DOCSLIB.ORG

Laeva Vallavolikogu Määruste Muutmine Seoses Euro Kasutusele Võtmisega

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Laeva Vallavolikogu Määruste Muutmine Seoses Euro Kasutusele Võtmisega Väljaandja: Laeva Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 01.01.2011 Avaldamismärge: RT IV, 08.01.2014, 1 Laeva vallavolikogu määruste muutmine seoses euro kasutusele võtmisega Vastu võetud 26.10.2010 nr 21 Määrus kehtestatakse euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lõigete 1 ja 2 alusel ning arvestades asjaolu, et alates 01.01.2011.a. on maksevahendina kasutusel euro. § 1. Laeva vallavolikogu 29.12.1995. a. määruse nr. 21 “ Reklaami- ja kuulutusemaks Laeva vallas” tehakse järgmised muudatused: 1) pnktis 3.1 asendatakse sõnad “ 50 krooni” sõnadega “ 3,20 eurot”; 2) punktis 3.1 asendatakse sõnad “200 krooni” sõnadega “12,78 eurot”; 3) punktis 3.1 asendatakse sõnad “ 30 krooni” sõnadega “ 1,92 eurot”; 4) punktis 3.1 asendatakse sõnad “ 5 krooni” sõnadega “ 0,32 eurot”; 5) punktis 3.1 asendatakse sõnad “ 7 krooni” sõnadega “ 0,45 eurot”. § 2. Laeva vallavolikogu 14.12.2006. a. määruse nr. 27 ”Volikogu ülesannete täitmise eest volikogu esimehele, volikogu liikmetele ja volikogu alatiste komisjonide liikmetele tasu ning tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad “1 500 kooni” sõnadega “96 eurot”; 2) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse sõnad “500 krooni” sõnadega “32 eurot”; 3) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse sõnad “100 krooni” sõnadega “6,50 eurot”. § 3. Laeva vallavolikogu 25.09.2007. a. määruse nr. 44 “Munitsipaaleluruumide üüri piirmäära kehtestamine” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 asendatakse sõnad “20 krooni” sõnadega “1,28 eurot”. § 4. Laeva vallavolikogu 28.10.2008 määruse nr. 65 “Laeva Lasteaia toitlustamise toetamise määra kehtestamine “ tehakse järgmised muudatused: 1) asendatakse sõnad “8 krooni” sõnadega “0,50 eurot”; 2) asendatakse sõnad “1 krooni” sõnadega “0,10 eurot”; 3) asendatakse sõnad “6 krooni” sõnadega “0,30 eurot”. § 5. Laeva vallavolikogu 07.07.2009. a. määruse nr. 78 “Õpetajate palgamäära kinnitamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõnad “ 9 516 krooni” sõnadega “608,18 eurot”; 2) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõnad “10 077 krooni” sõnadega “644,04 eurot”; 3) paragrahvi 1 lõikes 3 asendatakse sõnad “11 517 krooni” sõnadega “736,07 eurot”; 4) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad “ 952 krooni” sõnadega “ 60,84 eurot”; 5) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse sõnad “ 1 008 krooni” sõnadega ” 64,42 eurot”; 6) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse sõnad “1 152 krooni” sõnadega “73,63 eurot”; 7) paragrahvi 3 asendatakse sõnad “9 516 krooni” sõnadega “608,18 