DOCSLIB.ORG

V-M Infoleht 2019 Veebruar RGB.Indd

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
V-M Infoleht 2019 Veebruar RGB.Indd VÄIKE-MAARJA VALLA Väike-Maarja Valla Infoleht internetis INFOLEHT www.v-maarja.ee Nr 2 (292) VEEBRUAR 2019 TASUTA Ole koos meiega: facebook Rahvas hääletas enim Triigi Väike-Maarja vald kutsus huvilisi mõisa renoveerimise poolt loodusesse puhkama 1.-8. veebruaril VOLIS keskkonna küla elanikele ning ka vaatamisväärsus Eesti vanim ja suurim turismimess vitundjatele pakku- vahendusel toimunud Väike-Maarja külalistele. “See on meile väga oluli- TOUREST toimus sellel aastal juba sime ka suutäie ko- valla kaasava eelarve rahvahääletu- ne, et tükike müüri jääks meenutama 28. korda veebruari teisel nädalava- halikku toitu. Kaar- sel anti kokku 430 häält, 135 poolt- mõisa ajalugu ka järgmistele põlvkon- hetusel 8.-10. veebruarini Tallinnas li talu soolased häält sai Triigi mõisa müüri renovee- dadele,“ rõhutas Rebane ja kiitis kõiki, Eesti Näituste messikeskuses. seemnekrõpsud rimise idee. kes kaasava eelarve hääletamisest osa Väike-Maarja vald on olnud turis- olid meeldivaks Hääletada sai seitsme kaasava eel- võtsid. miinfoga messil esindatud ligi viie- vahelduseks teiste arve idee vahel. Kõige enam hääli (135) Triigi mõisa müüri renoveerimise teistkümnel korral Lääne-Virumaa poolt pakutud ma- sai idee renoveerida Triigi mõisa müür, hinnapakkumine on Renover Ehitus OÜ messipinnal. Tänavusel messil olid gusale ja pälvisid meie valla tutvustajateks Tiiu Maran, rohkelt kiidusõnu Kaur Salus, Edgar Tammus, Signe Sa- ning tekitasid huvi bas, Indrek Kesküla ja Liivika Harjo. Kaarli talus paku- Lääne-Virumaa motoga „1000 sam- tavate ekskursioo- mu ja 1000 sõõmu“ oli meil lihtne ühi- nide ja töötubade neda, sest just meie valla mitmekülgne vastu. Kaarli talu ja loodus on see, mis pakub võimaluse lii- Pärt-Jaagu kamata- kuda värskes õhus. Nii kujunesidki kõi- lu tooted esindasid ge enam huvipakkuvateks objektideks: meie piirkonda ka - Eesti kõige selgema veega Äntu messi toiduhallis. Sinijärv ja Äntu järvede ümber asuvad Järgmiseks aas- Triigi mõis. Foto erakogu matkarajad; taks tasub kindlasti Väike-Maarja vald on olnud turismiinfoga messil napilt kümne hääle võrra vähem (125) poolt koostatud kokku 6300 eurot. See - Põhja-Eesti kõrgeimas tipus Emu- kokku panna meie esindatud ligi viieteistkümnel korral. Foto Signe Sabas kogus poolehoidu Ebaveresse discolfi hõlmab mõisa müüri puhastamist va- mäel asuv vaatetorn ja suvel avatav valla vaatamisväär- pargi rajamise ettepanek ning ujuvsilla nast krohvist, vuugivahede uuesti kroh- madalseiklusrada; susi ning toitlustus- ja majutuskohti Messil osalemise muljeid jagas ja istumisala ehitamine Äntu paisjärve vimist, müüri lagunevate osade paran- - Ao külas äsja avatud Eesti esimene ühendav pakkumine ja jääda kindlaks, äärde (68). damist ja uue kivikatuse ehitamist ning Näkiuurismiskeskus koos kanuumatka et meie piirkonna võlu seisneb võima- Liivika Harjo Simuna vana koolimaja fassaadi müürivalgustuse kaasajastamist. võimalustega Põltsamaa jõel. luses puhata nii, et midagi muud peale korrastamiseks akendele fotogalerii Rahvahääletuse tulemusena reas- Kõigile Väike-Maarja valla vastu hu- looduse ei kuule ja ei näe. paigaldamise idee kogus 44 inimese tatakse ettepanekud vastavalt saadud poolehoiu, Pedja jõe algusalal vaba aja häälte arvule, alustades enim hääli veetmise võimaluste arendamise poolt saanud ettepanekust – tekib pingerida, hääletas 36 inimest. Kiirustabloode millest enim hääli saanud ettepanek Aasta hõbejuveel on Georg Lurichi paigaldamise ettepanek sai 22 inimese realiseeritakse. Kui ettepaneku kogu- poolehoiu ja Võivere bussiootepaviljo- maksumus on väiksem kui 15 000 eurot, monumendi püstitamine ja ni paigaldamine koos valgustusega jäi kuulub realiseerimisele ka järgmine pa- seekord häältesaagita. remusjärjestuses olev kaasava eelarve Väike-Maarja keskväljaku korrastamine Triigi külavanem Tarmo Rebane oli objekt üle jäänud rahaliste vahendite tulemuste üle silmnähtavalt õnnelik. piires. Lääne-Virumaa aasta teo konkursile filmilinale, oli esimene Tema sõnul on Triigi mõisa säilinud esitatud mullustest tuumakatest te- maailmas laialt tuntud müüri osa väga oluline mälestis Triigi Kristel Kitsing gudest valiti rahvahääletusel aasta eestlane. Teda austati kui teoks Eesti esimene üldluulepidu, erakordselt väljapaistvat teiseks hääletati Georg Lurichi mo- isiksust, sporditeoreeti- Väike-Maarjasse kerkis lumelinn numendi püstitamine ja Väike-Maar- kut, ettevõtjat, moralisti, ja keskväljaku korrastamine. publitsisti, polüglotti. Väike-Maarja staadionil valmis Kui esialgu ei osanud keegi aimata, Läbi aegade on eestlaste meeltes Legendid Lurichi jõust, 7. veebruaril kohalike naiskodukaits- mis neist suurtest lumekuhjadest kuju- mõlkunud mõte Lurichile monumendi võitudest maailma tuge- jate ja Väike-Maarja vallavalitsuse nema peaks, siis kahe tunni pärast oli püstitamisest. Ka skulptor Amandus vamate meeste üle ning eestvedamisel vahva lumelinn, mis iga kuju omanäoline ja meeskondade Adamson kavandas sadakond aastat tema keha ilust ja vaimu on pühendatud alanud sea-aastale idee teostus juba üsna arusaadav. tagasi Lurichist suure skulptuuri loo- teravusest liikusid suust ja jääb sinna lastele rõõmuks lume Viimane pooltund kulus pea kõigil mist. suhu… Ta oli meie rah- sulamiseni. viimaseks lihvimiseks, aga nii mõnel- See ammune soov sai teoks 22. ap- vuskultuuri üks olulise- „No nii vahva, et ilmataat rillil 2018, mil Väike-Maarja keskvälja- maid alustalasid – meie on meid tänavu lume ja mii- kul avati meie rahvuslikule suurkujule rahvusluse sümboleid. nuskraadidega rõõmustanud, väärikas monument – 2,5 m kõrgune Kuldseimaks isiku- et lumelinn kerkida sai,“ rõõ- pronksi valatud Lurichi kuju seisab teoks tunnistati Pamela mustas naiskodukaitsja ja graniidist maakeral (Ø 180 cm), mis Marani raamat “Eesti va- valla keskkonnanõunik Leie omakorda toetub sümboolsele graniit- naemade lood ja salatar- Nõmmiste. „Näha neid las- plaatidest maadlusmatile (6,4x6,4x0,5 kused”. Samas kategoo- te säravaid silmi ja teotahet m). Monumendi aluseks on Aman- rias pälvis tunnustuse ka – see on korraldajale suurim dus Adamsoni poolt loodud kuulsaim Greete Steinburg – 2018. tänu,“ märkis Nõmmiste ja skulptuur Lurichist – 1903. aastal val- aasta Eesti parim nais- jagas kiidusõnu kõigile osale- minud “Tšempion”. jalgrattur. jatele. „Eriti vahva, et ettevõt- Monumendi avamispäeval avati Aasta teo valimist test Baltic Log Cabins tuli nii uuesti ka Lurichi fenomen ning toodi korraldavad Lääne-Vi- suurearvuline meeskond välja erinevate tegevuste kaudu esile tema ru Omavalitsuste Liit ja ja Väike-Maarja Gümnaasiu- mitmekülgse isiksuse erinevad tahud: ajaleht Virumaa Teata- mist olid nii paljud klassid maadlus, tõstmine, malemäng, spordi- ja. Võitjad selgitatakse Baltic Log Cabins OÜ tiimitöö. ühtse jõuna väljas. Tõsiselt klubide asutamine, klaverimäng, kars- välja rahvahääletusel. Foto Kristel Kitsing äge!