AIVAR PÕLDVEE Bengt Gottfried Forselius Ja Rahvahariduse Lätted
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 20 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 20 AIVAR PÕLDVEE Bengt Gottfried Forselius ja rahvahariduse lätted Eesti- ja Liivimaal TARTU ÜLIKOOLI KIRJASTUS Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu, Eesti Kaitsmisele lubatud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo ja arheoloogia instituudi nõukogu otsusega 1. juulist 2010. a Juhendaja: prof dr Mati Laur Oponent: riigiarhivaar emeritus dr Kari Tarkiainen (Kansallisarkisto, Helsingi) Doktoritöö kaitsmine toimub 23. septembril 2010. a kell 16.15 Tartu Ülikooli nõukogu saalis Tartus, Ülikooli 18 ISSN 1406–443X ISBN 978–9949–19–447–6 (trükis) ISBN 978–9949–19–448–3 (PDF) Autoriõigus Aivar Põldvee, 2010 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimuse nr 403 EESSÕNA Festina lente! Need sõnad kirjutas Keila pastor Anton Heidrich 1688. aasta talvel Bengt Gottfried Forseliuse ortograafiatraktaati lugedes märkmelehele. Liiga kiiresti toimus kõik see kirja- ja õppeviisi muutmine tema jaoks. 1984. aasta paiku arhiivis Heidrichi kirju lugedes välgatas mu peas korraks mõte, et Forseliuse kohta on veel nii mõndagi öelda. Ja päris lahti see mõte mind enam ei lasknud... Tänan kõigepealt professor Sulev Vahtret, kes julgustas, et kodu- kihelkonna ajalugu XVII sajandil võiks olla hea teema diplomitöö kirjuta- miseks. Nii palju see asi ka õnnestus, et Arvo Tering oponendina nägi töös alget, mille võiks Keele ja Kirjanduse artikliks arendada. Audiatur et altera pars, kirjutas ta retsensioonis. Teadmine, et kihelkondlikud seigad, personaalia jm esmapilgul kõrvaline varia pole üksnes väärtuslik faktimaterjal, vaid ka lähtekoht meetodile, mis võimaldab leida varjatud varandusi ja esitada teist- moodi küsimusi, selgines hiljem. Kui see ei kõlaks vabandusena, võiks meetodiks pidada ka aeglast küpsemist ja pikki pause. Asudes väitekirja juurde – mis ei sündinud professor Mati Lauri tänuväärse taganttõukamiseta – oli silme ees koondav monograafia. Aga kaante vahele said hoopis hargnevad artiklid. Mahukam neist kasvas teemast nii lahku, et tuli tööst välja jätta. Koos sellega lahkus Johannes Forselius kirjandusloost ning Johann Wolfgang Boecler tuli tagasi. Tegemist oli ammuse tõlkeveaga. Nendest pole pääsenud ka Bengt Gottfried Forselius, kuid tõlkes kaotsimineku asemel on teda üha suuremaks „tõlgitud”. Siin ei aita muu kui arhiivinduslik arheoloogia, s.t algallikate ülesotsimine ja kriitiline väljapuhastamine. Üllataval moel ristus tee päris arheoloogiaga, kui läinud suvel tulid Padise kloostri kõrval päevavalgele Püha Antoniuse kiriku varemed, millest oli 1687. aastal kirjutanud Harju- Madise ja Risti kirikuõpetaja Gabriel Herlin. Aga nii nagu arheolooge aitab aerofoto, vajas ka siinne töö avaramat vaadet. Ajapikku sai kokku pilt kildudest, mida pakkusid arhiivid ja raamatukogud (Tartus, Tallinnas, Riias, Helsingis, Stockholmis, Uppsalas, Umeås, Växjös, Kopenhaagenis, Göttingenis, Greifswaldis jm). Aga sama tähtis oli taustade selginemine, uute liistude otsi- mine ja materjalile järelekasvamine, mis poleks sündinud targa nõuande ja hea sõnata juhendajalt ning auväärt kolleegidelt nagu professorid Aleksander Loit, Enn Tarvel, Egil Johansson, Daniel Lindmark, Torkel Jansson ja Raimo Raag. Tänan ka Enn Küngi, Piret Lotmanit ja Kristiina Rossi kirjutama ärgitamise ning kannatliku meele eest. Ja muidugi abivalmeid arhiivi-, raamatukogu- ja muuseumitöötajaid. „Mitte millestki ei saa midagi ja inimene ei ela üksnes tuulest,” kirjutas Audru pastor Friedrich Döpner 1686. aastal kooli asutamise käsu peale. Ei oleks ka siinne töö valminud paljude toetajateta alates Rootsi Riigipanga Juubeli- fondist, mis võimaldas 1990. aastatel jääda ajaloolaseks ning lõpetades Kristjan Jaagu reisirahaga, milleta tulnuks loobuda esinemisest ISCHE haridusajaloo konverentsidel Umeås ja Utrechtis. Suureks abiks olid professor Mati Lauri 5 2 uurimisprojektid ning kirjatöö lõppjärgus professor Anti Selart (ETF-i grant 7744). Õnn on mu teele juhatanud häid sõpru, kelle kodu uks on mulle alati lahti olnud nii Eestis kui Rootsis. Kedagi teist unustamata nimetan – Madis ja Mare Kanarbik, Dan ja Åsa Gerdes, Elvi Persson, Anders ja Kajsa Wejryd. Suurim tugi on aga olnud oma kodu ja pere, sest ainult nemad teavad, mis tähendab loobumine ja lahusolek. Vodjal, 28. mail 2010. aastal 6 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................ 9 1. Eesmärk, meetod, ülesehitus ..................................................................... 9 2. Historiograafilised lähtekohad ja probleemiasetused ................................ 15 2.1. Kirik ja rahvaharidus ......................................................................... 15 2.2. Kiriklik rahvaharidus ja riiklik poliitika ............................................ 20 2.3. Forselius senises ajalookäsitluses ...................................................... 24 2.3.1. Kroonikalised teated ................................................................ 25 2.3.2. Forselius ja eesti koolid baltisaksa käsitlustes XVIII–XIX sajandil ................................................................ 28 2.3.3. Forseliuse-käsitluse alusepanijad XIX sajandi lõpul ............... 32 2.3.4. Forseliuse käsitlemine 1918–1940 .......................................... 35 2.3.5. Greta Wieselgreni allikapublikatsioon ja käsitlused ............... 37 2.3.6. Nõukogudeaegsed üldkäsitlused ............................................. 38 2.3.7. Distsipliinikesksed Forseliuse-käsitlused pärast sõda (kuni 1984) .............................................................................. 38 2.3.8. 1984 – uus algus. Problematiseerimine ja konteksti avardamine .............................................................................. 42 2.4. Lugemaõpetamise meetod ja aabitsad ............................................... 46 2.5. Ortograafiauuendus. Forseliuse kirjaviis ........................................... 48 2.6. Kaks käsitlusviisi ja biograafia võimalused ...................................... 49 3. Allikad ....................................................................................................... 53 3.1. Normatiivsed aktid ............................................................................ 54 3.2. Liivimaa kindralsuperintendent Johann Fischeri kirjastus- ja koolitegevusega seotud materjalid ..................................................... 55 3.3. Materjalid talurahvakoolide kohta ..................................................... 58 3.4. Prosopograafiline materjal ................................................................. 60 3.5. Materjalid Harju-Madise ja Risti kihelkonna kohta .......................... 61 3.6. Bengt Gottfried Forseliuse kirjavahetus ............................................ 62 3.7. Bengt Gottfried Forseliuse trükis ilmunud kirjatööd ......................... 66 3.8. Forseliuse oponentide materjalid ....................................................... 68 3.9. Forseliuse ortograafiauuenduse ja õppeviisi taustamaterjal .............. 70 ARTIKLID I. Peasant schools in Estland and Livland during the last quarter of the 17th century .................................................................................. 75 II. Esten, Schweden und Deutsche im Kirchspiel St. Matthias und Kreuz im 17. Jahrhundert .................................................................................. 117 III. Rektor ja pastor Johannes Forselius. Märkmeid eluloost, argielust ja pedagoogikast ......................................................................................... 133 IV. Eesti „tähesõja” taust ja retoorika ........................................................... 185 V. Bengt Gottfried Forselius ja tähed. Täiendusi vana kirjaviisi ja uue õppeviisi mõistmiseks ............................................................................. 213 7 VI. Viis aabitsat ja Forseliuse õppeviis ......................................................... 249 KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED ............................................................... 315 ALLIKAD JA KIRJANDUS .......................................................................... 327 ZUSAMMENFASSUNG ............................................................................... 340 LISA: Kronoloogia ......................................................................................... 350 8 SISSEJUHATUS 1. Eesmärk, meetod, ülesehitus Kooliõpikutes, ülevaate- ja teatmeteostes koha leidnud krestomaatiliste ajalooliste isikute puhul kipub kergesti tekkima kujutlus, et siin on kõik selge – uurimise võib lugeda lõppenuks, edasise eest hoolitsevad kaanon ja mälestus- kivid.1 Bengt Gottfried Forselius (ca 1660–1688) sai juba XIX sajandi lõpul tiitli „Eesti kirjakeele rajaja ja Eesti rahwakooli isa”,2 millele sajand hiljem lisati „rahvavalgustaja”.3 Alates 1989. aastast tegutseb Forseliuse Selts ning tema nime kannab gümnaasium Tartus. Väliste märkide järgi on raske uskuda, et siin võib olla tegemist inspireeriva uurimisteemaga, mis pole veel kaugeltki ammen- datud. Ometi ei jõua siinne väitekiri kaugemale fragmentaarsest sissejuhatusest, sest pöördelisel ajal tegutsenud Forselius jättis vaatamata lühikesele elule Eesti kultuurilukku väga mitmetahulise jälje. Traditsioonilised käsitlused on lähenenud Forseliusele kooli-, pedagoogika-, keele-, kirjandus-, kiriku- või raamatuloo aspektist, unustamata biograafiliste seikade kollektsioneerimist. Forseliuse kohta on enam kui sajandi jooksul avaldatud hulgaliselt eri vaatenurkadest käsitlusi ja hinnanguid ning