AS SAARTE LIINID HINNAKIRI 2010 I Sadamateenuste Tasud Ja Nende

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

AS SAARTE LIINID HINNAKIRI 2010 I Sadamateenuste Tasud Ja Nende KINNITAN AIN TATTER AS Saarte Liinid nõukogu esimees 26.03.2010 AS SAARTE LIINID HINNAKIRI 2010 (Hinnad ei sisalda käibemaksu 20%) I Sadamateenuste tasud ja nende rakendamine 1. Sadamatasu 1.1 18 krooni / GT 1,15EUR / GT Märkused: • Kaubalaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu, kaitasu laadimis- lossimisajal, ja navigatsioonimärgistustasu. • Kruiisilaevadel ja reisilaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu, kaitasu laadimis-lossimisajal ja navigatsioonimärgistustasu. • Kalalaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu ja kaitasu. • Kaubalaevadel , kruiisilaevadel ja reisilaevadel lisandub laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel sildamis/ärasildamistasu: 450 krooni / operatsioon 28,80 EUR Märkus: • Erakorraliste mereveoste korral arvutatakse sadamatasu erikalkulatsiooni alusel, võttes arvesse veose mõõtmeid, koormust sadamarajatistele, sadamale kaasnevaid riske ja lisakulutusi. 1.2 Sadamatasu kommertsreise tegevatele väikelaevadele (pikkusega kuni 15m) 150 krooni / reis 9.60 EUR 1.3 Alaliselt väikesaartel elavate elanike ujuvvahendite hoidmine vastavate väikesaarte sadamates on tasuta, juhul, kui nimetatud ujuvvahendeid ei kasutata kommertseesmärkidel. 2. Kaitasu 2.1 Kaitasu muudele laevadele 1,5 krooni / meeter / tund 0,1 EUR / meter / hour Märkus: • Roomassaare, Kihnu ja Sõru sadamates kalalaevade sadamatasu (sisaldab tonnaažitasu, sildumistasu, kaitasu ja navigatsioonimärgistustasu) vastavalt lisale 1 2.2 Lisanduv kaitasu kaubalaevadele ja reisilaevadele Kahe tunni (aeg laeva väljavormistamiseks) möödumisel pärast laadimise-või lossimisoperatsiooni lõpetamist võetakse laeva kai ääres seismise eest laevast oleneval põhjusel 3 krooni / meeter / tund 0,20 EUR / meter / hour Märkus: • Aeg 1-30 min loetakse 0,5 tunniks ja 31-60 min loetakse 1 tunniks. 2.3 Kaitasu jahtidele ja kaatritele (sisaldab käibemaksu 20%) Alused seisuajaga kuni 1 tund tasuta free of charge Alused seisuajaga 1 kuni 8 tundi (ilma 100 krooni 6,40 EUR ööbimiseta) Alused pikkusega kuni 13,0 m 300 krooni / 24 tundi 19,20 EUR / 24 hours Alused pikkusega üle 13,0 m kuni 20,0 m 500 krooni / 24 tundi 32 EUR / 24 hours Alused pikkusega üle 20,0 m 55 krooni / meeter / 24 tundi 3,50 EUR / meter / 24 hours AS Saarte Liinid hinnakiri 2010 2/8 Märkused : • Jahtide ja kaatrite sadamatasu sisaldab: kaikoht, magevesi, elektrienergia, WC kasutus, duši kasutus ja jäätmete vastuvõtt. • Sadamas seisuaeg üle 8 tunni loetakse alustatud ööpäevaks ja maksustatakse vastavalt aluse pikkusele. • Sviby sadamas 50%-ne soodustus. 2.4 Kaitasu alaliselt baseeruvatele jahtidele ja teistele väikelaevadele (alused mille kodusadamaks on baseerumise sadam), (sisaldab käibemaksu 20%) kodusadamas kõigis Saarte Liinid in base harbour in all Saarte Liinid jahisadamates yachtsharbours Alused pikkusega kuni 6m 2000 krooni / hooaeg 3500 krooni hooaeg 130 EUR / season 224 EUR / season 500 krooni / kuu 32 EUR / month Alused pikkusega 6,1 -13m 3000 krooni / hooaeg 5000 krooni hooaeg 192 EUR / season 320 EUR / season 750 krooni / kuu 48 EUR / month Alused pikkusega 13,1-20m 7000 krooni / hooaeg 10000 krooni hooaeg 450 EUR / season 640 EUR / season 2500 krooni / kuu 160 EUR / month Alused pikkusega 20,1m ja 15000 krooni / 20000 krooni hooaeg 960 EUR / season 1280 EUR / season enam hooaeg 4000 krooni / kuu 256 EUR / month 3. Puksiiri tasu Töötund/sõidutund 1700 krooni / tund 109 EUR / hour Seisutund (väljaspool 800 krooni / tund 51 EUR / hour kodusadamat) Märkused: • Ülaltoodud puksiiritasud suurenevad: tööpäevadel 22.00-07.30 50% puhkepäevad ja riiklikud pühad 50% • Laeva kapten või tema agent peab puksiiri tellima 3 (kolm) tundi enne tööde algust ning täpsustama 1 (üks) tund ette. • Pidevalt baseerub puksiir Roomassaare sadamas. • Laevad pikkusega 100m ja enam ning vööripõtkurit mitte omavad laevad on kohustatud Roomassaare sadamas kasutama puksiiri. 