“ kiitis ta osalejaid. kusliikumine, tervisliku käitumise pro- Hääletada oli võimalik Ühtekokku kerkis pea saja inimese gi lumeskulptuuril käis juba ka vilgas pageerimine. nii elektrooniliselt kui osavõtul staadionile tosin kuju, mille liulaskmine – skulptuuri vastupidavuse Georg Lurich on meile tänaseks ka kirja teel või maa- hulgas nii hiiglaslik londiste kui troll, proovimine. sümbol, legend, müüt. Jakob Hurda, konna raamatukogudes. Maakonna aasta hõbejuveel. Foto Kristel Kitsing mis annavad lisaks silmailu pakkumi- Võistluse lõpetamise ja lumelinna Carl Robert Jakobsoni, Lydia Koidula, Viimast aitas korraldada sele ka lastele võimaluse liugu lasta. avamise ajaks kell 16 olid kõik tööd Paul Kerese ja teiste meie rahvuslike Lääne-Virumaa keskraamatukogu. hääletas 1038 ja isikutegu 1119 ini- Seltsimaja kõrval algas kell 13 lu- lõpetatud. Ning nüüd oli hea ampsata suurkujude kõrval. Lurich oli jõumees Aasta tegu valiti juba 16. korda. Sel mest. Tunnustusüritus toimus Rakvere meskulptuuride ehitamine. Ideed peas, kosutavat kringlit ja nautida sooja teed. ja maadleja, lisaks paistis ta silma ma- aastal esitati rekordarv kandidaate ning linnuses. töövahendid – labidad, ämbrid, värvid lemängus, mängis klaverit, oli hinnatud lõpphääletusele jõudis rohkem nomi- jm – kaasas, alustati tööd. Kristel Kitsing kõnemees, sattus esimese eestlasena nente kui varasemal aastal. Ühistegu Kristel Kitsing 2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Veebruar 2019.a. Vallavanema kuu 5. veebruaril algas Hiina kalendri jär- da. Toimunud visiidi peamine eesmärk gi kollase maasea aasta. Kollast värvi oli kogemuste vahetamine sotsiaalsete seostatakse hiina kultuuris keiserlik- teenuste korraldamisel ja turvalise- kuse ja võimuga. Kollane maasiga pidi ma elukeskkonna kujundamiseks meie endas kandma lisaks sõbalikkusele ka kahes maakonnas. Enamus inimeste võimuomadusi, kuid mahendatud ku- jaoks on Norra väga hea riik, kus ela- jul. Kui mahe meie riigivõim saab ole- da ja Vest-Agder maakond ei ole erand. ma, eks seda näitab riigikogu valimis- Sellegipoolest on selles piirkonnas päevale järgnev aeg. Tore on ju loota, et mõningad väljakutsed, mis on erinevad valimisperioodil ukselt uksele koputa- Norra riigi keskmise tasemega võrrel- nud kenad roosad põssad hiljem kisk- des. Näiteks väiksem tööealiste osa- levateks metsanotsudeks ei muutuks. kaal ning suurem puuetega inimeste Viimase kalendrikuul on meie mee- osakaal. Ka oli eelnevalt Vest-Agderi dias ja vahel isegi pimedas kortermaja piirkond tuntud oma konservatiivsuse koridoris võimalik kuulda mesimagu- poolest. Nüüd on Kristianstandi oma- sat sosinat: vali mind. Nagu teatris. valitsuse moto: üks linn kõigile. Sisuks Kopp-kopp. Tere! Millised on Teie joaks on võrgustikuna sarnaste huvide toeta- kõige olulisema teemad
Load more

Recommended publications
  • Lääne-Virumaa Xx Sajandi Ehituspärand
