DOCSLIB.ORG

Ühitatud Juhtimisega Koolide Koostöömudel

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

VÄIKE-MAARJA VALLA InfolehtInfoleht Nr 6 (151) Juuni 2006 Hind 3 krooni Ühitatud juhtimisega Täna lehes: koolide koostöömudel • Koolide koostöömudelist lk 1 Paljudele Väike-Maarja netes siis, kui õppetöösse vallas külas käis, siis • Vallavolikogus arutatu lk 2 inimestele tekitab sõnapaar “ suhtutakse tõsiselt ja ees- Hausjärvi kutseõppekesku- • Vallavalitsuses arutatu lk 2, 3 integreeritud kool “ terve märk on edasi õppida. Kui ses võisime seda oma silma- • Valla üldplaneering lk 4 hulga küsimusi. Selle alu- see aga puudub, on väga ga näha. Soomlased alusta- seks on teadmatus. Tegelik- mõistlik, kui laps koos va- sid varem ja nemad saavad • VMPSi veerg lk 5 kuses toob idee elluviimine nematega väga tõsiselt mõt- juba vilju maitsta. Nende • Kauni Kodu konkursi reglement kaasa palju väiksemaid muu- leb oma võimalustele, soo- jaoks on kutseõpe leidnud lk 6 tusi, kui esmapilgul võiks videle, ambitsioonidele või väärilise koha hariduselus ja arvata. Meie vald on selle nende puudumisele ning lan- koostöö kutseõppe ning üld- • Kooliteated lk 7, 14, 15, 16 mudeli rakendamisega tege- getab realistlikult otsuse kut- hariduse vahel on saanud ise- • Kultuuriteated lk 9, 10 13, lenud juba ligikaudu kahek- seõppe kasuks. Siis ei ole enesestmõistetavaks. Lääne- • Sporditeated lk 11, 12, 17 sa aastat. Integreeritud kooli kolme aasta pärast vaja teh- Viru maakonnaplaneeringus areng ja eesmärgid on kirjas tud otsust kahetseda, sest (1999-2010) nähakse ette • Pandivere Paeriik lk 18 valla arengukavas (lisa 4) amet on olemas ja jalad kind- integreeritud kooli loomist • Kirikuteated lk 19 ning sel teel on liigutud ka lalt maas. Samas ei ole ku- Väike-Maarja õppekeskuse jõudsalt edasi. 2004. aastal hugi kadunud võimalus edasi ja gümnaasiumi baasil. munitsipaliseeriti kutseõppe- õppida ka kõrgkoolis. Kui Gümnaasiumi ja õppekes- dab erinevaid kooskõlastu- sena, nagu me seda kaheksa keskus ning vald sai lõpuks õpilasel läheb kutsekeskkoo- kuse olemasolu ja ligistikku si, lõpevad mitmesugused aastat tagasi ette kujutasime, otsustusõiguse kooli edaspi- lis väga hästi ning tal tekib paiknemine meie vallas an- rendi- ja lepingulised suhted. ei tule. Praegu kehtiv seadus- dise saatuse suhtes. soov ülikoolis oma haridus- nab Väike-Maarjale olulise Kaks kooli muutuvad kon- andlus seda ei võimalda. Tänapäeval on üldine ten- teed jätkata, siis on tal prae- eelise näiteks Tamsalu, Kad- kurentidest koostööpartneri- Soovi ja tahtmise korral saa- dents, et pärast põhikooli lõ- gu see võimalus olemas. rina ja Haljala gümnaasiumi- teks. See tagab koolidevahe- me hetkel võtta eesmärgiks petamist eelistab enamus las- Jätkates aasta jooksul dega võrreldes, kus selline lise koostöö efektiivsuse ja rakendada 2007. aasta sügi- test ka lapsevanemate tungi- õpinguid üldainetes ja jõu- paindlik koostöövõimalus ratsionaalsuse. Kaob konku- sel ühitatud juhtimisega koo- val soovil jätkata õpinguid des niiviisi samale tasemele puudub. Seda asjaolu tuleks rents ka õpilaste osas. Õpi- lide koostöömudeli, mis on gümnaasiumis. Arvan, et see gümnaasiumi lõpetajatega, maksimaalselt ära kasutada. laste liikumine üldharidusest teadlikult suunatud tulevik- on täiesti põhjendatud nen- saab nendega võrdsetel alus- Paljud Rakvere gümnaasiu- kutseharidusse ja vastupidi ku, et luua meie valla noor- de õpilaste puhul, kelle ees- tel kõrgkooli konkureerida. mides õppivad lapsed kasu- on mugavam ja paindlikum. tele innovaatilisemad ja märk on edasi õppida kõrg- Juba omandatud eriala edasi tavad Rakvere kutsekesk- Kindlasti avarduvad õpilas- paindlikumad tingimused koolis. Laste jaoks, kelle õppides ollakse selgelt eelis- kooli poolt pakutud võima- te võimalused, sest täiendõp- enese leidmiseks ja kehtes- edasijõudmine õpingutes ei tatud olukorras. lust omandada kolme aasta peosakond ja tugiteenuste tamiseks elus. ole eriti edukas ja kes ei soo- Paljudes Euroopa riikides jooksul kutseõppe tunnistus osakond teenindavad mõle- vi kõrgkooli astuda, on güm- on gümnaasiumi ja kutseõp- mingil valitud erialal koor- mat kooli. Toimiks ka töö- Jüri AAVIK, naasiumis õppimine oma- pe asutusi erineval moel püü- musega üks kord nädalas. õpetuse klassi, aula ja võim- vallavolikogu haridus- ja moodi umbteeks. tud integreerida ja see on Seegi näitab ilmekalt koos- la ühine kasutamine. Güm- kultuurikomisjoni esimees Kui kutsekeskkooli või andnud ka silmnähtavaid tu- tööd Rakveres kahe kooli- naasiumiharidus ei jää selles kutsekooli lõpetanud õpila- lemusi. Meile kõige sobivam mudeli vahel. Arvestades koolisüsteemis teisejärguli- sed täisikka jõudnutena as- ja lähedasem on Soome va- hetkesituatsiooni ning mõel- seks. Mõlemad koolid jää- tuvad ellu juba iseseisvate riant, kus juba 1992. aastal des tõsiselt tulevikule, tuleks vad juriidiliselt iseseisvateks, inimestena, kellele omanda- võeti