VÄIKE-MAARJA VALLA Väike-Maarja Valla Infoleht internetis INFOLEHT www.v-maarja.ee Nr 2 (292) VEEBRUAR 2019 TASUTA Ole koos meiega: facebook Rahvas hääletas enim Triigi Väike-Maarja vald kutsus huvilisi mõisa renoveerimise poolt loodusesse puhkama

1.-8. veebruaril VOLIS keskkonna küla elanikele ning ka vaatamisväärsus Eesti vanim ja suurim turismimess vitundjatele pakku- vahendusel toimunud Väike-Maarja külalistele. “See on meile väga oluli- TOUREST toimus sellel aastal juba sime ka suutäie ko- valla kaasava eelarve rahvahääletu- ne, et tükike müüri jääks meenutama 28. korda veebruari teisel nädalava- halikku toitu. Kaar- sel anti kokku 430 häält, 135 poolt- mõisa ajalugu ka järgmistele põlvkon- hetusel 8.-10. veebruarini Tallinnas li talu soolased häält sai Triigi mõisa müüri renovee- dadele,“ rõhutas Rebane ja kiitis kõiki, Eesti Näituste messikeskuses. seemnekrõpsud rimise idee. kes kaasava eelarve hääletamisest osa Väike-Maarja vald on olnud turis- olid meeldivaks Hääletada sai seitsme kaasava eel- võtsid. miinfoga messil esindatud ligi viie- vahelduseks teiste arve idee vahel. Kõige enam hääli (135) Triigi mõisa müüri renoveerimise teistkümnel korral Lääne-Virumaa poolt pakutud ma- sai idee renoveerida Triigi mõisa müür, hinnapakkumine on Renover Ehitus OÜ messipinnal. Tänavusel messil olid gusale ja pälvisid meie valla tutvustajateks Tiiu Maran, rohkelt kiidusõnu Kaur Salus, Edgar Tammus, Signe Sa- ning tekitasid huvi bas, Indrek Kesküla ja Liivika Harjo. Kaarli talus paku- Lääne-Virumaa motoga „1000 sam- tavate ekskursioo- mu ja 1000 sõõmu“ oli meil lihtne ühi- nide ja töötubade neda, sest just meie valla mitmekülgne vastu. Kaarli talu ja loodus on see, mis pakub võimaluse lii- Pärt-Jaagu kamata- kuda värskes õhus. Nii kujunesidki kõi- lu tooted esindasid ge enam huvipakkuvateks objektideks: meie piirkonda ka - Eesti kõige selgema veega Äntu messi toiduhallis. Sinijärv ja Äntu järvede ümber asuvad Järgmiseks aas- Triigi mõis. Foto erakogu matkarajad; taks tasub kindlasti Väike-Maarja vald on olnud turismiinfoga messil napilt kümne hääle võrra vähem (125) poolt koostatud kokku 6300 eurot. See - Põhja-Eesti kõrgeimas tipus Emu- kokku panna meie esindatud ligi viieteistkümnel korral. Foto Signe Sabas kogus poolehoidu Ebaveresse discolfi hõlmab mõisa müüri puhastamist va- mäel asuv vaatetorn ja suvel avatav valla vaatamisväär- pargi rajamise ettepanek ning ujuvsilla nast krohvist, vuugivahede uuesti kroh- madalseiklusrada; susi ning toitlustus- ja majutuskohti Messil osalemise muljeid jagas ja istumisala ehitamine Äntu paisjärve vimist, müüri lagunevate osade paran- - Ao külas äsja avatud Eesti esimene ühendav pakkumine ja jääda kindlaks, äärde (68). damist ja uue kivikatuse ehitamist ning Näkiuurismiskeskus koos kanuumatka et meie piirkonna võlu seisneb võima- Liivika Harjo Simuna vana koolimaja fassaadi müürivalgustuse kaasajastamist. võimalustega Põltsamaa jõel. luses puhata nii, et midagi muud peale korrastamiseks akendele fotogalerii Rahvahääletuse tulemusena reas- Kõigile Väike-Maarja valla vastu hu- looduse ei kuule ja ei näe. paigaldamise idee kogus 44 inimese tatakse ettepanekud vastavalt saadud poolehoiu, Pedja jõe algusalal vaba aja häälte arvule, alustades enim hääli veetmise võimaluste arendamise poolt saanud ettepanekust – tekib pingerida, hääletas 36 inimest. Kiirustabloode millest enim hääli saanud ettepanek Aasta hõbejuveel on Georg Lurichi paigaldamise ettepanek sai 22 inimese realiseeritakse. Kui ettepaneku kogu- poolehoiu ja Võivere bussiootepaviljo- maksumus on väiksem kui 15 000 eurot, monumendi püstitamine ja ni paigaldamine koos valgustusega jäi kuulub realiseerimisele ka järgmine pa- seekord häältesaagita. remusjärjestuses olev kaasava eelarve Väike-Maarja keskväljaku korrastamine Triigi külavanem Tarmo Rebane oli objekt ule jäänud rahaliste vahendite tulemuste üle silmnähtavalt õnnelik. piires. Lääne-Virumaa aasta teo konkursile filmilinale, oli esimene Tema sõnul on Triigi mõisa säilinud esitatud mullustest tuumakatest te- maailmas laialt tuntud müüri osa väga oluline mälestis Triigi Kristel Kitsing gudest valiti rahvahääletusel aasta eestlane. Teda austati kui teoks Eesti esimene üldluulepidu, erakordselt väljapaistvat teiseks hääletati Georg Lurichi mo- isiksust, sporditeoreeti- Väike-Maarjasse kerkis lumelinn numendi püstitamine ja Väike-Maar- kut, ettevõtjat, moralisti, ja keskväljaku korrastamine. publitsisti, polüglotti. Väike-Maarja staadionil valmis Kui esialgu ei osanud keegi aimata, Läbi aegade on eestlaste meeltes Legendid Lurichi jõust, 7. veebruaril kohalike naiskodukaits- mis neist suurtest lumekuhjadest kuju- mõlkunud mõte Lurichile monumendi võitudest maailma tuge- jate ja Väike-Maarja vallavalitsuse nema peaks, siis kahe tunni pärast oli püstitamisest. Ka skulptor Amandus vamate meeste üle ning eestvedamisel vahva lumelinn, mis iga kuju omanäoline ja meeskondade Adamson kavandas sadakond aastat tema keha ilust ja vaimu on pühendatud alanud sea-aastale idee teostus juba üsna arusaadav. tagasi Lurichist suure skulptuuri loo- teravusest liikusid suust ja jääb sinna lastele rõõmuks lume Viimane pooltund kulus pea kõigil mist. suhu… Ta oli meie rah- sulamiseni. viimaseks lihvimiseks, aga nii mõnel- See ammune soov sai teoks 22. ap- vuskultuuri üks olulise- „No nii vahva, et ilmataat rillil 2018, mil Väike-Maarja keskvälja- maid alustalasid – meie on meid tänavu lume ja mii- kul avati meie rahvuslikule suurkujule rahvusluse sümboleid. nuskraadidega rõõmustanud, väärikas monument – 2,5 m kõrgune Kuldseimaks isiku- et lumelinn kerkida sai,“ rõõ- pronksi valatud Lurichi kuju seisab teoks tunnistati Pamela mustas naiskodukaitsja ja graniidist maakeral (Ø 180 cm), mis Marani raamat “Eesti va- valla keskkonnanõunik Leie omakorda toetub sümboolsele graniit- naemade lood ja salatar- Nõmmiste. „Näha neid las- plaatidest maadlusmatile (6,4x6,4x0,5 kused”. Samas kategoo- te säravaid silmi ja teotahet m). Monumendi aluseks on Aman- rias pälvis tunnustuse ka – see on korraldajale suurim dus Adamsoni poolt loodud kuulsaim Greete Steinburg – 2018. tänu,“ märkis Nõmmiste ja skulptuur Lurichist – 1903. aastal val- aasta Eesti parim nais- jagas kiidusõnu kõigile osale- minud “Tšempion”. jalgrattur. jatele. „Eriti vahva, et ettevõt- Monumendi avamispäeval avati Aasta teo valimist test Baltic Log Cabins tuli nii uuesti ka Lurichi fenomen ning toodi korraldavad Lääne-Vi- suurearvuline meeskond välja erinevate tegevuste kaudu esile tema ru Omavalitsuste Liit ja ja Väike-Maarja Gümnaasiu- mitmekülgse isiksuse erinevad tahud: ajaleht Virumaa Teata- mist olid nii paljud klassid maadlus, tõstmine, malemäng, spordi- ja. Võitjad selgitatakse Baltic Log Cabins OÜ tiimitöö. ühtse jõuna väljas. Tõsiselt klubide asutamine, klaverimäng, kars- välja rahvahääletusel. Foto Kristel Kitsing äge!“ kiitis ta osalejaid. kusliikumine, tervisliku käitumise pro- Hääletada oli võimalik Ühtekokku kerkis pea saja inimese gi lumeskulptuuril käis juba ka vilgas pageerimine. nii elektrooniliselt kui osavõtul staadionile tosin kuju, mille liulaskmine – skulptuuri vastupidavuse Georg Lurich on meile tänaseks ka kirja teel või maa- hulgas nii hiiglaslik londiste kui troll, proovimine. sümbol, legend, müüt. Jakob Hurda, konna raamatukogudes. Maakonna aasta hõbejuveel. Foto Kristel Kitsing mis annavad lisaks silmailu pakkumi- Võistluse lõpetamise ja lumelinna Carl Robert Jakobsoni, Lydia Koidula, Viimast aitas korraldada sele ka lastele võimaluse liugu lasta. avamise ajaks kell 16 olid kõik tööd Paul Kerese ja teiste meie rahvuslike Lääne-Virumaa keskraamatukogu. hääletas 1038 ja isikutegu 1119 ini- Seltsimaja kõrval algas kell 13 lu- lõpetatud. Ning nüüd oli hea ampsata suurkujude kõrval. Lurich oli jõumees Aasta tegu valiti juba 16. korda. Sel mest. Tunnustusüritus toimus Rakvere meskulptuuride ehitamine. Ideed peas, kosutavat kringlit ja nautida sooja teed. ja maadleja, lisaks paistis ta silma ma- aastal esitati rekordarv kandidaate ning linnuses. töövahendid – labidad, ämbrid, värvid lemängus, mängis klaverit, oli hinnatud lõpphääletusele jõudis rohkem nomi- jm – kaasas, alustati tööd. Kristel Kitsing kõnemees, sattus esimese eestlasena nente kui varasemal aastal. Ühistegu Kristel Kitsing 2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Veebruar 2019.a. Vallavanema kuu

5. veebruaril algas Hiina kalendri jär- da. Toimunud visiidi peamine eesmärk gi kollase maasea aasta. Kollast värvi oli kogemuste vahetamine sotsiaalsete seostatakse hiina kultuuris keiserlik- teenuste korraldamisel ja turvalise- kuse ja võimuga. Kollane maasiga pidi ma elukeskkonna kujundamiseks meie endas kandma lisaks sõbalikkusele ka kahes maakonnas. Enamus inimeste võimuomadusi, kuid mahendatud ku- jaoks on Norra väga hea riik, kus ela- jul. Kui mahe meie riigivõim saab ole- da ja Vest-Agder maakond ei ole erand. ma, eks seda näitab riigikogu valimis- Sellegipoolest on selles piirkonnas päevale järgnev aeg. Tore on ju loota, et mõningad väljakutsed, mis on erinevad valimisperioodil ukselt uksele koputa- Norra riigi keskmise tasemega võrrel- nud kenad roosad põssad hiljem kisk- des. Näiteks väiksem tööealiste osa- levateks metsanotsudeks ei muutuks. kaal ning suurem puuetega inimeste Viimase kalendrikuul on meie mee- osakaal. Ka oli eelnevalt Vest-Agderi dias ja vahel isegi pimedas kortermaja piirkond tuntud oma konservatiivsuse koridoris võimalik kuulda mesimagu- poolest. Nüüd on Kristianstandi oma- sat sosinat: vali mind. Nagu teatris. valitsuse moto: üks linn kõigile. Sisuks Kopp-kopp. Tere! Millised on Teie joaks on võrgustikuna sarnaste huvide toeta- kõige olulisema teemad meie riigijuh- mine ja avatud linna staatus. timises? Ma arvan, et … Just. Meie era- Kui me Eesti oleme hiljuti läbi tei- konnal on programmis selline huvitav nud ulatusliku omavalitsuste haldus- mõte, mis Teie murele kindlasti leeven- territoriaalse reformi, kus omavalitsus- dust pakub. Aga mille arvelt? Eks seda te arv on vähenenud 213-lt 79-le, siis jõua veel edaspidi analüüsida ning see sarnasel teemal on aktiivsed debatid Äntu matkarajad või kergliiklusteed on oleks võimalik talvistes tingimustes Peatselt tähistame Eesti Vabariigi sõltub ju koalitsioonipartneritest. ka Vest-Agderi maakonnas. Seal on sarnase eesmärgiga. Oluline on mõt- teedel liigelda. Suuremate teede eest 101-t aastapäeva. Soovin jõudu kõigile, Kindlasti soovitan põhjalikult tut- käimas nii omavalitsuste ühinemis- teviis ja eluhoiak, et Sinu tervis sõltub lasub vastutus Maanteeametil. Kõik et olla väärilised hoidmaks meie ema- vuda valimistel osalevate erakondade protsessid kui ka regionaalne reform: eelkõige Sinust endast ning looduses kontaktid on kodulehelt leitavad. Loo- keelt (on ju pealegi eesti keele aasta), valimisprogrammidega, eelnevatel aas- 19 maakonnast saab 11 ning uutele sobilike võimaluste ära kasutamine mulikult võib tugeva tuisu ja lumesaju kandes rahvuslippu ja lauldes rahvus- tatel kogunenud elutarkusele ning mit- piirkondadele antakse rohkem vastu- (ujumine suvel, talvised suusarajad, korral tekkida ajutisi probleeme ning hümni. Me lihtsalt peame kokkuhoid- te lasta viimaste nädalate „tähtede“ pa- tust ja ülesandeid. Norras ei ole see aastaringsed matkateed) on omavalit- palume arvestada talviste teeoludega. vad olema, et iseotsustamise vabadus raadil ennast ära pimestada. Loosung üle-öö planeeritud sündmus. Kahel susele oluliselt lihtsam, kui suuri uju- Soovitan talvistes oludes sõitmiseks oma eesmärki täidaks. Aitäh kõigile valimisplakatil võib olla ilus sõnapaar, maakonnal on juba 8 aastat olnud ühi- miskeskuseid soojaks kütta. veidi rohkem aega varuda, hoida au- meie koduvalla elanikele ja siin tegut- kuid mis on selle taga? Milline valimis- ne arengukava ning millel on samad Kui rohke lumi ja töökad suusarada- tos laetud akuga telefoni, veidi rohkem sevatele inimestele, kes oma tegevu- programm loob just Sinule sobivama eesmärgid hariduse, ettevõtluse aren- de hooldajad Ebaveres ning Rakkes pa- kütust ja lumelabidat. Palun suhtuge sega aitavad kaasa meie haridus-, kul- Eesti? Võrreldes näiteks Ameerikaga on damise, transpordi, kultuuri ja kliima- kuvad muinasjutulisi elamusi kõikidele arusaamisega lumetõrjetööde teosta- tuuri-, majandus- ja sotsiaalkeskkonna meil piisavalt kirju erakondade valik, muutuste suhtes. Kas märkasite? Klii- suusa-ja kelgusõpradele, siis käesoleva jatesse, kes Teie kinnistu sissesõidutee toimimisele ning arendamisele. Leidke mis võimaldab Sinul oma lemmik era- mamuutuste suhtes! Nii Lääne-Viru kui talvetaadi lumesalved tunduvad olema „kaunistavad“ vahel lumevalliga, mida tihedas ajagraafikus aeg, et tulla 22. kond ja kandidaat leida. Kindlasti ära ka Ida-Viru värsked arengustrateegiad põhjatud ning nii sõiduteede kui ka on vaja veidi labidaga madalamaks võt- veebruaril kell 19.00 Väike-Maarja selt- jäta isiklikku otsust tegemata ning käi ei sisalda kliimamuutustega tegelemist jalgteede lumetõrjetööde hoolduseks ta. Suure lumesaju korral on lumelük- simajja, et õnnitleda 2018 valla aasta valimas, saad kasutada ülilihtsat e-va- ning meie pigem valitseb suhtumine, on veebruari alguseks kulunud oluliselt kajatel tõeliselt kiire, et piirkonnas teo sooritajaid, tunnustada parimaid limissüsteemi. Valimata jättes teed Sa et sellega peavad tegelema kõrged ja rohkem töötunde ja rahalisi vahendeid läbitavus tagada. Kui tõesti juhtub, et sportlasi ja sädeinimesi. väga olulise poliitilise otsuse ehk lased kauged ametnikud. Teiseks meeldivaks kui viimastel aastatel kogu aasta pea- olete valla teel lumme kinni jäänud, teistel otsustada Sinu eest, muuta Ees- teemaks oli, et Kristiansandi linnas (ca le kokku. Väike-Maarja Vallavalitsus on siis tasub helistada kas otse Teie piir- Indrek Kesküla tit Sinust olenemata. 88 000 elanikku) tegeletakse aktiivselt sõlminud lumetõrje lepingud erinevate konnas lumetõrjet teostavale ettevõt- Vallavanem (sea-aastal sündinud) Käesoleva kalendrikuu alguses oli linnalähedase looduskeskkonna ku- piirkonnas tegutsevate ettevõtjatega jale või ka abivallavanemale. Kõik trak- mul võimalus koos teiste Lääne-Viru jundamisega ja reklaamimisega, et ini- valla haldusalas olevate avalike teede torid on varustatud GPS seadmetega omavalitsuste esindajatega külastada mestel tekiks soov aktiivselt jalutamas korrashoiuks. Lisaks kasutame ka val- ning seetõttu on lihtne välja selgitada Norra Kuningriigi Vest-Agderi maakon- käia. Eks meie terviserajad, lale kuuluvat tehnikat, et meie elanikel traktorite asukohad igal ajahetkel.

