DOCSLIB.ORG

Konverentsiäris Jäi Püüdmata Miljard Krooni

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Konverentsiäris Jäi Püüdmata Miljard Krooni valuutakursid 20.02. Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee kolumn USD 13,10 EEK Ööalkohol kogu Eestis keelata? EUR 1,19 USD Keelud ahista- vad seaduskuu- lekat kodanik- SEK 1,67 EEK ku, mitte neid, keda seadust ÄP indeks 20.02. tehes silmas peetakse, ar- vab Äripäeva Mati 1901,02 -0,58% toimetaja Mati Feldmann TEISIPÄEV • 21. veebruar 2006 • nr 36 (3052) • hind 19 kr Feldmann. lk 23 KKohtla-Järveohtla-Järve kkrahvrahv Ärimees Nikolai Ossipenko ettevõte on viimastel aastatel võitnud pea kõik Kohtla-Järve kommunaalteenuste han- ked ja tegutseb keskmi- selt 49protsendise ren- taablusega. lk 8–9, 22 Kohtla-Järve maksumaksja iga kolmas kroon läheb piltlikult öel- des Nikolai Ossipenko kätte. Foto: Vallo Kruuser, Eesti Ekspress Martinson sai uuesti ESTONIAN AIRI KÄIVE Konverentsiäris jäi KASVAB JÄRJEKINDLALT Leedu MicroLinki General Motorsi käive, mln kroonides 1143,5 püüdmata miljard krooni omanikuks koostöö AvtoVAZiga 948,6 Allan Martinsoni juhitav inves- lk 7 854,3 885,3 Hotellide Liidu te- katkes gevdirektori Donald teerimisfond MartinsonTrigon Visnapuu hinnangul ostis tagasi mullu Leedu transport läks möödunud aastal telekomifirmale müüdud IT- Eestist mööda umbes ettevõtted MicroLink Lietuva Muuga konteinerterminalis on miljard krooni, mis jäi ja Baltijos Kompiuteriu endiselt lahendamist nõud- 2002 2003 2004 2005 Akademija. lk 4 Allikas: Estonian Air saamata konverentsi- vaid probleeme. lk 16 deks sobivate ruumide puudumise tõttu. Liit turundus Estonian Air liisib soovitab rajada konve- Lennundusest 500 miljoni eest rentsikeskuse Sakala lahkunud Erki Urva Reklaampostitusteenuse sis- keskuse või Tallinna siirdub telekomiärisse seostmine võimaldab hoida kaks lennukit Linnahalli territooriu- kokku tervelt ühe ametikoha. Endine Estonian lk 20 Estonian Air liisib tänavu 500 mile. lk 3 miljoni krooni eest kaks uut Airi juht Erki Urva lennukit. Juhatuse esimehe asub märtsi al- täna lisaks Borge Thørnbechi sõnul tu- Donald gusest juhtima leb lisaks liisingumaksetele Visnapuu Linxtelecom Es- järgmise paari aasta jooksul toniat, kelle võrgu lennukipargi uuendamisega kaudu liigub ligi Erki Urva seoses investeerida EL nõuab Hiina odavate nahkjalatsite pool Eesti and- Arvutitöökoha rent annab 20–30 miljonit krooni. lk 2 pealetungi ohjamiseks imporditolle lk 6 memahust. lk 5 firmale kindlustunde. uudis 2 Äripäev 21. veebruar 2006 toimetaja Raimo Ülavere, tel 667 0091, e-post [email protected] Linnar Viik: Playtechi edukas börsidebüüt oleks võrreldav olümpia kuldmedaliga Playtechi noteerimi- elame õnnelikul ajal! Kui se õnnestumisel oleks noteerimine sellise turu- tegu kõrgeima inimka- väärtuse juures peaks õn- pitali väärtusega firma- nestuma, on tegemist kõi- ga, kus Eesti tarkvara- gi aegade kõrgeima inim- arendajatel on kandev kapitali väärtusega ette- roll, kirjutas Linnar võttega, kus Eesti tark- Viik oma ajaveebis. Linnar Viik varaarendajatel on kan- Financial Times tea- dev roll – jagades firma- vitas möödunud nädalal, et väärtuse arendustiimi toodetud Playtech plaanib enda noteeri- 37 litsentseeritud tarkvaratoote mist Londoni börsi alternatiiv- vahel, saame litsentsi keskmi- nimekirjas, lähtudes firma tu- seks tootluseks 330 mln krooni ruväärtusest umbes 12,5 mil- ning arendustiimi töötaja kesk- jardit Eesti krooni. miseks kumulatiivseks väärtus- Eilsel pressikonverentsil tutvustasid firma tulemusi ja tulevikuplaane SAS Groupi asepresident Gunnar Reitan, Estonian Hinnates firma edukust, pa- loomeks üle firma kuueaastase Airi nõukogu esimees Olev Schults ja juhatuse esimees Borge Thørnbech. Foto: Indrek Susi ra fraseeris Viik Lem bitu Kuuset. tegutsemisaja kuskil 120 