AIP Supplement for

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

AIP Supplement for EESTI AIP Estonia AIRAC AIP Lisa / AIP SUP 01/2020-1 ~~~eaip-amdt~~~02 JAN 2020 Kontakt / Contact AIP Supplement for Estonia AIRAC AIP Lisa / AIP SUP Aadress: Lennuliiklusteeninduse 01/2020 Aktsiaselts Kehtiv alates Lennuinfo osakond Effective from Kanali põik 3 02 JAN 2020 Rae küla, Rae vald kuni / to 31 DEC 2020 10112 Harjumaa Avaldatud Estonia Published on Tel: +372 625 8303 21 NOV 2019 AFS: EETNYOYX Email: [email protected] URL: aim.eans.ee Piiranguala EER181 ja ajutiselt Establishment of Restricted Area eraldatud ala EETSA181 kehtestamine EER181 and Temporary Segregated Area EETSA181 See AIP Lisa täiendab järgmiseid AIP-i osasid: ENR 5.1 ja This AIP SUP supplements the following portions of the ENR 5.2. AIP: ENR 5.1 and ENR 5.2. 1 Periood 1 Period Kehtib alates 2. jaanuar 2020 kuni 31. detsember 2020. Valid from 02 JAN 2020 to 31 DEC 2020. 2 Eesmärk 2 Purpose Piiranguala EER181 ja ajutiselt eraldatud ala EETSA181 The restricted area EER181 and temporary segregated area kehtestatakse militaarlennutegevuse otstarbel. EETSA181 will be established for military air operators. 3 Alade kirjeldus 3 Description of Areas Ülapiir Märkused (tegevuse aeg, piirangutüüp, ohu olemus, Tunnus ja rõhtpiirid Alapiir tunnistamise võimalus) Identification and lateral limits Upper limit Remarks (Time of Activity, Type of Restriction, Nature Lower limit of Hazard, Risk of Interception) Militaarlennutegevus. Tegevusest teatatakse NOTAM-iga üks päev enne (D-1) tegevuse algust. Lennuinfo saadaval Tallinn APP-st ja EER181 Tallinn ACC-st. Mitteosaleva õhusõiduki lennu aktiveeritud alas, alasse 580133N 0220656E – 580219N 0215537E – või alast koordineerib piloot eelnevalt NOTAM-is avaldatud 582057N 0212348E – 590058N 0214849E – FL 95 telefoninumbril. 591034N 0222858E – 590845N 0231947E – 5000 ft AMSL Military air operations. 585336N 0234233E – 581045N 0223631E – Activity will be notified by NOTAM one day before (D-1) 580133N 0220656E operations. Flight information about activity will be avail- able from Tallinn APP and Tallinn ACC. The flight by non-participating aircraft within/to/from active area shall be pre-coordinated by pilot on the phone num- ber given in NOTAM. EETSA181 580133N 0220656E – 580219N 0215537E – FL 275 AMC hallatav ala. Tegevuse aeg AUP/UUP-ga. 582057N 0212348E – 590058N 0214849E – FL 95 Area managed by AMC. Time of ACT by AUP/UUP. 591034N 0222858E – 590845N 0231947E – 585336N 0234233E – 581045N 0223631E – 580133N 0220656E © EANS AIRAC AIP Lisa / AIP SUP 01/2020-2 EESTI AIP Estonia 02 JAN 2020~~~eaip-amdt~~~ 4 Muu 4 Other AIP Lisa võimalikud muudatused avaldatakse NOTAM-iga. Possible changes to AIP SUP shall be published by NOTAM. 