eurot”. § 6. Laeva vallavolikogu 01.09.2009. a. määruse nr. 84 “Sotsiaaltoetuste maksmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõikes 4 asendatakse sõnad “3 000 krooni” sõnadega “192 eurot” ja sõnad “1 000 krooni” asendatakse sõnadega “64 eurot”; 2) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse sõnad “2 000 krooni” sõnadega “128 eurot”; 3) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse sõnad “500 krooni” sõnadega “32 euro”; 4) paragrahvi7 lõikes 2 asendatakse sõnad “2 000 krooni” sõnadega “128 eurot” ja sõnad “1 600 krooni”asendatakse sõnadega “102 eurot”. Laeva vallavolikogu määruste muutmine seoses euro kasutusele võtmisega Leht 1 / 2 § 7. Laeva vallavolikogu 08.12.2009. a. määruse nr. 1 “Majanduslike huvide deklaratsiooni esitamise, hoidmise ja avalikustamise korra kinnitamine” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse sõnad “100 000 krooni” sõnadega “ 6 500 eurot” § 8. Laeva vallavaolikogu 30.03.2010. a. määruse nr. 7 “Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes1 asendatakse sõnad “10 krooni” sõnadega “0,64 eurot”; 2) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse sõnad “18 krooni” sõnadega “1,15 eurot”; 3) paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse sõnad “150 krooni” sõnadega “9,59 eurot” ja sõnad “80 krooni” asendatakse sõnadega “5,11 eurot”, 4) paragrahvi 2 lõikes 6 asendatakse sõnad “ 2 krooni” sõnadega “0,13 eurot”; 5) paragrahvi 2 lõikes 7 asendatakse sõnad “ 2 krooni” sõnadega “0,13 eurot”; 6) paragrahvi 2 lõikes 8 asendatakse sõnad “60 krooni” sõnadega “ 3,83 eurot”. § 9. Laeva vallavolikogu 30.03.2010. a. määruse nr. 6 “Laeva vallavara valitsemise kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 49 lõikes 2 asendatakse sõnad “10 000 krooni” sõnadega “640 eurot”; 2) paragrahvi 58 lõikes 1 asendatakse sõna “täiskroonides” sõnaga “täiseurodes”; 3) paragrahvi 82 lõikes 4 punktis 1 asendatakse sõnad “50 000 krooni” sõnadega “3 200 eurot”; 4) paragrahvi 83 lõikes 3 punktis 1 asendatakse sõnad “50 000 krooni” sõnadega “3 200 eurot”. § 10. Laeva vallavolikogu 27.04.2010. a. nr. 11 “Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestamine AS Emajõe Veevärk teeninduspiirkonnas” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 1punktis 1 asendatakse sõnad “14,01 krooni/m3” sõnadega “0,90 eurot/m3”; 2) paragrahvi 2 lõikes 1 punktis 2 asendatakse sõnad “17,12 krooni/m3” sõnadega “1,09 eurot/m3”. § 11. Laeva valllavolikogu 29.06.2010. a. määruse nr. 15 “Laeva Rahvaraamatukogu kasutamise eeskiri” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõikes 4 asendatakse sõnad “50 krooni” sõnadega “3,20 eurot”. § 12. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011. Elviire Villa Vallavolikogu esimees Leht 2 / 2 Laeva vallavolikogu määruste muutmine seoses euro kasutusele võtmisega.
