Margast Euroni Margast Euroni

margast euroni Margast euroni

Rahatähed ja mündid on osa meie igapäevasest elust. Möödas on ajad, mil raha väärtust kandis vaid vääris metall ning raha maksejõudu sai hambaga kontrollida. Elektrooniliste maksevahendite võidukäigule vaatamata on pangatähed ja mündid majanduse lahutamatu osa.

Eesti raha ajaloo ekspert Ivar Leimus ja Eesti Pank on kokku pannud näituse neljast Eesti vääringust - mar gast, mis tähistas meie iseolemise algust; kroonist, mis käibis kuni 1940. aastani; teisest kroonist, mis tuli käi bele 1992. aastal, ning eurost, millele üleminek seisab Eestil ees. Raha on oma loomult väga argine asi ning loodetavasti pakub nii tagasi- kui ka ettevaade meie ra hadele laialdast huvi.

Käesolev näitusekataloog annab ülevaate kust ja aitab nähtut ka hiljem meenutada.

Andres Lipstok Eesti Panga president

|(C RAHVUSRAAMATUKOGU y 06- ogs&w EESTI MARK "kerenskid Triik 10 jäid Vaatamata jad välja vääringuks jalt teatri ei okupatsioonivõimude vembril tegema avaldati detsembril andluse dus sisaldama kunstnikult miseks. raha noorel Eesti Noore re malikud ideid kujundus Rahatähti litsuse Ringlesid Võõras EESTI Konkursist Eestis Eesti

jäetud

iseseisva marga,

Theodor

olid käibima ja

võistluse märksa Vabariik mark. ellu kunstnikult

Peet käibis

riigi

määrus MARK

valuuta Vene

1918 ettevalmistusi puudumisel nimekad

Rahandusministeeriumi

unarusse ” viima pidi tuli

Saksa

nimiväärtuse

10-100

rutule, Theodor

Ajutise määranud võtsid -

1918, riigil

Marga Aren.

riigi

Ussisoolt, valmistada vähemtuntud õige

kuulati olema ning paberrahad vastu rahade,

pärast ja

puudus. ei

riigikassatähtede vajadusi.

Eduard okupatsiooni-

millega

nii samal

kunstnikud Paraku osa mitmesuguseid valik Valitsuse saanud marka Soome

välja Björnströmilt. otsus rahvuslikku kehtisid telliti

seadused,

Saksa sõja postmarkide

rahade päris kaheksa

ei Aleksander järel

kolme

Käis

oma 24.

Rolandilt päeval,

enamiku ei ja - olnud

Seetõttu

lõppu. kehtestada

meestelt loomulikult margad.

tsaarirublad,

oma kiirustanud sõnu istungil veebruaril 100-1000

Eestis marga.

Esimene

- raha

kujunduslikku

liiki:

juhuslik. võistlejat. laadi Kristjan

mis teade,

kui

raha

EESTI väljaandmise ja võõrriikide

riigimargad,

valmistamine nimiväärtusega

Eesti jms. esialgu

hakati

Grinjevilt,

võeti

- Samad olid Helsingi ja ilmus

maailmasõda

rahuldada

riigi emiteerimiseks. 1918, joonistusõpeta

tekst marka.

korüfeed kavandite

MARKA. duumarublad, Raud,

rahade Oma mis

siin

juba

Preemiasaa

Eestis

veel vääringuks Ajutise

külge.

rahatähel käibivaks kuid kupüürid rahatähti. kuulutas

trükikoja “

seadus Estonia"

30.

kõikvõi Nende

Nikolai Saksa

kohta, kujun algas,

kohe

oma oma noo

saa alla Va no 13.

Et riigipanga rajamine võttis aega, kuid Riigikassa juba tegutses, otsustas valitsus hakata raha väljastama kõi gepealt riigikassatähtedena. Ajutise Valitsuse 9. det sembri 1918. aasta määrus andiski Rahandusministee riumile õiguse emiteerida riigikassatähti, kusjuures Eesti

mark võrdsustati Saksa idamargaga. Pangatähtede MARK valmistamine algas peaaegu üheaegselt märtsis 1919 Tilgmann & Co litograafias Helsingis ja Paalmanni trü kikojas Tallinnas. 1919. aasta juulis viidi pangatähtede