5 Kaardid 5 Charts Kaardi nimetus Leht Name of chart Page EETSA181 ja EER181 ülevaate kaardid Lisa 1 EETSA181 and EER181 Overview Charts Appendix 1 © EANS 1 EETSA181 ja EER181 ülevaate kaardid A M T EETSA181 and EER181 Overview Charts N N I < 24.4 > Y158 L 21° 22° 23° L 24° A L870 M851 LUXEM T EED16 093° 327° < 43.0 > 141° 40.0 > 591402N 062° < 58.4N609 > ÄMARI Q11 0231225E 076° Q22 < 36.8 L870 148° Q55 OSMUR 35.6 > 255° < 8.3 > 591457N M611 < 106.3 251° 336° Y117 44.8 > EETSA14 < 94.1 223° 0232833E < 28.7 > FL 115 ARMUV Y96 EETSA5 1700 FT AMSL 590825N FL 245 < 53.5Y97 > 160° 044° P739 0232801E FL 95 LEMSI < 18.1 P608 P733 EED7 < 61.5 Y123 37.3 > 590049N 217° 255° < 49.9 L870 019° EETSA6 < 18.4 > LONSA 042° L729 59° 0224822E Y158 240° NEBSI < 72.9 > Q92 KÄRDLA 200°590456N FL 245 < 37.4 585418N DOLEX 0235004E FL 95 EETSA16E 59° < 59.7 > N197 585402N 227° Q44 0205629E 92.1 > RITRA FL 500 073° 070° EED29 199° L734 0212325E 585303N < 45.2 Y147 091° 328° FL 95 14.0 > L734 P31 < 14.6 > SULUN 0222545E 340° ORTAX 103° 091° 32.4 > EED5 140°118° < 22.9Q11 585818N 585100N 230° 092° L734 296° 38.8 > < 29.2 020° 0240407E 254° 038° 0241922E Z TEVNA P607 Q44 M 093° L734 < 53.2 > / R L734 094° EETSA7 K IZ 585113N 148° 31.4 > < 54.1 > Y121 ÄR DLA F 9.2 > FL 245 0234022E 1 Q92 < 20.5 > ODVIN ERMEX SUVIX 238° 193° EER16E FL 95 585005N 585041N < 25.3 > 584126N 217° 161° P608 Q11 EER4 Q33 0230133E 172° SWEDEN FIR M92 0235800E < 52.8 < 55.6 > 0223536E < 16.1 049° 019° 33.8 > 1 TALLINN FIR P733 065° 285° < 20.1 > NEREN 105° TUTVA 246° 073° L729 1) P607 583740N 237° < 21.7 > 583549N < 58.8 SECT EETTWU EETSA16W 040° 0204618E 192° P870 7 0231543E321° FL 660 FL 500 < 115.8 C 048° FL 365 FL 95 P31 285° < 78.0M850 > EED31 105° P607 Q141 128.980 P739 < 28.1 141° < 39.8 > P863 < 203.9 EER16W EETSA1811 Y121 OMAXA 229° < 69.4 < 71.8 < 30.4 > < 14.3 > Y96 Q11 583020N 1) FL 275 M611 0225226E SECT EETTWL < 52.1 VATOS 300° 012° 101.4 > EER3 FL 95 582729N FL 365 328° C 0222944E < 60.7 > FL 95 Y147 EED27 120° 286° 134.325 Q22 216° < 38.7 > 95.3 > Y158 PIPAV P733 61.6 > 582352N < 29.2Y97 > ANAMA 0215320E 582459N Q33 0242842E P31 EED12 < 68.1 > 352° < 25.5 KURESSAARE 322° Z 7 PIMEX 5 XANON M 581246N MOLOK 247°VOR/DME 173° 581257N 142° P863 KURESSAARE R 0211252E 580654N / KRS 112.4 M92 0235010E < 17.0 Z < 11.1 > I W SECTORS < 50.8 > 1 Y158 0220131E 71X ELEV 100 FT 1 F 581342N E SECTORS 0223055E E 2) R SECT EETTEU M857 246° 