selge suund kutseõppe lähtuda kriteeriumidest, mil- toimivad iseseisvate õppeka- tud kutseoskus annab ka tea- ja üldhariduse tihedale koos- lest allpool kirjutan. vade alusel ja koolide nime- tud valikuvabaduse, siis tööle. Alates 1998. aastast on Kahe kooli ühendamine tused Väike-Maarja Güm- gümnaasiumi vaevalt läbi soomlastel koos kutsehari- ühe direktori juhtimise alla naasium ja Väike-Maarja vedanud eakaaslased on dusega võimalus omandada aitab ületada mitmeid kooli- Õppekeskus säilivad. Selli- märksa halvemas seisus. ka gümnaasiumiharidus. devahelist koostööd takista- ne koolimudel eeldab kaht- Kõrgkoolis õppimine käib Niiviisi tagati õpilastele suu- vaid tegureid, kaasa arvatud lemata juhtkonna kompe- üle jõu, samas ametioskus rem vabadus valida õppeka- lihtsalt soovimatust koos- tentsust nii üld- kui ka kut- puudub ja avatud tööturul vade raamides õppemoodu- tööd teha, kui see esmapil- sehariduses (mõlemat kooli keegi neid eriti ei oota. Mui- leid teistest haridusvormi- gul ei tundu olevat kasulik. jäävad juhtima direktori ase- dugi annab gümnaasiumiha- dest. Kui Väike-Maarja vo- Koolide juhtimine ühe juhi- täitjad), et mitte teha otsuseid ridus parema üldhariduse nii likogu delegatsioon käesole- ga kaotab pinged ühise õpi- ühe koolitüübi kasuks. humanitaar- kui ka reaalai- va aasta aprillis Hausjärvi laskodu kasutamisel, vähen- Integreeritud kooli selli- 2 Väike-Maarja valla Infoleht VALLAVOLIKOGUS 24. mail 2006. a 19 asuvate ruumide tasuta kasu- tulemusena loodud või soetatud vara peasutuse koostöömudel Väike- tada andmine Tiia Liivalaid OÜle säilimise ja avaliku kasutamise taot- Maarja Gümnaasiumi ja Õppekes- 1. Üldplaneeringu ülevaatami- OTSUSTATI anda Tiia Liivalaid luses ja taotluse rahuldamise otsu- kuse näitel”. ne OÜle tasuta kasutamiseks Simuna ses toodud eesmärkidel ja tingimus- · vallavalitsusel esitada tegevus- OTSUSTATI algatada Väike- alevikus Allee tn 9-19 asuvad ruu- tel viie aasta jooksul alates taotluse kava vallavolikogu järgmisele istun- Maarja valla uue üldplaneeringu mid meditsiiniteenuse osutamiseks. rahuldamise otsuse tegemisest. Väi- gile kinnitamiseks. koostamine ning tunnistada kehte- ke-Maarja vald kohustub nimetatud tuks Avanduse Vallavolikogu 4. Garantii andmine Ettevõtlu- vara osas mitte sooritama tehinguid, Info 19.04.2000. a otsus nr 8 “Üldpla- se Arendamise Sihtasutusele mis annavad nimetatud aja jooksul Vallavanem Olev Liblikmann an- neeringu algatamine” ja Väike-Maar- Väike-Maarja vald on esitanud mõnele isikule või asutusele põhjen- dis infot omavalitsusliidu üldkoos- ja Vallavolikogu 28.05.2003. a ot- “Eesti riikliku arengukava Euroopa damatu eelisseisundi. olekul arutlusel olnud teemade koh- suse nr 27 “Üldplaneeringu ülevaa- Liidu struktuurifondide kasutusele- ta: jäätmekäitluskeskus, alaealiste tamine” p 1. võtuks – ühtne programmdokument 5. Tegevuskava koostamine uue turvakodu loomine Tapale, maakon- aastateks 2004-2006” meetme 4.6 koolimudeli rakendamiseks Väi- na arengustrateegia koostamine (mille 2. Katastriüksusele sihtotstar- “Kohalik sotsiaal-majanduslik ke-Maarja Gümnaasiumi ja Väi- kõrval koostatakse arengukavad kõi- be määramine areng” osa 4.6.1 “Kohaliku füüsili- ke-Maarja Õppekeskuse baasil gile põhilistele valdkondadele), ko- OTSUSTATI määrata Väike- se elukeskkonna arendamine” alusel OTSUSTATI halike teede registri koostamine. Maarja vallas Käru külas asuva riigi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse- · vallavalitsusel koostada tegevus- Samuti tutvustas vallavanem val- omandisse jätmiseks moodustatava le projekti (registreerimisnumber kava uue koolimudeli rakendamiseks la üritusi (Simuna kihelkonna päe- M 1059 A katastriüksuse sihtotstar- EU24240) “Väike-Maarja Integree- Väike-Maarja Gümnaasiumi ja Väi- vad, külakonverentsid Kännukülas beks maatulundusmaa. ritud Kooli võimla renoveerimine”. ke-Maarja Õppekeskuse baasil alu- ja Kärus, Pandivere päev, naisekand- OTSUSTATI: arvestades eelne- seks võttes Raili Sirgmetsa magist- misvõistlus). 3. Simuna alevikus Allee tn 9- vat, tagab Väike-Maarja vald projekti ritöö “Üldhariduskooli ja kutseõp- VALLAVALITSUSES 18. mail 2006. a · Nõmme külas asuvast vabast OTSUSTATI väljastada Fortum 6. OÜ Pandivere Vesi audiitori põllumajandusmaast 7,04 ha suuru- Termest ASile ehitusluba tehnosüs- 1. OÜ Pandivere Vesi juhatuse valimine se RISTIKU katastriüksuse moodus- teemide muutmiseks aadressil Pikk aruanne tehtud tööst OTSUSTATI valida OÜ Pandi- tamine erastamiseks ASile DINER; 1, Säde 1 ja 1A Väike-Maarja ale- OÜ Pandivere Vesi juhatuse liige vere Vesi audiitoriks audiitorbüroo · Triigi külas asuva KASETUKA vik. Rein Saarepere kandis ette eelmisel ELSS AS. katastriüksuse jagamine. aastal tehtud suurematest töödest 9. Vähempakkumiste tulemus- ning andis ülevaate töödest, mis on 23. mail 2006. a 3. Aadressi määramine te kinnitamine
Recommended publications
  • Kolimisfirma Leiab Internetist

    Kolimisfirma Leiab Internetist

    Kolimisfirma leiab internetist Kolimisfirmat valivale inimesele, kes ei raatsi aega raisata hirmtüütule firmade läbihelistamisele, on põhiliseks allikaks Nädalalõpulisa nr 44 (294) 3. detsember 2004 ikka internet. lk 13 Opel. Uudne lähenemine – paremad autod. Miks mitte radaripildil hea välja näha? Meie ehitame Sinu auto. Vectra sedaan loob tujutõstva tasakaalu sportliku sõidunaudingu ja elegantse disaini vahel. Luksuslik sisu ning põnev välimus tänu toonitud esituledele, uudsele põrkerauale ja tippklassi valuvelgedele. Opel Vectra sedaan disainmudel. Edasimüüjad: Tallinnas: Ascar, Peterburi tee 1 ja Viking Motors, Tammsaare tee 51. Tartus: Carring, Ringtee 56. Pärnus: Ascar, Tallinna mnt. 89a. Jõhvis: Viking Motors, Lääne 1b. Keskmine kütusekulu 5,8 l/100 km kuni 10,7 l/100km, CO 2 159 g/km kuni 226 g/km. reklaam 2 Äripäeva nädalalõpulisa 3. detsember 2004 reklaamitoimetaja Margit Raias, tel 667 0162; reklaamimüügi projektijuht Annely Plats, tel 667 0045 www.land-rover.ee 21. SAJANDI LAND ROVER DISCOVERY 3 Uuest Discovery 3 õhkub kuni väikseima detailini läbimõeldust ja prakti- lisust. Eesmärk oli luua mitmekülgne ja stiilne uue põlvkonna Land Rover. Discovery 3 ületab kõik ootused – auto on konkurentsitute maastikuoma- dustega ning maanteel hästi ja kergelt juhitav. Teda iseloomustavad jõuli- sus, innovatiivne ja kasutajasõbralik tehnoloogia, silmapaistev välimus ning ruumikas sisemus, mis mahutab lahedalt kuni seitse reisijat. Discovery 3 pakub mitmeid kaasaegseid sõidusüsteeme, muuhulgas uut vastavalt teekattele seadistatavat Terrain Response™ sõiduregulaatorit, mida esitleti ideeautol Range Stormer. Juht valib vastavalt teeoludele keskkonsoolis asetseva pöördlüliti abil ühe viiest maastikuseadest. Lisaks tavasõidule kuulub valikusse seade libedal teekattel (rohi, kruus, lumi) sõit- Uus Discovery 3 on Eestis, tule tutvu Info-Auto Land Roveri müügisalongis. miseks ja kolm spetsiaalset maastikuseadet (pori, liiv, aeglane edasiliiku- mine).
  • Väike-Maarja Terviseprofiil 2010

