DOCSLIB.ORG

Jahipiirkonna Nimi)

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jahipiirkonna Nimi) Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 8 Kuressaare, JAH1000035 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Riigimetsa Majandamise Keskus 1.2. Registrikood 70004459 1.3. Aadress Toompuiestee 24, 10149, Tallinn 1.4. Esindaja nimi Aigar Kallas 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 6767500 Faksi number 6767510 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Kalev Männiste Ametinimetus RMK jahinduse peaspetsialist 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Viidumäe LKA Vabariigi Valitsuse 09.05.2007 määruse nr 136 § 4 lg 1 ja lg 3, § 10, § 13 lg 1 p 1 ning nimetus/ Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6 lähtuvad piirangud: • Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, piirangu kirjeldus sealhulgas inimeste viibimine. • Inimestel on lubatud viibida ja pidada jahti ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil piiranguvööndis. • Inimestel on lubatud viibida ja pidada jahti ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul. • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. • Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga, radadel jalgrattaga sõitmine. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. 4.2. Objekti Järve Luidete MKA Vabariigi Valitsuse 06.10.2005 määruse nr 258 § 4 lg 3 ja lg 5 ning Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p nimetus/ 6 lähtuvad piirangud: • Kaitsealal on lubatud jahipidamine 15. oktoobrist 1. märtsini. • Kaitsealal on lubatud sõidukiga piirangu kirjeldus sõitmine kattega teedel või kruusateedel. Maastikusõidukiga sõitmine väljaspool kattega teid või kruusateid on lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul. • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. 1/2 4.3. Objekti Abruka LKA Vabariigi Valitsuse 08.05.2007 määruse nr 132 § 4 lg 5, § 10 lg 1, § 14 lg 1 p 2 ja Looduskaitseseaduse §14 nimetus/ lg 1 p 6 lähtuvad piirangud: • Salumetsa ja Väikesaarte sihtkaitsevööndites on 1. septembrist 31. jaanuarini lubatud piirangu kirjeldus jahipidamine, välja arvatud linnujaht. • Surnuaiametsa piiranguvööndis on lubatud jahipidamine. • Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. 4.4. Objekti Mullutu merikotka püsielupaik Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6, § 53 lg 1 ja Keskkonnaministri 21.07.2010 määruse nimetus/ nr 33 § 4 lg 3 p1 ja lg 5 lähtuvad piirangud: • Inimeste viibimine ja jahipidamine on lubatud püsielupaigas 1. augustist piirangu kirjeldus 14. veebruarini. • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.5. Objekti Hirmuste must-toonekure püsielupaik Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6, § 53 lg 1 ja Keskkonnaministri 03.07.2006 nimetus/ määruse nr 43 § 5 lg 3, lg 4, lg 5 lähtuvad piirangud: • Püsielupaigas on lubatud inimeste viibimine ja jahipidamine 1. piirangu kirjeldus septembrist 14. märtsini. • Püsielupaika läbivatel teedel ja radadel on lubatud inimeste viibimine ning sõidukitega sõitmine. • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Jahipiirkonna Kuressaare jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: piirikirjeldus Kuressaare jahipiirkonna piir läheb Lümanda–Kogula maantee ja Lümanda–Tehumardi maantee ristumiskohast (Karala teeristist) mööda Lümanda–Kogula maanteed Käesla küla endise külateeni, jätkudes mööda Käesla küla endist külateed Tepu teeni ning mööda Tepu teed Tepu põldudeni; edasi mööda Tepu põldude ida- ja lõunapiiri Läätsa kinnistu piirisihini; seejärel mööda Läätsa kinnistu läänepiiri Tänaku kinnistu kirdenurgani, jätkudes