31.7 > A < 24.1 > 353° Y97 P863 A FL 660 < 16.5 216° S C 301° TODNA S FL 365 Y119 58° 580012N E P862 042° R 122.130 < 32.8 > U OSLAX < 8.1 > 121° 73.0 > Y158 0213309E 048° K M92 580159N < 15.6 > 019° 58° 0235254E 322° 341° P31 321° 010° 036° 057° < 20.1 Y121 21° 22° 43.0 > 23° 24° 115 SL- FL SL- FL EETSA14 Lehola EETSA17 UNIVA AMI GO C FL 115 OSMUR 19700 FT AMSL EEEI 116.5 514 1 1 C 1700 FT AMSL 4 Osmussaar 591457N SFC Vihterpalu EEVP ÄMARI EED16 4 352 0232833E 120.900 Ämari 2100 FT AMSL (328) 372 VIHTERPALU 1 1 Spithami Vasalemma SFC Spithamn (329) 127.905 345 Ääsmäe 1 Põõsaspea neem Nõva 1 Harju-Risti Padise (283)Rummu GIGDI 359 387 V a Dirhami (334) 400 s (337) a Derhamn V (342) le Munalaskme m 3.405 S e K 467 HELSINKI FIR 13 FC Audevälja m Z l M - 5 s Ruila R 0 k a IZ/ 00 483 ij o (350) F Nõ õ o F va g A 6 s L T i 359 A (459) ÄMARI CTR t RD M Riguldi r TALLINN FIR Ä (276) 418 i K S Rickul 527 1700 FT AMSL L D (326) G 1 (488) Variku SFC OLMEV Haiba 142 TAHKUNA 336 120.900 Riisipere R ig ul d i (136) W LFl (2) 15 sec (325) 408 EED7 LONSA 2200 FT AMSL 479 F8 (328) 428 590456N SFC (327) 343 342 Sutlepa (283) Lehtma NORRBY Sutlep 0235004E (326) KÄRDLA VORMSI Sa V Turba V ar W Iso 4 sec (325) EELU l d a 424 i h 504 Lehetu i Varbola 372 18 L H 15 WRG Iso 6 sec jõ te gi r 365 (331) LYCKHOLM (325) p Piirsalu (328) Ellamaa 59° KÄRDLA a N 125.000 (328) Kersleti l 559 u KRD 117.6 Pürksi u u Vormsi t Birkas Jalukse Risti (394) F13 r EEVO 379 RISTNA i EAST 444 Hullo L (328) u WR LFl 15 sec VORMSI F22 Linnamäe (328) 59° 339 i NEBSI KÕPU Kõrgessaare KÄRDLA Suuresadama F2 s 513 133.405 Sviby a t (326) 395 T eb l e Vaimõisa 585418N 359 W Fl (2) 10 sec 352 PARALEPA a Nigula (328) Lauka Lõpe W Iso 4 sec (389) 0205629E (328) 349 (326) F21 F12 Palivere 470 (328) EED29 OZ Turvalepa 430 Hellamaa Uuemõisa Taebla 428 (339) Luidja 317 S (328) 2200 FT AMSL u (328) Kõpu u Rohuküla HAAPSALU j r Paralepa na õ g SFC e a a V i m 353 Laukna MÄRJAMAA 1 s Sipa õ 6 i 1 i HAAPSALU Koluvere s (330) õ 346 a EED5 m Loodna 356 366 Kirna Mõisamaa I (325) H i i u m a a Heltermaa 2100 FT AMSL a Li iv Kullamaa 1 (329) (327) n i ORTAX Paeküla Suuremõisa 339 1 a n Haimre 1 SFC R 585100N (328) Jõgisoo Männamaa Putkaste Martna Liivi 342 Salinõmme EER16E 0241922E (328) Nõmme A 441 L Käina Liialaid 359 R u 306 FL 95 g (394) u Tauksi (326) Üdruma s F11 Teenuse iga l a e 7 (276) 5000 FT AMSL V 362 F10 Nurste Jausa Puise Haeska 392 (304) E F3 R õ u de E (328) Velise 4 1 Kiideva as ari Vana-Vigala 6 K 365 SWEDEN FIR 353 EER4 Matsalu laht 392 (327) 3500 FT AMSL Saastna (326) V el i se TALLINN FIR S 1 