    Väike-Maarja Terviseprofiil 2010

    Väike-Maarja terviseprofiil 2010 1 Eessõna Nagu iga paikkond Eestimaal on omanäoline, on seda ka Väike-Maarja vald. Siin on oma tavad ja tõekspidamised, oma vajadused ja võimalused, oma huvid ja eelistused. Olgugi Eestimaa väike, on ometi igas paigas mõneti erinevad käitumis- ja kultuuritavad, on tunda erinevusi keskkonnamõjudest, toitumisharjumustes ja suhtumisest tervendavatesse ettevõtmistesse. Tervis on oluline ressurss, mis mõjutab mitmeti inimeste võimet igapäevaelus toime tulla ning seetõttu tuleb tervisekaitsele ja tervislikele eluviisidele suurt rõhku panna. Valla terviseprofiil kaardistab siinsete elanike sotsiaalse ja tervisealase hetkeolukorra, analüüsib mitmeid sellele valdkonnale iseloomulikke tegureid, näeb kitsaskohti ja kujundab tegevusvõimalusi tulevikus. Terviseprofiili koostamiseks moodustati vallas erinevate eluvaldkondade esindajatest töörühm, kes koondas vajaliku andmebaasi ning arutles ja vaagis erinevaid olukordi ja võimalusi: elu-, töö-ja õpikeskkond, tööturu olukord, mitmesugused toetused ja teenused, juurdepääs tervishoiuteenustele, kultuuri- ja spordielus osalemise võimalused, elanike kaasamine kogukonna tegevustesse, turvalisus jne. Eesmärgiks on valla elanike tervena elatud eluea pikendamine. Üha olulisemaks muutub ühiskonnas tervist toetava keskkonna arendamine ning elanike tervisekäitumusliku valikute soodustamine. Terviseprofiilis toodud põhjalik ja täpne andmebaas, mis näitab probleemvaldkondi ja nende analüüs ning lahendustee toob eelduse viia ellu vajalikke terviseprogramme ja valida paikkonnale sobilikke
  • Väike-Maarja Infoleht 2012 Juuni Color.Indd

    Väike-Maarja Infoleht 2012 Juuni Color.Indd

    Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 6 (218) JUUNI 2012 Hind 0.20 eurot Ole koos meiega: Pandivere päeva avamisel pöörduti Seltsimaja 100 ürituste algus Jakob Liivi poole Pandivere päeval Tänavuste Pandivere päevade mo- Rakvere linnale linnapeaks ja Rakvere toks oli „Seltsimaja – 100 aastat kul- Teatrit ehitama. tuuri kodu“ Käesoleval aastal teeme Sinust Väi- Teatrimaja-seltsimaja-kultuurimaja- ke-Maarjas veel eriti pikalt juttu, sest rahvamaja – nii mäletavad ja nimeta- püstitajad olid esimesed eestlastest olid ju Sina koos Märt Meosega aktiiv- vad inimesed Väike-Maarja kultuurisü- koolmeistrid ja loomeinimesed. Silind- semaid Väike-Maarja seltsimaja ehitu- dameks olevat maja. ri ümber oli põimitud arhailine kõlavöö se algatajaid ja ehitajaid. Seltsimaja Väike-Maarja Põllumeeste Selt- tehnikas vöö hoides nii ühtsena meie valmimisest saab sel aastal juba oma simaja on sajandi jooksul kandnud kogukonna inimesi. ümmargune 100 aastat. paikkonna virget vaimu ja tugevat elu- Pandivere laadal oli ainukordne Väike-Maarja ajalugu mäletab Jakob jõudu. Pandivere päeval – Seltsimaja võimalus Loksa küla sepp Ermo Loo- Liivi, mäletab teda täna, mäletab hom- juubelisündmuste alguses ladusime di välisepikojas igal soovijal sepistada me ja mäletab edaspidigi...” koos süm- See oli harras hetk, väga pidulik, soe boolse nur- ja südamesseminev. gakivimüüri. Rahvamaja juhataja Kalev Pärtel- Sajand taga- poeg luges Jakob Liivi luuletuse “Kül- si jäi nurga- lalt”, mida oli loetud Liivi pargis ka 1. kivi avaliku Pandivere päeva avamisel 1988. aastal. sündmusena Edasi liikus tule teekond peoplatsi- panemata. le, kus Olev Liblikmann, Indrek Kesküla Jakob Liiv on ja Mati Lukas ütlesid päeva pidulikke kirjutanud, avasõnu ning Mati Lukas, Helle Varda et seda tegid ja Arvo Vallaots avasid oma veerandsa- nad omal jandi taguseid mõtteid ja tundeid, mil- ajal ühe töö- le ajel jõuti esimese kodukandipäeva päeva õhtul korraldamiseni.
  • Pandivere Arendus- Ja Inkubatsioonikeskus Amsalu Vallavalitsus, Gümnaasium, Muuseum Porkuni Paemuuseum Eesti Paeliit