miljo- “Kallid kaasmaalased, küll me nit krooni,” kirjutas ta. Äripäev Schults: lennuki rent pole autoost Ega lennuki rentimine olla otsus selle firma likvideeri- KASUM KASVAS JA TURUOSA VÄHENES pole sama lihtne nagu mise suunas,” mainis Schults. Estonian Airi majandustulemused Estonian Airi turuosa Tema kõrvalt lisas SAS Grou- auto ostmine, tõreles 12 kuud mln kr protsentides käive pi asepresident Gunnar Reitan ASi Estonian Air nõu- 1143,5 100 ehk SASi juhtkonnas tähtsuselt kogu esimees Olev 1000 60 teine mees, et võrreldes mõ- kasum 75 55 ne aasta taguse ajaga, kui Es- Schults eile ajakirjani- 800 46 55,1 tonian Air opereeris vaid nelja 600 50 46 lennukiga, on nüüd nende len- kega, kes uurisid uute 32 nupark kasvanud 50%. “Ope- lennukite kohta. 400 18 25 reerimine ainult viie lennukiga Liis Kängsepp 200 on juba omaette suurem välja- 4 [email protected] 0 0 kutse kui tegutsemine suurema 2002 2003 2004 2005 2004 2005 “Ühe uue lennuki hind on -10 lennuväega,” sõnas Reitan. umbes 500 miljonit krooni,” Allikas: Estonian Air Mullu kasvas Estonian Airi tõi Schults välja kõige kerge- käive üle miljardi krooni ning mini tajutava erinevuse – hin- ki maist Estonian Airi nime all val aastal tahetakse lennuki- ettevõtte tegevuskasum lii- na. Estonian Airi kaks uut lii- kuus lennukit. parki juurde võtta mõned pise- kus taas plussi. Kui 2004. aas- singulennukit siiski päris nii Kui palju uute lennukite lii- mat tüüpi lennukid. tal oli ettevõtte tegevuskahjum palju ei maksa. simine Estonian Airile maks- “Üks ostuotsus toob kaasa pea 9 miljonit krooni, siis mul- “Nende lennukite, mis me ma läheb, ettevõtte juhid öel- pika ja kuluka kohustuste ahe- lu teeniti 55,1 miljonit krooni endale toome, ja sellise vanu- da ei tahtnud. Juhatuse esi- la,” selgitas Schults, miks Es- kasumit. sega – 7–10 aastat vanad – hin- mees Borge Thørnbech tõi vaid tonian Airi lennuvägi kiiremi- Ettevõte lükkas ümber ka natase on umbes 250 miljonit välja, et lisaks liisingumakse- ni ei kasva. Ta seletas emotsio- kuulujutud, nagu peaks ema- krooni,” sõnas Estonian Airi tele tuleb järgmise paari aas- naalselt, kuidas lisaks lennuki- firma SAS läbirääkimisi Esto- asepresident Mart Relve. Esto- ta jooksul lennukipargi uuen- le peab ettevõttel olema muu nian Airi riigi osaluse äraost- nian Air liisib tänavu kaks uut damisega seoses investeerida hulgas näiteks “kriitilist kola” miseks. Praegu kuulub 49% lennukit. Praegu on ettevõttel 20–30 miljonit krooni. Sinna täis ladu ja varumootor. Estonian Airi aktsiatest SAS viis lennukit, millest üks va- hulka kuuluvad näiteks ka pi- “Väikese firma jaoks võib Groupile, 17% ASile Cresco ja hetatakse välja ja nii lendab- lootide treeningud, sest tule- vale lennukitüübi ostmise otsus 34% Eesti riigile. KLM võib lisada ühe lennu Amsterdami Hollandi lennufirma KLM, “Konkurents erinevate siht- takse Wickenhageni sõnul kir- mis praegu viib Tallinnast kohtade vahel on terav – kõik jutama juba enne suve. Amsterdami korra päevas, võib tahavad oma liinile mitut len- Praegu on mullu märtsis tulevikus lisada liinile veel tei- du päevas,” sõnas eilsel pres- avatud KLMi Tallinna–Ams- segi lennu päevas. sikonverentsil KLMi Põhja-Eu- terdami lennu täitumus 75– Kuid seda vaid juhul, kui roopa haru uus peadirektor 80% ning ettevõtte Põhja-Eu- suudetakse tõestada, et kõi- Simone Wickenhagen. “Prae- roopa haru finantsjuht Jacco gist teistest KLMi sihtkohta- gu on Eesti liini kasv olnud vä- van der Linde soovitas eestlas- dest tuleks uus lennuliin te- ga tervislik.” tel usinalt KLMiga lennata, et Eile Eestis: Simone Wicken- ha just Tallinna ja Amsterda- Kindlasti ei lisandu teist liini suurendada teise lennu tuleku hagen. Foto: Veiko Tõkman mi vahele. sel aastal, kuid äriplaani haka- võimalusi. Liis Kängsepp EESTI: Allando Trailways AS Narva mnt53-11, Tallinn10152 Tel +372-6691066fax +372-6691044 [email protected] LÄTI: SIA Allando Trailways Veru iela 5/9, Riga 1010Tel +371-7357579 fax [email protected] SAKSAMAA: Allando Trailways GmbH Billstr. 