Kloostri (328) 388 M 1 SFC Matsalu P E Viiri en Seira n ge (325) Emmaste ij Kirbla õ 403 g 6 Kivi-Vigala 7 i EER181 (326) V Nõmmküla 545 a T n F6 u Libatse NEREN EED31 S (491) Tuudi u LIHULA a d m 1 i 1 583740N C V ä i n a m e2200 r FT AMSLi u õ Soela väin i A FL 95 Kesselaid 395 s l l i ka 0204618E SFC u a NE 411 (328) 375 359 Muhu r Mihkli V ä i k e v ä i n (407) (325) (276) I 394 Liiva Hellamaa Vahenurme 5000 FT AMSL 356 v Hanila Karuse Kõima (325) Teelaiendus Oidrema Koguva ä 419 339 Maima 357 (327) õlup i Koonga Ä V e Kuivastu Highway strip 393 (328) 646 n (413) (325) T 333 (635) (EMERG) (309) Leisi Pädaste VIIRELAID Virtsu F23 Lõpe 351 (276) e a WR Fl 8 sec Vatla Irta ap 411 Orissaare n F18 u d (336) L P aa r e Ä F14 Võhma (328) m a P e Viirelaid L i Paatsalu s 374 Karja i 364 Ta gala ht Pärsama Tagavere Tornimäe Võilaid 507 (328) Tõusi (328) Pamma (503) L Harilaid A Kõrkvere 593 LAVASSAARE Koikla Ratla Jõõpre EER3 Veere Mustjala Käo (491) Ahaste 3500 FT AMSL T 361 ir Saaremaa 344 Tõhela TALLINN FIR ts L õve 323 WEST SFC i Eikla (335) B (279) (310) F17 Männikuste 482 Laimjala Varbla Sauga VILSANDI KÜBASSAARE Audru RIGA FIR WR Fl (3) 15 sec (394) 402 S Haeska Valjala W LFl 9 sec a EED27 EED12 Aud u (329) P 399 ru 425 õ g a 2200 FT AMSL Sauvere d F20 u 2200 FT AMSL Kihlepa (334) s (326) Vilsandi t SFC e Kõljala SFC rl a G PÄRNU Kihelkonna ä SÕMERI K Aste Sakla 41 - H 8 PÄRNU Loonalaid W Fl 6 sec P Kõima 364 380 Ä P 397 Kärla 271 358 üh (328) Tõstamaa R a jõg Pähkla (328) 346 N i (333) (330) (263) U 362 Koidu Püha F16 (328) Lindi Sõmera FIZ/RMZ 1 (328) Lümanda Upa Tahula Pihtla Sandla Marksa 297 1 389 P ä r n u WEST (283) Ilpla 375 Liu 5 (326) (350) l a h t 1 135.305 PIMEX Kudjape Pootsi 1 581246N 487 6 EAST Suure-Rootsi 0211252E 6 (480) Lao S 1 Nasva F MA C L - Manilaid 50 363 S 1 00 KURESSAARE FT Võiste EER16W KURESSAARE M AMSL 1 A 349 EEKU KURESSAARE 15 L H 20 F7 FL 95 (328) KRS 112.4 KIHNU FT Salme Abruka ABRUKA SW (South-West) SORGU 5000 FT AMSL 0 135.305 597 Läätsa W Iso 4 sec F1 353 0 7 2000 FT AGL WR Fl (2) 9 sec (591) Vahase 0 (335) 5 SECTOR W (EETTFISW) 130.955 - 500 FT AGL F19 F15 EESE C SECTOR E (EETTFISE) 119.380 F 1 FIS LIEPAJA SALME S Kihnu 5 7 118.050 G FL 95 7 GND KIHNU 129.400 379 118.05 TODNA Z WR Fl (2) 12 sec 1 Häädemeeste (303) 1 M 580012N R / 0213309E IZ Jaagupi 58° 165 F RE (155) A L I I V I L A H T Kabli 395 SA Jämaja ES 362 (328) UR G K (328) 365 58° (325) Mõntu SOKVA G U L F O F R I G A 575400N 21° 22° 23° 24° 0241758E Lisa 1 / Appendix 1 to AIRAC AIP SUP 01/2020 EANS 02 JAN 2020 TÜHJAKS JÄETUD PAGE INTENTIONALLY LEFT BLANK.
Recommended publications
  • Rein Einasto
    Rein Einasto Nähtust ja tehtust RAAMATU VÄLJAANDMIST ON TOETANUD Tõrva Kirik-Kammersaal, juhataja Ilmar Kõverik Pärtli Paas OÜ, juhataja Hillar Müür Lossikivi OÜ, juhataja Aivar Allikmaa Paekivitoodete Tehase OÜ, juhatuse esimees Vladimir Libman Väo Paas OÜ, juhataja Veljo Haube Reval Stone OÜ, juhataja Hindrek Auväärt Gildemann Dolomite Designs, Madis ja Mihkel Villand J. Viru Markšeideribüroo OÜ, IT-tugiisik, Priit Tammik Steiger Inseneribüroo OÜ, juhataja Erki Niitlaan Talter AS, mäetöödejuht Heini Viilup Redoil OÜ, juhataja Raivo Reinu Tunne Kelam, aatesõber Ülo Vooglaid, aatesõber Toimetanud Mari-Leen Toome Kujundanud Henry Vürst / Kujunduskuur Raamatus kasutatud fotod pärinevad autori erakogust Tallinna Tehnikakõrgkool, 2009 Pärnu mnt 62, 10135 Tallinn ISBN 978-9985-9906-8-1 KIVIS ON ELU JA MÕTISKELU Küllap Sa isegi tead, palju kivis on head. Palju kultuuri on kivis pikkade ajastute rivis. palju kivi – kultuuris ajaloosündmusis suuris. Kivis peidus on aegadetagune elu ja juurdleva vaimu mõtiskelu; kivi peidab inimelu võlu ja valu – hingetuid kivi kuuldavasti ei talu. Kivisse kantuna olevik põlistub, üleisikuline inimeses õilistub, kivis on paljude põlvkondade vaev, allaheidetute põlgus ja raev. Rahva elupõline maa-ootus ja kustumatu priiuse lootus. Vaadates kivile kestvamalt silma, tajume tagamaid, igavikulist ilma; püsiväärtused saavad puhtama värvi, argipäev ei ulatu rikkuma närvi... Rein Einasto Paevana SISUKORD EESSÕNA ....................................................................................................... 6 REIN
    [Show full text]
  • Currents and Waves in the Northern Gulf of Riga
    doi:10.5697/oc.54-3.421 Currents and waves OCEANOLOGIA, 54 (3), 2012. in the northern Gulf of pp. 421–447. C Copyright by Riga: measurement and Polish Academy of Sciences, * Institute of Oceanology, long-term hindcast 2012. KEYWORDS Hydrodynamic modelling Water exchange Wave hindcast Wind climate RDCP Baltic Sea Ulo¨ Suursaar⋆ Tiit Kullas Robert Aps Estonian Marine Institute, University of Tartu, M¨aealuse 14, EE–12618 Tallinn, Estonia; e-mail: [email protected] ⋆corresponding author Received 27 February 2012, revised 19 April 2012, accepted 30 April 2012. Abstract Based on measurements of waves and currents obtained for a period of 302 days with a bottom-mounted RDCP (Recording Doppler Current Profiler) at two differently exposed locations, a model for significant wave height was calibrated separately for those locations; in addition, the Gulf of Riga-V¨ainameri 2D model was validated, and the hydrodynamic conditions were studied. Using wind forcing data from the Kihnu meteorological station, a set of current, water exchange and wave hindcasts were obtained for the period 1966–2011. Current patterns in the Gulf and in the straits were wind-dependent with characteristic wind switch directions. The Matsi coast was prone to upwelling in persistent northerly wind conditions. During the * The study was supported by the Estonian target financed project 0104s08, the Estonian Science Foundation grant No 8980 and by the EstKliima project of the European Regional Fund programme No 3.2.0802.11-0043. The complete text of the paper is available at http://www.iopan.gda.pl/oceanologia/ 422 U.¨ Suursaar, T. Kullas, R.