tootmine üle Riigi Trükikotta Tallinnas. EESTI

Riigikassatähed

5 penni 1919 E. Roland Riigi Trükikoda, Tallinn

10 penni 1919 E. Roland Bergmann, Tartu Riigi Trükikoda, Tallinn

20 penni 1919 E. Roland Riigi Trükikoda, Tallinn

50 penni 1919 T. Ussisoo, Paalmann, A. Grinjev Tallinn

1 mark 1919 T. Ussisoo, Paalmann, A. Grinjev Tallinn

3 marka 1919 T. Ussisoo, Tilgmann, A. Grinjev Helsingi

5 marka 1919 T. Ussisoo, Tilgmann, T. Bjömström Helsingi

10 marka 1919 K. Raud Tilgmann, Helsingi

25 marka 1919 T. Ussisoo, Tilgmann, T. Bjömström Helsingi

100 marka 1919 T. Bjömström Tilgmann, Helsingi

100 marka 1923 H. Grinbergs, Riigi Trükikoda, K. Doll (Tael), Tallinn G. Vestenberg

500 marka E. Roland Riigi Trükikoda, Tallinn

500 marka 1923 G. Vestenberg, Riigi Trükikoda, G. Reindorff Tallinn

1000 marka 1923 N. Triik Riigi Trükikoda, Tallinn EESTI MARK KASSENSCHE1N 6 KASSATA EEST! 2.0

PENNI

VABARIIGI

2,0

HT JB

< CC x/ EESTI .. . ääääääää 00178065

EESTI MARK EESTI MARK EESTI MARK Alles firmas singis, satähtedena. gatähti. peaülesandeks Esimesed pank nas 50 500 5000 Pangatähed * 100 100 1000 1000

autori

marka

marka marka marka Riigi

marka marka marka 24.

sai osas Helsingis Berliinis

veebruaril Trükikojas.

30.

50-margased ei

ole

Järgmised 1922 1921 1919 1921 1922 1923 1927 aprillil

Otto ametlikku 1919. oli

1919

raharingluse T. R. E. E, E. R. R. R. Elsneri 1919

Björnström Poland Poland Poland aastal, Nyman* Nyman* Nyman* Nyman*

kinnitust

asutati pangatähed pangatähed

ainuõiguse

juures *,

kuid

Eesti

korraldamine,

lasti kui

Pank.

Tilgmann, Tilgmann,

Tilgmann, Tallinn Berliin Elsner, Helsingi Helsingi

Elsner, Helsingi

Berliin Elsner, Riigi Berliin trükiti valmistati viimaks käibele emiteerida

Trükikoda,

Selle

Tilg-manni

veel

milleks nii üheks

Tallin

pan kas- Hel

EESTI MARK EESTI MARK

EESTI MARK EESTI MARK Vahetustähtede VAHETUSTÄHED teerida vahetustähti augusti tähti, satähtede Peäle 25 ses. Paberraha 10 müntidena;

marka marka

Paberist

kuna riigikassa-

ka 1921.

vahetusraha 1922 1922

emissioonist.

1-10-margased algul vastu

valmistati aasta

väljalaske

G. Saksamaal, G. G. G. ja

piiramatus,

Vestenberg Vestenberg

Reindorff*, Reindorff*, pangatähtede määrus

kuni

10-

Riigiasutusi maht

vermiti 25-margastes

ja rahaministrile hiljem

eraisikuid

25-margaseid oli Riigi Riigi

piiratud

andis aastail Riigi

Trükikoda, Trükikoda, kohustati

Trükikojas.

piiratud

valitsuse

10%-ga õiguse kupüürides. 1922-1926

Tallinn Tallinn vahetus

võtma

ulatu

emi kas- 12.

MARK

EESTI

Mündid

1 mark 1922 B. Krümmer* Hirsch, Berliin Werner, Berliin

1 mark 1924 B. Krümmer* Riigi Trükikoda, Tallinn

1 mark 1926 G. Vestenberg Riigi Trükikoda, Tallinn

3 marka 1922 B, Krümmer* Hirsch, Berliin Werner, Berliin

3 marka 1925 B. Krümmer* Riigi Trükikoda, Tallinn

3 marka 1926 G. Vestenberg Riigi Trükikoda, Tallinn

5 marka 1922 B, Krümmer* Hirsch, Berliin Werner, Berliin

5 marka 1924 B. Krümmer* Riigi Trükikoda, Tallinn

5 marka 1926 G. Vestenberg Riigi Trükikoda, Tallinn

10 marka 1925 B, Krümmer* Riigi Trükikoda, Tallinn

10 marka 1926** G. Vestenberg Riigi Trükikoda, Tallinn

* autori osas ei ole ametlikku kinnitust ** ei tulnud käibele EESTI MARK KROON

EESTI

EESTI KROON I

Marga väärtuse kiire vähenemise ja riigi kullavarude katastroofilise kahanemise tõttu tuli Eestis läbi viia raha reform, kõigepealt 1924. a. võlgade valoriseerimiseks (neile püsiva kursi kehtestamiseks). 1. jaanuarist 1928. hakkas ka igapäevases ringluses Eestis kehtima uus kindlal alusel põhinev vääring. Selleks sai Rootsi kroo ni eeskujul kasutusele võetud Eesti kroon, mis vastas 100 vanale margale ehk puhta kulla 100/248 grammile. Ulatuslik välislaen võimaldas krooni kursi stabiliseerida ja siduda see jäigalt Inglise naelaga. Krooni kurss lasti vabaks alles üleilmse majanduskriisi ajal 1933. aastal.

Uute rahade saamiseks kuulutati 4, juunil 1926 välja 5-, 10- ja 50-krooniste kujunduse võistlus, milles osa lesid Eduard Wiiralt, Nikolai Triik, Roman Nyman, Peet Aren ja teised tuntud kunstnikud. Konkursi võitis graafik Günther Reindorf! Stiiliühtsuse põhimõttest lähtudes anti talle 1930. aastal tellimus ka 20-krooniste raha märkide kujundamiseks, millele 1934. aastal lisandus tellimus 100-kroonisele pangatähele.

Et kroonvääringus pangatähed ei saanud õigeks ajaks valmis, lasti 1928. a. jaanuaris ringlusse viimane see ria 100-margaseid kassatähti, mis varustati kirsipunase ületrükiga ÜKS KROON. Alles septembris jõudsid tarbi jateni esimesed 10-kroonised pangatähed, millele järg nevatel aastatel lisandusid ülejäänud nimiväärtused. EESTI KROON 5 50 20 Paberraha 10 100 10 10 100

krooni ei

krooni krooni krooni krooni krooni

marka tulnud krooni

1929

1928 1937 1932 1940** 1929

= 1935 käibele

kroon

G. G. G. G. K. H. G. G. G. G.

Doll Grinbergs, Vestenberg Reindorff Reindorff Reindorff Reindorff Reindorff Reindorff Reindorff

Tael),

Riigi Riigi Riigi Riigi Riigi Riigi Riigi Riigi

Trükikoda, Trükikoda, Trükikoda, Trükikoda, Trükikoda, Trükikoda, Trükikoda, Trükikoda,

Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn

KROON

EESTI

Peale pangatähtede vajas riik endiselt ka vahetusraha. Eesti kroon jagunes 100 sendiks, sent omakorda võr dus reformieelse margaga. Metallvahetusraha väärtuse ülempiiriks kehtestati 2 krooni.

1-sendiliste kujundamine tehti ülesandeks Günther Reindorffile, Karl Burmanile ja Roman Nymanile. Neist valiti välja G. Reindorffi töö. Siitpeale kuni Eesti annek teerimiseni 1940. a. kujundasid Eesti mündid Georg Vestenberg ja G. Reindorff.

Esimesed uued mündid, 25-sendised, tulid ringlusse juba 1928. aastal. 1936. aastal asendati need käibes kohasemate 20-sendistega. Reale nende vermiti 1 -, 2-, 5-, 10- ja 50-sendiseid. 1- ja 2-kroonised mündid tuli rahaseaduse järgi valmistada hõbedast. Seda seadust järgitigi 1930. ja 1932. aasta 2-krooniste (“Toompea” ja “Ülikool”) ning 1933. aasta 1-krooniste ("Laulupidu”) puhul. 1934. aastal vastu võetud rahaseaduse muutmi se seadus lubas neid vermida ka muust metallist ning samal aastal ringlusse lastud 1-kroonised käibemündid viikingilaevaga valmistati messingist. EESTI KROON 5 2 50 20 2 25 Mündid 1 2 1 10 1 1

sent sent senti senti krooni kroon kroon krooni

senti senti senti senti

1939 1929 1931 1934

1933 1934 1931 1930 1936 1928 1935 1932 G. G. G. G. G. G. G. G. G. G. G. G. G. G. G. G. G. G.

Vestenberg Vestenberg Vestenberg Vestenberg Vestenberg Vestenberg, Vestenberg Vestenberg Reindorf, Reindorf Vestenberg Vestenberg, Reindorf, Reindorf, Reindorf Reindorf Reindorf, Reindorf

Riigi Riigi Riigi Riigi Riigi Riigi Riigi Riigi Riigi Riigi Riigi Riigi

Trükikoda, Trükikoda, Trükikoda, Trükikoda, Trükikoda, Trükikoda, Trükikoda, Trükikoda, Trükikoda, Trükikoda, Trükikoda, Trükikoda,

Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn KROON

EESTI

Kroonid-sendid jäid lühikeseks ajaks käibele ka pärast Eesti annekteerimist NSVL-i poolt 1940. aastal, alates 25. novembrist kõrvuti NSVL-i rublaga. Iseseisvate Balti riikide oma raha kuulutasid Nõukogude organid kehte tuks 25. märtsil 1941. EESTI KROON II

Välja arvatud Teise maailmasõja aastad 1941-1944, mil Eestis kehtisid nii Saksa okupatsioonimargad kui ka NSVL-i rublad-tšervoonetsid, käibis meil kuni 1991. aastani ametlikult vaid nõukogude raha. Siiski võttis juba Isemajandava Eesti programm 1987. a. kursi ise seisvale valuutale, milleks otsustati taas võtta kroon.

1989. a. detsembris kuulutas tollane Eesti NSV Minist rite Nõukogu välja uute rahasedelite ja müntide kavan dikonkursi. Paberraha kavandite seast määrati esimene auhind Vladimir Taigerile, teine Ado Tuugale ja kolmas Urmas Ploomipuule. Lõplikud variandid valmisid U. Ploomipuu (1 ja 2 krooni) ning V. Taigeri (5, 10, 25 ja 100 krooni) töö tulemusena. Hiljem kujundas V. Taiger ka 50- ja 500-kroonise rahatähe.

Enamiku Eesti kroonidest on trükkinud Briti ettevõte Thomas de la Rue & Co, V ja 2-kroonised ameeriklaste United States Banknote Company. Viimased, uue kujundusega kroonkupüürid on trü kitud Saksamaal, neist 100- ja 500-kroonised Bundesdruckerei GmbH ning 25-kroonised Giesecke & Devrient GmbH poolt. ÜKS KROON 1992 Autor Urmas Ploomipuu Esiküljel eesti rahvusliku kultuuri suurkuju Kristjan Raud, tagaküljel vaade Toompea lin nusele.

EESTI PANK

KAKS KROONI

KAKS KROONI 1992 Autor Urmas Ploomipuu. Esiküljel teadlane Karl-Ernst von Baer, tagaküljel Tartu Ülikooli peahoone. VIIS KROONI 1991/1992; 1994 KÜMME KROONI 1991/1992; 1994 Autor Vladimir Taiger Autor Vladimir Taiger Esiküljel eesti maletaja Paul Keres, malendid, ta Esiküljel eesti folklorist, keeleteadlane ja haridustege gaküljel vaade Narva jõele Hermanni Ordulinnuse lane Jakob Hurt, ja Jaanilinna kindlusega. tagaküljel Tamme-Lauri tamm Lõuna-Eestis. KAKSKÜMMEND VIIS KROONI 1991/1992; 2002 VIISKÜMMEND KROONI 1994 Autor Vladimir Taiger Autor Vladimir Taiger Esiküljel kirjanik Anton Hansen-Tammsaare, tagaküljel Esiküljel helilooja Rudolf Tobias, tagaküljel ooperi- vaade Tammsaare-Põhja talule. ja balletiteater "Estonia”. vm ^2*5*-t.' ...... til-„....-’

SADA KROONI 1991/1992; 1994, 1999 Autor Vladimir Taiger Esiküljel poetess Lydia Koidula, tagaküljel põhjaranniku paekalda vastu sööstev tormilainetus. VIISSADA KROONI 1991, 1994, 1996, 2000 Autor Vladimir Taiger Esiküljel rahvusliku liikumise suurkuju Carl Robert Jakobson, tagaküljel. Eesti rahvuslind suitsupääsuke,

/------EESTI------j

RAHVUSRAAMATUKOGU EESTI KROON jundusele, ja rukkilillega ja vabariigi tus. Aafrika Seoses Raud. Rahapaja Mölder Rahadele kasutuselevõtuga selle le Müntide rahade

50 aastaarv Mari

asemel senti

Tavamündid

Vabariigis. Käbinile

eeskujul:

ning

vappi. Eesti osas

OY vermitud

tagaküljel

ning mis ning

mündiväljale määrati

Soomes

Vabariigi otsustati

Lõpuks ja

oma 1

reversil

aversil

kroon) Enn muutusid

vapilõvi

on kujundas kaks esiküljel

Johannesele. vermiti ja

verminud I

riigi nimetuse

kolm esialgsed South

koht

sobitas II

modelleeris

auhinda nimetus

aga

leopardina kõik pidid jätta Mari -African

nõuded

ja riigiettevõte mündid need

kavandid välja

Käbin. nüüdsest

Müntide - ja sümboolika

metallikunstnike

mündi Mint

skulptor

andmata kunstnik kujutatud

1936. müntide

Ltd rahvusliku (5,

nimiväär kandma "Juveel

Arseni Lõuna-

10,

aasta

Ants taas-

ning

lõvi 20 ku ”

5 senti 1991 A. Raud, RE Juveel, Tallinn 20.06.1992 A. Mölder

1992

1995

10 senti 1991 A. Raud, RE Juveel, Tallinn 20.06.1992 A. Mölder

1992

1994

1996

1997 Rahapaja OY Soome

1998 South-African Mint Ltd, Lõuna-Aafrika Vabariik

2002 South-African Mint Ltd, Lõuna-Aafrika Vabariik

20 senti 1992 A. Raud, RE Juveel, Tallinn 20.06.1992 A. Mölder

1996

20 senti 1997 A. Raud, South-African Mint Ltd, 20.04.1998 A. Mölder Lõuna-Aafrika Vabariik

1999

2003 Rahapaja OY Soome

2004

50 senti 1992 A. Raud, RE Juveel, Tallinn 20.06.1992 A. Mölder

2004 Rahapaja OY Soome

1 kroon 1992 A. Raud, RE Juveel, Tallinn 26.12.1992 A. Mölder

1993

1995

1 kroon 1998 A. Raud, Rahapaja OY Soome 02.03.1998 A. Mölder

2000

2001

2003

5 krooni 1993 A. Raud, RE Juveel, Tallinn 20.02.1993 A. Mölder

5 krooni 1994 A. Raud, RE Juveel, Tallinn 03.05.1994 A. Mölder Peale argise peenraha on Eesti Pank erinevaid sünd musi ja mälestuspäevi tähistanud rea peamiselt vääris metallist meenemüntide emiteerimisega, mis on vermi tud maailma juhtivates rahapajades: Royal Mint (Suur britannia), Rahapaja OY (Soome), Münze Österreich (Austria), Royal Australian Mint (Austraalia), Lietuvos Monetu Kalykla (Leedu). EURO

2002. aasta 1. jaanuaril tuli kaheteistkümnes Euroopa Liidu riigis käibele ühisraha euro. Juba 1999. aastast sai eurodes teha pangaülekandeid, kuid seitse panga- tähte ja kaheksa münti jõudsid kasutusse kolm aastat hiljem. EURO 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu liikmesriigid Maast richti lepingu, millega pandi alus Euroopa ühisele ma jandus- ja rahaliidule. Liidul on kaks peamist eesmärki - kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning hoida hindade tõus kontrolli all. Alates ühisraha kasu tuselevõtust 1999. aastal on Euroopa majandus olnud stabiilsem kui eelneval kolmel aastakümnel.

Ka Eesti valmistub saama euroala liikmeks. Euro toe tab meie majanduse stabiilsust ning aitab kaasa ela tustaseme tõusule. Eurole üleminekul muutub reisimine mugavamaks ning vähenevad valuutavahetuskulud nii eraisikutele kui ettevõtjatele.

Pangatähed

Euro pangatähtede seerias on seitse eri nimiväärtusega rahatähte: 5€, 10€,20€,50€, 100€,200€ja500€. Need kehtivad seadusliku maksevahendina kogu euroalal.