217, Hamburg Tel +49 40600886822 fax +49 40600886828 Maailm on üks Rahvusvahelised kaubaveod ja logistilised teenused Euroopa riikidesse www.allando.com uudis toimetaja Raimo Ülavere, tel 667 0091, e-post [email protected] Äripäev 21. veebruar 2006 3 sõnumid Hotellid nõuavad konverentsikeskust Imre Sooäär lahkub Res Publica Hotellide liidu hinnan- leem on selles, et pole viiesaja- fraktsioonist gul läks möödunud kohalistest suuremaid konve- Riigikogu liige Imre Soo- rentsisaale.” äär teatas eile Riigikogu Res aastal Eestist mööda “Konverentsituristi tulekuga Publica fraktsioonile oma umbes miljard krooni, hakkab hargnema nn ämbliku- lahkumisest ja soovist jätka- mis jäi saamata kon- võrk – lisaks ööbimisele ja söö- ta tööd sõltumatu Riigikogu misele külastab turist vanalin- liikmena. verentsideks sobivate na, sõidab taksoga,” rääkis Vis- Ühtlasi esitas Imre Sooäär ruumide puudumise napuu. On välja arvutatud, et lahkumisavalduse ka Riigi- tõttu. keskmine konverentsiturist jä- ” Konverentsituristi kogu juhatusele. tab konverentsi toimumise siht- tulekuga hakkab “Ma ei nõustu erakonna Koit Brinkmann kohta ligikaudu 35 000 kroo- hargnema nn ämbliku- tänase kursiga üksi edasi lii- [email protected] ni, lisas ta. võrk – lisaks ööbimisele kuda ja leian, et on ausam Eesti Hotellide ja Restorani- ja söömisele külastab jätkata sõltumatu Riigiko- de Liidust (EHRL) eelmisel nä- Noortekonverents jagati turist vanalinna, sõidab gu liikmena. Ma ei ole oma dalal Tallinna linnavalitsusele hotellide vahel ära taksoga. põhimõtteid muutnud, mil- le pärast ma Res Publicaga saadetud pöördumises soovi- Ühe kirjale allakirjutanu, Reval Donald Visnapuu, Eesti takse linna seisukohta konve- Park Hotel & Casino tegevjuhi liitusin,” ütles Sooäär frakt- Hotellide ja Restoranide Liidu rentsiturismi tuleviku kohta. Anne Mallene sõnul on puudu siooni koololekul. Äripäev tegevjuht Eelmisel aastal öeldi ära just tuhande ja suurema koha- 17
Load more

Recommended publications
  • 447 Münti 256 Põhitüüpi
    EESTI SUVENIIRMÜNDID JA -MEDALID AINULT TASUTA LEVITAMISEKS Kaupo Laan 447 münti 256 põhitüüpi Tallinn (c) 2006 – 2011 EESTI SUVENIIRMÜNDID JA -MEDALID AINULT TASUTA LEVITAMISEKS SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................................................................................9 Hea lugeja!.........................................................................................................................................................................................................9 Kataloogist.........................................................................................................................................................................................................9 ALEKSANDER NEVSKI KATEDRAAL........................................................................................................................................................ 10 250 krooni 2008 .......................................................................................................................................................................................... 10 ANSIP...................................................................................................................................................................................................................... 10 ANTONIUSE GILD.............................................................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Ametiisikute Majanduslike Huvide Deklaratsioonide Andmete Avalikustamine
    Väljaandja: Siseminister Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2003, 86, Ametiisikute majanduslike huvide deklaratsioonide andmete avalikustamine AMETIISIKUTE MAJANDUSLIKE HUVIDE DEKLARATSIOONIDE ANDMETE VÄLJAVÕTTED Järgnevad majanduslike huvide deklaratsioonid esitasid ametiisikud korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145; 2001, 58, 357; 2002, 53, 336; 63, 387; RT III 2003, 2, 16; RT I 2003, 18, 108; 51, 349) § 14 lõike 4 alusel deklaratsiooni hoidjale – siseministrile, kes avalikustab need § 15 lõigete 2 ja 4 alusel. Deklaratsioonide andmed avaldatakse vastavalt korruptsioonivastase seaduse lisana kinnitatud majanduslike huvide deklaratsiooni vormi järgi: I. Üldandmed 1.Ees- ja perekonnanimi. 2.Isikukood. [Ei kuulu avaldamisele]. 3.Ametikoht. 4.Asutus (tööandja). 5.Ametipalga aste ja ametipalk. II. Andmed vara kohta 6.Kinnisvara (kuni kinnistusraamatusse kandmiseni ka ehitised ja nende osad, deklareeritakse ka pooleliolevad ehitused, ühis- ja kaasomandiks oleva vara puhul näidatakse ametiisiku osa selles): otstarve, asukoha maakond, linn, kinnistuspiirkond, kinnistu number. [Aadressi märkimata]. 7.Registrisse kantud autod, vee- ja õhusõidukid: sõiduki liik, mark, väljalaske aasta. 8.Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid: emitent, liik, kogus, nimiväärtus, koguväärtus. 9.Pangaarved (pank, arve liik ja nende arv). III. Andmed varaliste kohustuste kohta 10.Võlad pankadele ja teistele eraõiguslikele isikutele, kui võla suurus ületab eelmise kuue kuu ametipalga või 50 000 krooni, kui ametikohal
    [Show full text]
  • AS SAARTE LIINID HINNAKIRI 2010 I Sadamateenuste Tasud Ja Nende
    KINNITAN AIN TATTER AS Saarte Liinid nõukogu esimees 26.03.2010 AS SAARTE LIINID HINNAKIRI 2010 (Hinnad ei sisalda käibemaksu 20%) I Sadamateenuste tasud ja nende rakendamine 1. Sadamatasu 1.1 18 krooni / GT 1,15EUR / GT Märkused: • Kaubalaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu, kaitasu laadimis- lossimisajal, ja navigatsioonimärgistustasu. • Kruiisilaevadel ja reisilaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu, kaitasu laadimis-lossimisajal ja navigatsioonimärgistustasu. • Kalalaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu ja kaitasu. • Kaubalaevadel , kruiisilaevadel ja reisilaevadel lisandub laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel sildamis/ärasildamistasu: 450 krooni / operatsioon 28,80 EUR Märkus: • Erakorraliste mereveoste korral arvutatakse sadamatasu erikalkulatsiooni alusel, võttes arvesse veose mõõtmeid, koormust sadamarajatistele, sadamale kaasnevaid riske ja lisakulutusi. 1.2 Sadamatasu kommertsreise tegevatele väikelaevadele (pikkusega kuni 15m) 150 krooni / reis 9.60 EUR 1.3 Alaliselt väikesaartel elavate elanike ujuvvahendite hoidmine vastavate väikesaarte sadamates on tasuta, juhul, kui nimetatud ujuvvahendeid ei kasutata kommertseesmärkidel. 2. Kaitasu 2.1 Kaitasu muudele laevadele 1,5 krooni / meeter / tund 0,1 EUR / meter / hour Märkus: • Roomassaare, Kihnu ja Sõru sadamates kalalaevade sadamatasu (sisaldab tonnaažitasu, sildumistasu, kaitasu ja navigatsioonimärgistustasu) vastavalt lisale 1 2.2 Lisanduv kaitasu kaubalaevadele ja reisilaevadele Kahe tunni (aeg laeva väljavormistamiseks)
    [Show full text]
  • Eesti Pank Annual Report 2009
    Eesti Pank Bank of Estonia Eesti Pank Annual Report 2009 2010 © Eesti Pank, 2010 Address Estonia pst 13 15095 Tallinn Estonia Phone +372 6680 719 Fax +372 6680 836 E-mail [email protected] Website www.bankofestonia.ee Subscriptions for publications of Eesti Pank Phone: +372 6680 998 Fax: +372 6680 954 E-mail: [email protected] ISSN 1406-1414 Executive editor: Kadri Põdra Design: Vincent OÜ Layout: Urmas Raidma Printed in Folger Art 2 CONTENTS MAIN FEATURES AND FUNCTIONS OF EESTI PANK ..................................................................... 9 FOREWORD BY GOVERNOR OF EESTI PANK .............................................................................. 11 ACCOUNTABILITY .......................................................................................................................... 16 Legal framework for accountability and compulsory publications of the central bank ................. 16 Accountability vis-à-vis the Riigikogu ........................................................................................ 16 Regular reporting on economic policy views and publication of economic data ......................... 17 STRATEGIC OBJECTIVES FOR PERFORMING THE MAIN FUNCTIONS OF EESTI PANK ......... 20 THE FUTURE ROLE OF EESTI PANK AS A MEMBER OF THE EURO AREA .............................. 24 Monetary policy and economic analysis ..................................................................................... 24 Reserve management and foreign currency operations ............................................................
    [Show full text]
  • Eesti Wabariigi Müntide
    SISUKORD Raha on võlgniku ja võlausaldaja vaheline INDEX kristalliseerunud suhe Niall Campbell Ferguson EESTI VABARIIGI MÜNDID Eesti Wabariigi kassatäht (ületrükk), Money is a crystallised relationship 1921–1940 JA 1990–2016 9 väljalaskeaasta 1927 – vana aastaarv 1923 210 COINS OF THE REPUBLIC OF ESTONIA Treasury note of the Republic of Estonia (resumed), between debtors and creditors ND 1927 – old date 1923 Eesti Wabariigi müntide kavandid, näidised ja proovid 1921–1940 11 Eesti Wabariigi krooni Designs, samples and specimens of coins paberraha kavandid ja näidised 1926–1928 213 of the Republic of Estonia Designs and samples of the kroon bills of the Republic of Estonia Eesti Wabariigi margad 1922–1926 19 Mark coins of the Republic of Estonia Eesti Wabariigi krooni paberraha 1928–1940 225 The kroon bills of the Republic of Estonia Eesti Wabariigi sendid ja kroonid 1928–1939 21 Sent and kroon coins of the Republic of Estonia Paberraha vigarahad 1919–1940 238 Erroneous paper money Müntide vigarahad ja võltsingud 1922–1939 23 Erroneous coins and forgeries Paberraha võltsingud 1919–1940 248 Paper money forgeries Eesti Vabariigi müntide kavandid, näidised 1990 25 Designs and samples of coins of the Republic of Estonia EESTI VABARIIGI PABERRAHA 1990–2016 257 Eesti Vabariigi sendid ja kroonid 1991–2010 29 PAPER MONEY OF THE REPUBLIC OF ESTONIA the Estonian State Archive Sent and kroon coins of the Republic of Estonia Eesti Vabariigi pangatähtede kavandid ja näidised 1990 259 Müntide vigarahad ja võltsingud 1991–2010 39 Designs and samples of
    [Show full text]
  • Margast Euroni Margast Euroni
    margast euroni Margast euroni Rahatähed ja mündid on osa meie igapäevasest elust. Möödas on ajad, mil raha väärtust kandis vaid vääris­ metall ning raha maksejõudu sai hambaga kontrollida. Elektrooniliste maksevahendite võidukäigule vaatamata on pangatähed ja mündid majanduse lahutamatu osa. Eesti raha ajaloo ekspert Ivar Leimus ja Eesti Pank on kokku pannud näituse neljast Eesti vääringust - mar­ gast, mis tähistas meie iseolemise algust; kroonist, mis käibis kuni 1940. aastani; teisest kroonist, mis tuli käi­ bele 1992. aastal, ning eurost, millele üleminek seisab Eestil ees. Raha on oma loomult väga argine asi ning loodetavasti pakub nii tagasi- kui ka ettevaade meie ra­ hadele laialdast huvi. Käesolev näitusekataloog annab ülevaate kust ja aitab nähtut ka hiljem meenutada. Andres Lipstok Eesti Panga president |(C RAHVUSRAAMATUKOGU y 06- ogs&w EESTI MARK MARK Eesti Vabariik kuulati välja 24. veebruaril 1918, kuid oma raha noorel riigil puudus. Käis Esimene maailmasõda ja Eestis käibis õige mitmesuguseid võõrriikide rahatähti. EESTI Ringlesid Saksa okupatsiooni- ja riigimargad, kõikvõi­ malikud Vene paberrahad - tsaarirublad, duumarublad, "kerenskid” - ning Soome margad. Samad kupüürid jäid käibima ka pärast sõja lõppu. Võõras valuuta ei saanud loomulikult rahuldada noo­ re iseseisva riigi vajadusi. Seetõttu hakati Eestis kohe tegema ettevalmistusi päris oma raha emiteerimiseks. Noore riigi Ajutise Valitsuse istungil võeti juba 30. no­ vembril 1918 vastu otsus kehtestada riigi vääringuks Eesti mark. Marga valik ei olnud juhuslik. Oma seadus­ andluse puudumisel kehtisid Eestis esialgu veel Saksa okupatsioonivõimude seadused, mis olid siin käibivaks vääringuks määranud Saksa marga. Vaatamata rutule, millega oma raha valmistamine algas, ei jäetud unarusse ka rahade kujunduslikku külge. 13. detsembril 1918, samal päeval, kui ilmus Ajutise Va­ litsuse määrus riigikassatähtede väljaandmise kohta, avaldati Rahandusministeeriumi teade, mis kuulutas välja võistluse rahade, postmarkide jms.
    [Show full text]
  • Tony James Noteworld Catalogue 1/2013 World Banknotes-6
    1 TONY JAMES NOTEWORLD CATALOGUE 1/2013 WORLD BANKNOTES-6 Welcome to my sixth listing of World Notes. I wish all collectors a Happy New Year for 2013 and may you find many notes from all corners of the globe to add to your collection. This is a specialist listing for collectors of notes from Russia and related countries. There are some interesting notgeld issued during the period since Perestroika, Please forward a copy of this list to a fellow collector. NB: All items are sent by registered mail at buyer's risk. Insurance available on request. PNL Pick Not Listed, p.h. pin holes, s/h staple holes, trs-tears,stn stain,fxd foxing, tnd toned, Catalogue Number Denomination Description Grade Price AUD Armenia P2 10 Rubles Autonomous Republic VF Sold P32 250 Rubles (PS677) 1919-1920 Unc $130 P36 100 Dram 1993 Unc $12 P37 200 Dram 1993 Unc $14 P38 500 Dram 1993 Unc $40 P39 1000 Dram 1994 Unc Sold Azerbaijan P1 25 Rubles 1919 Republic 1918 to 1920 EF $50 P7 500 Rubles 1st issue 1920 Unc $90 P11 1 Manat 1992 Unc $45 1/5/10/50/100 P14-18 Manat (1993) Set Unc $40 P20 1000 Manat -1993 Unc $12 P21 10,000 Manat 1994 Unc $40 Belarus P1-8 50 Kp-100 R Coupon Series 1992 Set Unc $25 P1-12 50 Kp-5000R Coupon Series 1992 Set Unc $50 P14 50,000 Rubles 1995 Unc $7 P15 100,000 R 1996 Unc $18 P24 20 Rubles 2000 Unc $3 2 Catalogue Number Denomination Description Grade Price AUD China Manchuria Rlwy Han Dao Mutual PNL 3 & 5 Rubles Credit Society 1918-1919 Pair Fine $80 Rj 27146 (26130) 1 Ruble Harbin Public Administration VF $120 PNL 10 Kopeks Local Co-op membership
    [Show full text]
  • AS SAARTE LIINID HINNAKIRI 2009 I Sadamateenuste Tasud Ja Nende
    KINNITAN AIN TATTER AS Saarte Liinid nõukogu esimees 26.11.2008 AS SAARTE LIINID HINNAKIRI 2009 (Hinnad ei sisalda käibemaksu 20%) I Sadamateenuste tasud ja nende rakendamine 1. Sadamatasu 18 krooni/GT 1,15EUR/GT Märkused: • Kaubalaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu, kaitasu laadimis- lossimisajal, ja navigatsioonimärgistustasu. • Kruiisilaevadel ja reisilaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu, kaitasu laadimis-lossimisajal ja navigatsioonimärgistustasu. • Kalalaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu ja kaitasu • Kaubalaevadel , kruiisilaevadel ja reisilaevadel lisandub laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel sildamis/ärasildamistasu: 450 krooni/operatsioon 28,80 EUR Märkus: • Erakorraliste mereveoste korral arvutatakse sadamatasu erikalkulatsiooni alusel, võttes arvesse veose mõõtmeid, koormust sadamarajatistele, sadamale kaasnevaid riske ja lisakulutusi. 2. Kaitasu 2.1 Kaitasu muudele laevadele 1,5 kroon/meeter/tund 0,1 EUR/meter/hour Märkus: • Roomassaare ja Kihnu sadamates kalalaevade sadamatasu (sisaldab tonnaažitasu, sildumistasu, kaitasu ja navigatsioonimärgistustasu) vastavalt lisale 1 • AS Eesti Loots laevade kaitasu 2009.aastal on 0,5 kroon/meeter/tund (0,03 EUR/meter/hour) 2.2 Lisanduv kaitasu kaubalaevadele ja reisilaevadele Kahe tunni (aeg laeva väljavormistamiseks) möödumisel pärast laadimise-või lossimis- operatsiooni lõpetamist võetakse laeva kai ääres seismise eest laevast oleneval põhjusel 3 kroon/meeter/tund 0,20 EUR/meter/hour Märkus: • Aeg 1-30 min loetakse 0,5