Vallavalitsuse materjalid (16.01; 23.01.2019; 30.01; 07.02.2019 vallavalitsuse istungid)

Vallavara võõrandamine enampak- aadressil Lääne-Viru maakond, Väi- rimiseks aadressil Väike-Maarja vald, Toetuse eraldamine letus perioodil 01.02.2019 - 08.02.2019. kumisel ke-Maarja vald, Vao küla, Traktorikuuri. Triigi küla, Koplivälja. - Otsustati eraldada Osaühingule Hajaasutuse programm - Otsustati võõrandada enampakku- Hinnakirja kinnitamine Sotsiaalkorteri üürile andmine Õuetuba (Kodutunde saate tootja- - Kiideti heaks külas Teeääre misel, Osta.ee keskkonnas, Väike-Maar- - Kehtestati Väike-Maarja valla Info- - Eraldati taotlejatele sotsiaalkorte- firma) pere elamistingimuste kinnistule kanalisatsioonisüsteemi ra- ja vallale kuuluvad järgmised kinnisas- lehes reklaami avaldamise hinnakiri. rid Pikk 19-8, Ehitajate tee 35 ja Soo 6-3 parandamiseks toetust summas 1000 jamise projekti aruanne, Pudivere külas jad: Mõisamaa külas asuv Silo kinnis- Kirjaliku enampakkumise tulemu- Väike-Maarja alevikus ning sotsiaalkor- eurot. Aru kinnistule, Ao külas Külakubja kin- tu, Rakke alevikus Simuna tee 1e asuv se kinnitamine ter Pikk 5-3, alevikus. Hoolekandeasutusse hooldamise- nistule ja külas Vahtra kinnistule kinnistu, Tammiku külas asuv Tiigiotsa - Kinnitati Rakke alevikus, F. R. Sotsiaaltoetuste eraldamine le suunamine veesüsteemi rajamise projekti aruanne. kinnistu, Ebavere külas asuv Roosi kin- Faehlmanni tee 30-5, Väike-Maarja - Nõustuti täiendava sotsiaaltoetu- - Suunati kodanik, kelle tervis on - Otsustati seada hajaasustuse nistu ja külas asuv Teeserva kin- vald, kinnistu registriosa nr 5328131, se maksmisega valla eelarve vahendi- oluliselt halvenenud ning koduteenus- programmi valdkonnad järgmisesse nistu. katastritunnus 66001:002:1810 kirjaliku test 9 taotlejale summas 692 eurot. te abiga ei ole võimalik enam tagada prioriteetsuse järjekorda: I prioriteet Isikliku kasutusõiguse seadmine enampakkumise tulemus Osta.ee kesk- - Nõustuti Väike-Maarja lasteaia toi- tema toimetulekut kodus Väike-Maarja – veevarustussüsteemid; II prioriteet – Väike-Maarja valla kasuks konnas. duraha ja kohatasu kompenseerimise- Hooldekodusse alates 10.01.2019. kanalisatsioonisüsteemid; III prioriteet - Juurdepääsu tagamiseks Väi- Lähetusse saatmine ga 2018/2019. õppeaastal, ajavahemi- Kaasava eelarve hääletus – juurdepääsuteed; IV prioriteet – auto- ke-Maarja vallale kuuluvale kinnistu- - Otsustati lähetada Indrek Kesküla kul 01.01.-30.06.2019 üheksale lapsele. - Kuulutati välja kaasava eelarve hää- noomsed elektrisüsteemid. le (Mäe tn 7b Rakke alevik) rajatavale 03.-06.02.2019 Norra Vest-Agderi piir- - Nõustuti Rakke lasteaia „Leevike“ Rakke jäätmejaamale otsustati seada konda Lääne-Virumaa omavalitsuste toiduraha ja kohatasu kompenseerimi- isiklik kasutusõigus Väike-Maarja valla esindajate õppereisile. sega 2018/2019. õppeaastal, ajavahe- Volikogu materjalid kasuks Rakke alevikus Mäe tn 11 asuva- Keskkonnakompleksloa muutmi- mikul 01.01.-30.06.2019 neljale lapsele. le kinnistule. ne Toetuse eraldamine Kokkuvõte 31. jaanuaril vallavolikogu istungil arutatust. Arvamuse andmine maa riigi - Nõustuti OÜ Kõpsta Seafarmi - Nõustuti toetuse eraldamisega keskkonnakompleksloa muutmise taot- Lääne-Virumaa Vähihaigete Ühenduse- omandisse jätmise kohta Kinnitati - Nõustuti järgmiste tagastamis- ja lusega. le summas 50 eurot. • Väike-Maarja Muuseumi ja Väike-Maarja Gümnaasiumi erastamistaotlusteta maaüksuste rii- Sisehindamise aruande kooskõ- Hooldaja määramisest ja hoolda- gi omandisse jätmisega: Heki ja Tirtsu lastamine jatoetuse maksmisest keeldumine põhimäärused; Pudivere külas, Koolimetsa ja Karjakel- - Kooskõlastati Väike-Maarja Laste- - Ei nõustutud hooldaja määramise- • valla heakorraeeskiri; la Rakke alevikus ning Männi ja Heina aia sisehindamise aruanne 2015-2018. ga ühele isikule. • valla raieloa andmise tingimuste ja kord; Lahu külas. Vallavara mahakandmine Eluruumi üürilepingu pikendami- • valla aasta tegu; Volikogule - Kinnitati varade mahakandmisak- ne • Väike-Maarja Vallavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade - Otsustati edastada määruse eel- tid vastavalt korralduse lisadele. - Nõustuti aadressil Väike-Maarja koosseis; nõu “Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja Projektilaagri pidamisekstegevus- vald, Rakke alevik, Metsa tn 6-11 asuva • hääletamise korraldamiseks jaoskonnakomisjonid ja koosseisud. –kanalisatsiooni arendamise kava aas- loa andmine eluruumi üürilepingu tähtaja pikenda- Võeti vastu Väike-Maarja valla 2019. aasta eelarve. tateks 2019-2030 volikogule. - Anti tegevusluba Võimlemisklubi- misega kuni 30.06.2019 Ehitusloa väljastamine le Piruett projektilaagri korraldamiseks Koolivaheaja kehtestamine - Väljastati ehitusluba Maves AS-le Väike-Maarja Spordikeskuses alates - Kehtestati Kiltsi Põhikooli puurkaevu ümberehitamiseks asukoha- 08.08.2019 kuni 21.08.2019. 2018/2019 õppeaasta IV koolivaheaeg Elanike arv Väike-Maarja vallas ga Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja Projekteerimistingimuste määra- 6. maist kuni 12. maini. vald, Ebavere küla, Tapamaja. mine Huvihariduse ja huvitegevuse kava 2019. aastal Kasutusloa väljastamine - Määrati projekteerimistingimused kinnitamine - Väljastati kasutusluba Vao Agro SKP Invest OÜ-le päikeseenergial põ- - Kinnitati Väike-Maarja valla huvi- 31. jaanuari – 5921 OÜ-le remondihalli kasutamiseks hineva elektritootmisjaama projektee- hariduse ja huvitegevuse kava. Veebruar 2019.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 3 Valimistel on igal häälel jõud Väike-Maarja vallas moodustatakse Veebruari lõpus ja märtsi alguses va- valeinfo või muu valimiste läbiviimist lime uue Riigikogu koosseisu. Suuri takistav teave. Teeme koostööd era- kolm valimisjaoskonda muudatusi valija jaoks seekord ei kondade ja kandidaatidega, et ka ne- ole – valimisperiood on ikka kümme mad suhtuksid tõsiselt oma seadmete, Seoses lähenevate Riigikogu valimistega on Väike-Maarja vallas moodustatud kolm valimisjaoskonda. päeva, hääletada saab nii jaoskon- veebilehtede ja meiliaadresside turva- nas kui ka juba kümnendat korda lisse käsitlemisse. Üldse on „koostöö“ Valimisjaoskondade numeratsioon ja hääletamisruumide asukohad on järgmised: elektrooniliselt. Kuid mõnele oluli- märksõna, millega annab palju ära teha Valimisjaoskond nr 1 – Pikk tn 2, Väike-Maarja alevik, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond; sele punktile tahan siiski tähelepanu – meiega koos aitavad valimisi läbi viia Valimisjaoskond nr 2 – Lai tn 5, Simuna alevik, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond; juhtida. oma valdkonna asjatundlikud asutu- Valimisjaoskond nr 3 – Simuna tee 10, Rakke alevik, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond. Valimisjaoskondi on tänavu vähem sed, kes on abiks nii jõu kui ka nõuga. kui 2017. aasta kohalikel valimistel Riigikogu valimiste eelhääletamine Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda korraldavad eelhääletamist: valimisjaoskonnad nr 1 ja nr 3. (vastavalt 557 ja 451), mistõttu tasub ja elektrooniline hääletamine algab 21. varakult välja selgitada, kus täpsemalt veebruaril. E-hääletamine algab nelja- Valijad, kelle elukoha andmed on rahvastikuregistrisse kantud Väike-Maarja valla täpsusega, saavad hääletada vali- teie kodujaoskond asub. Vajadusel tu- päeval, 21. veebruaril kell 9 ja kestab misjaoskonnas nr 1. leb appi kaardirakendus, mille leiate ööpäevaringselt kuni kolmapäeva, 27. aadressilt valimised.rahvastikuregis- veebruari kella 18-ni. Hääletada saab ter.ee. Neljal esimesel eelhääletami- aadressil www.valimised.ee. Tuletan se päeval, 21.-24. veebruarini paikneb meelde, et valija peab veenduma, et Valmisringkond nr 6 – Lääne-Virumaa enamik jaoskondi maakonnakeskuste tema arvuti on korras ning ID-kaardi ja kaubamajades ja teistes populaarsetes koodide andmine teiste inimeste kätte KANDIDAADID paikades. Seega, kui valik on langeta- ei ole lubatud. Elektroonilist häält on tud, on vormistamine mugav ja lihtne. võimalik eelhääletamise ajal muuta, Eesti Vabaerakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond Nr 864 MADIS VIISE Samuti oleme julgustanud kohalikke sel juhul jääb kehtima hilisem hääl. Kui Nr 163 PAVO RAUDSEPP Nr 538 INDREK SAAR Nr 865 AHTO NEIDEK omavalitsusi tegema mobiilseid vali- valija soovib ikkagi hääletada paberse- misjaoskondi – ehk et 25.-27. veebrua- deliga, siis elektrooniline hääl kustuta- Nr 164 PIRET PIHEL Nr 539 ENE AUGASMÄGI Nr 866 TRIIN SIHVER rini, kui kõik jaoskonnad on avatud, takse. Valimispäeval oma e-häält enam Nr 165 KOIT KUUSK Nr 540 EERIK LUMISTE Nr 867 TARMO TAMM toimuks hääletamine ühel päeval näi- muuta ei saa. Nr 166 REIN KOTŠIN Nr 541 KELLY KONETSKI-RAMUL Kandidaate kokku 7 teks valla ühe küla kultuurimajas, teisel Nelja päeva jooksul, 21.-24. veebrua- Nr 167 MARJE SALVE Nr 542 MARGUS PUNANE päeval aga teise küla raamatukogus. rini saab olenemata elukohast hääleta- Riigikogu valimistel on 12 ringkon- da maakonnakeskustes. 25.-27. veeb- Nr 168 AVE PÜTSEPP Nr 543 KAIRIT PIHLAK Eesti Keskerakond da, valija saab hääletada vaid kandi- ruarini on avatud kõik 451 jaoskonda, Nr 169 VEANA HEINMETS Nr 544 GARRI RAAGMAA Nr 986 SIRET KOTKA-REPINSKI daadi poolt, kes on üles seatud tema samuti on igas kohalikus omavalitsu- Kandidaate kokku 7 Kandidaate kokku 7 ringkonnas. Ringkonnad määratakse ses avatud vähemalt üks jaoskond, kus Nr 987 MAKSIM BUTŠENKOV rahvastikuregistris oleva aadressi alu- saab hääletada väljaspool elukohta. Nr 988 TRIIN VAREK sel 1. veebruari seisuga. Kui eluko- Valimispäeval, 3. märtsil on kõik jaos- Eesti Reformierakond Elurikkuse Erakond Nr 989 JAAN MÄNNIK haandmetega tekib probleeme, on nen- konnad avatud kella 9 – 20, siis saab Nr 288 TAAVI RÕIVAS Nr 641 LAURI KLEIN de kordategemine lihtne – uue aadressi hääletada vaid oma elukohajärgses Nr 990 JELENA FJODOROVA Nr 289 INDREK KESKÜLA Nr 642 CORNELIA KOTTO saab vormistada paari minutiga eesti. jaoskonnas. Nr 991 HANS KRUUSAMÄGI Nr 290 MATI RAIDMA Nr 643 JÜRI-ILLIMAR REINBERG-ŠESTAKOV ee veebilehel, samuti võib pöörduda Riigikogu Nr 992 TOOMAS VÄINASTE kohalikku omavalitsusse nii isiklikult, valimised on Nr 291 KATRIN KUUSEMÄE Kandidaate kokku 3 Kandidaate kokku 7 posti kui e-posti teel. aeg, millal Nr 292 LEO AADEL Korraldajatena on meie jaoks täh- saab oma hää- Nr 293 RIHO TELL Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tis, et valimiste läbiviimine oleks su- le kuuldavaks Eestimaa Ühendatud Vasakpartei juv ning seda ei mõjutaks kõrvalised teha. Valimis- Nr 294 MARKO TORM Nr 736 ANTI POOLAMETS tegurid. Erinevate riikide kogemusele tel on igal hää- Kandidaate kokku 7 Nr 737 MARTI KUUSIK Nr 1054 ANDREI ANISSIMOV toetudes, kus valimisi on püütud mõju- lel jõud! Kandidaate kokku 1 tada sotsiaalmeedias levivate valeuu- Nr 738 AARNE MÄE diste ja kandidaatide meiliserveritesse Priit Vinkel Erakond Eestimaa Rohelised Nr 739 UNO TRUMM sissemurdmisega, oleme selgitanud riigi valimisteenistuse juht Nr 413 ANDRES JAADLA Nr 740 TANEL TARKMEES Isamaa Erakond küberturvalisuse tähtsust. Soovime Nr 414 ALLAN JAAKUS Nr 741 AIGAR PÕDER Nr 1122 MARKO POMERANTS ennetada ja varakult märgata, kui levib Nr 415 JAANUS NURMOJA Nr 742 LEO BERGSTRÖM Nr 1123 ÜLLAR SAAREMÄE Nr 416 RIINA ODNENKO Kandidaate kokku 7 Nr 1124 TAMARA VAHTRA-AASMETS Nr 417 AARE VEEDLA Nr 1125 MIHKEL JUHKAMI Nr 418 VEERA KOSTINA Erakond Eesti 200 Nr 1126 ALARI KIRT Nr 419 REIGO LEHTLA Nr 861 ANNES NAAN Nr 1127 TÕNIS PRULER Kandidaate kokku 7 Nr 862 ELMU KOPPELMANN Nr 1128 EINAR VALLBAUM Nr 863 MARKO TEIVA Kandidaate kokku 7

Kodus hääletamine

Kui Te ei saa terviseseisundi või muu mõjuva põhju- Kodus hääletamise taotlus peab sisaldama: se tõttu hääletada valimispäeval hääletamisruumis, 1. valija nime; võite Te taotleda hääletamist kodus. 2. valija isikukoodi; Kodus hääletamist korraldatakse valimisjaoskon- 3. valija aadressi; na territooriumil asuvas valija eluruumis. Kodus hää- 4. valija sidevahendi numbrit; letamisega samal viisil korraldatakse hääletamist ka 5. kodus hääletamise põhjust. sama valimisjaoskonna valijate nimekirja kantud va- Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole lijatele, kes viibivad selle valimisjaoskonna piirides põhjendatud, teavitab ta Teid taotluse rahuldamata asuvas haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses. jätmise asjaoludest. Kodus hääletamiseks peate esitama elukohajärg- Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks Valimiste päeval sõidutab buss sele vallavalitsusele või jaoskonnakomisjonile vali- jaoskonnakomisjoni liiget, kes saabuvad Teie asu- mispäeval kuni kella 14.00-ni kirjaliku taotluse. Taot- kohta. valima luses tuleb märkida kodus hääletamise taotlemise Te annate hääletamissedeli saamise kohta allkirja põhjus. kodus hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse. Näiteks: Pärast hääletamissedeli täitmist murrate Te sede- Kell 11:00 • terviseseisund li kokku ning lasete selle hääletamiskasti. Triigi spordihoone – Väike-Maarja seltsimaja • kõrge iga Kui Te olete taotlenud kodus hääletamist, kuid • rasked teeolud lähete ise hääletamisruumi hääletama ajal kui jaos- • transpordivõimaluste puudumine konnakomisjoni liikmed läksid korraldama kodus Kell 11.30 hääletamist, ei lubata Teil hääletada enne jaoskon- Kiltsi bussijaam – Väike-Maarja seltsimaja Kodus hääletamise kirjalik taotlus saadetakse nakomisjoni liikmete tagasitulekut vallavalitsuse või valija elukoha järgse jaoskonna- Allikas: https://www.valimised.ee komisjoni aadressil või toimetatakse kohale muul Kell 11:45 viisil. Vallavalitsusele saab taotluse esitada ka vali- Lisaks valimisjaoskondade telefoni nr: Väike-Maarja seltsimaja – Triigi spordihoone mispäevale eelnevatel päevadel. 1. Väike-Maarja 5411 0262 Kodus hääletamise taotluse võite esitada ka te- 2. Simuna 5411 0263 lefoni teel elukohajärgsele jaoskonnakomisjonile 3. Rakke 5411 0264 Kell 12:00 valimispäeval kella 9.00-st kuni 14.00-ni. Jaoskonna- Väike-Maarja seltsimaja – Kiltsi bussijaam komisjon registreerib taotluse. Vallasekretär 329 5753 4 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Veebruar 2019.a. kõrgustiku jalamil (teine lugu)... Riiklikes registrites uuendati maaga seotud andmeid Proloog tiivne kuuluvusvajadus. See vajadus gukonnast kaugemal tähelepanu ära- Balaadivormis „Pandivere kõrgus- saab suures osas rahulduda tänu ühi- tada ning on olnud kohalikku kultuuri Maa-amet korrastas eelmise aasta kaasajastatakse maatüki kõlvikute and- tiku jalamil...“ üritab omalaadsel ja sele paikkondlikule minevikule ja läbi rikastavad. lõpus maatüki andmeid, mille tule- med edaspidi üks kord aastas kõige lihtsal viisil pöörata tähelepanu üksnes kõige selle, millega meie eelkäijad an- Kolmandaks, teadmine, et „siit saab musel viidi maatüki piiri ja pindala uuema kaardi põhjal. Kõlvik on maatü- murdosale valla koduloo silmapaist- tud piirkonnas aegade jooksul on tege- sirguda“ (siin on tehtud js tehakse) andmed kooskõlla teiste kaardiand- ki osa, mis on ühetaolise majandusli- vamatele ilmingutele. Kõik kirjutises lenud. Asjatundjad räägikisid siinkohal võiks traditsioonide jätkamise soovist metega. Sellest tulenevalt muutusid ku kasutuse või loodusliku seisundiga, esinevad isikud, sündmused, nähtused regionaalsest identiteedist ja selle ku- kannustatuna anda tegude tegemiseks kõlvikute andmed ja vähesel määral need on haritav maa, looduslik rohu- ja tõsiasjad on ju ammu teada, läbi ae- junemisest. jõudu ka meile ja meie järeltulijatele. võis muutuda ka maatüki pindala. maa, metsamaa, õuemaa või muu maa. gade käsitlust leidnud, ent oma identi- Teiseks teenib kohalike tegijate Neljandaks on minevikupärandile Maatüki uued pindalad on kantud nii Käesoleva aasta maamaksu arvestus teedi leidmisel (hoidmisel) on oluline ja tegemiste mäletamine lugupidavat mõtiskledes, sellega ennast kurssi viies maakatastrisse kui ka kinnistusraa- tehakse juba uuendatud andmete alu- eilse päeva sündmustikuga ikka ja jälle otstarvet. Kes ei tahaks, et teda mäleta- lihtsalt hea pisut uhkust (mitte upsa- matusse. sel. Kõlvikuandmete muutus puudutab kursis olla. Miks? taks ka saja aasta pärast või veel enama kust) tunda, et „meil on ka midagi“. Maa-amet ühtlustas katastriüksuse maatulundusmaa sihtotstarbega maa- Esiteks, lisaks individuaalsele kuu- aja möödudes. Ja kahtlemata väärivad ehk maatüki kohta peetavaid andmeid üksuste maamaksu. luvusvajadusele eksisteerib ka kollek- seda nähtused, mis on suutnud ka ko- eesmärgiga tagada naabermaaüksuste- Oma maaüksuse andmete muu- le ühesugused piiriandmed. „Selle töö datustega saab tutvuda Maa-ameti Pandivere kõrgustiku jalamil (teine lugu)... käigus selgitas Maa-amet välja usal- geoportaalis (www.maaamet.ee/kolvi- dusväärseimad piiriandmed ja võttis kute-pindala) ning kinnistusraamatu Detsember 2018 aluseks kõige uuema aluskaardi. Nende päringusüsteemis (https://uuskinnis- andmete põhjal arvutati maatükkidele tusraamat.rik.ee). Küsimuste korral Lõunast Jõgeva, kuid idast saate Vinni, Lauljaid on meilt lähtunud üsnagi palju, uued pindalad, mis on nüüdseks uuen- palume pöörduda aadressil kataster@ lääne-loodest Tapa ja Järva vahel oleme kinni. Maire Haava, Vello Jürna, Ines ning Karaski Kalju. datud ka maakatastris ja kinnistusraa- maaamet.ee või helistada infotelefonil matus,“ ütles Maa-ameti peadirektori 675 0810. Tartust tulles Vägeva ristis teatab viit, Tõesti siin on tegijaid toimetamas nähtud, asetäitja Triinu Rennu. „Seejuures on Lisainfo: oluline rõhutada, et andmete korrasta- Triinu Rennu, Maa-ameti peadirek- pöörates paremale Rakverre saategi just siit. ausalt, meite maadel on ajalugu tehtud. mine registrites ei mõjuta piiri loodu- tori asetäitja kinnisvara ja katastri vald- ses. Täiendavalt kontrollitakse andme- konnas, [email protected] Nüüd kulgete kõrgustikku läbival tõusuteel, Vaevalt Lurichi lugu või soov suusatada Ebavere mäel, te võrdlemise teel, et andmed oleksid Karmen Kaukver, Maa-ameti ava- kus on toimunud üht, teist ja mõndagi veel. aga meie vastu oli huvi ka Nõukogude sõjaväel. mõlemas registris ühetaolised.“ like suhete nõunik, karmen.kaukver@ 1. jaanuaril 2019 jõustunud maaka- maaamet.ee, 5694 5407 Suunaga põhja poole sihti Tänased Rohu metsade varemetes angaarid tastriseaduse muudatuste kohaselt tuleb hakata läbima paksu kultuurikihti. on omaaegsed ideoloogilised pommireservuaarid.

Igapäevaselt umbes kuustuhat paari talda Ilmselt, kui tuumakütus oleks saanud lekkida, asustamas uuenenud Maarja valda. siis muusikakool ja päästekolledž poleks saanud tek- kida. Koduloost, mis siin kõike huvitudes avastada, mitmeosalise näidendi teatrimehed saaks lavastada. Õnneks ei plahvatanud ühtegi suuremat pauku, vaid Simuna lähistelt teame kosmilisest kehast tekki- Täpselt, kui Vabadussõda oli pooleli siis, nud auku. laulule „Vaikne kena kohakene“ loodi Rakkes viis. Kui juba läks, lubage veidi veel tegijatega praalida, Tomberg ja Birnbaum, ühised huvid neil kahel, kuulsatele kunstnikele meeldis meie kandis maalida. viibisid ju ohvitserid tihti maa ja taeva vahel. Veel enne Orguse meteoriidikraatri leidu Kas kohalikud lennumehed ka üksteist näinud, Wiiralt Varangult Lammaskülla tuli, et maalida Edru ei tea, ehk olid koos ühisõppustel käinud? neidu.