mööda Tänaku ja Saare kinnistu idapiiri, Lutre kinnistu loodepiiri ning Tõnu kinnistu loode- ja lõunapiiri Antsu kinnistu loodenurgani; sealt mööda Antsu ja Kokamihkli kinnistu läänepiiri Muha kinnistu põhjanurgani; siis mööda Muha kinnistu loode- ja edelapiiri Põhjasoo–Haavasoo teeni, jätkudes mööda Põhjasoo–Haavasoo teed Põlenu kinnistu lõunapiirini ning mööda Põlenu, Reediku, Liivametsa ja Liiva kinnistu lõunapiiri Annuniidu kinnistu loodenurgani; sealt mööda Annuniidu kinnistu läänepiiri Toome teeni; edasi mööda Toome teed Suure-Tõllu teeni, jätkudes mööda Suure -Tõllu teed Tehumardi–Kogula maanteeni; teeristist mööda Tehumardi–Kogula maanteed Drenaaži teeni ning mööda Drenaaži teed Rigo kraavini; siitpeale mööda Rigo kraavi Rigo sihini, jätkudes mööda Rigo sihti Pärdi kinnistu edelanurgani; sealt mööda Pärdi ja Upassoo kinnistu lõunapiiri Kaalupi teeni ning mööda Kaalupi teed Tammetõru kinnistu edelanurgani; seejärel mööda Tammetõru ja Liiva kinnistu lõunapiiri Sutre kinnistu läänepiirini; sealt mööda Sutre kinnistu lääne- ja lõuna- ning Lutre ja Poolaka kinnistu lõunapiiri Poolaka kinnistu kagunurgani; edasi mööda Poolaka kinnistu idapiiri Äbandi talu teeni, jätkudes mööda Äbandi talu teed Kiilipõllu kinnistu edelanurgani, jätkudes mööda Kiilipõllu kinnistu lõuna- ja idapiiri Lepiku taluni ning mööda Lepiku talu taluteed Kõrkküla teeni; teeristist mööda Kõrkküla teed Tehumardi–Kogula maanteeni ning Tehumardi–Kogula maanteed mööda Kihelkonna–Kuressaare maanteeni; siis mööda Kihelkonna–Kuressaare maanteed Vennati teeni, jätkudes mööda Vennati teed Kogula peakraavini ning mööda Kogula peakraavi Mullutu lahe rannajooneni; edasi mööda Mullutu lahe lääne- ja põhjapoolset rannajoont ristumiseni Kärla valla idapiiriga (koordinaatide punkt 6459663-403753); seejärel mõttelise joonena üle Mullutu lahe Ohaka kraavi suudmeni ning mööda Ohaka kraavi Ohaka teeni, jätkudes mööda Ohaka teed Leebemetsa teeni; siitpeale mööda Leebemetsa teed üle Tehumardi–Kogula maantee Kotermani sihini ning mööda Kotermani sihti Suureniidu kinnistu idapiirini; sealt mõttelise joonena üle põllu Tehumardi peakraavini Tamme kinnistu kagunurgas; seejärel mööda Tamme kinnistu lõuna-, lääne- ja põhjapiiri Vana-Intsu kinnistu kagunurgani, jätkudes mööda Vana-Intsu ja Kontuse kinnistu idapiiri Saaremaa metskonna kvartali KH384 kagunurgani; sealt mööda Saaremaa metskonna kvartali KH384 lõuna- ja läänesihti Länga teeni ning mööda Länga teed Tatarselja trassi teeni, jätkudes mööda Tatarselja trassi teed Lümanda– Tehumardi maanteeni; teeristist mööda Lümanda–Tehumardi maanteed Iganessoo teeni; sealt mööda Iganessoo teed Iganessoo piirikraavini, jätkudes mööda Iganessoo põldude lääne-, lõuna ja idapiiri kraavi Iganessoo teeni ning mööda Iganessoo teed Riksu ojani; siitpeale mööda Riksu oja Naanu kinnistu kirdenurgani; sealt mööda Naanu kinnistu põhjapiiri Saaremaa metskonna kvartali KH348 kagunurgani, jätkudes mööda Saaremaa metskonna kvartali KH348 lõunasihti Saunaselja sihini; siis mööda Saunaselja sihti Haavasoo–Põhjasoo teeni, jätkudes mööda Haavasoo–Põhjasoo teed Saare kraavini ning mööda Saare kraavi Saaremaa metskonna kvartali KH354 edelanurgani; seejärel mööda Saaremaa metskonna kvartali KH354 läänesihti Haavasoo–Rumma teeni ning mööda Haavasoo–Rumma teed Tehumardi–Lümanda maanteeni, jätkudes mööda Tehumardi–Lümanda maanteed Karala teeristini. Jahipiirkonna juurde kuuluvad Abruka saar, Vahase saar, Kasselaid ja Linnusitamaa koos mereakvatooriumi osaga mis ulatub 200 meetri kaugusele saarte ja laidude rannajoonest. 6.2. Jahipiirkonna http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000035&mount=view kaart 2/2.