    [Show full text]
  • A Study of Hydrodynamic and Coastal Geomorphic Processes in Küdema Bay, the Baltic Sea
    Coastal Engineering 187 A study of hydrodynamic and coastal geomorphic processes in Küdema Bay, the Baltic Sea Ü. Suursaar1, H. Tõnisson2, T. Kullas1, K. Orviku3, A. Kont2, R. Rivis2 & M. Otsmann1 1Estonian Marine Institute, University of Tartu, Estonia 2Instititute of Ecology, Tallinn Pedagogical University, Estonia 3Merin Ltd., Estonia Abstract The aim of the paper is to analyze relationships between hydrodynamic and geomorphic processes in a small bay in the West-Estonian Archipelago. The area consists of a Silurian limestone cliff exposed to storm activity, and a dependent accumulative distal spit consisting of gravel and pebble. Changes in shoreline position have been investigated on the basis of large-scale maps, aerial photographs, topographic surveys and field measurements using GPS. Waves and currents were investigated using a Recording Doppler Current Profiler RDCP-600 deployed into Küdema Bay in June 2004 and the rough hydrodynamic situation was simulated using hydrodynamic and wave models. The main hydrodynamic patterns were revealed and their dependences on different meteorological scenarios were analyzed. It was found that due to exposure to prevailing winds (and waves induced by the longest possible fetch for the location), the spit elongates with an average rate of 14 m/year. Major changes take place during storms. Vitalization of shore processes is anticipated due to ongoing changes in the regional wind climate above the Baltic Sea. Keywords: shoreline changes, currents, waves, sea level, hydrodynamic models. 1 Introduction Estonia has a relatively long and strongly indented shoreline (3794 km; Fig. 1), therefore the knowledge of coastal processes is of large importance for WIT Transactions on The Built Environment, Vol 78, © 2005 WIT Press www.witpress.com, ISSN 1743-3509 (on-line) 188 Coastal Engineering sustainable development and management of the coastal zone.
    [Show full text]
  • Keskkonnaamet [email protected] 26.02.2020
    Keskkonnaamet [email protected] 26.02.2020. a Matsalu Rahvuspargi piirkonna jahiseltside märkused ja ettepanekud Matsalu Rahvuspargi kaitse-eeskirja määruse eelnõu ja selle seletuskirja osas Jahiseltsid, kelle jahipiirkondadesse on Keskkonnaameti poolt arvatud Matsalu Rahvuspargi kaitseala osad, on läbi vaadanud uue kaitse-eeskirja määruse eelnõu ja selle seletuskirja. Lähtuvalt kaitse-eeskirja kaitse-eesmärkidest kavandatakse eeskirjas muudatused, mille põhjuseks tuuakse välja vajadus tagada haruldaste, ohustatud ja kaitsealuste liikide ning loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide tõhusam kaitse, samuti kaitseala maastikuilme ja kultuuripärandi säilimine. Kaitse-eeskirja seletuskirjas tuuakse välja kaitstavad sihtliigid, elupaigatüübid ja kooslused. Rõhutatakse, et kõiki kaitstavaid liike ei saa eraldi välja tuua, kuid seletuskirjaga tekitatakse analoogia, millest saab lähtuda. Jahiseltsid leiavad, et Matsalu Rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu koos seletuskirjaga ei kajasta muutmise eesmärgist lähtuvalt adekvaatselt jahindusalast valdkonda kaitsealal ja sellega piirnevatel aladel. Seletuskirjas toodud jahindust käsitlevad selgitused on meie arvates mittepiisavad ja kohati lähtuvad vääradest eeldustest, mistõttu kogu jahindusalane tegevus kavatsetakse viia kooskõlastatava tegevuse alla. See lähteseisukoht esitab avalikkusele praegusel kujul selge sõnumi, et jahindusalast tegevust kaitseala territooriumil näeb Keskkonnaamet tulevikus erandliku tegevusena, mitte tavapärase ja pideva vajaliku tegevusena. Kaitse-eeskirja eelnõu
    [Show full text]
  • Estuarine, Coastal and Shelf Science 80 (2008) 31–41
    Estuarine, Coastal and Shelf Science 80 (2008) 31–41 Contents lists available at ScienceDirect Estuarine, Coastal and Shelf Science journal homepage: www.elsevier.com/locate/ecss Field observations on hydrodynamic and coastal geomorphic processes off Harilaid Peninsula (Baltic Sea) in winter and spring 2006–2007 U¨ . Suursaar a,*, J. Jaagus b,A.Kontc, R. Rivis c,H.To˜nisson c a Estonian Marine Institute, University of Tartu, Ma¨ealuse 10a, Tallinn 12618, Estonia b Institute of Geography, University of Tartu, Vanemuise 46, Tartu 51014, Estonia c Institute of Ecology, Tallinn University, Narva 25, Tallinn 10120, Estonia article info abstract Article history: Investigations of multi-layer current regime, variations in sea level and wave parameters using a bottom- Received 30 April 2008 mounted RDCP (Recording Doppler Current Profiler) during 20 December 2006–23 May 2007 were Accepted 5 July 2008 integrated with surveys on changes of shorelines and contours of beach ridges at nearby Harilaid Available online 18 July 2008 Peninsula (Saaremaa Island). A W-storm with a maximum average wind speed of 23 m sÀ1 occurred on 14–15 January with an accompanying sea level rise of at least 100 cm and a significant wave height of Keywords: 3.2 m at the 14 m deep RDCP mooring site. It appeared that in practically tideless Estonian coastal waters, sea level Doppler-based ‘‘vertical velocity’’ measurements reflect mainly site-dependent equilibrium between currents waves resuspension and sedimentation. The mooring site, 1.5 km off the Kelba Spit of Harilaid, was located in vertical fluxes the accumulation zone, where downward fluxes dominated and fine sand settled.