4. Reisijatasu (sisaldab käibemaksu 20%) Laevadega sadamatesse saabuvate / sadamast lahkuvate reisijate tasu: 10 krooni / inimene 0,64 EUR / person Märkus: • Reisijatasu arvestatakse igalt reisijalt eraldi laevaga saabuvate ja lahkuvate reisijate eest. • Parvlaevaliinidel on reisijatasu suurus sätestatud sadamateenuste osutamise lepingutega. 5. Kai kasutamine (kauba laadimine-lossimine laeva enda vahenditega) puistekaup 20 krooni / tonn 1,30 EUR / ton puit 20 krooni / tm 1,30 EUR / stere värske ja külmutatud kala 35krooni / tonn 2,24EUR / ton furtsellaaria 30 krooni / tonn 1,92 EUR / ton autokraana kasutamine sadamas 150 krooni / tõste 9,60 EUR / loading Märkus: • Autokraanat tohivad sadama kliendid kasutada vaid sadamaga kokkulepitult. AS Saarte Liinid hinnakiri 2010 3/8 6. Kauba laadimine/lossimine sadama vahenditega puit 40 krooni / tm 2,60 EUR / stere turvas 13krooni / m3 0,83EUR / m 3 muu 40 krooni / tonn 2,60 EUR / ton 7. Tuleohutuse valvetasu 400 krooni / tund 25,60 EUR / hour 8. Kaupade hoiutariifid 2,0 krooni / m2 / 24 tundi 0,13 EUR / m2 / 24 hrs Märkus: • Hind kehtib juhul, kui seda ei ole lepinguga sätestatud teisiti. 9. Elektrienergia müük Elektrienergia edasimüügi hinna aluseks on ostuhind, millele lisandub tasu päevasele ja öisele tariifile. Parvlaevasadamad 0,212 krooni / kWh 0,014 EUR / kWh Parvlaevu mitteteenindavad sadamad 0,455 krooni / kWh 0,029 EUR / kWh Märkus: • Lisanduv tasu on elektriseadmete hoolduse, ekspluatatsiooni, energiasüsteemi ühendamise ja lahtiühendamise kulude katteks. 10. Vee müük laevadele Parvlaevasadamad (v.a Virtsu) 45 krooni / tonn 2,95 EUR / ton Roomassaare sadam 90 krooni / tonn 5,75 EUR / ton Virtsu sadam 60 krooni / tonn 3,85 EUR / ton Märkus: • Hind kehtib juhul, kui seda ei ole lepinguga sätestatud teisiti. 11. Vee müük elanikkonnale 11.1 Abonementtasu sadamate veevarustussüsteemidega ühendatud individuaaltarbijatele 20 krooni / kuus. 11.2 Müüdava vee 1m 3 hind on vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud hindadele. 12. Jäätmetasu 12.1 Jäätmetasu parvlaevadele krooni / kuus EUR / month sisaldab Kuivastu – Virtsu liin 3500 192 masinaõli Heltermaa – Rohuküla liin 4100 96 õlised jäätmed Triigi – Sõru liin 500 32 ohtlikud jäätmed Sviby – Rohuküla liin 500 32 masinaõli, õlised jäätmed Kihnu - Munalaid, Kihnu - Pärnu 1200 64 ohtlikud jäätmed, olmeprügi ja Manilaid - Munalaid liinidel Märkus: AS Saarte Liinid hinnakiri 2010 4/8 • Piirissaare – Laaksaare liinil opereerivalt parvlaevalt olmejäätmete ja fekaalide vastuvõtt sisaldub 2010.aasta baassadamatasus. (Kokkuleppel liinioperaatoriga korraldab masinaõli, õliste ja ohtlike jäätmete üleandmist käitlejale liinioperaator ise). 12.2 Jäätmetasu kaubalaevadele, tankeritele ja muudele laevadele 1000 krooni / sildumine 64 EUR / dockage Märkus: • Sisaldab kuni 1 tonni pilsivee ja olmeprügi vastuvõttu. 12.3 Pilsivee vastuvõtt Rohukülas töötlemiseks 1500 krooni / tonn 100 EUR / ton Vastuvõtt laevadelt Saarte Liinid sadamates 1000 krooni / tonn 60 EUR / ton Märkus: • Kui aluselt äraantava pilsivee õlisisaldus on rohkem kui 25%, siis määratakse pilsivee vastuvõtu hind vastavalt jäätmekäitleja hinnakirjale + 100 krooni/tonn. 12.4 Läbitöötanud masinaõli vastuvõtt kala- ja väikelaevadelt 10 krooni / liiter 0,64 EUR / litre 12.5 Fekaalide vastuvõtt kala- ja väikelaevadelt 220 krooni / tonn 14 EUR / ton Märkus: • Elanikkonnalt fekaalide vastuvõtt ja töötlemine 120 krooni / tonn 12.6 Olmeprügi vastuvõtt kala- ja