Load more

Recommended publications
  • MERELINE SAAREMAA Saaremaa
    MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks.
    [Show full text]
  • Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
    SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo
    [Show full text]
  • LIFE to ALVARS the Restoration and Grazing Reintroduction on 2500 Hectares of Estonian Alvar Grasslands
    LIFE TO ALVARS The restoration and grazing reintroduction on 2500 hectares of Estonian alvar grasslands LAYMAN´S REPORT ON LIFE+ PROJECT 2014–2019 www.envir.ee/et/lifetoalvars • facebook.com/lifetoalvars/ Technical information of the project The name: Restoration of Estonian alvar grasslands, LIFE to alvars The number: LIFE13NAT/EE/000082 The coordinating beneficiary: Environmental Board The associated beneficiaries: University of Tartu; Estonian University of Life Sciences; Estonian Seminatural Communities Conservation Association The duration: 01.09.2014…31.08.2019 Total budget: 3,725,865 € EU contribution: 2,791,305 € Contact: [email protected] or [email protected] tel: +372 5116738 or +372 680 7438 website: www.envir.ee/et/lifetoalvars FB: facebook.com/lifetoalvars/ This report on LIFE+ project „LIFE to alvars” is a publication of Estonian Seminatural Communities Conservation Association. The project was supported by the EU LIFE+ program and Environmental Investment Centre. The implementers of the project were Environmental Board, Estonian University of Life Sciences, University of Tartu and Estonian Seminatural Communities Conservation Association. Editor: Estonian Seminatural Communities Conservation Association Designer: TYYP OÜ Translation: Lõuna-Eesti Tõlkekeskus Cover photos: Stiina Sepp, Bert Holm, Annely Holm Printing house: AS Pakett FOREWORD Alvar grasslands are heritage landscapes characteristic to western Estonia and islands, which have fallen out of use due to the changes taken place in society in the last 60…70 years. Traditionally, those were village pastures but without grazing, alvars overgrow with junipers and pine trees, and the biodiversity typical to open pastures disappears. As a result of these changes, by 2010, only a small portion of Estonian alvar pastures had preserved the look and diversity of this habitat type.
