DOCSLIB.ORG

Teehoiukava-K97-Lisa-Laane-Nigula

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Lääne-Nigula Vallavalitsuse 23.03.2021 korraldus 2-3/21-97 Lisa Lääne-Nigula valla teehoiukava 2021-2023 Lääne-Nigula Raha on 2021. aastal teede investeeringuteks 445 000 eurot Mustkatete ehitus Kruuskatte 2,5- kordne pindamine bituumenemulsiooni ja graniit- killustikuga koos aluse Jrk Tee number Tee nimetus 2021 2022 2023 7760014, 1 7760013 Antsu tee, Kõnnu-Allikmaa tee, Allikmaa, 514 m X 2 7760009 Koorejaama-Härma tee, Võntküla, 1227 m X 3 7760015 Palivere-Virve-Ilmajaama tee, Allikmaa, 958 m X 5520011, 4 5520037 Kirimäesaare tee, Neti tee, Saunja, 1300 m (ujumiskohani)X 5 5520025 Vana Aiandi tee, Kärbla, 300 m X 6 7760037 Rätsepa tee, Turvalepa, 220 m X 7 5520006 Kooli-Salajõe-Aua, Salajõe, 900 m X 8 6800026 Männiku tee, Kuijõe, 1115 m X 9 7760225 Karrangu tee, Nihka, 538 m X 10 7760027 Aru-Veski tee, Kirimäe küla, 557 m X 11 5520171 Kalmu tee, Vedra, 895 m X 12 5520046 Kubja-Koka tee, Mõisaküla, Vedra 1000 m X 13 7760328 Mäepealse tee, Allikmaa, 1115 m X Kirimäe - Nihka - Sopi tee Kirimäe ja Nihka küla, 1204 14 7760025 m X 15 5520028 Pikasilla tee, Soolu, 400 m X 16 5520163 Risti tee, Vedra, 1174 m X 17 6800021 Rätsepa tee, Kuijõe, 1500 m X Reservobjektid, mis rakenduvad kui avanevad täiendavad vahendid teeinvesteeringuteks (nt riigi lisavahendid, hanked odavanevad vms) Ei ole tähtsuse järjekorras ja otsustakse jooksvalt. 1 7760063 Liivaristi tee, Vidruka küla, 721 m 2 7760065 Kuliste tee, Kihulase tee, Luigu küla, 1350 m 3 5520020 Aasa tee, Seljaküla, 2255 m 4 6800020 Käbina tee, Kuijõe, 460 m 5 6800087 Luigu tee, Piirsalu, 1187 m 6 6800074 Puhastusseadme tee, Piirsalu, 150 m 7 5520001 Siratsema tee, Vaino tee, Lauda tee, Uugla küla, 1600 m 8 5520021 Aiandi tee, Kärbla küla, 840 m 9 5520047 Liiva-Rehe tee, Ingküla, 3912 m 10 5520118 Matsi tee, Saunja, 640 m 11 7760001 Taebla-Koela, 2,2 km 12 7760002 Mauru-Riiusmaa, Kuusemaa, 960 m Lääne-Nigula Vallavalitsuse 23.03.2021 korraldus 2-3/21-97 Lisa Lääne-Nigula valla teehoiukava 2021-2023 13 7760011 Kõnnu-Vidruka, Vidruka 14 5520036 Jõekääru tee, Saunja, 900 m Mustkattega teede korduspindamine Mustkatte 1,5-kordne pindamine bituumenemulsiooni ja graniit- killustikuga, aukude Jrk Tee number Tee nimetus 2021 2022 2023 1 6800510 Raba tänav, Risti, 425 m X 2 6800515 Vee tänav, Risti, 168 m X 3 6800518 Sireli ja Põllu, Risti, 507 m X 4 6800076 Allika tee, Piirsalu, 340 m X 5 7760088 Hudjamäe tänav, 200 m X 6 5520022 Härma-Kapa tee, Saunja, 2070 m X Põllu tänav ja Kooli tee, 340 m. Põllu-Lähtru sisekvartali 7 7760116 teed X 8 7760117 Raba tänav, Palivere, 266 m X 9 7760118 Kooli, 250 m X 10 7760145 Nurme põik, Taebla, 170 jm X 11 7760107 Piiri, Taebla, 425 m X 12 7760110 Koidu tänav, Taebla, 230 m X 13 7760109 Eha tänav, Taebla, 220 m X 14 7760108 Staadioni tänav, 206 jm X Objektid, mis valitakse välja ja hinnatakse jooksva aasta alguses lähtudes tee tegelikust seisukorrast Muud tööd 2021 2022 2023 Risti alevikus Jaama ja Soo vahelisel alal olemasoleva 1 kraavistiku rekonstureerimine X Linnamäe Lasteaia hoovi drenaaži väljaehitamine ja 2 hoovi asfalteerimine X riigitee nr 16151 Risti-Kuijõe km 0,064-0,280 3 kaitsevööndis jalgratta- jalgtee projekteerimine ja