Pärast Faehlmanni lahkumist Aost õige varsti Ja ajal kui rongiliiklusega Tapalt Tartusse tehti algust, nägime esimest doktorikraadiga eestlasest arsti. Lurich raudteega täpselt samal aastal nägi ilmavalgust. Mõistes, mis rahvuse püsimisele kasu võiks tuua, Rongiga nüüd oli lihtne käia sõitmas, Friedrich Robert tundis tõsist tarvet oma eepos luua. otse Rakkest hakati käima kehailu konkursse võitmas. Näide jõe kulgemise erinevusest vanade (must-valge) Oskar Luts „Kevade“ alustamise ajal Rakkes olnud, Mitte ainult kauge kandi taamalt tulijaile kasuks, ja uute (punane) andmete järgi. Foto erakogu hiljem on Suur Baruto siia ilma Väike-Maarjas tulnud. on tõsiasju, mida ka meil endil teadvustada tasuks. Sealsamas vennad Liivid, Jakob ja Juhan, kulutasid kingi, Väärtuslik pole üksnes eksponaadid muuseumis reas, tihti ka Triigi ja vahel jalutasid ringi. fenomenaaliat esineb iga päev meie endi seas.

Omniva on rahvusvaheline Logistikaettevõte, mis liigutab Kui Pedja jõgi saab sündida Simuna Katkuallika ojast pakke ja informatsiooni – täna üle Baltikumi ja homme üle maailma. Meie ambitsioon on rahvusvaheline ning võib tuntud telemees tärgata ka Pandivere pojast. Alles tutvudes tõsisemalt Hr. Ants Einsaluga kasvutempo kiire. hakkate mõistma palju võib päriselt koormust taluda. Esmalt arvukaid suurvõistlusi võttes kajastada, pärast olümpiavõitja vormikõverat Rebase Raul aitas Loodusseadusi eirav väsimatu mootoriga mees ajastada. hõivab rahvasportlasena kohti vabariigi esimese otsa sees. Kandideeri kindlasti, kui Sulle pakub rõõmu Varjupaiga taotlejatele paslikuks on peetud Kiltsi vaod, kiire ja professionaalne klientide nõustamine telefoni ja e-kirja teel ning seeläbi välisklientide kas teadsite, et Äntus paiknesid sakslaste laskemoona East hoolimata siplema oma selja taha pöördumiste lahendamine vaheldusrikas töö, omandades igapäevaselt uusi teadmisi ja oskusi laod. endast poole nooremaid jätab ta maha. töötamine toetavas ja ühtehoidvas meeskonnas ning ühiselt parimate lahenduste leidmine

Meid rõõmustaks, kui Sinul on Siiski täna on seal ohutult suurepärane telkida Kohaliku kultuuri viljad on võimsalt loitnud, vähemalt keskharidus ning varasem kogemus klienditeeninduse valdkonnas väga hea eesti keele oskus nii kõnes kui kirjas ning vene keele oskus suhtlustasandil ja järvestiku vee selgusega oleks patt mitte kelkida. oma panusega terve rahva elujõudu toitnud. suurepärane suhtlemisoskus ning avatud ja abivalmis suhtumine erinevate probleemide lahendamisel Sind rõõmustab meie juures Veel kuulu järgi kõneleb legend, Päris lõpetuseks muuhulgas mainin ruttu uuendusmeelne ja arengule suunatud meeskond võimalus kaasa rääkida olulistel teemadelja seeläbi panustada nii enda kui ka ettevõtte arengusse Sinijärves sõjaaegne tank pidavat peitma end. alati aktuaalset ilmajuttu. lisapuhkused, ühisüritused, soodsad võimalused sportimiseks ja terviseedendamiseks

Töökoht asub Jõgeval, aadressil Aia 8. Üksnes poeesiaga pole Pandivere rahvas piirdunud, Lihtsalt teadmiseks, see pole saavutus või bravuur, Töötasu on alates 700 eurot (bruto), kuid heade töötulemuste korral on võimalik teenida lisa! ka näitekunsti lavadele meilt tegijaid on siirdunud. et Väike-Maarjas on vabariigi aasta madalaim keskmi- Töö on graafiku alusel E-R 08.30-17.00; L-P 08.45-15.15. Nädalas on ka üks õhtune vahetus ne temperatuur. 10.30-20.00. Mõnel siin lapsepõlvekodused juured, Kandideerimiseks saada palun CV läbi tööportaali või e-posti teel aadressile [email protected] siit on alustanud tuntud nimed, osad päris suured. Jah, Virumaa kaardil, kus pruunikas laik, siin asubki meite kaunis kodupaik. Niinemetsa Tõnist või Rita Rätseppa ju teame, 5309 9512 ka Margo Mitti ja Maie Toomperet mainima peame. Janar Rückenberg [email protected] Veebruar 2019.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 5 Toeta oma metsa! Tugisüsteem Wiedemanni keeleauhinna tänavune erametsaomanikule laureaat on Krista Kerge Valitsus otsustas määrata Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna Krista Kergele pühendunud ja pikaaegse töö eest eesti keele elujõu ja arengu heaks tekstiuurimisel, keelekorraldamisel, emakeeleõpetuse eestvedamisel ning õpetajate ja keeleuurijate põlvkondade kasvatamisel.

Tallinna Ülikooli rakenduskeeleteaduse Krista Kerge vaba- professor Krista Kerge on tegelenud nii riikliku õigekeelsus- eesti sõnamoodustuse kui tekstiuuri- komisjoni, hiljem misega. Ta on kirjutanud tekstilingvis- Emakeele Seltsi kee- tika üldisemaid probleeme käsitlevaid letoimkonna liige. Li- artikleid ning tegelenud ka tekstimaa- saks on Krista Kerge ilma eri nurkadesse jääva materjaliga, rohkem kui kümne näiteks vaadelnud žanritunnuseid õpi- erialanõukogu, toi- kutekstides, esseistikas, veebikommen- metuskolleegiumi, taariumides, blogides jm ning analüü- erialaorganisatsiooni sinud õigus- ja haldussuhtluse tekste. ja juhtkomitee liige. Krista Kerge on loonud ka hulgaliselt Wiedemanni kee- õppevara. leauhind antakse Krista Kerge on töötanud Tallinna laureaadile üle 24. Foto Triinu Pohlak Ülikoolis aastast 1987 vanemõpetaja, veebruaril Eesti Tea- lektori, assistendi, dotsendi ja 2009. duste Akadeemias. Väike-Maarja vallas on metsamaad metsa hooldamiseks toetust küsida. aastast professorina. Alates 2005. aas- Auhinna suurus on kokku 37934 hektaril, see on 55% Tänased maaelu arengukavas kok- tast on Krista Kerge Emakeeleõpetuse 65 000 eurot. omavalitsuse pindalast. Metsa- ku lepitud toetusmeetmed lõpevad Infokeskuse juht. maast umbes pool (51%) on era- 2020. aastaks. Kas ja kui palju järgmi- Teadlase ja õppejõu tööga on ti- Lühendatud Hari- metsaomanike kätes ja hallata. sel perioodil Euroopa Liidu vahendi- hedalt seotud Krista Kerge töö keele- dus- ja Teadusminis- Erametsaomanikke on Eestis kok- test metsakasvatust toetatakse, ei tea korraldajana. Alatest 1980. aastast on teeriumi teatest Krista Kerge, foto Tallinna Ülikool ku üle 100 tuhande. Suur osa nendest praegu veel keegi. elab oma metsast kaugel ning selle seisukorrale igapäevaselt ei mõtle. Abi metsaühistust Riik on aga aastaid panustanud tugi- Kui omanikul oma metsas tegut- süsteemi arendamisse, et metsaoma- sedes ja töid planeerides teadmistest niku jaoks metsaotsuste tegemine ja ja ajast puudu jääb, tulevad appi ko- oma metsa eest hoolitsemine lihtsa- halike metsaomanike endi poolt loo- maks teha. dud metsaühistud, kelle juures tegut- Metsaomanikel on võimalik eri- sevad ka sõltumatut nõuannet pakku- nevate metsakasvatuslike tööde te- vad kutselised metsakonsulendid. VABARIIKLIK PUUETEGA INIMESTE XXIV kultuurifestival gemiseks Erametsakeskusest toetust Tavaliselt mittetulundusühingute- 24.-25. mai 2019 Rakvere teatris küsida. Toetatakse näiteks noore met- na tegutsevates metsaomanike ühen- sa hooldamist ja metsakahjustuste dustes on olemas metsatööde pla- Eesti Puuetega Inimeste Koda korraldab puuetega inimestele kultuurifestivali alates 1993. aastast. Tegemist on unikaal- ennetamist (toetusvoor juba 5.-25. neerimiseks ja teostamiseks vajalikud se ja kõige pikaajalisema traditsiooniga puuetega inimeste kultuurisündmusega Eestis, millel astuvad ülesse lauljaid, veebruaril!), metsa uuendamist, met- teadmised ja kontaktid. Metsaomanik tantsijaid, instrumentalistid ja näitetrupid üle Eesti. Igal aastal jõuab publikuni umbes 30 erinäolist etteastet nii lastelt, samaaparandustöid ja muid tegevusi. saab metsaühistust endale vajaliku täiskasvanutelt kui ka eakatelt. Erametsakeskusest saab küsida ka info ja juhiseid oma metsa eest hoo- 2019. aastal toimub kultuurifestival 24.-25. mail Rakvere Teatris ja seda Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja hüvitist looduskaitseliste piirangute litsemiseks, samuti saab seal taotle- eestvedamisel. Festivalile on oodatud esinema nii kollektiivid kui ka üksikesinejad. eest Natura 2000 alal või sihtkait- da erinevaid metsandustoetusi. Kui sevööndis asuval erametsamaal. metsaomanikul endal puudub soov Pane tähele, et käesoleval aastal on muudatus ka festivali sisus: oma metsaga tegeleda, korraldavad • Esimesel päeval esinevad kollektiivid, keda hindab 5-liikmeline žürii. Ootame võistlema erivajadusega inimeste Kõige olulisem metsatöö metsaühistu spetsialistid kõik vajali- kollektiive 15 minutilise kavaga VABAL TEEMAL. Palume kava pikkusest rangelt kinni pidada. Järgmine toetusvoor on tulemas kud tööd omaniku eest ise ära. • Teisel päeval on Vaba lava, kuhu on oodatud kollektiivid, kes soovivad lihtsalt esineda, ennast näidata (ei ole aja juba veebruaris, toetust saab küsida Ühistud on järjepidevalt tõstnud piirangut). kõige olulisema metsatöö - noore metsaomanikele pakutavate teenuste metsa hooldamiseks. Seda peetakse hulka ja kvaliteeti. Selle tunnistajaks Selleks, et festivalil esineda ja lavale pääseda on vajalik eelregistreerida. Võta ühendust: [email protected], tele- mõnikord küll kulukaks, kuid vaielda- on ka stabiilselt kasvav metsaühis- fonil 53429043 matult kõige olulisemaks metsakas- tuga liitunud metsaomanike arv, mis Seniks head harjutamist ja kohtumiseni Rakveres! Kes seekord lavale ei ihalda, siis tasuta sissepääsuga kultuurifesti- vatuslikuks tööks, millega määratakse ületab juba 13 tuhandet. val on nautima kaasa elama oodatud kõik huvilised. metsa koosseis tulevikus. Hooldatud Kõigi metsatoetuste taotlemise metsas on alles jäänud puudel pare- tingimustega saab tutvuda aadressil Helmi Urbalu mad tingimused kasvamiseks. eramets.ee/toetused. Lääne-Viru- Lääne Virumaa PIK juhatuse esimees Just praegu on noore metsa hool- maal tegutsevate metsaühistute koh- Festivali korraldaja damise planeerimiseks aeg eriti ta saab lisainfot erametsaportaalist soodne, seda kahel põhjusel. Esiteks aadressil www.eramets.ee/laane-viru- on heade kütte- ja paberipuidu hin- maa-metsauhistud. dade tõttu võimalik raiest mõningat Toeta oma metsa! tulu teenida juba 20-30aastase met- sa hooldamisel. Teiseks on praegu SA Erametsakeskus veel olemas võimalus kuni 30aastase

Erametsakonsulent AADU RAUDLA vastuvõtt üle nädala neljapäeviti kell 10-12 Vastuvõtupäevad 2018. aasta esimesel poolel: 21. veebruar 7. ja 21. märts 4. ja 18. aprill 2., 16. ja 30. mai 13. ja 27. juuni

Tel. 5248963; [email protected] 6 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Veebruar 2019.a. Meenutus Väike-Maarja Päästekooli algusest Väike-Maarja hooldekodu Kolhooside lagunemise järel ja val- jatehase karjääri, Rohu raketibaasi, Ka- kohtade arv kasvas dade taastumisel võeti mind tööle 1. dila raketibaasi, Vao vana kruusakarjää- märtsil 1992 a. Väike-Maarja valla ri. Komisjon otsustas viimase kasuks, Väike-Maarja vallavalitsus suurendas need hooldekodu tarbeks. Kasvanud turvanõunikuna, kelle ülesandeks oli kuna seal oli looduslik veekogu. Pöör- vallakeskuse hooldekodus kohtade töökoormuse tõttu suurendati ühtla- valla kodanike turvalisuse tagamine. dusin abi saamiseks Soome Vabariigi arvu, kasvatades seda aasta algusest si hooldekodu personali: lisandus üks Koordineerisin vallas kiirabi, polit- poole. Juba 14. detsembril 1993 faksis kümne võrra, kokku on kohti 67 va- hooldaja ja üks koristaja ametikoht. sei, kaitseliidu, tuletõrje ja töökaitse meile Soome Vabariigi Siseasjade Mi- nurile või puudega inimesele. Hooldekodu esimesele korrusele alast tööd. nisteeriumi projektbüroo juhataja hr Hoolduskohtade arv suurenes tänu plaanib Väike-Maarja vald eraldada 14. juulil 1992 a. Rakveres Maava- Pekka Rajajärvi harjutusväljaku pro- perearstide kolimisele uutesse ruu- ruumid eakate päevakeskusele igapäe- litsuses nõupidamisel tõstatasin kü- jekteerimiseks vajalikud nõuded. Minu midesse esmatasandi tervisekesku- vase tegevuse korraldamiseks ja koos- simuse, kus koolitatakse Eestis tule- palvel saatis mulle 21.12.1993 Kuopio ses, misjärel tegi vald nende endistes käimiseks. tõrjujaid. Vastas maavanem hr Marko Päästekooli õpetaja hr Kari Komaro tööruumides remondi ja kohandas Pomerants, et mitte kusagil. Mõte pi- faksiga ainete loetelu, mida ja kui palju Tort Päästekolledži 25. aastapäe- devalt süvenes. 18. märtsil 1993 korral- aastas õppetöö käigus harjutusväljakul vaks. Foto Olavi Lossi das siseminister pr Lagle Parek õppuse kasutatakse. Selle põhjustas tavakoda- kohalike omavalitsuse juhtidele teemal nike kartus, et harjutusväljakul kasu- davat projekteerimist ning õppetöö „kuritegevus meie Vabariigis“. Vallava- tatakse mürgiseid aineid, tekib palju kulgemist V-Maarja Põllutöökoolis tu- nem hr Jüri Poolak saatis sinna mind müra ja suitsu. letõrjuja-päästja erialal. kui valla turvanõunikku. Õppuse lõpus 3. veebruaril 1994 allkirjastati ehi- Osavõtjad: küsimuste ajal esitasin sama küsimu- tuse asukoha valiku akt V-Maarja valla, Tero Paasiluoto – Soome Vabariigi se. Siseminister küsitles presiidiumi ja L-Viru maakonna, EV Päästeameti ja Siseministeeriumist vastas mulle, et mitte kusagil. Samas Soome Vaberiigi vastava eriala tööta- Jorma Kalloinen – Soome Vabariigi

Väike-Maarja hooldekodu. Foto erakogu RAKKE TEABEPUNKT

Rakke teabepunkt töötab ajutiselt esmaspäeval kella 13.00 -17.00 ja neljapäeval kella 8.00 -16.30. Ülejäänud tööpäevadel töötab teabespetsialist Väike-Maarjas vallavalitsu- se kantseleis. Helistada saab telefonidel 510 3267, 326 0870, 329 5750 (Väike-Maar- jas).

Teabespetsialisti peamiseks tööülesandeks on elanike esmane nõusta- mine ja oluliste teenuste kättesaadavuse tagamine. Võtta vastu avaldusi ja taotlusi, abistada vajadusel nende täitmisel ning suhtlemisel ja asjaajamisel riigiasutuste, kommunaalettevõtete ja teiste institutsioonidega (vajaliku info otsimine, vastavate blankettide väljatrükkimine ja abistamine täitmisel), võt- II lennu lõpetamine. Foto Olavi Lossi.jpg ta vastu sularahamakseid, viia läbi elukohaga seotud menetlusi, registreerida tegin ettepaneku, et hakata seda te- jate poolt. Siseministeeriumi projekteerimisosa- sünnid ja surmad. gema Väike-Maarja Põllutöökooli juu- 15. veebruaril 1994 andis L-Virumaa konna juhataja res. Sellest mõttest haaras kinni Pääs- Looduskaitsetalituse juhataja hr Marko Lauri Pajulahti – Kuopio Päästekooli teameti peadirektori asetäitja hr Ants Pomerants hinnangu harjutusväljaku rektor Rööp. Informeerisin oma ettepanekust asukohale. Selle keskkonnaekspertiisi Lauri Mieltaniemi – Espo Pääste- OÜ VKK KAUBANDUS kauplusbussi V-Maarja Vallavolikogu 24. märtsil 1993 kinnitas 8.aprillil 1994 EV Keskkonna- kooli rektor ja minu ettepanek leidis heakskiitu. ministeeriumi kantsler hr Rein Ratas. Görand Schöderlund - Kuopio Pääs- TEENINDUSGRAAFIK Väike-Maarja 8. aprillil 1993 kutsuti mind Pääs- V-Maarja Vallavolikogu otsusega 16. tekooli õpetaja valla külades teameti peadirektori hr Harri Heina veebruar 1994 nõustuti harjutusvälja- Ants Rööp – Riigi Päästeameti pea- juurde tutvustama oma nägemust ku rajamisega Vao kruusakarjääri, kuid direktori asetäitja ESMASPÄEV päästekoolist. Ta kiitis mu plaani heaks nõuti keskkonnakaitse nõuete täitmist. Toomas Randma – Riigi Päästeameti Nadalama kell 9.20 KOLMAPÄEV ja tegi hr Ants Rööbile ülesandeks mu- Soome alustas projekteerimist, mis peadirektori asetäitja Kurtna kell 9.30 kell 9.15 retseda õppeplaanid ja programmid, läks neile maksma 760 000 FIM, so ligi- Jüri Poolak – V-Maarja vallavanem Käru kell 10.00 Aavere kell 9.30 vastuvõtu tingimused ja algul ka õp- kaudu 2 000 000 eeki. Projekti esimeses Ants Rikberg – V-Maarja Põllutöö- Emumäe kell 10.40 kell 13.10 pejõud Soomest Kuopio Päästekoolist. etapis ettenähtud tööd lõpetati 1. sept. kooli direktor Mäiste kell 10.50 Varangu kell 13.30 Minu ülesandeks jäid kõik kohapealsed 1996 Ivar Alt – V-Maarja Päästekooli ase- Salla kell 11.00 Kiltsi kell 14.00 ülesanded lahendada. Tammiku kell 11.30 24. augustil 1993 toimusid õpilas- Lammasküla kell 12.10 NELJAPÄEV kanditaatidele füüsilised katsed, mil- Ao kell 12.50 Nadalama kell 9.15 le läbisid edukalt 25 noormeest ja 1. Piibe kell 13.10 Kurtna kell 9.30 septembril kell 10. 00 algas õppetöö Liigvalla kell 13.50 Käru kell 10.00 V-Maarja Põllutöökoolis tuletõrjuja – Varangu kell 14.20 Salla kell 10.30 päästja erialal, õppeajaga 2 aastat. Pikevere kell 14.30 Tammiku kell 11.00 Põhjus, miks oli vaja V-Maarjasse Raigu kell 14.45 Lammasküla kell 11.40 Päästekooli: Kiltsi kell 15.00 Nõmme kell 13.10 1. Põllutöökoolis ei täitunud mit- Liivaküla kell 15.45 Kiltsi kell 14.00 mel viimasel aastal komplekteerimis- Liivaküla kell 14.45 plaan. Seepärast võeti viimasel ajal TEISIPÄEV kasutusele uued erialad – laomajan- Äntu kell 9.00 REEDE duse operaatorid, põldur-talupidajad, Pudivere kell 9.20 Äntu kell 9.00 põllumajanduse mehhanisaatorid. Ja Määri kell 9.30 Pudivere kell 9.20 miks mitte siis ka ei võiks olla tuletõr- Esimese lennu lõpetajad, kes osalesid kokkutulekul. Vasakult Janis Otsla, Avispea kell 9.50 kell 9.45 jujad-päästjad? Seda eriala ei õpetata Heigo Olu, Janek Floren, Mart Suursu, Tauno Suurkivi, Eilo Eesmäe Triigi kell 10.10 Pandivere kell 10.10 üheski Balti riigis. Eipri kell 10.45 Aburi kell 10.40 2. Asukoht on peaaegu Eesti keskel. Finantseerimine: direktor Pandivere kell 11.10 Kännuküla kell 11.00 3. Põllutöökoolis on: 1995 a. – 3 000 000 EEK Ants Haasmaa – V-Maarja valla ehi- 3.1 hea ja mahukas garaaž-töökoda; 1996 a. – 2 000 000 EEK tusnõunik 3.2 suur harjutusväljak alevi ääres; 1997 a. – 3 500 000 EEK Juta Haasmaa – V-Maarja valla arhi- 3.3 suured ja korralikud õppeklassid Tegelik tööde maksumus oli tundu- tekt Vallavalitsus toetab kasside steriliseerimist õppekorpuses. valt suurem. Arvo Raestik – V-Maarja Päästekooli Väike-Maarja vallavalitsus toetab Väike-Maarja valla elanikele kasside 4. Värskes Eesti Vabariigis peavad 1995 a. alguseks oli Põllutöökooli õpetaja steriliseerimist ajavahemikus 11.02.-29.03.2019 Väike-Maarja Loomaklii- tuletõrjujad oskama ka inimesi päästa, jaoks ehitatud traktorite ja põllutööma- Olavi Lossi – V-Maarja valla turva- nikus, Tamme 2, Väike-Maarja. mitte ainult tulekahjul tukke loputada. sinate laboratoorium ümber ehitatud nõunik Väike-Maarja valla elanikud saavad oma kassi steriliseerida järgmiste Juba mõni kuu peale õppetöö algust päästetehnika hoidmiseks ja olmeruu- hindadega: tekkis vajadus harjutusväljaku järele. mideks. Rootsi Kuningriik abistas meid Sellel nõupidamisel andis hr Lau- • Isase kassi kastreerimise hind – 17 eurot (täishind 27 eurot, vallatoetus See on spetsiifiline tuletõrjujate-pääst- päästetehnika soetamisel ja seega tek- ri Pajulahti hr Ivar Aldile üle täieliku 10 eurot); jate koolitusel ja see ei olnud mõeldav kis vajadus uute garaažide tarbeks. komplekti teoreetilisi õppevahendeid • Emase kassi steriliseerimise hind – 38 eurot (täishind 63 eurot, vallatoe- V-Maarja alevis Põllutöökooli harju- 16. veebruaril 1995 kutsusime kokku ja kaks lauaarvutit. tus 25 eurot). tusväljakul läbi viia. Hakkasin otsima Soome ja meie Vabariigi esindajad, et Protseduure teostatatakse E-R 9-14.00; L 10-13.00. Aega tuleb eelnevalt sobivat kohta harjutusväljaku jaoks. arutada: uue garaaži projekteerimist Olavi Lossi broneerida tel 322 5490; 514 6773; 501 7079. Käisime vaatemas Tamsalus vana lub- ühiselamu otsa, harjutusväljaku täien- Veebruar 2019.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 7

üks nendest). või muid suveniire ning siis kiirustasi- Simuna eakate klubi „Elurõõm“ väisas Ida-Virumaad ETV näitas 6. jaanuaril 2019 „Prilli- me Simuna poole. Suur tänu Kiikri bus- toosi“ saates nende kirikute lugu https:// sijuhile ja Väike-Maarja vallavalitsuse- Jätk eelmises numbris ilmunud reisikirjeldusele etv.err.ee/v/elusaated/prillitoos/saa- le, kes meid rahaliselt toetasid. Tanja leidis külmunud liblika, võttis ted/530a980d- selle pihku ja soojendas. Vestles Taa- 5ce4-4d4e-9091- nist päris Morteniga, kes oli teel Sibe- e08ab985e621/ rist koju tagasi ja põikas korraks Kure- prillitoos-s. Sa- mäele ja kiitis kloostri vaikust. (Talle muti üks Tudu- meeldis eriti, et siin ei ole televiisorit!) linnast pärit ar- Viktoria tegi kloostri kirikus tööd. hitekt Ago-Livius Võttis kirikupõrandalt tolmuimejaga Kerge on kirjuta- tolmu ja nühkis lapiga vaskseid küün- nud kohalikust lajalgu läikima. Sõi musta leiba ja jõi elust ja kirikutest teed. (Viktoria ei tea, mis tee see oli, kolm raamatut: aga see tundus talle eriliselt maitsev). „Tudulinna – siit Kui Viktoria hakkas Pühtitsast tagasi ma tulen“, „Tu- Tallinnasse sõitma, ütles matuška, kes dulinnast Tallin- teda juhendas, et nägemiseni, Vika, me na arhitektiks“ ootame sind kindlasti tagasi. ja „Tudulinnast Legendi järgi nägid eestlastest kar- Eesti Kongressi- le“ jused ühel varasel hommikul rohkem Avinurme puiduaida kaunis käsitöö. Foto Jüri Kalvet kui 400 aasta eest Kuremäel imelises Tudulinnast taevasinises rüüs imekaunist naiste- sõitsime Avinurme , kus eelmisel aas- rahvast. Ta seisis mäejalamil, millest Iisaku muuseum. Foto Jüri Kalvet tal, äraejäetud Puiduaida külastuse Pensionär Jüri Kalvet Tema küsimusele, miks ükski me nukkude ja kooliraamatute näitust. tegime teoks. Kes tahtis, ostis käsitöid Simuna eakate klubi esimees pomm tookord sihtmärki ei ta- Tänasime õpetajatest giide ja sõit banud, näitas Ema Rafaela tal- jätkus Tudulinna, kus omal ajal – tegut- le Jumalaema ikooni. Seepeale sesid kaks kirikut. Hõbeniit tähistas 30. aastapäeva ütles lendur: “See ta ongi. Kui Vanem (puukirik) ehitati 18. sajandil ma lendasin kloostrit pommi- (valmis 1766 ja 5. puukirik, mis on säi- Jaanuarikuus toimus tat ja selle tähistamiseks pakkusime tama, nägin äkki, kuidas minu linud läbi sajandite). See krik oli teest esimene suurem üritus maitsvat pidupäevatorti. Elvi tegi väi- ette ilmus pilvedest keegi he- umbes 150, kaugusel ja seal tegutses Rakke Raamatukogu kese ülevaate klubi tegevusest. lesinistes rõivastes naisterah- Lutheri kogudus. ruumides asuvas Päe- Palju elevust tekitas meile mälut- vas ja ütles “Pojake, ära hävita Eelmise sajandi 30ndatel aastatel vakeskuses. Sügisel reening, mille ettevalmistajaks oli minu kodu,” ning kadus.”... oli seal pastoriks üks hr Kuljus, kes kauni ilme saanud saali Tiia Uutsalu. Mälutreening oli põnev Kuremäelt välja sõites jäi põimis jutluse kõnede sekka ka ilma- oli kogunenud kenake- ja sellega otsustati tegeleda ka uuel märkamata üks kuriteopaik või likke lugusid, mis ei meeldinud aga ne hulk huvilisi. kuul. Mis siis edasi? Päevakeskuses siis mälestusmärk, mis oli püs- tõsiusklikele. Ühel jõuluõhtul (nagu toimuvad iga kuu titatud hukatud juutidele (tea- tavaliselt) mainis ta, et Jeesus Kristus kolmandal kol- ve puudus). on sündinud naisest (kas oli ka neitsi?), mapäeval kokku- Iisaku muuseumi jõudsime saamised, kuhu peaaegu kokkulepitud ajal ja ootame kõiki selle nö põhimaja (endine koo- kellel keskpäeval limaja) valmis 1915 ja töötas aega ja viitsimist kuni 1964. aastani. Selle vana kodust välja tulla. koolimaja ruumides on eriots- Veebruaris tarbelised toad. Esimeses kohtume kesk- Eesti esiajalugu, teises vene konnanõunik Kuremäe klooster. Foto Jüri Kalvet kaluri elamine, kolmandas Alu- Leie Nõmmiste- taguse looduse tuba, neljan- ga, märtsis val- das rehielamu ehk talutuba ja lavanem Indrek viiendas meistrite tuba (koha- Keskülaga ja li- like meistrite käsitööd). saks veel muud Muuseumi jaoks kogusid huvitavat. materjali nii kooliõpilased kui Elvi Tatrikut (paremal) õnnitlemas. Foto Tiit Lipp Lisaks on Päe- ka vanemad kohalikud inime- Tervitama olid tulnud vallavanem vakeskuse ruumides ka kasutada arvuti. sed. Muuseum avati 1983. a. Indrek Kesküla ja sotsiaalosakonna ju- Võta kaasa hea tuju ja huumorimeel ja Selle maja kõrval avati 1964. a. hataja Ene Kinks. Tänukirja ja lilledega sea sammud päevakeskusesse! uus koolimaja, kus praegu on sai pärjatud “Hõbeniidi” klubi presi- gümnaasium. Hiljem on veel dent Elvi Tatrik kes viimased 15 aastat Rene Põllumaa juurde ehitatud (nagu Simu- on klubi tegevust aidanud vedada. Klu- bil täitus sellel aastal 30 tegevusaas- nas). Arhiivi foto Muuseumi teine maja üle tee ehitati valmis 1912. aastal kes oli Maria. See jutt ajas tõsiusklikud ja seal oli algselt vallamaja ja marru ja nad otsustasid ehitada uue ki- Jaanuaris toimus Rakke Päevakeskuse avamisüritus ja seda veel pärast II MS lõppugi. riku. Kirik ehitatigi suure tee äärde ühe eakate klubi Hõbeniit 30. aastapäeva tähistamine. Praegustes muuseumi maja- aastaga. Alustas tegevust 1939.a. Vana Esimene üritus toimus des elasid ja ka praegu elavad puukirikut kasutati nõukogude ajal vil- selleaegses Lubjatehase õpetajad ning keskkoolihoone ja- ja jõusööda laona ja praegu näeb ta sööklas 26. jaanuaril 1989. valmimise järel oli põhiliselt üsna lagununa. Kuid on veel viimastel a., mille kutsusid kokku kul- oli vanas koolimajas inter- aastatel kohalik mees Lauri Väinmaa tuuritöötajad Ada Väät, Rene naat. (Mustvee muusikakooli direktor) ot- Põllumaa ja Maie Teppo. Teises majas on põhiliselt sustanud koos sõpradega selle kiriku Noorim reisija Joosep nunnaga. 1999.a. saime ruumid seni- ajutised näitused. Meie nägi- taastada (ka ajakirjanik Rein Sikk on Foto Kalev Viiksaar se sovhoosi kontori poolt. Rakke valla lahkel loal 2018. voolas välja allikas. Kui talumehed talle a. novembris saime rõõmsa lähemale läksid, hakkas jumalik olend uudise kolida üle raamatu- ülespoole liikuma, peatus majesteetli- kogu vabasse saali, kus on ku tamme juures ning kadus siis nende ühtlane soojus ja uksed kõi- silmist. Kohalt, kus naine oli seisnud, gile valla. leidsid talumehed puulõhest ikooni. Il- Klubis on 30 liiget, lisaks mutuslik ikoon kujutas Jumalaema tae- Foto Tiit Lipp alevi eakad külastamas. Meil vaminemist. Sellest ajast hakati mäge töötab rahvatantsu rühm „Kadakane“, ke-Maarja vallavanem Indrek Kesküla, kutsuma Pühtitsaks, tamme juurde aga lauluansambel ja käsitööring (juhen- sotsiaalosakonna juhataja Ene Kinks, ehitati kabel. daja Helen Potman, Rene Põllumaa ja Rakke Hariduse Selts. Tänusõnad ütles Teise maailmasõja päevil ilmutas Aino Kiigemägi). ka 15 aastat juhina olnud Elvi Tatrik, jumalik olend end taas. Seekord näitas Üritused on kirjas kolmes krooni- kes soovis klubile toredaid tegemisi, ta ennast lenduritele, kes suundusid ka-raamatus, millest leiame toredaid tugevat tervist ja julgeid samme jätku- kloostrikirikut pommitama. Nad len- koosolemisi eakatega aprillikuu nalja- valt soovis klubile toredaid tegemisi, dasid ja pommitasidki, kuid kõik pom- päevadel, kohtumistel naaberklubide- tugevat tervist ja julgeid samme iga- mid kukkusid kas kloostri aiamaale või ga Koerust, Kiltsist, Järva-Jaanist, Väi- päevaselt juhtide suunas. kloostrimüüri taha. Kirikut ei tabanud ke-Maarjast, Tapalt jm. Külastage päevakeskust T; K; R– ükski. Nüüd jätkab tegevus koos päeva- 11-18.00; N 8-18.00. Üritused on korra Mõned aastad hiljem tuli üks too- keskuse uue tubli energilise juhiga Tiit kuus, jälgige reklaamtahvlit. nastest lenduritest Ema Rafaela juur- Lipp. de, kes teenis tollal Pühtitsa kloostris. Tudulinna kirik. Foto Uku Praks Tähtpäeva-tervitused tõid meile Väi- Elvi Tatrik 8 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Veebruar 2019.a. Meenutusi aastast 2018 Väike-Maarja vallas Jaanuar

- Elanike arv 1. jaanuaril – 6008. valla Aasta tegijaks 2017 rukkikasvatuse propageerija ja eest- - Avispea kogudus kinkis Väike-Maarja muuseumile en- kõneleja, rukkikuningas Hans Kruusamägi. nesõjaaegse Eesti lipu - Väike-Maarja - Ebavere kergliiklustee sai kaasaegsed - Vallavolikogu nimetas 25. jaanuaril toimunud istungil LED-valgustid

Veebruar

- Rukkikuningas Hans Kruusamägi saab presidendilt Val- - Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul toimus pidulik va- getähe IV klassi teenetemärgi. baõhuaktus Juhan Kuke sünnikohas Käru külas - Wiedemanni keeleauhinna laureaat on Reet Kasik. - Küünlakuu keskel tähistas Simuna raamatukogu 100 aas- - Meie gümnaasiuminoored võtsid vastu väljakutse “Eesti tast juubelit koos Simuna naisteklubiga. tantsib” Avispea lipp. - Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aktusel tänati tublimaid. Avispea kogudus kinkis Väike-Maarja muuseumile ennesõjaaegse Eesti Lipu. Foto Andreas Preisfreund

Märts

- Väike-Maarja naiskodukaitsja Lea Matusorg valiti Naiskodukaitse Viru ring- konna esinaiseks - 23. märtsil peeti valmivas tervisekeskuse hoones sarikapidu. - 24. märtsil tähistati ajaloopäevaga Varangul ja Koerus Eesti kunsti suurkuju Eduard Wiiralti 120. sünniaastapäeva. - Simuna Ivax kinkis Virumaa suurperedele 100 piletit EV100 muusikasündmu- sele. - Õpilasesinduse presidendi kohale naasis Keneli Pohlak. - F. J. Wiedemanni keelauhinna asutamisest möödub 30 aastat. Valla aasta tegija 2017 Hans Kruusa- Vabariigi aastapäeval tunnustatakse tublisid. mägi ja aasta tegija nimetuse nomi- Fotol volikogu esimees Ene Preem. Foto Kairi Voosalu nent Mary Tammet vabariigi aasta- päeva aktusel. Foto Kairi Voosalu

Aprill

- Hanno Tamm tõi Peterburist Kiltsi koolile haruldase Vene ümbermaail- mareiside raamatu. - 16. aprillil joosti 42. korda Georg Lurichi kevadjooksu. Osales 28 kahek- saliikmelist võistkonda. - 21. aprillil peeti Georgi Kange ram- mumehevõistlust 20. korda. Eduard Wiiralt 120. Foto erakogu - 22. aprillil, Georg Lurichi 142. sün- niaastapäeval avati Väike-Maarjas meie rahvuslikule suurkujule ausammas – 2,5 m kõrgune pronksi valatud Lurichi skulptuur seisab graniidist maakeral (Ø 180 cm), millel vöö (ekvaator) Lurichi elutee tähtsamate aastaarvude ja koha- nimedega ning mis toetub graniitplaa- tidest maadlusmatile, mille serval kiri LURICH. - Hans Kruusamägi tõi Simuna Ivaxi võistkonnaga seenioride maailmamän- F. J. Wiedemanni keelauhinna asutamisest möödus 30 aastat. gudelt taas kulla Foto Kadri Voosalu - Väike-Maarja gümnaasium paistis silma ajalooalaste uurimistööde võist- lusel. Mai

- Salla kinkis EV100 puhul külakogukonnale Kultuurisalu. vallas sündinud beebide pidu. Vastseid vallakodanikke ja - 4.-5. mail toimus Naiskodukaitse Viru ringkonna esma- nende vanemaid tervitas vallavanem Indrek Kesküla, meele- kordne evakueerimisõppus Kiil, kus pea sada inimest üle oluka kontserdiga esinesid Väike-Maarja lasteaialapsed Sirje Väike-Maarja Hooldekodu 25. Foto Ilve Tobreluts maakonna evakueeriti õhusaaste tõttu Väike-Maarja spor- Sõnumi juhendamisel. Igale beebile kingiti graveeringuga dihoonesse. Legendi kohaselt oli toimunud raudteel kauba- hõbelusikas ja raamat (Helin Vill „Imede tuba“). Aasta jook- rongiga liiklusõnnetus. sul on vallas sündinud 65 last, neist 25 tüdrukut ja 40 poissi. - Rakke haridusseltsi kingitus Eesti Vabariigi 100. juube- - 17. mail tähistati Väike-Maarja hooldekodu 25. sünni- liks oli panustada sellesse, et kõik Rakke päeva. ja selle ümbruse kultuuriloolised mälestuskivid ja -plaa- - Väike-Maarjas avaliku ruumi ehitustööde käigus tulid did ning nende ümbrused saaksid korrastatud. 29. mail Pika tänava jalakäijate ülekäiguraja ohutussaare - 10. mail Põhja-Eesti kohaliku toidu infopäevalavati Väi- väljakaevel nähtavale munakivid. Kivid võivad tõenäoliselt ke-Maarja taluturu müügilett. pärineda Esimese maailmasõja ajal Kiltsist Väike-Maarjasse - Väike-Maarja gümnaasium paistis silma ajalooalaste uu- ehitatud kivitee sillutisest. Foto: Villo Müürsep rimistööde võistlusel. - 23. mail avas Vao Agro 476-kohalise kaasaegse vabapi- - Simuna õpilased olid taas võidukad ohutusalases maa- damisega noorloomalauda. Lauda juurde kuuluvad ka kõige kondlikus KEAT noortelaagris. keskkonnasõbralikumat ladustamist võimaldav 12 000 m³ - Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond ja Väike-Maarja mahutavusega uuendatud monoliitbetoonist vedelsõnniku- vallavalitsus kuulutasid 11. mail välja Väike-Maarja aasta hoidla ja silohoidla. ema, kelleks on Simunas elav nelja lapse ema Leie Nõmmis- - 26. mail, Põhja-Eesti kõrgeimal tipul Emumäel peetud te. 14. Emumäe jooksu võitis Elar Vulla. Beebide pidu. Foto Ilve Tobreluts - 12. mail peeti Väike-Maarja seltsimajas aasta jooksul Veebruar 2019.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 9 Meenutusi aastast 2018 Väike-Maarja vallas Juuni Juuli

- 2. juunil esietendus seltsimajas - Juulikuu viimasel nädalavahetusel toimub Väike-Maarja näitetrupi esituses Jaan neljas Pandivere Peretalude Päev. Kruusvalli „Jõgi voolab“ Väike-Maarja. - 30. juulist kuni 2. augustini olid Väike-Maar- - 3. juunil peeti Väike-Maarjas 30. jas külas kunagiste mitme põlvkonna Väike-Maarja korda Pandivere päeva. Seekord tule- kirikuõpetajate Knüpfferite järeltulijad Saksamaalt nes kodukandipäeva moto laste üldlau- ja Hispaaniast. Väike-Maarjasse tulid Knüpfferid lu ja tantsupeo motost Mina jään! Peterburi kaudu, kus nad osalesid Adam Johann - Külade päev tõi 4. augustil Eiprisse Kodukandipäeva moto tulenes laste von Krusensterni prospekti pidulikul avamisel ja kokku Väike-Maarja valla kuus naaber- üldlaulu ja tantsupeo motost Mina sealsetel suurejoonelistel mereväe pidustustel. küla – Avispea, Eipri, Pandivere, Raekü- jään! Foto Kairi Voosalu - Kord aastas, traditsiooniliselt juuli viimasel la, Rastla ja Triigi. Rändkarikaga „kuue laupäeval, tulevad põldude-metsade vahel mäles- küla kangeim“ läks tänavu koju kõige - 28. juunist kuni 30. augustini toi- tuskivi juures kokku inimesed, kes on selles kuna- edukam ja häälekam Raeküla. mus II Rahvusvaheline Gustav Norman- gises Männisalu külas elanud või nende järeltuli- - Simuna sportimisvõimalused täie- ni orelifestival. See oli loomulikuks jät- jad. Nii ka seekord – 28. juulil toimus Männisalu nesid tänavu suvel multifunktsionaalse kuks aasta varem toimunud I festivalile. küla kokkutulek. palliväljakuga. - Väike-Maarja vallas käisid külalised endisest Väike-Maarjat väisasid kunagiste mitme põlvkonna Väike-Maarja Rakke valla sõprusvallast Pomarkkust Soomes. kirikuõpetajate Knüpfferite järeltulijad Saksamaalt ja Hispaaniast. - Indrek Kesküla võitis Eesti omavalitsusjuhtide Foto Ilve Tobreluts suvise mitmevõistluse rändkarika. - Ebavere Kange 2018 võitjateks krooniti Ivar Vaab ja Maria Liis Alt.