    [Show full text]
  • Küsimused Ja Vastused
    XI Eesti koolinoorte meistrivõistlused mälumängus Ajalugu ja poliitika I Näete pilte tänaseks hävinud Konstantin Pätsi suveresidentsist, mille lasi ehitada 1897. aastal 1 suurkaupmees Grigori Jelisejev, kes selle 1934. a riigile müüs. Mis nime see mereäärne loss kandis? Mis riigis olid augustist 1991 kuni juunini 1993 käibel sellised 2 rahad? Rahvas kutsus neid tollase peaministri nime järgi “vagnorkadeks”. Neil oli kujutatud kodumaa loomariigi esindajaid: kiivitaja, sisalik, haigur, kanakull, piison, hunt, ilves, karu, nugis, põder. Riik soovib 1. jaanuaril 2015 kasutusele võtta euro. Küsitava ordu asutas hispaania aadlik Ignatius Loyola Pariisis 1534. aastal. Eesmärgiks seati võitlus usupuhastuse 3 vastu, katoliku usu kaitsmine ja levitamine ning paavsti võimu toetamine. Ordut juhib kogu eluks valitav kindral, nn must paavst, kes allub otse Rooma paavstile. Ordu liikmed võivad elada ilmalikult ja pidada ordusse kuulumist saladuses. Olemas on ka seosed Eestiga: 1585 rajas küsitav ordu Tartus seminari, mis koolitas eesti ja läti keelt oskavaid tõlke ja töötas vaheaegadega kuni 1625. aastani. Esimest korda ajaloos sai 2013. aastal selle ordu liikmest, Jorge Mario Bergoglio’st, paavst (nime all Franciscus). Mis ordu? Millises riigis tegutseb organisatsioon nimega MNLA (Mouvement National pour la Libération de l'Azawad ehk 4 Azawadi vabastamise rahvaliikumine)? Organisatsiooni esindajad käisid septembris 2012 ka Eestis, et taotleda tuge Azawadi iseseisvumisele. Tuareegide osakaal riigi elanikkonnast on küll vaid 10%, kuid nad taotlevad endile ligi poolt riigi territooriumist, muuhulgas ajaloolist Timbuktu linna, mida 2012. aastal juba käidi rüüstamas. Fotol olevad mehed on mõlemad olnud ühel ametikohal – vasakpoolne mees esimesena aastail 1919-1925 ning 5 parempoolne mees seni viimasena aastast 2011. Eelmine isik sel ametikohal oli naine ning üle- eelmine pälvis 2008.
    [Show full text]
  • EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J
    KURKULA PS 22°00' 23°00' 24°00' 25°00' 26°00' 27°00' 28°00' Valkeajärvi Ust-Luga Keri Mohni Põhja-Uhtju L E G E N D EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga j. Maalaht LADESTU LADESTIK LADE INDEKS KIVIMILINE KOOSTIS JUMINDA PS KÄSMU PS PRANGLI System Subsystem Regional Stage Index Petrographic composition Diktüoneemakilt H a r a E r u Aksi l a h t Käsmu l a h t laht Lubjakivi, dolokivi Mustoja DAUGAVA D dg AEGNA VÕSU 3 Limestone, dolostone (graptoliitargilliit) NAISSAAR LOKSA LETIPEA NEEM Loobu j. D VIIMSI PS K u n d a l a h t N a r v a l a h t Ülem Mergel, savi, dolokivi, lubjakivi, kips Rammu Upper DUBNIKI D db Kaberneeme E 3 Marl, claystone, dolostone, limestone, gypsum K o l g a l a h t Selja j. Koipsi F128 F135 V Ihasalu laht Lohja PLAVINASE Lubjakivi, dolokivi, mergel, domeriit laht Pedassaar Valgejõgi D pl Muuga Narva j. O 3 Limestone, dolostone, marl, dolomitic marl 1192 KUNDA laht 20 NARVA-JÕESUU N T a l l Paljassaarei n n a l a hHaabneeme t A614 Aleuroliit, savi, liivakivi PALJASSAARE PS MAARDU F16 AMATA Viimsi Kolga F146 D2 am Kakumäe laht 771 F-165 Siltstone, claystone, sandstone SUURUPI PS laht F222 Aseri K-6 MINERAL RESOURCES MAP OF ESTONIA Kahala F145 946 K-8 A-713 46 F7 802 Kopli laht TALLINN M77 M64 060 3 F267 A630 20 H4Olgina Liivakivi, aleuroliit, savi 8 Haljala Toila D GAUJA D gj Kuusalu T14 Toolse j. 2 M22 Rummu F270 A-605 A662 A696 Voka Sandstone, siltstone, claystone Dictyonema shale 115 F268 T136 T60 A-640 A-747 NARVA E 60 Pirita j.
