DOCSLIB.ORG

Medlems Blad

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Medlems Blad Medlemsblad Nr 4 - 1997 December 0 God Jul och Gott Nytt Ar Aibolands museum Foto: Maido Limbak In nehållsförteckn i ng Sidan Ordföranden har ordet 3 Ungdomskommitten 4 Möten i Eskilstuna och Stockholm 4 Ursprungliga familjenamn på Nuckölandet 5 Nya kyrkböcker från Nuckö församling 7 Vykort 7 Rosleps kapell 8 Minnen från Revals hamn under 30-talet 9 Novemberminnen från tid som flytt 12 "S utlepvalsen" 12 Ella Masing berättar 13 Militäranläggningarna i Rickul/Nucköområdet 15. "Meteoriterna" vid Spithamns udde 16 Aibolands museum 18 Nyheter från Nuckö och Hapsal 19 Julklappstips, svensk mästare, upprop, estniska kurser 20 Rickul/Nuckö Hembygdsförening Adress Postgiro 55 68 81 - 1 Rickul/Nuckö Hembygdsförening Rickul/Nuckö Hembygdsförening c!o Gurli Fyhr c/o Ingvar Schönberg Travarevägen 3 Klövjevägen 4 7 187 54 TÄBY 187 31 TÄBY Föreningens ändamål citat ur stadgarna paragraf 2. Föreningen skall värna om och levandegöra det estlandssvenska kulturarvet från Est­ land och Sverige, både i bevarandet av historien, nuet och utvecklingen framåt, genom att främja kulturella, konstnärliga, musikaliska och litterära intressen såväl i Estland som i Sverige. att vara kontaktorgan för Rickul/Nu.cköborna i Sverige, samt informa­ tionsorgan i Sverige och Estland. att i möjligaste mån försöka behålla och vårda den gamla hantverks­ traditionen och bebyggelsen i vår egen svenskort. att vara behjälplig vid reseevenemang till vår hembygd. att bibringa våra yngsta och ungdomar de traditioner vi själva mottagit och bevarat, samt idka annan härmed förenlig verksamhet. Ansvariga för detta Medlemsblad är lnformationskommitten (Per-Erik Fyhr, Eva Heyman och Inger Nemeth). 2 ORDFÖRANDEN HAR ORDET Den varma och soliga sommaren är bara rådena. Efter utredning förkastade förening• ett minne blott. Hösten, som kom så plöts• arna förslaget som ej genomförbart i nuläget. ligt, håller på att övergå i vinter och det är Resultatet av skogsinventeringen redovisas åter dags att försöka summera den gångna vid kommande informationsmöten. sommarens upplevelser och händelser. Föreningen tackar Rune Gårdh från Skogs­ ägarnas riksförbund som gjort inventeringen. Midsommarfirandet i Estland. Invigningen av klockstapeln vid Sutleps kyr­ Aibolands museum. kogård, dansen kring midsommarstången Det estlandssvenska museet i Hapsal är nu­ och midsommareld i Bergsby, minnesguds­ mera ett centralmuseum i Estland och skall tjänsten i Rosleps kapellruin och bussresorna bära namnet Rannarootslaste muuse­ genom de olika byarna inom Nuckö och um/Aibolands museum. Museet har nu ock­ Rickul var evenemang som uppskattades av så köpt fastig- oss som deltog. heten, Sadama 31 som tidigare arrenderades av Hapsals stad. Som köpare står Museet i Den oasfalterade vägen RickuVDerhamn. Hapsal, ej Aibolandsstiftelsen i Stockholm, En glädjande händelse är att Nuckö kom­ och köpeskillingen är tagen ur Einar & Ester munledning har fått muntligt löfte av kom­ Hambergs donation. Huset skall också bära munikationsministern att statliga medel namnet Hambergska huset. Inflyttning för kommer att avsättas i nästa statsbudget för den första delen planeras till sommaren någon form av