    1 LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND KOOSTAJA Mart Kalm Tallinn 2010 2 Lääne-Virumaa on erakordselt rikka ehituspärandiga maakond. Siin on olnud nii ajalooliselt jõukas maa, kuid ka tugev maakonnakeskus Rakvere ja mereäärsed suvituskohad. Siin leidub nii kohalike ehitusmeistrite oskust kui suurte arhitektide tarkust. Käesolev töö keskendus välitöödel silmahakanule ja nende põhjal võib tõdeda mitmes valdkonnas täiendavate uuringute vajadust. Sellisena on täiesti kõrvale jäetud raudteearhitektuur, ebasüsteemselt on jälgitud meiereide ja talude arhitektuuri. Sellised rikkalikud kooslused nagu Võsu ja Käsmu tuleks aga majahaaval omaette inventeerida. Terve rida tuntud Lääne-Virumaa maju on väljajäänud, kuna nad on juba kaitse all. Need pole sugugi ainult Rakvere kesklinna suurhooned nagu Kotli gümnaasium ja kirik, vaid ka terve rida talusid (Lillebergi Haljala lähedal, võrratu Kaarle Pedassaares või Jõekalda asunikutalu Arknas). Ajaloomälestisena on kaitse all ka näiteks Käsmu merekool või Avispea külakool. Rakveres on küll muinsuskaitseala, kuid käesolev töö teeb ettepaneku seda laienda ja võtta mõned olulisemad majad alal kaitse alla. Mõned majad jäid välja, kuna nad on kaotanud oma algse väljanägemise, näiteks Rakvere 1930. aastate silmapaistvad funktsionalistlikud villad: ins. G. Bocki kavandatud Posti 4a, mis hiljuti vooderdati mingi kiviga, ja ins. V. Muda Tammiku 7, mis juba nõukogude aegsete vooderdustega kaotas algse kuju. Ometi oli just see maja peamine eeskuju kogu sõjajärgse Rakvere uuseestiaegsetele individuaalelamutele. 3 Hooned Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal: Elamu Rakvere, Vabriku 3 Urbaltisch linnamaja, omaniku, end. linnapea Matti Jõe arvates linna vanim, 1750ndatest. Erakordselt hästi säilinud ja omab seetõttu erandlikku üleriiklikku tähtsust. Asub kesklinna suhtes veidi nurga taga ja ülejäänud hoonestusest lahus, mistõttu vajab oma positsiooni tugevdamist. Hoone tehniline seisund on hea. Omanik on koostanud Restaureerimiskooli lõputööks hoone restaureerimise kontseptsiooni ja selle osaliselt ellu viinud.
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa Kultuuriloo Õppekava Juurde
    VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa kultuuriloo õppekava juurde Koostamise põhimõtted Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu hõlmab valiku Virumaa-teemalisi eestikeelseid väljaandeid perioodist 1920–2015. Nimekiri sisaldab 550 kirjet. Arvesse on võetud trükis ilmunud artiklid ja raamatud. Välja on jäänud käsikirjad, audio- ja videomaterjalid ning väljaanded, millel puudub raamatu rahvusvaheline standardnumber (ISBN). Kirjete vormistamisel on kasutatud kultuuriajakirja Akadeemia süsteemi. Kirjed on jaotatud teematiliselt, jaotuste piires on väljaanded esitatud autorite/pealkirjade tähestikulises järjekorras v.a. samasse sarja kuulvad väljaanded, mis on esitatud kronoloogiliselt üksteise järel. Kirjed on varustatud märksõnadega, mis hõlbustavad väljaannete leidmist erinevate teemade järgi. Kogu nimestikku läbib ühtne numeratsioon. Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti rahvusbibliograafia andmebaas ERB, Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE, Eesti rahvaluule bibliograafia 1918-1992. Tallinn: 1997 ja Eesti rahvaluule bibliograafia 1993- 2000. Tartu: 2002. 1 TEEMAD PAIKKONDLIK ERIPÄRA (kogumikud ja teatmikud) .................................................... 4 LOODUS .......................................................................................................................... 10 PÄRANDKULTUUR (traditsiooniline eluviis ja selle jäljed maastikul) ......................... 12 KEELELISED
    [Show full text]
  • Väike-Maarja Terviseprofiil 2010