ehitus X Lasteaia tn tee nr 7760101 jalg- ja jalgrattatee projekteerimine ja ehitus, Nurme tänava (7760102) 4 7760101 kergliiklustee pikendamine X X X 5 Linnamäe teeninduskeskuse parkla etapiviisiline väljaehitusX X X Kullamaa osavald Raha on 2021. aastal teede investeeringuteks 179 841 eurot Mustkatete ehitus Kruuskatte 2,5- kordne pindamine bituumenemulsiooni ja graniit- killustikuga koos aluse ettevalmistusega purustatud kruusa lisamisega 0,1 t/m2 Teepeenarde koorimine/mahalükkamine. Konkreetne tööde loetelu sõltuvalt objektist. Lääne-Nigula Vallavalitsuse 23.03.2021 korraldus 2-3/21-97 Lisa Lääne-Nigula valla teehoiukava 2021-2023 Jrk Tee number Tee nimetus 2021 2022 2023 1 3420024 Üdruma-Laastre tee 1000m X 2 3420029 Kullametsa kaar 1700m X 3 3420018 Mõrdu tee 1950m X 4 3420023 Jaagu-Selja tee 1590m X Mustkattega teede korduspindamine Mustkatte 1,5-kordne pindamine bituumenemulsiooni ja graniit- killustikuga, aukude parandamine. Konkreetne tööde loetelu sõltuvalt objektist. Jrk Tee number Tee nimetus 2021 2022 2023 1 3420024 Üdruma- Laastre tee 1450m X 2 3420002 Vaikna-Koluvere tee 1650m X 3 3420026 Amanda-Siima tee 1180m X 4 3420029 Kullametsa kaare ots 360m (Jõesilla-Kiimassilla poolne) X 5 3420060 Kuivati-Aia tee 500m X 6 3420003 Vaikna-Leila tee 870m X 7 3420029 Kullametsa kaar 1400m X 8 3420004 Kivisilla-Kuusemetsa tee 600m X 9 3420007 Kalju-Kullamaa tee ots 500m X Teed, mille seisukorda hindame kevadel X X X Objektid, mis valitakse välja ja hinnatakse jooksva aasta alguses lähtudes tee tegelikust seisukorrast Kruuskattega teede kapitaalremont Teeäärte koorimine/freesimine, sirbikujulise profiiliga katte ehitus koos purustatud kruusa lisamisega paksusega 10 cm. Konkreetne tööde loetelu sõltuvalt objektist. Jrk Tee number Tee nimetus 2021 2022 2023 1 3420017 Patsu tee 2000m X X 2 3420023 Jaagu-Selja tee 1590m X 3 3420052 Uustalu-Piiritoa tee 500m X 4 3420025 Kruusiaugu-Tõrje tee 3700m 5 3420027 Sillakubja-Hallika tee 1300m X 6 3420027 Sillakubja-Hallika tee 1650m X X 7 3420041 Möldre-rehe tee 820m X 8 34200211 Urvaste-Vanaveski tee 910m X Parklate ehitus 2021 2022 2023 1 Noorte tee ja parkla X 2 Järve parkla X 3 Koluvere seltsimaja parkla X Kokku X Lääne-Nigula Vallavalitsuse 23.03.2021 korraldus 2-3/21-97 Lisa Lääne-Nigula valla teehoiukava 2021-2023 Martna osavald Raha on 2021. aastal teede investeeringuteks 140 000 eurot Mustkatete ehitus Kruuskatte 2,5- kordne pindamine bituumenemulsiooni ja graniit- killustikuga koos aluse Jrk Tee number Tee nimetus 2021 2022 2023 1 4520043 Rehe tee (osaliselt) X 2 4520029 Kiriku tee osaliselt X 3 4520049 Ranna tee X 4 4520002 Kirna tee X 5 4520046 Keskvere tee X 6 4520039 Keravere tee (605m osaline) X 7 4520041 Rannajõe tee X 8 4520012 Nõmme tee X 9 4520044 Allika tee 10 4520059 Vana tee(L 455m) X Asfalteerimine Jrk Tee number Tee nimetus 2021 2022 2023 1 452008 Peatuse tee 2 4520056 Siimu tee x Mustkattega teede korduspindamine Mustkatte 1,5-kordne pindamine bituumenemulsiooni ja graniit- killustikuga, aukude Jrk Tee number Tee nimetus 2021 2022 2023 1 4520083 Kooli tee X 2 452008 Peatuse tee 3 4520032 Karja tee X 4 4520076 Vanakooli tee X 5 4520001 Tammiku tee Kruuskattega teede kapitaalremont Teeäärte koorimine/freesimine, sirbikujulise profiiliga katte ehitus