asfaltering av vägen mellan 1998, och invigningen för museet i sin helhet Rickul och Derhamn, vilket i sin tur innebär planeras till sommaren 1999 i samband med att Rickulborna kan börja planera för framti­ SOV:s 90-års jubileum. Den estniska statens da byggnation även utmed landsvägen. budget för museiverksamheten (driften) un­ der budgetåret 1998 uppgår till 300.000 SOV 90 år. EEK. Staten har dock inte avsatt några medel SOV fyller 90 år 1999. En arbetsgrupp har för byggverksamheten. utsetts som ska utreda förutsättningarna för Upprustningen av museilokalerna fortgår ett 90-års jubileum i någon form, såväl i dock, för närvarande enbart med fri villiga Estland som i Sverige. Representanter för de insatser från enskilda och organisationer i olika hembygdsföreningarna ingår i arbets­ Sverige. Diskussioner om bidrag för bygg­ gruppen och avsikten är att de också ska verksamheten pågår med den estniska staten. medverka i jubileet. Stiftelsen söker också medverkande svenska företag i Estland och kommer att ansöka om Skogsinventering. bidrag från skilda stiftelser och fonder i Under försommaren utförde Sveriges Skogs­ Sverige. ägareförening en översiktlig skogsinven­ Museet saknar för närvarande också verk­ tering inom Rickul, Nuckö och Ormsö. In­ ställande direktör. lgar Klippberg, som under venteringen utfördes som ett gemensamt de senaste åren har verkat som direktör, av­ uppdrag av styrelserna för SOV och respek­ gick i somras och man har ännu inte funnit tive hembygdsförening. Avsikten med in­ någon ersättare. Tillförordnad vd är Anne venteringen var att få en översiktlig uppfatt­ Ainjärv. Maido Limbak arbetar träget vidare ning om skogsbeståndens status och hur des­ trots sina hälsobesvär. Per Ehn, rikssvensk sa förhåller sig i förhållande till t.ex. den historiker från Uppsala, är tills vidare också svenska skogen. Upprinnelsen till skogsin­ involverad i museiverksamheten i Hapsal. Se venteringen är en följd av ett tidigare förslag även artikel på sid 17. (från Läänemaa skogsförvaltning) att bilda en skogsägareförening inom de aktuella om Richard Gineman 3 UNGDOMSKOMMITTEN Inga-lill Pettersson (Bergsby) Carita La.ving Ramsta Bostället 741 74 UPPSALA Nu är vi igång. Sedan den senaste annonse­ tel 018-39 81 71 ringen om fler aktiva till ungdomskommitten arb 018-66 52 57 har Inga-lill Pettersson från Uppsala, Maj­ Britt Besterman från Eskilstuna och Titti Ingvald Luks (Haversved) Callenmark tillkommit. Vi är således Krikonstigen 40 "fulltaliga" i vår kommitte nu. 196 32 KUNGSÄNGEN Syftet med ungdomskommitten är att få fler tel 08-581 730 07 andra och tredje generationens estlandssvens­ mobil 070-693 31 09 kar intresserade av hembygdsföreningens aktiviteter och att hålla våra gamla traditioner MÖTE I ESKILSTUNA vid liv, samt sprida fortsatt kunskap om dem. Det planerade informationsmötet i Eskilstuna Vi skulle därför bli jätteglada om du kunde - Torshällaområdet kommer att äga rum lör• bidra med tips och ideer vad vi skulle kunna dagen 24 januari 1998 kl 12.45 i Gökstens• göra för att åstadkomma detta. Skriv gärna ett skolan i Torshälla. Samling sker i aulan par rader till någon av oss eller ring. Vi vore mellan kl. 12.00-12.45. också väldigt tacksamma om du kan påverka Programmet är inte helt klart ännu utom på dina "yngre" släktingar födda 1935 och sena­ en punkt "Redovisning av skogsbeståndet" i re till att delta mer i aktiviteterna och kanske båda gamla kommunerna. också bli medlem. Kl. 14.00 blir det kaffe med tilltugg till en kostnad av 40:-. Här är adresserna till oss: Ni som bor i området med omnejd är alla välkomna. Sammankallande: Anmälan skall göras senast 18 jan. 1998 Carita Laving (Österby) och omfatta namn och antal personer som Kumla alle 15 kommer. 