    Väike-Maarja terviseprofiil 2010 1 Eessõna Nagu iga paikkond Eestimaal on omanäoline, on seda ka Väike-Maarja vald. Siin on oma tavad ja tõekspidamised, oma vajadused ja võimalused, oma huvid ja eelistused. Olgugi Eestimaa väike, on ometi igas paigas mõneti erinevad käitumis- ja kultuuritavad, on tunda erinevusi keskkonnamõjudest, toitumisharjumustes ja suhtumisest tervendavatesse ettevõtmistesse. Tervis on oluline ressurss, mis mõjutab mitmeti inimeste võimet igapäevaelus toime tulla ning seetõttu tuleb tervisekaitsele ja tervislikele eluviisidele suurt rõhku panna. Valla terviseprofiil kaardistab siinsete elanike sotsiaalse ja tervisealase hetkeolukorra, analüüsib mitmeid sellele valdkonnale iseloomulikke tegureid, näeb kitsaskohti ja kujundab tegevusvõimalusi tulevikus. Terviseprofiili koostamiseks moodustati vallas erinevate eluvaldkondade esindajatest töörühm, kes koondas vajaliku andmebaasi ning arutles ja vaagis erinevaid olukordi ja võimalusi: elu-, töö-ja õpikeskkond, tööturu olukord, mitmesugused toetused ja teenused, juurdepääs tervishoiuteenustele, kultuuri- ja spordielus osalemise võimalused, elanike kaasamine kogukonna tegevustesse, turvalisus jne. Eesmärgiks on valla elanike tervena elatud eluea pikendamine. Üha olulisemaks muutub ühiskonnas tervist toetava keskkonna arendamine ning elanike tervisekäitumusliku valikute soodustamine. Terviseprofiilis toodud põhjalik ja täpne andmebaas, mis näitab probleemvaldkondi ja nende analüüs ning lahendustee toob eelduse viia ellu vajalikke terviseprogramme ja valida paikkonnale sobilikke
    [Show full text]
  • Väike-Maarja Infoleht 2012 Juuni Color.Indd
    Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 6 (218) JUUNI 2012 Hind 0.20 eurot Ole koos meiega: Pandivere päeva avamisel pöörduti Seltsimaja 100 ürituste algus Jakob Liivi poole Pandivere päeval Tänavuste Pandivere päevade mo- Rakvere linnale linnapeaks ja Rakvere toks oli „Seltsimaja – 100 aastat kul- Teatrit ehitama. tuuri kodu“ Käesoleval aastal teeme Sinust Väi- Teatrimaja-seltsimaja-kultuurimaja- ke-Maarjas veel eriti pikalt juttu, sest rahvamaja – nii mäletavad ja nimeta- püstitajad olid esimesed eestlastest olid ju Sina koos Märt Meosega aktiiv- vad inimesed Väike-Maarja kultuurisü- koolmeistrid ja loomeinimesed. Silind- semaid Väike-Maarja seltsimaja ehitu- dameks olevat maja. ri ümber oli põimitud arhailine kõlavöö se algatajaid ja ehitajaid. Seltsimaja Väike-Maarja Põllumeeste Selt- tehnikas vöö hoides nii ühtsena meie valmimisest saab sel aastal juba oma simaja on sajandi jooksul kandnud kogukonna inimesi. ümmargune 100 aastat. paikkonna virget vaimu ja tugevat elu- Pandivere laadal oli ainukordne Väike-Maarja ajalugu mäletab Jakob jõudu. Pandivere päeval – Seltsimaja võimalus Loksa küla sepp Ermo Loo- Liivi, mäletab teda täna, mäletab hom- juubelisündmuste alguses ladusime di välisepikojas igal soovijal sepistada me ja mäletab edaspidigi...” koos süm- See oli harras hetk, väga pidulik, soe boolse nur- ja südamesseminev. gakivimüüri. Rahvamaja juhataja Kalev Pärtel- Sajand taga- poeg luges Jakob Liivi luuletuse “Kül- si jäi nurga- lalt”, mida oli loetud Liivi pargis ka 1. kivi avaliku Pandivere päeva avamisel 1988. aastal. sündmusena Edasi liikus tule teekond peoplatsi- panemata. le, kus Olev Liblikmann, Indrek Kesküla Jakob Liiv on ja Mati Lukas ütlesid päeva pidulikke kirjutanud, avasõnu ning Mati Lukas, Helle Varda et seda tegid ja Arvo Vallaots avasid oma veerandsa- nad omal jandi taguseid mõtteid ja tundeid, mil- ajal ühe töö- le ajel jõuti esimese kodukandipäeva päeva õhtul korraldamiseni.