koos purustatud kruusa Jrk Tee number Tee nimetus 2021 2022 2023 1 4520058 Rõude luha tee X 2 4520015 Kirna-Ohtla tee 3 4520018 Putkaste-Niinja tee X 4 4520063 Uudismaa tee 5 4520062 Kasti tee X 6 4520004 Kanala tee X 7 4520070 Koplimetsa tee (sillast-vaatlustornini) X Lääne-Nigula Vallavalitsuse 23.03.2021 korraldus 2-3/21-97 Lisa Lääne-Nigula valla teehoiukava 2021-2023 Noarootsi osavald Raha on 2021. aastal teede investeeringuteks 409 000 eurot Mustkatete ehitus Kruuskatte 2,5- kordne pindamine bituumenemulsiooni ja graniit- killustikuga koos aluse Jrk Tee number Tee nimetus 2021 2022 2023 Österby sadama parkla, 2400 m2 x 5200032 Robergi tee, 1130 m x 5200014 Suur-Nõmmküla tee, 990 m x 5200022 Vana-Vööla tee, 780 m x 5200076 Spitham metsatee, 150 m x 5200059 Lindvalli tee, 700 m x 5200030 Paslepa - Siidiküla tee, 900 m x 5200031 Tulviku tee, 510 m x 5200046 Suur-Einbi tee, 1110 m x Pürksi keskuse kortermajade teed, 2064 m2 x 5200042 Österby objektitee x 5200015 Sutlepa - Nõmmküla tee, 1070 m x 5200044 Laningu tee, 800 m x 5200048 Ramsi tee, 1700 m x 5200003 Rooslepa rannatee, 560 m x 5200045 Österby-Einbi tee, 3330 m x 5200040 Tahu tee, 1170 m x 5200290 Sadama tee, 130 m x Hara sadama parkla x 5200018 Sutlepa tee, 780 m x 5200020 Sutlepa külatee, 1080 m x 5200062 Surnuaia tee, 720 m x 5200065 Uuejõe tee, 990 m x 5200001 Spithami tee, 1560 m x 5200066 Ilmajaama tee, 270 m + parkla x KOKKU Mustkattega teede korduspindamine Mustkatte 1,5-kordne pindamine bituumenemulsiooni ja graniit- killustikuga, aukude Jrk Tee number Tee nimetus 2021 2022 2023 5200004 Roosta tee, 950 m x 5200038 Saare tee, 700 m x 5200061 Kopli tee, 660 m x KOKKU Kruuskattega teede kapitaalremont Teeäärte koorimine/freesimine, sirbikujulise profiiliga katte ehitus koos purustatud kruusa Jrk Tee number Tee nimetus 2021 2022 2023 Lääne-Nigula Vallavalitsuse 23.03.2021 korraldus 2-3/21-97 Lisa Lääne-Nigula valla teehoiukava 2021-2023 5200024 Vööla tee, 810 m x 5200023 Hara - Kudani tee, 1220 m x 5200009 Jõeääre tee, 1140 m x 5200076 Spithami metsatee, 250 m x 5200063 Võidula tee, 970 m x 5200049 Tuletorni tee, 1740 m x 5200048 Ramsi tee, 980 m x 5200008 Lundi tee, 280 x 5200050 Tuksi rannatee, 980 m x 5200117 Strandsoni tee, 510 m x 5200036 Kolju tee, 500 m x 5200043 Kivi tee, 700 m x 5200046 Suur-Einbi tee, 400 m x 5200005 Metskonna - Höbringi tee, 3450 m x 5200015 Sutlepa - Nõmmküla tee, 930 m x 5200016 Väike-Nõmmküla tee, 800 m x 5200057 Seffersi tee, 1100 m x 5200011 Höbringi - Viluvere tee, 1500 m x 5200012 Vanaküla - Kivimäe tee, 2400 m x 5200001 Spithami tee, 1600 m x 5200062 Surnuaia tee, 800 m x KOKKU Nõva osavald Raha on 2021. aastal teede investeeringuteks 62 000 eurot Mustkatete ehitus Kruuskatte 2,5- kordne pindamine bituumenemulsiooni ja graniit- killustikuga koos aluse Jrk Tee number Tee nimetus 2021 2022 2023 1 5310003 Nõva-Vaisi tee 190m 2 5310140 Keiburanna tee 110m X 3 5310001 Peraküla tee 200m X 4 5310003 Veskijärve tee 600m X 5 5310005 Paldrema-Nurme tee 300m X 6 5310003 Nõva - Vaisi tee 1122m X 7 5310009 Rannajõe tee, 460m X 8 5310008 Kännu tee, 540 m X 9 5310033 Erita tee, 708 m X 10 5310053 Variku - Tatra tee, 700m X 11 5310003
Recommended publications
  • Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus

    Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus

    LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS MÄÄRUS Taebla 04.12.2018 nr Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikutele. § 2. Üldsätted (1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) elukohajärgne kool on käesolevas määruses toodud või vanema taotlusel Lääne-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt isikule määratav elukohajärgne munitsipaalkool; 2) isik on koolikohustuslik isik, kelle Eesti rahvastikuregistri järgne elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikud, kelle elukoht on Lääne-Nigula vald. (2) Lääne-Nigula vald tagab igale isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistri andmete põhjal on Lääne-Nigula vald, võimaluse omandada põhiharidus Lääne-Nigula valla munitsipaalkoolis või muu kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis vastavalt omavalitsuste vahelistele kokkulepetele. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõikes 1 sätestatud asjaoludega. (2) Isiku elukohajärgseks kooliks on: 1) Kullamaa Keskkool, kui tema elukoht Eesti
  • Lääne-Nigula Valla Arengukava 2014-2022

    Lääne-Nigula Valla Arengukava 2014-2022

    LISA 1 Lääne-Nigula Vallavolikogu 30.10.2014 määrusele nr 42 Muudetud Lääne-Nigula Vallavolikogu 28.10.2015 määrusega nr 16 Muudetud Lääne-Nigula Vallavolikogu 21.09.2016 määrusega nr 19 Lääne-Nigula Vallavolikogu Lääne-Nigula Vallavalitsus LÄÄNE-NIGULA VALLA ARENGUKAVA 2014-2022 Taebla 2014 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022 Sissejuhatus ............................................................................................................................. 5 1. Lääne-Nigula valla asukoht ja maakasutuse iseloom ............................................... 6 2. Rahvastik ............................................................................................................................. 6 3. Looduskeskkond ja muinsuskaitse .............................................................................. 12 4. Ettevõtlus ja töökohad................................................................................................... 13 5. Planeeringud ja arenduspiirkonnad ........................................................................... 16 6. Avalikud teenused .......................................................................................................... 17 6.1. Alusharidus ............................................................................................................... 18 6.2. Üldharidus ................................................................................................................. 21 6.4. Noorte ametiõpe ja kõrgharidus .........................................................................
  • Väljatöötamise Kavatsus

    Väljatöötamise Kavatsus

    Turvalepa looduskaitseala moodustamise VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 1. Sissejuhatus 1.1. Kaitseala moodustamine Kavandatav Turvalepa looduskaitseala (edaspidi Turvalepa LKA) asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Allikmaa, Ehmja, Kaasiku, Kirimäe, Turvalepa ja Väike-Lähtru külas ning selle pindalaks on kavandatud 1246 ha. Turvalepa LKA kavandatakse moodustada juba praegu kaitse all oleva Ehmja-Turvalepa hoiuala idaosa põhjal, liites piirnevad ja osaliselt kattuvad Ehmja ja Lähtru must-toonekure ning Turvalepa suur-konnakotka ja väike-konnakotka püsielupaigad. Kaitstava ala paiknemise skeem on toodud joonisel 1. Kavandatava LKA tuumiku moodustav Turvlepa soo ja piirnevad metsaalad on kaitse all 2006. a-st, mil moodustati hoiuala (2126 ha). 2007. aastal võeti kaitse alla Ehmja must- toonekure püsielupaik (18 ha). Turvalepa väike- ja suur-konnakotka ning Lähtru must- toonekure püsielupaigad on moodustatud looduskaitseseadusest tuleneva pesapuu ja seda ümbritseva 250 m raadiuses ümbritseva alana. MTÜ Kotkaklubi tegi 2017. a veebruaris keskkonnaministrile ettepaneku Turvalepa suur-konnakotka ja Turvalepa must-toonekure püsielupaiga moodustamiseks nende alusel. Turvalepa LKA moodustamise peamine eesmärk on sealsete loodusväärtuste, eelkõige kõrge kaitseväärtusega soo- ja metsakoosluste kaitse ning I ja II kaitsekategooria ning Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (2008) ohustatud liikide kategooriasse arvatud suur- ja väike- konnakotka, must-toonekure ja ohualti liigi metsise pesitsuselupaikade pikaajaline säilitamine. Lisaks on rikkumata
  • Valla Ajaleht Nr 1