    Pandivere Arendus- Ja Inkubatsioonikeskus Amsalu Vallavalitsus, Gümnaasium, Muuseum Porkuni Paemuuseum Eesti Paeliit

    PANDIVERE ARENDUS- JA INKUBATSIOONIKESKUS AMSALU VALLAVALITSUS, GÜMNAASIUM, MUUSEUM PORKUNI PAEMUUSEUM EESTI PAELIIT KONVERENTS PORKUNI - TAMSALU PAEALA PANDIVERE PAERIIGIS Euroopa Muinsuskaitsepäevade raames „Tehnika- ja tööstuspärand” 12. septembril 2008 Tamsalu Gümnaasiumis PANDIVERE PAERIIK ALLIKATE ALLIKAL Pandivere Paeriik Allikate Allikal on omanäoline piirkonda tutvustav tunnuslause ja turisti liikumise tee. Pandivere kõrgustik on eesti rahvuskivi – paekivi – sünnikoht. Pandivere aluspõhja moodustab rõngaspaas – käsijalgse ( Borealis borealis ) tohutute mõõtmetega kehvel, millele võrdset pole terves maailmas. Siinsele piirkonnale iseloomulik karplubjakivi koosneb erineva suurusega fossiilide tükkidest ja täiteainest (liiv, kruus, savi). Paekivis on vaadeldavad karpide, tigude, okasnahksete, käsijalgsete jt fossiilide lubiskeletid või nende purunenud osad. Kivimit iseloomustab suur värvitoonide valik: hall, valge, roosa, rohekas, kollane, kuid ka punakas ja lillakas toon. Kõrgustiku moodustumisel tekkisid tektoonilised püstlõhed ja karstilehtrid, mis on kujunenud vett juhtivateks kanaliteks ja avanevad kõrgustiku jalamil allikate vööndina. Siit saavad alguse paljud jõed ja ojad. Karstivete süsteem on moodustunud juba enne jääaegu, ent on pidevas muutumises tänapäevalgi. Taoline omapärane vetevõrk teeb Pandivere Eesti veetorniks ja tähtsaimaks veelahkmeks. Lihtne paetükk annab pildi meie maa kujunemisest ja elu arengust. Samas võib paetükki kasutada piirkonna kaardina. Nagu paekivis, nii on ka Pandivere piirkonnas osa objekte selgesti
  • Väike-Maarja Valla Üldplaneering

    Väike-Maarja Valla Üldplaneering

    OÜ Tinter-Projekt Töö NR A 21-06 Äriregistri kood 10149499 Türi tn 10c 11313 Tallinn Tellija: Väike-Maarja Vallavalitsus VÄIKE-MAARJA VALLA ÜLDPLANEERING Tallinn 2008 1 Väike-Maarja valla üldplaneering 24.11.08.a. Sisukord: Sissejuhatus .................................................................................................................................. 4 I. VÄIKE-MAARJA VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED .............................. 5 1. Väike-Maarja valla väärtused ............................................................................................... 5 2. Väike-Maarja valla ruumilise arengu eesmärgid ................................................................. 8 II. ÜLDISED MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED .................................................. 10 1. Üldpõhimõtted .................................................................................................................... 10 2. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .................................................. 10 3. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alad ......................................................... 11 4. Elamumaa ........................................................................................................................... 12 4.1. Elamuehituse üldpõhimõtted ...................................................................................... 12 4.2. Elamuehituse põhimõtted kompaktse asustusega alal: ............................................... 13 4.3. Elamuehituse põhimõtted hajaasustuse
  • Õpilasliinid 2021/2022 on Alljärgnevad

