusikapedagoogi laps parema meelega ei läheks. Instrumen- akadeemias Eesti muusikahariduse jaoks või koorijuhi haridusega. Võib-olla peaks diõpetajad sooviksid palju rohkem solfedžo oluline sündmus, Eesti muusikahariduse EMTAs koorijuhtimise ja koolimuusika eri­ vaatlemist eriala toetava ainena. Ja see lõ­ foorum. Ürituse avas sõnavõtuga kultuuri­ alal pöörama suuremat tähelepanu solfedžo- putu muusikalugu! Õpilane õpib üheksa minister Laine Jänes, päeva lõpetas kohtu­ õpetajate ettevalmistusele. aastat põhikoolis muusikaõpetust, viis mine haridus-ja teadusministri Tõnis Luka­ Tänapäeval on kujunenud selline olu­ aastat muusikakoolide programmi alusel, sega. Foorumi keskseks märksõnaks oli kord, et oleks vaja muusikakoolidele ehi­ siis veel gümnaasiumis kolm aastat ja muusikahariduse jätkusuutlikkus. tada peale nn huvihariduse keskaste. Mida­ muusikaakadeemias kolm aastat. Ma gi sellesarnast on mitmel maal, meile lähim loetlen valikuliselt, mis õpilane põhikooli Muusikahariduse algaste on Soome. lõpuks selgeks saama peab: ta tunneb eesti, Oleks vaja ka üle vaadata kehtivad õppe­ soome, vene, rootsi, norra, inglise, taani, URVI HAASMA kavad. Võib-olla peaks seal vähendama austria jne rahvamuusikat, omandab tead­ Eesti Muusikakoolide Liidu esimees põhiastmes läbivõetavat materjali. Oleks mised noodikirja tekkest naapoli lauluni, hea, kui üldhariduskoolid arvestaksid juudi rahva ajaloost ja religioonist. Puutu­ Eestis on hetkel 87 muusikakooli. Koolid muusikaõpinguid õpilase valikainetena. mata ei jää austraalia põlisrahva saatus, on jagatud seitsmesse regiooni, nende re- pikalt peatutakse India muusika juures, giooniliste jaotuste järgi toimuvad ka üle­ KADRI LEIVATEGIJA käsitletakse hiina filosoofiat, räägitakse riigilised erinevate erialade konkursid. Tartu Heino Ellert nimelise Muusikakooli jaapani teatrist ja Põhja-Ameerika indiaan­ Eesti omapära on see, et on palju väik­ direktor lastest. Siis romaani ja gooti stiil, gregooriu- seid koole, kus õpilaste arv küünib vaid se laul, varajane mitmehäälsus, madrigal ja viiekümneni. Kuni 50 õpilasega on 17 Eestis on väga hästi välja töötatud muu- motett, rüütlilaul, Madalmaade koolkond, kooli, 51-150 õpilasega 43 kooli. Kõige vä­ sikaõppe esimene tasand, algaste. Toimib renessansiajastu muusika, barokiajastu hem on õpilasi Tootsi muusikakoolis ja kõi­ 87 muusikakooli riiklikult kinnitatud võrdlus renessansiga. Õnneks jõutakse ka ge rohkem Nõmme muusikakoolis. Kuigi õppekavadega. Tase on kõrge ja meil on rockmuusika, hipiliikumiseni, progressiivse 1990ndatel Eestis sündivus tunduvalt vähe­ palju väga häid õpetajaid. Samas toimib rockini ja õnneks vaadeldakse ka ooperit, nes, ei ole hämmastaval kombel õpilaste Skandinaavia maades ja mitmetes teistes balletti, muusikali, operetti. Õppeaine maht arv muusikakoolides mitte vähenenud, riikides peale riikliku õppesüsteemi veel on üks tund nädalas. vaid isegi suurenenud. Eelmise sügise sei­ väga palju alternatiivseid huvihariduse Tulgem kokku ja vaadakem, mis on see suga õppis muusikakoolis 11 396 õpilast, omandamise vorme. Soomes on hästi are­ muusikaloo alus, mida me tahame põhi­ 2002/2003. õppeaastal oli õpilaste arv 9498. nenud muusikakoolide süsteem, mis hõl­ kooli lõpuks õpilasele anda. Tal on ju seda Ühest küljest on hea, aga teisest küljest mab üle 120 kooli, nende kõrval veel kõike veel nii palju aega õppida. problemaatiline, et suurem osa lastest õpib eramuusikakoolid. Rootsis on eelkõige muusikakoolis klaverit. Kuigi klaver on eraõpetus. Norras käivad õppejõud kes­ Muusikaharidus üldharidus­ väga hea baaspill ja võimaldab hiljem teis­ kustest filiaalidesse õpetama, õppetöö toi­ tele erialadele üle minna, on suur vajadus mub ka väikestes külades, kus koolides koolis keel- ja puhkpillimängijate järele. õhtupoole on muusikatunnid. ELIN OTS Teatud erialadel on suur õpetajate puu­ Eestiski on õppimisvõimalused mitme­ Tabasalu Gümnaasiumi muusikaõpetaja, dus. Väga oleks vaja keelpilli- ja puhkpilli- kesistunud. Toon mõned näited alterna­ Eesti Muusikaõpetajate Liidu esimees õpetajaid, igal pool on puudus kitarriõpe- tiivsetest muusikaõppimise võimalustest: tajatest. Samas on vaja tagada kvaliteet ning eramuusikakool Gamme Tallinnas, Kohila Arutlenud mõni aeg tagasi oma õpilastega lahendus pole ka see, kui ilma hariduseta Koolituskeskus, muusikastuudio Nissi Trol­ ühe ajakirjas Muusika ilmunud artikli üle, või mitte piisava erialase ettevalmistusega lid, Sonare stuudio, Rapla kitarristuudio, et kas muusika suudab muuta maailma, õpetajad õpetavad pilli või eriala. Vaja oleks Musaklubi Tartus, Arsise kellade kool, leidsid õpilased, et muusikal on nende statistikat, kui palju on koolides erinevate Meero Muusik, Kaari Sillamaa laste kaunite elus väga oluline roll ja, et muusika võib erialade õpetajaid, kui palju neid puudu on kunstide kool. Neis stuudiotes õpitakse tõesti muuta maailma. ja kui paljud neist õpetavad seda eriala, vabamates vormides. Mitmed olulised muusikakasvatustead- mida nad on õppinud. Mõtlemisaine on solfedžo õpetamine. lased-uurijad on väitnud, et igal õpetajal Suur puudus on ka solfedžoõpetajatest. Solfedžo kipub sageli olema tund, kuhu peaks olema kindel arusaam sellest, mis on Neist on muusikateooria osakonna lõpeta­ muusika, siit edasi võiks küsida, mis siis on

16 muusika 7/2007 muusikaõpetuse eesmärk üldhariduskoolis? Margit Sutropi arvates hariduse eetiline loo­ mus ei sisalda mitte ainult teadmiste and­ mist, vaid inimese kasvatamist ja kujunda­ mist. Üldhariduskoolis ei ole õpetaja ainult aineõpetaja, vaid ta on haritlane, kasvataja, kes toetab õpilase eneseotsingut. Muusikakasvatuslikust kontekstist läh­ tuvalt ei eksisteeri muusika nagu igasugu­ ne muugi inimtegevuse tulemus väljaspool ühiskonda. Seetõttu on muusikahariduse küsimused identsed kogu Eesti hariduse küsimustega - ja see, millist Eesti kooli me tahame, vastab küsimusele, millist Eestit me tahame. Ümbritseva maailma ja eriti muusika­ maailma muutumine eeldab muutusi muu­ sikakasvatuses ja -õpetuses ning nõuab uue teadmise ja uute tingimuste arvestamist. Haridus on ime. Keegi ei saa mitte kunagi Veljo Tormis külas Kunda Muusikakoolis. öelda, et tema muutis kedagi harituks. Ka FOTOTAIRO LUTTER / SCANPIX ükski kool ei saa pretendeerida sellele, et andis hariduse. Haridust ei saa keegi kel­ saab. Tuli kaks klassi täies koosseisus, kõik muutumisele, teisenemisele. Tänu avatusele lelegi anda. Haridust ei ole kuskil olemas ja tahtsid laulda. Poolt neist ei oleks standard­ on see süsteem sisemiselt variatiivne ning keegi ei saa seda võtta ega anda, müüa ega ses mõttes muusikakooli vastu võetud. Aga heterogeenne. vahetada. see oli nii suur väljakutse, sa ei saa öelda Jätkusuutlik süsteem peaks olema auto- Võimalik on luua eeldusi kasvamiseks, lapsele: ma ei õpeta sind. Mina väidan, et refleksiivne, st see on miski, mis on tege­ õppimiseks, loomiseks, uurimiseks, män­ üldhariduskoolis tuleb iga last õpetada. Ma vuses, protsessis, miski on see, mis ta on; gimiseks, töötamiseks, musitseerimiseks. väga austan neid õpetajaid, kes poistega kuid samal ajal on see ka iseenda mõtestus, Võimalik on hoida ja kujundada huvi, vaeva näevad ja nad mudilaskoori võtavad. ühtaegu nii tekst kui metatekst. Tähendusi kahelda, katsetada, vaielda ja veenduda; Sel aastal üldlaulupeol me tegime esimese luuakse siin ja praegu, kuid kui lähtuda võimalik on laiselda ja end kokku võtta, klassi koorid ühehäälsed nii poistele kui näiteks prantsuse 20. sajandi filosoofi Der- ületada ja saavutada midagi uskumatut tüdrukutele, selleks, et kõik saaksid laulda, rida mõtetest, siis võib öelda, et muusika­ ning imetlusväärset. See ongi ühtäkki et keegi ei oleks muusikast kõrvale jäetud. hariduse tähendus, mida me siin täna otsi­ HARIDUS! Me peame jälgima, kus on need kohad, me, ei selgu mitte täna, vaid kunagi hiljem, kust me saame professionaalid kätte. Ei sest tähendust lükatakse justkui kogu aeg AARNE SALUVEER tohi jätta andekat last sinnapaika, kui näed, enda ees. See kuulub meile, kuid mis see Eesti Kooriühingu esimees, Georg Õtsa et on keegi teine, kes suudab teda rohkem miski on, selgub hiljem. nimelise Tallinna Muusikakooli direktor arendada. Ma ei karda üleproduktsiooni Kasvatusteaduses on ajast-aega esitatud muusikas, nad leiavad koha, kuhu minna. küsimusi MIKS, MIDA ja KUIDAS. Eesti Üldhariduskoolis on tegelikult küsimus Ja kui ka juhtivatel kohtadel on inimesed, hariduses domineerib tänapäeval jätkuvalt alati selles, kuidas teha nii, et laps läheks kes on muusikaga kursis, siis on see parem, nõukogude ajal juurdunud kujutlus haridu­ muusikatunnist ära positiivse kogemuse­ kui seal on sellised, kes pole muusikaga ül- sest, mis paljuski läheb tagasi 17. sajandis­ ga? Kadri Leivategija esitas oma ettekan­ se kokku puutunud. se. See on kujutlus haridusest kui tead­ des küsimuse, kas muusikas on midagi miste, oskuste ja vilumuste kogumist. Selle liiga palju? Muusikas on kõike nii palju ja AIRI LIIMETS kohaselt on koolis kõige keskpunktiks õp­ igaüks peab andma sinna oma osa, milles EMTA koolimuusika instituudi juhataja peaine kui selline, ülikoolides eriala, ja see ta on kõige rohkem veendunud. on justkui väärtus iseenesest. Selline Kui 2000. aastal läksin Rocca al Mare Lähtudes foorumi kesksest märksõnast, mõtteviis tuleb ilmsiks ka üldhariduskooli kooli ja lõin lahti õppeprogrammi, et selle milleks on jätkusuutlikkus, küsiksin: mis­ õppekavas, kus loetletakse, mida peab tead­ järgi õpetama hakata, siis see aasta ei lõp­ sugune peaks olema muusikaharidus, et ma, mida oskama, millised peaksid olema penud ei mulle ega õpilastele hästi. Seda, olla pikemas perspektiivis jätkusuutlik ehk tulemused jne. Muusikaõpetus on riiklikus mis programmis kirjas, me väga sooritada arenguvõimeline ? õppekavas liigitatud oskusaineks, aga kas ei saanud. Järgmisel aastal otsustasin ha­ Sotsioloogiale ja filosoofiale tuginedes on võimalikud oskused teadmisteta? kata nullist peale, võtta esimese klassi võib väita, et jätkusuutlikuks võib pidada õpilased ja vaadata, mida nendega teha Jätkusuutliku süsteemi seisukohalt tu­ süsteemi, mis on avatud struktuur, aldis leks keskpunkti seada inimene, mitte õppe-

muusfka 5/2007 17 TIMO STEINER Tallinna Muusikakeskkooli direktor

Kuna olen selle foorumi üks ellukutsujaid, siis peatun valdkonna probleemidel veidi laiemalt kui ainult muusikaalase kesk­ hariduse vaatenurgast. Tänase kohtumise eesmärk on, et saaksime suhelda, infot vahetada ja sellele toetudes edasi minna. Muusikavaldkonnal ei ole minu meelest väga selget nägemust, kuhu me soovime välja jõuda. Valdkonnale peaks tekkima vähemalt kümne aasta pikkune tuleviku­ visioon ja täpsem tegevuskava neljaks- viieks aastaks ette. Selline kokkulepe an­ naks muusikaharidusega seotud institut­ sioonidele parema võimaluse koostöö kor­ raldamiseks, aga ka tugevama positsiooni rahastamise läbirääkimisteks ministeeriu­ mide ja kohalike omavalitsustega. Milline peaks see kokkulepe olema? Kokkulepe peaks kindlasti arvestama Viljandi Muusikakooli direktor Ton io Tarn ra proovib õpilasega uut timpanit. muusikamaastikul tekkinud olukorraga, FOTO ELMO RIIG / SCANPIX kus erinevad muusikavaldkonnad, klassika­ line muusika, pärimusmuusika, džässmuusi- aine. Muusikaõpetuse eesmärgiks selles külge. See osutab aga sellele, et tegelikult ka jne kasutavad osalt sama huvigruppi nii kontekstis saaks olla ainult inimese kui pole ta olnud liikvel sisemisest vajadusest, kuulajate-mängijate tasandil kui ka konku­ terviku kujunemise toetamine ja soodus­ vaid oli n-ö väljastpoolt üles keeratud. rentsis muusikat õppima asuvatele noor­ tamine muusika abil. Ja haridust tänapäeva­ Samas huvi muusika kui sellise vastu tele. ses tähenduses tuleb mõista kui fenomeni, on noorte hulgas tegelikult väga suur, Peale selle ihuvad andekatele lastele mille puhul tuleb keskseks pidada mõtes­ sotsioloogiliste uurimuste põhjal lausa esi­ hammast ka kõik teised valdkonnad (muu­ tatust, tähenduste loomist, mõistmisprot- kohtadel huvide pingereas. Noorte jaoks ei sikaandega laps on andekas enamasti ka sesse, tõlgendamist ehk interpreteerimist ole muusika puhul oluline mitte faktitead- paljudes muudes valdkondades). Et teda (mitte ainult muusikud pole interpreedid, mine, vaid emotsionaalseid seisundeid tu- tema haridusteel mitte lausa tükkideks tõm­ vaid tegelikult kõik inimesed on interpree­ gevdav funktsioon, suhtlemist saatev funkt­ mata ja mitte külvata asjatuid pingeid eri did, kes interpreteerivad ümbritsevat tege­ sioon ning ka meelelahutuslik otstarve. valdkondade esindajate vahel, vajame väga likkust, loovad tähendusi, elavad igaüks Valdavalt ei osata hinnata muusikat kui tärkaja asjalikku koostööd. oma tähenduste võrgustikus). kunsti (muusika ei kanna seda väärtust), Muusikaharidus tugineb ja peabki tugi­ Haridust selles kontekstis ei tule mõista aga see on identiteedi loomise üks väga nema traditsioonidele, aga ka loovus, atrak­ mitte teadmiste ja oskuste omandamisena, oluline vahend. tiivsus ja avatud meel ei tohiks olla meile vaid inimese kui avatud süsteemi kuju­ Muusikahariduses ei ole niisiis kõige võõrad. Viimase kahekümne aasta jooksul, nemisprotsessina teatud tingimustes. See olulisem küsimus MIDA, vaid KUIDAS. mis mina olen läbinud õppijana ja õpeta­ ongi see KUIDAS? Foorumil on juttu Kuidas teha nii, et muusika jõuaks inime­ jana, ei ole väga olulisi muutusi tegelikult olnud sellest, mida õpetada muusikaloos. seni, et see teda puudutaks? Et muusikat toimunud. Meie kultuuriruum on aga muu­ Kas rääkida Beethovenist, džässist või hakataks mõistma kui kunsti? Need küsi­ tunud, samuti õpetaja ja õpilase suhe. Kas rockmuusikast - see polegi lõppkokku­ mused viivad meid aga otseselt muusika- muutunud kultuuriruumil on meile sõ­ võttes nii oluline, vaid tähtis on see, et pedagoogikateaduse valdkonda. Need on num? Tundub, et on. Ühest küljest eksis­ õpitav puudutaks inimest sisemiselt. Vas­ küsimused, millele peaks vastused leidma teerivad paljud nähtused, mis varem kui­ tasel korral on õppija kujunemisprotsess ning andma muusikapedagoogikateadus. dagi ühist keelt ei leidnud, nüüd aga on väljastpoolt juhitav, õpitav on talle võõras Kahjuks aga Eestis tänapäevane integra- kedagi šokeerimata koos. Sellest hoolimata ebahuvitav teadmine ja selline protsess pole tiivse kasvatusteaduse kontekstis viljeldav kipub meie muusikaõpetus jätkama suletud jätkusuutlik. Ei ole ju harvad ka need juhu­ muusikapedagoogikateadus puudub. ja kaasajaga vähe end kurssi viia tahtvat sed, kui näiteks muusikaakadeemia klaveri repertuaaripraktikat. või viiuli eriala lõpetanu hakkab tööle Teisalt tõdeme, et süvamuusikanäitajate õpetajana, aga ise ta enam mängida ei taha, arv lääne n-ö traditsioonilises muusikas vä­ ei pane enam õieti iialgi näppu oma pilli heneb, kuulajaskond kahaneb ja vananeb

18 muusika 7/2007 ning järjest rohkem tuleb tööd teha uute sikat tajuma ka millegi muuna, kui harju- Need kolm kooli on EMTA põhiline taime­ kuulajate ja muusikat õppida tahtvate laste tamise-esinemise lõputu nõiaringina. Ka lava, seetõttu on koostöö nendega meie leidmisel. Kuigi muusikaõppijate arvu poo­ eksistentsiaalsed küsimused (mis on muu­ prioriteet. Samas näeme, et 25 protsenti lest ei ole me üldse halvas seisus (va muu­ sika?, millepärast ma seda teen?) peavad EMTA praegusest üliõpilaskonnast on sikaline keskharidus, mis hetkel ei jõua saama küsitud ja alles kolmanda küsimuse nendest koolidest mööda läinud. Neist anda kõrgharidusse piisavalt üliõpilaskan- "kuidas?" juures (kuidas me midagi teeme? enamik õpib laulu, koolimuusika ja didaate) - 7,5 protsenti meie koolilastest - mingit teost mängime, fraasi kujundame, elektronmuusika erialadel, väga üksikud on ametlikult seotud muusikaharidusega, sõrmestuse paigutame), saab õpetaja prak­ mõnd pilli või dirigeerimist. lisaks veel eraõpetajad ja kõikvõimalikud tiliste näpunäidetega tegelikult abiks olla. Keskmine lõpetajate arv on kolme kooli stuudiod, mille kohta statistika puudub -, Ainult selle kuidas-tasandiga tegeldes on peale 79. Tänavu peaks EMTA bakalau­ peame arvestama sellega, et Eestis on ikka­ oht, et kasvatame muusikuid, kelle rõõm reuseõppesse astujatele moodustama 102 gi vaid 1,3 miljonit elanikku s.o potentsiaal­ oma tööst hakkab aegamisi tuhmuma või õppekohta. Isegi kui kolme kooli lõpetajad set muusikakuulajat, mängijat, loojat, õp­ halvimal juhul ei jõua see üldse tekkidagi. tulevad sajaprotsendiliselt edasi õppima, pijat. Seega on meie peamine küsimus hari­ Kurb on näha õppetsükli läbi teinud muu­ jääb sinna ikkagi kolmandikusuurune duse vallas: kuidas saame tagada nende sikaõpetajat või orkestranti, kelle mõtlemi­ tühimik, mis tuleb täita väljastpoolt tuleva­ ressursside tingimustes kvaliteetse ja ne jääbki ainult hariduslike klišeede tasan­ te üliõpilaskandidaatidega. Seetõttu ei toi­ konkurentsivõimelise muusikahariduse dile ja kes tunneb ennast turvaliselt ainult mi Eestis hästi muusikahariduse püramiidi (sõnapaar, mida muusikaharidusest rää­ siis, kui saab õpetada/mängida vaid õpe­ mudel, pigem on keskastme puhul põhjust kides ikka kohtame). tatut, "õiget" muusikat - muu aga ärritab ja rääkida pudelikaelast. Mida need sõnad meie jaoks siis tege­ tekitab segadust. likult tähendavad? Kas kvaliteetne on see, SIIM AIMLA et õpilased on väga heade pillimänguoskus- MARGUS PÄRTLAS Georg Õtsa nimelise Tallinna Muusikakooli tega ja muud me neilt ei ootagi või tahame, EMTA prorektor õpetaja et lisaks pillimänguoskusele oleks õpilasel ka lai muusikaline silmaring ja loomingu­ Muusikakõrgkoolid kogu Euroopas Kasutan oma ettekandes sõna rütmimuu- line mõttelaad - sirgudes saavad ju ena­ muretsevad oma üliõpilaskontingendi sika. Varem on alati räägitud pop-jazz mikust neist eesti loomeliitude ühe huvi- pärast. Euroopa Konservatooriumide ja muusikast ja pop-jazzi õppekavast. Äsja rühma Interpreetide Liidu liikmed. Muusikaakadeemiate Assotsiatsiooni valminud muusikakoolide keskastme uues Hariduse kvaliteet võiks tähendada (AEC) juurde on moodustatud isegi õppekavas on aga senine pop-jazzi eriala hariduse mitmekesisust, mida me täna veel spetsiaalne kõrgkoolieelse õppega tegelev saanud nimetuseks rütmimuusika erialad. erinevatel põhjustel anda ei suuda. Meie töörühm. Kõrgkoolieelse muusikaõpetuse Sõna on heaks kiitnud ka jazziliit. Miks on õppekava on üsna täispakitud ja ühelt poolt pilt maailmas on kirju, seda on võimalik termin rütmimuusika parem kui pop­ tundub, et oleks vaja õpetada veel uusi saada nii formaalharidusena spetsiaalsetes jazz? Kumbki neist ei ole päris ideaalne. oskusi ja teadmisi (näiteks keskenduda koolides kui ka eraõpetuse vormis. Eestis Sõna pop-jazz kõigepealt ei väljenda selle senisest rohkem ansamblis musitseerimi­ on riiklikult finantseeritav õpe Tallinna aine ja selle muusikastiili sisu. Sellist muu­ sele), teisalt aga küsime: miks meie õpi­ Muusikakeskkoolis, Georg Õtsa nimelises sikastiili nagu pop-jazz tegelikult peaaegu lased sellise mahuga õppekava juures Muusikakoolis ja Tartu Elleri koolis, kaks ei olegi, ja kui on, siis on see selline stiil, ikkagi nii vähe teavad? Siingi oleks lahen­ viimast loodi Venemaa utšilištše mudeli mida me oma õpilastele meelsasti ei õpe­ duste otsimisel võtmesõnaks koostöö - et järgi. Soomes vastavad sellele õppeastmele taks. muusikaliselt toetavad ained (solfedžo, har­ konservatooriumid. Muusikakeskkooli Olen kuulnud arvamusi, et kui rütmi- moonia ja muusikaajalugu) oleksid erialale tüüp on tulnud samuti nõukogude ajast, muusikat hakatakse algastme muusika­ ka tõepoolest toetuseks ja et jagatavad teo­ kuid seda laadi koole eksisteerib ka mõnes koolides õppima, siis varsti ei jäägi enam reetilised teadmised kulmineeruksid mõ­ teises riigis. Paljudes maades on muusika­ kedagi klassikalistele erialadele. Praegu juva praktikaga. Samuti ei tohiks eriala­ kõrgkoolide juurde moodustatud noorte- õpib rütmimuusika erialal 0,7 protsenti õpetaja pedagoogiline töö piirduda pelgalt osakonnad. Inglismaal toimub õppetöö seal õppijaskonnast - seega suureks hirmuks lugude õpetamisega erialaklassis. Ükski nädalavahetustel, lapsed sõidavad hommi­ põhjust ei ole. Kindlasti see arv suureneb ja aine muusikakoolis ei tohiks olla asi ise­ kul tundi ja õhtul tagasi. Soomes eksistee­ see on täesti loomulik. Ma tahan rõhutada, eneses, vaid tervikut toetav ja pidevalt uue­ rivad kõrvuti konservatooriumid ja Sibe- et rütmimuusika õppijate hulk ei tule teiste nevaid kokkuleppeid aktsepteeriv distsip­ liuse Akadeemias noorteosakond. erialade arvelt, sellega me saame lihtsalt liin. Milline on konkurentsivõimeline EMTA üliõpilaskonna statistika näitab, tuua muusikaharidusse inimesi juurde. õpilane? Kõige tähtsam on, et ta saaks oma et 24 protsenti üliõpilastest on Õtsa kooli Suureks probleemiks on praegu see, et elus hakkama, et ei tuleks pettumust ega taustaga, 20 protsenti on tulnud Muusika­ muusikalises alghariduses on rütmimuusi­ kibestumist, et (ka) muusikaharidus annaks keskkoolist ja 15 protsenti on Elleri kooli ka õpetajate puudus. Kutsekoolidel võiks talle võimaluse õnnelikult elada. Kuidas lõpetajad. Viimastel aastatel on süvenenud olla õigus anda lõpetajale diplom, millega saab siin õpetaja abistajaks ja toetajaks olla? ka tendents, et Akadeemiasse tullakse juba nad saaksid muusikakoolides anda rütmi­ Eelkõige sellega, et õhutada õpilast muu­ Õtsa või Elleri kooli II või III kursuselt. muusika algõpetust. Kui sellega liiga viivi-

muusika 7/2007 19 saa kunagi. Muusikahariduse jaoks on aga oluline, et see nn haridustunnel oleks ter­ viklik, et seal ei oleks auke, kust on võima­ lik välja pudeneda, sest meid on nii vähe. Selleks on vajalik koostöö. Teeb rõõmu, et sündivuse langusega ei ole kaasas käinud samaväärset muusika- õpilaste arvu langust. Muusikaüliõpilasi on praegu kokku umbes 700. Sellegipoolest tu­ leb olelusvõitlus äge ja selles situatsioonis peab, nagu ütles Shimon Peres sünagoogi avamisel, "väga ettevaatlikult ennast liigu­ tama". Tuleb ka muusikaelu jätkusuutlikult jätkata. Ülikool omakorda saab olla edukas ainult siis, kui tal on tugevad ja atraktiivsed õppejõud. Tahan siinkohal ka mainida, et EMTAs toimus mõni aeg tagasi rahvus­ vaheline akrediteerimine ja hiljuti jõudsid kohale ka tulemused: kõik meie õppetoolid EMTA sümfooniaorkester proovis Estonia kontserdisaalis. on akrediteeritud täisakrediteeringuga. FOTO MAREK VILBA ANDRES SIITAN ERSO direktor tada, võivad anded ja inimesed kaduma põhiprobleem muusikahariduses on tagada minna. andekate õpilaste muusikaalase haridustee Vaatlen muusikahariduse probleeme töö­ jätkumine ja et kadu haridustasemete vahel andja seisukohalt. Orkestrikohtadele taot­ ANDRES PUNG oleks minimaalne. Selleks oleks vaja välja lejate tase on tööandja aspektist vaadates Haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja töötada kindel kureerimissüsteem, kus iga äärmiselt ebaühtlane. On erialasid, kust täiskasvanuhariduse osakonnajuhataja järgnev muusikahariduse tase kureerib eel- leiab inimesi suhteliselt kerge vaevaga, nevat.Väga oluline osa on siin ka kutseliitu- kuid on ka erialasid, kus valitseb praktili­ Eesti muusikahariduse üks märksõnu on del. Kogu seda suurt pilti võiks koos hoida selt täiesti tühi maa sellest hoolimata, et kindlasti valikute mitmekesisus. Tuleks Muusikanõukogu, samuti peaksid olema inimesed on saanud muusikalise kõrghari­ säilitada kutseõpe Õtsa ja Elleri koolis, kureerimisse kindlalt kaasatud kõrgkoolid. duse ja peaksid olema küpsed leidmaks tuleks säilitada Muusikakeskkooli variant Selline süsteem aitaks ka tagada paremat tööd. ja arendada edasi kombinatsiooni tava- erialadevahelist tasakaalu. ERSO direktorina pean tunnistama, et keskkool pluss muusikaõpetus kutseõppe­ konkurssidel orkestrikohtadele on eduka­ asutuses. mad need, kes on omandanud vähemalt Täna on ka juba kõlanud mõte, kas Muusikahariduse kõrgaste osaliselt oma hariduse väljaspool Eestit. taastada töine väljund huvikoolide muu­ PEEP LASSMANN Küllap on põhjus siin ka selles, et andeka­ sikaõpetajatele. Eelmisel aastal valmis kut­ EMTA rektor, Eesti Muusikanõukogu mad lähevad Eestist välja õppima ja tule­ seõpetaja kutsestandard ja seal oleme ette esimees vad tagasi. Valus küsimus on aga see, kas näinud kutseõpetaja tasemed kolm, neli ja ikka alati tulevad? Kui vanasti mindi en­ viis. Äkki oleks samasugune süsteem raken­ Eesti muusikaelu on ääretult mitmekesine nast täiendama Moskvasse või Peterburi, datav ka muusikakooli õpetajate puhul, ja huvitav. Olen korduvalt kuulnud erine­ siis tuldi sealt enamasti ka tagasi, aga need, kuigi ma loomulikult saan aru, et palju vate maade diplomaatidelt arvamusi, kas kes lähevad läände, jäävad sageli sinna. On parem on omada muusikakoolis kõrghari­ ongi teist nii väikese rahvaarvuga maad, muidugi hea meel, kui maailma tipporkest- dusega õpetajaid. Samas me teame väga kus on nii kõrgetasemeline muusikaelu. rites töötab Eestist pärit muusikuid, see on hästi ka seda, et kõrgharidusega muusikud Ja see paneb ka ärevalt mõtlema, kas see meie tugevus, aga nad on ikkagi meie jaoks sageli väikestesse koolidesse ei jõua ja siin kõik on jätkusuutlik? kadunud. me seisamegi varsti valiku ees, kumb on pa­ Muusiku ettevalmistus algab vara ja Positiivse tendentsina leian, et liiga solisti- rem, kas hoida standardit kõrgena või val­ kestab kaua. Eestis on võimalik kaksküm­ keskne õpe on hakanud EMTAs vähenema mistada ette keskastme õpetajaid, kes võib­ mend kolm aastat muusikuks õppida. See ja inimesi valmistatakse rohkem ette sel­ olla meelsamini lähevad tööle ka väiksema­ ei tähenda tingimata, et kahekümne kolme leks, et nad tulevikus leiaksid tööd muu- tesse maakohtadesse. aastaga saab muusikuks - mõni saab võib­ sikakollektiivides, õpetaja või koorilauljana. Tänane arutelu näitab väga selgelt, et olla näiteks kolmeteistkümnega, mõni ei On väga positiivne, et EMTA ja ERSO va-

20 muusika 7/2007 hei valitseb tihe koostöö ja tehakse ühis­ tisse tulemine eeldab EMTA muutmist projekte. Nii saavad õppurid paremini ai­ atraktiivsemaks, rohkemate rahvusvahe­ mu sellest, mis neid ees ootab. liselt populaarsete õppejõudude olemasolu. ELU ELAMUS Välismaale õppima asumise ühe põh­ HARRY ILLAK jusena tuuakse ka sealne mitmekesisem ja Millised on olnud teie elu TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kvaliteetsem muusikaelu. Kujunevale muu­ suurimad muusikaela- õppedirektor sikule on äärmiselt oluline peale oma isik­ liku pillimänguoskuse ka kokkupuude mused? Muusikakoolis peab õpetaja olema pro­ aktiivse ja kõrgetasemelise muusikaeluga. portsionaalselt rohkem õpetaja kui pilli- Kõlama on jäänud arvamusi, et Eestit MARET MURSA TORMIS õpetaja. Õpetaja isiksus on oluline. Huvi­ külastab liiga vähe külalisorkestreid ja tipp- Alexanderi tehnika õpetaja koolis on tegemist inimese huvide laia­ soliste. põhjalise arendamisega. Tuleb teha nii, et Õppekavade osas leiavad tudengid, et Minu esimesi noor inimene lahkuks tunnist õnnelikuna, mõnedes ainetes on õppekava liiga laiali­ sügavamaid tahaks jälle tagasi tulla, tuua sõbrad kaasa. valguv. Ei ole harvad olukorrad, kus üks muusikaelamusi Kuna õpetajate puudus on suur, siis käi­ õppejõud annab mitmeid erinevaid aineid, oli Jethro vad õpetajad tööl sageli mitmes kohas. kuid reaalsed tunnid kas ei toimu või õppe­ Tulli album Täiendõppe kaudu oleks meil vaja järjest jõud püüab läbi viia kõike ühekorraga. "Aqualung". Ian rohkem mitmepilliõpetajaid. Endiselt tekitab poleemikat orkestri­ Anderson on siiani Üks võtmeküsimusi on motivatsioon, mängu õpetus. Üliõpilased leiavad, et üks minu suuri lemmikuid. Sügavalt kuidas motiveerida lapsi muusika juurde igapäevased orkestriproovid pole piisavalt on raputanud Carl Orffi "Carmina tulema. Ajad on muutunud, see, kuidas efektiivsed. Probleem on suuresti õppijate Burana", esimene kord kuulsin seda laps praegu pilli juurde tuleb, erineb kind­ erinev tase, kusjuures nõrgemad hoiavad umbes 14-15-aasta vanuselt. Jean lasti sellest, kuidas see oli kakskümmend tugevamate arengut tagasi ja vastupidi. Sibeliuse "Finlandia" tähendus avaneb viis aastat tagasi. Tudengid tunnevad, et nad ei ole orkestri­ lõputult iga kord, kui on olnud Koik valdkonnad tegelevad oma järel­ mängus rahvusvaheliselt konkurentsivõi­ võimalust elavat ettekannet kuulata. kasvu otsingutega, siin valitseb juba halas­ melised. Keelpilli- ja puhkpillimängijad Viimati oli see Neeme Järvi tamatu konkurents. Muusikahariduses on arvavad ka, et ansamblimängule pööratakse juubelikontserdil.Veebruaris sattusin meil võimalus teenida ühiskonda, suunata liiga vähe tähelepanu. Samal ajal ei kuule barokkmuusika festivalile, usbeki muusikaõpingute kaudu noori paremate erilist kurtmist aga muusikateaduse, hu­ rahvamuusikat esitava lauljanna võimaluste poole. manitaarainete ja kultuurikorralduse osa­ Munodžat Jultševa kontserdile. Olin kondade tudengite poolt, millest peaks lummatud. Tema laul viis kaasa väga TAMMO SUMERA välja lugema, et neil on osakonnasiseseid sügavale. EMTA tudeng, EMTA üliõpilasesindus probleeme õppekorralduses vähem. Ja Tõnis Mägi on alati minu lem­ Tööhõivele mõeldes arvab enamik pilli­ mikute hulka kuulunud. Räägin Eesti muusikalisest kõrgharidusest mängijaid, et nad on võimelised saama EMTA üliõpilaskonna esindajana. pärast kooli lõpetamist erialast tööd. Küll AARNE SALUVEER Enamik tudengeid leiab, et EMTA aga tuuakse miinusena välja, et õppimise Eesti Kooriühingu esimees, Georg hoone ja õppekeskkond on väga heäl tase­ kõrvalt tuleb ka töötada. Õtsa nimelise Tallinna Muusikakooli mel. Leitakse, et kontakt struktuuriüksus­ Kõigile neile probleemidele lähitulevi­ direktor tega on hea ja üldine info kättesaadav. kus lahenduse leidmine on väga raske või Kuigi EMTAs on palju professionaal­ lausa võimatu. Raske töö ja kriitilise enese­ Suurimad seid õppejõude, toovad paljud tudengid hinnanguga on see ehk võimalik ülehom­ muusikaelamused: sellest hoolimata välja suurima valupunk­ me. Lõpetuseks tahaksin aga kinnitada, et 1. Emma Kirkby tina heatasemeliste õppejõudude puuduse. EMTA tudengid on oma kooliga üldiselt kontsert Ka välismaale õppima asumise ühe põhju­ rahul. Amsterdamis sena nimetatakse parema õppejõu juurde Concergebows minemist. 2. YES Euroopa Noorteorkestriga Teiseks suureks valupunktiks Eesti muu­ 3. EMO Ensemble sikalises kõrghariduses peetakse vähest 4. Estudio Coral de Buenos Aires diri­ konkurentsi tudengite vahel ja kesist ees­ gent Carlos Lopez Puccioga kujude või iidolite olemasolu. Suurem osa õppureid loodaks konkurentsi suurenemist seoses välistudengite tulekuga EMTAsse. Paraku on see hetkel konkurentsi pigem just alandanud. Heade välistudengite Ees­

muusika 7/2007 21 LIBER NYYD-unistus TÕNIS KAHU kriitik

"NYYD-muusika. Uued helid Klassika­ kuulaja, võib põhimõtteliselt oma meeli keeruline. Ühest küljest tahab ta oma raadios". Koostajad Tiiä Teder ja Immo vabastades selle ära tunda. See on selline armastatud muusika varjust välja kõigile Mihkelson. Eesti Raadio/Klassikaraadio, moodne fantaasia, kus inimesed, kes taha­ nähtavaks tuua. Teisalt aga saab ta aru, et Tallinn, 2007. vad omavahel vahetada muusikalisi sig­ see varjusolek on nende kõlade sügavamas naale, leiavad ühe raadio eetris enesele loomuses. Kas ma nõustun tema järeldus­ oovi korral võib Klassikaraadio raa­ selleks ruumi. Ma olen isegi selle kaudu tega? Oh ei, tingimata mitte. Kuid igatahes matut kogu selle mitmekesises kire­ signaliseerinud ja üht-teist ka vastu saanud. on siin küsitud ja vastatud tõsiseid ja olulisi Svuses näiteks "polüfooniaks" nime­ Sellest tulenevalt teine moment. Klas­ asju. tada. Kuid olgem ausad. Siinses mitme­ sikaraadio nyyd-esteetika lähtub koge­ Teine vägagi väärt lugemine on Kers­ kesisuses on toda vana head kesisustki - musest, kõlalisest puudutusest raadio ääres ti Inno juhitud vestlusring "Eesti ballaa­ haardelt, tiheduselt, sõnatehniliselt - siiski ja mitte teoreetilistest skeemidest. Kogemus dide" teemal. Ka siin on küsimus muu­ just seesugusel määral, et nii umbes pool on miski, mida pole vaja professionaalse hulgas just selles, kuidas üldistada üht koge­ tosinat kirjutist oleks rahumeeli võinud sõnavaraga lihvida, mis ei pea isegi õtse must, kunstist saadud vapustust. Mida üks ilmumata jääda. Teisalt jälle tundub, et üldistus- või järelduskõlblik olema. Koge­ elamus õigupoolest ütleb? Kuidas minna raamat on oma ebaühtluse üle mõnevõrra musega ei saa vaielda. Kogemus ei saa olla peaaegu puhtalt tajutasandilt tagasi ül­ isegi uhke ja ehk tulekski hakatuseks vale. Tema mõõt on tema puhtus ja ausus disemate küsimusteni identiteedist, kultuu­ küsida, et miks nii? ning seda on raamatu tekstivalikus näha. rilisest mälust või loomise olemuslikest Kui olin oma lugemisjärjega kusagil Nii me leiamegi siit viiteid trotslikus fänni- küsimustest. Ehk nagu väljendas üks vest­ poole peäl, hakkasin selgemalt tajuma seda, südames sündinud lembustele - džäss, new lusringis osalejaid, rahvaluuleteadlane mida varem nagunii juba olin aimanud. Ja age, vikerviisid. Ja ainult viimasel juhtumil, Madis Arukask: "Me tõesti ei mõista neid nimelt seda, et Klassikaraadio raamat on Berk Vaheri hästi kirjutatud loos, üritatakse "Eesti ballaade" või regilaule kui buk- midagi enamat kui üks pidupäevane teksti­ analüüsida toda kogemust ennast. Halve­ vaalteksti, vaid nad realiseeruvad meile kogu. Lühidalt öeldes on "NYYD-muusika" mal juhul näib, nagu oleks mõne kirjutise pigem külmavärinatena." (Lk 188) ning tegelikult kogu see kõnealune raadio­ autor juba ette kokku leppinud, et see, Kaks väga head teksti on raamatusse jaam oma viimaste aastate arengutes üle• millest ta räägib, on hea muusika nii estee­ toonud toimetaja Immo Mihkelson. Mih­ üldse tulnud kehtestama üht uut esteetilist tilises kui ka kultuuripoliitilises mõttes ega kelson pole kunagi olnud teab mis üle­ väljavaadet, et mitte öelda normi tänases küsi sinna juurde ühtegi sisulist küsimust. voolavalt "pürotehnilise" kirjutamisstiiliga eesti kultuuris. Nood nyyd-muusikalised Just demokraatlikust hoiakust, kollektiiv­ kriitik ning samuti mitte silmatorkavalt "uued helid Klassikaraadios" võiksid siin- susest ja kogemusekesksusest saab alguse kirglik oma hinnangutes. Kuid ta oskab kirjutatu põhjal asuda sealpool fikseeritud siinsete tekstide kõikuv kvaliteet. kuulata, märgata ja kirja panna. Intervjuu žanripiire, väärtustada loovust ja eks­ Kui kehvemad ja keskpärasemad kirja­ helidest ja inimloomusest Kanada eestlasest perimentide intriigi, uurida algset oma tööd näivad uskuvat, et kui oma elamusi muusiku ja mõtleja Udo Kasemetsaga näib selja taga ja tulevikku eespool ning uskuda ausalt järgida, on muusikast võrdlemisi olevat olnud selline vestlus, kus ka ise olek­ samas sügava meeleliigutuse võimalikkust kerge kirjutada, siis kogumiku paremik sin tahtnud osaleda. Ning eesti muusika just nyyd ja praegu, olevikus. See idüll on tunnistab risti vastupidist - muusika on ka ajalookatkete fikseerimine aastail 1956- sümpaatne ja samas on mul temaga tohutul kogemusena keeruline, vastuoluline ja 1980 Eesti Raadios jäädvustatu kaudu on hulgal probleeme. Aga sellest hiljem. Prae­ riskantne. Toosama Berk Vaheri kaastöö osutunud kaugelt viljakamaks, vaimselt gu tahaksin lihtsalt rõhutada selle kirjel­ näiteks otsib oma armastatud vikerviisidele pingelisemaks, kui loota oleks võinud. datud kontseptsiooni sünni kaht asjaolu (Nõukogude Eesti raadios fikseerunud aja­ Samas oli see tegelikult vägagi hoogne ja sellistena, nagu nad end siin raamatus viitemuusikale) ilmselgelt uut diskursiivset sujuv lugemine. Kohati naljakaski. Näiteks ilmutavad. lähenemisviisi, uut sõnavara, avaramat kui lugu vähe tuntud heliloojast Helmut Rosen- Tähtis on kõigepealt see, et Klassika­ näiteks tavapärane rockžurnalism. Muidugi valdist, kelle lindistatud Sonatiin teenis raadio muusikaline ideaalmudel on kollek­ on mitmedki kriitikud laias maailmas (näi­ kuuekümnendate Eestis mittetarvilikke tiivne looming, mitte mingi kultuurilise teks David Toop) selle teema juba lahti avangardismipunkte, kuna pandi stuudios eliidi väljamõeldis. Seda uut muusikat ei kirjutanud, kuid Vaher on liiga hea kriitik, tagurpidi kõlama. (Lk 75) Igatahes on siin defineeritagi siin raamatuski otsesõnu kusa­ et seda siin lihtsalt korrata. Ta alustab väga olemas uue raamatu stardikapital ja kunagi gil, ent vihjena, unistusena on ta olemas isiklikest kogemustest raadio ääres ja tajub loodan ma seda ka kaante vahel näha. paljudes tekstides. Ta on otsitud, ta on teraselt oma kiindumuste tõrjutust nn hea Häid lugusid on veelgi, samuti on mõ­ oodatud ning iga inimene, nii tegija kui ka maitse maailma poolt. Tema olukord on nedki head mõtted peidetud keskpärasema

22 muusika 7/2007 oletab oma identiteedi ja pärimuse käsit­ luses, et "globaalse meedia maailmas läm­ bub oma lugude kaudu vana identiteedi edasiandmine ruttu" (lk 217). Võib olla, kuid sellele, mida me oleme nüüd ja praegu, õpetab meedia vastama küll. Iseasi, et need pole alati need lood, mida me omas kultuurilises korrektsuses kuulda tahak­ sime. Üks kaalukas võtmeküsimus sama teema raames on muidugi küsimus tarbi­ jast. Siin raamatus on üheks äärmuseks Kadri Kõusaar. Temas on turistlikku õhinat ja elamustejanu. Tema levitatud muusika­ line kogemus on kirev, pealiskaudne ning täiesti immateriaalne. Tema ideaaliks on iPod koos valikute põgususega, mida too riistapuu võimaldab. Ja Kõusaare vas- tandpoolel asub süvenemist ja jäävate väär­ tuste taastulekut igatsev Jaan J. Leppik, kes muretseb kuulaja skeptitsismi ja agnos­ titsismi pärast, mis "kärpis igasuguse huvi tekstimassiivi sisse. Mõnel juhul, näiteks Kirjandusõppejõud Arne Merilai näiteks teose tegeliku sakraalse sisu (sõnumi) vastu Märt-Matis Lille käsitluse puhul moder­ ütleb seal: "Siin on tõepoolest potents ja kutsus inimest kuulama üksnes muu­ nismist eesti kultuuriruumis, nõuaks teema mõlemas suunas liikumiseks, nii väljapoole sikalist esteetikat" (lk 225). ilmselgelt suuremat haaret, kui napid Eestit, maailma, kui ka meie kultuuri Kolmandaks, juba raamatu alapealkir­ raamatuleheküljed võimaldavad. Aga nagu sügavusse. Ühelt poolt rahvusvaimu jas puudutatud küsimus "uue" olemusest öeldud, kõik lugemisväärne ja isegi vähem tutvustamine teistele, samas on see muusikas. Muidugi võiks arvata, et tõeline lugemisväärne siin raamatus kompab omal liikumine meie endi poole, iseendasse." loovnatuur peaks juba loomuldasa olema moel selle uue, loomult nyydse muusika Kuidas ikkagi käituda, kui meie ees on uudishimulik. Lugege selle kinnituseks veel piire. Ühed tunnistavad nende piiride ja miski, mis ähmaselt tuttav, kuid ometi kord Udo Kasemetsa intervjuud või pange sisemiste pingete olemasolu, isegi või­ sügavalt võõritatud. Tormise muusika on tähele, mida igatsevad noored heliloojad mendavad neid sügavama tunnetuse nimel. ise juba stilisatsioon, lisaks Von Krahli Gerhard Locki artiklit lõpetaval kolme­ Teised võib-olla isegi ei taipa, millega nad Teatri lavastus ja jaapani päritolu koreo­ kümnel leheküljel. Probleem on siin aga silmitsi on. Ma ise lubasin eespool graafia - kuidas see tänapäevane poeetiline selles, et tegelikult funktsioneerib kogu vähemalt mõned nendest Klassikaraadio keel meie rahva ürgse loomuse kont­ kapitalism uudsuse ideaali lipukirjaks nyyd-muusika esteetilistest sõlmküsimus- sentraadi ikkagi välja toob? Sama laadi seades ja loojale võib tema uudishimu test ära nimetada ja prooviksingi seda küsimusi küsivad siin teistes seostes lõppkokkuvõttes ka lõks olla. Filosoofist nüüd teha. Neli olulisemat, ehkki vaevalt et teisedki... muusikateoreetik Theodor Adorno seisis ammendavat, võiksid olla järgmised. Teiseks, küsimus massikommunikat­ omal ajal just selle konfliktiga vastamisi ja Esiteks küsimus sellest, mis on meie siooni ja turu osatähtsusest Klassikaraadio tegelikult jäi see temalgi lahendamata - ta kultuuris oma ja mis võõras. Eesti viimaste vaimsetes otsingutes. See on keeruline ja hindas uut esteetiliselt platvormilt, kuid aastate arengulugu on olnud kummaline trikikas küsimus. Raadio ja raamatki umbusaldas selle poliitilist tähendust. selles mõttes, et taasiseseisvumine tõi näivad kohati pidavat elementaarseks toda Võrreldagu seda näiteks maailmaga, mille korraga käibele kaks omajagu vastandlikku vastandumist globaalsele meediasurvele, joonistab meile välja Immo Mihkelson skeemi. Esiteks oli kätte võidetud aga siiski ei pruugi see nõnda lihtne olla. Eesti Raadiost ülevaadet andes. Või siis rahvusliku identiteedi vabadus, õigus otsida Kui ma eespool nimetasin Klassikaraadiot mitmete osutustega Märt-Matis Lille eestluse loomust kultuuris. Teisalt aga lubas demokraatlikuks institutsiooniks, siis on kirjutises. Me näeme, et loominguline ja uus kapitalistlik reaalsus hoopis identitee­ see ikka meedialiberalismist nõnda erinev poliitiline vabadus olid Nõukogude Eesti tide paljusust, isegi nende kunstlikkust ja mõõtkava. Meedia kohta on ju kogu aeg heliloojale enamasti sünonüümid, tõeline Aktiivsust. Teisiti öeldes on siin olemas kehtinud kaks loogikat; ühel juhul leitakse looming totalitarismivaenulik just oma enesepiiramise ja kosmopoliitse valiku­ ta olevat kahjulik ajuloputus, teisel (näiteks uudsuse kaudu. Tahame me nüüd teist­ vabaduse konflikt ning Klassikaraadio on Walter Benjaminil) on ta aga demokraatlik moodi arvata? paratamatult pidanud oma tegevuses, seal­ ja elitaarsust lõhkuv. Samamoodi väldib Ning neljandaks küsimus "kõrgest" ja hulgas siin raamatus selle küsimusega tege­ raamat otsesõnu turusuhete teemat, aga kas "madalast". Ehk täpsemalt: kas Klassika­ lema. Toosama "Eesti ballaadide" vestlus­ ei toimu muusika stilistiliste piiride üle­ raadio nyyd-muusikaline ideaal on tõesti ring ei saa sellest kohe kindlasti mööda. tamine ikkagi eeskätt just turul? Liina Fjuk valmis oma piiride taha piilumise teel

muusika 7/2007 23 KONTRAPUNK

"madalale" laskuma? Mõned vastaksid kohe ja kiiresti jaatavalt - jah, siin on esteetiline utoopia, mis omal moel Eesti Interpreetide lahendab kõrge ja madala vastasseisu, siin on eetris kõlaval muusikal Eesti kohta tõeliselt pretsedenditu haare. Jah, Liit - organisatsioon aga... mulle tundub siiski teisiti. Klassikaraadio ikka pigem kinnistab seda jaotust "kõrgeks" ja "madalaks", Eesti muusikule olgugi et tema piirid ja piiritlused liiguvad harjumuspärasest parasjagu peenemalt ja paindlikumalt. On 1998. aastal asutatud Eesti Interpreetide da, et mitte kukkuda. Eesti interpreet peab huvitav vaadata, mida siin vabameelses Liit (EIL) on Eesti professionaalseid muusi­ oma käekäigu eest eelkõige ise hoolitsema. raamatus tõrjutakse - toda müütilist kuid ühendav organisatsioon, eesmärgiks Interpreetide Liit peakski osa sellest hoolest "tümpsu" õige mitmes kohas, harju- eesti klassikalise interpretatsioonikunsti enda peale võtma." Üks Vello Jürna muspäraseid ajaviitenorme... Maria arendamine ja väärtustamine, interpreeti­ ettepanekuid oli välja töötada ja esitada Mölder näeb "järjest kasvavat vajadust de loominguliste huvide kaitsmine, oma­ Eesti Vabariigi kultuurivaldkonna reaalse kokkupuutepunkti järele aka­ vaheliste sidemete tugevdamine ja rahvus­ otsustajatele toetusprogrammi projekt, mis deemilise muusika ja intelligentse pop­ vahelise koostöö arendamine. Juba aastaid annaks sõltumatust ja kindlustunnet inter­ muusika vahel". Kena muidugi, aga kas kestnud Kadrioru sari "Akadeemiline kam­ preetidele, kes on oma tegevusega saavuta­ popmuusika üks rolle polnudki mitte mermuusika", uued sarjad "KuMu Kumus", nud ühiskonna jaoks teatud kindla väär­ vastanduda neile kultuuris kehtinud "Klaveriklassika" Kumus, "Tema Kõrge­ tuse. Nii ei sõltuks interpreedi saatus juhus­ "intelligentsuse" normidele? ausus Orel" ning Arvo Pärdi juubelikont­ likest stipendiumidest (ja kunstinõukogude Jaotus kõrgeks ja madalaks elab kul­ serdid on andnud Eesti muusikutele nüüd­ suvast), vaid kui vastava komisjoni otsusega tuuris ja iga üksiku muusikasõbra mait­ seks juba hulgaliselt esinemisvõimalusi. on inimene kuulutatud kunstnikuks, siis ei se struktureerijana igasuguste post­ 15. mail toimus järjekordne EILi peaks ta muretsema igakuiste elementaar­ modernsete loosungite kiuste ikka koosolek aruandluse ja diskussioonidega. sete kulude ja enesetäienduse pärast." Aja­ edasi lihtsalt seetõttu, et päris konflikt Diskussioonidel vaeti probleeme ja pakuti kirja ilmumise ajaks jõudis kahjuks kohale selle jaotuse taga on tegelikult hoopis lahendusi. ootamatu kurb teade: Vello Jürna laulja­ mujal. Toosama Adornogi ei kirjutanud karjäär katkes kõigest 47-aastaselt. kõrgest ja madalast, vaid kultuurist ja Eesti interpreedi tasustamisest ja Pianist Tanel Joamets näeb toetusprog­ mittekultuurist, kultuurist ja bar­ võrdlusest välismaailmaga rammi projektis ka probleeme. "Praegune baarsusest, metslusest. Ning kui iga­ Organist Aare-Paul Lattik ütles oma sõna­ olukord, kus lisaks kahele kutselisele teat­ sugune kultuur ka püüdleb kuhugi üles­ võtus, et EIL on oma kontserdikorralduses rile ja riiklikule kontserdiorganisatsioonile poole, annab too barbaarne impulss, hoidnud suhteliselt konservatiivset joont, Eesti Kontsert on olemas mitmeid hästi tema enesekehtestuse eeltingimus, keskendudes eelkõige Kadrioru kontserdi­ toimivaid paralleelorganisaatoreid, toimib teisisõnu tema inimlikkus, tegelikult sarja ja "KuMu Kumus" kontsertidele. minu arvates päris hästi. Nii riiklikes ähvardusena kogu aeg tunda. See vas­ "Omalt poolt algatasin meie liikmeskon­ organisatsioonides kui ka Kultuurkapitalis tasseis on tegelikult igas muusikatra- nas olevatele headele organistidele mõel­ ja EILis on minu meelest pädevad inimesed ditsioonis olemas - ka ajaviitepopp on des orelisarja "Tema Kõrgeausus Orel". otsustamas, kelle kontserttegevus väärib tulvil kümneid jaotusi kõrgeks ja ma­ Tahaksin juhatusele südamele panna meie edendamist ja kelle oma mitte. Miks peaks dalaks. Ja võib-olla seetõttu ei hakka tippmuusikute väärilise tasustamise. Rääki­ riik toetama interpreete, kes ei esine? sellised kaunid esteetilised mudelid sin hiljuti tuttava lauljaga Prantsusmaalt, Samuti on olemas EILi ja Kultuurkapitali nagu see, mida Klassikaraadio oma kes tunnistas, et tema aastakava näeb ette stipendiumid, et mingiks perioodiks, näi­ raamatus püüab artikuleerida, iial pä­ kuus suuremat ülesastumist, mis tema teks uue keeruka kava ette valmistamiseks riselt tööle. Aga üritust ennast - seda sõnul kindlustabki talle normaalse sisse­ materiaalset kindlustunnet taotleda." tuleb mõistagi tunnustada. tuleku. Ei ole mõtet devalveerida inter­ Laulja Pille Lill eeldaks suuremat dis­ preedi väärtust kopikate eest mängitud kussiooni interpreetide ja liidu juhatuse kontsertide hulgaga. See võib pikas pers­ vahel. "Interpreedi areng saab toimuda pektiivis kaasa tuua esinemiskvaliteedi ainult laval. Tuleks leida optimaalne languse." kontsertide arv, mis hoiaks solisti pidevalt Laulja Vello Jürna tõdes oma pöördu­ vormis." Pille Lill nägi vajadust koostada mises, et töötamine interpreedina on nagu statistika, kust oleks näha, millise arvu kont­ kõõlumine kuristiku serval. "See on põnev, serte annavad Eesti interpreedile riiklikud aga samas ka ohtlik! Pidevalt tuleb võidel­ kontserdiorganisatsioonid. "See statistika

24 muusika 7/2007 kontserdid Heino Elleri 120. sünniaasta­ päeva tähistamiseks Peterburis, menukalt möödusid ansambli Resonabilis kontserdid (Kristi Mühling, Iris Oja, Tarmo Johannes, Aare Tammesalu) Riias. Tulekul on kontserdid Peterburis, Budapestis, Poolas ja Itaalias. Palju on räägitud Eesti interpreedi osast meie kontserdielus, n-ö Eesti interpreetide tellimusest. Üks tellijaid peaks olema Eesti suurim kontserdiorganisatsioon Eesti Kont­ sert, kelle poole ka Eesti Interpreetide Liit on korduvalt pöördunud. Olukorda tutvus­ tas Eesti Kontserdi produtsent Neeme Punder. "Eesti Kontsert on riiklikult do­ teeritud kontserdiorganisatsioon. 2007. aastal oli EK riiklik toetus 113,4 miljonit krooni. Suur osa sellest läheb palkadeks, kontserdimajade administreerimiseks, RAMi ja Hortus Musicuse palkadeks. Honorarideks ning kõigiks korralduslikeks lisakuludeks jääb 10 miljonit. Eesti Kont­ serdi oma tulu on küllaltki suur, 33,6 miljonit, millest osa läheb samuti hono­ rarifondi. Eesti Kontsert korraldab aastas keskmi­ Kontsert Kadrioru lossis: Kadri-Ann Siimera, Annaliisa Pillak ja Taavi Tampuu. selt ligi tuhat kontserti. Eesti jaoks on see FOTO IREN LILL suur arv, kõrvaltvaatajatele on see tundu­ nud lausa uskumatu. Statistika ütleb, et 2006. aasta suvest 2007. aasta suveni on eesti interpreedid osalenud 382 projektis 766 kontserdiga." Küsimusele, kas Eesti Kontserdil on on meile vajalik, ilma selleta on raske tões­ EILI välisagentuuri tegevusest, kindlad honorarimäärad, vastas Punder, et tada, et tegelikult me oleme põhimõtteliselt koostööst Eesti Kontserdiga honorarid määratakse läbirääkimise teel. töötud." EILi esimees Marje Lohuaru lisas selgi­ "Väga kõrgeid honorare ei saa Eesti Kont­ Jaan-Eik Tulve tõi oma sõnavõtus võrd­ tuseks, et EILi välisagentuur alustas inter­ sert maksta, siin tekivad kohe käärid: kui luseks interpreetide olukorra Prantsusmaal. preetide esitlusmaterjalide koostamist ja maksame rohkem honorari, saab teha "Prantsusmaal annab professionaalne inter­ nende vahendamist. Kuid liidu rahasta­ vähem kontserte." preet 35 kontserti aastas. Lisanduvad sot­ mine vähenes. Hakati tegema koostööd Koosoleku lõpul valiti Interpreetide siaalsed garantiid, 35 kontserdi keskmiselt saatkondade, välisministeeriumi ja välis- Liidu uus juhatus koosseisus Aare-Paul honorarilt arvestatakse abiraha ajaks, mil esindustega. "Suhete loomine välisagen­ Lattik, Jaan-Eik Tulve, Kadri-Ann Sumera, interpreet kontserte ei anna. Nii on inter­ tuuridega on suur töö ja nõuaks kindlasti Mail Sildos, Marje Lohuaru, Neeme Pun­ preet aasta läbi tasustatud." Jaan-Eik Tulve üht konkreetset ametikohta. Kahjuks liit der, Niina Murdvee, Peep Lassmann ja Pille leidis, et Eesti kontserdielu on huvitav ja hetkel seda oma rahaliste võimalustega Lill. Juhatuse esimehena jätkab Marje Lohu­ äärmiselt tihe. "Ega kontsertide arvu poo­ veel teha ei suuda." aru, aseesimees on Kadri-Ann Sumera. lest palju kaugemale pole võimalik minna. Sellegipoolest on saavutatud küllaltki Juhatus alustab järgmisel koosolekul tööd Kui kõik meie interpreedid annaksid 30 palju. 2005. aastal esines Uus Tallinna Trio EILi arengustrateegia väljatöötamisega. kontserti aastas, ei jätkuks enam publikut. Londonis, duo Tiit Kalluste - Villu Veski Lisaks otsustas juhatus moodustada töö­ Üks olulisemaid Eesti interpreedi abista­ Pariisis, projekt Meelis Vind Jazz Londonis; rühma (Kadri-Ann Sumera, Mail Sildos, mise vahendeid oleks võimaluste leidmine 2006. aastal andis Rein Rannap kontserdi Jaan-Eik Tulve ja Pille Lill) esitajate õiguste välismaal esinemiseks. Vaja oleks hästi toi­ Poolas Poznanis, Vardo Rumessen Roomas, ja honoraride küsimuste lahendamiseks. mivat välisagentuuri. Võib-olla saaks siin Kristi Mühling Austrias. 2006. aastal toimu­ teha koostööd Eesti Kontserdiga, seal tööta­ sid ka projekti "Eesti keelpillikvartett 100" EILi koosolekul käis la Remmel vate inimestega, kellel on vajalik kompe­ raames kontserdid Riias, Peterburis ja tentsus ja sidemed välisagentuuridega." Helsingis. 2007. aasta suurprojektiks olid

muusika 7/2007 25 MODULATSIOON Univers Zero - Stravinskile sobiv rockbänd Belgias URMO KOHV vabakutseline

ui Stravinskil oleks olnud rockbänd, ka andekate muusikute täielik huvipuudus nud bänd võttis nimeks Univers Zero. Kui kõlanuks see nagu Univers Zerol mis tahes kommertstegevuse vastu, mistõt­ varem oli grupi elektrilisest džässist mõju­ K Selle kriitikuhüüatusega kirjeldatud tu nad suruti kiiresti ühiskondliku püüne tatud muusika sündinud kollektiivse loo­ Belgia opositsioonilise kammerrockgrupi äärealadele. mingu tulemusena, siis siitpeale sai määra­ sõnum ja loominguline teekond sünteesib End üheksakümnendatel defineerinud vaks personaalne panus. Hoopis teist laadi parimat, mida intellektuaalse rocki urban-chamber music, mille ehedaimaks arendatud instrumentaalseid kompositsioo­ maailma tungid ja plahvatused ilmale esindajaiks grupid Cro Magnon ja Fukke- ne asusid kirjutama ansambli liidrid, trum­ toonud, ning kujutab mugandunud ja duk ning X-Legged Sally ja Flat Earth mar Daniel Denis ja kitarrist Roger Tri- urbaniseerunud ühiskonnale tahtmatult Society, on valdavalt Belgias elavate gaux. õõvastavat kõverpeeglit. flaamide eneseväljendus. Nende legendaar­ Peale muusikalise suunamuutuse orien­ sed eelkäijad ja mõjutajad, seitsmekümnen­ teeruti ümber ka kõlaliselt. Kadusid lärma­ Isiklike kogemuste põhjal tundub Belgia date rockilikuma kõlaga grupid esindavad kad vaskpillid ning kasutusele võeti oboe ja olevat riik, kus isegi plaadipoodide oma­ suures osas prantslastele lähedaste vallooni­ fagott, mida asus mängima grupi kõlapildi nikud või müüjad omamaist muusikat de pürgimusi. Tegelikult ongi siin tegu vaid üheks tugisambaks saanud Michel Berck- häbenevad. Kui küsida Brüsseli second- kahe tänaseni heas vormis püsinud kresto- mans. Akustilistest keelpillidest lisandusid hand-poodides kuulamiseks kohaliku maatilise hiiglasega, kelleks on Present viiul, vioola ja tšello, klahvpillidest harmoo­ džässilaulja plaati, noogutab müüja seda ning kõigele järgnenule vundamendi ja nium ja spinett, mida mängisid vastavalt peagi tagasi saades mõistvalt pead ja müürid ladunud Univers Zero. Patrick Hanappier ja Emmanuel Nicaise. teatab: "Nojah, see on ju Belgia džäss." Seltskonnaga ühines veel üks iseõppinud Teinekord kuuleb ka vabandusi stiilis: Naturaal-ja elektripillide ainulaadne talent, basskitarrist Christian Genet ja teise "kontserdil on asi parem" või "stuudio- kombinatsioon viiuldajana Marcel Dufrane. salvestused kõlavad neil nagu sordiini all". Kui rääkida selle karismaatilise muusika- Sellises koosseisus leidis elektrilisi ja Asjaga kursis olevale nõudlikumale kuu­ rühma ajaloost, peab esmalt mainima üht akustilisi instrumente kombineeriv Univers lajale paistabki lõviosa Belgia rock- ja džäss- veelgi vähem tuntud nime. 1970. aastal Zero otsitud tasakaalu. Originaalse kõla ja muusikast tuim ja ebaoriginaalne. Moodsa­ paiskus põgusa komeedina kohaliku muu­ omapärase muusikalise käekirja saavutami­ mate klassikaponnistustega on suuresti sikalise madalmaa kohale trio nimega ne julgustas muusikuid stuudiosse minema sama häda - igav ja klišeesid täis. Arkham, mille asutasid tollal 17-aastane ning 1977. aastal ilmuski algusest lõpuni Siiski on üks poolpõrandaalune vald­ iseõppinud trummar Daniel Denis ja omal kulul toodetud esikalbum "1313". kond, mille üle belglastest muusikasõbrad klahvpillimängija Jean-Luc Manderlier. Hiilgav debüüt lähendas Univers Zerot õigusega uhkust tunda võiksid, kui nad Canterbury mõjutustega džäss-rocki vil­ kiiresti teiste "andekaid veidrusi" viljelnud seda rohkem ja paremini tunneksid. See on jelnud kollektiiv andis kahe aasta jooksul tegijatega ning aasta pärast rajati koos nel­ seitsmekümnendatel välja kujunenud kam­ menukalt kontserte, kuid ei jõudnud heli­ jast riigist pärit bändidega (Henry Cow, merliku kõla ja iseloomuliku müstikaga plaadini ning taasavastati tänu mõnele Samia Mammas Manna, Stormy Six ja Et- vürtsitatud avangardrock ja sellest möödu­ säilinud //ve-lindistusele kakskümmend ron Fou Leloublanc) teed uuele muusika- nud aastakümnel välja kasvanud urban- kaks aastat hiljem plaadifirma Cuineform suunale nimega RIO (Rock In Opposition). chamber music. Selle Euroopas suhteliselt poolt. 1979. aastal salvestatud albumit "Here- ainulaadse muusikavoolu vähest tuntust ja Pärast Arkhami laialiminekut ühinesid sie" mille märkimisväärselt pikad süngekoe- tunnustust kodumaal võib seletada nii kaks asutajaliiget ajutiselt prantsuse zeuhTi lised kompositsioonid väljendavad süvene­ paljude belglaste süveneva pessimismiga suuna hiilgava pioneeriga Magma. Daniel vast raskemeelsusest kantud äärmuslikke kõige omamaise suhtes kui ka asjaoluga, et Denis, kes jõudis korraks mängida ka Hol­ emotsioone, peetakse grupi tippsaavutu­ seda stiili on läbi kolme aastakümne edasi landi progebandis Supersister, asutas peagi seks. Ühtlasi sai see ka omamoodi kandnud vähem kui kümmekond bändi. uue grupi Necronomicon. Pöördeliseks sai teelahkmeks - erimeelsuste tõttu lahkus Õtse loomulikult mängis saatuslikku rolli aasta 1974, mil põhjalikult ümberkujune- üks grupi liidritest Roger Trigaux, et

26 muusika 7/2007 asutada oma ansambel Present. Põhjuseks edukalt säilitada nii loomingulised tradit­ kul haaral akustilised ja paremal elektrili­ oli kitarristi kindel soov senisest rockiliku- sioonid kui ka kompromissitud kõlavärvid. sed instrumendid, tipu moodustab puri­ ma kõlapildi järele. Paljude teiste progehiiglastest tagasitulija- taanlik trummi- ja löökriistakomplekt. Eri­ Järgnesid kontsertesinemised mitmel tega võrreldes on Univers Zero come-back nevaid löökpille kasutavad kontserdi jook­ pool Euroopas ja isegi kommunistlikus tänaseni üks jõulisemaid ja püsivamaid. sul koguni kolm muusikut, lisaks on esin­ Jugoslaavias. Rikastavalt mõjus uue klahv­ Möödunud aastal jõudis ansambel esi­ datud vähemalt seitse puhkpilli (muu pillimängija ja helilooja Andy Kirki liitu­ mese ametliku kontsertplaadini ning käes­ hulgas oboe, inglissarv, fagott, klarnet, bass- mine, kellest sai Daniel Denis' kõrval taas oleval suvel alustatakse tööd uue stuudio- klarnet ja tenorsaksofon), mitmed elektri­ teine lugude kirjutaja. 1981. aastal ilmunud plaadi kallal. Väiksemat sorti sensatsioo­ lised ja akustilised klahvpillid, viiul ning kolmanda helikandja "Ceux du dehors" niks sai klahvpillivõlur Andy Kirki ühi­ basskitarr. loominguliseks "nabaks" kujuneski Kirki nemine vanade sõpradega mullu sügisel. Univers Zero rikkalikku ja tihedat kõla- komponeeritud 12-minutine hämar ja pin­ Muusiku sõnul nõustus ta ettepanekuga pilti võib võrrelda gooti katedraaliga, mille gestatud "Combat". tingimusel, et saab kaasa lüüa järgmise heli­ portaalid ja löövid laotakse löökriistade, Ehkki albumist tuli eelkäijale igati vääri­ plaadi materjali kirjutamisel ning kontser- klahvpillide, viiuli ja basskitarri poolt, line järg, märkis see ühtlasi ka ajutist pea­ dikavasse võetakse tema sulest pärinev ja tornid kergitatakse kõrgustesse üheskoos, tuspaika. Põhjuseks ootuspärased rahalised omal ajal grupi luigelauluks jäänud eepiline kuid kogu toretseva ornamentika niker­ raskused, mis hakkasid ähvardama üleliia suurteos "The Funeral Plain". davad valmis hoolega valitud puhkpillid. talendika loomeseltskonna edasist koos­ Sukelduv fagott ning kukerpallitav oboe eksisteerimist. Kõlapilt kui kõrggooti katedraal täiendavad sirgjoonelist saksofoni ja raskelt Uued kontserditurneed ja koosseisu Univers Zero muusika oletatavate mõju­ sammuvat bassklarnetit, nende vahel visk­ täiendamised (vahepeal lahkunud Michel tuste, sarnasuste ja kõikvõimalike kokku­ leb ekstaatiline viiul ning hoiab tasakaalu Berckmansi asendas sopransaksofoni, klar­ puutepunktide kohta on eksperdid aval­ väärikas basskitarr. Võimukas trummelda­ netit ja bassklarnetit mängiv Dirk Deschee- danud sedavõrd palju kokku-lahku vinger- mine meenutab Poseidoni tujukust ning maeker, Andy Kirki aga Jean-Luc Plouvier) davaid seisukohti, et jääb üle vaid irooni­ vahelduvalt sünge ja tuulispäine tants klah­ parandasid olukorda nii palju, et kolme liselt imestada, miks pidevalt eheda ja eri­ videl paisutab mänguruumi rohkem kui aasta pärast saadi välja anda neljas album lise kannul kihutav maailm neist nii vähe kolme mõõtme kaudu. "Uzed". teada tahab. Univers Zero muusika mõjuväljas võib Väärib mainimist, et sel perioodil oli Kui lugeda üles vaid nimed, kellega tunnetada Villoni kaduvikumeeleolusid, püsivalt viie-kuueliikmelises bändis pide­ kõige rohkem armastatakse paralleele tõm­ Baudelairei sümbolismi, Poe müstikat ja valt kasutusel vähemalt 15, vahel isegi 17 mata, tuleb klassikalise muusika poolelt Delacroix' maalilisi verejärvi läbipõimunult erinevat naturaal- ja elektripilli. Praegu mainida Stravinskit, Bartökit ja hilist Schön- eksistentsialismi ning kafkaliku absurdiga. võib Univers Zero vabalt kandideerida bergi, džässimaailmast Coltrane'i, rockist Kõrggooti arhitektuur ja Madalmaade talu- kõige multiinstrumentaalsema koosseisuga Hendrixit ja Zappat. Intellektuaalse ja avan- pojakunst kohtub tööstuslike varemete, rockbändiks - aastate jooksul on kasutatud gardrocki esindajatest on üles loetud pea­ metsistunud kalmistute, rooste, pori ja rohkem kui 35 muusikariista. aegu kõik tähtsamad tegijad, kõige rohkem uduvihmaga. Ahistatud jätkuvatest finantsprobleemi­ kohtab nimesid Art Zoyd, Magma, Henry Teisalt peegeldub seal halastamatu alle­ dest, omamata mingeid mänedžere ning Cow, King Crimson ja Gentle Giant. Aeg­ gooriana kõrgelt arenenud riikide pahu­ tajudes ansamblikaaslaste seas maad võtvat ajalt on tõsimeeli vaieldud isegi selle üle, pool - üdini urbaniseerunud inimese rähk­ lootusetust, otsustas Daniel Denis grupi kumba on ansambli loomingus rohkem, lemised heaoluühiskonna köidikuis, meele­ pärast viienda plaadi "Heatwave" salvesta­ kas kammerlikku uusklassikat või arenda­ heitlikud müstikaharrastused, petlik page­ mist 1986. aasta lõpul laiali saata. Järgmise tud rocki. mine ahistava reaalsuse eest ning mis tahes kaheteistkümne aasta jooksul salvestas Tõele au andes tundub Univers Zero vaimse pürgimusega lakkamatult kaasas Denis kaks bändi pealiinist vähe erinevat loomingu võrdlemine millega tahes või käiv kuristik. sooloplaati ning mängis seitse aastat löök- lahterdamine tänamatu ja mõttetu vaimu­ Muusikute nägemus on süngelt majes­ riistu prantsuse kõigi aegade parimas avan- närimisena. See valdavalt iseõppinud muu­ teetlik ja lausa maagiliselt pessimistlik, väl­ gardansamblis Art Zoyd. sikutest koosnev seltskond on oma kompro­ jenduslaad eraklik, vastaline ning vaba elu­ 1998. aastal otsustas ta koos Michel missitus maailmas suutnud välja töötada võõrast unistamisest. Elevandiluust torni Berckmansiga varjusurmas ansamblile kõlapildi ja stiili, mille kirjeldamiseks ei asendab mahajäetud majakas, mereavarusi uuesti elu sisse puhuda. Noore ja värske piisa ka kõige lennukamast sõnavarast. tühi jäätmaa, rootsi kardinaid suitsust tah­ täiendusega, kellest mitmed pärit vahepeal Mõistlikum on leppida kuulamise ja tun­ mane aknaklaas. Siiski hoitakse akent tead­ muusikuks sirgunud fännide hulgast, salves­ netamisega, seda nii nauditavalt väljapee­ likult irvakil ning aeg-ajalt moodustavad tati järgnevatel aastatel kolm suurepärast tud kõlavaatemängulistel kontsertidel kui päikeselaigud rõsketel seintel visuaalselt stuudioalbumit, "The Hard Quest" (1999), ka nõudlikult salvestatud heliplaatidelt. lõikava kontrasti, millest lähtub kogu emot­ "Rhythmix" (2002) ning "Implosion" Ansambli harvadel esinemistel on mul­ sionaalselt pingelise loomingu komposit­ (2004) . Hoolimata koosseisu muutusest ja jet avaldav juba muusikute ja pillide paigu­ siooniline kude. kaasaja tasalülitavast diktaadist õnnestus tus - V-tähe kujulisel rivistusel asuvad vasa­

muusika 7/2007 27 HEA MUUSIK, MUUSIKAÕPETAJA, PILLIMEES JA-NAINE, TULE ÕPI PÄRIMUSMUUSIKAT!

EDASUÕUNUTE (VANUS AL. 2 1 A) RAHVUSVAHELISES ÕPILAAORIS EESTI ETNO ETNO+ ETNO+ ON VEEL VABU KOHTI!

PÄRIMUSMUUSIKALAAGRID / 20. - 26. JUULIL REGISTREERIMINE 5- JUULINI -.URE-JAANI GÜMNAASIUMIS WWW.ETNO.FOLK.EE

t* Üle 400 esineja, 80 neist väljastpoolt Eestit Sadakond kontserti üle Viljandi ja maakonna Linnas viis sise- ja viis välilava Laulupesa, Tormise Regitoad, Õpitoad Muinasjututuba, Näitused, Käsitööhoov, Pillilaat Tasuta Rohelise Lava programm л Kuni 12-aastastele (k.a.) lastele on festival tasuta

KGIIRUI laulud, M3. Juuti •fflfll f wwWofcÄoee

Suurtoetajad: Toetajad: Eesti Päevaleht CBREC akalm TRÜKIKODA real estate center TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 'Är» Eesti Kultuurkapital BIG Viljandi Linn KIIREIM TEE KULTUURINI KUKU Hasartmängumaksu Nõukogu

28 muusika 7/2007 MODULATSIOON Eesti muusikud maailmas PRIIT KUUSK muusikakroonik

Eesti Filharmoonia Kammerkoorile on Aile Asszonyi oli taas keskne solist "Mostly Mozart" New Yorgis) ning suve viimane aeg olnud harukordselt sisukas: Isidora Žebeljani kammerooperi "Zora D." lõpul festivalil Bonnis. Baieri RSO kont­ mais kavad vene ja eesti muusikast (Part, ettekandel mainekal Zagrebi biennaalil. serdil 11. juulil kõlab ka Tüüri "Aditus". Cyrillus Kreek, ka Reekviem), esinemised Enne seda laulis ta Amsterdamis, Viini Paavo Järvi kontsertide solistideks on ol­ Norwichis, Edinburghis ja Manchesteris Kammerooperis ja Belgradi festivalil. nud Pekka Kuusisto, Leonidas Kavakos, (dirigent Paul Hillier), Arvo Pärdi õhtud Annely Peebo on laulnud Janäceki Alison Balsom, Richard King, Tabea Michelangeli festivalil Bergamos ja Bres- "Jenufa" kaheksas etenduses Milano La Zimmermann, Piotr Anderszewski, Lang cias koos Tallinna Kammerorkestriga, Seälas (dirigent Lothar Koenigs), partnerite Lang, Waltraud Meier, Matthias Goerne jpt dirigendiks Tõnu Kaljuste; kaks kava Ber­ hulgas ka Anja Silja. Ain Angeril oli Viini ning 1'Orchestre de Paris' kontsertidel Parii­ geni festivalil Paul Hillieri dirigeerimisel: Riigiooperis Richard Straussi "Daphnes" si Pleyeli saalis ja Caenis viiuldaja Lisa Part, Kreek, Veljo Tormise "Piiskop ja pa­ Peneiose kandev osa (lavastaja Nicolas Batiashvili 30. ja 31. mail, mil Paavo aastast gan" ja "Jaanilaulud"; kaks kava juulis Joel, dirigent Semyon Bychkov). Lauri 2010 selle orkestri peadirigendiks kuulutati. Saarimaa festivalil: Kreek, Part, Toivo Tu­ Vasar tegi Hannoveri Riigiteatris nimiosa­ Kristjan Järvi esines Absolute Ensemb- lev, Urmas Sisask ning Tõnu Kaljustega lisena kaasa kaheksas Monteverdi "Orfeu- le'i ja Goran Bregovici ansambliga Euroopa kava Pärdi ja Erkki-Sven Tüüri "Requie- se" etenduses, kahel õhtul "Tannhäuseris" kümne suurlinna parimates saalides, Atee- miga". Tõnu Kaljuste juhatas Michelangeli ja neljal Marullona Verdi "Rigolettos", nast Rooma, Brüsselisse, Kölni ja Stock­ festivalil ka aprillis, kavas oli muu hulgas samuti mais-juunis kuuel õhtul nimiosa­ holmi ning "Araabia ööd" Sitsiilias, Det­ Pärdi "Credo" ja "Festina lente" ning ta on lisena Dallapiccola "Vangis". roidis ja taas New Yorgi Lincoln Centeris. kutsutud suve lõpul dirigeerima ka Lera Arvo Volmer juhatas Orchestre de Viini Tonkünstler-orkestriga esitati kava Auerbachi "Vene reekviemi" maailma esi­ Bretagne'i viit kontserti, lõpetades sarja "Mustlasviisid" koos Roby Lakatosi an­ ettekannet Bremeni festivalil. Pariisi Salle Gaveaus. sambliga ning plaadistati Haydni süm­ Olari Elts oli aprillis ja juunis Orchest- Tüüri "Wallenbergi" järel Tallinnas sei­ fooniaid. Sama orkestriga avab Kristjan re de Bretagnei ees (ta on selle orketri chef sis tal ees Sibeliuse festival Austraalias Järvi Grafeneggi festivali (solist Renee en residence), solist oli Jean-Yves Thibaudet; Adelaidei SOga (28. juunist - 7. juulini). Fleming). Peale selle on Kristjan Järvi diri­ mais lõpetas ta Šoti Kammerorkestri hoo­ Ta alustas "Finlandiaga", pani igasse kavasse geerinud veel Berliini Raadio SOd ning aja Edinburghis, Glasgows ja Aberdeenis kaks sümfooniat ja lühivorme ("Toonela teinud ooperidirigendi debüüdi Cincin­ kolme Beethoveni kavaga (ka Missa C- luik", "Lemminkäinen! tagasitulek", "Karjala natis Adamsi ooperiga "Nixon Hiinas" ja duur). Helsingis oli Eltsil Soome RSOga süit", serenaadid ja humoreskid ning Viiuli­ Bregenzi festivalil Benedict Masoni Tüüri Viienda sümfoonia Soome esiette­ kontsert, solistiks Boris Brovtsyn). Koos "Playing away ga". kanne ning Cincinnati SOga John Harbiso- Adelaidei orkestriga on kavas viis kontserti Ja rõõmustavad uued tunnustused-usal- ni Kontrabassikontserdi esiettekanne. Luzer­ ka augustis. dusavaldused meie dirigentidele: Paavo ni SOga tuli esiettekandele šveitsi helilooja Neeme Järvi sai parima vastuvõtu Leip­ Järvi pikendas enne tööd 1'Orchestre de Balz Trümpy "Proteus", Beethoveni Esime­ zigi Gewandhaus-orkestriga (erakordsed Paris ga oma lepingut Cincinnatis 2011. se klaverikontserdi solist oli Piotr Anders- Brahmsi serenaadid!), viis Philadelphia or­ aastani, Kristjan Järvi kutsuti sügisest kuul­ zewski. kestrile mängida H. Rotti Sümfoonia, käis sa Baseli Kammerorkestri kunstiliseks nõu­ Lapi Kammerorkestrilt John Storgärdsi Residentie Orkestiga Metzis, Saarimaa festi­ andjaks, Anu Talist saab Manitoba Kam­ juhatusel kõlas Rene Eespere "Cantuse" Soo­ valil "Nordische Musik" ja Ludwigsburgi merorkestri muusikadirektor ja dirigent me esiettekanne. festivalil ning juhatab 11. augustil Edinburg­ Kanadas. Tarmo Vaask, veel kevadeni Hei­ Andres Mustonen juhatas Joensuu hi festivalil avakontserti Šoti RNO ees, ava­ delbergi Riigiteatri peakoormeister, valiti LOd, kavas Kantšeli "A little Daneliade"; ta lugudeks Elleri "Koit" ja "Videvik". Paavo Bremeni teatri ooperitrupi dirigendiks ja oli ka Haydni kontserdi solist. Paul Mägi Järvil oli Cincinnatis jaanuarist maini kok­ kooridirektoriks. Ta tegi mais lahkumis- dirigeeris "Lõbusa lese" etendusi Tamperes ku 26 kontsertis). Cincinnati orkestri Cali­ kontserdi oma Schwäbisch Gmündi filhar- ja taas ka Helsingborgi SOd. fornia reisil kõlas ka Tüüri "Zeitraum". moonikutega. Olari Elts, juba sügisest Uhke oli Eesti esindus Riia festivalil Peale selle oli tal kolm esinemist Clevelandi 2006 lepinguga Šoti Kammerorkestri pea- "Restart Bach". Ürituse avasid Eesti Filhar­ orkestriga; Strasbourg'is esitati Deutsche külalisdirigent, asub oktoobris seal ame­ moonia Kammerkoor ja Tallinna Kam­ Kammerphilharmoniega kõik Beethoveni tisse Sibeliuse kontsertidega. merorkester Paul Hillieri juhatusel, see­ sümfooniad. Juulis on Paavo Järvi Deut­ Arvo Part vääris Põhjamaade järel esinesid Irina Zahharenkova, Andres sche Kammerphilharmoniega "maailma­ kaalukaima, Taani Leonie Sonningi Fondi Mustonen ning Mati Turi ja Kädy Piaas turneel" Jaapanis, Kanadas (Lanaudiere'i preemia 2008. Sinfonietta Rigaga. festivalil), USAs (festivalid Ravinias ja

muusika 7/2007 29 BAGATELLID *EESTI Peeter Lilje kool lõpetas õppeaasta juubelipidustustega

HELJU KESKPALU ajalehe Valgamaalane reporter

alga muusikakool tähistas oma 85. nemine Säde pargis ja kontsertaktus kul­ Muusikaliste etteastete vahel tunnustati aastapäeva koolipere, vilistlaste, tuurikeskuses. Kontsertide vahel olid muu­ õpilasi, kes on koolile tuntust toonud, kellel Vsõpruskoolide ja Valga linna rah­ sikakoolis kohvikutunnid muusikaliste on väga hea õppeedukus, kes sooritasid vaga. Kuna muusikakooli tegevus on kogu maiuspaladega. hästi solfedžo tasemetöö. aeg oma seinte vahelt välja paistnud, suh­ Iga kontsert oli omamoodi elamuslik. Kirikukontserdi kava oli koostatud tusid valgalased kooli tähtpäeva kui oma Õppeaasta pidulikul lõpetamisel mängis pühamu seinte vahele meeleolult sobivatest pidupäeva. Muusikakooli õpetajad juhivad klaveriduo Riina Udovenko ja Julia Gos- teostest. Nüüd said oma oskusi näidata ka linna koore ja ansambleid ning sisustavad teva tuntud sünnipäevalaulu "Happy Birth­ oreliõpilased Meril Lilleleht ja Triin Kilo, koos kõikvõimalikke kultuuriüritusi. day". Muusikakooli praegust palet näitasid kes õpivad Jaani kiriku organisti Jüri Golt- Muusikakooli juubelipeo tegid kõigi veel ansambel Väike Viisikoor, rahvamuu­ sovi juures. Vilistlane, Kadrina Kunstide peoks kontserdid õpilaste, õpetajate, vilist­ sikaansambel Kirekind, kitarristid, lauljad Kooli õpetaja Margus Laugesaar esitas akor­ laste ja sõprade osavõtul: õppeaasta pidulik jt. Pianistid esitasid fonogrammi saatel dionil Bachi Prelüüdi. Debüüdi tegi aasta lõpetamine (esmakordselt kultuurikesku­ kolm pala Katri Hallik-Rebase klaveri­ alguses kokku tulnud a cappella ansambel ses), kirikukontsert, Piirilinna bigbändi esi­ palade tsüklist. Senior Singers. Külalised, Rootsi Tierpi

ХЭ. - 15. 07. 2007 \*х Hi» чЧ f^ R. 13. juuli kell 19.00 Suuremõisa lossis 5" Ooperigaala lossis 2

KRISTINA VÄHI sopran 0 RENE SOOM bariton «£. OOPER-KVARTETT - "7, HENNO SOODE viiul =• 4* EIVINTOODO viiul $ Ф KERSTIN TOMSON vioola Я MATI LEIBAK Kello r^ kavas: Mozart, Rossini, Gershwin, Lebärjt. ftV Franz Joseph Haydn X > L 14. juuli kell 19.00 Reigi kirikus о ORATOORIUM ^ AET RATASSEPP viiul > ^ MARI-KATRINA SUSS viiul (Л ГТ] ANNE ILVES vioola ZJ HENRY-DAVID VAREMA tšello kavas: Webern, Wolf, Glier, Kreisler ^ AASTAAJAD % L 14. juuli kell 22.00 Suuremõisa lossis Ф Programm "Jenni, Polly, Nanna" Solistid Maris LÜOSOn (sopran), TRIIN ELLA vokaal JORMA TOOTS klahvpillid Mati Turi (tenor), Uku Joller (bass) > TAAVO REMMEL kontrabass MEELIS VIND klarnet Dirigent Erki Pehk TOOMAS TROSS jutustaja kavas: K. Weill Võru Oratooriumikoor | Võru segakoor Hilaro Tartu kammerkoor Camerata Universitatis P. 15. juuli kell 19.00 Käina kultuurikeskuses Võru Sümfooniaorkester HELMA LEENHOUTS viiul (Holland) JAN HOIJTINK klaver (Holland) ^^^^ kavas: Schubert, Debussy, Elgar, Takemitsu Rõuge Maarja kirikus 20. augustil kell 17 1 >imh 1 штшя Info: [email protected] www.hot.ee/hiiukammer

30 muusika 7/2007 Tallinna Muusikakeskkooli klaveriõpilased edukad rahvusvahelisel konkursil

4.-20. maini toimus Lätis, Jurmalas, viies rahvusvaheline noorte pianistide konkurss "Jurmala 2007". Osavõtjaid oli Lätist, Leedust, Eestist, Venemaalt, Poolast ja Norrast. Eestit esindasid konkursil kümme õpilast Tallinna Muusikakeskkooli V-XII klassist. Võistlus oli tihe ja kõrgetasemeline, teise vooru pääses nooremast ja keskmisest Valga Muusikakooli vilistlaste viiuliansambel. rühmast kuus mängijat, vanemast rühmast FOTO HELJU KESKPALU viis osalejat. Osalejate hulgas oli arvukalt rahvusvahelistel ja rahvuslikel konkurssidel auhinnatud mängijaid, kelle elulood aukar­ muusikakooli õpetajad astusid üles instru Ants Loos tegi ettekande kooli ajaloost. tust äratavalt mahukad. mentaalsolistidena. Esinesid vilistlased, õpetajad, Tierpi ja Žürii tööd juhtis Vitolsi-nimelise Läti Õpilaste kõrval olid sellel kontserdil Valka külalised, konkurssidel kooli hea Muusikaakadeemia klaveriosakonna juha­ kaastegevad ka muusikakooli õpetajate ju­ nime eest väljas olnud õpilased. taja Juris Kalnciems. Lisaks kuulasid noori hendamisel tegutsevad täiskasvanute kol­ "Minu ootused ja lootused on ülimal muusikuid Igor Lazko Prantsusmaalt, lektiivid: Maarika Reinholdi kammerkoor määral täitunud. Koik, mis tehti, oli väga James Kirby Londoni ülikoolist ning Fer­ ja Lenel Ranna ansambel Enelas. kaunis," ütles kolmkümmend kolm aastat nando Martinez Zubizarreta Mehhikost. "Kui palju igatsust ilu järele!" ütles kooli juhtinud Aime Lõhmus. "Hingel on Tallinna Muusikakeskkooli V klassi Valga Jaani kiriku õpetaja Heino Nurk hea. Sellest jätkub mitmeks ajaks. Olen õpilane Rasmus Andreas Raide (õp Ell kontserdi kokkuvõtteks. Selle hinnanguga uhke, et olen siit pärit," ütles vilistlane Saviauk ja Martti Raide) naasis konkursilt võib igati nõustuda, nii hellad helid hõlju­ Märt Šults, omal ajal Eesti muusikakoo­ II preemiaga, X klassi õpilane Johan Rand­ sid kirikus kogu kontserdi jooksul. lide parim trompetimängija. vere (õp Ivari Ilja ja Marja Jürisson) pälvis Pidulik kontsertaktus kultuurikesku­ diplomi. ses algas Eesti hümniga. Kooli direktor Õtsa kooli

Valga muusikakoolist on saanud tuule tiibadesse dirigent Peeter Lilje, viiulda­ ja Alfred Pisuke, laulja Els Vaarman, pianist Heljo Sepp, kontsertmeistrid 56. lend Tekla Koha ja Viive Pajuri, teenekad muusikaõpetajad Linda Saul, Helju Tauk, Georg Õtsa nimelise Tallinna Muusika­ helilooja Piret Rips, džässmuusik Raul Sööt ja paljud teised. kooli lõpuaktusel Estonia kontserdisaalis Kool peab oma alguseks Valga Kunsti Seltsi esimest koosolekut 10. juunil sai diplomi 34 noort klassika ja pop-jazz 1922. Seltsi loodud muusikakool alustas tööd 9. septembril koorijuht Valter suuna muusikut. Sel aastal oli tavalisest Peerna juhtimisel seitsme õpetaja ja 85 õpilasega. Praegu õpib kooli pilliõpetus- rohkem lõpetajaid muusikateooria erialal. ja vabaõppe osakonnas kokku 250 õpilast ja neid juhendab 29 pedagoogi. Õtsa kooli lõpetasid kiitusega Karolina Traditsioonilise pilliõpetuse kõrval antakse teadmisi pärimus-, pop- ja ki­ Normak keelpilli erialal, Rebecca Kontus rikumuusikast. Koolil on ka oma helisalvestusstuudio. pop-jazz muusika erialal ja Maarja Purga laulu erialal.

muusika 7/2007 31 BAGATELLID * EESTI Võru akordionimuusika päevad

KAILE KABUN ajakirjanik

le kahe aasta on üks Võru suve ta Erik Nisuga Pärnu muusikakoolist. Mis Võru akordionipäevadele tagasi sissejuhatavaid akordionimuusika Nende akordionipäevade üks märksõnu toob? "Siin on nii hea vastuvõtt, et ei teki Upäevad. Tänavused olid kaheksan­ võikski olla "poisid": neid pidi ikka oma­ kahtlustki, kas tulla või mitte. Igal pool otsi­ dad ja tõid 8.-10. juunini Võrru musit­ jagu olema, sest nad torkasid silma nii õpi­ takse tippe, aga siin saavad esinemisvõima­ seerima ja õppima ligi kaheksakümmend toas kui ka kontsertidel, pill ikka rõõmsalt luse ka nooremad õpilased," põhjendas muusikakoolide akordioniõpilast koos kõhul. Aruküla ja Kehra muusikakooli akordioni­ õpetajatega. Kaks aastat tagasi avastas Võru akor­ õpetaja Eve Vendt. Peale lastemuu­ Võru akordionimuusika päevade aja­ dionimuusika päevad enda jaoks Lars sikakoolide õpilaste on akordionipäevad lugu ulatub 1993. aastasse, eestvõtjad on Holm. Võru muusikakooli õpetajad tutvu­ pakkunud huvi ka G. Õtsa nimelise Tallin­ olnud Võru muusikakool ja Eesti Akor- sid temaga kõigepealt tema toredate õpi­ na Muusikakooli ja H. Elleri nimelise Tartu dioniliit. Võru muusikakooli akordioniosa­ kute kaudu. Akordioniõpilased ise kiitsid Muusikakooli noortele muusikutele. Õpe­ konna juhataja Heli Raitar meenutas, et Lars Holmi selle sõnastamatu karisma eest, tajate ja esinejatena on löönud kaasa ka ettevõtmise tõukeks sai tolleaegne tugev mis teeb õpetajast hea õpetaja. Pealekauba EMTA tudengid ja õppejõud. Heli Raitar akordioniõpetajate ansambel: kõigil oli oli Lars Holmil kaasas lastele sobivat reper­ ütles, et korraldajate üks soov ongi tuua soov rohkem kolleegidega kokku saada, tuaari. nendel kolmel päeval kokku eri kooliastme- koostööd teha, repertuaari vahetada. Aeg on näidanud, et kes on Võru akor­ tes muusikaharidust omandavad akordioni­ Ansambel enam ei tegutse, aga Võru dionimuusika päevad enda jaoks avasta­ õpilased, nende õpetajad ja ka professio­ muusikakooli akordioniosakond on endi­ nud, tulevad tagasi. Aastaid on olnud akor- naalsed muusikud. selt elujõuline: see on õpilaste arvu poolest dionipäevadel esindatud Nõmme, Tartu, Tulevikule mõeldes muretsevad korral­ üks suuremaid Eestis. Elujõust annab tun­ Kose, Kehra, Aruküla, Räpina, Koeru, Elva, dajad ka akordionikoosseisude repertuaari nistust seegi, et akordionimuusika päevad Märjamaa, Jõgeva ja Põlva muusikakooli pärast, teretulnud on uued arranžeeringud on kord-korralt laienenud ja uuenenud. õpilased. Tänavu olid osalejate seas esimest ja miks mitte ka uuslooming. Algusest peale on Võru akordionimuu­ korda Pärnu musikaõpilased. sika päevadel olnud ühendatud suvekool ja muusikaline meelelahutus: õpitoad ja kont­ serdid. Nüüdki kõlas kolme päeva jooksul eri paikades Võru linnas ja maakonnas kümme kontserti, kus astusid üles nii õpilased ja õpetajad kui ka juba nimekad akordioniinterpreedid. Õpitubasid oli sel aastal kolm ja huvi neis osalemise vastu elav. Orkestri õpitoas lihvis nooremate ja vanemate õpilastega mitu lugu esitusküpseks rootsi tunnustatud akordioniõpetaja ja interpreet Lars Holm. Pärimusmuusika õpitoas andis pilliõpet Koi­ du Ahk ja vaba improvisatsiooni juurde juhatas huvilised EMTA õppejõud Anto Pett. Selles olid tal abiks EMTA tudengid Aivi Tilk ja Kristel Laas. 1997. aastast korraldatakse akordioni- päevade raames ka võistumängimist. Tä­ navu oli mõõdu võtjaid neliteist. Nii noore­ mas kui ka vanemas vanuseastmes läksid võiduga koju Nõmme muusikakooli poisid Kristjan-Robert Rebane ja Madis Püt. Vii­ Lars Holm tutvustab vanemate akordioniõpilaste orkestriga õpitoas omandatut. mane jagas vanemas vanuserühmas esikoh­ FOTO KAILE KABUN

32 muusika 7/2007 Pirita kloostris puhkeb uuesti tuli

HEILI VAUS-TAMM

Stseen Rubinsteini "Deemonist", Birgitta festivali tulevasest etendusest. FOTO TALLINNA FILHARMOONIA

irigent Anu Tali ja lavastaja Üllar elamused, mis jätavad jälje. Kõnelesin tulevasest suursündmusest Saaremäe toovad Birgitta festivali Korraldajate üks põhimõtteid ongi, et tütarlastekoori Ellerhein dirigendi Tiia- Davaetendusteks publiku ette Ho- kõik õhtud on lavastatud, olgu siis tegu Ester Loitmega. neggeri oratooriumi "Jeanne d'Arc tule­ oratooriumi, ooperi või temaatilise gala- riidal". Ja kloostrimüüride vahel on jälle kontserdiga. Ellerheina tütarlastekoor tähistab ülekohtu, reetmise ja tuleriida tuli. Eesti muusikateatri au kaitsevad sel tänavu oma 55. tegevusaastat- Millise tundega asud oma kooriga tegema Sel aastal muutuvad Pirita kloostri aastal kaks lavastust. Avaõhtutel, 10. ja 11. "Jeanne d'Arci"? varemed prantsuse ja vene kiriku- ning augustil saab klooster Jeanne d'Arci üle kloostrimüürideks. Festivali peateosteks on kohtumõistmise paigaks. Publik muutub See aasta on olnud märkimisväärselt pin­ Honeggeri "Jeanne dArc tuleriidal" ja Ru­ ajaloo ühe ülekohtusema ja mõistetama­ geline. Max Bruchi oratooriumist "Moo­ binsteini "Deemon". Mõlema teose teemaks tuma loo osaliseks. Just osaliseks, mitte ses" saadud emotsioon pole veel vaibu­ nud, kui juba valmistume Eesti Kontserdi on liiga tugev armastus. Müstiline, võimas, ainult pealtvaatajaks, sest nii esitajad kui ka ja ERSO hooaja lõppkontserdiks, kus tuleb üle tavainimese mõistuse käiv, pelgust ja esinejad on ühes keskaegsete müüridega ettekandele Mahleri Kaheksas sümfoonia. tõrjuvat hoiakut tekitav armastus. Uus sõna piiratud ruumis. Pole papist müüre laval ja Birgitta festivali Honeggeri oratoorium festivalil on aga ballett. Vene Keiserlik Bal­ samettoole parteris, ühed ja samad müürid "Jeanne dArc tuleriidal" seob meid taas lett annab ühe klassikalise balletietenduse ümbritsevad meid, meie mõistame kohut, dirigent Anu Taliga. Koos oma kaksikõe ja ühe kombinatsiooni klassikast ning meie põletame. Oratooriumis on stseen, Kadriga on nad ilmestanud Ellerheina nii džässist. kus Jeanne dArci kohtumõistjad on siga ja lauljate kui ka mudilaskoori dirigentidena. Birgitta festivali kaubamärgiks on kuju­ eesel. On müstikat, groteski ja irooniat. Ning lavastaja Üllar Saaremäe sõnum: maa­ nenud muusikateatri lavastused ehedas Milline lugu "Jeanne d'Arc" sinu arvates ilm vajab armastust, mitte ohvreid. Lavalt keskaegses atmosfääris. Ja et see on nii on? kostev on valus, ülev ja võimas. Dirigendi­ eriline, tegid meile selgeks just välisküla­ Il у eut une fille appelee Jeanne! (Oli kord puldis on Anu Tali, neiu rollis, kelle kaks lised. Helikoni ooperitrupp ütles 2005. tüdruk nimega Jeanne.) Eks ta põles mit­ riiki tuleriidale tassivad, Mirtel Pohla. aastal, et neile oli kustumatu elamus män­ mes tules... see eufooria, mis tal oma tegu­ Teistes osades on Rain Simmul, Jaak Prints gida prantsuse nunnakloostri lugu, Pou- dest oli, võim... Ma arvan, et ta ei pannud ja Gert Raudsep. Lauljatest osalevad Mati lenci "Karmeliitide dialooge" ehtsas ajaloo­ tähelegi, kuidas asi nii kaugele läks, et ta Turi, Kädy Piaas, Alla Popova, Teele Jõks ja lises nunnakloostris. Peterburi ja Leedu lõpuks reaalsele tuleriidale viidi. Aare Saal. Kooridest on kaastegevad RAM, kriitikud mainisid pärast 2006. aasta festi­ tütarlastekoor Ellerhein ja Tallinna Poiste­ Aga Pirita klooster oli mu lapsepõlve vali, et on kuude möödudes ikka veel selle koor. See lavastus peaks kujunema Birgitta mängumaa. Pirita jõe ääres oli meie pere­ erakordse paiga lummuses. Etendusele tule­ festivali ajaloo üheks mõjuvõimsamaks konnal ja ooperilauljatest sõpradel üüritud mine läbi keskaegse, tõrvikutega valgusta­ sündmuseks. suvila, kus ma mängisin nunna. tud kalmistu, publik lavastuse osana istu­ Kas Jeannei põlemine läheb lavastuses mas keskaegsete hiidmüüride vahel on tulest mööda? Saan aru, et ei...

muusika 7/2007 33 Teatri- ja Muusika­ muuseumis austati i^^ maestro Roman Toid ^- *£ss ALO PÕLDMÄE TMMi muusikaosakonna juhataja Suvefolk ka Hiiumaal 21. mail 2007 oli Eesti Teatri- ja Muusika­ seva eesti laulja Avo Kittaski esituses Toi muuseumil külas kooridirigent, helilooja, teoseid. Kontsertosas esitas Tallinna Keel­ Vastab pärimusmuusika festivali "Hiiu organist ja muusikapedagoog, EMTA au­ pillikvartett Toi kujunditerikka ja vaimu­ folk" peakorraldaja ja programmijuht doktor ning Viljandi linna aukodanik ka teose "In modo rustico", milles muidu Astrid Böning: Roman Toi. Siin toimus maestrole pühen­ kooriheliloojana tuntud Toi demonstree­ datud muuseumiõhtu "Kaunimad laulud rib ka head kvartetivaldamist. Tallinna Mis on "Hiiu tõlgil" erilist võrreldes pühendan sul", millega tähistati ühtlasi Muusikakeskkooli õpilane Aleksandra teiste suviste rahvamuusika üritustega? tema 90. sünnipäeva. Kamenskaja (õp Kersti Sumera) mängis Festivalil on võimalik saada üht-teist põne­ Esitlusel oli Toi enda kirjutatud ja klaveripala "Meenutus" ja sama kooli vat teada iseenda kohta, eriti mitmesugus­ välja antud samanimeline mälestusteraa­ tšelloõpilane Theodor Sink (õp Laine tes töötubades. Head muusikud loovad mat, trükitud OÜ Greif trükikojas. Raa­ Leichter) tšellopala "Aaria", klaveril saatis oma mänguga võimaluse minna ajas nii matu toimetajad olid Tiina Sarv ja Maret Martti Raide. tagasi kui ka edasi ja võtta see kõik kaasa Tomson, kujundas Katrin Kaev. Mäles­ Mulgimaal Kõo vallas sündinud Ro­ tänasesse päeva. tusteraamatus avanevad ühe isiku eluloo man Toi on muusikahariduse saanud Ees­ "Hiiu folgi" üheks suurimaks eripäraks kaudu paljud 20. sajandi panoraampildid tis, USAs ja Šveitsis. 1944. aastal põgenes on kahtlemata Hiiumaa loodus, inimesed eesti rahva loost siin- ja sealpool suurt ta Saksamaale, läks sealt edasi Kanadasse, ja atmosfäär. Festivali loodusmatk ja hiiu ookeani. Teemade ring on väga lai, see­ on olnud aastast 1974 kompositsiooni ja pärimuse päev pakuvad võimaluse saada pärast peaks raamat puudutama paljusid. teoreetiliste ainete õppejõud Toronto Ku­ selle saare elust-olust rohkem teada. Kuna Muuseumiõhtul luges katkendeid raa­ ninglikus Konservatooriumis. on tegemist väikese saarega, on sinna saa­ matust Äge Raa. Vestlusringis õhtu pea­ Kogu Roman Toi tegevus on olnud buv festivaliseltskond positiivselt ja päri- tegelase juhtimisel osalesid inimesed, kel­ seotud kooride ja laulupidudega. Välis­ mussõbralikult meelestatud, sest juhuslikud lega Roman Toil on olnud kas Kanadas, eestlased on Toid võrrelnud Gustav Erne­ külastajad mere taha niisama ei satu. Austraalia ESTO-1 või Kodu-Eestis tihe­ saksaga, sest "kui kodueestlastel on oma damaid kokkupuuteid. Kõnelesid Kuno Ernesaks, siis meil on oma Toi". Roman Keda tõstaksid esile sellesuvisest kavast? Areng, Rene Eespere, Ants Üleoja, Ene Toi on veendunud, et laulupidude ja laulu Sel aastal toimub festival kolmandat korda Üleoja ja Jaan Ots. Rene Eespere põimis kaudu on alati edasi kantud usku vabasse ja on kasvanud kolmepäevaseks. Nende oma jutu vahele huvitavaid katkeid Toi kir­ Eestisse, nii kodumaal kui võõrsil. Koik päevade sisse mahub nii kontserte, töötu- jadest "Laulva revolutsiooni" aastaist. see teadmine jõudis muuseumiõhtul basid kui ka jutuajamisi ja loomulikult on Videolt vaadati-kuulati Kanadas tegut­ veenvalt ka kuulajateni. kõik esinejad vaatamist-kuulamist väärt. Eesti inimese jaoks on kindlasti huvitavad välisansamblid. Soomest tuleb ansambel Hyperborea, kelle mängus on tänu profes­ sionaalsusele ja pikaajalisele koosmängi- misele tunda ühtsust ja voolavust. Hyper- boread võib lihtsalt kuulata ja nautida, aga selle järgi saab ka tantsida. Põnevad on erinevate traditsioonide kokkusaamised, seda kinnitab ansambel Ethno on the Road, kus rootsi, bulgaaria ja norra muusikute kõrval mängivad ka eesti muusikud. Eesti ansamblitest tooksin välja Roman Toi ansambli Apelsin, kes lubas "Hiiu folgi" Eesti- Teatri ja jaoks kokku panna spetsiaalse folgiploki. Muusikamuuseumis Kindlasti soovitan osa võtta ka hiiu päri­ FOTO: TANEL VERK muse päevast. Loe lähemalt: www.hiiufolk.ee

34 muusika 7/2007 ELOMAAN

Professionaalsus on rahvamuu­ kasutamata juhuse tuua lavale, sikas veidi ambivalentne mõis­ ka Broken Time Orchestra te, sest igasugune rahvamuusi­ livede ajal, oma ebamaine ja ka on areen neile, kes laulavad pilkupüüdev lemmikinstru- nii, nagu nokk on loodud ja ment theremin. niinimetatud esituslik "eba- Kui nende esimest, 2005. täius" on sageli selle suurim aastal ilmunud albumit võis võlu. Meelika Hainsoo on vea­ kohati liigitada nu-jazzi alla ja tu, ta on kahtlemata eesti folgi seal leidus rohkelt vokaali ning parim naislaulja, kelle helisevat äratuntavat broken beat rütmi­ häält, aga ka nõtket viiulimän­ struktuuri (küllap sealt ka gu on võimatu mitte nautida. Surmal on meie jaoks projekti nimi), siis uuel albumil Armastuse ja rõõmu Kuigi seda kusagil kirjas pole, on kõike seda napimalt või pei­ laulud. Meelika on ta plaadi suveräänne pea­ tähendus. Broken Time detumalt. Kuigi filtreeritud Hainsoo tegelane, keda saadavad Mall Orchestra. vokaalisämpleid kohtab mit­ Ney harmooniumil, Elo Kalda Julm Records JulmooöCD meski loos, teevad vokalistid Käesolev plaat ilmalike ja vai­ kandlel, Maarja Nuut viiulil, otseselt kaasa vaid kahes: albu­ mulike rahva- ja rahvalike lau­ Olavi Kõrre mandoliinil ja Too­ "Murtud aja" taga seisavad ja mi tantsulisim pala, veidi rocki- ludega on kaunistatud kahva­ mas Valk kontsertiinal. Ajal, klõbistavad klahvidel Priit lik "Domestic Animals" on turoosa värvi ning armas-naiiv- mil vanaemad enam neid laule "Julm" Juurmann ning Taavi tehtud koostöös Rakvere Def sete, "õhkavate" figuuridega ei laula - või kui laulavadki, Kerikmäe. Esimene on plaadi­ Räädu MC-dega, iisraeli tradit­ nagu vanaema Salme noorpõl­ siis vaid iseendale, sealsamas firma Julm Records väärikas sionaalse viisi töötlus koos ve magamistuba. Laulud vana­ roosas magamistoas -, on sel­ omanik, kes tegutseb nime all Sofia Rubinaga, kelle häält enne ema noorusaja kladedest kõla­ lised plaadid parim, mis nende P. Julm rahvusvaheliselt edukas salvestamist samuti elektrooni­ vad tänaste noorte esituses lauludega saab juhtuda. tech-housei duos Rulers of the kaga töödeldi. Küllap ikka sel­ paratamatult teistmoodi kui Deep; Kerikmäe on teadagi leks, et tekiks läbinisti elekt­ esimese vabariigi õnneajal - JOOSEP SANG klahvpillimängijast avangard- roonilise muusika album, kus puhtalt, peenelt, detailirohkelt. elektroonik, kes jätab harva inimlikule elemendile või

шшяшштияШШВКЯ^^^Я Ж ib аткоюж Tallinna XXI rahvusvaheline ••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••

relifestiva•••••••••••••••••••••l 27.07 - 5.08 Kunstiline juht Andres Uibo • • • • •••••••••••••••• • • • • •

www.concert.ee

muusika 7/2007 35 gruuvile eriti ruumi eraldatud selle vaeva plaadifirmad, andes pole eesmärk omaette. Igatahes sika tõhusa toimega ja meelde­ pole. See omakorda tingis ehk välja kogumikke paljulubavate on rõõm ühest ilusast albumist. jääv kitarrikeskne indie-pop, albumi morbiidse pealkirja artistide loomingust. Nii on tei­ millele lisavad värskust väi­ ning introvertse, süngusesse nud Ulmeplaadid, Kohvire- TÕNU KARJATSE kesed, kuid maitsvad rosinad sukeldunud meeleolu, mis on cords ja ka Seksound, kel muusika- ja filmikriitik arranžeeringutes, stuudiotöös saavutatud vägagi kindlakäeli­ "Kohalik ja kohatu" juba järje­ ja instrumentaariumis. Tõsi, selt, juhusele kohta jätmata ja korras teine kogumik. Muidu­ Step into Light. Under inglise keeles lauldes jääb bänd muutes plaadi kontseptuaalseks gi ootaks, et iga artist annaks Marie. küll veidi maa ja taeva vahele albumiks. Nagu head filmi pole välja ka iseseisva albumi, nagu kõlkuma, sest kui pealinna ja mõtet poole pealt vaatama haka­ eelmisel KK-kogumikul debü­ forwards foroo7 peaga linna kahekümnesed ta, tuleks ka see album ühekor­ teerinud Bad Apples, kuid iga välja arvata, ei suuda küllap raga läbi kuulata. Filmi sound- asi omal ajal, pealegutud kol­ enamik kuulajatest tekstide track'iks sobiks plaat samuti lektiivid Seksoundi alla. Oma­ tuumani tungida. Aga kuna suurepäraselt; see paralleel on ette komplimenti väärib selle Under Marie on mõista seda kergem tekkima, et plaadil kogumiku puhul lisaks lugude andnud, et tema "riik ei ole sel­ on sämplitud filmimuusikaguru valikule ka nende järjestus; lest maailmast", jääb vaid üle Sven Grünbergi ja tema proge- lood ning artistid vahelduvad soovida ansamblile tugevamat kantaati "Küsi eneselt", ning ja kasvavad, teisenevad, haaku­ tuult tiibadesse. Nii või teisiti Grünbergi aura tundub hõlju­ des rütmiliselt või kõlaliselt on siin palju, mida kuulata ja vat ka mitme teise loo kohal. nagu mõnes hea DJ-setis või tähele panna - lauljatar Leen Julma firmalt ilmunud plaa­ Klassikaraadio "Fantaasia" Toome väärib juhtvokalisti rol­ did, mis sisaldasid algusaegadel saates. li, bändikaaslased saavad pilli­ klubimuusikat, on muutunud Kogumiku juhatab sisse Pia "Step into Light" sisaldab mitut mänguga ilma komistamata järjest tõsisemaks, jõudes aasta Frausi minutine instrumentaal, hitipotentsiaaliga, hästi produt­ hakkama (mis polegi noorte eest Meelis Vindi süvajazzi mis loob maheda ja kerge mee­ seeritud lugu, näiteks "What Eesti ansamblite puhul nii CDni. Ka Julma enda projekt leolu, meenutades uduseid suve­ What?", "Step into Light" ja "S. iseenesestmõistetav) ja plaadil on üsna ambitsioonikas - ees­ öid, mil pole enam vahet, kas A.R.S.", mis võiksid jõuda kas ei ole ühtegi lugu, mis sunniks märgiks pole vist rohkem ega on õhtu või juba hommik. Mui­ või välismaistesse edetabeli­ igavusest skip-klahvi vajutama. vähem, kui aeg murda ning dugi sõltub see ajast ja kohast, tesse, oleks tee sinna vaid takis­ seejärel sootuks peatada. kus plaati esimest korda kuula­ tustest ja lõksudest vaba. For­ JOOSEP SANG ma juhtute, kuid suve alguse maadilt on Under Marie muu­ ANTON ANDRES paljulubavas kestvuses tõotab DJ San Antonio lepatriinupildiga KK 2 kuju­ neda albumiks, millega eelolev Kohalik ja kohatu 2. päikeseaeg muusikapoodi külas­ tamata mööda saata. Seksound 2007 Albumi üllatajaiks on kind­ lasti Rainer Jancise Dildos, Hol­ ger Looduse Mirabilia, Erkki Tero Erro, Jakob Juhkam ja siin­ 4> kirjutajale veel tundmatu rüh­ mitus Picnic. Kogumikul astu­ vad üles ka juba tuttavad ni­ med, nagu Galaktlan, Vaiko Ep- lik ja Eliit, Honey Power, Bad Apples ning Kago. Neiltki värs­ ked lood, ehkki Eliidi uus al­ bum juba saadaval. Ongi vist nii, et "Kohalikku ja kohatut" Kevadel valminud kollektsi­ on taas hea muu ilma sõpradele Interdisciplinary Festival of Avant Garde Culture oon, mis sobib kauaoodatud kinkida. Võib arvata, et sellises­ 1-9 SEPTEMBER 2007, TARTU suvesse. Eesti kuulajal veab, se kogumikku ongi peidetud sest kui suuremates riikides on see, mis peavoolust kõrval ole­ eclectica.ee muusikasõbral raske poes värs­ vat eesti muusikat mujal tehta­ kete ja huvitavate albumite vast eristab. See võib seal ka vahel valida, siis meil näevad tähelepanu äratada, ehkki see IkFfc.

36 muusika 7/2007 KUULA KA NEID

'*?^е;ж

Muutuv. Kognito. Full Moon. Free Tallinn Trio. Nagu puhas mõte. Tallinna Kulundpea Management kuluooi AVA Muusika 004 Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor. Noore ansambli esikplaat peegeldab Vaba Tallinna Trio moodustavad meie TTÜ eelkõige suurt ja siirast teha tahtmist. vabaimprovisatsioonilise muusika kolm vaprat: lauljatar Anne-Liis Poil, pianist Küll ajapikku tuleb juurde ka oskusi ja TTÜ naiskoor esitab Raul Talmari Anto Pett ja kitarrist Jaak sisu, pretensioonid ja üllad kunstilised Sooäär. Koik juhatusel eesti vanemat ja uuemat eesmärgid tunduvad juba praegu plaadil kuuldav on vastavalt žanri muusikat, skaala ühes otsas Ester Mägi kompromissitult kõrged. nõuetele kohapeal komponeeritud ning "Siin on mu rõõmumaa" ning teises Omaloominguline kodukeelne kuna stuudiotöö võimaldab selektsioo­ Priit Pajusaare eurolaul "Tii". Kavas on kitarripopp koos mõningate ni, kõlade lihvimist ja kõlavahekordade ka jazzkombo saatel esitatud Bob kõrvalmõjudega. kalkuleerimist, pakub plaat palju põne­ Chilcotti "A Little Jazz Mass". Plaadi vat kolmelt rikkaliku sõnavaraga, plusspoolele jääb huvitav "suurte kõrvadega", klassikalises repertuaarivalik, miinuspoolele muusikas ja jazzis karastunud harrastuslauljate piiratud vokaalsed muusikult. võimed ja intonatsiooniline mustus.

JOOSEP SANG

Kohtumispaik: Viljandi vanamuusika festival

Kahekümne teist korda on Viljandi vana­ Käesolev festival on pühendatud nen­ Filharmoonia Kammerkoori ja renessanss- muusika festivalil au ja rõõm kutsuda dele kaunitele kogemustele meie lähimi­ orkestriga. Kutsume teid kuulama täna­ meie kaunisse Eestimaa linna oma nevikust, sellele vaimsele sädelahendu- päeva kuulsaimat plokkflöödi virtuoosi fänne, sõpru ja muusikuid. Tegelikult sele, mis vallutas meid 1982. aastal. Selle Pierce Adamsit (Inglismaa), regilaulu mis­ möödub esimesest festivalist tänavu 25 sündmuse märkimiseks toimub ka süm­ sat, mille on kokku pannud Pekka Vapaa­ aastat, see on arv, mis teeb silmad ette poosion, kuhu on palutud osalema XXII vuori ning Sanna Kurki-Suonio (Gram­ enamikule muusikapidustustele Eestis. Viljandi vanamuusika festivali patroon my 1992. aastal ansambel Hedingarna Enne 1982. aastat valitses siin ilm­ kultuuriminister Laine Jänes ning kõik koosseisus), eksootilisi kameruni muu­ selgelt revolutsiooniline situatsioon. tänapäeva vanamuusikaspetsialistid. sikuid koos Vox Clamantisega ja muidugi Teade esimese vanamuusika festivali tek­ Kutsume teid kaasa elama Musica iga-aastast lasteprojekti. Seekord on kest levis nagu kulutuli, kutsudes kokku Antiqua Russica ja Eesti muusikute esi­ selleks kreeka mütoloogia aineline "Zeus ansamblid ja vanamuusika sõbrad kõik­ nemisele Buxtehude juubelile pühen­ ja Europe". jalt toonase hiigelriigi nurkadest - Lenin­ datud programmis, 16. sajandil, Medicite gradist, Moskvast, Kiievist, Omskist, pulmas esmaettekantud "La Pellegrina" NEEMEPUNDER Tomskist, Novosibirskist, Riiast, esitusele briti päritolu harfimängija XXII Viljandi vanamuusika festivali Vilniusest, Minskist ja muidugi Eestist. Andrew Lawrence Kingi juhatusel Eesti kunstiline juht

muusika 7/2007 37 COLLAGE Juuli

Tallinnas Kameruni muusikud Niguliste "Taevamehhaanika": Viljandi Trio Jaani kirikus kirikus Linnakapell Mustpeade Majas 27.07 kell 20 Austraalia päris­ 4.07 kell 19 Pop-jazz-flamenko: 14.07 kell 12 Orelipooltund: Ene 26.07 kell 19 Alam-saksi noorte - maalaste ansambel Descendance Maria Rääk (tants), Iljo Toming Salumäe toomkirikus orkester, Andrej Bielow (viiul), Vanemuise kontserdimajas (kitarr), Indrek Kruusimaa 14.07 kell 20 Alfia Kamalova Mihkel Kütson (dirigent) 29.07 kell 20 Mad Sheer Khan (kitarr), Mihkel Mälgand (bass) (sopran), Naily Saripova (klaver) Estonia kontserdisaalis (kitarr) Athena keskuses Mustpeade Majas raekojas 27.07 - 5.08 Tallinna XXI 4.07 kell 20 Orelikontsert: Aaro 17.07 kell 19 Jossif Kobzoni rahvusvaheline orelifestival Pertmann toomkirikus Pärnus juubelikontsert Estonia 28.07 kell 12 Orelipooltund: 5.07 kell 21 Tallinna XXI 1.07 kell 20 El Camino noorte kontserdisaalis Kadri Ploompuu toomkirikus rahvusvaheline orelifestival sümfooniaorkester Pärnu kont­ 17.07 kell 19 Tallinna XXI 28.07 kell 18 Akadeemiline kam­ esitleb: Andrzej Chorosinski serdimajas rahvusvaheline orelifestival mermuusika Kadrioru lossis: Niguliste kirikus 4.07 kell 20 Tallinna XXI esitleb: Markku Hietaharju Mati Turi (tenor), Martti Raide 6.07 kell 19 Ansambel Resona- rahvusvaheline orelifestival Niguliste kirikus (klaver) bilis Niguliste kiriku Antoniuse esitleb: Andrzej Chorosinski 18.07 kell 19 Ajaloolise tantsu 28.07 kell 20 Austraalia päris­ kabelis Eliisabeti kirikus ansambel Saltatores Revaliensis maalaste ansambel Descendance 6.07 kell 20 Festival "Klaaspärli­ 6.07 kell 20 Pop-jazz-flamenko: Niguliste kirikus Estonia kontserdisaalis mäng": Euroopa Liidu Kammer­ Maria Rääk (tants), Iljo Toming 18.07 kell 20 Orelikontsert: Ines 29.07 kell 20 Allikas: Koit orkester, Helene Gueuret (oboe, (kitarr), Indrek Kruusimaa Maidre toomkirikus Toome (vokaal), Jorma Puusaag inglissarv) Mustpeade Majas (kitarr), Mihkel Mälgand (bass) 18.07 kell 20 Festival (kitarr) Jaani kirikus 7.07 kell 12 Orelipooltund: Tiit mudaravila suveaias "Klaaspärlimäng": Grigoryan Kiik toomkirikus 6.07 kell 23 Aga kõrv ei kitarriduo (Austraalia) Estonia Tartus 7.07 kell 18 Akadeemiline kam­ puhka...: NYYD Ensemble, kontserdisaalis 4.07 kell 20 Saksofonikvartett mermuusika Kadrioru lossis: Olari Elts (dirigent) Pärnu 19.07 kell 19 Reval Brass, Ulla SaxEst Jaani kirikus Mart Kivi (trompet), Ivar kontserdimajas Krigul (orel) Niguliste kirikus 8.07 kell 20 Festival Tillemann (trompet), Anneli 6.07 - 9.08 Festival 20.07 kell 19 Ivo Posti (kontra­ "Klaaspärlimäng": Euroopa Tohver (klaver) "Klaaspärlimäng" Pärnu kont­ tenor), Egmont Välja (tšello), Liidu Kammerorkester, Helene 7.07 kell 18 Kirsti Kuusk (viiul), serdimajas ja Eliisabeti kirikus Ene Salumäe (orel) Niguliste Gueuret (oboe, inglissarv) Jaani Klarika Kuusk (klaver) raekojas 13.07 kell 19 Pärnu ooperi- kirikus Antoniuse kabelis kirikus 10.07 kell 19 La Pellegrina: Eesti päevad. Puccini ooper "Tõsea": 20.07 kell 20 Orelikontsert: 10.07 kell 20 Allikas: Koit Too­ Filharmoonia Kammerkoor, Moskva Akadeemiline Muusika­ Peter van Dijk toomkirikus me (vokaal), Jorma Puusaag Andrew Lawrence-King (harf, teater Pärnu kontserdimajas 21.07 kell 12 Orelipooltund: Ton (kitarr) Pauluse kirikus dirigent), Steven Player (kitarr), 17.-27.07 David Oistrahhi van Eek toomkirikus 12.07 kell 20 La Pellegrina: Eesti Taavi Eelmaa (tekst) Niguliste festival 21.07 kell 18 Ivo Lille Filharmoonia Kammerkoor, kirikus 20.07 kell 20 Muusikal džässis: (saksofon), Vambola Krigul Andrew Lawrence-King (harf, 11.07 kell 18 Stenbocki maja Gerli Padar (vokaal), Tõnu (löökpillid) raekojas dirigent), Steven Player (kitarr), õuemuusika. Cafe anglais: Naissoo (klahvpillid), Marko 22.07 kell 19 Mozart ja teised Taavi Eelmaa (tekst) Jaani Helin-Mari Arderi ansambel Naissoo (löökpillid), Taavo romantikud: Kirsti Kuusk kirikus Stenbocki õuel Remmel (kontrabass) (viiul), Jean-Paul Kress (vioola), 13.07 kell 20 Johanson ja 11.07 kell 19 Muusikal džässis: mudaravila suveaias Klarika Kuusk (klaver) Õpetajate vennad Jaani kirikus Gerli Padar (vokaal), Tõnu Nais­ 25.07 kell 20 Allikas: Koit Majas 14.07 kell 20 Vox Clamantis ja soo (klahvpillid), Marko Naissoo Toome (vokaal), Jorma Puusaag 23.07 kell 18 Stenbocki maja Kameruni muusikud Jaani (löökpillid), Taavo Remmel (kitarr) mudaravila aias õuemuusika. Muusikal džässis: kirikus (kontrabass) Mustpeade Majas 26.07 kell 20 Austraalia päris­ Gerli Padar (vokaal), Tõnu Nais­ 16.07 kell 14 XX rahvusvahelise 12.07 kell 18 Mõisaromantika. maalaste ansambel Descendance soo (klahvpillid), Marko Naissoo folkloorifestivali "Baltica 2007" Kammerdžäss lilleaias: Trio mudaravila aias (löökpillid), Taavo Remmel festivalipäev Tafenau-Vind-Padilla (Eesti- 27.07 kell 20 Tallinna XXI (kontrabass) Stenbocki õuel 18.07kell20TrioSibul- Tšiili) Kadrioru lossi lilleaias rahvusvaheline orelifestival 24.07 kell 19 Tallinna XXI Jürjendal-Malkov Jaani kirikus 12.07 kell 19 Tallinna XXI esitleb: Hartmut Rohmeyer rahvusvaheline orelifestival 20.07 kell 20 Festival "Klaaspärli­ rahvusvaheline orelifestival Eliisabeti kirikus esitleb: Regina Kamenštšikova mäng": Grigoryan kitarriduo esitleb: Hans Gebhard Niguliste 28.07 kell 21 Alam-saksi Niguliste kirikus (Austraalia) Jaani kirikus kirikus noorteorkester, Andrej Bielow 25.07 kell 19 Urmas Sisaski 25.07 kell 20 Weekend Guitar 13.07 kell 19 Vox Clamantis ja (viiul), Mihkel Kütson (dirigent)

38 muusika 7/2007 Pärnu kontserdimajas Jaani kirikus (flööt) Harju-Madise kirikus 28.07 kell 20 Allikas: Koit Too­ 29.07 kell 20 Tallinna XXI 13. ja 14.07 kell 20 Allikas: Koit 22.07 kell 18 Seitsme linna me (vokaal), Jorma Puusaag rahvusvaheline orelifestival Toome (vokaal), Jorma Puusaag muusikafestival: Narva Süm­ (kitarr) Käsmu meremuuseumis esitleb: Peter van Dijk Eliisabeti (kitarr) Tõrva kirikus ja Võsu fooniaorkester, Julia Lentsman 29.07 kell 18 Tallinna XXI kirikus rannaklubi pargis (sopran), Anatoli Štšura rahvusvaheline orelifestival: 31.07 kell 20 Tallinna XXI 13.-15.07 Hiiumaa kammermuu­ (dirigent) Sillamäe Emanuelle Cardi Valga Jaani rahvusvahelise orelifestivali sika päevad linnatreppidel kirikus avakontsert Pärnu kontserdi­ 14.07 kell 19 Ansambel Tallinn 22. ja 24.07 kell 20Allikas: Koit 29.07 kell 19 Festival "Klaaspärli­ majas Baroque Nissi kirikus Toome (vokaal), Jorma Puusaag mäng": Anatoli Safiulin (bass), 15. ja 17.07 kell 20 Allikas: Koit (kitarr) Halliste Püha Anna Inna Davidova (klaver) Narva- Jõhvis Toome (vokaal), Jorma Puusaag kirikus ja Viinistu Jõesuu kultuurikeskuses (kitarr) Pärnaõie talu õues ja kunstimuuseumi vabaõhulaval 29.07 kell 20 Austraalia pärismaa­ 27.07 kell 19 Alam-saksi Kanepi Jaani kirikus 23.07 kell 19 Alfia Kamalova laste ansambel Descendance Toi­ noorteorkester, Andrej Bielow 18. ja 19.07 kell 20 Allikas: Koit (sopran), Naily Saripova (klaver) las, Oru pargis (viiul), Mihkel Kütson (dirigent) Toome (vokaal), Jorma Puusaag Kohtla-Järve kultuurihoones Jõhvi kontserdimajas (kitarr) Tapa Jakobi kirikus ja 24.-29.07 Haapsalu keelpillimuu­ Tori kirikus sika festival "Viiulimängud" Kõikjal üle Eesti 19.07 kell 21 Ansambel 24.07 kell 19 Muusikal džässis: 4.-8.07 Haapsalu vanamuusika Arrotajad koosseisus Anneli Gerli Padar (vokaal), Tõnu festival Kont-Rahtola (rahvalaul, viiul, Naissoo (klahvpillid), Marko August 5.07 kell 20 Muusika, ärata mu setu ja hiiu kannel), Celia Roose Naissoo (löökpillid), Taavo Tallinnas süda: Triin Elia (metsosopran), (rahvalaul, torupill, karmoška, Remmel (kontrabass) Kiviõli Sirje Mõttus (akordion) Pühajõe vile, kannel), Ene Salumäe (orel, rahvamajas 27.07 - 5.08 Tallinna XXI kirikus rahvalaul, kannel) Võru 24.07 kell 20 Austraalia päris­ rahvusvaheline orelifestival 6.07 kell 20 Helin-Mari Arderi Katariina kirikus maalaste ansambel Descendance 4.08 kell 12 Orelipooltund: trio Haapsalu kuursaalis 20. ja 21.07 kell 20 Allikas: Koit Paide vallimäel Kadri Ploompuu toomkirikus 7.07 kell 16 ja 19 Hingemuusika: Toome (vokaal), Jorma Puusaag 25.07 kell 19 Ooperist muusika­ 4.08 kell 18 Akadeemiline kam­ Oksana Sinkova (flööt), Alina (kitarr) Viljandi Jaani kirikus ja lini: Kristina Vähi (sopran), mermuusika Kadrioru lossis: Sakalouskaya (mandoliin), Kadri Palamuse kirikus Rene Soom (bariton), Siim Selis Pille Lill (sopran), Marje Ploompuu (orel) Türi Püha 20. 07 kell 21 Rahvusooper (klaver) Maidla mõisas Lohuaru (klaver) Martini kirikus ja Karu kirikus Estonia puhkpillikvintett Kõpu 25.07 kell 20 Austraalia päris­ 9.08 kell 19 Tartu Keelpilli­ 7.07 kell 18 Armastuse puu: tuletorni jalamil maalaste ansambel Descendance kvartett, Toomas Vavilov Marika Pabbo (sopran), Tiina 21. 07 - 11. 08 Rapla kirikumuu­ Ugala teatris (klarnet) Niguliste kiriku Kalvet (klaver), Helge Oserov sika festival 26.07 kell 19 Seitsme linna muu­ Antoniuse kabelis (flööt) Harju-Risti kirikus 21.07 kell 16 Armastuse puu: sikafestival: Maarja-Liis Ilus 10.-19.08 "Birgitta Festival" 7.07 kell 19 Tallinna XXI Marika Pabbo (sopran), Tiina (vokaal), Rein Rannap (klaver) Pirita kloostri varemetes rahvusvaheline orelifestival Kalvet (klaver), Helge Oserov Kalvi mõisas 10.08 kell 18 Annemari Aino- esitleb: Andrzej Chorosinski (flööt) Harjumaa muuseumis 26. ja 27.07 kell 20 Allikas: Koit mäe (viiul), Olev Ainomäe Nissi kirikus Keilas Toome (vokaal), Jorma Puusaag (oboe), Lembit Orgse (klaver) 8.-14.07 Viljandi vanamuusika 21.07 kell 18 Hingemuusika: (kitarr) Keila Miikaeli kirikus ja raekojas festival Oksana Sinkova (flööt), Alina Haapsalu toomkirikus 11.08 kell 12 Orelipooltund: 11.-14.07 Festival "Helisevad Sakalouskaya (mandoliin), Kadri 26.07 kell 21 Seitsme linna muu­ Kristel Aer toomkirikus Saaremaa orelid 2007" Kaarma, Ploompuu (orel) Otepää Maarja sikafestival: Ara Yaralyani kvin­ 11.08 kell 18 Itaalia romantilised Mustjala, Karja ja Valjala kirikus kirikus tett Kalvi mõisas aariad ja duetid: Annaliisa Pillak 11.07 kell 20 La Pellegrina: Eesti 21.07 kell 19 Concerto delle 27.07 kell 21 Virmalised (metsosopran), Oliver Kuusik Filharmoonia Kammerkoor, dame: ansambel Accentus muusikas: Urmas Vulp (viiul), (tenor), Jaanika Rand-Sirp Andrew Lawrence-King (harf, Tallinn, ajaloolise tantsu Külli Kudu (akordion), Heiki (klaver) raekojas dirigent), Steven Player (kitarr), ansambel Saltatores Revaliensis Mätlik (kitarr) Kõpu tuletorni 14.08 kell 18 Stenbocki maja Taavi Eelmaa (tekst) Viljandi Narva Aleksandri kirikus jalamil õuemuusika. Hammond groove: Jaani kirikus 21.07 - 3.08 Nargen Festival 28.07 kell 19 Tallinna XXI Raivo Tafenau ansambel 11 .ja 12.07 kell 20Allikas: Koit 2007: Tormi ja tungi nädalad rahvusvaheline orelifestival: Stenbocki õuel Toome (vokaal), Jorma Puusaag Omari küünis, Naissaarel Pavel Cerny Nissi kirikus 15.08 kell 20 Orelikontsert: (kitarr) Haljala Püha Mauritiuse 22.07 kell 16 Tagasi Sorrentosse: 28.07 kell 19 Tallinna XXI Kadri Ploompuu toomkirikus kirikus ja Põltsamaa Niguliste Jaan Arder (vokaal, mandoliin), rahvusvaheline orelifestival: 16.08 kell 18 Teele Jõks (metso­ kirikus Henn Rebane (akordion) Peter van Dijk Karksi Peetri sopran), Piret Aidulo (orel), 12.07 kell 19 Tango nostalgia: Sinimäe põhikoolis kirikus Riivo Kallasmaa (oboe) Niguliste kirikus Ines Maidre (orel) Iisaku kirikus 22.07 kell 16 Armastuse puu: 28.07 kell 19 Henn Rebane 17.08 kell kell 19 String kvartett 12.07 kell 19 Vox Clamantis ja Marika Pabbo (sopran), Tiina (akordion), Kül Kaare (löök­ koosseisus Pille Prans (viiul), Kameruni muusikud Viljandi Kalvet (klaver), Helge Oserov pillid, didgeridoo) Illuka mõisas

muusika 7/2007 39 Helen Västrik (viiul), Kristiina botaanikaaias saalis 15.08 kell 19 Urmas Sisaski Olev (vioola), Margus Uus 11.08 kell 20 Virmalised muusi­ "Taevamehhaanika": Viljandi (tšello) Niguliste kiriku kas: Urmas Vulp (viiul), Külli Kõikjal üle Eesti Linnakapell Narva Aleksandri Antoniuse kabelis Kudu (akordion), Heiki Mätlik kirikus 3.08 kell 20 Hingemuusika: Pille 17.08 kell 20 Sügisjazz: African (kitarr) Jaani kirikus 15.08 kell 19 Ara Yaralyani trio Lill (sopran), Oksana Sinkova Project (Prantsusmaa) Kadrioru 15.08 kell 20 Raivo Tafenau Kiviõli rahvamajas (flööt), Alina Sakalouskaya lossi lilleaias kvartett Tartu Ülikooli 16.08 kell 21 Kitarriorkester (mandoliin), Kadri Ploompuu 18.08 kell 12 Orelipooltund: botaanikaaias Robert Jürjendali juhtimisel (orel) Häädemeeste Miikaeli Kersti Petermann toomkirikus 19.08 kell 19 Broadway gala: Võru kirikus kirikus 18.08 kell 18 Hortus Musicus Carolin Fortenbacher, Helen 16.08 kell 21 Sügisjazz: African 3.08 kell 21 Muusikal džässis: raekojas Hobson, Matt Rawle, Stephen Project (Prantsusmaa) Viljandi Gerli Padar (vokaal), Tõnu 20.-25.08 Tallinna kammer­ Hansen, Gerli Padar, Liisi kultuurimaja suvehoovis Naissoo (klahvpillid), Marko muusika festival Koikson, Janika Sillamaa, Vaiko 17.08 kell 19 Ansambel Ro:Toro Naissoo (löökpillid), Taavo 23.08 kell 18 Indrek Vau Eplik, Hannes Kaljujärv, Aivar Perila veskimäel Remmel (kontrabass) Kõpu (trompet), Tiiä Tenno (orel) Tommingas (solistid); Tarmo 18.08 kell 18 Hingemuusika: tuletorni jalamil Niguliste kirikus Leinatamm (dirigent), Mart Merle Silmato (metsosopran), 3.-4.08 kell 19 Põltsamaa Fest 24.08 kell 18 Poeemia - uus ja Sander (õhtu juht), Vanemuise Maris Oidekivi-Kaufmann (orel) 2007 Põltsamaa lossihoovis vana prantsuse klahvpillimuu- sümfooniaorkester, ooperikoor Otepää Maarja kirikus 4.08 kell 16 ja 19 Hingemuusika: sikas: Elina Leinonen (klaver), ja bänd Tartu lauluväljakul 18.08 kell 18 Eesti mõisad: Merle Silmato (metsosopran), Anna Lindholm (klavessiin) ansambel Corelli Consort, Hele- Maris Oidekivi-Kaufmann (orel) Kadrioru lossis Mall Leego (sopran), Jüri Kuus­ Pärnus Türi Püha Martini kirikus ja 24.08 kell 18 Stenbocki maja kemaa Muuga mõisas 1.08 kell 20 Tallinna XXI Karu kirikus õuemuusika. Ansambel Noor­ 19.08 kell 18 Eesti mõisad: rahvusvaheline orelifestival: uute 4.08 kell 19 Mõisaromantika. kuu Stenbocki õuel ansambel Corelli Consort, Hele- helitööde võistluskontsert Pühad, pahad ja armastus: Kiili 25.08 kell 12 Orelipooltund: Ene Mall Leego (sopran), Jüri Eliisabeti kirikus vanamuusikaansambel, Maria Salumäe toomkirikus Kuuskemaa Vodja mõisas 1.-10.08 VI rahvusvaheline Staak (sopran) Roosna-Alliku 25.08 kell 18 Akadeemiline 19.08 kell 21 Muusikal džässis: klaveri SUVEUNIversiteet mõisas kammermuusika Kadrioru Gerli Padar (vokaal), Tõnu Nais­ 3.08 kell 20 Tallinna XXI 5.08 kell 20 Elurõõmumosaiik: lossis: Ardo Västrik (tšello), Lea soo (klahvpillid), Marko Naissoo rahvusvaheline orelifestival: Rahvusooper Estonia opereti- Leiten (klaver) (löökpillid), Taavo Remmel Cambridgei Kuningliku solistid Margit Saulep, Sirje 25.08 kell 18 Poeme damour: (kontrabass) Võru kultuurimajas Kolledži poistekoor, Stephen Puura, Väino Puura, Alar Haak; Leena Laas (viiul), Nata-Ly Kannel Cleobury (dirigent) Eliisabeti Ülla Millistfer (klaver) Tõrva Sakkos (klaver), Merle Hillep 20.08 kell 15 Muusika, ärata mu kirikus kiriku kammersaalis (sopran) raekojas süda: Triin Elia (metsosopran), 5.08 kell 20 Tallinna XXI 7.-11.08 Kuressaare kammer­ 29.08 kell 20 Ene Salumäe Sirje Mõttus (akordion) Kohtla- rahvusvaheline orelifestival: muusika päevad (orel), Ene Nael (klavessiin) Järve linnagaleriis James David Christie Eliisabeti 8.08 kell 19 Oleks hea: Helin- toomkirikus 20.08 kell 16 Eesti muusika läbi kirikus Mari Arderi trio Saka mõisas 29.08 kell 19 Oslo filharmoonia aegade: Silvi Vrait (vokaal), 17.08 kell 20 Vanasti Euroopas: 10.08 kell 18 Eesti mõisad: orkester, Henning Kraggerud Henn Rebane (akordion), Jaak Iren Lill (klavessiin, vokaal), Kadri-Ann Sumera (klaver), (viiul), Jukka-Pekka Saraste (diri­ Jürisson (klahvpillid) Paide Marju Riisikamp (klavessiin, Marius Peterson (sõna), Jüri gent) Estonia kontserdisaalis vallimäel vokaal), Marika Pabbo (vokaal), Kuuskemaa Albu mõisas 25.08 kell 19 ETV tütarlastekoor, Raivo Järvi (sõnaja pilt) Pärnu 10.08 kell 21 Šansoonikava Silvi Tartus Aarne Saluveer (dirigent) Nissi kontserdimaja kammersaalis Vraidiga: Silvi Vrait (vokaal), kirikus 1.08 kell 20 Vivaldi "Aastaajad": 18.08 kell 20 Sügisjazz: African Henn Rebane (akordion), Jaak 26.08 kell 18 Hingemuusika: Neeme Punder (flööt), Rene Project (Prantsusmaa) Pärnu Jürisson (klahvpillid) Kõpu Heli Veskus (sopran), Tiiä Sepalaan (fagott), Riivo Kallas­ kontserdimajas tuletorni jalamil Tenno (orel) Häädemeeste maa (oboe), Tanel Joonas (sõna) 24.08 kell 20 Ooperist muusika­ 11.08 kell 18 Eesti mõisad: Miikaeli kirikus Vanemuise kammerorkester lini: Kristina Vähi (sopran), Kadri-Ann Sumera (klaver), 26.-31.08 kell 19 Nargen Festival Jaani kirikus Rene Soom (bariton), Siim Selis Marius Peterson (sõna), Jüri 2007: Beethoveni ooper "Fidelio" 4. 08 kell 20 Tallinna XXI (klaver) Pärnu kontserdimaja Kuuskemaa Illuka mõisas Viinistu kunstimuuseumis rahvusvaheline orelifestival: kammersaalis 11. 08 kell 21 Hiina laulud: Ka Cambridgei Kuningliku Во Chan (kontratenor), Tiit Andmed on kontrollitud 18. Peterson (kitarr) Nissi kirikus Kolledži poistekoor, Stephen Jõhvis juunil Cleobury (dirigent) Jaani kirikus 12.-19.08 Võru vaskpillipäevad 2.08 kell 19 Pop-jazz-flamenko: Septembri kontserdiinfot 8.08 kell 20 Suvemaastikud: 12.08 kell 18 Eesti mõisad: COLLAGE'is avaldamiseks Maria Rääk (tants), Iljo Toming Hedvig Hanson (vokaal, löök­ Kadri-Ann Sumera (klaver), ootame hiljemalt 10. (kitarr), Indrek Kruusimaa septembriks aadressil kristina@ pillid), Andre Maaker (kitarr), Marius Peterson (sõna), Jüri (kitarr), Mihkel Mälgand (bass) ema.edu.ee Marti Tärn (basskitarr), Rune Kuuskemaa Cantervilla lossis Jõhvi kontserdimaja kammer­ Lohse (löökpillid) Tartu Ülikooli Põlvamaal

40 muusika 7/2007 XX RAHVUSVAHELINE FOLKLOORIFESTIVAL XIII KURESSAARE KAMMERMUUSIKA INTERNATIONAL FOLKLORE FESTIVAL PÄFVAn 7-"AUGUST 2007 i Лгл11и» W Ш^\Шят Kunstiline juht/Artistic Director ANDRES PAAS

TH TH ш%ш Jj" THE 13™ KURESSAARE CHAMBER MUSIC DAYS AUGUST 7 - 1 1 , 2007

Pressikonverents Õpetajate Majas Festivali ja käsitöölaada pidulik avamine Raekoja platsil Т, 7. august kell 19 Kuressaare Kultuurikeskus Suurfestivalikontsert Raekoja platsil AVAKONTSERT: Festivali Trio Lasterühmade esinemised Mustpeade Majas Rahvamuusikute esinemised Teatri-ja Muusikamuuseumis * I peakontsert Estonia kontserdisaalis. Eesti, Costa Rica, Leedu, Karjala, Itaalia/Sitsiilia, Valgevene Festivaliklubi hotell Susi õuel Pärimusteatri „Loomine" etendus „Vana-Tooma pilgu all" K, 8. august kell 22 SPA "Rüütli" Ritteri saa! Tallinnas algusega Taani Kuninga aiast VISIOONID: Sofia Rubina Trio

n J1,. UU 12.00 Suur festivalikontsert Raekoja platsil 12.00 Kontsert Viinistu Kunstimuuseumis Harjumaal N. 9. august kell 19 Kuressaare Kultuurikeskus 14.00 Rahvamuusikute esinemised FANTAASIAD Teatri-ja Muusikamuuseumi siseõuel 18.00 * II peakontsert Estonia kontserdisaalis. Eesti, Iirimaa, Läti, Norra, Korea, Kreeka/Kreeta 20.00 Kontsert Kose-Uuemõisas Harjumaal 22.00 Festivaliklubi hotell Susi õuel N, 9. august kell 22 Kuressaare linnus 22.00 Pärimusteatri „Loomine" etendus „Vana-Tooma pilgu all" L0SSIMUUSIKA: The Voice of Ancient Russia Tallinnas algusega Taani Kuninga aiast 15 Ji. UU 16.00 Kontsert Padise Kloostris Harjumaal 16.00 Kontsert Palamusel Jõgevamaal R, 10. august kell 22 SPA "Rüütli" Ritteri saal 19.00 Kontsert ja simman Soera Talu muuseumis Hiiumaal EKSOOTILISED PROMENAADID: noche de luna у 20.00 Kontsert Lohusalu Sadamas Harjumaal 22.00 Pärimusteatri „Loomine" etendus „Vana-Tooma pilgu all" Tallinnas algusega Taani Kuninga aiast 16 JU1J U 14.00 „Tartumaa trallam" ja „Taaralinna taaderant" L, 11. august kell 19 Kun Antoniuse Gildi õuel Tartus 15.00 Viljandimaa päeva kontsert EVE platsil Viljandis FINALE: Aueri Kvartett Jngari) 18:00 Kontsert А. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel rän (viiul), Csaba Gall 19.00 Põlvamaa päev Karilatsi muuseumis 19.00 Kontsert Põltsamaa lossi õuel 19.00 Galakontsert Pärnu Kontserdimajas Festivali pass (475 EEK) ja pääsmed (70 EEK -120 EEK) on müügil ala 9. juulist Kuressaare Kultuurikeskuses, Tallinna tn 6, E-R kell 10-19 je tund enne algust kohapeal. Info (+372) 45 36 363 13.00 Hiiumaa päev Kärdlas 15.00 Viljandimaa päev Karksi-Nuias 16.00 „Pärnumaa pirand" Pärnus ja Pärnumaal 16.00 „Tartumaa trallam" Elvas 19.00 „Väiga jaskar" Kassinurme mägedes l >> * 1 h 19:00 "Järva karap" Paide Vallimäel 19.00 Põlvamaa päev Võõpsu pritsikuuri platsil 20.00 „Tartumaa trallam" Rannus

e~paasmed ( jjLtiia^attitwaB^rilmmli^äbKiitfiTna.^t.ib»! мота МАЮ UbiiwitoQ Kohtade arv on piiratud. NB! MUUDATUSED AJAKAVAS ON VÕIMALIKUD. ТШ0ИС Oma Saar (л~/£~г ^ ^У^ fi Osavõtjad: Costa Rica, Iirimaa, Itaalia, Karjala, Korea, Kreeka, Leedu, Läti, Norra, Valgevene ja Eesti TORRES Peakorraldaja: Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu • www.folkloorinoukogu.ee Info: tel 601 5727, e-post: [email protected] SJicic Wiaa щ !"^Л**' TÖRLEY

Toetajad ja koostööpartnerid: Kultuuriministeerium, Saaremaa Kultuurkapitali Ekspertgrupp, Ungari Suursaatkond Haridus-ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, Kuressaare Ametikool, Kuressaare Muusikakool Tallinna Linnavalitsus, AS Susi, Eesti Ringhääling, Eesti Päevaleht, Maaleht, Visuaalvaramu Ühing, GoBus AS, Hotellid Dzingel ja G9 vvwvv.kammerfest.ee

muusika 7/2007 41 (К) kaubamaja P^3V,2(I)» Birgitta Festival 2007 PIRITA KLOOSTRIS 10.-19. AUGUST

TIPPHETKED TALLINNA KULTUURISUVES

10. 8c 11. AUGUST 21.00 16. AUGUST 21.00 A. HONEGGER/P. CLAUDEL A. RUBINSTEIN OOPER DEEMON LAVASTATUD ORATOORIUM JEANNE D 'ARC TULERIIDAL KOLOBOVI NIM. MOSKVA NOVAYA OPERA Dirigent ANU TALI Muusikaline juht JEVGENI SAMOILOV Lavastaja ÜLLAR SAAREMÄE Lavastaja MIHHAIL JEFREMOV Kunstnik VIKTOR GERASIMENKO MIRTEL POHLA, RAIN SIMMUL, GERT RAUDSEP, JAAK PRINTS Koormeister SERGEI LÕSENKO KÄDY PLAAS sopran, ALLA POPOVA sopran, TEELE JÕKS metsosopran, o MATI TURI tenor, AARE SAAL bariton, EESTI RAHVUSMEESKOOR, TÜTARLASTEKOOR „ELLERHEIN", TALLINNA POISTEKOOR, 17. AUGUST 21.00 TALLINNA FILHARMOONIKUD LO MARIA CALLAS - MUUSIKALINE OHVRIAND О LAVASTATUD GALAKONTSERT MARIA CALLASE REPERTUAARIST 14. AUGUST 21.00 >o A. PIAZZOLLA OPERITA MARIA DE BUENOS AIRES KOLOBOVI NIM. MOSKVA NOVAYA OPERA TEKST HORACIO FERRER Muusikaline juht ja dirigent DMITRI VOLOSNIKOV -J Lavastaja PEETER VOLKONSKI Lavastaja IVAN FADEJEV SO Peaosades ANGELIKA KLAS-FAGERLUND, Kunstnik VIKTOR GERASIMENKO О DANIEL BONILLA-TORRES (Puerto Rico), ARDO RAN VARRES, Koormeistrid NATALJA POPOVITŠ, MARIA VASILKOVA, -J" Muusikaline juht MIHHAIL GERTS VIKTOR KUTURAJEV Kunstnik HARDI VOLMER Koreograaf LAINE MÄGI 18. AUGUST 21.00 1^- Nukunäitlejad MART KAMPUS, AITA VAHER Kõnekoor, tantsijad, instrumentaalansambel BALLETIÕHTU G. BIZET-R. ŠTŠEDRIN CARMEN-SÜIT tT M. RAVEL BOLERO 15. AUGUST 11.00-18.00 VENE KEISERLIK BALLETT KOLOBOVI NIM. MOSKVA NOVAYA OPERA ORKESTER KLOOSTRIPÄEV - PIRITA KLOOSTER 600 Dirigent ERI KLAS

15. AUGUST 21.00 19. AUGUST 21.00 CORFFCARMINABURANA [email protected] Solistid ANGELIKA MIKK sopran, MATI TURI tenor ANTTI SARPILA klarnet, saksofon, arranžeeringud, dirigent, Soome KOLOBOVI NIM. MOSKVA NOVAYA OPERA KOOR ja ORKESTER VENE KEISERLIK BALLETT TALLINNA POISTEKOOR ESTONIAN DREAM BIG BAND Dirigent ERI KLAS KOLOBOVI NIM. MOSKVA NOVAYA OPERA ORKESTER Tantsuteater FINE 5, Koreograafia RENE NÕMMIK JA TIINA OLLESK P. Tšaikovski Uinuv kaunitar, Pähklipureja, Luikede järv klassikas ja džässis

Piletid müügil Piletilevi ja Piletimaailma PÜSISOODUSTUS PARTNERKAARDI OMANIKELE: müügikohtades, www.piletilevi.ee ja Partnerkaardiga ning Partner Krediitkaardiga eelmüügist kuni kahe pileti ostmisel www.piletimaailm.com samale etendusele soodustus -10% hetkel kehtivast hinnakirjajärgsest hinnast. UUDIS! TRÜKI PILET ISE WWW.PILETIL.EVI.EE FESTIVALI SUVETERRASS Festivalile tulles on võimalik nautida hõrke suupisteid Pirita kloostri varemetes avatud Suveterrassil. Spetsiaalselt festivaliks valminud menüükomplektidega on võimalik tutvuda ning tellimusi esitada festivali koduleheküljel www.birgitta.ee

FESTIVALI KORRALDAJA: FESTIVALI Tallinna Filharmoonia KUNSTILINE JUHT Tel 669 9940 ERI KLAS www.filharmoonia.ee www.birgitta.ee

V*w*e тацгпп. LKultuuriministeerium <"-> HAÜSÄiUSS ALTI A