Euro pangatähed kujundas Robert Kalina Austria keskpangast (Österreichische Nationalbank). Tema töö võitis 1996. aastal korraldatud üleeuroopalise kavandikonkursi.

Eurodel kujutatakse Euroopa eri ajastute arhitektuuristiile:

5 eurot klassikaline 10 eurot romaani 20 eurot gooti 50 eurot renessanss 100 eurot barokk ja rokokoo 200 eurot raud- ja klaasiarhitektuur 500 eurot 20. sajandi kaasaegne arhitektuur EURO ja vaid, seerivad maailmas. koostööd mooniat. Pangatähtede

koostöö

mis

tänapäeva Tagaküljel väljendavad nii vaimu.

Euroopa

esiküljel

Euroopa

olevad Euroopa

Euroopas rahvaste kujutatakse

Liidu sillad

dünaamilisust

vahel

valitsevat

12 sümboliseerivad

aknaid tähte

kui

ka sümboli avatuse

ja ja

kogu

vära har

EURO suu i ' vu — .. ~ L001

05481787 -

Btt

tee

tZB

tKT

fcKF

J L00105481787 rv.r senti, riikides, eurot. külg Eri Euro bele

nimiväärtusega

ning lasknud

5 mündid Kõigil

senti, olenemata

rahvuslik

müntidel

riiki, 10

senti,

Kõik

münte sellest, külg,

20 mündid

mis ühine,

on senti kus

kokku iseloomustab

need kehtivad ja Euroopa

kaheksa: on senti,

käibele

kõigis kaarti

1 mündi

euro 1

euroala kujutav sent, lastud.

ja käi

2 2

EURO EURO Soome Austria joonega Eesti jas paljude Kunstnik Ühise

töötav

külje

•Cffirjj teiste

mündid

Lembit Luc

rahvasteni. Luycx. kavandanud

Austria ajavahemikus taimemotiivid näiteks kujundatud müntidel Soome rabamuraka arhitektuurimälestised

kaks Lõhmuse jõuavad

lendavat ajalooliste

1 vapilõvi.

-margasel on

vapilõvi

kasutatud taim

maailmavaluuta

kujundatud Belgia 1964-2001 luike

Mitmetel

isikute

mündil motiivi,

kuninglikus erinevalt

portreed Soome

Eesti

euro

kontuur rahapa

peäl

Saksamaa Saksamaa suveräänsuse traditsiooniline sümbol kotkas Brandenburgi värav, mis sümboliseerib Saksamaa lõhenemist ja taasühinemist tammeoks, mida kasutati eelnevalt käibinud Saksa pennidel

Kreeka stseen Sparta mosaiigilt EURO Antiik-Ateena 4-drahmiselt mündilt pärit öökulli motiiv Kreeka ajalooliste isikute portreed meresõidukid

Prantsusmaa puu motiiv, mis sümboliseerib elu, järjepidevust ja kasvu. Puud ümbritseb kuusnurk ning riigi moto "Liberte, Egalite, Fraternite" külvaja motiiv Prantsuse sümbol, tütarlaps Marianne

Belgia kuningas Albert II portree ja monogramm (A-täht krooni all) ümbritsetuna 12 tähest, mis sümboliseerivad Euroopat

Portugal Portugali kuningliku pitsati kujutis aastast 1144 Portugali kuningliku pitsati kujutis aastast 1142 Portugali kuningliku pitsati kujutis aastast 1134

Luksemburg Tema Kuningliku Kõrguse Suurhertsog Henri portree. Lisaks on müntidel väljalaskeaasta ja sõna ‘‘Luksemburg” luksemburgi keeles (Letzebuerg)

Holland müntidel kasutatakse kuninganna Beatrix'! kaht erinevat portreed

Iirimaa traditsiooniline Iiri sümbol keldi harf, mündi väljalaskeaasta ja sõna "Eire" (Iirimaa iiri keeles)

Itaalia kõik nimiväärtused on erineva kujundusega, mille aluseks on taalia kuulsate kunstnike meistritööd

Hispaania kuningas Juan Carlos I de Borbõn y Borbönl portree Kirjanik Miguel de Cervantese portree Santiago de Compostela katedraal EURO Belgia Prantsusmaa Soome Austria

EURO EURO

Luksemburg

Holland

Iirimaa

Itaalia

Hispaania Eesti Panga muuseumi kogude põhjal. Tekst: Ivar Leimus Kujundus: Tiit Jürna EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU