VÄIKE-MAARJA VALLA InfolehtInfoleht Nr 6 (151) Juuni 2006 Hind 3 krooni Ühitatud juhtimisega Täna lehes: koolide koostöömudel • Koolide koostöömudelist lk 1 Paljudele Väike-Maarja netes siis, kui õppetöösse vallas külas käis, siis • Vallavolikogus arutatu lk 2 inimestele tekitab sõnapaar “ suhtutakse tõsiselt ja ees- Hausjärvi kutseõppekesku- • Vallavalitsuses arutatu lk 2, 3 integreeritud kool “ terve märk on edasi õppida. Kui ses võisime seda oma silma- • Valla üldplaneering lk 4 hulga küsimusi. Selle alu- see aga puudub, on väga ga näha. Soomlased alusta- seks on teadmatus. Tegelik- mõistlik, kui laps koos va- sid varem ja nemad saavad • VMPSi veerg lk 5 kuses toob idee elluviimine nematega väga tõsiselt mõt- juba vilju maitsta. Nende • Kauni Kodu konkursi reglement kaasa palju väiksemaid muu- leb oma võimalustele, soo- jaoks on kutseõpe leidnud lk 6 tusi, kui esmapilgul võiks videle, ambitsioonidele või väärilise koha hariduselus ja arvata. Meie vald on selle nende puudumisele ning lan- koostöö kutseõppe ning üld- • Kooliteated lk 7, 14, 15, 16 mudeli rakendamisega tege- getab realistlikult otsuse kut- hariduse vahel on saanud ise- • Kultuuriteated lk 9, 10 13, lenud juba ligikaudu kahek- seõppe kasuks. Siis ei ole enesestmõistetavaks. Lääne- • Sporditeated lk 11, 12, 17 sa aastat. Integreeritud kooli kolme aasta pärast vaja teh- Viru maakonnaplaneeringus areng ja eesmärgid on kirjas tud otsust kahetseda, sest (1999-2010) nähakse ette • Pandivere Paeriik lk 18 valla arengukavas (lisa 4) amet on olemas ja jalad kind- integreeritud kooli loomist • Kirikuteated lk 19 ning sel teel on liigutud ka lalt maas. Samas ei ole ku- Väike-Maarja õppekeskuse jõudsalt edasi. 2004. aastal hugi kadunud võimalus edasi ja gümnaasiumi baasil. munitsipaliseeriti kutseõppe- õppida ka kõrgkoolis. Kui Gümnaasiumi ja õppekes- dab erinevaid kooskõlastu- sena, nagu me seda kaheksa keskus ning vald sai lõpuks õpilasel läheb kutsekeskkoo- kuse olemasolu ja ligistikku si, lõpevad mitmesugused aastat tagasi ette kujutasime, otsustusõiguse kooli edaspi- lis väga hästi ning tal tekib paiknemine meie vallas an- rendi- ja lepingulised suhted. ei tule. Praegu kehtiv seadus- dise saatuse suhtes. soov ülikoolis oma haridus- nab Väike-Maarjale olulise Kaks kooli muutuvad kon- andlus seda ei võimalda. Tänapäeval on üldine ten- teed jätkata, siis on tal prae- eelise näiteks Tamsalu, Kad- kurentidest koostööpartneri- Soovi ja tahtmise korral saa- dents, et pärast põhikooli lõ- gu see võimalus olemas. rina ja Haljala gümnaasiumi- teks. See tagab koolidevahe- me hetkel võtta eesmärgiks petamist eelistab enamus las- Jätkates aasta jooksul dega võrreldes, kus selline lise koostöö efektiivsuse ja rakendada 2007. aasta sügi- test ka lapsevanemate tungi- õpinguid üldainetes ja jõu- paindlik koostöövõimalus ratsionaalsuse. Kaob konku- sel ühitatud juhtimisega koo- val soovil jätkata õpinguid des niiviisi samale tasemele puudub. Seda asjaolu tuleks rents ka õpilaste osas. Õpi- lide koostöömudeli, mis on gümnaasiumis. Arvan, et see gümnaasiumi lõpetajatega, maksimaalselt ära kasutada. laste liikumine üldharidusest teadlikult suunatud tulevik- on täiesti põhjendatud nen- saab nendega võrdsetel