    Valla Ajaleht Nr 1

    HOIDKE END JA OMA LÄHEDASI Lääne-Nigula NR 1 2021 valla JAANUAR ajaleht Lõpuks ometi! Lääne-Nigula elanike arv 2020. aastal kasvas Mikk Lõhmus Suhtarvuna aga kasvas enim Enivere küla Martna külje all, lausa Tabeleid vaadates, siis muudatused külade elanike arvus on Vallavanem 2 korda - senise 2 elaniku asemel elab külas nüüd 4 inimest © väikesed ning teinekord mõjutab juba üheainsa pere sisse- või väljakolimine näitajaid tunduvalt. Aasta alguses on sobiv aeg heita pilk ka möödunud aasta rahvas- tikuprotsessidele. Kui aasta tagasi 2019. aastale hinnangut andes võis olla ettevaatlikult positiivne, siis 2020 tõi rõõmsa üllatuse- Olgu veel öeldud, et valla suurimad asulad on 832 elanikuga Taeb- la alevik, 661 Palivere alevik 536 Risti na kaasa valla rahvaarvu kasvu. + 4 ei ole ju kui teab mis suur elanikuga ja elanikuga ale- vik. Väikseim asula on 1 küla Rõude lähedal number, aga minu hinnangul siiski märgiline, tõestades seda, et elanikuga Soo-otsa 4 maapiirkonna saatuseks ei ole mitte alati rahvast tühjaks voo- ja Lemmikküla (Kullamaa). Eniveres elab inimest. lamine ning teiseks seda, et üha olulisemaks eesmärgiks saab valla avalike teenuste arendamine ja hea elukeskkonna loomine. Valla täpsusega -113, 2% Taebla 21% -1531, - 886,12% ■1 Martna - 11% Risti-885,12% Noarootsi -857,12% - 339, 5% Palivere 813,11%"* Oru - 978,14% Taebla1 11 2Rõude 8 Murelikukskuvalt kukub teeb1011Kullamaa456789 rahvaarvuVedraTagavereLeedikülaPiirsaluSaunjaRõumaKoelaPiirsalulangusPaliveres(alevikus-23),876jät-piirkond. Kokkuvõtteks – Lääne-Nigula vald suudab tagada hea elukesk- ElanikePälliarv vähenes:123456789 3 8 SooluPalivereKullamaaKuijõeNigulaRistiLiiviUbasaluLinnamäe-23-10-9-8-6-5 konna ning rahvastiku arvu kasv annab hea signaali nii volikogule kui valitsusele, et paremad avalikud teenused ning investeeringud taristusse on väga olulised.
  • Mõõtkava 1:30 000

    Mõõtkava 1:30 000

    Sviby küla Österby küla Hosby küla Tahu küla / Skåtanäs Saunja küla Kärbla küla Mõõtkava 1:30 000 Koela küla T Herjava küla Kadarpiku küla Taebla alevik 16108 T T 16107 9 K Hobulaiu küla Uuemõisa alevik K 16108 Laheva küla Kadaka küla T K Tammiku küla Haapsalu linn Nõmme küla 16120 A T Rohense küla Uuemõisa küla Üsse küla Paralepa alevik Aamse küla Kirimäe küla Kabrametsa küla 16121 K 9 Kiltsi küla Rummu küla Espre küla Rohuküla K K Valgevälja küla K A Nihka küla 16103 T T Võnnu küla T Mägari küla Erja küla A Vilkla küla Pusku küla Koheri küla 31 K Uneste küla Sepaküla 16113 Lõbe küla K Liivaküla Saanika küla 16118 Mäeküla 16117 K 16114 Kesu küla 16109 Kolu küla Litu küla Kolila küla Väike-Ahli küla Parila küla T Tanska küla Jõõdre küla Suure-Ahli küla T Jõesse küla Kiviküla 16115 16116 Lannuste küla Kaevere küla K K Käpla küla K K Metsaküla K Emmuvere küla 16111 Vätse küla Põgari-Sassi küla Varni küla Ammuta küla Panga küla Liivaküla Allika küla Oonga küla Puiatu küla Põgari-Sassi küla K Sinalepa küla K Keravere küla Tuka küla Tuuru küla Rannajõe küla Põgari-Sassi küla Haeska küla Saardu küla T Koidu küla 16110 16112 Kiideva küla Puise küla Leppemärgid Maakasutus Aluskaart Haapsalu linna piir Elamu maa-ala Aianduse maa-ala 0 0,5 1 2 3 4 5 Hoone km Asustusüksuse piir Korterelamu maa-ala Riigikaitse maa-ala Vooluveekogu Planeering Tiheasustusala Äri maa-ala Kalmistu maa-ala Märgala Puhke ja looduslik maa-ala Ühiskondliku hoone maa-ala Segafunktsiooniga maa-ala Veekogu Haapsalu linna üldplaneering Joonise nimetus Riigitee Jäätmekäitluse maa-ala Tootmise maa-ala Haritav maa Kohaliku tähtsusega sõidutee Puittaimestik Maakasutus Kaitsealune maa-ala Tehnoehitise maa-ala Planeerija Tellija Meri Skepast&Puhkim OÜ Haapsalu Linnavalitsus Jalg- ja jalgrattatee Laki põik 2 Posti 34 Kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala (1 kat) Sadama maa-ala 12915 Tallinn 90504, Haapsalu EESTI EESTI Rööbastee Kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala (2 kat) Avaliku supelranna maa-ala Tel.
  • The Baltics EU/Schengen Zone Baltic Tourist Map Traveling Between

    The Baltics EU/Schengen Zone Baltic Tourist Map Traveling Between

    The Baltics Development Fund Development EU/Schengen Zone Regional European European in your future your in g Investin n Unio European Lithuanian State Department of Tourism under the Ministry of Economy, 2019 Economy, of Ministry the under Tourism of Department State Lithuanian Tampere Investment and Development Agency of Latvia, of Agency Development and Investment Pori © Estonian Tourist Board / Enterprise Estonia, Enterprise / Board Tourist Estonian © FINL AND Vyborg Turku HELSINKI Estonia Latvia Lithuania Gulf of Finland St. Petersburg Estonia is just a little bigger than Denmark, Switzerland or the Latvia is best known for is Art Nouveau. The cultural and historic From Vilnius and its mysterious Baroque longing to Kaunas renowned Netherlands. Culturally, it is located at the crossroads of Northern, heritage of Latvian architecture spans many centuries, from authentic for its modernist buildings, from Trakai dating back to glorious Western and Eastern Europe. The first signs of human habitation in rural homesteads to unique samples of wooden architecture, to medieval Lithuania to the only port city Klaipėda and the Curonian TALLINN Novgorod Estonia trace back for nearly 10,000 years, which means Estonians luxurious palaces and manors, churches, and impressive Art Nouveau Spit – every place of Lithuania stands out for its unique way of Orebro STOCKHOLM Lake Peipus have been living continuously in one area for a longer period than buildings. Capital city Riga alone is home to over 700 buildings built in rendering the colorful nature and history of the country. Rivers and lakes of pure spring waters, forests of countless shades of green, many other nations in Europe.
  • Luterliku Kiriku Tekstiilide Riikliku Kaitse Alla Võtmine Alates Eesti Vabariigi Esimesest Muinsuskaitseseadusest Tänase Päevani

    Luterliku Kiriku Tekstiilide Riikliku Kaitse Alla Võtmine Alates Eesti Vabariigi Esimesest Muinsuskaitseseadusest Tänase Päevani

    EESTI KUNSTIAKADEEMIA Kunstikultuuri teaduskond Muinsuskaitse ja konserveerimise osakond Marju Raabe KIRIKUTEKSTIILID – KAITSETUD JA KAITSTUD : Luterliku kiriku tekstiilide riikliku kaitse alla võtmine alates Eesti Vabariigi esimesest muinsuskaitseseadusest tänase päevani Magistritöö Juhendaja: Anneli Randla PhD Tallinn 2017 Resümee Pealkiri: Kirikutekstiilid – kaitsetud ja kaitstud : Luterliku kiriku tekstiilide riikliku kaitse alla võtmine alates Eesti Vabariigi esimesest muinsuskaitseseadusest tänase päevani Maht: 74 lk + lisad (Lisa 1: Kunstimälestistena riikliku kaitse all olevad kirikutekstiilid seisuga 1. mai 2017; Lisa 2: EELK kirikute nimekiri, mille tekstiilid on aastatel 2004–2016 inventeeritud). Illustratsioonid: 9 illustratsiooni Kasutatud allikad: Kokku 108 erinevat kasutatud allikat, mis jagunevad järgmiselt: arhiiviallikad (43), muuseumide dokumentatsioon (3), kirjandus (34), avaldamata käsikirjad (4), seadusandlikud dokumendid (14), suulised allikad (2), e-kirjavahetus (4), digitaalsed andmebaasid (4). Võtmesõnad: kirikutekstiilid, tukukotid, kunstimälestised, kunstimälestiste registreerimine, kirikutekstiilide inventeerimine, kunstimälestiseks tunnistamine. Lühitutvustus: Magistritöös käsitletakse Eesti luterliku kiriku tekstiilide kaitse alla võtmist alates esimese muinsuskaitseseaduse kehtestamisest 1925. aastal kuni tänase päevani. Töö eesmärk on analüüsida kirikutekstiilide kaitse alla võtmise protsessi ja anda suunad edasise töö planeerimiseks. Magistriuurimuse allikateks on arhiivimaterjalid, muuseumide dokumentatsioon
  • Spatial Development Plan for the Coastal Area Between Hara Peninsula and Ristinina

    Spatial Development Plan for the Coastal Area Between Hara Peninsula and Ristinina

    As10 SPATIAL DEVELOPMENT PLAN FOR THE COASTAL AREA BETWEEN HARA PENINSULA AND RISTININA / ICZM PLAN FOR THE LÄÄNEMAA CASE AREA To8 Lo4 Mi1 Ül3 SustainBaltic Tr12 ICZM Plans for Sustaining CoastalLo5 and Vl1 Pa8 To7 Marine Human-ecological Networks in the Baltic Region Vs4 Ül2 As9 Na4 Tr10 SPATIALPu3 DEVELOPMENT Vs3 Na3 Lo3 Põ7 Pu2 PLAN FOR THE COASTAL Tr7 Pa7 Vs2 Tr9 Tr11 To6 Pa5 AREA BETWEEN HARA As7 As8 Põ6 Ka2 Pa4 As6 Põ8 Pa6 Põ9 Tr8 PENINSULA AND Lo2 RISTININA As5 Pu1 ICZM PLAN FOR THE LÄÄNEMAA CASE AREA Tr6 Põ5 Põ4 Pa3 Ül1 To5 As4 To4 Pa2 Vs1 Lo1 Tr5 Na2 As3 Tsoon Sadama- ja tootmisalade tsoon (To) Tr4 Na1 To3 Asustuse arendusalade tsoon (As) Põ3 Traditsioonilise asustuse alade tsoon (Tr) Tr3 Põllumajandusalade tsoon (Põ) Ka1 Puhkemajanduslike arendusalade tsoon (Pa) Tr2 Puhkealade tsoon (Pu) Loodusalade tsoon (Lo) Põ1 To2 Mere üldise kasutuse tsoon (Ül) Pa1 To1 Mere veespordi sihtkasutuse tsoon (Vs) Põ2 Tr1 Mere veeliikluse sihtkasutuse tsoon (Vl) Mere kaadamise sihtkasutuse tsoon (Ka) As2 As1 Mere elupaikade sihtkasutuse tsoon (Na) Mere militaarse sihtkasutuse tsoon (Mi) 0 2 4 6 km SPATIAL DEVELOPMENT PLAN FOR THE COASTAL AREA BETWEEN HARA PENINSULA AND RISTININA SustainBaltic ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Human-ecological Networks in the Baltic Compiled by: Anne Kull, Valdeko Palginõmm, Maaria Semm, Pille Tomson (Estonian University of Life Sciences) Design & layout: Karl-Kristjan Videvik Project partners: LP - University of Turku, Estonian University of Life Sciences, Finnish Environment Institute, Tallinn University, Regional Council of Satakunta. Project SustainBalitic is funded by the European Regional Development Fund (ERDF) under the Central Baltic Programme 2014-2020.
  • Taebla Valla Terviseprofiil

    Taebla Valla Terviseprofiil

    TAEBLA VALLA TERVISEPROFIIL Kinnitatud Taebla Vallavolikogu 18.03.2010 otsusega nr 20 Taebla valla terviseprofiil TAEBLA VALLA TERVISEPROFIIL 1. Üldandmed.............................................................................................3 Ülevaade terviseprofiili koostamisest ja osalenutest .................................................3 Taebla valla asend, pindala, haldusjaotus..................................................................4 Rahvastik....................................................................................................................4 Taebla valla eelarve ...................................................................................................8 2. Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ..........................................9 Tööturu situatsioon ja toimetulek ..............................................................................9 Sotsiaalhoolekanne ..................................................................................................12 Kogukonna tegevused ja kaasamine ........................................................................16 Külaelu.................................................................................................................16 Muud kogukondlikud tegevused..........................................................................17 Kokkuvõtteks .......................................................................................................18 3. Tervislik elu-, õpi- ja töökeskkond...................................................19
  • 2004. Aasta Peaministri Tänukirja Ja Mastivimpli Saajad