    [Show full text]
  • Soovitused Nime Määramiseks Navigatsioonimärkide Katastriüksustel
    Soovitused nime määramiseks navigatsioonimärkide katastriüksustel Seoses Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määrusega nr 251 kehtestatud Aadressandmete süsteemiga ( https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12901083 ) on vajadus muuta navigatsioonimärkide katastriüksuste nime määramise põhimõtteid. 1. Katastriüksuste nimed (lähiaadressidena) ei ole kohanimed, kuid nende määramisel peab järgima keelereegleid ning üldjuhul täitma ka kohanimenõudeid. 2. Liigisõnale (tuletorn, tulepaak jne) võib vahetult järgneda number. 3. Katastriüksuse nimi ei või sisaldada rooma numbreid, keelatud sümboleid, parasiitsõnu ega lühendeid (näiteks on lähiaadressides keelatud: sulud, komad, punktid, sidekriipsud, kaldkriipsud, üksikud suurtähed jne). Soovituslikult esitame navigatsioonimärkide katastriüksuse nime kuju (parempoolses tulbas): Korrastatud katastriüksuse Navigatsioonimärgi nimi nimi Narva-Jõesuu tuletorn Narva-Jõesuu tuletorn 1 Narva jõe liitsihi alumine tulepaak Narva-Jõesuu tulepaak 15 Narva-Jõesuu jõe liitsihi ülemine tulepaak Narva-Jõesuu tulepaak 16 Sillamäe sadama läänemuuli tulepaak Sillamäe tulepaak 20 Sillamäe sadama läänemuuli tulepaak Sillamäe tulepaak 201 Sillamäe sadama idamuuli tulepaak Sillamäe tulepaak 21 Valaste tulepaak Valaste tulepaak 25 Moldova tulepaak Moldova tulepaak 30 Letipea tuletorn Letipea tuletorn 40 Uhtju tulepaak Uhtju tulepaak 42 Vaindloo tuletorn Vaindloo tuletorn 45 Kunda sadamakai tulepaak Kunda tulepaak 59 Kunda sadama paadikai tulepaak Kunda tulepaak 60 Kunda liitsihi alumine tulepaak Kunda tulepaak
    [Show full text]
  • Väikesaarte Keskkonna- Ja Loodushoid Ning Puhkemajandus Ja Turism. Probleemid Ja Võimalikud Lahendused
    Väikesaarte keskkonna- ja loodushoid ning puhkemajandus ja turism. Probleemid ja võimalikud lahendused. MTÜ Eesti Saarte Kogu projekt “Kestlik loodus- ja kultuuripärandi kasutamine väikesaarte majanduses/turismis” Leo Filippov Ülesanne: T äpsustada Eesti püsiasustusega väikesaartel puhkemajanduse ja turismiga seotud loodus- ja keskkonnahoiu probleemid ning soovitada neile võimalikke lahenduste leidmist kavandades mh koostööd ametkondade, KOVide ja vabaühenduste vahel. Analüüsides projektis vaadeldavate püsiasustusega väikesaarte külastussurve tõusuga seonduvat loodusressursside kasutamist ning saarte külastajate vajadustele vastava taristu olemasolu ning selle rajamise ja hooldamisega seonduvaid probleeme, selgus et uuringus jäi analüüsimata nende saarte maade ja metsade omandiküsimused, mis on otsustava tähtsusega nende ressursside kasutamisel ja vajaliku külastustaristu rajamisel. Samas selgus väikesaarte püsielanike seas läbiviidud küsitluses, et külastustaristu rajamine ja hooldus (märgistatud matkarajad, infostendid, lõkkeplatsid, vaatlustornid, kuivkäimlad, jäätmemajandus jms ) on väga vajalik (90% toetavaid vastuseid). Lihtsam on olukord seal, kus riik on valdavalt väikesaare maade ja metsade haldaja. Tabelis on toodud riigile kuuluvate maade ja metsade olem väikesaartel. Selgub, et enamik RMK halduses olevast metsamaast on kasutuspiirangutega. Problemaatiline on, kuidas selliste metsamaade väärtusi rakendada kogukonna hüvanguks? Lahenduste leidmiseks on väikesaarte kogukondadel vaja teha head koostööd RMK ja Keskkonnaameti asjatundjatega.