    [Show full text]
  • Pandivere Arendus- Ja Inkubatsioonikeskus Amsalu Vallavalitsus, Gümnaasium, Muuseum Porkuni Paemuuseum Eesti Paeliit
    PANDIVERE ARENDUS- JA INKUBATSIOONIKESKUS AMSALU VALLAVALITSUS, GÜMNAASIUM, MUUSEUM PORKUNI PAEMUUSEUM EESTI PAELIIT KONVERENTS PORKUNI - TAMSALU PAEALA PANDIVERE PAERIIGIS Euroopa Muinsuskaitsepäevade raames „Tehnika- ja tööstuspärand” 12. septembril 2008 Tamsalu Gümnaasiumis PANDIVERE PAERIIK ALLIKATE ALLIKAL Pandivere Paeriik Allikate Allikal on omanäoline piirkonda tutvustav tunnuslause ja turisti liikumise tee. Pandivere kõrgustik on eesti rahvuskivi – paekivi – sünnikoht. Pandivere aluspõhja moodustab rõngaspaas – käsijalgse ( Borealis borealis ) tohutute mõõtmetega kehvel, millele võrdset pole terves maailmas. Siinsele piirkonnale iseloomulik karplubjakivi koosneb erineva suurusega fossiilide tükkidest ja täiteainest (liiv, kruus, savi). Paekivis on vaadeldavad karpide, tigude, okasnahksete, käsijalgsete jt fossiilide lubiskeletid või nende purunenud osad. Kivimit iseloomustab suur värvitoonide valik: hall, valge, roosa, rohekas, kollane, kuid ka punakas ja lillakas toon. Kõrgustiku moodustumisel tekkisid tektoonilised püstlõhed ja karstilehtrid, mis on kujunenud vett juhtivateks kanaliteks ja avanevad kõrgustiku jalamil allikate vööndina. Siit saavad alguse paljud jõed ja ojad. Karstivete süsteem on moodustunud juba enne jääaegu, ent on pidevas muutumises tänapäevalgi. Taoline omapärane vetevõrk teeb Pandivere Eesti veetorniks ja tähtsaimaks veelahkmeks. Lihtne paetükk annab pildi meie maa kujunemisest ja elu arengust. Samas võib paetükki kasutada piirkonna kaardina. Nagu paekivis, nii on ka Pandivere piirkonnas osa objekte selgesti
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Väike-Maarja Vallast
    Väike-Maarja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Väike-Maarja vallast LISA 2 – ÜLEVAADE VÄIKE-MAARJA VALLAST Väike-Maarja valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1. Asend ................................................................................................................ 2 2. Asustus ja rahvastik .......................................................................................... 4 3. Sotsiaalne taristu .............................................................................................. 6 Koolid ................................................................................................... 6 Huviharidus .......................................................................................... 7 Noorsootöö .......................................................................................... 7 Kultuur, sport ja vaba aeg .................................................................... 7 Külaliikumine ....................................................................................... 9 Sotsiaalhoolekanne .............................................................................. 9 Tervishoid ............................................................................................ 9 4. Ettevõtlus ........................................................................................................ 10 5. Turism ja puhkealad .....................................................................................
    [Show full text]
  • Väike-Maarja Valla Üldplaneering
    OÜ Tinter-Projekt Töö NR A 21-06 Äriregistri kood 10149499 Türi tn 10c 11313 Tallinn Tellija: Väike-Maarja Vallavalitsus VÄIKE-MAARJA VALLA ÜLDPLANEERING Tallinn 2008 1 Väike-Maarja valla üldplaneering 24.11.08.a. Sisukord: Sissejuhatus .................................................................................................................................. 4 I. VÄIKE-MAARJA VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED .............................. 5 1. Väike-Maarja valla väärtused ............................................................................................... 5 2. Väike-Maarja valla ruumilise arengu eesmärgid ................................................................. 8 II. ÜLDISED MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED .................................................. 10 1. Üldpõhimõtted .................................................................................................................... 