135 53 TYRESÖ Anmälan görs till Bengt Lindström (Höbring tel 08-742 30 16 Kockasa) tel: 016-35 57 60 eller till Edit arb 08-671 84 91 Jordman (Rickul Gjardbaksa) tel: 016-35 52 83, efter kl. 1600. Maj-Britt Besterman (Höbring) Fernhemsv. 5 636 69 SKOGSTORP "MÖTEISTOCKHOLM tel 016-258 94 Samma information som ovan genomföres arb 016-15 07 00 för boende i Stockholm med omnejd onsda­ gen 28 januari kl 18.00, reservdag onsda­ Titti Callenmark (Ölbäck) gen 4 februari kl. 18.00. Lokal Roslagsga­ Kalmgatan 32, 1 tan 57. 12145 JOHANNESHOV Kaffe kommer att serveras till självkost­ tel 08-649 13 23 nadspris och erlägges vid ankomsten. Anmälan skall göras senast 25 januari till Åke Timmerman (Klottorp) undertecknad på tel: 08-58173007. Ryavägen 118 Föredragshållare blir skogsmästare Rune 191 63 SOLLENTUNA Gårdh. mobil 070-743 05 27 Parkering sker bäst på Valhalla ägen, nära Roslags tull. Väl mött Ingvald Luks 4 0 •• URSPRUNGLIGA FAMILJENAMN PA NUCKOLANDET Göte Brunberg I S:a Catharina församling, till vilken Rickul/Nucköområdet hörde, började familjenamnen att användas år 1836. I tidigare medlemsblad har jag redovisat de ursprungliga familjenamnen, med den då använda stavningen, i Rickul och Sutlep. Nu har turen kommit till Nuckölandet. I de föregående artiklarna har jag valt att använda själarevisionernas uppgifter om vilka gårdar som fanns, och vilka familjer som bodde på gårdarna. När det gäller Nuckölandet skiljer sig själa• revisionernas och kyrkböckernas uppgifter väsentligt från varandra. Jag har därför valt att i första hand ta uppgifterna från församlingsboken ("Noarootsi personaalraamat") från 1830-talet och boken över födda och döpta. PASTORATET Nr. Gårdsnamn Familjenamn GUTANÄS 7. Tönnis Bläs, Timmermann Nr. Gårdsnamn Familjenamn 8. Urbas Nibohn 1. Prost Österblad 9. Joppers Tawast 2. Prost Söderholm, 10. Keld Brus 11. Keld Hahlberg Järnmann (lösman) Koppel Koppelmann 3. Horis Frimann 12. 13. Greis Maths Mathsmann, Moback 4. Thewes Lungren 14. Ninders Nieländer 5. Knuters Grönström 6. Mickas Westersten 15. Påls Hansson 7. Mathsas Westerblom 16. Martens Notmann, 8. Simas Witmann Östermann 9. Luks Bläs 17. Christians Schönberg 10. Hans as Nyrnann 18. Dykers Dihrmann, 11. Ambros Westersten Greismann Westermann 12. Berthals Blomberg 19. Lars Maths 20. Bentas Sedmann Joppers Berthals Seffermann Ktisterath Hallmann 21. 22. Tatterbak Klippmann GODSET PASCHLEP 23. Krog Abraham HOSBY ENBY 1. Örjas J tirgens, Staffa 1. J acas Anders Garbon, Miethmann 2. Martens Mathisen, Hahlberg 2. Matthas Sederlund, Haarmann 3. Erkers Erick 3. Urbas Erick 4. Mattbas Stöbender 4. Knuters Kuinberg 5. Mattbas Ribohn 5. Hintar Strandsten, 6. Lars Westerlun 6. Hinders Derblom 7. Smeens Hahlberg
Load more

Recommended publications
  • Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus
    LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS MÄÄRUS Taebla 04.12.2018 nr Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikutele. § 2. Üldsätted (1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) elukohajärgne kool on käesolevas määruses toodud või vanema taotlusel Lääne-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt isikule määratav elukohajärgne munitsipaalkool; 2) isik on koolikohustuslik isik, kelle Eesti rahvastikuregistri järgne elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikud, kelle elukoht on Lääne-Nigula vald. (2) Lääne-Nigula vald tagab igale isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistri andmete põhjal on Lääne-Nigula vald, võimaluse omandada põhiharidus Lääne-Nigula valla munitsipaalkoolis või muu kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis vastavalt omavalitsuste vahelistele kokkulepetele. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõikes 1 sätestatud asjaoludega. (2) Isiku elukohajärgseks kooliks on: 1) Kullamaa Keskkool, kui tema elukoht Eesti
    [Show full text]
  • The Baltics EU/Schengen Zone Baltic Tourist Map Traveling Between
    The Baltics Development Fund Development EU/Schengen Zone Regional European European in your future your in g Investin n Unio European Lithuanian State Department of Tourism under the Ministry of Economy, 2019 Economy, of Ministry the under Tourism of Department State Lithuanian Tampere Investment and Development Agency of Latvia, of Agency Development and Investment Pori © Estonian Tourist Board / Enterprise Estonia, Enterprise / Board Tourist Estonian © FINL AND Vyborg Turku HELSINKI Estonia Latvia Lithuania Gulf of Finland St. Petersburg Estonia is just a little bigger than Denmark, Switzerland or the Latvia is best known for is Art Nouveau. The cultural and historic From Vilnius and its mysterious Baroque longing to Kaunas renowned Netherlands. Culturally, it is located at the crossroads of Northern, heritage of Latvian architecture spans many centuries, from authentic for its modernist buildings, from Trakai dating back to glorious Western and Eastern Europe. The first signs of human habitation in rural homesteads to unique samples of wooden architecture, to medieval Lithuania to the only port city Klaipėda and the Curonian TALLINN Novgorod Estonia trace back for nearly 10,000 years, which means Estonians luxurious palaces and manors, churches, and impressive Art Nouveau Spit – every place of Lithuania stands out for its unique way of Orebro STOCKHOLM Lake Peipus have been living continuously in one area for a longer period than buildings. Capital city Riga alone is home to over 700 buildings built in rendering the colorful nature and history of the country. Rivers and lakes of pure spring waters, forests of countless shades of green, many other nations in Europe.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Tallinn Maraton 2019 10 Km Without Timing 7. September 2019 Page 1 BIB First Name Last Name DOB Countrt Gender Company 11515