    Õpilasliinid 2021/2022 on Alljärgnevad

    Õpilasliinid 2021/2022 on alljärgnevad: Suur Esmaspäev –reede buss Liin 1 Peatused km 6:50 Väike-Maarja - 6:55 Äntu 6,1 7:00 Pudivere teerist 9,1 7:03 Pudivere 10,0 7:05 Määri 13,2 7:10 Avispea bussipeatus 17,4 7:15 Triigi bussipeatus 19,8 7:25 Väike-Maarja Gümn. Peamaja 25,2 7:30 Väike-Maarja lasteaed 26,1 7:35 Väike-Maarja algkool 27,2 7:36 Väike-Maarja, Grossi parkla 7:40 Kaarma tankla 7:45 Ebavere bp 7:50 Liivaküla bp 7:55 Kiltsi mõis Suur Esmaspäev – reede buss Liin 2 Peatused km 7:00 Väike-Maarja - 7:05 Ärina 2,1 7:08 Koonu mõis 4,6 7:15 Pandivere 7,4 7:20 Raeküla 9,7 7:30 Eipri 15,7 7:32 Eipri külamaja 16,3 7:35 Väike-Maarja lasteaed 21,8 7:40 Väike-Maarja Gümn. Peamaja 22,4 7:45 Väike-Maarja algkool 23,4 Väike Esmaspäev – reede buss Liin 3 Peatused km 7:20 Kiltsi - 7:25 Mätliku 7:30 Kanarbiku talu 7:35 Vao 7:45 Kiltsi mõis 7.50 Kiltsi 1 Esmaspäev-Reede Suur buss Liin 4 Peatused km 6:45 Väike-Maarja - 7:05 Assamalla 11,0 7:10 Aburi 16,0 7:15 Kännuküla 18,5 7:20 Porkuni 20,0 7:25 Sauevälja 24,0 7:30 Loksa 26,0 7:34 Ilumäe 28,8 7:38 Ärina 29,8 7:40 Väike-Maarja algkool 31,8 7:45 Väike-Maarja Gümn. Peamaja 33,0 7:55 Väike-Maarja lasteaed 33,9 Esmaspäev-neljapäev Suur buss Liin 5 Peatused km 13:45 V-Maarja algkoolimaja - 13:47 V-Maarja gümnaasiumi peamaja 1,2 14:00 Kiltsi mõis 8,0 14:05 Vao 10,8 14:10 Kiltsi ülesõit 13,0 14:15 Ilmandu 16,3 14:22 Raigu 17,4 14:28 Aavere 20,4 14:33 Pikevere 23,4 14:45 Kiltsi mõis 14:50 Ebavere 14:55 Väike-Maarja 15.00 Triigi peatus Esmaspäev – reede Suur buss Liin 6 Peatused km 13:50 Väike-Maarja algkool - 13:55 Väike-Maarja Gümn.
  • Haljala, Kadrina, Kiltsi, Kullaaru, Kunda, Laekvere, Mahu, Nõmmküla, Pajusti, Porkuni, Rakke, Ranna, Simuna, Tamsalu, Triigi

    Haljala, Kadrina, Kiltsi, Kullaaru, Kunda, Laekvere, Mahu, Nõmmküla, Pajusti, Porkuni, Rakke, Ranna, Simuna, Tamsalu, Triigi

    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.08.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 29.07.2011, 6 Haljala, Kadrina, Kiltsi, Kullaaru, Kunda, Laekvere, Mahu, Nõmmküla, Pajusti, Porkuni, Rakke, Ranna, Simuna, Tamsalu, Triigi, Tõrma, Uhtna, Varangu, Viitna, Vinni, Viru-Nigula, Vohnja ja Väike-Maarja jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 29.07.2011, 1- jõust. 01.08.2011] Vastu võetud 29.05.2007 nr 38 RTL 2007, 47, 832 jõustumine 15.06.2007 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 21.01.2009 RTL 2009, 11, 131 01.02.2009 25.06.2009 RTL 2009, 53, 778 10.07.2009 19.07.2011 RT I, 29.07.2011, 1 01.08.2011 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. [RT I, 29.07.2011, 1- jõust. 01.08.2011] § 1. [Kehtetu -RTL 2009, 53, 778- jõust. 10.07.2009] § 2. Haljala jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Haljala jahipiirkonna pindala on 15 330 hektarit. (2) Haljala jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Haljala jahipiirkonna piir läheb Sagadi kraavi ja Palmse–Sagadi–Karula maantee ristumiskohast mööda Palmse–Sagadi–Karula maanteed Vainupea–Võle maanteeni, jätkudes mööda Vainupea–Võle maanteed Kandle sihini; sealt mööda Kandle sihti Vainupea jõeni ning mööda Vainupea jõge Haljala–Karepa maanteeni; siis mööda Haljala–Karepa maanteed Tatruse–Põdruse maanteeni; teeristist mööda Tatruse–Põdruse maanteed Põdruse–Kunda maanteeni, jätkudes mööda Põdruse–Kunda maanteed Tallinna–Narva maanteeni; teeristist mööda Tallinna–Narva maanteed Kadaka teeni; edasi mööda Kadaka teed Käspri sihini ning mööda Käspri sihti Sagadi kraavini, jätkudes mööda Sagadi kraavi Palmse–Sagadi–Karula maanteeni. § 3. Kadrina jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Kadrina jahipiirkonna pindala on 5900 hektarit.
  • TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÄRIÕIGUSE JA INTELLEKTUAALSE OMANDI ÕPPETOOL Mari Must TELESAATE FORMAADI ÕIGUSKAITSE

    TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÄRIÕIGUSE JA INTELLEKTUAALSE OMANDI ÕPPETOOL Mari Must TELESAATE FORMAADI ÕIGUSKAITSE

    TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÄRIÕIGUSE JA INTELLEKTUAALSE OMANDI ÕPPETOOL Mari Must TELESAATE FORMAADI ÕIGUSKAITSE - KAS AUTORIÕIGUSE LAIENDAMINE TELESAATE FORMAADILE ON ÕIGUSTATUD? Magistritöö Juhendaja mag. iur . A. Kalvi 2010 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 1. Telesaate formaat ja teletööstus ..................................................................................................... 6 1.1. Telesaate formaadi mõiste ja iseloomustus ............................................................................ 6 1.2. Telesaate formaat Eesti teletööstuse arengu kontekstis ...................................................... 12 1.3. Telesaate formaat muu maailma teletööstuse arengu kontekstis ........................................ 15 1.4. Telesaate formaadile autoriõiguse kaitse taotlemise tagamaad .......................................... 18 2. Autoriõigusega kaitstav teos ja telesaate formaat ........................................................................ 25 2.1. Telesaate formaadi vastavus teose kriteeriumitele .............................................................. 25 2.1.1. Valdkonna nõudega seotud küsimused ......................................................................... 25 2.1.2. Originaalsuse nõudega seotud küsimused .................................................................... 32 2.1.3. Vormi nõudega seotud küsimused ...............................................................................
  • Nation Branding, National Identity and the Eurovision Song Contest in Estonia Politics and Society in the Baltic Sea Region 2

    Nation Branding, National Identity and the Eurovision Song Contest in Estonia Politics and Society in the Baltic Sea Region 2

    This book provides a unique and intriguing insight into current debates concerning the relationship between nation and state Jordan Paul as well as the political management of international image in today’s Europe through an examination of debates on nation branding and the Eurovision Song Contest. Europe is a con- tested construct and its boundaries are subject to redefinition. This work aims to advance critical thinking about contempo- rary nation branding and its relationship to, and influence on, Paul Jordan nation building. In particular it focusses on key identity debates The Modern Tale Fairy that the Eurovision Song Contest engendered in Estonia in the run-up to EU accession. The Eurovision Song Contest is an event which is often dismissed as musically and culturally The Modern Fairy Tale: inferior. However, this work demonstrates that it has the capac- ity to shed light on key identity debates and illuminate wider Nation Branding, National Identity socio-political issues. Using a series of in-depth interviews with and the Eurovision Song Contest political elites, media professionals and opinion leaders, this book is a valuable contribution to the growing field of research in Estonia on nation branding and the Eurovision Song Contest. Paul Jordan obtained his PhD from the University of Glasgow in 2011. His research interests include nation building and nation branding of post-communist states, national identity and nationalist politics. He is also a regular media commenta- tor on the Eurovision Song Contest. Politics and Society in the Baltic Sea Region Politics and Society ISBN 978-9949-32-558-0 2 in the Baltic Sea Region 9 789949 325580 > www.tyk.ee 2 Politics and Society in the Baltic Sea Region 2 Paul Jordan The Modern Fairy Tale: Nation Branding, National Identity and the Eurovision Song Contest in Estonia Politics and Society in the Baltic Sea Region 2 Politics and Society in the Baltic Sea Region is a series devoted to contemporary social and political issues in the countries surrounding the Baltic Sea.
  • Vallateede Registri Kinnitamine