    2004. Aasta Peaministri Tänukirja Ja Mastivimpli Saajad

    2004. aasta peaministri tänukirja ja mastivimpli saajad HARJU MAAKOND – kokku 88 Anija vald Helja ja Uwe Soodla – Ahtama talu, Soodla küla Toomas Laagriküll – Sinike talu, Ülejõe küla Riina ja Lembit Hallkivi – Kivila talu, Alavere küla Anneli ja Andres Verpson – Tollu talu, Kihmla küla Juta ja Aksel Vainola – Nurme maja, Kaunissaare küla Harku vald Tiia ja Ekvart Nurme – Kangru talu, Liikva küla Perekond Ungerson – Jõeääre talu, Vaila küla Jõelähtme vald Toomas Valtmann-Valdson – Uitro 1, Neeme küla Aivar Haav – Miku 3, Ihasalu küla Jaak Saarma – Tõnu III, Jõelähtme küla Arno Haavel – Tammimäe, Koogi küla Härm Sepp – Mihkli, Kostiranna küla Kernu vald Maike ja Lembit Murd – Karjatse elamu, Haiba küla Tiia ja Aivo Rosenberg – Roosimäe elamu, Muusika küla Merike ja Endel Kangur – Kulli elamu, Mõnuste küla Korteriühistu Ruila 37 – Ruila küla Kiili vald Margit Hiie – Toominga 1, Kiili alevik Valdor Tammik – Kreegi 3, Kiili alevik Pille Jõgis – Eeruma 4, Kiili alevik Kalev Liiv – Saare, Mõisaküla küla Kose vald Korterelamu - Sepa 4, Kuivajõe küla Sirje ja Aleksander Leonov – Alu 6, Kose alevik Reet ja Tiit Saarmets – Metsa 22, Kose-Uuemõisa alevik Raoul Aalberg – Hiieotsa talu, Tammiku küla Kuusalu vald Peeter Rohi – Kärnali talu, Liiapeksi küla Peep Evart – Oru talu, Kaberla küla Vallo ja Margit Valdna – Valdna talu, Kaberla küla Väino Lüüsalu – Oja talu, Mäepea küla Kõue vald Valve ja Vello Palm – Nurme, Vanamõisa küla Jako Eentsalu – Mätliku, Kadja küla Ermo Veelain – Vesiloigu, Harmi küla Sulev Piirsalu – Papli, Silmsi küla Loksa vald
  • EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET for ESTLANDSSVENSK KULTUR Rooslepa Kalmistuilus Väike Kabel Den Nya Lilla Kapellet

    EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET for ESTLANDSSVENSK KULTUR Rooslepa Kalmistuilus Väike Kabel Den Nya Lilla Kapellet

    w RONOR S* EESTIROOTSLASTE SAMFUNDET FOR KULTUURI ESTLANDSSVENSK 3-4/1990 SELTS KULTUR Foto: Hjalmar Märska Rooslepa kalmistuilus väike kabel Den nya lilla kapellet i Rosleps kyrkogård 2 R O X O li 3-4/1990 Kingitused Vormsi Gåvor till Ormsö Püha Olavi kirikule S:tOIai kyrka Vormsi kiriku fond on senini Ole andnud järgmised Från OrmSÖ kyrkofond har fram till denna tidskrifts kingi tuseci: utgivande följande gåvor överlämnats: Kirikukell, pealdisega Kyrkklocka, med inskription FÄDERNA TILL ÅMINNELSE -110PP FÖR DE LEVANDE FÄDERNA TILLÅMINNELSE - HOPP FÖR DE LEVANDE ORMSÖBOR I SVERIGE SKÄNKTE KLOCKAN 29 JULI 1990 ORMSÖBOR I SVERIGE SKÄNKTE KLOCKAN 29 JULI 1990 (Esiisade mälestuseks - elavata lootuseks Predikstol, tillverkare Johan Hammerman, härstammande från Vormsi elanikud annetasid kella 29.juulil 1990) Kärrslätt, Ormsö Kantsel, valmistaja Johan Hammerman, pärit Kersletisl Vormsilt Predikstolsbeklädnad, tillverkad av Ingeborg Andersen f. Pöhl, Kuntslikult», valmistaja Ingeborg Andersen sünd. Pohl, Pakrilt från Rågöarna Vormsi purjeka mudel, valmistaja Anders Westerberg Ormsöskuta, tillverkad av Anders Westerberg från Känslan, Kersletisl Vormsilt Ormsö Altarikate, valmistaja Katarina Landman Follamast Vormsilt Allurbmn, tillverkad av Katarina Landman från Fållarna, Kuivatusrätid ju korporul, valmistaja Aline Siorholm Borrbist Ormsö Vormsilt Torkdukar och corporal, tillverkad av Aline Storholm från Ristimisvaagen ju kann linast, pealdisega Borrby, Ormsö LÅTEN BARNEN KOMMA TILL MIG Dopskal och kanna i tenn, med inskription .(Laske lapsukesed
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be