3. juunil peeti Väike-Maarjas 30. korda Pandivere päeva. Foto Ilve Tobreluts August

- Külade päev tõi 4. augustil Eiprisse kokku Väike-Maarja - 25. augustil matkati Simunas kaheksandat korda Struve valla kuus naaberküla – Avispea, Eipri, Pandivere, Raeküla, kaarel. Rastla ja Triigi. Rändkarikaga „kuue küla kangeim“ läks tänavu - Kaarli talu Luuri-Jüri rammupäts tunnistati parimaks pa- koju kõige edukam ja häälekam Raeküla. garitooteks. - Simuna alevik sai uue veevärgi.

Külade päev tõi 4. augustil Eiprisse kokku Väike-Maarja valla kuus naaberküla. Foto Heili Tammus September

- 1. septembri keskpäeval kogunes Väike-Maarja keskvälja- - Septembris alustas Väike-Maarja vallas tööd psühho- kule rohkesti rahvast – üheskoos sai piduliku punkti ligi kaks loog-nõustaja. aastakümmet tagasi alanud Georg Lurichi ausamba püstita- - Rakke kool tähistas Richard Tombergi sünniaastapäeva. mise ja Väike-Maarja keskosa ümberkujundamise lugu. 22. - Perearst Mall Lepiksoo OÜ ja Väike-Maarja Tervisekeskus aprillil, Georg Lurichi 142. sünniaastapäeval suurejoonelise OÜ kuuluvad Eesti parimate sekka. pidustusega avatud ausammas sai kauni ümbruse – uuene- - Sõprusvald Hausjärvi tähistas 150. aastapäeva. nud ja nägusamaks muutus kogu Väike-Maarja aleviku kesk- - 22. septembril tähistati mälestusmärgi „Avispea mõõk“ osa. juures taas kord vastupanuvõitluse päeva.

Väike-Maarjas avati pidulikult aleviku uuenenud keskosa. Oktoober Foto Ilve Tobreluts - Väike-Maarja gümnaasiumi vilistlased ja koolipere tähis- keskuse valmimine Väike-Maarjas. Palju aastaid tühjana tavad kooli 145. aastapäeva. seisnud majast on saanud väga kena maja, kus töötavad - Valla kodulehel on leitav ka Rakke Kaja. kolm perearsti ja pereõed ning psühholoog. Maja II korrusel - Valla infolehe uueks toimetajaks saab Kristel Kitsing. rendivad ruume hambaarst ja MTÜ Virumaa Tugiteenused. - Selle aasta üheks olulisemaks sündmuseks oli tervise- November

- Üllatab ja ühendab X Väike-Maarja Muusikafestival. kaadritega, mida saab kasutada kodukoha tutvustamisel ja - Alates 5ndast novembrist on külastajatele taasavatud turundamisel Eestis ja väljaspool. valla renoveeritud Rakke raamatukogu uksed. - SA Innove avaldas novembri lõpus igaaastase riigieksa- - 6ndal novembril avas Adven Eesti AS pidulikult Väi- mitejärgse koolide pingerea, mis tuleneb kolme aine (mate- ke-Maarja seltsimaja taga paikneva hakkpuidul töötava täna- maatika, eesti keel, inglise keel) punktisummade koondsum- päevase biokatlamaja. madest. Lääne-Virumaa koolide arvestuses kerkis esikohale - Riik toetab huvitegevust 200 000 euroga. Väike-Maarja gümnaasium, mis mullu üldse tabelisse ei - 12ndal novembri käis vallamajas ja gümnaasiumi alg- jõudnud, kuna siis oli seal eksamisooritajate arv alla viie. koolimajas külas folkloorirühm Boes e merdules Sardiiniast - Väike-Maarja gümnaasiumi 5. klassi õpilased tegid kesk- (Itaalia). Nad tutvustasid oma maa sanditamise- ja maskee- konnateemalisele konkursile mini Negavatt video vee sääst- rimiskombeid. misest ja võtsid sellega vanemas vanuserühmas (4.–6. klas- - Väike-Maarja vallavalitus kuulutas välja fotokonkursi sid) võidu. „Vaimu ja väega Väike-Maarja”, et täiendada valla fotokogu Rakke raamatukogu sai suuremad ja mugavamad ruumid. Foto Kristel Kitsing

Detsember

- 12. detsembril sai 27 aastat ajast, mil Eesti presidendi - Salla liukivi hoidmine on üks aasta hiiesõbralikest ette- poolt allkirjastatud tunnistusega anti Väike-Maarja vallale võtmistest. omavalitsuse staatus. - Viru ringkonna aasta naiskodukaitsja on Anneli Mikiver.

Fotokonkursile esitatud foto Virmalised öises taevas – pildistatud Simunas. Foto Kairo Kiitsak 10 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Veebruar 2019.a. Väike-Maarja väärtustab haridust Osalev koosolek tõi esile kooli tugevused ja investeerib teedesse Väike-Maarja gümnaasiumi õpila- sesinduse eestvedamisel toimus 9. Jaanuari lõpus kinnitas Väike-Maar- Meeldiv on, et keskvalitsus on pidanud jaanuaril osalev koosolek, kus arut- ja vallavolikogu 2019 eelarve, milles oluliseks aidata just liikluskorralduse leti kooli tugevuste ja edasiminekute põhitegevuse tulude suurus on läbi turvalisuse tõstmisel kui ka elukesk- üle. Arvamust avaldasid 5.-12. klassi omavalitsuse ajaloo kõige suurem – konna kujundamisel Simunas. Simuna õpilased. 9,19 miljonit eurot. alevikus toimub tihe aleviku sisene ja Alates 2017. aastast on Väike-Maar- Tuludest enamuse moodustavad ka kalmistu vaheline kergliiklus ning ja gümnaasiumi õpilasesindusel tavaks maksutulud: üksikisiku tulumaks ja ohutus ei ole hetkel tagatud. osaleva koosoleku korraldamine. Kui maamaks. Lähtuvalt käesolevast ma- Projekteerimisel on Rakke kultuu- eelneval kahel aastal mõtiskleti pigem jandussituatsioonist, ettevõtluskesk- rikeskus, mille eesmärgiks on suuren- kooli aregukohtade ja puudujääkide konnast ning Väike-Maarja elanikega dada hoone otstarbekat kasutamist üle, siis tänavu analüüsiti edusamme seotud palkadest prognoositakse üksik- (perearst, hambaarst, muusikakool võrreldes möödunud aastatega, näi- isiku tulumaksu summaks 4,12 miljonit jms). Eelarve projektiga on kavandatud teks miks on kooli hea tulla, hea olla ja eurot (ehk 6% enam kui oli laekumine ka Rakke jäätmejaama ehitamine, mis rõõmsa tundega ka ära minna. 2018 aastal) ja maamaksu laekumiseks peaks suurendama erinevate jäätme- Nagu ikka kogunesid õpilased kooli 0,34 miljonit eurot. Ülejäänud tulud liikide kogumist ning taaskasutamist. sööklasse, kus nad jagati erinevateks moodustuvad keskvalitsuselt saada- Lähiaastate muutused seadusandluses rühmadeks. Iga kümne minuti järel tuli vast tasandus-ja toetusfondist 3,6 mil- võivad tuua segaolmejäätmete olulise grupil teemalauda muuta. Sedasi käidi jonit eurot, muudest tegevustoetustest tõusu ning jäätmejaam oleks osaliseks läbi kõik neli analüüsi nõudvat teemat: ning omavalitsuse enda planeeritud leevenduseks. 1) õppetöö; Nii väikesed kui ka suured avaldasid arvamust ja väärt mõtted said kirja. tulud erinevate teenuste müügist on Suurte asjade kõrval on olulised 2) traditsioonid ja üritused; Foto Helina Lükk planeeritud 1,05 miljonit euro suuruse- ka väiksemad muudatused. Volikogu 3) huviringid; nustavad õpilasi rohkem treenima ja kohtadele, kuid positiivseid omadusi ja na. Põhitegevuskuludeks on planeeri- poolt kinnitatud eelarves on planeeri- 4) tervis ja koolikeskkond. keha ning vaimu värskena hoidma. kiitust ei tohiks ära unustada. Ja nagu tud 9,09 miljonit eurot. Vaadates tege- tud sünnitoetuse tõus 500 euroni, nn Laudade juhtideks olid õpilasesin- Väike-Maarja gümnaasiumi õpila- teatas õpilasesinduse president Keneli vuskulude osakaale, siis võib öelda, et ranitsatoetus tõus 60 euroni ja väärikas duse liikmed, kes vajadusel gruppe sesinduse liige Eliis Mätas rääkis, et Pohlak, käivadki kiitus ja laitus alati kä- need on suurimad haridusvaldkonnas, eas eakatele nn juubelitoetus 50 eu- suunasid ja mõtte impulsse andsid. osaleva koosoleku kokkuvõttes üllata- sikäes. “Pidevalt halvustades ei saavuta moodustades põhitegevuskuludest roni. Jätkatakse alustavate ettevõtjate Analüüsi käigus selgus, et õpilased sid teda nii mõnedki asjad. “Üllatuse- me soovituid tulemusi. Vigade asemel 52% ehk 4,7 miljonit. toetamist. Uue meetmena on eelarves väärtustavad kooli personali, kes on na tuli, et ka poisid soovivad Tüdruku- tuleb osata ka märgata positiivset, sest Põhitegevuse kuludele lisanduvad toetusmeede „Hoovid korda“, mille aktiivne, sõbralik ja abivalmis. Toodi te Tantsupeost osa võtta. Samuti oli tegelikult on meie koolis nii palju, mille investeeringud, mida kavandatak- eesmärgiks on kaas aidata korterela- ka välja, et uudse vahetunnis ajaveet- mul hea meel, et meie kooli õpilastele üle uhkust tunda!” se käesoleval aastal 2,4 miljoni euro mute ümbruse (sh sissesõidud, park- misvõimalusena on kabelauad lausa meeldivad koolitraditsioonid ning üri- suuruses. Õnnestumiseks võib pidada mine jms) korrastamise toetuseks. hädavajalikud ning neid võiks lausa tused,” rääkis Eliis mõnest mõttest, Kirke Tobreluts keskvalitsuse ja vallavalitsuse ühist rohkemgi olla. Õppetöö poolelt lisati, mis analüüsi tulemusel selgus. Väike-Maarja gümnaasiumi abitu- panustamist teedesse, mis teeb võima- Kristel Kitsing et tunnid on sisukad ja mitmekesised. Kokkuvõtvalt sai igaastane enesea- rient likuks Simuna kergliiklustee ehituseks. Kiitust väärisid ka treeningvõimalused. nalüüs igati tulemusrikkalt läbi viidud. Leiti, et füüsiliselt aktiivsed tunnid in- Alati tasub tähelepanu pöörata arengu- Simuna ja Väike-Maarja noortekeskuses jagub kuhjaga vaba Lumeveski jahvatas uusi teadmisi aja veetmise võimalusi Jaanuarikuu kahel viimasel hommikul gavkülma „küpsema“. Ilmselt jätkuvad Aitäh õpetajatele rühmadest ning toimus meie majas lasteaia suurema- ka need katsed paljudel lastel kodudes, Margitile, kes kohe mõttega kaasa tuli! Jaanuar möödus meil tele rühmadele lumeveski talvepidu. sest lasteaias tehtud katsed olid edu- taas tegusalt ja kõik Olgugi, et pidu ise oli tubane, said pa- kad – lastele maitses ja see oli täitsa Kristel Lehtme planeeritu sai täide vii- remad talverõõmud nagu lumesõda ja lubatud. dud. kelgutamine samuti tehtud. Õpetaja Aasta esimestel päe- Margit Randveeril olid selleks tarbeks vadel toimus väljasõit varutud vildipõhjaga kelgud ning pa- Rakveres asuvasse põge- berpallid. Rõõm oli seevastu iga lapse nemistuppa, kus noored oma ja 100% ehtne. said panna proovile loo- Raamatukogus vaatasime filmilõiku gilist mõtlemist ja mees- lumehelveste müsteeriumist. Selgus konnatöö oskust. Uuel nimelt, et lumehelbeid on rohkem kui aastal jätkame kindlaks universumis tähti, kuid mitte ühtegi kujunenud huviringidega ühesugust. Lumehelveste tekkimiseks nagu kokkamine ja loo- Seinaronimine Kadrina huvikeskuses. on aga vaja jahedat ilma. Uudistasi- vus, mis toimuvad iganä- Foto Sandra Laas me sedagi, mis juhtus Maaga päris dalaselt Simunas ja Väi- jääaegadel ning kes ja kuidas sellisele ke-Maarjas. Lisandunud on veel FIMO ja Rakke noorte ühine väljasõit meele- külmale vastu pidasid. Siinkohal tervi- savi käsitööring ning Bingo võistluse lahutuskeskusesse Super Skypark. tused „Jääaja “ multifilmi Diegole, kelle korraldamine. Meie tegevuste, väljasõitude ja muu esivanema raamatust hõisete saatel Kui kokku saavad lumi ja vesi ehk kui sajab vihma... Möödunud aasta tegemistest jätkub informatsiooniga saab kõige mugava- leidsime! ka Kadrinas toimuv seinaronimine hu- malt kursis olla Facebooki lehekülje Õnneks on meil tavaks, et talvele viklubi Nelsoni juhendamisel ning iga vahendusel, milleks on Väike-Maarja järgneb kevad. Tõime tuppa lund ja lap- kuu viimasel teisipäeval külastame Vin- valla noortekeskused. sed said ise olla mõnes mõttes kevad. ni ujulat. Teisisõnu katsetasime lund veega prit- Veebruaris algavasse koolivaheaega Sandra Laas sides, kuidas sulatab seda vihm ning on planeeritud Simuna, Väike-Maarja Väike-Maarja valla noorsootöötaja fööniga sulatades, kuidas soe kevad- tuul hangedest vee teeb. Meenutasi- me vana sõbra Elektrijänese tarkust, et Lotte juhatas lohedeni elekter ja vesi ei käik kohe mitte kuidagi kokku ja lapsed olid väga tublid fööni- Veebruarikuu perepidu dega askeldamas. tõi seltsimajja omaja- Katse lõppes ruttu, sest lumest sai gu sagimist. Lotte oli peagi vesi. Ja veel missugune? Kuna kadunud, nimed olid lumi sai võetud tänavalt siis tänava- kadunud, lohed olid loputusveeks me seda ka kutsusime. kadunud …. Õnneks Mis saab lumest, kui saabub kevad ja hakkab puhuma soe tuul.... Lapsed nägid, kui must on lumi ja lu- leidis Bruno Lotte üles basid, et enam seda ei söö. Vanema- ja Lotte omakorda lei- tele teadmiseks- katsed veel jätkuvad dis raamatust oma pisi- neil kindlasti. Et lastel kergem oleks, kesele õele nime. Mäng lahendasime ühe müsteeriumi- kõik võis alata. täiskasvanud on ka ise olnud kunagi Küll on vahva, et män- ammu-ammu lapsed ja samuti lund gukaaslasi nii palju sai ja söönud, ainult suureks kasvades unus- millised rõõmsameelsed Lotte ja Bruno lastega mängimas. Foto Ahto Mund tatakse enamus lõbusaid asju lihtsalt vigurvändad! Teiega oli ära. nii tore buugietada ja peeglitada, nu- üldse ilusad? Ja lõpuks leidis Lotte Seekord me asja aga kohe kuidagi putada ja tantsidadada…… Oh, läksi- oma väikese õega ka lohed. nii jätta ei saanud. Õppisime siis te- me jälle hoogu! Aitäh kõigile, kes kaasa Ei tea, kuhu küll järgmine seiklus gema jääd, mis süüa sünnib ning on lõid! Loodame, et te filmiks väga väsi- meid juhatab? Igaks juhuks pange juba ka maitsev. Rühmades valati jääkuu- nud ei olnud, sest Eesti sünnipäeva pu- pannkoogid ja krutskid valmis, eks. bikute- ja jäätisevormidesse mahla ja hul valminud film oli küll omajagu pikk, kummikomme, ning pisteti need sü- aga oi kui ilus. Eksole sünnipäevad ju Lotte ja Bruno Kuidas saada jääd, millega saaks maiustada Veebruar 2019.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 11 Raamatukogud pakuvad koduteenindust Logo on jäämäe veepealne osa Väike-Maarja valla raamatukogud pakuvad vallakodanikele, kel tervise tõttu puu- dub võimalus ise raamatukogu külastada, teavikute koju toomise teenust. Raama- Kahel jaanuarilaupäeval osales küm- tuid ja ajakirju on võimalik koju tellida pöördudes oma lähimasse raamatukokku. mekond kohalike vabaühenduste esin- Raamatukogu telefon e-mail Lahtiolekuajad dajat MTÜ Kotli Maja korraldatud disai- nikoolitusel, et avardada oma silmarin- Rakke raamatukogu 3291266 [email protected] E-K, R 11-18 N 8-18 gi ühenduse, asutuse või ettevõtmise Lahu raamatukogu 3253434 [email protected] T, N 9-16 visuaalse identiteedi teemal. Teadmisi Liigvalla lugemistuba K 8-14 jagas graafiline disainer ja Eesti Kuns- tiakadeemia õppejõud Maris Lindoja. Väike-Maarja raamatukogu 3255035 [email protected] E 11-19 T-R 10-18 L 10-14 Tundub väga tähtis, et igal ettevõt- Kiltsi raamatukogu 3220342 [email protected] E, N 10-18 T, R 9-17 misel oleks kindel visuaal, logo, mil- Triigi raamatukogu 3235304 [email protected] E, K 10-17 R 10-16 le abil silma paista ja mille järgi sind Simuna raamatukogu 3237381 [email protected] T-R 9-17 L 9-15 ära tuntakse. Kas me aga teadvustame üldse, milliseid väärtusi kannab konk- Oma soovidega võib julgesti raamatukogu poole pöörduda, kindlasti aitame. reetne vabaühendus, mis on tema Alguses kuulati süvenenult juhendaja Maris Lindoja (vasakul) näpunäiteid. Raamatuid tuuakse soovijatele 1 kord kuus. Teenus on tasuta. liikmetele oluline, mis on meie ühise Foto Sandra Sooniste ettevõtmise eesmärk ja kuidas me sel- Stiilipidu „Õhus on Eestit“ Simuna moodi leni jõuame, millist ühist identiteeti • Mõtle kõik hoolega läbi, et disai- misel, lisas, et oli väga põnev jälgida, kanname? neri poole pöördudes saaksid talle või- kuidas täiskasvanud inimesed endid 19. jaanuari tuisusel õhtupoolikul oli tete eest! Koolitusel tegime läbi pika prot- malikult täpse lähteülesande anda. huvipakkuva teemaga käima tõmbavad Simuna rahvamaja täis toredaid sõp- Kui jalad olid piisavalt soojaks tant- sessi ühenduste liikmete ja tegevuste • Õige kujundi ru nii lähedalt kui kaugelt. Teemaõhtu situd ansambli Vana Kallim saatel, oli analüüsimiseks, olulisima väljasõelu- leidmiseks vaata or- motoks oli seekord „Õhus on Eestit“, järg Simuna isetegevuslase käes, et miseks ning mõne sõnaga iseloomus- ganisatsiooni sisse idee autoriks naisrühm Simone. näidata oma nägemust Eestist. Kokku tamiseks. Alles seejärel hakkasime ja pane paika vers- sai meeleolukas kava: nais- otsima piltvasteid, mis selle väljenda- tapostid ja teekond! rühm Simone pöörles Oti miseks sobiksid. Loovust saime vabalt • Lihtsam on pa- ratastel, näitering Vesi Peale lennata lasta, kujundades erinevatele rem. esitas tragikomöödia „Õhus ettevõttele meeneideid. Üks eriti lõbus • Kui tundub, et on Eestit“ värssides, eakate ühise mõttetöö tulemus õnnestus õige vana logo ei toimi, tantsurühm Tüdrukud, kauni- pea ka käiku lasta: kalaspordimuuseum ei peagi alati täitsa tes punastes pluusides kee- sai avamise puhul kingituseks tulevase uut tegema – piisab rutasid valssi „Suvetüdruk“ meene prototüübi, haugimälupulga, ka olemasoleva ko- segarühm. Segased aga tea- koos saamisloo ja kõigi kaasautorite hendamisest. tasid tantsukeeles, et “Küll on nimedega. • Võib kujundada Peagi tekkis aktiivne arutelu gruppides. tore elada“, kantritantsurühm Mis osalenutele kõige olulisemana erinevate meenete Foto Sandra Sooniste LustiLine sõitis saali lausa meelde jäi? asemel esialgu ka ai- käruga, mis oli pilgeni täis... • Tähtis on see, et teed hästi seda nult kinkekotid. ja asjade üle innukalt arutlevad. teadagi mida. Sest nemad mida teed, siis jääd ka inimestele hästi Kõik osalejad olid rahul, et said Projekti „Kogukonna visuaalse identiteedi Foto Silvi Sirelpuu olid veendumusel, et ei saa meelde. ideid, kuidas oma mõtetega edasi min- kujundamine, oskuste arendamine“ rahastati Kui sissejuhatus oli Hando Runneli me läbi Lätita. Viimasena said sõna • Enne logo kujundamisele asumist na. kohaliku omaalgatuse programmist. luuletusega Eesti kolude ja Eesti olu- meie Kapelli piigad, kes lisaks heale kaalu hoolega, kas seda üldse ongi vaja. Kotli Majas kogukonnapraktikat de kohta ette kantud, tervitas naisrühm pillimängu oskusele ka kenasti laulsid • Oluline on protsess, kuidas süste- sooritanud Rakvere Reaalgümnaasiu- Kadri Kopso pidulisi sini-must-valgetes särkides, laulu „Kallike kaugel“. maatiliselt samm sammult tegutsedes mi abiturient Sandra Sooniste, kes oli mille seljal kirjad: Eesti elu, Eesti ilu Õhtu edenedes haarati tantsupõ- tulemuseni jõuda. abiks koolituse kohvipauside korralda- ja Eesti valu. Tervitati tantsuga „Welco- randale kogu seltskond, kus Egne ju- me to “. Abilisteks olime palunud hendamisel õppisime selgeks Eesti Tantsuselts Tarapita, kes kohe hoogsalt tantsu „Tuulevaiksel ööl“, tantsisime Kotli Maja kutsub osalema 2019.a kevadel Kotli majas toimuvates haaras rahva Eesti mängu, kus kõik Arvo Pärdi muusika saatel balletti ning õpitubades: saime teadmisi. nii rahvatantsu mine- Metsatöllu muusika saatel „Oma laulu vikust, olevikust kui tulevikust ning tar- ei leia ma üles“ ühe kaasaegse tantsu. • Kodune esmaabi kõigile, juhendaja Kaja Alasoo Naiskodukaitse Väike-Maarja jaokskonnast kust juurde meie vallas toimuva kohta. Igati hariv ja meeleolukas õhtu. • Vana puitmaja välisfassaadi hooldamine, juhendaja Tikkurila koolituskeskusest Ei puudunud ka liikuvad pildid – need Suur tänu kõikidele tegijatele ja olid loomulikult Tarapita rahvatantsi- peol osalejatele. Uute kohtumisteni! Osalemissoovist anda teada [email protected] või tel +372 5236582. jad väga hästi selgeks õpitud tantsupeo tantsudega. Aitäh teile vahvate etteas- Auli Kadastik Pildistades aega Maailmamuutjate akadeemia Kuidas pildistada aega? Möödub ta seotud esemete ja paikade pildistami- parandaja number üks”. Ikka juhtub, et ettevõttega kohtumistel loovad noored ju kiiresti ja jäädavalt. Piltidele proo- ne, et saaks kokku näituse piltidest, mis pinged löövad üle pea, kas siis kodus oma organisatsioonile reaalseid turun- vivad aega püüda Kiltsi Põhikooli teevad ühest majast või korterist lapse või koolis ja siis tavaliselt võtabki Darja duslahendusi. Programmi eesmärgiks fotoringi õpilased juhendaja Agnes jaoks kodu. Näitus on igati sobilik tä- ratta ja sõidab kuskile loodusesse või on ka ühendada eesti ja vene keelt Leemetsa käe all. histamaks meie vabariigi aastapäeva. jalutab näiteks päikeseloojangut vaa- emakeelena kõnelevaid noori. Loodus köidab ikka inime- tama. Ta on pildistanud Äntu Sinijärve, Konkursi lõpus esitavad kõik mees- si: kaunis on nii tärkav kevad, nii oma kodu- kui kooliteed, oma kodu- konnad oma turundusplaanid kohtuni- kuldne sügis, suvesoe ja talvised õue, Kiltsi kooli allikat, Vao torni jne. kele, kes otsustavad, milline tiim saab lumahanged. Looduses leiab ka Need kohad on kõik seotud eriliste ja võidureisile Londonisse. Meeskondade rahu ja võib vabaneda pingetest. Darjale väga oluliste mälestustega. vahel selgitatakse välja ka publiku lem- Ja õnneks meil veel jätkub kau- Loovtöö üks osa oli ka näituse kor- mik, kes pääseb samuti reisile. nist, puutu- Mina kuulun tiimi nimega EBLARC. mata loodust. Tiim EBLARC. Foto erakogu Tegemist on ühega Tallinna meeskon- Ja eriti tore Changemakers Academy on 8.-12. klas- dadest ja meie teeme koostööd ette- on, kui mõni si õpilastele suunatud ettevõtluse ja võttega Avitus. Arengukeskus Avituse noortest nau- ettevõtlikkuse programm. Käesoleval missiooniks on inimeste heaolu suu- dib looduses aastal toimub Changemakers Academy rendamine ning stressi, masenduse ja olemist ja kui juba kolmandat korda. Sel hooajal läbipõlemise vähendamine. nutitelefon osaleb konkursil 102 õpilast üle Ees- Changemakers Academy pälvis hil- ongi kaasas, ti. Changemakers Academy’s osalevad juti Vabaühenduste Liidu “Kodaniku- siis vaid pil- õpilased on jaotatud piirkonnapõhiselt ühiskonna aasta innustaja 2018” tun- tide tegemi- tiimidesse – kokku on 17 meeskonda, seks. igas 6 liiget ja abiks mentor. Kiltsi Põhi- Kõik meeskonnad teevad koostööd kooli 8 klassi erinevate sotsiaalsete ettevõtetega õpilane Dar- ehk ühiskondliku eesmärgiga organi- ja Borissova satsioonidega, kes muudavad maailma valis oma Kiltsi mõisapargi allikas. paremaks ettevõtluse kaudu. „Ajapuu – november“ loovtöö tee- Foto Agnes Leemets Kahe kuu jooksul õpivad noored tu- nustuse ning saanud Haridus- ja Tea- Kiltsi 1. klassi fotoring. maks “Minule rundust läbi mitmete koolituste, mida dusministeeriumi ja Eesti Noorsootöö Ringi esimese näituse “Aeg möödub olulised paigad läbi fotosilma”. Darja raldamine ja nii ongi võimalik kooli juhendavad nii mentorid kui ka prog- Keskuse laureaadiks kategoorias aasta aegamööda” sisuks oli loodus ja selle armastab pildistada ja joonistada ning sööklas nautida Darja toredat fotonäi- rammi korraldajad. Meeskonnasisese tegu noorsootöös. muutumine ajas. Käidi ringi mõisakoo- palju ka õues jalutamas käia. Ta kirjel- tust. koostöö arendamiseks ja osalejate li pargis ja pildistati seda, mis tundus dab oma töös, et on palju kohti, kus ta proovile panemiseks käib terve prog- Ege-Ly Petermann silmale ilus. Et kajastada aega, valiti tunneb end looduses väga hästi ja ka Ada Väät rammi vältel “Parima tiimi mäng”, kus Väike-Maarja Gümnaasiumi 10. klas- mõisapargist üks puu, mida igal aasta- osana loodusest. Mõnikord tundub tal- Kiltsi Põhikooli emakeeleõpetaja tuleb oma tiimiga erinevaid ülesandeid si õpilane ajal pildistati ja jälgiti tema muutumist le, et ta on Äntu paisjärve ääres “nagu täita ja punkte koguda. Koosolekutel ja ajas. Hetkel on fotoringil käsil koduga vaba linnukesena, sest loodus on tuju 12 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Veebruar 2019.a. Uued töötajad tunnevad rõõmu Tagasivaade Väike-Maarja värsketest ametikohustustest kunstiringi tegevusele

Õpetaja Maie Lepik on aastaid juhendanud kunstiringe. Möödunud aastal Hooned on siiski vaid karkass, millele justkui ellu ärganud, ma säran, näen jälle publikut!? Kui midagi uut teha, said valla elanikud harrastajate loominguga tutvuda mitmel näitusel. loovad sisu inimesed. Eelmisel aas- hea välja ja see kõik sobib mulle. Selli- siis see peab väga kaalutletud ja läbi- tal vahetus kultuurivaldkonnas mitme ne ütlus teeb südame soojaks ja paneb mõeldud olema, mis rahvast ligi mee- Maie Lepik on tuntud peamiselt kuns- allasutuse juht. Muljeid uuest ame- silma särama. litaks. Niisama tegemise pärast ei ole tiringide ellukutsuja ja juhendajana tikohast jagavad Rakke raamatukogu ET: Õnnelikud ja tänulikud inimesed mõtet midagi teha, seda olen ka vara- – juba aastaid on meile silmarõõmu direktor Kadi Keär (KK), Väike-Maarja on need, kes toovad sära minu silma- semalt öelnud. pakkunud tema õpilaste näitused val- seltsimaja juhataja Terje Kümnik (TK) desse. Kui mõni külastaja, ajaloouuri- Üks suur soov mul on, et seltsima- lamaja, seltsimaja ja raamatukogu ja Väike-Maarja muuseumi juhataja ja või turismiinfo soovija muuseumist jal oleks oma segakoor, aga seda teoks ruumides. Eelmisel aastal rääkis ta Edgar Tammus (ET). hea tundega lahkub, on ka minu hing teha on väga keeruline. Ma väga loo- raamatukoguhoidja Anu Laumetsale Hoonetest, nagu inimestestki, ku- rahul. dan, et ühel hetkel see õnnestub. Lau- tööst kunstiringi juhendajana:“Oma juneb loetud minutite jooksul esma- Kas on midagi, mida soovid Väi- lu on meie majas väga vähe. Tahaksin õpilastesse suhtun kui sõpradesse. mulje. Mida arvad majast ja selle ke-Maarja inimeste jaoks oma asu- tuua rohkem tantsu nii lastele, noorte- See on aidanud neil õpitavat lihtsalt ja hingest täna? tusse tuua või seal luua? le kui eakatele. Tuua tagasi kunstiring kergelt omandada. Nad on hästi kohu- KK: Meie renoveeritud nii lastele kui suurtele. Erine- setundlikud, ent samas pole nad sageli maja on nüüd lugejasõbralik vaid käsitööringe, õpitubasid. oma andekusest teadlikudki. Olen väga – ruumid on suured, soojad Üritan leida ideed, kuidas uhke oma õpilaste üle. Nüüdseks on „Urve Salumäe enda maalitud ja valged. Selle üle tunnevad Väike-Maarja Seltsimaja roh- igaüks neist võimeline panema välja maastikumaalide taustal.“ suurt rõõmu ka meie lugejad. kem reklaamida, sisse tuua oma isiknäituse. Tööd, mida õpilastega Foto: Ilve Tobreluts TK: Kui ma ei töötanud enam teatrit, sünnipäevasid, kunstiringis teeme, olen ka ise eelne- Tiiu Ahi arvas näitust üles pannes veel seltsimajas, siis ma va- miks mitte pulmi. Suvisel ajal valt läbi joonistanud, et tunnetada või- teadvat, et tegelikult kannab ta tead- hel mööda sõites avastasin oleks see eriti suurepärane malikke raskusi. Keerulisemate tööde mist oma maalimisandest juba koo- ennast mõtlemast sellele, et võimalus. Plaane ja mõtteid puhul tuleb teha kavandid, õlimaalile liajast peale kaasas, kui õpetaja Juta huvitav, kuidas oleks tööta- on palju, kui ainult teostada eelneb proovitöö värvipliiatsitega. Nii Torma tema joonistamisoskust esile da seltsimajas? Kui ma sain suudaks ja jõuaks. Üks väljund on mul mitmeid töid topelt, erinevais tõstis. Tõsisemalt hakkas ta maalimise- teada, et mind on valitud Väi- võiks olla Väike-Maarja Selt- tehnikais. Hiljuti oli Väike-Maarja val- ga tegelema kunstiõpetaja Maie Lepiku ke-Maarja seltsimaja juhata- simaja oma isiklik kodulehe- lamajas üleval näitus kunstiringis kasu- käe all. Nüüdseks on Tiiul maalimisest ma, siis esmane reaktsioon külg, lisaks Facebookile, kus tatud näidistest. Seoses minu esimeste oli, et „ohoo, see on nii lahe“, siis oleks kogu info ja reklaam kunstitöödega siin Väike-Maarjas on „Rakke raamatukogu direktor Kadi Keär kuid samas ka veidi hirmutav, üleval. meenutada üks lugu. (vasakult esimene) tutvustab LVKRK kolleegidele sest seltsimaja juhatamine ei ET: Soovin muuseumisse Naabrilapsed käisid ikka meie aias vastvalminud hoonet.“ koosne ainult ürituste korral- tuua terake kaasaega. Kaas- mängimas ja küsisid ükskord: „Tädi, kas Autor: Kristel Kitsing damisest ja läbiviimisest, vaid aega selles mõttes, et ekspo- vastab tõele, et te oskate joonistada? ka muudest erinevatest tegevustest. KK: Oleks tore, kui sügisest saaksi- sitsioonid oleksid tänapäeva inimesele Joonistage meile ka!“ Parajasti oli mul Esmamulje majast oli veidi tröösti- me taas alustada mälumänguga. Kui arusaadavad ja omased. Raske on loo- kaks vaba lõuendit ja nii sündiski las- tu, sest maja on vana ja tahaks korras- on kedagi, kes oleks nõus mälumängu buda endisest, kuid ka muuseum peab tega kokkulepe: joonistan seda, mida tamist, kuid nüüd on see kuidagi oma- läbiviimise enda peale võtma, siis võib arenema ja muutuma koos maailmaga. nemad ette ütlevad. Pildile said oja, semaks saanud ja vaatan seda veidi tei- sellest julgesti meile teada anda. Kujutame ette, et on aasta 2050 – vesi, puud.“ se pilguga. Kui aus olla, siis minu ootu- millised on siis sinu juhitav asutus ja Vallamajas sai vaadata Urve Salu- sed selle maja osas algselt puudusid. seal tegutsevad inimesed? mäe ja Tiiu Ahi näitusetöid „Tiiu Ahi seismas näitusel enda Ainus ootus, mis mul siia majja tööle KK: Raamatud ja raamatukogud Väike-Maarja vallamaja II korruse maalitud natüürmordi kõrval.“ tulles oli, et mul oleksid toetavad ja ei kao selle aja jooksul kindlasti maa koridoris sai näha õpetaja Maie Lepiku Foto: Ilve Tobreluts sõbralikud kolleegid, et mind võetaks pealt. Loodan, et siin töötavad õnneli- käe all maalimist harrastava Urve Salu- saanud kirglik hobi ja valminud on pä- omaks. Mulle tundub, et see on õnnes- kud inimesed. mäe töid. Näitusel oli palju kauneid ris palju kunstiteoseid. Tiiu ise arvab tunud ja olen selle üle väga rõõmus, TK: See on väga kauge ajastu. Kui ja pilkupüüdvaid maale. Autor ütles, tagasihoidlikult, et tõsiselt häid pilte, sest inimesed on tõesti väga toetavad, vaadata, et tänapäeval võtab võimust et maalimine on tema suur hobi. Mõ- millega ta ka ise rahul on, on tal vahest olen saanud häid sõnu nii seest kui väl- nutiajastu, siis tahaks loota, et aastal nikord võib ta mõne maaliga tegeleda paarikümne ringis. jast ja see on see, mis annab energiat 2050 ei ole täielik digiaeg, vaid ollak- lausa tundide kaupa järjest, teinekord ja jõudu edasi toimetamiseks. Eks on se tegusad ka seltsimajades, ka. Väi- aga lisab vaid mõne üksiku pintslitõm- Ivika Aman palju ka murekohti, kuid needki leiavad ke-Maarja Seltsimajas. Loodan, et noo- be. kultuurinõunik lahenduse, kui sul on olemas tugi, kel- red on rohkem tegevamad, tegusamad, lele saad loota ja selles osas on minu aktiivsemad, hoiavad traditsioone en- Täna ootavad Väike-Maarja väikesed ja suured kunstihuvilised juhen- ootused 100% täitunud. Kui õnnestuks diselt au sees. Tuleks juurde rohkem dajat. Kui loed seda uudisnuppu ja sul on tahtmist ning oskust neid tulevikuplaanides ka maja rohkem kor- juhendajaid. õpetada, siis palun võta ühendust Väike-Maarja Seltsimaja juhataja da saada nii seest kui väljast, siis oleks Aastal 2050 olen ma juba 70-nda- Terje Kümnikuga, telefon 326 1837 või 5302 4437. kõik ootused täidetud. tes ja tahaks loota, et olen ise ka veel Kui rääkida inimestest, kes on sa- aktiivne kõigest osa võtma. Kes teab, muti seltsimajaga seotud, siis kõige- ehk juhin veel majagi ja kõik on läi- „Väike-Maarja muuseumi juhataja pealt suured kiidusõnad seltsimajas nud ainult paremuse poole. Loodan, Edgar Tammus valla aastapäeval Valitsus nimetas ametisse Wiedemanni tegutseva muusikakooli kolleegidele, et tegutseb endiselt ka muusikakool. Koduvillakut läbi viimas.“ lihtsalt suurepärased töökaaslased Olen loomult optimist ja soovin, et Autor: Õie Õis keeleauhinna komisjoni siin majas. Nad annavad sellele maja- paljud leiaksid ülesse oma sünnikodu le seda elujõudu juurde ja tunned iga TK: Kindlasti! Mõtteid on väga pal- ja tuleksid siia tagasi ning hoiaksid Valitsus nimetas jaanuaris ametisse F. Uued komisjoni liikmed on Eesti päev, et majas käib elu. Ja muidugi kõik ju, kuid ei tahaks midagi konkreetset kultuurielul hinge sees, sest huvitav J. Wiedemanni keeleauhinna komisjoni Keele Instituudi juhtivteadur Kristiina teised ringid, kes koos käivad, suure- hetkel välja tuua, sest kõik sõltub ju ka oleks näha, kuidas meie maja väärikalt uue koosseisu. Komisjoni esimees on Ross, Tartu Ülikooli eesti keel võõr- pärased tegijad! Loodan väga, et need eelarvest ja võimalustest. Olen mõel- vananeb, kuid endiselt suudab inimesi haridus- ja teadusminister Mailis Reps, keelena professor Birute Klaas-Lang ja ringid ei kao kuskile, sest tänu nendele nud mõned vanad traditsioonilised kokku tuua ja hingelt noor olla ka 30. liikmetena jätkavad haridus- ja teadus- Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika püsib majal elu sees. Hoidkem seda! peod tagasi tuua, kuid kas selleks oleks aasta pärast. ministeeriumi keeleosakonna nõunik osakonna vanemteadur Piret Voolaid. ET: Maja, kuhu ma eelmise aas- Olgugi, et minu sünnikodu on Saa- ning Emakeele Seltsi abiesimees Rei- Komisjoni volitused kestavad kolm ta juulis tööle asusin, ei olnud mulle remaal, kasvavad minu lapsed ülesse li Argus, Väike-Maarja Vallavalitsuse aastat. täiesti tundmatu. Seda sai väisatud Väike-Maarja vallas. Loodan, et nad esindajana Indrek Lillemägi, Eesti Kir- Tänavuse Ferdinand Johann Wie- juba lapsepõlves, kui Ellu Moisa poolt leiavad kord tee oma koduvalda taga- janike Liidu liige Paul-Eerik Rummo ja demanni keeleauhinna määramiseks läbi viidud muuseumitunde külastasin. si ja annavad oma panuse, et kultuu- Tallinna Ülikooli dotsent Jüri Viikberg. ootas Haridus- ja Teadusministeerium Sel ajal vallanud tunnet saan kokku ritraditsioonid püsiks. Või siis käivad ettepanekuid 10. jaanuarini. Auhind võtta sõnaga „salapärane“. Ka täna ei ole vähemalt oma kodukohta külastamas antakse igal aastal ühele isikule välja- see tunne kuhugi kadunud. Ikka ja jälle ja tutvustavad seda ka oma sõpradele, paistvate teenete eest eesti keele uuri- avastan end põnevusega muuseumi sa- lastele ja lastelastele. misel, korraldamisel, õpetamisel, pro- ladusi avastamas. ET: Aasta 2050 jõuab kätte juba pageerimisel või kasutamisel. Mis on see, mis paneb sul silmad 31 aasta pärast. Kui mõelda, millised kõige eredamalt särama? sündmused toimusid 31 aastat tagasi Wiedemanni keeleauhind antakse KK: Mul on hea meel, et raamatuko- Eestis ja Väike-Maarjas, siis on see tä- üle 24. veebruaril koos riigi teadus- ja gul leidub jätkuvalt lugejaid, sest raa- nasega võrreldes hoopis teine maailm. kultuuripreemiatega. matukogu ilma lugejateta oleks lihtsalt See oli aeg kui Väike-Maarja Muuseum maja. kõndis "lapsekingades". Need kingad Wiedemanni auhinna keelepäev TK: Kõige enam paneb mu silmad on juba ammu saabaste vastu vahetu- toimub tänavu reedel, 3. mail Väi- särama töö, mida ma hetkel teen. See nud ning ma loodan, et aeg väga suuri ke-Maarjas. on see, mis mulle meeldib ja milles ma samme tegema ei hakka ja muuseum Keelepäeva korraldavad Väike-Maar- tahaksin ennast veelgi täiendada. Ini- ikka ajaga kaasas jõuab käia. Millised ja Vallavalitsus, Emakeele Selts, Eesti mesed, kes on minu ümber, ilma nen- inimesed siis muuseumis töötavad? Keele Instituut ning Haridus- ja Tea- deta ei toimiks midagi. Uued tutvused, „Väike-Maarja seltsimaja Ikka head inimesed. dusministeeriumi keeleosakond. erinevad üritused, koosviibimised, kõik juhataja Terje Kümnik perepeol „Väike-Maarja Vallavalitsuse esinda- see annab nii palju juurde. Üks inime- koeratüdruk Lottena.“ Ivika Aman jana Indrek Lillemägi eesti keelest Ivika Aman ne ütles mulle hiljaaegu, et ma oleksin Foto: Erakogu kultuurinõunik kõnelemas.“ Foto: Martin Lätt kultuurinõunik Veebruar 2019.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 13 Inimestest hingestatud hooned „Head ilusa ja selge eesti keele aastat!“

Läinud aasta jäi meelde valla mitme on rõõm täna kui lugejatele on avatud Hea keelekasutusega saame igaüks Eelmisel aastal otsustas valitsus kultuuriobjekti remondi, renoveerimise avar, heledates toonides ja soe raama- anda panuse eesti keele säilimiseks ja määrata Ferdinand Johann Wiedeman- ja rajamisega. Esmalt meenub Rakke tukogu. arenguks, sest põhiosa eestlase iden- ni keeleauhinna Reet Kasikule, pühen- raamatukogu. Hoone, mis asub väga Uued riiulid, rõõmsad töötajad ja titeedist moodustab keel kui ühis- dunud õppejõule ja õpetlasele sõna- soodsas kohas soolikana kulgeva ale- hubane õhkkond on esimesed oma- väärtus. 2019 on eesti keele aasta, mil moodustuse uurimise, tekstianalüüsi viku keskel ja mõjus esimesel külasta- dused, mis renoveeritud raamatukogu Emakeele Selts korraldab koos kohali- uurimissuuna väljaarendamise ning misel ehmatavalt tuttavlikult. Meenus hoonele mõeldes huulile tõusevad. ke omavalitsustega Eesti maakondades uute keeleteadlaste harimise ja innus- lapsepõlves külastatud maaraamatuko- Renoveerimistööde maksumus jäi suu- kümme keelepäeva. tamise eest. gu, mis samuti vanas eluhoones paik- rusjärku u 130 000 eurot – selle eest Filoloogiadoktor Reet Kasik on Tartu nes. Aeg oleks nagu mitmekümneks paigaldati maaküte, ehitati hoonele Kuidas selgust saavutada? Ülikooli pikaajaline õppejõud ning töö- 2 aastaks seisma jäänud. Seda suurema ca 100 m juurdeehitis ning remonditi Enne sõnumi avaldamist tanud ka Oulu, Turu ja Helsingi ülikoo- siseruumid. Puudega kütmist tuleks mõelda kolmele lis. Ta on üllitanud üle saja teadusliku meenutab täna vaid puukuur ja lihtsale küsimusele: publikatsiooni ja arvukalt populaartea- puhkeruumi nurgas seisev ahi. kellele?, mis? ja kuidas? duslikke kirjutisi. Tema peamised uu- Katre Kasemets rimisvaldkonnad on eesti keele sõna- Simuna rahvamaja välisilme moodustus, lingvistiline tekstianalüüs, rõõmustab silma korrastatud Küsimusele: „Kuidas sõnumi aval- kirjakeele allkeeled ning eesti keele fassaadiga ja uute akendega. damisel selgust saavutada?“ on või- uurimislugu. Üle värviti saali seinad ning malik vastust kuulda ka Väike-Maarjas, lava sai uue põranda. Samas lä- kus toimub 3. mail taas Wiedemanni „2018. a Wiedemanni keeleauhinna Tagasivaade Reet Kasiku sõnavõ- hedal, kooli juures on uus pal- auhinna keelepäev. laureaat Reet Kasik esinemas.“ tule konverentsil “Emakeelne Eesti, liväljak, mida soojemal hooajal Foto: Martin Lätt emakeelne Euroopa III” aktiivselt kasutatakse. 30 aastat Wiedemanni keelauhin- hind riiklik autasu. Reet Kasik rääkis oma ettekandes, na loomisest Ühes eesti peres, Irma ja Jüri Silla et keelemuutused võivad meile meeldi- Triigi spordihoone remont Liivaku on öelnud, et Wiedemanni omas, küpses 1988. aastal mõte luua da või mitte, aga nad on loomulikud ja on samas olnud veniv nagu keeleauhind on otsekui koputus kõigi keeleauhind. Irma Sild oli Väike-Maar- aja jooksul me harjume nendega. Ükski näts. Siiski on lootust, et spor- südamele, kellele on teised keeled arm- ja keskkooli õpetaja, Jüri Sild Energia muutus ei ole keele püsimisele ohtlik. „Eakatel on nüüd koosviibimiseks Rakke dihoone juhatajal on võimalik raamatukogus hubane ruum.“ Foto: Kadi Keär samad kui emakeel. Ainulaadse eesti kolhoosi esimees. Ideed toetasid Mart lõpuks lähiajal kabinetti sisse keelt väärtustava auhinna lõi Virumaa Remmel, Rudolf Rimmel ja Joel Sang. Eesti kirjakeele põhiprobleem on kolida ja igapäevaste tööüles- maarahvas 1989. aastal. See antakse Auhinna andis esialgu välja Energia hoopis väärtuspõhine – kas me pea- annetega mugavamalt tegelda. väljapaistvate teenete eest eesti keele kolhoos, hiljem püsis see elus tänu Jüri me oma emakeelt nii väärtuslikuks, Väike-Maarja muuseumi uus uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, Sillale. President Lennart Meri omis- et me tahame temas edasi elada. katus on tõstnud märgatavalt propageerimisel või kasutamisel. Selli- tas Jüri Sillale keeleauhinna asutamise hoone soojapidavust ning ar- sena püsis mainekas autasu 15 aastat. eest 2001. aastal Valgetähe teenete- Ivika Aman vatavalt on küttekulud tänavuse Aastast 2003 on Wiedemanni keeleau- märgi. kultuurinõunik talve eest mitme suurusjärgu võrra madalamaks kui eelmistel aastatel. Valla ehitusnõunik Villu Keeletammikusse lisandusid Müürsep korraldas hanked ja hoidis ehitustöödel silma peal. Reet Kasiku ja Lurichi nimipuud Täname Villo Müürsepa näh- tud vaeva eest ja soovime jaksu Väike-Maarja keeletammikkusse lisan- siku ning Lurichi kui paljude keelte os- edasiseks.“ dusid 22. aprillil, konverentsi avapäeval kaja ja hea kõnemehe tammed. Noored Wiedemanni keeleauhinna laureaadi, puud istutati mulda Virumaa poiste- „Rakke kogus on lastele loodud esimeste Tartu Ülikooli emeriitdotsent Reet Ka- koori tammelaulu saatel. raamatutega tutvumiseks rõõmus nurgake.“ Ivika Aman Foto: Kadi Keär kultuurinõunik Ilve Tobreluts kirjutas eelmise aasta mais Infolehes, et Väike-Maarja kee- letammikus kasvab kokku 41 tamme- puud: 38 laureaadi nimipuud; F. J. Wie- demanni tamm, mille istutas F. J. Wie- demanni 200. sünniaastapäeva auks 2005. aastal president Arnold Rüütel; keeleauhinna 25. aastapäeva tamm, mille istutas 2013. aastal president Toomas Hendrik Ilves. „2018. a istutasid spordisangarid Lurichi mälestuseks Wiedemanni Ivika Aman „2018. a Wiedemanni keeleauhinna keeletammikusse puu.“ kultuurinõunik laureaat Reet Kasik enda istutatud Foto: Martin Lätt tamme juures.“ Foto: Martin Lätt

Tule meie toimekasse Väike-Maarja „Simuna palliväljak on noorte poolt omaks võetud.“ Foto: Ilve Tobrelu jaotuspunkti meeskonda POSTIKULLERIKS 11. märts alates 10.00 * Sinu ülesandeks on posti sorteerimine ning VÄIKE-MAARJA postisaadetiste kohale toimetamine kliendile oma kandepiirkonnas. HOOLDEKODUS * Töö toimub täiskoormusega graafiku alusel Etteregistreerimine E-L kell 8.00 - 14.40. * Tööks on vajalik B-kategooria juhtimisõigus. telefonil 5656 4959, 5016 825 Lisainfo telefonil 5332 6676. Kandideerimi- seks saada oma CV aadressil ille.poom@omni- va.ee või võta meiega ühendust telefoni teel.

„Simuna rahvamaja välisseinte soojustamine.“ Foto: Ilve Tobreluts

20. märts alates 10.00 RAKKE KULTUURIKESKUSES Etteregistreerimine telefonil 5323 2454

„Väike-Maarja muuseumi vana katuse eemaldamine.“ Foto: Ilve Tobreluts 14 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Veebruar 2019.a. Huvitegevus Rakkes Sündmuste kalender Rakke Lasteaias „Leevike“ 20. veebruaril kell 13:00 Rakke päevakeskuses kohtumine keskonnanõunik Ringi nimi / tegevus Aeg Juhendaja Kontakt Leie Nõmmistega, mälutreeningu pooltund Tiiaga. Joome teed ja mekime küp- sist NB! Võta kaasa hea tuju ja huumorimeel! Info tel. 55692792. Robootika T 15.40 Leelo Ambos 32 91372 21. veebruaril kell 12:30 Seriaalivaba õhtu vol 5/Väike-Maarja valla MV suusatamises 2019 Ebavere tervisespordikeskuses. 21. veebruaril kell 18:00 EV101 kontsert-aktus Rakke kultuurikeskuses. K - TANTSUKOOL N 16.10 Mirell Sall 32 91372 Kontsertkavas esinevad Rakke kooli õpilased, kultuurikeskuse taidlejad. Ühis- laulu võtavad üles Viru-Nigula Rahvamuusikud. Info tel. 55692792. 22. veebruaril kell 12:00 Vabadussõjas langenute mälestamine Simunas. Rakke Kultuurikeskuses 22. veebruaril kell 12:30 Eesti Vabariigi 101.aastapäev Simuna rahvamajas. Ringi nimi / tegevus Aeg Juhendaja Kontakt 22. veebruaril kell 19:00 Eesti Vabariigi 101. aastapäeva kontsertaktus Väi- ke-Maarja Seltsimajas. Aasta teo ja parimate sportlaste tunnustamine, nomi- Rahvatantsurühm E 18.30 Riina Gull 329 1879, 5131 419, [email protected] nentide tänamine. Kontsert, näitus. „Agatantsulust“ 24. veebruaril Vabariigi Terviseks EV 101 Rakkes. Terviseradadel ümber maakera. Tervisekilomeetrite registreerimine Rakkes kella 9.00-17.00 laululava Rakke naisrühm E 18.00 Liia Alling 329 1879, 5559 3309, [email protected] teel ja internetis www.terviserajad.ee. Kell 11.00 Suusamatk Edru voorel 10 km. Info terviserajad.ee, Enno Eilo tel 5153228. Rakke naiskoor T 18.00 Rene Põllumaa 329 1879, 5569 2792, [email protected] 25. veebruaril kell 18:00 Väike-Maarja mälumängusari 2019 V voor Väi- ke-Maarja Muuseumis. Info Jane Kool, tel 5184071. Eakate Tantsuring 25. veebruaril kell 19:00 film “Tõde ja õigus” Väike-Maarja Seltsimajas N 16.00 Helen Potman 329 1879, 525 6938, [email protected] „Kadakane” 5. märtsil kell 18:00 Väike-Maarja vastlapidu 2019 Ebavere tervisespordi- keskuses. Info Jane Kool, tel 5184071. K 12.00 Eakate Lauluring Rene Põllumaa 329 1879, 5569 2792, [email protected] 8. märtsil kell 18:00 naistepäeva kontsert Väike-Maarja Seltsimajas. raamatukogus 9. märtsil kell 12:00 lastefilm “Väike draakon Kokosaurus” Väike-Maarja Seltsimajas. Line - Tantsuring E 17.00 Sirje Sõnum 329 1879, 5663 8851, [email protected] 9. märtsil kell 14:00 Simuna Muusikakool 30 Simuna rahvamajas. 14. märtsil kell 12:00 kontsert “Muusikaline emakeel” Simuna rahvamajas. kell 10:00 võistluspäev Väike-Maarja mudelihallis. ZUMBA K 18.99 Aljona Morozova 329 1879, 5695 0268, [email protected] 16. märtsil 17. märtsil kell 13:00 teater “Buratino” Väike-Maarja Seltsimajas. 17. märtsil kell 16:30 kinopäev Rakkes, Rakke kultuurikeskuses. Laste - ja YIN JOOGA R 17.30 Ivi Lõomets 329 1879, 528 6641, [email protected] koguperefilm “Papa Moll ja šokolaadivabrik”. Piletid hinnaga: 4.- ja 3.50. Pere- pilet 7.- (kaks ja enam last). Enne kino võimalik osta 1.- popkorni ja jooki. Info tel 5569 2792. VINYASA JOOGA R 19.00 Ivi Lõomets 329 1879, 528 6641, [email protected] 17. märtsil kell 18:30 kinopäev 2 Rakke kultuurikeskuses. “Klassikokkutulek 3: Ristiisad”. Piletid hinnaga 5.- ja 3.50 (õpillane, eakas). Info tel 5569 2792. Rakke kultuurikeskuse L 11.00 Riina Gull 329 1879, 5131 419, [email protected] 20. märtsil kell 17:00 laste lauluvõistlus Rakke kultuurikeskuses. Esinevad 7.-9.kl segarühm Rakke piirkonna laululapsed. Info tel 5569 2792. Rakke kultuurikeskuse L 13.00 Riina Gull 329 1879, 5131 419, [email protected] C segarühm

Täiskasvanute Paberiring T 17.30 Külli Tälli 3291878, 56982705, [email protected] Pearaamat OÜ Seltskonnatants N 18.00 Elmar Rusanov 329 1879, 5569 2792, [email protected] Raamatupidamisteenus ettevõtetele ja korteriühistutele. Pilliring N 18.00 Ain Kõiv 3291879, 56693539, [email protected] Algdokumentide korrastamisest majandusaasta aruande koostamiseni. Rakke Spordiklubis Tel: 51901120 e-post: [email protected] Ringi nimi / tegevus Aeg Juhendaja Kontakt, e-post www.pearaamat.eu

Jalgrattaspordi treeningud T 16.00; N 16.00 Enno Eilo 515 3228, [email protected]

Rakke Noortekeskuses

Ringi nimi / tegevus Aeg Juhendaja Kontakt

Kunstiring K 17.00-19.00 Mary Tammet 32 91 108 LIIKLUSPIIRANGUD (Väike-Maarja vallas) 09:23-14:00 Väike-Maarjas suletud tänavad (Jakob Liivi, Väl- N 16.00 väljasõit Ujumistreeningud ja,osaliselt Aia ja Tamme tn, osaliselt Kaarma tööstuskompleks) (üle ühe nädala) Gennadi Augervald 32 91 108 Vinni ujulas Rakke Noortekeskusest 09:43-14:30 Äntu külavaheline tee (Ebavere-Simuna teest kuni Rakvere-Tartu teeni) 10:20-15:00 Lasinurme–Mõisamaa–Tammiku Tee Huvi- ja aineringid Rakke Koolis 2018/2019 10:20-15:00 Lasinurme–Väike-Rakke Tee

Küsimused ja info: Ringi nimi Juhendaja Toimumise aeg Toimumise koht Margus Laanep tel 524 3045, Andri Sirp tel 514 5043 1. Lugeda on mõnus Leonoore Meerja K 13.50-15.30 Eesti keele klass 2. Paberitöö Külli Tälli E 13.50-15.30 Raamatukogu 3. Liiklusring Juta Ploompuu N 12.10-12.50 3. klassi koduklass 4. Spordiring Janar Rückenberg N 16.30-18.00 Võimla Leelo Ambos E 12.00-16.00 5. Robootika Nutilabor Rain Sirel R 12.00-18.00 E 12.00-16.00 Robootika Rain Sirel Nutilabor R 12.00-18.00 Robootika Velle Taraste R 16.00-18.00 Nutilabor 6. Puutöö Igmar Matto E 15.30-16.15 Töö- ja tehnoloogiaklass K 12.55-13.40 7. Mudilaskoor Eve Martjak Muusikaklass N 12.10-12.55 K 13.50-14.35 8. Lastekoor Eve Martjak Muusikaklass N 13.00-13.40 T 17.00-18.00 9. Lauluring Rene Põllumaa Kultuurikeskus N 13.00-14.00 10. Showtants 1.-4.klass Mirell Sall N 13.30-14.30 Kultuurikeskus 11. Showtants 5.-9.klass Mirell Sall N 15.00-16.00 Kultuurikeskus 12. Maadlus Jaan Tammik E, K 16.30-18.00 Võimla 13. Rahvatants 4.-6.klass Riina Gull E 13.50-14.35 Lasteaia saal Veebruar 2019.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 15 Suusarajad pakuvad Suusatajad avasid hooaja Otepääl rõõmu ja tõsiseid väljakutseid Üle pika aja on Eestisse jõudnud korra- Jõulumäe tervisekeskuses, kus toimus lik talv ning tänu sellele oleme saanud 26.-30. detsembril laager. Peale seda Käesolev talv pakub rohke lume tõttu edukalt looduslikul lumel suusatada. oli väike puhkus ning juba 5. jaanuaril nii rõõmu, kui tõsiseid väljakutseid. Osad meie suusalapsed alustasid suu- sõitsime Jõulumäele Alexela-Hawaii Mitme lumevaese talve järel on val- sakilomeetrite kogumist juba novemb- Expressi II etapile. Sel korral oli vaja davad aga ikkagi positiivsed ja head ris kui käisid Soomes Imatras treening- sõita klassikalises tehnikas. 1,6km dis- emotsioonid. laagris. tantsil N11 vanuseklassis sai Mirtel Rakke linnamäe terviseradadel on Selle hooaja esimene võistlus toi- Laht VI ning Merit Nõmmiste XV koha. Vasakult Markus Masing, Maris suusatamise võimalus olemas alates mus Otepääl, kus kavas olid vabateh- Samal distantsil N12 vanuseklassis Nõmmiste, Karel Nõmmiste ning detsembri keskpaigast ja kasutusel 1, nika sprindid. Alexela-Hawaii Expressi saavutas Mairit Kaarjärv IV koha, Karo- Eliise Kivistu Kõrvemaa maratonil. 2,3 ja 4 km ring. Jätkuvalt saab kasuta- noortesarja esimesel etapil oli võist- lina Alt oli X, Karolina Kull tema järel XI Foto erakogu da pimedal ajal 1 km valgustatud ringi lustules kaheksa meie klubi sportlast. ning Angelina Alt 20. N14 vanuseklassi kuid valgustuse lülituseks olev telefo- NII vanuseklassis saavutas Mirtel Laht tüdrukutel tuli sõita juba 3,2km. Selles pävaarasele võistlema. 26. jaanuaril ninumber on veidi muutunud ja see on III koha ning Merit Nõmmiste, kes tegi vanuseklassis oli Getrin Raudsepp 5. toimus klassikasprint ning 27. jaanuaril leitav radade alguspunktist laululava Vastutustundetuid jagub rajale pea oma esimese stardi selles sarjas, oli 15. ning Eliise Kivistu 7. tuli sõita 3,3km vabatehnikas. Mairit teel. Rõõm on näha, et suurepäraseid igal nädalal. Foto Enno Eilo Aasta vanemate tüdrukute seas lõpetas 19. jaanuaril toimus Kõrvemaal oli mõlemal päeval kindel võitja ning olusid kasutatakse usinalt ja püüan Mairit Kaarjärv samuti III kohaga, Ka- Sportland Kõrvemaa suusamaraton, Getrin sai esimesel päeval V koha ning radasid hooldada vastavalt vajadusele lal. Suur palve. Palun kasutage jalu- rolina Alt oli 7., Karolina Kull IX. ning kus lühemal 19km distantsil osalesid teisel päeval 3 III koha. ja võimalustele. Kuna Rakke linnamäe tamiseks ja kelgutamiseks staadionit Angelina Alt X1V. N14 vanuseklassis meie klubist Mairit Kaarjärv, Eliise Ki- Hooaeg jätkub täie hooga ning rajad on päris mitmes lõigus tuulte- ja Rakke linnamäe staadioni poolset osalesid meie klubist Getrin Raudsepp vistu, Getrin Raudsepp, Karolina Kull, veebruaris on võistluskalender juba ti- le avatud, ei ole mõtet radu hooldada külge! Sõidan ka mootorsaaniga sinna ning Eliise Kivistu, kelle kohad olid vas- Markus Masing, Maris Nõmmiste ning hedam. Rajal näeme! tuisuse ilmaga. Ka raja hoolduse tehni- „triipe“ sisse, et paksus lumes sumpa- tavalt V ning IX. Karel Nõmmiste. Peale seda, järgmisel kast sõltuvalt ei saa teha rajahooldust ma ei peaks. Enne aasta lõppu tegime veel viima- nädalavahetusel, sõitsid Getrin Raud- Mairis Õispuu sula ilmaga. Raja seisukorrast saab Nagu saanud traditsiooniks on plaa- se tõsisema ettevalmistuse Pärnumaal sepp ning Mairit Kaarjärv Soome Lep- Ebavere suusaklubi abitreener infot internetist https://terviserajad.ee/ nis korraldada veebruaris suusamatk rajad/rakke-terviserada ja püüan sinna Edru voorel. Matk on ühildatud Eesti võimalikult tihti radade seisukorra in- Terviseradade üritusega „Vabariigi Ter- Rakke kooli õpilased realiseerisid end kõrgushüppepeol fot panna. viseks“, mille raames tulevad eestla- Kuna suurepärane talv kutsub ka sed oma lemmikterviserajale ja teevad Teisipäeval, 15. jaanuaril kogunesid sellel aastal jäi 9. kelgutama ja metsa seiklema on käes- koos paar tiiru – tervislikuma vabariigi Rakke kooli võimlasse 11 õpilast, et klassi õpilase Ro- oleval talvel väga palju probleeme suu- nimel! Tähistades nii koos Eesti sünni- maha pidada iga-aastane “Kõrgushüp- nald Rückenbergi sarade rikkumistega. Lisaks üritatakse päeva. Rakke linnamäe terviseradel ja pepidu”. See üritus sündis eelmisel 155 cm. Tüdruku- ka suusarajale minna autodega, et pää- Rakkes kogutud kilomeetreid saab mär- aastal soovist anda tundides suure- test näitas häid seda kelgutamiseks nõlvadele lähema- kida https://terviserajad.ee/ ja ka Rakke maid kõrguseid võtnud õpilastele lisa- katseid Gätriin le või siis proovida oma sõiduvahendi linnamäe terviserade alguses oleval võimalus enese veelgi paremaks reali- Potman ja lõpp- läbivust. Selline tegevus aga kurjast ja infotahvlil. Kilomeetreid saab koguda seerimiseks. Külalisena osales ka meie tagajärjeks jäi uus põhjustab suusatajatele meelehärmi. nii suusatades, joostes, kõndides kui kooli endine ja tänane Väike-Maarja isiklik rekord 133 Radadele on paigaldatud küll vastavad jalgrattaga sõites. Gümnaasiumi õpilane Robert Sepa. cm. Kooskäimisest Kõrgushüppepidu Rakke koolis. Foto Janar Rückenberg lisamärgid aga vastutustundetuid ja Olgu meenutuseks öeldud, et Robert ja osalejate pari- tähelepanematuid jagub pea igal näda- Enno Eilo ületas eelmisel aastal “karjapoisi” stii- matest katsetest on Rakke kooli kodu- Keidi Soo, Gätriin Potman ja Karmo lis 160 cm. lehel ka videokokkuvõte. Osalejad: Ro- Karro. Tänud kohale tulnud õpilastele! Üheksa meie kooli kümnest osale- bin Sepa, Robert Sepa, Ronald Rücken- Jalgrattahooaeg on avatud nud õpilasest püstitasid vägevaid isik- berg, Joosep Veelmaa, Markko Pohlak, Janar Rückenberg likke rekordeid. Parimaks tulemuseks Markus Ambos, Janar Urb, Remo Riivik, Traditsiooniliselt avatakse Eesti jalg- rattahooaeg Elvas talikrossidega, nii Siim Meidla XIII koht ka tänavu. Spordiklubi Rakke ratturi- Maadlusuudised Pühapäeval, 27. jaanuari Paides toi- te hooaeg algas 26. jaanuaril parajate munud Maalehe ja Maaspordikesku- miinuskraadidega. Nooremad vanusek- Pühapäeval 10. veebruaril osalesime se auhinnavõistlustel vabamaadluses lassid küll esimesel etapil jooksevad Põlvas toimunud täiskasvanute Ees- saavutati järgnevad kohad. aga teisel etapil juba selgitatakse riigi ti Meistrivõistlustel kreeka-rooma ja Anu-Liis Raudsepp V koht meistrid talikrossis. Esimene etapp oli naistemaadluses. Eva-Maria Raudsepp II koht klubi ratturitele edukas ja Eliise Kivis- Virgo Raja III koht tu võttis etapivõidu N14 vanuseklassis. Võistlustel Läänemaal. Foto erakogu Siim Argos III koht Poisid startisid vanuseklassides M14, Robin Engaste IV koht Thristan Paju sai 21. koha ja M12 klas- Jonete Visnapuu III koht täiskasva- Joel Visnapuu IV koht Fotol (vasakult) Eliise, Thristan, sis sai Markus Kull 9. koha, Thristo Paju nute arvestuses Kristjan Jaago V koht Thristo, Markus ja Kenneth. 13. koha, Kenneth Sirp 16. koha. Kus- Enrico Januškevitšus VI koht täiskas- Pühapäeval, 13. jaanuaril osaleti Foto Enno Eilo juures nooremad poisid osalesid mitu vanute arvestuses Kohtla-Järvel toimunud noorte vaba- aastat vanemas vanuseklassis. kõrgetasemelisel Costa Blanca Bike Pühapäeval 3. veebruaril võistlesi- maadlusvõistlustel Nublust Nabini esi- Põlvas mõõtu võtmas. Foto erakogu Valla ratturitest tegi ka korraliku et- Racel. Neli päeva kestev Hispaania me Viljandis Laste Karikavõistlustel mesel etapil. teaste talikrossil ka RR Siplaste rida- kõige tehnilisem maastikuratta mit- Saavutati järgnevad kohad: vabamaadluses. Saavutati järgnevad kohad: desse kuuluv Ivar Vaab, kes saavutas mepäevasõit pakkus tõsiseid väljakut- Jonete Visnapuu II koht Siim Argos III koht esikoha M Sport klassis. seid. Näiteks teise etapi, mille Lõiv ja Remo Ojaste III koht Astor Argos III koht Juba järgmisel päeval oli klubi vorm Steinburg võitsid, selle lõputõus oli 3 Kuldar Kangur V koht Robin Engaste III koht esindatud Lõuna -Hispaanias kui Gree- km pikk ja 30-35% tõusunurgaga. Kuigi Andris Pent X koht Virgo Raja III koht te Steinburg lükkas hooaja esimeseks kolmandal etapil koges duo ka tehnilist Pühapäeval 3. veebruaril osalesi- Kristo Ojaste III koht stardiks ratta stardijoonele. Media Ma- ebaõnne, saavutati väga esinduslikus me Läänemaal Ristil toimunud Eesti Eva-Maria Raudsepp I koht ratón BTT Villa de Gádor oli edukas ja seltskonnas teine koht. Meistrivõistlustel Sumos. Anu-Liis Raudsepp III koht hooaja esimene maratonivõit tuli ära. Spordiklubi Rakke komplekteerib Saavutati järgnevad kohad: Reeli Mirell Engaste VI koht Kuigi sõit oli ainult 37 km ja 700 tõusu- uut ratturite treeninggruppi ja hetkel Henri Sokk II koht ja III koht abs kaa- Joel Visnapuu IX koht Viljandis võistlustel. Foto erakogu meetrit, andis see siiski ülevaate hoo- on veel paar vaba kohta 2009 kuni 2010 lus, kuni 8 a. Kristjan Jaago VI koht aja alguse vormist ja tehtud treeningu- sünniaastaga poisile või tüdrukule. Tõ- Virgo Raja I koht Saavutati järgnevad kohad: 14. jaanuaril olime kutsutud Eesti te kvaliteedist. Auhinnaks saadud apel- sise huvi korral saame asju arutada, Robin Mathias Engaste II Koht, va- Siim Argos I koht Olümpiakomitee pidulikule 2018. a tei- sinid kulusid aga turgutuseks kindlasti esialgu telefonil 515 3228. nus kuni 10 a. Kristo Ojaste IV koht se poolaasta tiitlivõistluste medalivõit- ära, kuna järgmisel nädalavahetusel oli Robin Mathias Engaste III koht, va- Enn Erik Vissak VII koht jate tunnustamisüritusele. Greetel juba tõsisem start. Koos Jani- Enno Eilo nus kuni 12 a. Laupäeval, 2.veebruaril osaleti Tar- Jonete Visnapuud tunnustati Euroo- ka Lõivuga starditi paaridele mõeldud Markus Kaas X koht, kuni 8 a. tus õpilastele suunatud Eesti Meistri- pa Meistrivõistluste III koha eest juu- Reeli Mirell Engaste V koht võistlustel kreeka-rooma maadluses. nioride arvestuses. Väike-Maarja valla MV koroonas 2019 Anu-Liis Raudsepp I koht, kuni 12 a. Saavutati järgnevad kohad: Eva-Maria Raudsepp II koht täiskas- Joel Visnapuu II koht Lembit Kalter 1. etapp, 23.10.2018, Triigi spordihoones 3. Kalev Kukk vanute arvestuses Kristjan Jaago III koht 1. Eerek Preisfreund 2p. I koht 4. Elmar Lepp 2. Raul Oja 1p. II koht 5. Raul Oja Õnne-Liisi Viidas naases Eesti juunioride meistrivõistlustelt hõbemedaliga 3. Aivar Põldmaa III koht Eesti juunioride meistrivõistlused õhk- pääsesid finaali ja seal juba hakkas va, aga eks see ole kõigi konkurentide Lastest osales Miikael Preisfreund. Lõplik paremusjärjestus (kolme vooru kok- relvadest laskmises peeti 19. jaanuaril medal paistma. Algul küll pronksikar- jaoks väga närvesööv pingutus ja võist- 2. etapp, 20. 11.2018, Triigi spordihoones kuvõttes) 2019 a. Raplas Sadolini spordihoones, lus käis viimaste laskudeni. Seekord Mehed: 1. Aivar Põldmaa kus ka meie valda tuli hõbedane medal. siis hõbe, aga ega see kuld ka kaugele 1. Aivar Põldmaa 2. Eerek Preisfreund Selle eest kandis hoolt Õnne-Liisi Vii- jäänud. Nüüd on hoog juba sees ja ega 2. Eerek Preisfreund 3. Raul Oja das, kes on ka varem noorte vanusek- ka kuldne medal tulemata ei jää. Soo- 3. Raul Oja Noortest võttis kolmest voorust osa Miikael lassis medaleid võitnud ja eelmisel su- vime Õnne-Liisile tublisid tulemusi tu- Lapsed: Miikael Preisfreund Preisfreund. vel ka juba juunioride arvestuses, aga levikuks! 3. etapp, 22.01.2019 Triigi spordihoones iga medali võit on omaette saavutus. 1. Aivar Põldmaa Jane Kool Õnne-Liisi lõpetas küll põhivõist- Jaanus Raidlo 2. Eerek Preisfreund Hõbemedali omanik Õnne-Liisi luse neljandana, aga kaheksa parimat Viidas. Foto Jaanus Raidlo Laskeringi juhendaja 16 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Veebruar 2019.a.

Koguduste teated MÜÜA 2-toaline Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi! ahiküttega korter Väike-Maarja kogudus Vinni vallas Üks päev kui pärl ta teiste seas Jumalateenistused toimuvad püha- (6 km Laekverest). kord aastas särab igas eas päeviti kell 13.00. Veebruarikuu jumalateenistused Tel 566 933 39 toimuvad pastoraadis Tamme tn 3. Märts Sõnajumalateenistused toimuvad 03. MÜÜA keskküttega 95 85 ja 10.02. Missa toimub 17.02. Juma- Hildegard Pällo – 31. märtsil Jüri Raag – 12. märtsil lateenistused toimuvad pastoraadis 32,7 m² korter Rakkes 93 80 ka märtsi kuus. otse omanikult. Resella Saal –13. märtsil Elvira Leon – 1. märtsil Kogudust teenib hooldajaõpetajana Hind kokkuleppel. 91 Arvi Tiismaa – 3. märtsil Tauno Toompuu. Tel 529 0651, e-post: [email protected] Tasud kütteperioodil 40-70 euri Eleonora Tõnissoo – 2. märtsil Aino Põdra – 24. märtsil EELK Väike-Maarja koguduse aadress: Tamme 3 (postiaadress Jaama 2-15), 90 Uno Kunnberg – 27. märtsil kuus. Suvel null eur. 46202 Väike-Maarja internetis: http://www.eelk.ee/vaike-maarja/ Evi Eerikson – 20. märtsil 75 EELK Väike-Maarja koguduse annetusarve nr Swedbankis on Vannituba ja WC eraldi, 89 Kalju Pärnasalu – 9. märtsil EE652200001120247658 kaks keldriboksi. Linda Metsla – 1. märtsil Ingrid Nurmetalu – 11. märtsil Korter on teisel korrusel, 88 Milvi Tamm – 12. märtsil Avispea kogudus korteri aknad on Asta Kuristik – 26. märtsil Anne-Loore Kungla – 14. märtsil Jumalateenistused pühapäeviti kell vaatega valgustatud Elvine Lepp – 19. märtsil Matti Nukker – 17. märtsil 10.30. kaseparki, kus asub Vaike Kondimäe – 11. märtsil 70 Koguduse pastor on Eerek laste mänguväljak. Ellen Orumäe – 8. märtsil Luule Erala – 1. märtsil Preisfreund. Tel 323 5450; 524 1982, 87 Milvi Põllu – 10. märtsil e-post: [email protected] Tel: 564 549 88 Lehte Tints – 30. märtsil Lidia Hein – 14. märtsil Avispea Vabakoguduse aadress: Marta Mäe – 28. märtsil Ain Lembavere – 17. märtsil Avispea küla, 46208 Väike-Maarja vald, MÜÜA 2-toaline mugavustega Ally Vahi – 13. märtsil Gilda Lambur – 19. märtsil Lääne-Virumaa 86 Osvald Forsel – 20. märtsil Koguduse veebileht: http://avispea- korter Rakke alevikus. Rohkem infot Harri Rosentrauch – 21. märtsil Rein Tammus – 31. märtsil kogudus.wixsite.com/kogudus Lehte Kask – 9. märtsil Eesti EKB Koguduste Liidu Avispea Vabakogudus 10502002423005 telefonil 526 7669. Soovime õnne ja tugevat tervist! Simuna kogudus Soovin OSTA Väike-Maarjas Jumalateenistused pühapäeviti kell Väike-Maarja Vallavalitsus 11.00. garaažiboksi Koguduse õpetaja on Enn Salveste. (võib ka paarisboks olla). NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et lehes avaldatakse EELK Simuna koguduse aadress: Vajalik elektri olemasolu. tema sünnipäevaõnnitlus, teatada sellest toimetajale tel 329 5759. Allika 3, 46401 Simuna Hea garaaži eest Tel 5345 3967 või tel/fax 332 8021, maksan hea hinna. e-post: [email protected] Helista 5237370 Kristian Äntu Mõis OÜ Äntu Mõis OÜ MÜÜB EELK Simuna ja Juuda ko- guduse arvelduskonto annetus- MÜÜA küttepuid, lepapuu. RENDIB MAHEKANAMUNE te tarvis on: Swedbank IBAN: argipäeviti kell 8-16. Halu pikkus vastavalt Väike-Maarja vallas EE852200001120184054 Asume Äntu külas tellija soovile. PÕLLUMAID Väike-Maarja vallas. Transpordin koju kätte. Kontakt: 523 0732; Rakke kogudus Tel 327 0206 Jumalateenistused pühapäeviti kell Huvi korral helista [email protected] 14.00. tel 5199 3008. EEKBKL Rakke Koguduse aadress: Oru 1-1, 46301 Rakke Kogudust juhatab diakoniss Tiina Mälestame Teppo. Tel 5623 1313, e-post: rakke.kogu- Ei võta sõnad leinavalu, [email protected] ei kuivata nad pisaraid… Koguduse veebileht: http://rakkeko- gudus.weebly.com/ Viktor Brusnitsõn 10.06.1952 – 20.12.2018 Annetused: EEKBKL Rakke Kogudus EE432200221044564569 Swedbank Pavel Pivovarov 09.05.1952 – 25.12.2018 Õnnitleme noorimaid Juri Kullerkan 11.07.1951 – 21.12.2018 Meelis Senitšev 08.04.1959 – 05.01.2019 Kalmistumeistrite kontaktandmed: vallakodanikke Uno Toomsalu 10.01.1929 – 17.01.2019 Väike-Maarjas – Ruth Palmiste, tel 516 1809; Õie-Annela Tutt 11.08.1937 – 17.01.2019 Simunas – Mirjam Kesküla, tel 524 7944; Õnne tänasteks tegudeks, õnne homseteks olemisteks, Gunnar Groos 02.04.1946 – 20.01.2019 Aos – Aili Uustalu, tel 524 6501 Silver Uusmees 28.07.1973 – 19.01.2019 õnne tuleviku toimetusteks! Elvi Heinpalu 02.01.1938 – 08.01.2019 Ryan Sinijärv – 3. jaanuaril Miralda Uuli 18.08.11933 – 31.01.2019 Kapell „Sirili“ ootab enda koosseisu Ken-Kenneth Kallak – 5. jaanuaril keelpilli mängijaid (viiul, ukulele, kannel). Karl Robin Eermann – 10. jaanuaril Proovid esmaspäeviti kell 12.00 Oskar Sindonen – 16. jaanuaril Brigit Vulla – 21. jaanuaril KORSTNAPÜHKIJA 55604046 Väike-Maarja lasteaia saalis. Velli Liblikmann – 29. jaanuaril Info telefonil 5648 0612. Olge rõõmsad, terved ja tublid! Väike-Maarja Hooldekodu (Ravi 1, I korrus) Kallis Aet Reiss! OÜ ESTEST PR OSTAB päevakeskuse kaudu on võimalik tellida Inkotoa pakutavaid metsa- ja põllumaad. URIINIPIDAMATUSE ABIVAHENDEID: Elust ei tagasi aastaid saa võtta, Tel 504 5215, 514 5215, kindlalt ja julgelt edasi tõtta. [email protected] • naha- ja haavahooldusvahendid, Selleks jääb soovida Sulle vaid head, • imavad aluslinad, • mähkmed jm. Tervist ja jõudu, et vastu Sa peaks! Isikliku abivahendi kaardi olemasolul kaup 40% soodsamalt. Tellitud tooted tuuakse kohale 11. märtsil kell 9.00 – 12.00. Palju, palju õnne ja rõõmu päevadesse! Tellimiseks ja infoks helistada telefonidel 326 1345 või 5656 4959 Väike-Maarja Seltsimaja kollektiiv! Simuna spordihoones (I korrusel, osavalla ruumis) saab tellitud tooted kätte 11. märtsil kell 12.30 Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: 30. kuupäevaks e-posti aadressil: Tellimiseks ja infoks helistada tel 5343 9837; e-post: [email protected] Väike-Maarja Vallavalitsus, [email protected], tel 329 5759. Kustus elu, vaikis valu, Pikk 7, 46202 Väike-Maarja, Toimetus võib tekste lühendada. mälestus jääb alati. Rakkes, Simuna tee 10 saab tellitud tooted kätte 11. märtsil kell 14.00 tel 329 5750, www.v-maarja.ee Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. Mälestame igavesti kallist vanaisa Tellimiseks ja infoks helistada; tel 5343 9837; e-post: [email protected] Toimetaja: Kristel Kitsing Trükitud: Toimetuse kolleegium: Trükikoda TRÜKIS AS, VIKTOR SANNIKAT Pandivere Pansionis, Mõisa, Vao küla Kirke Tobreluts, Edgar Tammus, Siiri Kanarbik, Pargi 27F, 41 537 Jõhvi. (03.09.1929 - 13.01.2019) saab tellitud tooted kätte 11. märtsil kell 14.30 Annika Aasa, Ivika Aman, Kristel Lehtme. Ilmub kord kuus, kuu lõpunädalal. Tellimiseks ja infoks helistada tel 5343 9837; e-post: [email protected] Kaastööd ja teated palume saata hiljemalt Tiraaž 2700 eksemplari. Kristi oma perega NB! Abivahendi soovist etteteatamine vähemalt 5 tööpäeva varem!