alus- Paljud Rakvere gümnaasiu- kutseharidusse ja vastupidi ku, et luua meie valla noor- de õpilaste puhul, kelle ees- tel kõrgkooli konkureerida. mides õppivad lapsed kasu- on mugavam ja paindlikum. tele innovaatilisemad ja märk on edasi õppida kõrg- Juba omandatud eriala edasi tavad Rakvere kutsekesk- Kindlasti avarduvad õpilas- paindlikumad tingimused koolis. Laste jaoks, kelle õppides ollakse selgelt eelis- kooli poolt pakutud võima- te võimalused, sest täiendõp- enese leidmiseks ja kehtes- edasijõudmine õpingutes ei tatud olukorras. lust omandada kolme aasta peosakond ja tugiteenuste tamiseks elus. ole eriti edukas ja kes ei soo- Paljudes Euroopa riikides jooksul kutseõppe tunnistus osakond teenindavad mõle- vi kõrgkooli astuda, on güm- on gümnaasiumi ja kutseõp- mingil valitud erialal koor- mat kooli. Toimiks ka töö- Jüri AAVIK, naasiumis õppimine oma- pe asutusi erineval moel püü- musega üks kord nädalas. õpetuse klassi, aula ja võim- vallavolikogu haridus- ja moodi umbteeks. tud integreerida ja see on Seegi näitab ilmekalt koos- la ühine kasutamine. Güm- kultuurikomisjoni esimees Kui kutsekeskkooli või andnud ka silmnähtavaid tu- tööd Rakveres kahe kooli- naasiumiharidus ei jää selles kutsekooli lõpetanud õpila- lemusi. Meile kõige sobivam mudeli vahel. Arvestades koolisüsteemis teisejärguli- sed täisikka jõudnutena as- ja lähedasem on Soome va- hetkesituatsiooni ning mõel- seks. Mõlemad koolid jää- tuvad ellu juba iseseisvate riant, kus juba 1992. aastal des tõsiselt tulevikule, tuleks vad juriidiliselt iseseisvateks, inimestena, kellele omanda- võeti selge suund kutseõppe lähtuda kriteeriumidest, mil- toimivad iseseisvate õppeka- tud kutseoskus annab ka tea- ja üldhariduse tihedale koos- lest allpool kirjutan. vade alusel ja koolide nime- tud valikuvabaduse, siis tööle. Alates 1998. aastast on Kahe kooli ühendamine tused Väike-Maarja Güm- gümnaasiumi vaevalt läbi soomlastel koos kutsehari- ühe direktori juhtimise alla naasium ja Väike-Maarja vedanud eakaaslased on dusega võimalus omandada aitab ületada mitmeid kooli- Õppekeskus säilivad. Selli- märksa halvemas seisus. ka gümnaasiumiharidus. devahelist koostööd takista- ne koolimudel eeldab kaht- Kõrgkoolis õppimine käib Niiviisi tagati õpilastele suu- vaid tegureid, kaasa arvatud lemata juhtkonna kompe- üle jõu, samas ametioskus rem vabadus valida õppeka- lihtsalt soovimatust koos- tentsust nii üld- kui ka kut- puudub ja avatud tööturul vade raamides õppemoodu- tööd teha, kui see esmapil- sehariduses (mõlemat kooli keegi neid eriti ei oota. Mui- leid teistest haridusvormi- gul ei tundu olevat kasulik. jäävad juhtima direktori ase- dugi annab gümnaasiumiha- dest. Kui Väike-Maarja vo- Koolide juhtimine ühe juhi- täitjad), et mitte teha otsuseid ridus parema üldhariduse nii likogu delegatsioon käesole- ga kaotab pinged ühise õpi- ühe koolitüübi kasuks. humanitaar- kui ka reaalai- va aasta aprillis Hausjärvi laskodu kasutamisel, vähen- Integreeritud kooli selli- 2 Väike-Maarja valla Infoleht VALLAVOLIKOGUS 24. mail 2006. a 19 asuvate ruumide tasuta kasu- tulemusena loodud või soetatud vara peasutuse koostöömudel Väike- tada andmine Tiia Liivalaid OÜle säilimise ja avaliku kasutamise taot- Maarja