    [Show full text]
  • Auction 374 Thursday, 20 February 2020 at 4 Pm Torsdag 20 Februari 2020 Kl
    International auction 374 Thursday, 20 February 2020 at 4 pm Torsdag 20 februari 2020 kl. 16:00 Svartensgatan 6, Stockholm 55 56 10,800 lots only Mail bid sale offered online (only on our website) 20 February 2020 at 2pm (14:00) AB PHILEA Svartensgatan 6, SE-116 20 Stockholm, Sweden Telephone: +46 (0)8 - 640 09 78 and +46 (0)8 - 678 19 20 E-post: [email protected] Internet: http://www.philea.se Sweden: PG 60 29 89-6. IBAN number: SE71 9500 0099 6042 0602 9896, BIC/Swift code: NDEASESS Finland: Nordea 182030-12575 IBAN number: FI11 1820 3000 0125 75, BIC/Swift code: NDEAFIHH Norway: Nordea 6021.05.08077 135 136 137 141 142 161 168 212 216 218 219 225 245 250 251 253 273 274 275 276 278 279 280 281 To Our Foreign Customers (Bid deadline = day before auction) Table of Contents Innehållsförteckning The buyer´s commission is 25 % for all lots. Please use the bid form at the end of the catalogue, or bid through Internet: www.philea.se. 3 Info, abbreviations Information, förkortningar Our tele phone num bers are +46-8-640 09 78 and +46-8-643 43 31. AB Philea uses the margin scheme, hence no VAT is specified on invoices. 7 Auction in Stockholm: Auktion i Stockholm: Customers receive a pro forma invoice. Known customers buying for 7 Sweden Sverige about SEK 1000 receive lots against invoice. Credit card payments adds 34 Nordic countries Övriga Norden no extra charge. We accept Visa, Eurocard and Mastercard. 40 SEK 100 lots SEK 100 - objekt Bids are binding.
    [Show full text]
  • Eesti Panga Aasta Aruanne 2011
    Eesti Pank EESTI PANK ANNUAL RepORT 2011 2012 2 Eesti Pank is the central bank of the Republic of Estonia, and a member of the European System of Central Banks and the Eurosystem1. The primary function of Eesti Pank is to contribute to price stability within the euro area. Eesti Pank serves its function by formulating the single monetary policy together with other members of the euro area, and by implementing the single monetary policy of the euro area in Estonia. Besides the price stability objective, the central bank also contributes to achieving other economic policy goals of Estonia and the euro area in line with the Treaty on the Functioning of the European Union. In addition, Eesti Pank fulfils the traditional functions of a central bank: regulates currency circulation; supports and organises transfers between commercial banks; participates in safeguarding financial stability; manages the foreign reserves of Estonia; prepares financial sector statistics and balance of payments statistics, and advises the government in economic policy issues in Estonia and the euro area. 1 The European System of Central Banks (ESCB) comprises the European Central Bank (ECB) and the national central banks of Euro- pean Union Member States. Eesti Pank became a member of the ESCB in 2004 upon Estonia’s accession to the European Union. The Eurosystem consists of the ECB and the national central banks of countries that have adopted the euro. Eesti Pank became a member of the Eurosystem in 2011 upon Estonia’s accession to the euro area and adoption of the euro. 3 Eesti Pank Annual Report 2011 CONTENTS FOREWORD BY THE GOVERNOR OF EESTI PANK...................................................................
    [Show full text]
  • Monetary Reform for a Free Estonia. a Currency Board Solution
    Monetary Reform for a Free Estonia. A Currency Board Solution Hanke, Steve H.; Jonung, Lars; Schuler, Kurt 1992 Document Version: Förlagets slutgiltiga version Link to publication Citation for published version (APA): Hanke, S. H., Jonung, L., & Schuler, K. (1992). Monetary Reform for a Free Estonia. A Currency Board Solution. (1 uppl.) SNS Förlag. Total number of authors: 3 General rights Unless other specific re-use rights are stated the following general rights apply: Copyright and moral rights for the publications made accessible in the public portal are retained by the authors and/or other copyright owners and it is a condition of accessing publications that users recognise and abide by the legal requirements associated with these rights. • Users may download and print one copy of any publication from the public portal for the purpose of private study or research. • You may not further distribute the material or use it for any profit-making activity or commercial gain • You may freely distribute the URL identifying the publication in the public portal Read more about Creative commons licenses: https://creativecommons.org/licenses/ Take down policy If you believe that this document breaches copyright please contact us providing details, and we will remove access to the work immediately and investigate your claim. LUND UNIVERSITY PO Box 117 221 00 Lund +46 46-222 00 00 TARTU ÜLIKOOL Steve Н. Hanke, Lars Jonung^ Ktut Sdiuler RAHAREFORM VABALE EESTILE Valuutafondi lahendus TARTU 1992 SISUKORD lk Autoritest 5 Eessõna 7 1. Eesti rahakorralduse valik 8 1.1. Sissejuhatus ..S 1.2. Rahareform ja turumajanduse areng 14 2.
    [Show full text]
  • Maksesüsteemid, Makseviisid Ja Maksevahendid 57
    56 EESTI PANGA 2003. AASTA ARUANNE MAKSESÜSTEEMID, MAKSEVIISID JA MAKSEVAHENDID 57 VII. MAKSESÜSTEEMID, MAKSEVIISID JA MAKSEVAHENDID Riigi finantssüsteemi efektiivsus sõltub maksesüsteemide1 ladusast toimimisest, sest iga rahalise tehingu puhul kasutatakse mõnda neist. Tõrgeteta toimivat riigi finantssüsteemi iseloomustavad stabiilsus, tule- muslik rahapoliitika ja sujuv raharinglus, mis omakorda tagavad rahasüsteemi ja käibeloleva vääringu usaldusväärsuse kaudu hindade stabiilsuse. Erinevat tüüpi maksesüsteemid peavad vastama riigis kehtivale õiguslikule raamistikule ja nende töös ei tohi esineda finantssüsteemile ohtlikke tõrkeid. Euroopa Liidu tasemel käsitletakse maksesüsteemide temaatikat nii Euroopa Keskpanga kui Euroopa Komisjoni juures tegutsevais komiteedes ja töögruppides, kus alates 2003. aastast osalevad ka Eesti Panga esindajad. Euroopa Keskpanga juures tegutseva makse- ja arveldussüsteemide komitee2 ülesandeks on edendada süsteemide arengut ja töötada välja vastavaid strateegiaid. Komitee juurde on loodud viis töögruppi, mis tegelevad: • maksesüsteemide alase poliitika väljatöötamisega; • väärtpaberiarveldussüsteemide küsimustega; • üleeuroopalise arveldussüsteemiga TARGET3 seotud otsuste kooskõlastamisega; • uue üleeuroopalise arveldussüsteemi TARGET2 loomisega; • liituvaile riikidele sobiva viisi leidmisega ühinemiseks TARGETiga – seda juhul, kui uute liikmesriikide ühinemise hetkeks majandus- ja rahaliiduga ei ole veel välja arendatud TARGET2. Euroopa Komisjoni juures tegutseb maksesüsteemide ekspertgrupp4, mis tegeleb
    [Show full text]