DOCSLIB.ORG

Euro Kasutusele Võtmise Seadus

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 2010, 22, 108 Euro kasutusele võtmise seadus Vastu võetud 22.04.2010 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 6. mai 2010. a otsusega nr 651 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala Euro kasutusele võtmise seadus reguleerib Eesti Vabariigi rahaseaduse alusel emiteeritud Eesti krooni (edaspidi käesolevas peatükis kroon) eurodeks vahetamist, krooni käibelt kõrvaldamist ning krooni ja euro paralleelkäivet. § 2. Euro piiranguteta vastuvõtmise kohustus (1) Eesti Pank ja Eestis tegutsevad krediidiasutused on kohustatud euro münte ja pangatähti vastu võtma piiranguteta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isikud on kohustatud vastu võtma korraga kuni 50 kehtivat euro münti sõltumata nende väärtusest, pangatähti aga piiranguteta. (3) Vastutus käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud kohustuse rikkumise eest sätestatakse tarbijakaitseseaduses. § 3. Krooni ja euro paralleelkäive (1) Käesoleva seaduse jõustumisest arvates 14 päeva jooksul säilitavad kroonis vääringustatud pangatähed ja mündid seadusliku maksevahendi staatuse. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perioodil on käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetamata isikud kohustatud vastu võtma krooni münte korraga kuni 20 krooni väärtuses, pangatähti aga piiranguteta. § 4. Krooni käibelt kõrvaldamine (1) Krooni emiteerimine lõpetatakse päevaks, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel (edaspidi käesolevas paragrahvis erandi kehtetuks tunnistamisepäev). Nimetatud päevast alates on Eesti Pangal krooni teenustasuta käibelt kõrvaldamise kohustus. (2) Vigastatud või rikutud krooni pangatähti ja münte võtab Eesti Pank vastu tingimusel, et pangatähest on säilinud rohkem kui pool ning tervikuna on loetav selle seeria ja number ning mündil on loetav vähemalt nimiväärtus ja vermimise aeg. (3) Krooni käibelt kõrvaldamise eesmärgil on krediidiasutustel kohustus vahetada kroone eurodeks sularaha teenuseid osutavates kontorites teenustasuta kuue kuu jooksul pärast erandi kehtetuks tunnistamise päeva. Vigastatud või rikutud krooni pangatähti ja münte vahetavad krediidiasutused käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustel euroks Eesti Panga volitusel. § 5. Krooni arvestamine euroks (1) Krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kui kolmandal kohal pärast koma olev arv on 0–4, jäetakse teisel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui kolmandal kohal pärast koma olev number on 5–9, ümardatakse teisel kohal olev number ühe võrra ülespoole. Euro kasutusele võtmise seadus Leht 1 / 50 (3) Krooni käibelt kõrvaldamine ei muuda õigusliku vahendi ühtki tingimust, ei vabasta ühegi õigusliku vahendi kohase kohustuse täitmisest ega anna poolele õigust sellist vahendit ühepoolselt muuta või lõpetada, kui õigusliku vahendi tingimustest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. (4) Kui pärast paralleelkäibe perioodi lõppu viidatakse õigusaktides kroonile, tõlgendatakse neid viiteid kui viiteid eurole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras määratud ümberarvestuskursi kohaselt ja saadud tulem ümardatakse vastavalt lõikele 2. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mõistet «õiguslik vahend» kasutatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1103/97 teatavate euro kasutuselevõtuga seotud sätete kohta (EÜT L 162, 19.6.1997, lk 1–3) artikli 1 tähenduses. 2. peatükk RAKENDUSSÄTTED 1. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 6. Abieluvararegistri seaduse(RT I 1995, 87, 1540; 2009, 60, 395) § 33 lõikes 2 asendatakse sõnad «100 krooni» sõnadega «5 euro». § 7. Advokatuuriseaduses(RT I 2001, 36, 201; 2009, 68, 463) tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 19 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad «1000 kuni 250 000 krooni» sõnadega «64 kuni 16 000 eurot»; 2)paragrahvi 48 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad «1 miljon krooni» sõnadega «63 910 eurot»; 3)paragrahvi 65 lõikes 4 asendatakse sõnad «3000 krooni» sõnadega «190 eurot». § 8. Alkoholiseaduses(RT I 2002, 3, 7; 2009, 62, 405) tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 50 lõike 2 teises lauses ja § 53 lõikes 2 asendatakse sõnad «50 000 krooni» sõnadega «3200 eurot»; 2)paragrahvi 55 lõikes 2 asendatakse sõnad «30 000 krooni» sõnadega «2000 eurot»; 3)paragrahvi 56 lõikes 2 asendatakse sõnad «25 000 krooni» sõnadega «1600 eurot»; 4)paragrahvi 58 lõikes 2 asendatakse sõnad «50 000 krooni» sõnadega «3200 eurot»; 5)paragrahvi 59 lõikes 2 asendatakse sõnad «20 000 krooni» sõnadega «1300 eurot»; 6)paragrahvi 60 lõikes 2 asendatakse sõnad «30 000 krooni» sõnadega «2000 eurot»; 7)paragrahvi 61 lõikes 2 asendatakse sõnad «50 000 krooni» sõnadega «3200 eurot»; 8)paragrahvi 62 lõikes 2 asendatakse sõnad «30 000 krooni» sõnadega «2000 eurot»; 9)paragrahvi 63 lõikes 2 asendatakse sõnad «20 000 krooni» sõnadega «1300 eurot»; 10)paragrahvi 64 lõikes 2 asendatakse sõnad «30 000 krooni» sõnadega «2000 eurot»; 11)paragrahvi 65 lõikes 2 asendatakse sõnad «50 000 krooni» sõnadega «3200 eurot»; 12)paragrahvi 66 lõikes 2 asendatakse sõnad «30 000 krooni» sõnadega «2000 eurot»; 13)paragrahvi 67 lõikes 2 asendatakse sõnad «50 000 krooni» sõnadega «3200 eurot»; 14)paragrahvi 68 lõikes 2 asendatakse sõnad «30 000 krooni» sõnadega «2000 eurot». § 9. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses(RT I 2003, 2, 17; 2010, 8, 36) tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 28 lõikest 4 jäetakse välja sõna «täiskroonides»; 2)paragrahvi 40 lõikes 12, § 401lõike 6 punktis 1 ja § 42 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad «30 000 krooni» sõnadega «2000 euro»; 3)paragrahvi 42 lõikes 8 asendatakse sõnad «50 000 krooni» sõnadega «3200 eurot»; 4)paragrahvi 46 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad «85 krooni» sõnadega «5,43 eurot»; Leht 2 / 50 Euro kasutusele võtmise seadus 5)paragrahvi 46 lõikes 2 asendatakse sõnad «496 krooni» sõnadega «31,70 eurot»; 6)paragrahvi 46 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõnad «1144 krooni» sõnadega «73,11 eurot»; 7)paragrahvi 46 lõikes 5 asendatakse sõnad «2444 krooni» sõnadega «156,20 eurot»; 8)paragrahvi 46 lõikes 6 asendatakse sõnad «222 krooni» sõnadega «14,18 eurot»; 9)paragrahvi 48 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad «704 krooni» sõnadega «45 eurot»; 10)paragrahvi 53 lõikes 3 asendatakse sõnad «30 000 krooni» sõnadega «2000 euro»; 11)paragrahvi 54 lõikes 11asendatakse sõnad «50 000 krooni» sõnadega «3200 eurot»; 12)paragrahvi 56 lõikes 1 asendatakse sõnad «637 krooni» sõnadega «40,71 eurot»; 13)paragrahvi 56 lõikes 11asendatakse sõnad «1202 krooni» sõnadega «76,82 eurot»; 14)paragrahvi 56 lõikes 2 asendatakse sõnad «3000 krooni» sõnadega «191,73 eurot»; 15)paragrahvi 56 lõikes 3 asendatakse sõnad «873 krooni» sõnadega «55,79 eurot»; 16)paragrahvi 58 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad «704 krooni» sõnadega «45 eurot»; 17)paragrahvi 62 lõikest 3 jäetakse välja sõnad «Eesti kroonides 0,50 krooni täpsusega»; 18)paragrahvi 66 lõiked 1–17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Pliivaba bensiini aktsiisimäär on 422,77 eurot 1000 liitri pliivaba bensiini kohta. (2) Pliibensiini aktsiisimäär on 422,77 eurot 1000 liitri pliibensiini kohta. (3) Lennukibensiini aktsiisimäär on 71,58 eurot 1000 liitri lennukibensiini kohta. (4) Petrooleumi aktsiisimäär on 330,10 eurot 1000 liitri petrooleumi kohta. (5) Vedelgaasi aktsiisimäär on 125,26 eurot 1000 kilogrammi vedelgaasi kohta. (6) Diislikütuse aktsiisimäär on 392,92 eurot 1000 liitri diislikütuse kohta. (7) Eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiisimäär on 110,95 eurot 1000 liitri eriotstarbelise diislikütuse või kerge kütteõli kohta. (8) Raske kütteõli aktsiisimäär on 15,01 eurot 1000 kilogrammi raske kütteõli kohta. (9) Põlevkivikütteõli aktsiisimäär on 15,01 eurot 1000 kilogrammi põlevkivikütteõli kohta. (10) Maagaasi aktsiisimäär on 23,45 eurot 1000 m3maagaasi kohta. (11) Kivisöe, pruunsöe ja koksi aktsiisimäär on 0,30 eurot kivisöe, pruunsöe või koksi ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta. (111) Põlevkivi aktsiisimäär on 0,15 eurot põlevkivi ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta ja alates 2013. aasta 1. jaanuarist 0,30 eurot põlevkivi ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta. (12) Elektrienergia aktsiisimäär on 4,47 eurot ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta. (13) Käesoleva seaduse § 20 punktis 1 nimetatud kütuse või kütuse, mille KNi esimesed kuus numbrit või kaheksa numbrit on 2707 10, 2707 20, 2707 30, 2707 50, 2710 11 11–2710 11 25, 2710 11 90, 2902 20 00, 2902 30 00, 2902 41 00, 2902 42 00, 2902 43 00 või 2902 44 00, aktsiisimäär on 422,77 eurot 1000 liitri kütuse kohta. (14) Kütuse, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 11 või 2710 19 15, aktsiisimäär on 330,10 eurot 1000 liitri kütuse kohta. (15) Kütuse, mille KNi esimesed kuus numbrit on 2711 12–2711 14 ja mida kasutatakse mootorikütusena, kaasa arvatud statsionaarses mootoris, aktsiisimäär on 125,26 eurot 1000 kilogrammi kütuse kohta. Euro kasutusele võtmise seadus Leht 3 / 50 (16) Kütuse, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 31 või 2710 19 35, aktsiisimäär on 392,92 eurot 1000 liitri kütuse kohta. (17) Kütuse, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 51 või 2710 19 55, aktsiisimäär on 15,01 eurot 1000 kilogrammi kohta.»; 19)paragrahvi 694lõikes 2 asendatakse sõnad «30 000
Recommended publications
  • 1999 Ar En Eek.Pdf

    1999 Ar En Eek.Pdf

    SISUKORD CONTENTS 2 Juhatuse esimehe pöördumine Chairman’s statement 3 Juhatus ja missioon The Management Board and the Mission of the Company 5 Tooted Products 7 Turg Market 11 Müük Sales 12 Festivalid Festivals 13 Sponsorprojektid Sponsor projects 15 Juhatuse ja nõukogu kinnitus Statement from the Management Board and the Council 16 Juhatuse tegevusaruanne Activity report 20 Raamatupidamisaruanne Financial statements 24 Raamatupidamisaruande lisad Notes to the financial statements 32 Audiitori järeldusotsus Auditor’s report LÜHIFAKTID KEY FACTS LÜHIDALT SAKU ÕLLETEHASEST SAKU ÕLLETEHAS 1999 • Suurim ja vanim õlletehas Eestis • Oli suurima müügimahuga Baltimaade õlletehas • Asutatud 1820 krahv Karl Friedrich • Osakaal Eesti õlleturul kasvas 50%-ni (1998 – 48%) Rehbinderi poolt • Kogumüügi suurus kasvas 51,6 miljoni liitrini (+25%) • Peamine kaubamärk Saku Originaal • Saku õllede müügimaht kasvas 47,1 miljoni liitrini (+26%), mineraalvee Vichy • Vabalt kaubeldavad aktsiad Tallinna Classique müük kasvas 3,9 miljoni liitrini (+26%) Väärtpaberibörsil • Realiseerimise netokäive ulatus 715 miljoni kroonini (+32%) • Omanike struktuur: 75% Baltic • Puhaskasum suurenes 61 miljoni kroonini (+40%) Beverages Holding, 25% • Jõudis kuuendat korda Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu konkursil "Eesti väikeaktsionärid Tööstuse TOP 50" laureaatide hulka • Tunnistati 1998. aasta majandustulemuste põhjal Eesti parimaks toiduaine- tööstusettevõtteks ajalehe Äripäev konkursil "Eesti Toiduainetööstuse TOP 30" • Jõudis 1998. aasta majandustulemuste põhjal
  • Konverentsiäris Jäi Püüdmata Miljard Krooni

    Konverentsiäris Jäi Püüdmata Miljard Krooni

    valuutakursid 20.02. Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee kolumn USD 13,10 EEK Ööalkohol kogu Eestis keelata? EUR 1,19 USD Keelud ahista- vad seaduskuu- lekat kodanik- SEK 1,67 EEK ku, mitte neid, keda seadust ÄP indeks 20.02. tehes silmas peetakse, ar- vab Äripäeva Mati 1901,02 -0,58% toimetaja Mati Feldmann TEISIPÄEV • 21. veebruar 2006 • nr 36 (3052) • hind 19 kr Feldmann. lk 23 KKohtla-Järveohtla-Järve kkrahvrahv Ärimees Nikolai Ossipenko ettevõte on viimastel aastatel võitnud pea kõik Kohtla-Järve kommunaalteenuste han- ked ja tegutseb keskmi- selt 49protsendise ren- taablusega. lk 8–9, 22 Kohtla-Järve maksumaksja iga kolmas kroon läheb piltlikult öel- des Nikolai Ossipenko kätte. Foto: Vallo Kruuser, Eesti Ekspress Martinson sai uuesti ESTONIAN AIRI KÄIVE Konverentsiäris jäi KASVAB JÄRJEKINDLALT Leedu MicroLinki General Motorsi käive, mln kroonides 1143,5 püüdmata miljard krooni omanikuks koostöö AvtoVAZiga 948,6 Allan Martinsoni juhitav inves- lk 7 854,3 885,3 Hotellide Liidu te- katkes gevdirektori Donald teerimisfond MartinsonTrigon Visnapuu hinnangul ostis tagasi mullu Leedu transport läks möödunud aastal telekomifirmale müüdud IT- Eestist mööda umbes ettevõtted MicroLink Lietuva Muuga konteinerterminalis on miljard krooni, mis jäi ja Baltijos Kompiuteriu endiselt lahendamist nõud- 2002 2003 2004 2005 Akademija. lk 4 Allikas: Estonian Air saamata konverentsi- vaid probleeme. lk 16 deks sobivate ruumide puudumise tõttu. Liit turundus Estonian Air liisib soovitab rajada konve- Lennundusest 500 miljoni eest rentsikeskuse Sakala lahkunud Erki Urva Reklaampostitusteenuse sis- keskuse või Tallinna siirdub telekomiärisse seostmine võimaldab hoida kaks lennukit Linnahalli territooriu- kokku tervelt ühe ametikoha. Endine Estonian lk 20 Estonian Air liisib tänavu 500 mile. lk 3 miljoni krooni eest kaks uut Airi juht Erki Urva lennukit.
  • Ametiisikute Majanduslike Huvide Deklaratsioonide Andmete Avalikustamine

    Ametiisikute Majanduslike Huvide Deklaratsioonide Andmete Avalikustamine

    Väljaandja: Siseminister Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2003, 86, Ametiisikute majanduslike huvide deklaratsioonide andmete avalikustamine AMETIISIKUTE MAJANDUSLIKE HUVIDE DEKLARATSIOONIDE ANDMETE VÄLJAVÕTTED Järgnevad majanduslike huvide deklaratsioonid esitasid ametiisikud korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145; 2001, 58, 357; 2002, 53, 336; 63, 387; RT III 2003, 2, 16; RT I 2003, 18, 108; 51, 349) § 14 lõike 4 alusel deklaratsiooni hoidjale – siseministrile, kes avalikustab need § 15 lõigete 2 ja 4 alusel. Deklaratsioonide andmed avaldatakse vastavalt korruptsioonivastase seaduse lisana kinnitatud majanduslike huvide deklaratsiooni vormi järgi: I. Üldandmed 1.Ees- ja perekonnanimi. 2.Isikukood. [Ei kuulu avaldamisele]. 3.Ametikoht. 4.Asutus (tööandja). 5.Ametipalga aste ja ametipalk. II. Andmed vara kohta 6.Kinnisvara (kuni kinnistusraamatusse kandmiseni ka ehitised ja nende osad, deklareeritakse ka pooleliolevad ehitused, ühis- ja kaasomandiks oleva vara puhul näidatakse ametiisiku osa selles): otstarve, asukoha maakond, linn, kinnistuspiirkond, kinnistu number. [Aadressi märkimata]. 7.Registrisse kantud autod, vee- ja õhusõidukid: sõiduki liik, mark, väljalaske aasta. 8.Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid: emitent, liik, kogus, nimiväärtus, koguväärtus. 9.Pangaarved (pank, arve liik ja nende arv). III. Andmed varaliste kohustuste kohta 10.Võlad pankadele ja teistele eraõiguslikele isikutele, kui võla suurus ületab eelmise kuue kuu ametipalga või 50 000 krooni, kui ametikohal
  • AS SAARTE LIINID HINNAKIRI 2010 I Sadamateenuste Tasud Ja Nende

    AS SAARTE LIINID HINNAKIRI 2010 I Sadamateenuste Tasud Ja Nende

    KINNITAN AIN TATTER AS Saarte Liinid nõukogu esimees 26.03.2010 AS SAARTE LIINID HINNAKIRI 2010 (Hinnad ei sisalda käibemaksu 20%) I Sadamateenuste tasud ja nende rakendamine 1. Sadamatasu 1.1 18 krooni / GT 1,15EUR / GT Märkused: • Kaubalaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu, kaitasu laadimis- lossimisajal, ja navigatsioonimärgistustasu. • Kruiisilaevadel ja reisilaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu, kaitasu laadimis-lossimisajal ja navigatsioonimärgistustasu. • Kalalaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu ja kaitasu. • Kaubalaevadel , kruiisilaevadel ja reisilaevadel lisandub laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel sildamis/ärasildamistasu: 450 krooni / operatsioon 28,80 EUR Märkus: • Erakorraliste mereveoste korral arvutatakse sadamatasu erikalkulatsiooni alusel, võttes arvesse veose mõõtmeid, koormust sadamarajatistele, sadamale kaasnevaid riske ja lisakulutusi. 1.2 Sadamatasu kommertsreise tegevatele väikelaevadele (pikkusega kuni 15m) 150 krooni / reis 9.60 EUR 1.3 Alaliselt väikesaartel elavate elanike ujuvvahendite hoidmine vastavate väikesaarte sadamates on tasuta, juhul, kui nimetatud ujuvvahendeid ei kasutata kommertseesmärkidel. 2. Kaitasu 2.1 Kaitasu muudele laevadele 1,5 krooni / meeter / tund 0,1 EUR / meter / hour Märkus: • Roomassaare, Kihnu ja Sõru sadamates kalalaevade sadamatasu (sisaldab tonnaažitasu, sildumistasu, kaitasu ja navigatsioonimärgistustasu) vastavalt lisale 1 2.2 Lisanduv kaitasu kaubalaevadele ja reisilaevadele Kahe tunni (aeg laeva väljavormistamiseks)
  • Eesti Maksebilansi Aastaraamat 2008

    Eesti Maksebilansi Aastaraamat 2008

    Eesti Pank Bank of Estonia Eesti Panga 2008. aasta aruanne 2009 © Eesti Pank, 2009 Aadress Estonia pst 13 15095 Tallinn Telefon 668 0719 Faks 668 0836 E-post [email protected] Veebileht www.eestipank.info Eesti Panga trükiste tellimisinfo telefon: 668 0998 faks: 668 0954 e-post: [email protected] ISSN 1406-1406 Keeletoimetaja: Kadri Põdra Kujundus ja makett: Vincent OÜ Küljendus: Urmas Raidma Trükitud trükikojas Aktaprint 2 SISUKORD EESTI PANGA OLEMUS JA PÕHIÜLESANDED ............................................................................... 9 2008. AASta ARUANDE EESSÕNA EESTI PANGA PRESIDENDILT ............................................. 12 ARUANDEKOHUSTUS .................................................................................................................... 16 Keskpanga aruandekohustuse õigusraamistik ja kohustuslikud väljaanded ................................. 16 Aruandekohustus Riigikogu ees ................................................................................................. 16 Majanduspoliitiliste seisukohtade regulaarne tutvustamine ja majandusandmete kättesaadavaks tegemine avalikkusele ................................................................................... ....17 EESTI PANGA PÕHIÜLESANNETE TÄITMISEL JÄRGITAVAD STRATEEGILISED EESMÄRGID...20 90 AASTAT EESTI PANKA ............................................................................................................... 24 Algus 90 aastat tagasi ..............................................................................................................
  • Eesti Pank Annual Report 2009

    Eesti Pank Annual Report 2009

    Eesti Pank Bank of Estonia Eesti Pank Annual Report 2009 2010 © Eesti Pank, 2010 Address Estonia pst 13 15095 Tallinn Estonia Phone +372 6680 719 Fax +372 6680 836 E-mail [email protected] Website www.bankofestonia.ee Subscriptions for publications of Eesti Pank Phone: +372 6680 998 Fax: +372 6680 954 E-mail: [email protected] ISSN 1406-1414 Executive editor: Kadri Põdra Design: Vincent OÜ Layout: Urmas Raidma Printed in Folger Art 2 CONTENTS MAIN FEATURES AND FUNCTIONS OF EESTI PANK ..................................................................... 9 FOREWORD BY GOVERNOR OF EESTI PANK .............................................................................. 11 ACCOUNTABILITY .......................................................................................................................... 16 Legal framework for accountability and compulsory publications of the central bank ................. 16 Accountability vis-à-vis the Riigikogu ........................................................................................ 16 Regular reporting on economic policy views and publication of economic data ......................... 17 STRATEGIC OBJECTIVES FOR PERFORMING THE MAIN FUNCTIONS OF EESTI PANK ......... 20 THE FUTURE ROLE OF EESTI PANK AS A MEMBER OF THE EURO AREA .............................. 24 Monetary policy and economic analysis ..................................................................................... 24 Reserve management and foreign currency operations ............................................................
  • Eesti Wabariigi Müntide

    Eesti Wabariigi Müntide

    SISUKORD Raha on võlgniku ja võlausaldaja vaheline INDEX kristalliseerunud suhe Niall Campbell Ferguson EESTI VABARIIGI MÜNDID Eesti Wabariigi kassatäht (ületrükk), Money is a crystallised relationship 1921–1940 JA 1990–2016 9 väljalaskeaasta 1927 – vana aastaarv 1923 210 COINS OF THE REPUBLIC OF ESTONIA Treasury note of the Republic of Estonia (resumed), between debtors and creditors ND 1927 – old date 1923 Eesti Wabariigi müntide kavandid, näidised ja proovid 1921–1940 11 Eesti Wabariigi krooni Designs, samples and specimens of coins paberraha kavandid ja näidised 1926–1928 213 of the Republic of Estonia Designs and samples of the kroon bills of the Republic of Estonia Eesti Wabariigi margad 1922–1926 19 Mark coins of the Republic of Estonia Eesti Wabariigi krooni paberraha 1928–1940 225 The kroon bills of the Republic of Estonia Eesti Wabariigi sendid ja kroonid 1928–1939 21 Sent and kroon coins of the Republic of Estonia Paberraha vigarahad 1919–1940 238 Erroneous paper money Müntide vigarahad ja võltsingud 1922–1939 23 Erroneous coins and forgeries Paberraha võltsingud 1919–1940 248 Paper money forgeries Eesti Vabariigi müntide kavandid, näidised 1990 25 Designs and samples of coins of the Republic of Estonia EESTI VABARIIGI PABERRAHA 1990–2016 257 Eesti Vabariigi sendid ja kroonid 1991–2010 29 PAPER MONEY OF THE REPUBLIC OF ESTONIA the Estonian State Archive Sent and kroon coins of the Republic of Estonia Eesti Vabariigi pangatähtede kavandid ja näidised 1990 259 Müntide vigarahad ja võltsingud 1991–2010 39 Designs and samples of

  • Margast Euroni Margast Euroni

    margast euroni Margast euroni Rahatähed ja mündid on osa meie igapäevasest elust. Möödas on ajad, mil raha väärtust kandis vaid vääris­ metall ning raha maksejõudu sai hambaga kontrollida. Elektrooniliste maksevahendite võidukäigule vaatamata on pangatähed ja mündid majanduse lahutamatu osa. Eesti raha ajaloo ekspert Ivar Leimus ja Eesti Pank on kokku pannud näituse neljast Eesti vääringust - mar­ gast, mis tähistas meie iseolemise algust; kroonist, mis käibis kuni 1940. aastani; teisest kroonist, mis tuli käi­ bele 1992. aastal, ning eurost, millele üleminek seisab Eestil ees. Raha on oma loomult väga argine asi ning loodetavasti pakub nii tagasi- kui ka ettevaade meie ra­ hadele laialdast huvi. Käesolev näitusekataloog annab ülevaate kust ja aitab nähtut ka hiljem meenutada. Andres Lipstok Eesti Panga president |(C RAHVUSRAAMATUKOGU y 06- ogs&w EESTI MARK MARK Eesti Vabariik kuulati välja 24. veebruaril 1918, kuid oma raha noorel riigil puudus. Käis Esimene maailmasõda ja Eestis käibis õige mitmesuguseid võõrriikide rahatähti. EESTI Ringlesid Saksa okupatsiooni- ja riigimargad, kõikvõi­ malikud Vene paberrahad - tsaarirublad, duumarublad, "kerenskid” - ning Soome margad. Samad kupüürid jäid käibima ka pärast sõja lõppu. Võõras valuuta ei saanud loomulikult rahuldada noo­ re iseseisva riigi vajadusi. Seetõttu hakati Eestis kohe tegema ettevalmistusi päris oma raha emiteerimiseks. Noore riigi Ajutise Valitsuse istungil võeti juba 30. no­ vembril 1918 vastu otsus kehtestada riigi vääringuks Eesti mark. Marga valik ei olnud juhuslik. Oma seadus­ andluse puudumisel kehtisid Eestis esialgu veel Saksa okupatsioonivõimude seadused, mis olid siin käibivaks vääringuks määranud Saksa marga. Vaatamata rutule, millega oma raha valmistamine algas, ei jäetud unarusse ka rahade kujunduslikku külge. 13. detsembril 1918, samal päeval, kui ilmus Ajutise Va­ litsuse määrus riigikassatähtede väljaandmise kohta, avaldati Rahandusministeeriumi teade, mis kuulutas välja võistluse rahade, postmarkide jms.
  • Tony James Noteworld Catalogue 1/2013 World Banknotes-6

    Tony James Noteworld Catalogue 1/2013 World Banknotes-6

    1 TONY JAMES NOTEWORLD CATALOGUE 1/2013 WORLD BANKNOTES-6 Welcome to my sixth listing of World Notes. I wish all collectors a Happy New Year for 2013 and may you find many notes from all corners of the globe to add to your collection. This is a specialist listing for collectors of notes from Russia and related countries. There are some interesting notgeld issued during the period since Perestroika, Please forward a copy of this list to a fellow collector. NB: All items are sent by registered mail at buyer's risk. Insurance available on request. PNL Pick Not Listed, p.h. pin holes, s/h staple holes, trs-tears,stn stain,fxd foxing, tnd toned, Catalogue Number Denomination Description Grade Price AUD Armenia P2 10 Rubles Autonomous Republic VF Sold P32 250 Rubles (PS677) 1919-1920 Unc $130 P36 100 Dram 1993 Unc $12 P37 200 Dram 1993 Unc $14 P38 500 Dram 1993 Unc $40 P39 1000 Dram 1994 Unc Sold Azerbaijan P1 25 Rubles 1919 Republic 1918 to 1920 EF $50 P7 500 Rubles 1st issue 1920 Unc $90 P11 1 Manat 1992 Unc $45 1/5/10/50/100 P14-18 Manat (1993) Set Unc $40 P20 1000 Manat -1993 Unc $12 P21 10,000 Manat 1994 Unc $40 Belarus P1-8 50 Kp-100 R Coupon Series 1992 Set Unc $25 P1-12 50 Kp-5000R Coupon Series 1992 Set Unc $50 P14 50,000 Rubles 1995 Unc $7 P15 100,000 R 1996 Unc $18 P24 20 Rubles 2000 Unc $3 2 Catalogue Number Denomination Description Grade Price AUD China Manchuria Rlwy Han Dao Mutual PNL 3 & 5 Rubles Credit Society 1918-1919 Pair Fine $80 Rj 27146 (26130) 1 Ruble Harbin Public Administration VF $120 PNL 10 Kopeks Local Co-op membership
  • Paper 22.08.21

    Paper 22.08.21

    Papernotes Tuyet Nhung Le Zum See 7 74639 Zweiflingen Germany/ Deutschland Fax 0049/(0)7941/63592 E-Mail: [email protected] www.papermoneyandcoins.net Dealer- Price list valid from 01.10.2021 The prices are net prices in EURO, without German VAT Tax. All papernotes are in UNC quality. if not mentioned different. New Shipping fees and conditions, see page 66 listed Afghanistan: 1+ pcs. 5+ 10+ 50+ 100+ since P 57 b 50 Afghanis (1979+) 1,50 0,80 0,75 0,70 05 21 P 58 b 100 Afghanis (1990) 0,00 P 60 a 500 Afghanis (1979) 1,50 0,90 0,85 P 60 c 500 Afghanis (1991) 1,50 0,90 0,85 0,80 P 61 c 1.000 Afghanis (nd/1991) 1,50 0,90 0,85 P 64 a 1 Afghani (2002) 1,00 0,40 0,35 0,30 P 65 a 2 Afghanis (2002) 1,00 0,50 0,45 0,40 P 66 5 Afghanis (2002) 1,00 0,60 0,55 0,50 P 67 b 10 Afghanis (2004) 1,00 0,70 0,65 P 64- 67 Set 4; 1, 2, 5, 10 Afghanis (2002+) 3,00 2,00 1,90 09 21 Albania: P 61 c 1.000 Leke (1996) AU 22,00 P 72 500 Leke (2015) 7,50 6,00 5,90 P 73 1.000 Leke (2011) 14,00 11,50 11,40 P 74 2.000 Leke (2012) 28,00 23,00 P 75 5.000 Leke (2013) 64,00 53,00 P 72- 75 Set 4; 500, 1000, 2000, 5000 Leke(2011+) 114,00 93,00 09 21 P new 200 Leke (2017) Polymer 3,00 2,40 2,35 2,30 P new 5.000 Leke (2017) 59,00 48,00 Algeria: P 125 100 Dinars (1964) AU 80,00 66,00 P 127 10 Dinars (1970) VF- AU 17,00 13,00 P 128 b 100 Dinars (1970) AU 42,00 P 137 100 Dinars (1992) 5,00 4,00 09 21 P 141 500 Dinars (1998) 11,00 8,50 8,40 Angola: P 105 50 Escudos (1973) 2,00 1,40 1,35 P 106 100 Escudos (1973) ~ 3,50 2,40 2,35 P 130 b 5.000 Kwanzas (1991) AU/UNC 13,00 10,50
  • AS SAARTE LIINID HINNAKIRI 2009 I Sadamateenuste Tasud Ja Nende

    AS SAARTE LIINID HINNAKIRI 2009 I Sadamateenuste Tasud Ja Nende

    KINNITAN AIN TATTER AS Saarte Liinid nõukogu esimees 26.11.2008 AS SAARTE LIINID HINNAKIRI 2009 (Hinnad ei sisalda käibemaksu 20%) I Sadamateenuste tasud ja nende rakendamine 1. Sadamatasu 18 krooni/GT 1,15EUR/GT Märkused: • Kaubalaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu, kaitasu laadimis- lossimisajal, ja navigatsioonimärgistustasu. • Kruiisilaevadel ja reisilaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu, kaitasu laadimis-lossimisajal ja navigatsioonimärgistustasu. • Kalalaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu ja kaitasu • Kaubalaevadel , kruiisilaevadel ja reisilaevadel lisandub laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel sildamis/ärasildamistasu: 450 krooni/operatsioon 28,80 EUR Märkus: • Erakorraliste mereveoste korral arvutatakse sadamatasu erikalkulatsiooni alusel, võttes arvesse veose mõõtmeid, koormust sadamarajatistele, sadamale kaasnevaid riske ja lisakulutusi. 2. Kaitasu 2.1 Kaitasu muudele laevadele 1,5 kroon/meeter/tund 0,1 EUR/meter/hour Märkus: • Roomassaare ja Kihnu sadamates kalalaevade sadamatasu (sisaldab tonnaažitasu, sildumistasu, kaitasu ja navigatsioonimärgistustasu) vastavalt lisale 1 • AS Eesti Loots laevade kaitasu 2009.aastal on 0,5 kroon/meeter/tund (0,03 EUR/meter/hour) 2.2 Lisanduv kaitasu kaubalaevadele ja reisilaevadele Kahe tunni (aeg laeva väljavormistamiseks) möödumisel pärast laadimise-või lossimis- operatsiooni lõpetamist võetakse laeva kai ääres seismise eest laevast oleneval põhjusel 3 kroon/meeter/tund 0,20 EUR/meter/hour Märkus: • Aeg 1-30 min loetakse 0,5
  • Auction 374 Thursday, 20 February 2020 at 4 Pm Torsdag 20 Februari 2020 Kl

    Auction 374 Thursday, 20 February 2020 at 4 Pm Torsdag 20 Februari 2020 Kl

    International auction 374 Thursday, 20 February 2020 at 4 pm Torsdag 20 februari 2020 kl. 16:00 Svartensgatan 6, Stockholm 55 56 10,800 lots only Mail bid sale offered online (only on our website) 20 February 2020 at 2pm (14:00) AB PHILEA Svartensgatan 6, SE-116 20 Stockholm, Sweden Telephone: +46 (0)8 - 640 09 78 and +46 (0)8 - 678 19 20 E-post: [email protected] Internet: http://www.philea.se Sweden: PG 60 29 89-6. IBAN number: SE71 9500 0099 6042 0602 9896, BIC/Swift code: NDEASESS Finland: Nordea 182030-12575 IBAN number: FI11 1820 3000 0125 75, BIC/Swift code: NDEAFIHH Norway: Nordea 6021.05.08077 135 136 137 141 142 161 168 212 216 218 219 225 245 250 251 253 273 274 275 276 278 279 280 281 To Our Foreign Customers (Bid deadline = day before auction) Table of Contents Innehållsförteckning The buyer´s commission is 25 % for all lots. Please use the bid form at the end of the catalogue, or bid through Internet: www.philea.se. 3 Info, abbreviations Information, förkortningar Our tele phone num bers are +46-8-640 09 78 and +46-8-643 43 31. AB Philea uses the margin scheme, hence no VAT is specified on invoices. 7 Auction in Stockholm: Auktion i Stockholm: Customers receive a pro forma invoice. Known customers buying for 7 Sweden Sverige about SEK 1000 receive lots against invoice. Credit card payments adds 34 Nordic countries Övriga Norden no extra charge. We accept Visa, Eurocard and Mastercard. 40 SEK 100 lots SEK 100 - objekt Bids are binding.