Load more

Recommended publications
  • Konverentsiäris Jäi Püüdmata Miljard Krooni
    valuutakursid 20.02. Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee kolumn USD 13,10 EEK Ööalkohol kogu Eestis keelata? EUR 1,19 USD Keelud ahista- vad seaduskuu- lekat kodanik- SEK 1,67 EEK ku, mitte neid, keda seadust ÄP indeks 20.02. tehes silmas peetakse, ar- vab Äripäeva Mati 1901,02 -0,58% toimetaja Mati Feldmann TEISIPÄEV • 21. veebruar 2006 • nr 36 (3052) • hind 19 kr Feldmann. lk 23 KKohtla-Järveohtla-Järve kkrahvrahv Ärimees Nikolai Ossipenko ettevõte on viimastel aastatel võitnud pea kõik Kohtla-Järve kommunaalteenuste han- ked ja tegutseb keskmi- selt 49protsendise ren- taablusega. lk 8–9, 22 Kohtla-Järve maksumaksja iga kolmas kroon läheb piltlikult öel- des Nikolai Ossipenko kätte. Foto: Vallo Kruuser, Eesti Ekspress Martinson sai uuesti ESTONIAN AIRI KÄIVE Konverentsiäris jäi KASVAB JÄRJEKINDLALT Leedu MicroLinki General Motorsi käive, mln kroonides 1143,5 püüdmata miljard krooni omanikuks koostöö AvtoVAZiga 948,6 Allan Martinsoni juhitav inves- lk 7 854,3 885,3 Hotellide Liidu te- katkes gevdirektori Donald teerimisfond MartinsonTrigon Visnapuu hinnangul ostis tagasi mullu Leedu transport läks möödunud aastal telekomifirmale müüdud IT- Eestist mööda umbes ettevõtted MicroLink Lietuva Muuga konteinerterminalis on miljard krooni, mis jäi ja Baltijos Kompiuteriu endiselt lahendamist nõud- 2002 2003 2004 2005 Akademija. lk 4 Allikas: Estonian Air saamata konverentsi- vaid probleeme. lk 16 deks sobivate ruumide puudumise tõttu. Liit turundus Estonian Air liisib soovitab rajada konve- Lennundusest 500 miljoni eest rentsikeskuse Sakala lahkunud Erki Urva Reklaampostitusteenuse sis- keskuse või Tallinna siirdub telekomiärisse seostmine võimaldab hoida kaks lennukit Linnahalli territooriu- kokku tervelt ühe ametikoha. Endine Estonian lk 20 Estonian Air liisib tänavu 500 mile. lk 3 miljoni krooni eest kaks uut Airi juht Erki Urva lennukit.
    [Show full text]
  • Ametiisikute Majanduslike Huvide Deklaratsioonide Andmete Avalikustamine
    Väljaandja: Siseminister Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2003, 86, Ametiisikute majanduslike huvide deklaratsioonide andmete avalikustamine AMETIISIKUTE MAJANDUSLIKE HUVIDE DEKLARATSIOONIDE ANDMETE VÄLJAVÕTTED Järgnevad majanduslike huvide deklaratsioonid esitasid ametiisikud korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145; 2001, 58, 357; 2002, 53, 336; 63, 387; RT III 2003, 2, 16; RT I 2003, 18, 108; 51, 349) § 14 lõike 4 alusel deklaratsiooni hoidjale – siseministrile, kes avalikustab need § 15 lõigete 2 ja 4 alusel. Deklaratsioonide andmed avaldatakse vastavalt korruptsioonivastase seaduse lisana kinnitatud majanduslike huvide deklaratsiooni vormi järgi: I. Üldandmed 1.Ees- ja perekonnanimi. 2.Isikukood. [Ei kuulu avaldamisele]. 3.Ametikoht. 4.Asutus (tööandja). 5.Ametipalga aste ja ametipalk. II. Andmed vara kohta 6.Kinnisvara (kuni kinnistusraamatusse kandmiseni ka ehitised ja nende osad, deklareeritakse ka pooleliolevad ehitused, ühis- ja kaasomandiks oleva vara puhul näidatakse ametiisiku osa selles): otstarve, asukoha maakond, linn, kinnistuspiirkond, kinnistu number. [Aadressi märkimata]. 7.Registrisse kantud autod, vee- ja õhusõidukid: sõiduki liik, mark, väljalaske aasta. 8.Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid: emitent, liik, kogus, nimiväärtus, koguväärtus. 9.Pangaarved (pank, arve liik ja nende arv). III. Andmed varaliste kohustuste kohta 10.Võlad pankadele ja teistele eraõiguslikele isikutele, kui võla suurus ületab eelmise kuue kuu ametipalga või 50 000 krooni, kui ametikohal
    [Show full text]
  • AS SAARTE LIINID HINNAKIRI 2010 I Sadamateenuste Tasud Ja Nende
    KINNITAN AIN TATTER AS Saarte Liinid nõukogu esimees 26.03.2010 AS SAARTE LIINID HINNAKIRI 2010 (Hinnad ei sisalda käibemaksu 20%) I Sadamateenuste tasud ja nende rakendamine 1. Sadamatasu 1.1 18 krooni / GT 1,15EUR / GT Märkused: • Kaubalaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu, kaitasu laadimis- lossimisajal, ja navigatsioonimärgistustasu. • Kruiisilaevadel ja reisilaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu, kaitasu laadimis-lossimisajal ja navigatsioonimärgistustasu. • Kalalaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu ja kaitasu. • Kaubalaevadel , kruiisilaevadel ja reisilaevadel lisandub laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel sildamis/ärasildamistasu: 450 krooni / operatsioon 28,80 EUR Märkus: • Erakorraliste mereveoste korral arvutatakse sadamatasu erikalkulatsiooni alusel, võttes arvesse veose mõõtmeid, koormust sadamarajatistele, sadamale kaasnevaid riske ja lisakulutusi. 1.2 Sadamatasu kommertsreise tegevatele väikelaevadele (pikkusega kuni 15m) 150 krooni / reis 9.60 EUR 1.3 Alaliselt väikesaartel elavate elanike ujuvvahendite hoidmine vastavate väikesaarte sadamates on tasuta, juhul, kui nimetatud ujuvvahendeid ei kasutata kommertseesmärkidel. 2. Kaitasu 2.1 Kaitasu muudele laevadele 1,5 krooni / meeter / tund 0,1 EUR / meter / hour Märkus: • Roomassaare, Kihnu ja Sõru sadamates kalalaevade sadamatasu (sisaldab tonnaažitasu, sildumistasu, kaitasu ja navigatsioonimärgistustasu) vastavalt lisale 1 2.2 Lisanduv kaitasu kaubalaevadele ja reisilaevadele Kahe tunni (aeg laeva väljavormistamiseks)
    [Show full text]
  • Eesti Pank Annual Report 2009
    Eesti Pank Bank of Estonia Eesti Pank Annual Report 2009 2010 © Eesti Pank, 2010 Address Estonia pst 13 15095 Tallinn Estonia Phone +372 6680 719 Fax +372 6680 836 E-mail [email protected] Website www.bankofestonia.ee Subscriptions for publications of Eesti Pank Phone: +372 6680 998 Fax: +372 6680 954 E-mail: [email protected] ISSN 1406-1414 Executive editor: Kadri Põdra Design: Vincent OÜ Layout: Urmas Raidma Printed in Folger Art 2 CONTENTS MAIN FEATURES AND FUNCTIONS OF EESTI PANK ..................................................................... 9 FOREWORD BY GOVERNOR OF EESTI PANK .............................................................................. 11 ACCOUNTABILITY .......................................................................................................................... 16 Legal framework for accountability and compulsory publications of the central bank ................. 16 Accountability vis-à-vis the Riigikogu ........................................................................................ 16 Regular reporting on economic policy views and publication of economic data ......................... 17 STRATEGIC OBJECTIVES FOR PERFORMING THE MAIN FUNCTIONS OF EESTI PANK ......... 20 THE FUTURE ROLE OF EESTI PANK AS A MEMBER OF THE EURO AREA .............................. 24 Monetary policy and economic analysis ..................................................................................... 24 Reserve management and foreign currency operations ............................................................