Gümnaasiumi ja Õppekes- 1. Üldplaneeringu ülevaatami- OTSUSTATI anda Tiia Liivalaid luses ja taotluse rahuldamise otsu- kuse näitel”. ne OÜle tasuta kasutamiseks Simuna ses toodud eesmärkidel ja tingimus- · vallavalitsusel esitada tegevus- OTSUSTATI algatada Väike- alevikus Allee tn 9-19 asuvad ruu- tel viie aasta jooksul alates taotluse kava vallavolikogu järgmisele istun- Maarja valla uue üldplaneeringu mid meditsiiniteenuse osutamiseks. rahuldamise otsuse tegemisest. Väi- gile kinnitamiseks. koostamine ning tunnistada kehte- ke-Maarja vald kohustub nimetatud tuks Avanduse Vallavolikogu 4. Garantii andmine Ettevõtlu- vara osas mitte sooritama tehinguid, Info 19.04.2000. a otsus nr 8 “Üldpla- se Arendamise Sihtasutusele mis annavad nimetatud aja jooksul Vallavanem Olev Liblikmann an- neeringu algatamine” ja Väike-Maar- Väike-Maarja vald on esitanud mõnele isikule või asutusele põhjen- dis infot omavalitsusliidu üldkoos- ja Vallavolikogu 28.05.2003. a ot- “Eesti riikliku arengukava Euroopa damatu eelisseisundi. olekul arutlusel olnud teemade koh- suse nr 27 “Üldplaneeringu ülevaa- Liidu struktuurifondide kasutusele- ta: jäätmekäitluskeskus, alaealiste tamine” p 1. võtuks – ühtne programmdokument 5. Tegevuskava koostamine uue turvakodu loomine Tapale, maakon- aastateks 2004-2006” meetme 4.6 koolimudeli rakendamiseks Väi- na arengustrateegia koostamine (mille 2. Katastriüksusele sihtotstar- “Kohalik sotsiaal-majanduslik ke-Maarja Gümnaasiumi ja Väi- kõrval koostatakse arengukavad kõi- be määramine areng” osa 4.6.1 “Kohaliku füüsili- ke-Maarja Õppekeskuse baasil gile põhilistele valdkondadele), ko- OTSUSTATI määrata Väike- se elukeskkonna arendamine” alusel OTSUSTATI halike teede registri koostamine. Maarja vallas Käru külas asuva riigi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse- · vallavalitsusel koostada tegevus- Samuti tutvustas vallavanem val- omandisse jätmiseks moodustatava le projekti (registreerimisnumber kava uue koolimudeli rakendamiseks la üritusi (Simuna kihelkonna päe- M 1059 A katastriüksuse sihtotstar- EU24240) “Väike-Maarja Integree- Väike-Maarja Gümnaasiumi ja Väi- vad, külakonverentsid Kännukülas beks maatulundusmaa. ritud Kooli võimla renoveerimine”. ke-Maarja Õppekeskuse baasil alu- ja Kärus, Pandivere päev, naisekand- OTSUSTATI: arvestades eelne- seks võttes Raili Sirgmetsa magist- misvõistlus). 3. Simuna alevikus Allee tn 9- vat, tagab Väike-Maarja vald projekti ritöö “Üldhariduskooli ja kutseõp- VALLAVALITSUSES 18. mail 2006. a · Nõmme külas asuvast vabast OTSUSTATI väljastada Fortum 6. OÜ Pandivere Vesi audiitori põllumajandusmaast 7,04 ha suuru- Termest ASile ehitusluba tehnosüs- 1. OÜ Pandivere Vesi juhatuse valimine se RISTIKU katastriüksuse moodus- teemide muutmiseks aadressil Pikk aruanne tehtud tööst OTSUSTATI valida OÜ Pandi- tamine erastamiseks ASile DINER; 1, Säde 1 ja 1A Väike-Maarja ale- OÜ Pandivere Vesi juhatuse liige vere Vesi audiitoriks audiitorbüroo · Triigi külas asuva KASETUKA vik. Rein Saarepere kandis ette eelmisel ELSS AS. katastriüksuse jagamine. aastal tehtud suurematest töödest 9. Vähempakkumiste tulemus- ning andis ülevaate töödest, mis on 23. mail 2006. a 3. Aadressi määramine te kinnitamine