    Vallateede Registri Kinnitamine

    Väljaandja: Väike-Maarja Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 1999, 35, 425 Vallateede registri kinnitamine Vastu võetud 13.10.1999 nr 10 Juhindudes teeseaduse (RT I 1999, 26, 377) paragrahvi 5 lõikest 6, vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada vallateede (kohalike teede) register vastavalt lisale 1. 2. Arvata vallateede registrist välja teed vastavalt lisale 2. 3.Määrus jõustub 18. oktoobril 1999. a. Volikogu esimees Jaak LÄÄNEMETS Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu 13. oktoobri 1999. amäärusele nr 10 1. (tee nr 1) – Väike-Maarja – Vao 2,6 km 2. (tee nr 3) – Mõisamaa–prügimägi 0,7 km 3. (tee nr 4) – Mõisamaa–Ärina 2,3 km 4. (tee nr 6) – Ärina–Koonu–Aburi 5,1 km 5. (tee nr 8) – Porkuni–Aburi 3,1 km 6. (tee nr 10) – Aburi–Kõrtsiküla 2,2 km 7. (tee nr 12) – Raeküla–Pandivere 2,6 km 8. (tee nr 13) – Pandivere–Eipri 4,0 km 9. (tee nr 14) – Eipri–Männisalu–Raeküla 5,7 km 10. (tee nr 15) – Eipri – Simuna mnt 3,1 km 11. (tee nr 16) – Vesioru–Pandivere 3,6 km 12. (tee nr 19) – Eipri tee –Kruusiaugu 2,6 km 13. (tee nr 20) – Kruusiaugu–Äntu tee 3,2 km 14. (tee nr 24) – Äntu veehoidla tee 1,2 km 15. (tee nr 28) – Rastla–Kaarma–Simuna mnt 1,2 km 16. (tee nr 29) – Rastla–Triigi Uuemõisa 4,3 km 17. (tee nr 31) – Vana Vägeva mnt Koonu külas 0,9 km 18. (tee nr 32) – Vägeva mnt – Koonutöökoda 0,8 km 19. (tee nr 39) – Uus tn – Kaarma töökoda 1,1 km 20.
  • Vao Agro AS Veski Veisefarmi Keskkonnakompleksloa Muutmise Taotluse Keskkonnamõju Hindamise Aruanne

    Vao Agro AS Veski Veisefarmi Keskkonnakompleksloa Muutmise Taotluse Keskkonnamõju Hindamise Aruanne

    Vao Agro AS Veski veisefarmi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Tallinn 2011 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Nimetus Vao Agro AS Veski veisefarmi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine Versioon esitamiseks järelevalvajale Töö nr 10/KH/65 -1 Aeg september 2011 Arendaja AS Vao Agro Aadress: Vao küla, Väike -Maarja vald, 46230 Lääne -Virumaa Telefon/faks: 3220214/3220214 Kontaktisik: Meelis Robam E -post: [email protected] KMH koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Reg nr 10705517 Aadress: Liivalaia 21 -40, 10118 Tallinn Telefon/faks: +372 61 17 690/+372 61 17 699 E-post: [email protected] KMH juhteksper t Kaupo Heinma, MSc (keskkonnakorraldus) litsents nr. KMH 0130 Osalejad Pille Antons, MSc (geograafia; linna - ja tööstusmaastike korraldus) Krista Jüriado, MSc (geoökoloogia) Kaido Soosaar, PhD (geograafia) Ave Tähepõld , MSc (keskkonnakorraldus ) Marit Abiline, MSc (keskkonnakorraldus) Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info kasutamine õppe - ja mitteä rilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete
  • Usaldus on See, Mis Meid Ühendab

    Usaldus on See, Mis Meid Ühendab

    Nädalavahetus | Reede, 27. november 2015 | nr 216 (5343) | 3 eurot SEE ON SUUR AU, ET NORDEA ON MEIE KODUKINDLUSTUSPARTNER. Usaldus on see, mis meid ühendab Me teame, kui palju nad endast annavad, et olla parima teenindusega pank Põhjamaades. Ja praktika näitab, et ka meie kahjukäsitlus on täpselt selline, nagu olema peab. Vaata, kuidas If saab Sinu ettevõttele kasulik olla www.if.ee/ariklient if.ee KINDLUSTUSTEENUSE PAKKUJA ON IF P&C INSURANCE AS. TUTVU KINDLUSTUSTINGIMUSTEGA WWW.IF.EE JA KÜSI LISAINFOT 777 1211. ÄRIPÄEV 27. november 2015 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] www.kia.ee Lihtsalt täiuslik Disain, tehnoloogia, materjalid, ruumikus, mugavus – uus Sorento räägib suurest pildist ja igast detailist. Tule ja veendu proovisõidul. Kia navigatsiooniseade pakub kaarditeenuseid, reisiinformatsiooni ja meelelahutust, muutes ka kõige lühemad autoreisid nauditavamaks. Kaardiuuenduste programmil on mitmeid eeliseid ja konkurentsitult parim teenuste valik: * Kia navigatsioonisüsteemis on 1 algne kaart + 6 kaardiuuendust uutele autodele täiesti TASUTA! * Kaardiuuendus on imelihtne! Vajalik tehakse teie eest esinduses ära. TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 1; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47. PÄRNU: United Motors, Tallinna mnt 82. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. KOHTLA-JÄRVE: United Motors, Järveküla tee 22. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. NARVA: Analan Auto, Tiimani 5. VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97. KURESSAARE: