No 12 DETSEMbEr 2014 hind 2.50 € Millised on eesti interpreedid? Interpreetide Liidu kontserdid Rahvusklassika “Klaver 2014” olemusest ja staatusest Küsimused ja Sibelius ja Tubin vastused Gennadi Roždestvenski peagi Tallinnas “Ooperifantoom” Vanemuises Kadri Leivategija 12/2014 43 44 12/2014 12/2014 Saabuv 2015 aasta on meie mitme suure helilooja juubeli­ aasta. Oma 80. sünnipäeva tähistab Arvo Pärt, Veljo Tormisel on 85. tähtpäev. 2015. aastal möödub ka 110 aastat Eduard Tubina sünnist; naabrid soomlased tähistavad suurejooneliselt oma suurmehe Jean Sibeliuse 150. sünni­ aastapäeva. KAVA Nii Tubin kui Sibelius on meie ja Soome muusika kultuuris rahvusklassikud. Rahvusklassikuks olemine tähistab helilooja 2 Ia Remmel. Hinnata väärtusi ja säi- suurust, tähendust ja kaalukust, kuid sisaldab lähemal litada järjepidevust. Intervjuu Kadri vaatlemisel veel mitmeid keerukaid aspekte, ajaloolisi Leivategijaga situatsioone ja hinnanguid. Soome muusikateadlane 7 Nele-Eva Steinfeld. Muusikauudiseid Veijo Murtomäki avab oma artiklis põhjalikumalt rahvus­ maailmast klassika ja rahvusklassikuks olemise olemust, vaeb eri ajaloolisi situatsioone ning hinnanguid Soomes ja Eestis. 10 Europe Jazz Media soovitab Mõtlemapanev lugemine, mille muudab huvitavaks Veijo 11 Toomas Velmet. Maestro Gennadi Murtomäki väliseksperdi pilk sellele nii meie kui soomlaste Roždestvenski jaoks olemuslikule küsimusele. 14 Veijo Murtomäki. Jean Sibeliuse rahvuslikust tähendusest ja Eduard Ia Remmel Tubina saatusest 18 Toomas Velmet. Kuus kontserti kuus 21 Kai Taal. Kellele on vaja klaverimuu- sikat ehk pidu tühjas saalis. Festival “Klaver 2014” Peatoimetaja Ia Remmel [email protected] Toimetaja Virge Joamets [email protected] 24 Hele-Mai Poobus. Muusika pimeduse Toimetaja Joosep Sang [email protected] varjus. “Ooperifantoom” Vanemuises Reklaam Herje Tamm [email protected] Kujundaja Ande Kaalep [email protected] 26 Elina Seegel. Ise tehtud, hästi teh- Keeletoimetaja Kulla Sisask tud. TMKK ooperilavastus “Bastien ja Rahastaja EV Kultuuriministeerium Bastienne” Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital Väljaandja SA Kultuurileht 27 Ada Kuuseoks. Eesti Interpreetide Voorimehe 9, 10146 Tallinn Liidu 13. hooaeg Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus 31 Joosep Sang, Sander Udikas. Kolm Toimetus: Voorimehe 9, Tallinn 10146 kildu “Sügisjazzilt” Toimetuse telefon 6 833 107 Kodulehekülg: www.ajakirimuusika.ee 32 Käbi Laretei (1922–2014) Trükitud Pajo trükikojas Pärnu mnt. 58, Sindi linn, 86703 Pärnumaa 33 Otsa kool 95. juubeliaastal ISSN 1406-9466 © Eesti Muusikanõukogu 34 Muusikauudiseid Eestist No 12 DETSEMBER 2014 hind 2.50 Tellimine: AS Express Post 38 Heliplaatide tutvustus Peterburi tee 34-5, “Klaver Tallinn 11415 2014” 40 Jazzisessioon nr 9 Tel 617 7717, www.tellimine.ee Rahvusklassika Tellimisindeks 00679 olemusest ja staatusest Sibelius ja Tubin E-arve püsimaksega 1,60 eurot number Aastatellimus 23 eurot Muusikaõpetajatele ja Gennadi -õpilastele aastatellimuse Roždestvenski soodushind 19 eurot. peagi Tallinnas Kuidas õnnestus “Ooperifantoom” Soodushind kehtib ka pensionil Vanemuises Kadri olevatele muusikaõpetajatele. Leivategija Tellimine: [email protected], 12/2014 43 Online-tellimus: www.fingler.com. FOTO LAURI KULPSOO 12/2014 1 Isa Ago Russakuga. FOTO ERAKOGUST 22 12/2014 12/2014 Hinnata väärtusi ja säilitada järjepidevust Intervjuu Kadri Leivategijaga IA REMMEL artu Elleri muusikakooli sisene­ Alustame Elleri kooliga. See on tähtis osa sinu elust, oled selle kooli direktor. Tartu Kõrgema Muusikakooli õigus- des tajun alati selle koha ajaloo­ järglasena on ta üks vanimaid ja traditsiooniderohkemaid list vaimset pagasit, samas tekib koole. Võiks öelda, et just siin on Eesti muusikakoolide häll. T Tõepoolest, see kool on meie kultuuriruumis väga olulisel ko­ kohe elev tunne, nähes siin praegu toi­ hal. Tartu Kõrgem Muusikakool alustas tegevust 1919. aasta septembris. Samal aastal algas Tartu Ülikoolis eestikeelne õpe muvaid protsesse, uuendusi, põnevaid ja avati muusikakõrgkool ka Tallinnas. algatusi, asjade paremaks muutumist. Olen põline tartlane, siin õppinud ja ka minu elutöö on seotud selle kooliga. Olen siin ringi liikunud juba väikesest Nii kooli välise ja sisemise muutumise peale, kuna mu isa Ago Russak oli selle kooli pikaaegne di­ kui ka rohkete põnevate sündmuste – rektor. Ma tunnen kohustust ja vajadust siinseid väärtusi ja järjepidevust säilitada, jäädvustada ja edasi arendada. erinevatele muusikastiilidele ja maadele Palju aega minu teadlikust koolis olemisest ja õppimisest pühendatud pidunädalad, pidulikud on seotud vanema generatsiooni auväärsete õpetajatega nagu Aare Allikvee, Heino Kostabi, Johannes Bleive, Alma Kurtna, kontserdid ja esinemised kooli sümfo­ Roland Laasmäe, Richard Ritsing, Peeter Lokk jt. Aare Allik­ vee on ka meie tänaseni lauldava kooli laulu autor. niettorkestriga, ooperite, operettide, 50. sünnipäevaks kingiti koolile lipp, mida tänaseni pidu­ muusikalide lavastused (“Figaro pulm”, likel sündmustel austusega saali toome. 1971. aastal sai kool Heino Elleri nime. “Silva”, “Suur maalritöö”), eelmisel aas­ Ago Russak oli kooli direktorina väga austatud ja armas­ tal toimunud sügismuusika festival tatud ning tema ootamatu lahkumine 1991. aastal mõjus koo­ liperele väga rusuvalt. “Päris” – taga on kooli direktor Kadri Sel aastal said valmis uskumatuga: ajaloolise koolimaja Leivategija. Kadril on visioone ja ideid. kõrval kõrgub nüüd kauni projektiga uus hoone. Meedias Need ei jää aga üksnes ideedeks, need on sellest suurepärasest ehitisest juba palju räägitud, aga vaatame veelkord kõik need etapid üle. Millal tuli idee teostuvad. Üheks suureks teostunud see maja ehitada ja kuidas jõudsid ideest teostuseni? unistuseks on kooli juubeliaastaks val­ 2001. aastal kui direktorina tööle asusin, vajasid kõigepealt korrastamist meie ajalooline hoone ja pillipark. Jaapani riigi minud kaunis uus juurdeehitus koos toetusena saime koolile soetada 5 miljoni krooni eest korra­ 230­kohalise Tubina saaliga, kust ava­ likke Yamaha instrumente, klavereid ja tehnikat. 2007. aastal avanes Euroopa Regionaalarengu Fond kutsehariduse infra­ neb maaliline vaade Toomemäe nõlvale. struktuuri kaasajastamiseks, kust Elleri kool taotles toetust Vestleme Kadri Leivategijaga novembri­ kahele projektile: vana maja renoveerimine ning instrumen­ taarium ja uus hoone. Meie kõrvalhoone ehituse tegi hästi kuus, aastale tagasi vaadates. komplitseerituks muinsuskaitseala, millel meie hooned asu­ 12/2014 3 foto SCANPIX / ALDO LUUD KADRI LEIVATEGIJA 1968-1975 õpingud Tartu lastemuusikakoolis Aleksandra Semm-Sarve klaveriklassis 1976-1980 õpingud Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Ago Russaku klaveriklassis 1980–1985 õpingud Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegune EMTA) professor Bruno Luki klaveriklassis 1993-1997 EMTA magistratuur kammeransambli erialal 1985. aastast Heino Elleri nimelises Tartu Muusika- koolis klaveri- ja kammeransambli õppe- jõud. 1998. aastast EMTA Tartu filiaali juhataja ja õppe- jõud 2001. aastast Heino Elleri nimelise Tartu Muusika- kooli direktor 2010 Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni tunnus- tus “Tartu Edukas Daam” 2014. aastast Eesti Muusikakoolide Liidu esimees 2014 Tartu aasta õpetaja Korraldanud produtsendina kontserte ja festivale. Asutanud Ago Russaku sihtkapitali stipendiumi noortele pianistidele. vad. 14.–15. sajandil oli see osa Tartus asula, kus nüüd võeti aastaaegadest tulenevates värvingutes. Meie jaoks on siin olu­ ette põhjalikud arheoloogilised kaevamised. Ja tõesti oli hea lisim väga hea akustika. Nüüd on Tubina saal muusika ja meel tõdeda, et see Toomemäe nõlv sisaldabki väga huvitavat muusikute teenistuses. Ja soovijaid on tõesti palju. materjali Tartu ajaloost. Meie ehitusalas oli 14. sajandi linna­ ruum oma hoonestusega, mis väljakaevamistel avanes. Uus Sel aastal valiti sind Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse hoone on täpselt nende müüride peal ja nurgakiviks on seits­ esimeheks. Milline tähtsus on sellel organisatsioonil? mesaja aasta vanune kivi maapõue sügavustest. Liit, mis hõlmab 85 Eesti muusikakooli on meie muusika Nii mahukad arheoloogilised tööd tekitasid kahjuks aga alushariduses kahtlemata üks kõige olulisemaid institutsioo­ olulise finantsilise puudujäägi järgnevates ehitustöödes, sest ne. Koolid ju oma pedagoogidega üldse loovadki võimaluse, kogu arheoloogia oli koolil endal vaja kinni maksta. Vahepeal et meil muusikahariduse järjepidevus kestaks. tekkis kartus, kas me saamegi oma koolima­ Enamik muusikakoole kuulub oma­ ja täies ulatuses välja ehitada ja sisustada. Olen põline tartlane, valitsuste alla. Nad peavad oma olemas­ Igal juhul pidime loobuma Tubina saali pla­ siin õppinud ja ka olu eest seisma, sest omavalitsused on neeritud korralikust kontsertklaverist, mil­ erinevate rahaliste võimaluste ja hoiaku­ leks raha lihtsalt enam ei jätkunud. minu elutöö on tega, kus tuleb kogu aeg tõestada, et ol­ Uues kaasaegse disainiga õppehoones on seotud Elleri kooliga. lakse vajalik ja väärtuslik. Muusikakoo­ kontserdisaali kõrval veel ka kaksteist õp­ lide Liit saab muusikakoolide sõnumit peklassi ning liikumisstuudio ja helisalves­ omavalitsustesse edasi anda, samuti aida­ tusstuudio. Õppehoone läks maksma 2,5 miljonit eurot. ta koolidel taset hoida, pakkuda koolitusi ja uusi õppemater­ jale. Meie korraldada on ka erialakonkursid kõigile akadee­ Majal on ka põnev ja kunstiliselt kaunis projekt. milistele pillidele, mida muusikakoolides õpetatakse. Me arutasime väga detailselt läbi kogu lähteülesande, mis pidi rahuldama rütmimuusika ning puhk­ ja löökpilliosakonna Selle konkursi