    [Show full text]
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
    LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26
    [Show full text]
  • Lihula Valla Arengukava Aastateks 2011-2020
    Kinnitatud Lihula Vallavolikogu 28. aprilli 2011 määrusega nr 14 Muudetud Lihula Vallavolikogu 25. oktoobri 2012 määrusega nr 14 Muudetud Lihula Vallavolikogu 30. oktoobri 2014 määrusega nr 24 LIHULA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2011-2020 1. SISSEJUHATUS Lihula valla arengukava on terviklik üldine valla tegevusjuhis, mis määratleb vallavolikogu, -valitsuse ja - asutuste tegevuse eesmärgid, samuti seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud pika- ja lühemaajalised tegevused ning nende üldise pingerea. Kava ülesandeks ei ole valla igapäeva jooksvate ülesannete ja kohustuste üles loetlemine. Arengukava on dokument, mis kujutab endast ühiskondliku kokkulepet valla kui keerulise ja eripalgelise, oma elanikkonda esindava ja teenindava, organisatsiooni töö juhtimiseks ja ühtlustamiseks, jõupingutuste koondamiseks ja olemasolevate vahendite kasutamise tõhususe tõstmiseks. Arengukava annab kõigile asjast huvitatutele teavet valla eesmärkide, eelistuste, vallavõimu ning valla allasutuste poolt ettevõetavatest tegevustest ning võimaldades sellega neil paremini kavandada ja korraldada oma tegevust ning langetada otsuseid. Arengukava eesmärgiks on ka hinnata üldisemalt valla hetkeolukorda ja arenguvõimalusi, ühtlasi tuues välja peamised probleemid ja ohud ning esitada viimaste kõrvaldamise võimalused. Arengukava ei ole kunagi lõplik. Vastavalt inimühiskonnas, loodus-, ja majanduskeskkonnas toimuvatele muutustele tuleb teda pidevalt kohendada ja täiendada. Arengukava on vallavolikogu, -valitsuse ja teiste vallaasutuste tegevuse kohustuslikuks aluseks. Arengukavast
    [Show full text]
  • MERELINE SAAREMAA Saaremaa
    MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks.
    [Show full text]
  • In Memoriam: Mart Viikmaa L
    Papers on Anthropology XXVII/2, 2018, pp. 107–111 In memoriam: Mart Viikmaa L. Heapost IN MEMORIAM: MART VIIKMAA 4 September 1938 – 13 May 2018 In May 2018, Mart Viikmaa, a well-known Estonian biologist and the grand old man of Estonian genetics passed away. Mart Viikmaa was born as the sixth child in an eight-child family in Karuse commune (now Hanila commune) in Läänemaa County on 4 September 1938. In his autobiography, Mart Viikmaa wrote, “I grew up in Rame village – between and inside Rame Bay, Laelatu wooded meadow, Heinlaht Bay, Nehatu Lake (or bog)” [1]. His schoolyears, 1946–1957, were spent at Nehatu Primary School, Vatla 7-Year School and Lihula Secondary School. As a schoolboy, he did ornithophenological observations in spring and autumn, and ringed birds. In the fourth year of primary school (1949), he became a member of the Estonian Naturalists’ Society. His interest in nature, including humans, deepened and accompanied him throughout his life. His studies at the Department of Biology of Tartu State University (1957–1962) where he specialised in zoology were a natural continuation to this. His orni- thological graduation paper, “Morphological development of nest pedigrees of the thrush (Turdus) family” [2], was written under the supervision of Salme Aul. In his opinion, the greatest adventure in his life was the voyage as a sailor on the Arctic Ocean and the Yenisei River along the route Arkhangelsk-Dikson- Tiksi-Igarka-Murmansk in summer and autumn 1959. He also took trips to the tundra near Tiksi and to the taiga in the surroundings of Igarka [1].
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Koonga Valla Üldplaneeringu Seletuskirja Lisa 2
    Koonga valla üldplaneeringu seletuskirja Lisa 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA LÜHIKIRJELDUS 1. Asend Koonga vald paikneb Lääne-Eesti madalikul. Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Vald piirneb Lihula, Vigala, Halinga, Hanila, Audru, Tõstamaa ja Varbla vallaga. Valla territooriumi suurus on 438 km 2, sellest põllumajandusmaad ca 19 % ja metsamaad ca 35 %. Teiste valdade ja maakondadega ühendavad Koonga valda riiklikud teed Pärnu – Lihula, Pärnu-Jaagupi – Kalli, Kalli – Karuse, Kalli – Tõstamaa – Värati ja Vanamõisa – Koonga - Ahaste maanteed. Kaugus suurematest linnadest on Tallinnast 125 km ja Pärnust 37 km. Valla keskus asub Koonga külas. 2. Looduskeskkond 2.1 Pinnaehitus ja –vormid Koonga vald paikneb Pärnu maakonna loodeosas ning kuulub Lääne–Eesti madaliku maastikurajooni. Reljeef on valdavalt tasane, kohati nõrgalt lainjas – lamedad paest kõrgendikud ja moreentasandikud vahelduvad soostunud sette– ja sootasandikega. Vaheldust reljeefi toovad rannavallid ja –astangud. Maapinna absoluutne kõrgus on vahelduvalt 13–30 m vahemikus. Maapinna kõrgus on tõusev ida suunas, aga valdav osa alast jääb 0–10 m vahemikku. See on seotud suurte soomassiivide paiknemisega valla territooriumil (Avaste soo absoluutne kõrgus jääb 0–10 m vahemikku). Paekõrgendike servad ja sellel olevate künniste nõlvad langevad kohati astangutena Avaste soo ja Kõima raba suunas. Kohati kerkib soosaari. Silmapaistvaim neist on Avaste soos maalinna künnis, mis kerkib 10 m ümbritseva soo pinnast kõrgemale. Astangutega kaasnevad madalad rannavallid (10–15 m laiuse ahelikuna Avaste soo ja Kõima raba serv). Paekõrgendike nõgudes levivad ulatuslikud sood ja rabad. Pinnavormide loojateks olid mannerjää ja muistne meri. Aluspõhja reljeefi kujunemine on toimunud juba enne jääaega. Mannerjää kulutas paese aluspõhja lainjaks, kuid liikuv jää voolis aluspõhja jää liikumise suunaga rööbiti – nii tekkisid voored (salumäed).
    [Show full text]
  • Koonga Valla Üldplaneeringu Seletuskiri
    Koonga valla üldplaneering Koonga valla üldplaneeringu seletuskiri Koostaja: Koonga Vallavalitsus Konsultant: AS Kobras Ekspert: Teele Nigola (volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 089284) Vastu võetud: Koonga Vallavolikogu 28.04.2016 määrusega nr 13 Kehtestatud: Koonga Vallavolikogu 29.06.2016 määrusega nr 21 Koonga 2016 1 Koonga valla üldplaneering Sisukord Sisukord .....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Ruumilise arengu põhimõtted..............................................................................................4 2. Maakasutus- ja ehitustingimused ning detailplaneeringute koostamise alused..............5 2.1. Elamumaa........................................................................................................................7 2.2. Ärimaa.............................................................................................................................8 2.3. Üldkasutatav maa............................................................................................................8 2.4. Tootmismaa.....................................................................................................................9 2.5. Puhke- ja virgestusmaa ...................................................................................................9 2.6. Aiandusmaa...................................................................................................................10
    [Show full text]