    Tallinn Maraton 2019 7. september 2019 10 km without timing BIB First name Last name DOB Countrt GenDer Company 11515 Otto Ramsaroop 2005 ESTONIA Mees 11531 Marit Leisberg 1990 ESTONIA Naine 11547 Jelena Otto 1983 ESTONIA Naine Logistika Pluss OÜ 11563 Natalja Kerb 1979 ESTONIA Naine Magnetic MRO 11579 Tiia Kuusmaa 1958 ESTONIA Naine aktsialselts IDa-Tallinna Keskhaigla 11595 Vera Truktanova 1980 ESTONIA Naine 11611 Nataliya Lobosok 1975 ESTONIA Naine 11627 Nadiia Berlin 1986 UKRAINE Naine 11643 Svetlana Kirt 1955 ESTONIA Naine 11659 Piret Kutta 1965 ESTONIA Naine 11675 Richita Bhattacharjee 1989 ESTONIA Naine 11691 Cristo Alle 2006 ESTONIA Mees 11707 Janne Hint 1960 ESTONIA Naine Ida-Tallinna Keskhaigla 11723 Bõstrova Darja 1976 ESTONIA Naine Instrumentarium Optika OÜ 11739 Ebe Pehap 1967 ESTONIA Naine AS Mistra Autex 11755 Lilia Burova 1979 ESTONIA Naine Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA 11771 Inga Pihlak 1987 ESTONIA Naine 11788 Annabel Aleksius 2004 ESTONIA Naine 11804 Signe ValDna 1979 ESTONIA Naine TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 11820 SanDra Velling 2003 ESTONIA Naine 11836 Natalja Vimb 1987 ESTONIA Naine Kühne+Nagel IT Center AS 11855 Selma El Karim 1976 ESTONIA Naine 11871 Signe Tiks 1984 ESTONIA Naine 11887 Mattias Peterson 2010 ESTONIA Mees 11903 Raigo Kasu 1995 ESTONIA Mees 11919 Meriliis Ojamäe 1996 ESTONIA Naine APL AGENCIES ESTONIA OÜ 11935 Mirtel Ots 2009 ESTONIA Naine 11951 Janek MõnDresku 1974 ESTONIA Mees 11967 Ele Lokk 2003 ESTONIA Naine Page 1 Tallinn Maraton 2019 7. september 2019 10 km without timing BIB First name
    [Show full text]
  • Holocene Buried Organic Sediments in Estonia
    Proc. Estonian Acad. Sci. Geol., 2006, 55, 4, 296–320 Holocene buried organic sediments in Estonia Leili Saarse, Jüri Vassiljev, Avo Miidel, and Eve Niinemets Institute of Geology at Tallinn University of Technology, Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Estonia; [email protected], [email protected], [email protected], [email protected] Received 13 February 2006, in revised form 18 May 2006 Abstract. An overview of 85 sites of Holocene buried organic sediments in Estonia is presented. This number includes 45 sites of pre-Ancylus and Ancylus age, which were buried during the Ancylus transgression, 31 sites of pre-Litorina and Litorina age, buried under Litorina transgression sediments, and 9 sites formed after post-Litorina time and mostly covered by aeolian sand. According to radiocarbon dates, the Ancylus Lake transgression started about 9500 yr BP (10 800 cal BP), and culminated several hundred years later. Around 9000 yr BP (10 100 cal BP) a rather rapid regression followed. Its magnitude reached up to 30 m in the areas of rapid uplift. Pollen spectra of these beds are characterized by a high frequency of Pinus pollen, which seems to be typical of the coastal waterbodies of this age and confuses determination of their Preboreal age. 14C dates of Litorina buried beds differ considerably. We have evidence that the Litorina transgression started about 7500–7000 yr BP (8300–7800 cal BP) and culminated at different times in different regions. Pollen spectra of Litorina buried organic strata vary considerably between sites; however, their Atlantic age is easily discernible. The simulated isobases of the Ancylus Lake and Litorina Sea shorelines and organic beds showed discrepancy in the surroundings of Pärnu and Narva bays.