10 2. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .................................................. 10 3. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alad ......................................................... 11 4. Elamumaa ........................................................................................................................... 12 4.1. Elamuehituse üldpõhimõtted ...................................................................................... 12 4.2. Elamuehituse põhimõtted kompaktse asustusega alal: ............................................... 13 4.3. Elamuehituse põhimõtted hajaasustuse
    [Show full text]
  • Õpilasliinid 2021/2022 on Alljärgnevad
    Õpilasliinid 2021/2022 on alljärgnevad: Suur Esmaspäev –reede buss Liin 1 Peatused km 6:50 Väike-Maarja - 6:55 Äntu 6,1 7:00 Pudivere teerist 9,1 7:03 Pudivere 10,0 7:05 Määri 13,2 7:10 Avispea bussipeatus 17,4 7:15 Triigi bussipeatus 19,8 7:25 Väike-Maarja Gümn. Peamaja 25,2 7:30 Väike-Maarja lasteaed 26,1 7:35 Väike-Maarja algkool 27,2 7:36 Väike-Maarja, Grossi parkla 7:40 Kaarma tankla 7:45 Ebavere bp 7:50 Liivaküla bp 7:55 Kiltsi mõis Suur Esmaspäev – reede buss Liin 2 Peatused km 7:00 Väike-Maarja - 7:05 Ärina 2,1 7:08 Koonu mõis 4,6 7:15 Pandivere 7,4 7:20 Raeküla 9,7 7:30 Eipri 15,7 7:32 Eipri külamaja 16,3 7:35 Väike-Maarja lasteaed 21,8 7:40 Väike-Maarja Gümn. Peamaja 22,4 7:45 Väike-Maarja algkool 23,4 Väike Esmaspäev – reede buss Liin 3 Peatused km 7:20 Kiltsi - 7:25 Mätliku 7:30 Kanarbiku talu 7:35 Vao 7:45 Kiltsi mõis 7.50 Kiltsi 1 Esmaspäev-Reede Suur buss Liin 4 Peatused km 6:45 Väike-Maarja - 7:05 Assamalla 11,0 7:10 Aburi 16,0 7:15 Kännuküla 18,5 7:20 Porkuni 20,0 7:25 Sauevälja 24,0 7:30 Loksa 26,0 7:34 Ilumäe 28,8 7:38 Ärina 29,8 7:40 Väike-Maarja algkool 31,8 7:45 Väike-Maarja Gümn. Peamaja 33,0 7:55 Väike-Maarja lasteaed 33,9 Esmaspäev-neljapäev Suur buss Liin 5 Peatused km 13:45 V-Maarja algkoolimaja - 13:47 V-Maarja gümnaasiumi peamaja 1,2 14:00 Kiltsi mõis 8,0 14:05 Vao 10,8 14:10 Kiltsi ülesõit 13,0 14:15 Ilmandu 16,3 14:22 Raigu 17,4 14:28 Aavere 20,4 14:33 Pikevere 23,4 14:45 Kiltsi mõis 14:50 Ebavere 14:55 Väike-Maarja 15.00 Triigi peatus Esmaspäev – reede Suur buss Liin 6 Peatused km 13:50 Väike-Maarja algkool - 13:55 Väike-Maarja Gümn.
    [Show full text]
  • Haljala, Kadrina, Kiltsi, Kullaaru, Kunda, Laekvere, Mahu, Nõmmküla, Pajusti, Porkuni, Rakke, Ranna, Simuna, Tamsalu, Triigi
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.08.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 29.07.2011, 6 Haljala, Kadrina, Kiltsi, Kullaaru, Kunda, Laekvere, Mahu, Nõmmküla, Pajusti, Porkuni, Rakke, Ranna, Simuna, Tamsalu, Triigi, Tõrma, Uhtna, Varangu, Viitna, Vinni, Viru-Nigula, Vohnja ja Väike-Maarja jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 29.07.2011, 1- jõust. 01.08.2011] Vastu võetud 29.05.2007 nr 38 RTL 2007, 47, 832 jõustumine 15.06.2007 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 21.01.2009 RTL 2009, 11, 131 01.02.2009 25.06.2009 RTL 2009, 53, 778 10.07.2009 19.07.2011 RT I, 29.07.2011, 1 01.08.2011 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. [RT I, 29.07.2011, 1- jõust. 01.08.2011] § 1. [Kehtetu -RTL 2009, 53, 778- jõust. 10.07.2009] § 2. Haljala jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Haljala jahipiirkonna pindala on 15 330 hektarit. (2) Haljala jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Haljala jahipiirkonna piir läheb Sagadi kraavi ja Palmse–Sagadi–Karula maantee ristumiskohast mööda Palmse–Sagadi–Karula maanteed Vainupea–Võle maanteeni, jätkudes mööda Vainupea–Võle maanteed Kandle sihini; sealt mööda Kandle sihti Vainupea jõeni ning mööda Vainupea jõge Haljala–Karepa maanteeni; siis mööda Haljala–Karepa maanteed Tatruse–Põdruse maanteeni; teeristist mööda Tatruse–Põdruse maanteed Põdruse–Kunda maanteeni, jätkudes mööda Põdruse–Kunda maanteed Tallinna–Narva maanteeni; teeristist mööda Tallinna–Narva maanteed Kadaka teeni; edasi mööda Kadaka teed Käspri sihini ning mööda Käspri sihti Sagadi kraavini, jätkudes mööda Sagadi kraavi Palmse–Sagadi–Karula maanteeni. § 3. Kadrina jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Kadrina jahipiirkonna pindala on 5900 hektarit.
