Volitatud Veterinaararsti Volituse Raames Osutatavate Teenuste Tasu Määrad Ja Tasustamise Kord" Muutmine

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Volitatud Veterinaararsti Volituse Raames Osutatavate Teenuste Tasu Määrad Ja Tasustamise Kord Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 01.01.2008 Avaldamismärge: RTL 2007, 101, 1681 Põllumajandusministri 13. detsembri 2002. a määruse nr 82 "Volitatud veterinaararsti volituse raames osutatavate teenuste tasu määrad ja tasustamise kord" muutmine Vastu võetud 20.12.2007 nr 155 Määrus kehtestatakse «Veterinaarkorralduse seaduse» § 19 lõike 5 ja «Söödaseaduse» § 25 lõike 4 alusel. § 1.Põllumajandusministri 13. detsembri 2002. a määrust nr 82 «Volitatud veterinaararsti volituse raames osutatavate teenuste tasu määrad ja tasustamise kord» (RTL 2002, 145, 2123; 2007, 9, 141) muudetakse järgmiselt: 1)paragrahvi 2 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad «25 krooni» sõnadega «30 krooni»; 2)paragrahvi 2 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: « 2) ajukoe proovi võtmine tapamajas – 65 krooni;»; 3)paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21järgmises sõnastuses: « 21) ajukoe proovi võtmine väljaspool tapamaja – 100 krooni;»; 4)paragrahvi 2 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad «10 krooni» sõnadega «15 krooni»; 5)paragrahvi 2 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad «5 krooni» sõnadega «7 krooni»; 6)paragrahvi 2 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõnad «6 krooni» sõnadega «7 krooni»; 7)paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad «25 krooni» sõnadega «30 krooni»; 8)paragrahvi 2 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad «13 krooni» sõnadega «15 krooni»; 9)paragrahvi 2 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad «6 krooni» sõnadega «7 krooni»; 10)paragrahvi 2 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõnad «10 krooni» sõnadega «15 krooni»; 11)paragrahvi 2 lõike 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: « 2) ajukoe proovi võtmine tapamajas – 65 krooni;»; 12)paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: « 4) ajukoe proovi võtmine väljaspool tapamaja – 100 krooni;»; 13)paragrahvi 2 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõnad «1 kroon 30 senti» sõnadega «1 kroon 50 senti»; 14)paragrahvi 2 lõike 41punktis 1 asendatakse sõnad «25 senti» sõnadega «50 senti»; 15)paragrahvi 2 lõike 41punktis 2 asendatakse sõnad «15 krooni» sõnadega «17 krooni»; 16)paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse sõnad «15 krooni» sõnadega «20 krooni»; 17)paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11järgmises sõnastuses: « (11) Tasu määr zoonooside seire korral proovi võtmise eest tapamajas ühe proovi kohta on 30 krooni.»; Põllumajandusministri 13. detsembri 2002. a määruse nr 82 "Volitatud veterina... Leht 1 / 2 18)paragrahvi 3 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad «45 krooni aastas» sõnadega «55 krooni aastas»; 19)paragrahvi 3 lõikes 21asendada sõnad «45 krooni» sõnadega «20 krooni»; 20)paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: « (3) Tasu määr ettevõtte, kus käideldakse loomseid saadusi, kontrolli eest on 1200 krooni aastas.»; 21)paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: « (4) Tasu määrad tapaeelse või tapajärgse kontrolli eest väljaspool tapamaja, tapaeelse ja tapajärgse kontrolli koos tegemise eest tapamajas või väljaspool tapamaja ning nimetatud kontrolli tulemuste kohta veterinaartõendi vormistamise eest, on järgmised: 1) veis – 45 krooni; 2) vasikas – 23 krooni; 3) siga – 23 krooni (ei sisalda trihhinelloosiuuringu maksumust); 4) lammas ja kits – 10 krooni; 5) küülik ja väike uluk – 6 krooni; 6) hobune – 40 krooni; 7) suur uluk – 45 krooni; 8) kodulind – 10 lindu 75 senti; 9) jaanalind – 20 krooni.»; 22)paragrahvi 3 lõikes 5 asendatakse sõnad «15 krooni» sõnadega «20 krooni»; 23)paragrahvi 3 lõikes 6 asendatakse sõnad «2 krooni 50 senti» sõnadega «5 krooni»; 24)paragrahvi 3 lõikes 7 asendatakse sõnad «1700 krooni» sõnadega «3000 krooni»; 25)paragrahvi 4 lõike 2 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt: «Tasu määr auto kasutuskulu iga läbisõidu kilomeetri kohta käibemaksuta on 6 krooni 10 senti ning koos käibemaksuga 7 krooni ja 20 senti.». § 2.Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008. a. Minister Helir-Valdor SEEDER Kantsler Ants NOOT Leht 2 / 2 Põllumajandusministri 13. detsembri 2002. a määruse nr 82 "Volitatud veterina....