    [Show full text]
  • Loode-Eesti Ilmandu PÕHJA- Suurupi Ps TALLINN
    1 Keila Joa loss 18 Roosta Puhkeküla 28 Palivere Turismi- ja Ekskursioonid koos muuseumi Supp ja seiklus Tervisespordikeskus külastusega www.roosta.ee MOBO, räätsamatk, discgolf Suurupi Muraste Kakumäe laht www.schlossfall.com 19 Teeristi villa www.paliverekeskus.eu Loode-Eesti Ilmandu PÕHJA- Suurupi ps TALLINN 2 Kase Antsu võrgukuur Kohvik, tasuta energiatee+ 29 Risti Käsitöömaja Viti 1 : 355 000 " Vääna-Jõesuu Rannamõisa KRISTIINE Muuseumi külastus tuuletaskud Maja täis käsitööd inn skl ht Tiskre Ke km la Sõrve 5,5 www.kasemty.eu www.teeristivilla.ee [email protected] salu Türisalu Tabasalu Harku Lohu jv 3 20 & 5635 2591 Harku Harkujärve Lepiku turismitalu Noarootsi puhkemaja Meremõisa Liikva Laabi MUSTAMÄE Naage Vaila Vatsla Tervituskohv ja maja tutvustus Saun & tünnisaun 30 Lohusalu 2 Keila-Joa Liiva Talumuuseum 1 TALLINN www.lepikutalu.ee www.noarootsipuhkemaja.eu Suguvõsa talumuuseum, Vääna Laulasmaa Harku Tõlinõmme " 4 Laitse Graniitvilla 21 Esberg pidu ja puhkus ekstreemautosõit, Adra raba NÕMME Vahi Hüüru am Lahepere laht uja lastetegevused nn m Ekskursioon-külastus koos Tervituskohv+kook Käesalu Humala Le 1k Paldiski Kiia 1 skulptor Tauno Kangroga, & 520 0913 www.piirsalu.ee Püha Kloogaranna Keelva värske Laitse Graniitvilla leib 22 31 Rehe Turismitalu Alliku Männiku Saare mõis Pakri ps Kersalu Tuulna Karjaküla Kütke Laagri www.graniitvilla.ee Illurma Tõmmiku Muuseum, käsitöö müük Matk ja saun Valkse Vanamõisa a o Tänassilma 5 www.reheturismitalu.ee uln Kumna MTü Spordiklubi www.saaremois.ee Tu " Jälgimäe 15 Suur-Pakri Põllküla
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
    Lääne-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne KSH aruanne Eelnõu Avalikuks kasutamiseks 16.03.2021 Planeerimisprotsessi korraldaja: Lääne-Nigula Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ Projektijuht, ruumilise keskkonna planeerija, volitatud maastikuarhitekt: Heiki Kalberg Koostaja, ruumilise keskkonna planeerija: Jürgen Vahtra KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee Tartu 2019-2021 1 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ 2 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 6 1. ÜLEVAADE PLANEERINGUST JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEST HINDAMISEST ......................................................................................................................... 7 1.1 Üldplaneeringu KSH eesmärk ja sisu .......................................................................... 7 1.2 Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldusest .................................. 8 2. ASJAKOHASED PLANEERIMISDOKUMENDID ........................................................ 9 2.1 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ............................................................................. 9 2.2 Lääne maakonnaplaneering 2030+ .............................................................................. 9 2.3 Harju maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................
    [Show full text]
  • Lääne-Eesti Oletatavad Ühendusteed Ja Teedevõrk 10.–17. Sajandil
    67 Lääne-Eesti oletatavad ühendusteed ja teedevõrk 10.–17. sajandil Valdo Praust, mõisa- ja teeajaloohuviline Maanteemuuseumi 2011. aasta aastaraamatus esitasin Eesti muinas- ja keskaegse teedevõrgu rekonstrueerimise üldpõhimõtted ja tõin välja tollase oletatava teedevõrgu [Praust, 2011]. Edaspidi olen detailselt vaadelnud nii Piibe maantee muinas- ja keskaegset kujunemislugu [Praust, 2012] kui ka Tallinnast Viljandisse viivaid talimaanteid [Praust, 2014]. Käesolev artikkel annab detailsema ülevaate Lääne-Eesti muinas- ja keskaegsetest ühendusteedest, mille olen rekonstrueerinud samadel põhimõtetel ja sama liiki algallikaid kasutades. 68 MAANTEEMUUSEUMI AASTARAAMAT 2016 1. Tallinn–Pärnu maantee lõuna pool Märjamaad Märjamaal ristuvad kaasajal Tallinn–Pärnu ja Koluvere–Rapla suunas kulgevad maanteed. Võib oletada, et kihelkonnakiriku tekkimise ajal Märjamaale (küla sellele ei eelnenud) ehk hiljemalt 14. sajandi alguses oli pilt ligikaudu samasugune, st ristusid kaks tähtsat maanteed. Täpsem analüüs aga näitab, et muinas- ja keskajal on mõlemad nimetatud teed olnud küll olemas, kuid on kulgenud praegusest hoopiski erinevalt. Samas on mõlemad teed olnud juba muinasajal üle-eestilise tähtsusega. 1.1. Tallinn–Pärnu maantee eellane suundus tõenäoliselt Soontaganale On tõenäoline, et Tallinn–Pärnu maantee eellane viis muinasajal välja Soontaganale kui Lõuna-Läänemaa keskusesse. Pärnu tekkis tähtsa linnalise keskusena alles peale 13. sajandi ristisõdu. Lisaks sellele pääses sama teed pidi tõenäoliselt ka küll Pärnu sadamakohta ja sealt edasi mööda praegust Lodja–Kilingi-Nõmme teed ka Sakalasse, kuid see oli selle (Märjamaad läbiva) maantee seisukohalt juba teisejärguline. Lääne-Eesti oletatavad ühendusteed ja teedevõrk 10.–17. sajandil 69 Arvatavasti kuni Manni kõrtsikohani (praegu vana maanteeharu ääres, ligikaudu Päärdu ja Jädivere vahel keskkohas, tõenäoliselt 18.–19. sajandi vahetusel ehitatud hoone on säilinud tänini) kulges suvine lõuna poole viiv Soontagana maantee mööda meile tuntud sihti (v.a Konuvere ja Velise vaheline lõik).
    [Show full text]
  • Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo Ja Arheoloogia Instituut
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT Allar Haav LÄÄNE- JA HIIUMAA 13.–18. SAJANDI KÜLAKALMISTUD Bakalaureusetöö Juhendaja: vanemteadur Heiki Valk Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................ 4 1. Külakalmistute paiknemine ............................................................................... 7 1.1 Külakalmistud üldises asustuspildis .............................................................. 9 1.1.1 Asustuspilt ja külakalmistud kihelkonniti ............................................. 9 1.1.1.1 Audru kihelkond ............................................................................ 11 1.1.1.2 Emmaste kihelkond ....................................................................... 12 1.1.1.3 Hanila kihelkond ........................................................................... 13 1.1.1.4 Käina kihelkond ............................................................................ 14 1.1.1.5 Karuse kihelkond ........................................................................... 15 1.1.1.6 Kirbla kihelkond ............................................................................ 16 1.1.1.7 Kullamaa kihelkond ...................................................................... 17 1.1.1.8 Lihula kihelkond............................................................................ 18 1.1.1.9 Lääne-Nigula kihelkond ................................................................ 19
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Ruumianalüüsi Näited Statistikaametis
    Ruumianalüüsi näited Statistikaametis Ülle Valgma 09.05.2019 Teemad ◼ Ruumianalüüsid ◼ REGREL ettevalmistus – mudelite kvaliteet ◼ Ruutkaart 15.05.2019 Ülle Valgma Linn-maa tüpoloogia ◼ Linnaline asustuspiirkond: ◼ Rahvastiku tihedus ≥ 1000 inimese km2-l ◼ Rahvaarv ≥ 5000 ◼ Väikelinnaline asustuspiirkond: ◼ Rahvastiku tihedus ≥ 200 inimese km2-l ◼ Rahvaarv ≥ 5000 ◼ Maaline asustuspiirkond: ◼ Kõik ülejäänu Ülle Valgma Vana jaotus Uus jaotus Vana jaotus Uus jaotus 15.05.2019 Rohealade kättesaadavus tiheasustusega paikkondade elanikele ◼ Andmed Maa-ametist: ETAK ja kataster ◼ Eramaid ei arvestatud ◼ Roheala pindala vähemalt 0,5 ha ◼ Väga hea kättesaadavus: 200 m kodust ◼ Hea kättesaadavus: 500 m kodust 15.05.2019 Ülle Valgma Tulemused ◼ 2017. a andmetel on rohealad kuni 200 m kaugusel elukohast 90%-l tiheasustusega paikkondade elanikest ◼ Parim kättesaadavus Maardus, Narvas, Sillamäel, Kiviõlis, Kohtla-Järvel (100%) ◼ Halvim kättesaadavus Kuressaares (73%), Pärnus (82%), Tartus (82%) ◼ Erinevuse peamiseks põhjuseks eramaade erinev osakaal Majapidamise peamise tegevuskoha määramine põllumajandusloendusel ◼ Tulemused vaja esitada ruutkaardil majapidamise peamise tegevuskoha alusel ◼ Peamine tegevuskoht määrata administratiivandmete alusel Tegevuskoha määramine hajusa tootmise korral Kirna küla Uusküla küla Kesu küla Suure-Lähtru küla Kokre küla Ohtla küla Ubasalu küla Litu küla Ridala vald Kuluse küla Vätse küla Ehmja küla Martna küla Jõesse küla Niinja küla Mõrdu küla Martna vald Kullamaa vald Putkaste küla Enivere küla Vätse küla Liivi küla
    [Show full text]
  • Haldusüksused Ja Nende Lühendid Administrative Units of Estonia and Their Abbreviations (1866–2017)
    Eesti Keele Instituut Institute of the Estonian Language KNAB: Kohanimeandmebaas / Place Names Database 30.10.2017 (03.05.1995) EESTI HALDUSÜKSUSED JA NENDE LÜHENDID ADMINISTRATIVE UNITS OF ESTONIA AND THEIR ABBREVIATIONS (1866–2017) Loetelus on Eesti haldusüksused ajavahemikus 1866–2017, seejuures 1950–1970 on arvesse võetud ainult linnad ja alevid. Valdade (1970–1989~91 ka külanõukogude) nimed on antud ilma liigisõnata. Praegused haldusüksuste nimed on poolpaksus kirjas , kihelkonnanimed on *tärniga. Teises tulbas on osutatud, millisesse kihelkonda kuulus omaaegne mõisavald ning millises maakonnas oli/on üksus 1922., 1939. ja 2017. a. Kolmandas tulbas on kohanimeandmebaasis kasutatav lühend. Märkuste lahtris on toodud viited haldusüksuse loomise, ümbernimetamise või likvideerimise kohta (allikaks Uuet 2002, Ajalooarhiivi andmebaas ja KNABi jaoks kogutud andmed). Mõne enne 1890ndaid olnud valla liitmise aeg ei ole teada, sel juhul on märkuses vaid XIX saj (vahel on tegu olnud pooliseseisva vallaga). Valdade tinglikuks algusajaks on 1866, kuid enamik valdu oli teises staatuses olemas juba varem. Tingmärgid: > liidetud millegagi, < lahutatud millestki, ^ ümber nimetatud v endise nimega. Lühend krkv = kirikuvald. Üksuste omavahelisi piirimuutusi ei kajastata. Põhitabeli järel on lühendite, samuti omaaegsete saksa- ja venekeelsete nimede register. Haldusüksused, mille lühendeid pole antud, kirjutatakse kohanimeandmebaasis täielikult välja, lisades sünonüüminumbri vastavalt tabelile, kui see on antud (nt Atla2, Jõgisoo1 ). The list contains names of administrative units of Estonia from the period 1866–2017, from 1950 through 1970 only urban municipalities are included. The names of rural municipalities are written without a generic term ( "vald" ). The names of current administrative units are in bold , the names of ecclesiastical parishes are marked with an *asterisk. The second column refers to the parish the unit belonged to before 1917 and the counties that the unit belonged to in 1922, 1939 and 2017.
    [Show full text]