    [Show full text]
  • AS SAARTE LIINID HINNAKIRI 2009 I Sadamateenuste Tasud Ja Nende
    KINNITAN AIN TATTER AS Saarte Liinid nõukogu esimees 26.11.2008 AS SAARTE LIINID HINNAKIRI 2009 (Hinnad ei sisalda käibemaksu 20%) I Sadamateenuste tasud ja nende rakendamine 1. Sadamatasu 18 krooni/GT 1,15EUR/GT Märkused: • Kaubalaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu, kaitasu laadimis- lossimisajal, ja navigatsioonimärgistustasu. • Kruiisilaevadel ja reisilaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu, kaitasu laadimis-lossimisajal ja navigatsioonimärgistustasu. • Kalalaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu ja kaitasu • Kaubalaevadel , kruiisilaevadel ja reisilaevadel lisandub laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel sildamis/ärasildamistasu: 450 krooni/operatsioon 28,80 EUR Märkus: • Erakorraliste mereveoste korral arvutatakse sadamatasu erikalkulatsiooni alusel, võttes arvesse veose mõõtmeid, koormust sadamarajatistele, sadamale kaasnevaid riske ja lisakulutusi. 2. Kaitasu 2.1 Kaitasu muudele laevadele 1,5 kroon/meeter/tund 0,1 EUR/meter/hour Märkus: • Roomassaare ja Kihnu sadamates kalalaevade sadamatasu (sisaldab tonnaažitasu, sildumistasu, kaitasu ja navigatsioonimärgistustasu) vastavalt lisale 1 • AS Eesti Loots laevade kaitasu 2009.aastal on 0,5 kroon/meeter/tund (0,03 EUR/meter/hour) 2.2 Lisanduv kaitasu kaubalaevadele ja reisilaevadele Kahe tunni (aeg laeva väljavormistamiseks) möödumisel pärast laadimise-või lossimis- operatsiooni lõpetamist võetakse laeva kai ääres seismise eest laevast oleneval põhjusel 3 kroon/meeter/tund 0,20 EUR/meter/hour Märkus: • Aeg 1-30 min loetakse 0,5
    [Show full text]
  • Auction 374 Thursday, 20 February 2020 at 4 Pm Torsdag 20 Februari 2020 Kl
    International auction 374 Thursday, 20 February 2020 at 4 pm Torsdag 20 februari 2020 kl. 16:00 Svartensgatan 6, Stockholm 55 56 10,800 lots only Mail bid sale offered online (only on our website) 20 February 2020 at 2pm (14:00) AB PHILEA Svartensgatan 6, SE-116 20 Stockholm, Sweden Telephone: +46 (0)8 - 640 09 78 and +46 (0)8 - 678 19 20 E-post: [email protected] Internet: http://www.philea.se Sweden: PG 60 29 89-6. IBAN number: SE71 9500 0099 6042 0602 9896, BIC/Swift code: NDEASESS Finland: Nordea 182030-12575 IBAN number: FI11 1820 3000 0125 75, BIC/Swift code: NDEAFIHH Norway: Nordea 6021.05.08077 135 136 137 141 142 161 168 212 216 218 219 225 245 250 251 253 273 274 275 276 278 279 280 281 To Our Foreign Customers (Bid deadline = day before auction) Table of Contents Innehållsförteckning The buyer´s commission is 25 % for all lots. Please use the bid form at the end of the catalogue, or bid through Internet: www.philea.se. 3 Info, abbreviations Information, förkortningar Our tele phone num bers are +46-8-640 09 78 and +46-8-643 43 31. AB Philea uses the margin scheme, hence no VAT is specified on invoices. 7 Auction in Stockholm: Auktion i Stockholm: Customers receive a pro forma invoice. Known customers buying for 7 Sweden Sverige about SEK 1000 receive lots against invoice. Credit card payments adds 34 Nordic countries Övriga Norden no extra charge. We accept Visa, Eurocard and Mastercard. 40 SEK 100 lots SEK 100 - objekt Bids are binding.
    [Show full text]
  • Maksesüsteemid, Makseviisid Ja Maksevahendid 57
    56 EESTI PANGA 2003. AASTA ARUANNE MAKSESÜSTEEMID, MAKSEVIISID JA MAKSEVAHENDID 57 VII. MAKSESÜSTEEMID, MAKSEVIISID JA MAKSEVAHENDID Riigi finantssüsteemi efektiivsus sõltub maksesüsteemide1 ladusast toimimisest, sest iga rahalise tehingu puhul kasutatakse mõnda neist. Tõrgeteta toimivat riigi finantssüsteemi iseloomustavad stabiilsus, tule- muslik rahapoliitika ja sujuv raharinglus, mis omakorda tagavad rahasüsteemi ja käibeloleva vääringu usaldusväärsuse kaudu hindade stabiilsuse. Erinevat tüüpi maksesüsteemid peavad vastama riigis kehtivale õiguslikule raamistikule ja nende töös ei tohi esineda finantssüsteemile ohtlikke tõrkeid. Euroopa Liidu tasemel käsitletakse maksesüsteemide temaatikat nii Euroopa Keskpanga kui Euroopa Komisjoni juures tegutsevais komiteedes ja töögruppides, kus alates 2003. aastast osalevad ka Eesti Panga esindajad. Euroopa Keskpanga juures tegutseva makse- ja arveldussüsteemide komitee2 ülesandeks on edendada süsteemide arengut ja töötada välja vastavaid strateegiaid. Komitee juurde on loodud viis töögruppi, mis tegelevad: • maksesüsteemide alase poliitika väljatöötamisega; • väärtpaberiarveldussüsteemide küsimustega; • üleeuroopalise arveldussüsteemiga TARGET3 seotud otsuste kooskõlastamisega; • uue üleeuroopalise arveldussüsteemi TARGET2 loomisega; • liituvaile riikidele sobiva viisi leidmisega ühinemiseks TARGETiga – seda juhul, kui uute liikmesriikide ühinemise hetkeks majandus- ja rahaliiduga ei ole veel välja arendatud TARGET2. Euroopa Komisjoni juures tegutseb maksesüsteemide ekspertgrupp4, mis tegeleb
    [Show full text]
  • Euro Kasutusele Võtmise Seadus
    Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 2010, 22, 108 Euro kasutusele võtmise seadus Vastu võetud 22.04.2010 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 6. mai 2010. a otsusega nr 651 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala Euro kasutusele võtmise seadus reguleerib Eesti Vabariigi rahaseaduse alusel emiteeritud Eesti krooni (edaspidi käesolevas peatükis kroon) eurodeks vahetamist, krooni käibelt kõrvaldamist ning krooni ja euro paralleelkäivet. § 2. Euro piiranguteta vastuvõtmise kohustus (1) Eesti Pank ja Eestis tegutsevad krediidiasutused on kohustatud euro münte ja pangatähti vastu võtma piiranguteta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isikud on kohustatud vastu võtma korraga kuni 50 kehtivat euro münti sõltumata nende väärtusest, pangatähti aga piiranguteta. (3) Vastutus käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud kohustuse rikkumise eest sätestatakse tarbijakaitseseaduses. § 3. Krooni ja euro paralleelkäive (1) Käesoleva seaduse jõustumisest arvates 14 päeva jooksul säilitavad kroonis vääringustatud pangatähed ja mündid seadusliku maksevahendi staatuse. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perioodil on käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetamata isikud kohustatud vastu võtma krooni münte korraga kuni 20 krooni väärtuses, pangatähti aga piiranguteta. § 4. Krooni käibelt kõrvaldamine (1) Krooni emiteerimine lõpetatakse päevaks, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel (edaspidi käesolevas paragrahvis erandi kehtetuks tunnistamisepäev). Nimetatud päevast alates on Eesti Pangal krooni teenustasuta käibelt kõrvaldamise kohustus. (2) Vigastatud või rikutud krooni pangatähti ja münte võtab Eesti Pank vastu tingimusel, et pangatähest on säilinud rohkem kui pool ning tervikuna on loetav selle seeria ja number ning mündil on loetav vähemalt nimiväärtus ja vermimise aeg.
    [Show full text]
  • Eesti Statistika Kvartalikiri 1/2010 QUARTERLY BULLETIN of STATISTICS ESTONIA EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA
    Eesti kaubavahetus Majanduslangus ja tööturg Kui tasuv on põllumajandustootmine? Rahvaloendus 2011 veebis Välisosalusega äriühingud Valgamaal Eesti Statistika Kvartalikiri 1/2010 QUARTERLY BULLETIN OF STATISTICS ESTONIA EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA Eesti Statistika Kvartalikiri 1/2010 QUARTERLY BULLETIN OF STATISTICS ESTONIA TALLINN 2010 MÄRKIDE SELETUS EXPLANATION OF SYMBOLS X andmete avaldamist ei võimalda andmekaitse põhimõte data are confidential - nähtust ei esinenud magnitude nil … andmeid ei ole saadud või need on avaldamiseks ebakindlad data not available or too uncertain for publication .. mõiste pole rakendatav category not applicable M/M Mehed Males N/F Naised Females Toimetuskolleegium/Editorial Council: Liis Haugas, Riina Kerner, Siim Krusell, Mihkel Servinski, Mari Soiela Toimetanud Liis Haugas, Ott Heinapuu Inglise keel: Heli Taaraste, Elina Härsing Kaanekujundus ja makett Maris Valk Küljendus: Uku Nurges Kaardid: Ülle Valgma Edited by Liis Haugas, Ott Heinapuu English by Heli Taaraste, Elina Härsing Cover and design by Maris Valk Layout by Uku Nurges Maps by Ülle Valgma Kirjastanud Statistikaamet, Endla 15, 15174 Tallinn Trükkinud Ofset OÜ, Paldiski mnt 25, 10612 Tallinn Märts 2010 Published by Statistics Estonia, 15 Endla Str, 15174 Tallinn Printed by Ofset Ltd, 25 Paldiski Rd, 10612 Tallinn March 2010 ISSN-L 1736-7921 ISSN 1736-7921 Autoriõigus/Copyright: Statistikaamet, 2010 Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale When using or quoting the data included in this issue, please indicate the source UUDISNOPPEID STATISTIKA VALLAST NEWS PICKS FROM THE FIELD OF STATISTICS SISUKORD Uudisnoppeid statistika vallast 4 Noppeid Eesti statistika ajaloost 8 I Eesti kaubavahetus majanduse põhikategooriate järgi 11 Riina Kerner, Allan Aron II Majanduslanguse põhjustatud muutused tööturul 16 Siim Krusell III Põllumajandustootmise tasuvus 43 Ivar Himma, Elve Ristsoo, Andres Tekkel IV Uus strateegia rahva ja eluruumide loenduse korraldamisel 2011.
    [Show full text]
  • Eesti Maksebilansi Aastaraamat 2008
    Eesti Pank EEsti Pank annual RepoRt 2010 2011 the inserts of Eesti Pank’s annual report 2010 for the year preceding the changeover depict the Estonian kroon banknotes that were in circulation in the years 1992–2010. as well as the circulating banknotes, the insert also includes the only Estonian kroon collector banknote, which was issued in 2008. the explanatory texts by each banknote briefly describe the people and motifs depicted on the banknote. the 1- and 2-kroon banknotes were designed by Rihet-urmas Ploomipuu and printed by the unites states Banknote Company (the later 2-kroon series were printed at the Giesecke Devrient GmbH print house). the 5-, 10-, 25-, 100- and 500-kroon banknotes were designed by Vladimir taiger. the first series of these notes were printed by thomas De la Rue and Company ltd; the later series were printed at the print houses of De la Rue Currency, Giesecke Devrient GmbH and Bundesdruckerei GmbH. the designers of the 10-kroon collector banknote were Günther Reindorff and Vladimir taiger. the front of the banknote is an exact copy of the 10-kroon banknote designed by Günther Reindorff before World War II, while the reverse is from the 10-kroon banknote of the re-established Republic of Estonia and was designed by Vladimir taiger. the collector banknotes were printed by the De la Rue Currency print house. 2 CONTENTS MAIN FEATURES AND FUNCTIONS OF EESTI PANK................................................................. 9 Foreword by ThE GOvernor of Eesti Pank.................................................................. 12 Central bank accountabIlity ......................................................................................... 17 ThE strategic Objectives of Eesti Pank in 2010 ......................................................... 21 ChANGEOvER TO ThE EURO ..................................................................................................
    [Show full text]
  • Eesti Pank Annual Report 2007
    Eesti Pank Bank of Estonia Eesti Pank Annual Report 2007 2008 © Eesti Pank, 2008 Address Estonia pst 13 15095 Tallinn Estonia Phone +372 6680 719 Fax +372 6680 836 E-mail [email protected] Web site www.bankofestonia.info Subscriptions for publications of Eesti Pank Phone: +372 6680 998 Fax: +372 6680 954 E-mail: [email protected] ISSN 1406-1414 Executive editor: Kadri Põdra Design: Vincent OÜ Layout: Urmas Raidma CONTENTS MAIN feaTURes AND FUNCTIONS OF EesTI PANK .................................................................. 9 FORewORD BY GOVERNOR OF EesTI PANK .............................................................................12 ACCOUNTABILITY ..........................................................................................................................16 Legal framework for accountability and compulsory publications of the central bank ...................16 Accountability vis-à-vis the Riigikogu ............................................................................................17 Regular reporting on economic policy views and publication of economic data ............................17 STRATegIC OBJECTIVes FOR peRFORMING THE maIN FUNCTIONS OF EesTI PANK .... 20 FIFTEEN YEARS OF THE ESTONIAN KROON .............................................................................24 1992–1994: Monetary reform and reorganisation of the banking system .................................. 25 1995–1998: Development and stabilisation of the banking sector ............................................ 28 1999–2004: Closer
    [Show full text]
  • Raadiosaateseadmete Registreerimise Ja Raadiosageduste Kasutamise Tariifide Kinnitamise Kohta
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT 1992, 44, 572 Raadiosaateseadmete registreerimise ja raadiosageduste kasutamise tariifide kinnitamise kohta (õ) 1.12.2008 EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada juurdelisatud «Raadiosaateseadmete registreerimise ja raadiosageduste kasutamise tariifid» ja kehtestada need 1. jaanuarist 1993. a. Eesti Vabariigi Valitsuse esimees T. VÄHI Eesti Vabariigi riigiminister U. VEERING Tallinn, Toompea, 20. oktoobril 1992. Nr. 306. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 1992. a. määrusega nr. 306 Raadiosaateseadmete registreerimise ja raadiosageduste k a s u t a m i s e t a r i i f i d I. Raadiosaateseadmete registreerimise tariifid 1. Maa-raadioside (liikuv): 1.1. Suletud raadiosidesüsteemi – 95 krooni saatja (kanal) 1.2. Avatud raadiotelefonisüsteemi baassaatja: 1.2.1. Sagedusalas – 180 krooni alla 470 MHz (kanal) 1.2.2. Sagedusalas – 100 kroon üle 862 MHz (kanal) Avatud – tasuta raadiotelefonisüsteemi kantav saatja või autosaatja 1.3. Isikuotsingu raadiosüsteemi saatja: 1.3.1. Saatja võimsusega – 50 krooni kuni 10 W (kanal) 1.3.2. Saatja võimsusega – 100 krooni üle 10 W (kanal) 1.4 Liikuvad telemehaanika – 75 krooni ja telemeetria raadiosüsteemid (kanal) 1.5. Liikuv maa- – 50 krooni raadioteenistuse lokaator 2. Maa-raadioside (paikne): 2.1. Paikse raadiosideliini saatja: Raadiosaateseadmete registreerimise ja raadiosageduste kasutamise tariifide k... Leht 1 / 5 2.1.1. HF- – 500 krooni kaugraadiosideliini saatja 2.1.2. VHF/UHF- – 600 krooni raadiosideliini saatja 2.2. Paikne maa- – 450 krooni raadioteenistuse lokaator 3. Vee/õhu-raadioside: 3.1. Vee/õhu-raadioside paiksed sidesaatjad: 3.1.1. Paikne LF/ – 850 krooni MF/HF sidesaatja 3.1.2.
    [Show full text]