Recommended publications
  • 1999 Ar En Eek.Pdf
    SISUKORD CONTENTS 2 Juhatuse esimehe pöördumine Chairman’s statement 3 Juhatus ja missioon The Management Board and the Mission of the Company 5 Tooted Products 7 Turg Market 11 Müük Sales 12 Festivalid Festivals 13 Sponsorprojektid Sponsor projects 15 Juhatuse ja nõukogu kinnitus Statement from the Management Board and the Council 16 Juhatuse tegevusaruanne Activity report 20 Raamatupidamisaruanne Financial statements 24 Raamatupidamisaruande lisad Notes to the financial statements 32 Audiitori järeldusotsus Auditor’s report LÜHIFAKTID KEY FACTS LÜHIDALT SAKU ÕLLETEHASEST SAKU ÕLLETEHAS 1999 • Suurim ja vanim õlletehas Eestis • Oli suurima müügimahuga Baltimaade õlletehas • Asutatud 1820 krahv Karl Friedrich • Osakaal Eesti õlleturul kasvas 50%-ni (1998 – 48%) Rehbinderi poolt • Kogumüügi suurus kasvas 51,6 miljoni liitrini (+25%) • Peamine kaubamärk Saku Originaal • Saku õllede müügimaht kasvas 47,1 miljoni liitrini (+26%), mineraalvee Vichy • Vabalt kaubeldavad aktsiad Tallinna Classique müük kasvas 3,9 miljoni liitrini (+26%) Väärtpaberibörsil • Realiseerimise netokäive ulatus 715 miljoni kroonini (+32%) • Omanike struktuur: 75% Baltic • Puhaskasum suurenes 61 miljoni kroonini (+40%) Beverages Holding, 25% • Jõudis kuuendat korda Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu konkursil "Eesti väikeaktsionärid Tööstuse TOP 50" laureaatide hulka • Tunnistati 1998. aasta majandustulemuste põhjal Eesti parimaks toiduaine- tööstusettevõtteks ajalehe Äripäev konkursil "Eesti Toiduainetööstuse TOP 30" • Jõudis 1998. aasta majandustulemuste põhjal
    [Show full text]
  • 447 Münti 256 Põhitüüpi
    EESTI SUVENIIRMÜNDID JA -MEDALID AINULT TASUTA LEVITAMISEKS Kaupo Laan 447 münti 256 põhitüüpi Tallinn (c) 2006 – 2011 EESTI SUVENIIRMÜNDID JA -MEDALID AINULT TASUTA LEVITAMISEKS SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................................................................................9 Hea lugeja!.........................................................................................................................................................................................................9 Kataloogist.........................................................................................................................................................................................................9 ALEKSANDER NEVSKI KATEDRAAL........................................................................................................................................................ 10 250 krooni 2008 .......................................................................................................................................................................................... 10 ANSIP...................................................................................................................................................................................................................... 10 ANTONIUSE GILD.............................................................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Konverentsiäris Jäi Püüdmata Miljard Krooni
    valuutakursid 20.02. Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee kolumn USD 13,10 EEK Ööalkohol kogu Eestis keelata? EUR 1,19 USD Keelud ahista- vad seaduskuu- lekat kodanik- SEK 1,67 EEK ku, mitte neid, keda seadust ÄP indeks 20.02. tehes silmas peetakse, ar- vab Äripäeva Mati 1901,02 -0,58% toimetaja Mati Feldmann TEISIPÄEV • 21. veebruar 2006 • nr 36 (3052) • hind 19 kr Feldmann. lk 23 KKohtla-Järveohtla-Järve kkrahvrahv Ärimees Nikolai Ossipenko ettevõte on viimastel aastatel võitnud pea kõik Kohtla-Järve kommunaalteenuste han- ked ja tegutseb keskmi- selt 49protsendise ren- taablusega. lk 8–9, 22 Kohtla-Järve maksumaksja iga kolmas kroon läheb piltlikult öel- des Nikolai Ossipenko kätte. Foto: Vallo Kruuser, Eesti Ekspress Martinson sai uuesti ESTONIAN AIRI KÄIVE Konverentsiäris jäi KASVAB JÄRJEKINDLALT Leedu MicroLinki General Motorsi käive, mln kroonides 1143,5 püüdmata miljard krooni omanikuks koostöö AvtoVAZiga 948,6 Allan Martinsoni juhitav inves- lk 7 854,3 885,3 Hotellide Liidu te- katkes gevdirektori Donald teerimisfond MartinsonTrigon Visnapuu hinnangul ostis tagasi mullu Leedu transport läks möödunud aastal telekomifirmale müüdud IT- Eestist mööda umbes ettevõtted MicroLink Lietuva Muuga konteinerterminalis on miljard krooni, mis jäi ja Baltijos Kompiuteriu endiselt lahendamist nõud- 2002 2003 2004 2005 Akademija. lk 4 Allikas: Estonian Air saamata konverentsi- vaid probleeme. lk 16 deks sobivate ruumide puudumise tõttu. Liit turundus Estonian Air liisib soovitab rajada konve- Lennundusest 500 miljoni eest rentsikeskuse Sakala lahkunud Erki Urva Reklaampostitusteenuse sis- keskuse või Tallinna siirdub telekomiärisse seostmine võimaldab hoida kaks lennukit Linnahalli territooriu- kokku tervelt ühe ametikoha. Endine Estonian lk 20 Estonian Air liisib tänavu 500 mile. lk 3 miljoni krooni eest kaks uut Airi juht Erki Urva lennukit.
    [Show full text]
  • Eesti Pank Annual Report 2009
    Eesti Pank Bank of Estonia Eesti Pank Annual Report 2009 2010 © Eesti Pank, 2010 Address Estonia pst 13 15095 Tallinn Estonia Phone +372 6680 719 Fax +372 6680 836 E-mail [email protected] Website www.bankofestonia.ee Subscriptions for publications of Eesti Pank Phone: +372 6680 998 Fax: +372 6680 954 E-mail: [email protected] ISSN 1406-1414 Executive editor: Kadri Põdra Design: Vincent OÜ Layout: Urmas Raidma Printed in Folger Art 2 CONTENTS MAIN FEATURES AND FUNCTIONS OF EESTI PANK ..................................................................... 9 FOREWORD BY GOVERNOR OF EESTI PANK .............................................................................. 11 ACCOUNTABILITY .......................................................................................................................... 16 Legal framework for accountability and compulsory publications of the central bank ................. 16 Accountability vis-à-vis the Riigikogu ........................................................................................ 16 Regular reporting on economic policy views and publication of economic data ......................... 17 STRATEGIC OBJECTIVES FOR PERFORMING THE MAIN FUNCTIONS OF EESTI PANK ......... 20 THE FUTURE ROLE OF EESTI PANK AS A MEMBER OF THE EURO AREA .............................. 24 Monetary policy and economic analysis ..................................................................................... 24 Reserve management and foreign currency operations ............................................................
    [Show full text]
  • Eesti Wabariigi Müntide
    SISUKORD Raha on võlgniku ja võlausaldaja vaheline INDEX kristalliseerunud suhe Niall Campbell Ferguson EESTI VABARIIGI MÜNDID Eesti Wabariigi kassatäht (ületrükk), Money is a crystallised relationship 1921–1940 JA 1990–2016 9 väljalaskeaasta 1927 – vana aastaarv 1923 210 COINS OF THE REPUBLIC OF ESTONIA Treasury note of the Republic of Estonia (resumed), between debtors and creditors ND 1927 – old date 1923 Eesti Wabariigi müntide kavandid, näidised ja proovid 1921–1940 11 Eesti Wabariigi krooni Designs, samples and specimens of coins paberraha kavandid ja näidised 1926–1928 213 of the Republic of Estonia Designs and samples of the kroon bills of the Republic of Estonia Eesti Wabariigi margad 1922–1926 19 Mark coins of the Republic of Estonia Eesti Wabariigi krooni paberraha 1928–1940 225 The kroon bills of the Republic of Estonia Eesti Wabariigi sendid ja kroonid 1928–1939 21 Sent and kroon coins of the Republic of Estonia Paberraha vigarahad 1919–1940 238 Erroneous paper money Müntide vigarahad ja võltsingud 1922–1939 23 Erroneous coins and forgeries Paberraha võltsingud 1919–1940 248 Paper money forgeries Eesti Vabariigi müntide kavandid, näidised 1990 25 Designs and samples of coins of the Republic of Estonia EESTI VABARIIGI PABERRAHA 1990–2016 257 Eesti Vabariigi sendid ja kroonid 1991–2010 29 PAPER MONEY OF THE REPUBLIC OF ESTONIA the Estonian State Archive Sent and kroon coins of the Republic of Estonia Eesti Vabariigi pangatähtede kavandid ja näidised 1990 259 Müntide vigarahad ja võltsingud 1991–2010 39 Designs and samples of
    [Show full text]
  • Margast Euroni Margast Euroni
    margast euroni Margast euroni Rahatähed ja mündid on osa meie igapäevasest elust. Möödas on ajad, mil raha väärtust kandis vaid vääris­ metall ning raha maksejõudu sai hambaga kontrollida. Elektrooniliste maksevahendite võidukäigule vaatamata on pangatähed ja mündid majanduse lahutamatu osa. Eesti raha ajaloo ekspert Ivar Leimus ja Eesti Pank on kokku pannud näituse neljast Eesti vääringust - mar­ gast, mis tähistas meie iseolemise algust; kroonist, mis käibis kuni 1940. aastani; teisest kroonist, mis tuli käi­ bele 1992. aastal, ning eurost, millele üleminek seisab Eestil ees. Raha on oma loomult väga argine asi ning loodetavasti pakub nii tagasi- kui ka ettevaade meie ra­ hadele laialdast huvi. Käesolev näitusekataloog annab ülevaate kust ja aitab nähtut ka hiljem meenutada. Andres Lipstok Eesti Panga president |(C RAHVUSRAAMATUKOGU y 06- ogs&w EESTI MARK MARK Eesti Vabariik kuulati välja 24. veebruaril 1918, kuid oma raha noorel riigil puudus. Käis Esimene maailmasõda ja Eestis käibis õige mitmesuguseid võõrriikide rahatähti. EESTI Ringlesid Saksa okupatsiooni- ja riigimargad, kõikvõi­ malikud Vene paberrahad - tsaarirublad, duumarublad, "kerenskid” - ning Soome margad. Samad kupüürid jäid käibima ka pärast sõja lõppu. Võõras valuuta ei saanud loomulikult rahuldada noo­ re iseseisva riigi vajadusi. Seetõttu hakati Eestis kohe tegema ettevalmistusi päris oma raha emiteerimiseks. Noore riigi Ajutise Valitsuse istungil võeti juba 30. no­ vembril 1918 vastu otsus kehtestada riigi vääringuks Eesti mark. Marga valik ei olnud juhuslik. Oma seadus­ andluse puudumisel kehtisid Eestis esialgu veel Saksa okupatsioonivõimude seadused, mis olid siin käibivaks vääringuks määranud Saksa marga. Vaatamata rutule, millega oma raha valmistamine algas, ei jäetud unarusse ka rahade kujunduslikku külge. 13. detsembril 1918, samal päeval, kui ilmus Ajutise Va­ litsuse määrus riigikassatähtede väljaandmise kohta, avaldati Rahandusministeeriumi teade, mis kuulutas välja võistluse rahade, postmarkide jms.
    [Show full text]
  • Tony James Noteworld Catalogue 1/2013 World Banknotes-6
    1 TONY JAMES NOTEWORLD CATALOGUE 1/2013 WORLD BANKNOTES-6 Welcome to my sixth listing of World Notes. I wish all collectors a Happy New Year for 2013 and may you find many notes from all corners of the globe to add to your collection. This is a specialist listing for collectors of notes from Russia and related countries. There are some interesting notgeld issued during the period since Perestroika, Please forward a copy of this list to a fellow collector. NB: All items are sent by registered mail at buyer's risk. Insurance available on request. PNL Pick Not Listed, p.h. pin holes, s/h staple holes, trs-tears,stn stain,fxd foxing, tnd toned, Catalogue Number Denomination Description Grade Price AUD Armenia P2 10 Rubles Autonomous Republic VF Sold P32 250 Rubles (PS677) 1919-1920 Unc $130 P36 100 Dram 1993 Unc $12 P37 200 Dram 1993 Unc $14 P38 500 Dram 1993 Unc $40 P39 1000 Dram 1994 Unc Sold Azerbaijan P1 25 Rubles 1919 Republic 1918 to 1920 EF $50 P7 500 Rubles 1st issue 1920 Unc $90 P11 1 Manat 1992 Unc $45 1/5/10/50/100 P14-18 Manat (1993) Set Unc $40 P20 1000 Manat -1993 Unc $12 P21 10,000 Manat 1994 Unc $40 Belarus P1-8 50 Kp-100 R Coupon Series 1992 Set Unc $25 P1-12 50 Kp-5000R Coupon Series 1992 Set Unc $50 P14 50,000 Rubles 1995 Unc $7 P15 100,000 R 1996 Unc $18 P24 20 Rubles 2000 Unc $3 2 Catalogue Number Denomination Description Grade Price AUD China Manchuria Rlwy Han Dao Mutual PNL 3 & 5 Rubles Credit Society 1918-1919 Pair Fine $80 Rj 27146 (26130) 1 Ruble Harbin Public Administration VF $120 PNL 10 Kopeks Local Co-op membership
    [Show full text]
  • Eesti Panga Aasta Aruanne 2011
    Eesti Pank EESTI PANK ANNUAL RepORT 2011 2012 2 Eesti Pank is the central bank of the Republic of Estonia, and a member of the European System of Central Banks and the Eurosystem1. The primary function of Eesti Pank is to contribute to price stability within the euro area. Eesti Pank serves its function by formulating the single monetary policy together with other members of the euro area, and by implementing the single monetary policy of the euro area in Estonia. Besides the price stability objective, the central bank also contributes to achieving other economic policy goals of Estonia and the euro area in line with the Treaty on the Functioning of the European Union. In addition, Eesti Pank fulfils the traditional functions of a central bank: regulates currency circulation; supports and organises transfers between commercial banks; participates in safeguarding financial stability; manages the foreign reserves of Estonia; prepares financial sector statistics and balance of payments statistics, and advises the government in economic policy issues in Estonia and the euro area. 1 The European System of Central Banks (ESCB) comprises the European Central Bank (ECB) and the national central banks of Euro- pean Union Member States. Eesti Pank became a member of the ESCB in 2004 upon Estonia’s accession to the European Union. The Eurosystem consists of the ECB and the national central banks of countries that have adopted the euro. Eesti Pank became a member of the Eurosystem in 2011 upon Estonia’s accession to the euro area and adoption of the euro. 3 Eesti Pank Annual Report 2011 CONTENTS FOREWORD BY THE GOVERNOR OF EESTI PANK...................................................................
    [Show full text]
  • Monetary Reform for a Free Estonia. a Currency Board Solution
    Monetary Reform for a Free Estonia. A Currency Board Solution Hanke, Steve H.; Jonung, Lars; Schuler, Kurt 1992 Document Version: Förlagets slutgiltiga version Link to publication Citation for published version (APA): Hanke, S. H., Jonung, L., & Schuler, K. (1992). Monetary Reform for a Free Estonia. A Currency Board Solution. (1 uppl.) SNS Förlag. Total number of authors: 3 General rights Unless other specific re-use rights are stated the following general rights apply: Copyright and moral rights for the publications made accessible in the public portal are retained by the authors and/or other copyright owners and it is a condition of accessing publications that users recognise and abide by the legal requirements associated with these rights. • Users may download and print one copy of any publication from the public portal for the purpose of private study or research. • You may not further distribute the material or use it for any profit-making activity or commercial gain • You may freely distribute the URL identifying the publication in the public portal Read more about Creative commons licenses: https://creativecommons.org/licenses/ Take down policy If you believe that this document breaches copyright please contact us providing details, and we will remove access to the work immediately and investigate your claim. LUND UNIVERSITY PO Box 117 221 00 Lund +46 46-222 00 00 TARTU ÜLIKOOL Steve Н. Hanke, Lars Jonung^ Ktut Sdiuler RAHAREFORM VABALE EESTILE Valuutafondi lahendus TARTU 1992 SISUKORD lk Autoritest 5 Eessõna 7 1. Eesti rahakorralduse valik 8 1.1. Sissejuhatus ..S 1.2. Rahareform ja turumajanduse areng 14 2.
    [Show full text]
  • Eesti Maksebilansi Aastaraamat 2008
    Eesti Pank Bank of Estonia Eesti Pank Annual Report 2008 2009 © Eesti Pank, 2009 Address Estonia pst 13 15095 Tallinn Estonia Phone +372 6680 719 Fax +372 6680 836 E-mail [email protected] Web site www.bankofestonia.info Subscriptions for publications of Eesti Pank Phone: +372 6680 998 Fax: +372 6680 954 E-mail: [email protected] ISSN 1406-1414 Executive editor: Kadri Põdra Design: Vincent OÜ Layout: Urmas Raidma Printed in Aktaprint 2 CONTENTS CONTENTS ........................................................................................................................................ 3 MAiN features and Functions of Eesti Pank ..................................................................... 9 MAiN features and Functions of Eesti Pank ..................................................................... 9 Foreword by Governor of Eesti Pank .............................................................................................. 12 AccountabiliTy .......................................................................................................................... 16 Legal framework for accountability and compulsory publications of the central bank .................. 16 Accountability vis-à-vis the Riigikogu ......................................................................................... 16 Regular reporting on economic policy views and publication of economic data .......................... 17 STrATEGiC ObJECTiVES FOr PErFOrMiNG THE MAiN FuNCTiONS OF EESTi PANk ......... 20 I Monetary policy ......................................................................................................................
    [Show full text]
  • Euro Kasutusele Võtmise Seadus
    Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 2010, 22, 108 Euro kasutusele võtmise seadus Vastu võetud 22.04.2010 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 6. mai 2010. a otsusega nr 651 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala Euro kasutusele võtmise seadus reguleerib Eesti Vabariigi rahaseaduse alusel emiteeritud Eesti krooni (edaspidi käesolevas peatükis kroon) eurodeks vahetamist, krooni käibelt kõrvaldamist ning krooni ja euro paralleelkäivet. § 2. Euro piiranguteta vastuvõtmise kohustus (1) Eesti Pank ja Eestis tegutsevad krediidiasutused on kohustatud euro münte ja pangatähti vastu võtma piiranguteta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isikud on kohustatud vastu võtma korraga kuni 50 kehtivat euro münti sõltumata nende väärtusest, pangatähti aga piiranguteta. (3) Vastutus käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud kohustuse rikkumise eest sätestatakse tarbijakaitseseaduses. § 3. Krooni ja euro paralleelkäive (1) Käesoleva seaduse jõustumisest arvates 14 päeva jooksul säilitavad kroonis vääringustatud pangatähed ja mündid seadusliku maksevahendi staatuse. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perioodil on käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetamata isikud kohustatud vastu võtma krooni münte korraga kuni 20 krooni väärtuses, pangatähti aga piiranguteta. § 4. Krooni käibelt kõrvaldamine (1) Krooni emiteerimine lõpetatakse päevaks, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel (edaspidi käesolevas paragrahvis erandi kehtetuks tunnistamisepäev). Nimetatud päevast alates on Eesti Pangal krooni teenustasuta käibelt kõrvaldamise kohustus. (2) Vigastatud või rikutud krooni pangatähti ja münte võtab Eesti Pank vastu tingimusel, et pangatähest on säilinud rohkem kui pool ning tervikuna on loetav selle seeria ja number ning mündil on loetav vähemalt nimiväärtus ja vermimise aeg.
    [Show full text]
  • Usin Täitur Teenib Kuus Üle 100 000 Krooni
    valuutakursid 10.06. Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee kolumn USD 12,96 EEK Vasakpoolsetel kõvem kampaania EUR 1,21 USD Vasakpoolsed tegid Euroopa SEK 1,71 EEK Parlamendi valimisteks veenvamad ÄP indeks 10.06. reklaamikam- paaniad, kirju- 967,13 0,64% tab Aivar Hun- Aivar dimägi. lk 23 Hundimägi REEDE 11. juuni 2004 nr 113 (2653) hind 15 kr TeliaSonera kampaania Telekomi aktsiate kokku- ostuks paistis silma Root- si riigi erakordse survega Eestile. Eile lükkas Eesti riik pakkumise lõplikult tagasi. lk 10 Eesti rahandusminister Taavi Veskimägi 26. mail restoranis Nevskij Gunnar Lund, Telekomi-teemalisel Rootsi rahvusvahelise kohtumisel Rootsi majanduse ja finants- ministriga. turgude minister Foto: Raul Mee Uued arved tekitavad Usin täitur teenib kuus üle 100 000 krooni maksuprobleeme Tax free kadumine Tallinna usinamad kohtu- tõstab piletihinda Järgmisel nädalal saabuv täiturid teenivad parematel Maksuvaba kaubanduse käibemaksu deklareerimise aegadel üle 100 000 kroo- kadumine laevadelt võib tähtaeg võib tuua paljudele ni kuus. Edukaim kohtutäi- sundida laevafirmasid hinda ettevõtetele probleeme õige tur väljaspool Tallinna on tõstma. Tulud maksuvabast maksuarvestusega. lk 2 Lõuna-Eestis tegutsev Aive kaubandusest aitasid seni Kolsar, kellel käsil ligi 18 hoida laevapiletite hindu Ärimees 000 toimikut. lk 45 madalal. lk 3 vaidlustas Aive Kolsar on võtnud üle mitme Kagu-Eesti maksuameti auto korralduse kohtutäituri töö. Sportlikud kabrioletid, millest ASi Sangar Eesti edestab nelja riiki Automüüjad Eesti automüük on võimatu mööda vaadata. juhatuse esi- Gunnar Kraft 2004 nelja kuuga registreeritud uute võrreldav Tðehhiga lk 1819 mees Gunnar lasevad hinna üle sõiduautode arv 1000 elaniku kohta Kraft vaidlustas kohtus maksu- 1. Luksemburg Elanike arvu ja registreeri- tingida lk 6 täna lisaks ameti korralduse ja ka 18.
    [Show full text]