väikelaevadelt 200 krooni / m 3 12,80 EUR / m 3 Märkused: • Ohtlike jäätmete hind vastavalt käitleja hinnale, millele lisanduvad sadama kulud. • Kui ei ole prügi äraandja enda lepingut konteinerite rentimise ja äraveo osas. 12.7 Juhul, kui sadama valdaja kulutused laeva poolt äraantavate laevaheitmete vastuvõtmiseks on suuremad, kui eelpool fikseeritud tasu, võib sadama valdaja kulude katmata osa katta laeva poolt tegelikult üle antud laevaheitmete liigi ja koguse põhjal, kusjuures ühiku hindadena rakendatakse punktides 12.3, 12.4, 12.5 ja 12.6 fikseeritud hindasid. 13. Mehhanismide kasutamise tunnitariifid Pilsivee auto 1 km läbisõiduhind tellimustööl (sisaldab seisuaega pumpamisel kuni 1 tund) 17,0 krooni / km 1,10 EUR / km Pilsivee auto 1 seisutunni hind tellimustööl (rakendatakse autoga pumpamisel alates 2 tunnist) 580krooni / tund 37,00 EUR / hour Puhastusmasina BRODDWAY traktori haakes, puhastus-pesuauto MAZ kasutamine 660 krooni / tund 42,20 EUR / hour Fekaaliveo auto läbisõidu hind tellimustöö tegemisel 15krooni / km 0,95 EUR / km Portaalkraana kasutamine 1500 krooni / tund või 96 EUR/ hour or 350 krooni / tõste 22,40 EUR / lift Traktori ja veoauto kasutamine koos juhiga 500 krooni / tund 32 EUR / hour Tõstuki kasutamine 350 krooni / tund 22, 4 EUR / hour Transporditeenus autodega 12 krooni / km 0,77 EUR / km Mootorpumba kasutamine 350krooni / tund 22,4 EUR / hour Tõstetroppide kasutamine 70 krooni / tund 4,50 EUR / hour Survepesuri kasutamine 70 krooni / tund 4,50 EUR / hour Sõiduauto haagise kasutamine 250 krooni / 24 tundi 16 EUR / 24 hrs Muude seadmete kasutamine 70 krooni / tund 4,50 EUR / hour AS Saarte Liinid hinnakiri 2010 5/8 14. Tööjõu kasutamine 500 krooni / tund / in 32 EUR / hour / pers 15. Kaalumine autokaaluga 220 krooni / 1 kaalumine 14,10 EUR / 1 weighing Märkus: • Kaalumisvõimalus Heltermaa sadamas 16. Tasuline parkla (sisaldab käibemaksu 20%) EEK EUR Kuni 1 ööpäev Sõiduauto 30 1,92 Veoauto või autobuss 60 3,84 1 kuu Sõiduauto 300 19,20 Veoauto või autobuss 600 38,35 1 hooaeg Sõiduauto 800 4851,10 Märkused: • Parvlaevasadamate kaidel on sõidukite parkimine keelatud. • Liiklusvahendite parkimiskord suurtes parvlaevasadamates (Kuivastu, Virtsu, Heltermaa, Rohuküla) kehtestatakse eraldi. • Väikesaarte
Recommended publications
  • Konverentsiäris Jäi Püüdmata Miljard Krooni
    valuutakursid 20.02. Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee kolumn USD 13,10 EEK Ööalkohol kogu Eestis keelata? EUR 1,19 USD Keelud ahista- vad seaduskuu- lekat kodanik- SEK 1,67 EEK ku, mitte neid, keda seadust ÄP indeks 20.02. tehes silmas peetakse, ar- vab Äripäeva Mati 1901,02 -0,58% toimetaja Mati Feldmann TEISIPÄEV • 21. veebruar 2006 • nr 36 (3052) • hind 19 kr Feldmann. lk 23 KKohtla-Järveohtla-Järve kkrahvrahv Ärimees Nikolai Ossipenko ettevõte on viimastel aastatel võitnud pea kõik Kohtla-Järve kommunaalteenuste han- ked ja tegutseb keskmi- selt 49protsendise ren- taablusega. lk 8–9, 22 Kohtla-Järve maksumaksja iga kolmas kroon läheb piltlikult öel- des Nikolai Ossipenko kätte. Foto: Vallo Kruuser, Eesti Ekspress Martinson sai uuesti ESTONIAN AIRI KÄIVE Konverentsiäris jäi KASVAB JÄRJEKINDLALT Leedu MicroLinki General Motorsi käive, mln kroonides 1143,5 püüdmata miljard krooni omanikuks koostöö AvtoVAZiga 948,6 Allan Martinsoni juhitav inves- lk 7 854,3 885,3 Hotellide Liidu te- katkes gevdirektori Donald teerimisfond MartinsonTrigon Visnapuu hinnangul ostis tagasi mullu Leedu transport läks möödunud aastal telekomifirmale müüdud IT- Eestist mööda umbes ettevõtted MicroLink Lietuva Muuga konteinerterminalis on miljard krooni, mis jäi ja Baltijos Kompiuteriu endiselt lahendamist nõud- 2002 2003 2004 2005 Akademija. lk 4 Allikas: Estonian Air saamata konverentsi- vaid probleeme. lk 16 deks sobivate ruumide puudumise tõttu. Liit turundus Estonian Air liisib soovitab rajada konve- Lennundusest 500 miljoni eest rentsikeskuse Sakala lahkunud Erki Urva Reklaampostitusteenuse sis- keskuse või Tallinna siirdub telekomiärisse seostmine võimaldab hoida kaks lennukit Linnahalli territooriu- kokku tervelt ühe ametikoha. Endine Estonian lk 20 Estonian Air liisib tänavu 500 mile. lk 3 miljoni krooni eest kaks uut Airi juht Erki Urva lennukit.
    [Show full text]
  • Ametiisikute Majanduslike Huvide Deklaratsioonide Andmete Avalikustamine
    Väljaandja: Siseminister Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2003, 86, Ametiisikute majanduslike huvide deklaratsioonide andmete avalikustamine AMETIISIKUTE MAJANDUSLIKE HUVIDE DEKLARATSIOONIDE ANDMETE VÄLJAVÕTTED Järgnevad majanduslike huvide deklaratsioonid esitasid ametiisikud korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145; 2001, 58, 357; 2002, 53, 336; 63, 387; RT III 2003, 2, 16; RT I 2003, 18, 108; 51, 349) § 14 lõike 4 alusel deklaratsiooni hoidjale – siseministrile, kes avalikustab need § 15 lõigete 2 ja 4 alusel. Deklaratsioonide andmed avaldatakse vastavalt korruptsioonivastase seaduse lisana kinnitatud majanduslike huvide deklaratsiooni vormi järgi: I. Üldandmed 1.Ees- ja perekonnanimi. 2.Isikukood. [Ei kuulu avaldamisele]. 3.Ametikoht. 4.Asutus (tööandja). 5.Ametipalga aste ja ametipalk. II. Andmed vara kohta 6.Kinnisvara (kuni kinnistusraamatusse kandmiseni ka ehitised ja nende osad, deklareeritakse ka pooleliolevad ehitused, ühis- ja kaasomandiks oleva vara puhul näidatakse ametiisiku osa selles): otstarve, asukoha maakond, linn, kinnistuspiirkond, kinnistu number. [Aadressi märkimata]. 7.Registrisse kantud autod, vee- ja õhusõidukid: sõiduki liik, mark, väljalaske aasta. 8.Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid: emitent, liik, kogus, nimiväärtus, koguväärtus. 9.Pangaarved (pank, arve liik ja nende arv). III. Andmed varaliste kohustuste kohta 10.Võlad pankadele ja teistele eraõiguslikele isikutele, kui võla suurus ületab eelmise kuue kuu ametipalga või 50 000 krooni, kui ametikohal
    [Show full text]
  • Eesti Maksebilansi Aastaraamat 2008
    Eesti Pank Bank of Estonia Eesti Panga 2008. aasta aruanne 2009 © Eesti Pank, 2009 Aadress Estonia pst 13 15095 Tallinn Telefon 668 0719 Faks 668 0836 E-post [email protected] Veebileht www.eestipank.info Eesti Panga trükiste tellimisinfo telefon: 668 0998 faks: 668 0954 e-post: [email protected] ISSN 1406-1406 Keeletoimetaja: Kadri Põdra Kujundus ja makett: Vincent OÜ Küljendus: Urmas Raidma Trükitud trükikojas Aktaprint 2 SISUKORD EESTI PANGA OLEMUS JA PÕHIÜLESANDED ............................................................................... 9 2008. AASta ARUANDE EESSÕNA EESTI PANGA PRESIDENDILT ............................................. 12 ARUANDEKOHUSTUS .................................................................................................................... 16 Keskpanga aruandekohustuse õigusraamistik ja kohustuslikud väljaanded ................................. 16 Aruandekohustus Riigikogu ees ................................................................................................. 16 Majanduspoliitiliste seisukohtade regulaarne tutvustamine ja majandusandmete kättesaadavaks tegemine avalikkusele ................................................................................... ....17 EESTI PANGA PÕHIÜLESANNETE TÄITMISEL JÄRGITAVAD STRATEEGILISED EESMÄRGID...20 90 AASTAT EESTI PANKA ............................................................................................................... 24 Algus 90 aastat tagasi ..............................................................................................................
    [Show full text]
  • Eesti Pank Annual Report 2009
    Eesti Pank Bank of Estonia Eesti Pank Annual Report 2009 2010 © Eesti Pank, 2010 Address Estonia pst 13 15095 Tallinn Estonia Phone +372 6680 719 Fax +372 6680 836 E-mail [email protected] Website www.bankofestonia.ee Subscriptions for publications of Eesti Pank Phone: +372 6680 998 Fax: +372 6680 954 E-mail: [email protected] ISSN 1406-1414 Executive editor: Kadri Põdra Design: Vincent OÜ Layout: Urmas Raidma Printed in Folger Art 2 CONTENTS MAIN FEATURES AND FUNCTIONS OF EESTI PANK ..................................................................... 9 FOREWORD BY GOVERNOR OF EESTI PANK .............................................................................. 11 ACCOUNTABILITY .......................................................................................................................... 16 Legal framework for accountability and compulsory publications of the central bank ................. 16 Accountability vis-à-vis the Riigikogu ........................................................................................ 16 Regular reporting on economic policy views and publication of economic data ......................... 17 STRATEGIC OBJECTIVES FOR PERFORMING THE MAIN FUNCTIONS OF EESTI PANK ......... 20 THE FUTURE ROLE OF EESTI PANK AS A MEMBER OF THE EURO AREA .............................. 24 Monetary policy and economic analysis ..................................................................................... 24 Reserve management and foreign currency operations ............................................................
    [Show full text]
  • Eesti Wabariigi Müntide
    SISUKORD Raha on võlgniku ja võlausaldaja vaheline INDEX kristalliseerunud suhe Niall Campbell Ferguson EESTI VABARIIGI MÜNDID Eesti Wabariigi kassatäht (ületrükk), Money is a crystallised relationship 1921–1940 JA 1990–2016 9 väljalaskeaasta 1927 – vana aastaarv 1923 210 COINS OF THE REPUBLIC OF ESTONIA Treasury note of the Republic of Estonia (resumed), between debtors and creditors ND 1927 – old date 1923 Eesti Wabariigi müntide kavandid, näidised ja proovid 1921–1940 11 Eesti Wabariigi krooni Designs, samples and specimens of coins paberraha kavandid ja näidised 1926–1928 213 of the Republic of Estonia Designs and samples of the kroon bills of the Republic of Estonia Eesti Wabariigi margad 1922–1926 19 Mark coins of the Republic of Estonia Eesti Wabariigi krooni paberraha 1928–1940 225 The kroon bills of the Republic of Estonia Eesti Wabariigi sendid ja kroonid 1928–1939 21 Sent and kroon coins of the Republic of Estonia Paberraha vigarahad 1919–1940 238 Erroneous paper money Müntide vigarahad ja võltsingud 1922–1939 23 Erroneous coins and forgeries Paberraha võltsingud 1919–1940 248 Paper money forgeries Eesti Vabariigi müntide kavandid, näidised 1990 25 Designs and samples of coins of the Republic of Estonia EESTI VABARIIGI PABERRAHA 1990–2016 257 Eesti Vabariigi sendid ja kroonid 1991–2010 29 PAPER MONEY OF THE REPUBLIC OF ESTONIA the Estonian State Archive Sent and kroon coins of the Republic of Estonia Eesti Vabariigi pangatähtede kavandid ja näidised 1990 259 Müntide vigarahad ja võltsingud 1991–2010 39 Designs and samples of
    [Show full text]
  • Margast Euroni Margast Euroni
    margast euroni Margast euroni Rahatähed ja mündid on osa meie igapäevasest elust. Möödas on ajad, mil raha väärtust kandis vaid vääris­ metall ning raha maksejõudu sai hambaga kontrollida. Elektrooniliste maksevahendite võidukäigule vaatamata on pangatähed ja mündid majanduse lahutamatu osa. Eesti raha ajaloo ekspert Ivar Leimus ja Eesti Pank on kokku pannud näituse neljast Eesti vääringust - mar­ gast, mis tähistas meie iseolemise algust; kroonist, mis käibis kuni 1940. aastani; teisest kroonist, mis tuli käi­ bele 1992. aastal, ning eurost, millele üleminek seisab Eestil ees. Raha on oma loomult väga argine asi ning loodetavasti pakub nii tagasi- kui ka ettevaade meie ra­ hadele laialdast huvi. Käesolev näitusekataloog annab ülevaate kust ja aitab nähtut ka hiljem meenutada. Andres Lipstok Eesti Panga president |(C RAHVUSRAAMATUKOGU y 06- ogs&w EESTI MARK MARK Eesti Vabariik kuulati välja 24. veebruaril 1918, kuid oma raha noorel riigil puudus. Käis Esimene maailmasõda ja Eestis käibis õige mitmesuguseid võõrriikide rahatähti. EESTI Ringlesid Saksa okupatsiooni- ja riigimargad, kõikvõi­ malikud Vene paberrahad - tsaarirublad, duumarublad, "kerenskid” - ning Soome margad. Samad kupüürid jäid käibima ka pärast sõja lõppu. Võõras valuuta ei saanud loomulikult rahuldada noo­ re iseseisva riigi vajadusi. Seetõttu hakati Eestis kohe tegema ettevalmistusi päris oma raha emiteerimiseks. Noore riigi Ajutise Valitsuse istungil võeti juba 30. no­ vembril 1918 vastu otsus kehtestada riigi vääringuks Eesti mark. Marga valik ei olnud juhuslik. Oma seadus­ andluse puudumisel kehtisid Eestis esialgu veel Saksa okupatsioonivõimude seadused, mis olid siin käibivaks vääringuks määranud Saksa marga. Vaatamata rutule, millega oma raha valmistamine algas, ei jäetud unarusse ka rahade kujunduslikku külge. 13. detsembril 1918, samal päeval, kui ilmus Ajutise Va­ litsuse määrus riigikassatähtede väljaandmise kohta, avaldati Rahandusministeeriumi teade, mis kuulutas välja võistluse rahade, postmarkide jms.
    [Show full text]
  • Tony James Noteworld Catalogue 1/2013 World Banknotes-6
    1 TONY JAMES NOTEWORLD CATALOGUE 1/2013 WORLD BANKNOTES-6 Welcome to my sixth listing of World Notes. I wish all collectors a Happy New Year for 2013 and may you find many notes from all corners of the globe to add to your collection. This is a specialist listing for collectors of notes from Russia and related countries. There are some interesting notgeld issued during the period since Perestroika, Please forward a copy of this list to a fellow collector. NB: All items are sent by registered mail at buyer's risk. Insurance available on request. PNL Pick Not Listed, p.h. pin holes, s/h staple holes, trs-tears,stn stain,fxd foxing, tnd toned, Catalogue Number Denomination Description Grade Price AUD Armenia P2 10 Rubles Autonomous Republic VF Sold P32 250 Rubles (PS677) 1919-1920 Unc $130 P36 100 Dram 1993 Unc $12 P37 200 Dram 1993 Unc $14 P38 500 Dram 1993 Unc $40 P39 1000 Dram 1994 Unc Sold Azerbaijan P1 25 Rubles 1919 Republic 1918 to 1920 EF $50 P7 500 Rubles 1st issue 1920 Unc $90 P11 1 Manat 1992 Unc $45 1/5/10/50/100 P14-18 Manat (1993) Set Unc $40 P20 1000 Manat -1993 Unc $12 P21 10,000 Manat 1994 Unc $40 Belarus P1-8 50 Kp-100 R Coupon Series 1992 Set Unc $25 P1-12 50 Kp-5000R Coupon Series 1992 Set Unc $50 P14 50,000 Rubles 1995 Unc $7 P15 100,000 R 1996 Unc $18 P24 20 Rubles 2000 Unc $3 2 Catalogue Number Denomination Description Grade Price AUD China Manchuria Rlwy Han Dao Mutual PNL 3 & 5 Rubles Credit Society 1918-1919 Pair Fine $80 Rj 27146 (26130) 1 Ruble Harbin Public Administration VF $120 PNL 10 Kopeks Local Co-op membership
    [Show full text]
  • Paper 22.08.21
    Papernotes Tuyet Nhung Le Zum See 7 74639 Zweiflingen Germany/ Deutschland Fax 0049/(0)7941/63592 E-Mail: [email protected] www.papermoneyandcoins.net Dealer- Price list valid from 01.10.2021 The prices are net prices in EURO, without German VAT Tax. All papernotes are in UNC quality. if not mentioned different. New Shipping fees and conditions, see page 66 listed Afghanistan: 1+ pcs. 5+ 10+ 50+ 100+ since P 57 b 50 Afghanis (1979+) 1,50 0,80 0,75 0,70 05 21 P 58 b 100 Afghanis (1990) 0,00 P 60 a 500 Afghanis (1979) 1,50 0,90 0,85 P 60 c 500 Afghanis (1991) 1,50 0,90 0,85 0,80 P 61 c 1.000 Afghanis (nd/1991) 1,50 0,90 0,85 P 64 a 1 Afghani (2002) 1,00 0,40 0,35 0,30 P 65 a 2 Afghanis (2002) 1,00 0,50 0,45 0,40 P 66 5 Afghanis (2002) 1,00 0,60 0,55 0,50 P 67 b 10 Afghanis (2004) 1,00 0,70 0,65 P 64- 67 Set 4; 1, 2, 5, 10 Afghanis (2002+) 3,00 2,00 1,90 09 21 Albania: P 61 c 1.000 Leke (1996) AU 22,00 P 72 500 Leke (2015) 7,50 6,00 5,90 P 73 1.000 Leke (2011) 14,00 11,50 11,40 P 74 2.000 Leke (2012) 28,00 23,00 P 75 5.000 Leke (2013) 64,00 53,00 P 72- 75 Set 4; 500, 1000, 2000, 5000 Leke(2011+) 114,00 93,00 09 21 P new 200 Leke (2017) Polymer 3,00 2,40 2,35 2,30 P new 5.000 Leke (2017) 59,00 48,00 Algeria: P 125 100 Dinars (1964) AU 80,00 66,00 P 127 10 Dinars (1970) VF- AU 17,00 13,00 P 128 b 100 Dinars (1970) AU 42,00 P 137 100 Dinars (1992) 5,00 4,00 09 21 P 141 500 Dinars (1998) 11,00 8,50 8,40 Angola: P 105 50 Escudos (1973) 2,00 1,40 1,35 P 106 100 Escudos (1973) ~ 3,50 2,40 2,35 P 130 b 5.000 Kwanzas (1991) AU/UNC 13,00 10,50
    [Show full text]
  • AS SAARTE LIINID HINNAKIRI 2009 I Sadamateenuste Tasud Ja Nende
    KINNITAN AIN TATTER AS Saarte Liinid nõukogu esimees 26.11.2008 AS SAARTE LIINID HINNAKIRI 2009 (Hinnad ei sisalda käibemaksu 20%) I Sadamateenuste tasud ja nende rakendamine 1. Sadamatasu 18 krooni/GT 1,15EUR/GT Märkused: • Kaubalaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu, kaitasu laadimis- lossimisajal, ja navigatsioonimärgistustasu. • Kruiisilaevadel ja reisilaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu, kaitasu laadimis-lossimisajal ja navigatsioonimärgistustasu. • Kalalaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu ja kaitasu • Kaubalaevadel , kruiisilaevadel ja reisilaevadel lisandub laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel sildamis/ärasildamistasu: 450 krooni/operatsioon 28,80 EUR Märkus: • Erakorraliste mereveoste korral arvutatakse sadamatasu erikalkulatsiooni alusel, võttes arvesse veose mõõtmeid, koormust sadamarajatistele, sadamale kaasnevaid riske ja lisakulutusi. 2. Kaitasu 2.1 Kaitasu muudele laevadele 1,5 kroon/meeter/tund 0,1 EUR/meter/hour Märkus: • Roomassaare ja Kihnu sadamates kalalaevade sadamatasu (sisaldab tonnaažitasu, sildumistasu, kaitasu ja navigatsioonimärgistustasu) vastavalt lisale 1 • AS Eesti Loots laevade kaitasu 2009.aastal on 0,5 kroon/meeter/tund (0,03 EUR/meter/hour) 2.2 Lisanduv kaitasu kaubalaevadele ja reisilaevadele Kahe tunni (aeg laeva väljavormistamiseks) möödumisel pärast laadimise-või lossimis- operatsiooni lõpetamist võetakse laeva kai ääres seismise eest laevast oleneval põhjusel 3 kroon/meeter/tund 0,20 EUR/meter/hour Märkus: • Aeg 1-30 min loetakse 0,5
    [Show full text]
  • Auction 374 Thursday, 20 February 2020 at 4 Pm Torsdag 20 Februari 2020 Kl
    International auction 374 Thursday, 20 February 2020 at 4 pm Torsdag 20 februari 2020 kl. 16:00 Svartensgatan 6, Stockholm 55 56 10,800 lots only Mail bid sale offered online (only on our website) 20 February 2020 at 2pm (14:00) AB PHILEA Svartensgatan 6, SE-116 20 Stockholm, Sweden Telephone: +46 (0)8 - 640 09 78 and +46 (0)8 - 678 19 20 E-post: [email protected] Internet: http://www.philea.se Sweden: PG 60 29 89-6. IBAN number: SE71 9500 0099 6042 0602 9896, BIC/Swift code: NDEASESS Finland: Nordea 182030-12575 IBAN number: FI11 1820 3000 0125 75, BIC/Swift code: NDEAFIHH Norway: Nordea 6021.05.08077 135 136 137 141 142 161 168 212 216 218 219 225 245 250 251 253 273 274 275 276 278 279 280 281 To Our Foreign Customers (Bid deadline = day before auction) Table of Contents Innehållsförteckning The buyer´s commission is 25 % for all lots. Please use the bid form at the end of the catalogue, or bid through Internet: www.philea.se. 3 Info, abbreviations Information, förkortningar Our tele phone num bers are +46-8-640 09 78 and +46-8-643 43 31. AB Philea uses the margin scheme, hence no VAT is specified on invoices. 7 Auction in Stockholm: Auktion i Stockholm: Customers receive a pro forma invoice. Known customers buying for 7 Sweden Sverige about SEK 1000 receive lots against invoice. Credit card payments adds 34 Nordic countries Övriga Norden no extra charge. We accept Visa, Eurocard and Mastercard. 40 SEK 100 lots SEK 100 - objekt Bids are binding.