    [Show full text]
  • Väike-Maarja Vallavolikogu
    VÄIKE-MAARJA VALLAVOLIKOGU O T S U S Väike-Maarja 28. juuni 2018 nr 24 Väike-Maarja valla üldplaneeringute ülevaatamine Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 5 lõike 11 ja lõike 2 ning planeerimisseaduse § 92 lõike 2 alusel Väike-Maarja Vallavolikogu otsustab: 1. Kinnitada Väike-Maarja valla üldplaneeringute ülevaatamise tulemused vastavalt otsuse lisale. 2. Vallavalitsusel informeerida avalikkust üldplaneeringute ülevaatamise tulemustest ajalehes Virumaa Teataja, Väike-Maarja valla Infolehes ja Väike-Maarja valla veebilehel. 3. Vallavalitsusel esitada Väike-Maarja valla üldplaneeringute ülevaatamise tulemused valdkonna eest vastutavale ministrile. 4. Otsus jõustub teatavakstegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ene Preem volikogu esimees Lisa Väike-Maarja Vallavolikogu 28.06.2018 otsusele nr 24 „Väike-Maarja valla üldplaneeringute ülevaatamine“ Väike-Maarja valla üldplaneeringute ülevaatamise tulemused 1. SISSEJUHATUS Ruumilise planeerimise korraldamine vallas on vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 1 omavalitsusüksuse ülesanne. Ruumilise planeerimise kaudu luuakse eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse peamine, kohaliku omavalitsuse ruumilistest vajadustest lähtuv, üldist ruumilist arengut ja maakasutust
    [Show full text]
  • LÄÄNE-VIRU MAAVALITSUS LÄÄNE-VIRU MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING MAAKONNA SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR Rakvere 2009
    Maakonna sotsiaalne infrastruktuur LÄÄNE-VIRU MAAVALITSUS LÄÄNE-VIRU MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING MAAKONNA SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR 2009-2015 Rakvere 2009 Maakonna sotsiaalne infrastruktuur Sisukord 1 Kantide määratlemine ja tüpoloogia - 8 - 2 Teenuste kättesaadavus - 11 - 2.1 Esmatasandi teenused - 11 - 2.2 Täiendavalt käsitletud teenused - 11 - 2.3 Maakonnakesksed teenused - 12 - 3 Probleemsete teenuste ja kantide määramise kriteeriumid - 12 - 4 Probleemsed teenused - 13 - 5 Probleemsed kandid - 14 - 5.1 Ääremaalised kandid - 14 - 5.2 Maalised kandid - 14 - 5.3 Saarelised kandid - 15 - 5.4 Ühistranspordi suhtes erandolukorras olevad kandid - 15 - 5.5 Linnalähedased kandid - 15 - 6 Keskuskandid/keskused - 15 - Joonis 2. Rahvastiku trendid aastani 2015 - 17 - 7 Teenuste kättesaadavuse parandamise meetmed maakonna kantides - 18 - 7.1 Linnade lähiümbrus - 18 - 7.1.1 Lepna kant - 18 - 7.1.2 Tamsalu kant - 18 - 7.1.3 Piira kant - 19 - 7.2 Linnalähedased keskuskandid - 20 - 7.2.1 Sõmeru kant - 20 - 7.2.2 Vinni-Pajusti kant - 20 - 7.3 Linnalähedased kandid - 21 - 7.3.1 Hulja kant - 21 - 7.3.2 Arkna kant - 23 - 7.3.3 Karitsa kant - 24 - 7.3.4 Veltsi kant - 24 - 7.3.5 Karkuse kant - 25 - 7.3.6 Saksi kant - 25 - 7.3.7 Kunda kant - 26 - 7.4 Maalised keskuskandid - 27 - 7.4.1 Haljala kant - 27 - 7.4.2 Kadrina kant - 29 - 7.4.3 Lehtse kant - 29 - 7.4.4 Laekvere kant - 30 - 7.4.5 Rakke kant - 31 - 7.4.6 Ulvi kant - 32 - 7.4.7 Võsu kant - 32 - 7.4.8 Roela kant - 34 - 7.4.9 Tudu kant - 34 - 7.4.10 Viru-Nigula kant - 35 - 7.4.11 Simuna kant -
    [Show full text]