    [Show full text]
  • Liikmed 08.07.2019
    NIMI ISIK SAAR ESINDAJA E-POST TELEFON Rein Lember eraisik Abruka [email protected] Abruka, Vahase, Saaremaa vald KOV Vilsandi, Kõinastu, Saaremaa Jätkusuutlik Aegna MTÜ Aegna Hugo Udusaar [email protected] Kaido Taberland eraisik Heinlaid ja Naissaar [email protected] Hiiumaa vald KOV Hiiumaa, Kassari Riho Rahuoja Kassari Haridusselts MTÜ Kassari Linda Tikk [email protected] Külli Laos eraisik Kihnu [email protected] Egon Vohu eraisik Kihnu [email protected] Jüri Lember eraisik Kõinastu [email protected] Manõja Kultuuriselts MTÜ Manõja Svea Aavik [email protected] Mark Soosaar eraisik Manõja [email protected] Pärnu linn KOV Manõja Svea Aavik eraisik Manõja [email protected] Muhu vald KOV Muhu, Kesselaid Meelis Mereäär [email protected] Naissaarlaste Kogukond MTÜ Naissaar Toomas Luhaäär [email protected] Patrik Göransson eraisik Naissaar [email protected] Tõnu Kaljuste eraisik Naissaar [email protected] Viimsi vald KOV Naissaar, Prangli Terje Lilleoks [email protected] Lääne-Nigula vald KOV Osmussaar Osmussaare Fond SA Osmussaar Rita Koppel [email protected] Pakri Saarte Kogukond MTÜ Pakri Jana Stahl [email protected] Juhan Bernadt eraisik Pakri [email protected] Pakri Kultuuripärand MTÜ Pakri Jana Stahl [email protected] Lääne-Harju vald KOV Pakri Tartu vald KOV Piirissaar Valentina Aman Piirissaare Kultuuriselts MTÜ Piirissaar Siim Avi [email protected] Prangli Saarte Selts MTÜ Prangli Vambola Kahro [email protected] Prangli Saare Külade Selts MTÜ Prangli Terje Lilleoks [email protected]
    [Show full text]
  • Towards Baltic Sea Citizenship Experiences in Public Involvement
    Towards Baltic Sea citizenship Experiences in public involvement Katariina Kiviluoto, Martti Komulainen & Annika Kunnasvirta (eds.) Turku University of Applied Sciences Report no xx 1 Towards Baltic Sea citizenship Experiences in public involvement Towards Baltic Sea citizenship 4 Good and bad news on the protection of the Baltic Sea Martti Komulainen Experiences in public involvement 7 Baltic Sea needs environmentally active citizens Katariina Kiviluoto, Martti Komulainen & Annika Kunnasvirta (eds.) Katariina Kiviluoto, Martti Komulainen & Annika Kunnasvirta 12 BalticSeaNow.info - Innovative participatory forum for the Baltic Sea Turku University of Applied Sciences Katariina Kiviluoto Report no xx 41 Role of members of the public in the protection of the Baltic Sea Annukka Österlund The content of the publication reflects the author’s views and the Managing Authority cannot be held liable for the information published by the project partners. 50 Public-science -dialogue and the Baltic Sea Martti Komulainen Cover photo: Vivian Ainsalu, ”The Light”. Harilaid, Kiipsaare, Saaremaa, Estonia. 68 Art Meets Science – Conveying Scientific Information through Art Annika Kunnasvirta 78 Involving boaters in environmental work Heini Kaasalainen & Hanna Haaksi 86 Learning with computer games and simulations Ivar Tamm EUROPEAN UNION EUROPEAN REGIONAL DEVELOPMENT FUND INVESTING IN YOUR FUTURE 2 3 As is well known, the Baltic Sea is in poor shape. It is troubled by algae, increasing Good and bad news on the maritime transports, losses in biodiversity and climate change which accelerates eutrophication and threatens ringed seals depending on sea ice. protection of the Baltic Sea In its estimate, WWF issues quite a harsh evaluation of the implementation of conservation measures related to the Baltic Sea (WWF 2013): measures are lagging Martti Komulainen badly behind schedule, common reporting is hobbling along and cooperation between Turku University of Applied Sciences states leaves much room for improvement.
    [Show full text]
  • Estonian Yacht Harbours
    Estonian yacht harbours A comparative study by AARE OLL Ministry of Transport and Communications Tallinn 2001 LIST OF CONTENTS Introduction Estonia and its people ..................................................................................... 1 Legislative framework .................................................................................... 2 Navigational safety in Estonian waters ........................................................... 3 Estonian ports by ownership ........................................................................... 4 Estonian ports by activities ............................................................................. 6 Yachting in Estonia ......................................................................................... 7 Estonian and foreign pleasure boats ............................................................... 9 Travel conditions in Western Estonia Archipelago ........................................ 10 Customs regulations ........................................................................................ 11 Official regulations ......................................................................................... 14 Sources of information .................................................................................... 15 Map of Estonian yacht harbours……………………………………………...16 Ports and harbours Dirhami ........................................................................................................... 17 Haapsalu .........................................................................................................
    [Show full text]
  • Lääne-Saare Valla Arengukava 2015–2023 (2030)
    LÄÄNE-SAARE VALLA ARENGUKAVA 2015–2023 (2030) Lääne-Saare valla arengukava aastateks 2015-2023(2030) Sisukord 1. LÄÄNE-SAARE VALLA PRAEGUNE OLUKORD JA ARENGUSUUNDUMUSED .............................. 4 1.1 ASUKOHT JA TERRITOORIUM ................................................................................................. 4 1.2 ASUSTUS JA RAHVASTIK ........................................................................................................... 6 1.3 TÖÖHÕIVE ................................................................................................................................... 9 2. KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE ........................................................... 11 2.1. VALLA JUHTIMINE .............................................................................................................. 11 2.2. KOHALIK EELARVE ............................................................................................................. 11 2.3 KOONDHINNANG PRAEGUSELE OLUKORRALE ......................................................... 12 2.4 VALITSEMISEKS VAJALIKUD HOONED JA RAJATISED ...................................................... 13 3. LÄÄNE-SAARE VALLA ARENGUNÄGEMUS ....................................................................................... 14 3.1. VISIOON AASTAKS 2023 ........................................................................................................ 14 3.2. STRATEEGILISED EESMÄRGID ............................................................................................
    [Show full text]
  • Atlas of the ESIN Islands 27.9
    27/9/2016 DRAFT 1.8 ATLAS OF THE SMALL EUROPEAN ISLANDS Atlas of the ESIN Islands 1 Introduction 2 2 The islands of Europe 3 3 The ESIN islands of Europe 9 4 Sustainability indicators 12 5 The ESIN islands per nation 14 The small islands of Croatia 15 The small islands of Denmark 18 The small islands of Estonia 23 The small islands of Finland 24 The small islands of France 28 The small islands of Greece 31 The small islands of Ireland 35 The small islands of Italy 38 The small islands of Scotland 40 The small islands of Sweden 43 The small islands of Åland 49 6 References 51 1 (64) Christian Pleijel [email protected] Tel +358-457-342 88 25 ESIN ATLAS / DRAFT 1.8 1 Introduction 1.1 Purpose The purpose of this Atlas is to (a) present some basic data on the geographical features of the small islands of Europe who are members of the European Small Islands Federation (ESIN), and to (b) raise awareness of the lack of other, relevant basic data on the same small islands. An island is a piece of land surrounded by water. This atlas is focussed on small and very small islands that fall below the system of territorial units for statistics (NUTS) within the European Union not having a fixed link to the European mainland. ESIN represents 1,640 such islands with a resident population of 359,357people. These small islands have 3-4 million summer residents and ten times as many visitors, which creates a heavy human pressure on the islands’ social, technical and ecological systems.
    [Show full text]