    [Show full text]
  • Eesti Panga Aasta Aruanne 2011
    Eesti Pank EESTI PANK ANNUAL RepORT 2011 2012 2 Eesti Pank is the central bank of the Republic of Estonia, and a member of the European System of Central Banks and the Eurosystem1. The primary function of Eesti Pank is to contribute to price stability within the euro area. Eesti Pank serves its function by formulating the single monetary policy together with other members of the euro area, and by implementing the single monetary policy of the euro area in Estonia. Besides the price stability objective, the central bank also contributes to achieving other economic policy goals of Estonia and the euro area in line with the Treaty on the Functioning of the European Union. In addition, Eesti Pank fulfils the traditional functions of a central bank: regulates currency circulation; supports and organises transfers between commercial banks; participates in safeguarding financial stability; manages the foreign reserves of Estonia; prepares financial sector statistics and balance of payments statistics, and advises the government in economic policy issues in Estonia and the euro area. 1 The European System of Central Banks (ESCB) comprises the European Central Bank (ECB) and the national central banks of Euro- pean Union Member States. Eesti Pank became a member of the ESCB in 2004 upon Estonia’s accession to the European Union. The Eurosystem consists of the ECB and the national central banks of countries that have adopted the euro. Eesti Pank became a member of the Eurosystem in 2011 upon Estonia’s accession to the euro area and adoption of the euro. 3 Eesti Pank Annual Report 2011 CONTENTS FOREWORD BY THE GOVERNOR OF EESTI PANK...................................................................
    [Show full text]
  • Maksesüsteemid, Makseviisid Ja Maksevahendid 57
    56 EESTI PANGA 2003. AASTA ARUANNE MAKSESÜSTEEMID, MAKSEVIISID JA MAKSEVAHENDID 57 VII. MAKSESÜSTEEMID, MAKSEVIISID JA MAKSEVAHENDID Riigi finantssüsteemi efektiivsus sõltub maksesüsteemide1 ladusast toimimisest, sest iga rahalise tehingu puhul kasutatakse mõnda neist. Tõrgeteta toimivat riigi finantssüsteemi iseloomustavad stabiilsus, tule- muslik rahapoliitika ja sujuv raharinglus, mis omakorda tagavad rahasüsteemi ja käibeloleva vääringu usaldusväärsuse kaudu hindade stabiilsuse. Erinevat tüüpi maksesüsteemid peavad vastama riigis kehtivale õiguslikule raamistikule ja nende töös ei tohi esineda finantssüsteemile ohtlikke tõrkeid. Euroopa Liidu tasemel käsitletakse maksesüsteemide temaatikat nii Euroopa Keskpanga kui Euroopa Komisjoni juures tegutsevais komiteedes ja töögruppides, kus alates 2003. aastast osalevad ka Eesti Panga esindajad. Euroopa Keskpanga juures tegutseva makse- ja arveldussüsteemide komitee2 ülesandeks on edendada süsteemide arengut ja töötada välja vastavaid strateegiaid. Komitee juurde on loodud viis töögruppi, mis tegelevad: • maksesüsteemide alase poliitika väljatöötamisega; • väärtpaberiarveldussüsteemide küsimustega; • üleeuroopalise arveldussüsteemiga TARGET3 seotud otsuste kooskõlastamisega; • uue üleeuroopalise arveldussüsteemi TARGET2 loomisega; • liituvaile riikidele sobiva viisi leidmisega ühinemiseks TARGETiga – seda juhul, kui uute liikmesriikide ühinemise hetkeks majandus- ja rahaliiduga ei ole veel välja arendatud TARGET2. Euroopa Komisjoni juures tegutseb maksesüsteemide ekspertgrupp4, mis tegeleb
    [Show full text]