DOCSLIB.ORG

Gasell Leidis Magusa Niši

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Gasell Leidis Magusa Niši OMA MAJA TUNNUSTUS Kuidas restaureerida Ettevõtjaid nimekirjas vana puitmaja? Sajandivanuse puitmaja eeliseks silmatorkavalt palju on ajalooline õhustik, kuid selle kordategemine on aja- ja rahaku- President tunnustab teenetemärgiga mitut ettevõtjat. See on tunnustus tervele turimis- lukas. Tellijatele sektorile, ütles teenetemärgi saav Estraveli tegevdirektor ANNE SAMLIK. 6–7 AASTAT MAJANDUSLEHTE Neljapäev, 6. veebruar 2014 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK NordPool Euribor nr 25 (4919) 3 eurot 1,3545 0,7384 8,8291 37,55 0,386% Gasell leidis magusa niši IGAL Norra sünnipäeval peab laual olema vähemalt viis mart- sipankaunistustega torti, põhjendab maiustusetootja omanik Anu Zinovjev oma edu. FOTO: VÄINU ROZENTAL Martsipantooteid valmistava OÜ Convi Food Sweets omanik ja juht Anu Zinovjev lõi oma eduka gasellfirma kõrvale teisegi sama masti ettevõtte. 4–5 TRAHV BAROMEETER INVESTOR KOLUMN Eesti lehmad annavad Isegi optimistid Vana rahatäht võib liiga palju piima on tagasihoidlikud osutuda väärtuslikuks Iga riik peabki oma sandid ise “Leiame, et viimasel kvoodiaas- Konjunktuuriinstituudi teenindu- Maailmas on investoreid, kes ra- ära toitma ja katma. tal pole mõistlik rakendada kvoo- baromeetri järgi on teistest op- hatähtede hinnatõusu eesmärgil diületamise tasu,” ütles Brüsselis timistlikumad telekommunikat- paigutavad vaba raha pangatäh- ametnikega kohtumas käinud põl- siooni-, turismi-, IT- ja logistika- tedesse. Hea näide on ühe 1992. lumajandus-kaubanduskoja juha- ettevõtted, hüppelist kasvu siiski aastast pärist 100kroonise oksjon, Suhtekorraldaja Janek Mäggi tõdeb, et vaeseid sisserändajaid ei oota eriti taja Roomet Sõrmus. 10–11 ei oodata. 8 rahatäht osteti 1340 euroga. 20 ükski riik. 18 TEGIJA 2 TOIMETUS Mart Opmann sai süüdistuse Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab ku- del saavad asjad selgemaks, kui nad praegu on. nagist rahandusministrit Mart Opmanni Opmann oli Premium Motors Grupi juhatuse esi- usalduse kuritarvitamises ja ettevõtte mak- mees ning täitis rahandusministri ülesandeid aas- sejõuetuse põhjustamises. Opmann ise võtab talle tatel 1995–1999. Premium Motors Grupp teenis vii- ÄRIPÄEV 6. veebruar 2014 esitatud süüdistust seoses Premium Motors Gru- mati 2008. aastal 4,56 miljoni eurose käibe juures toimetaja Vilja Kiisler, tel 6670 150, e-post [email protected] pi pankrotistumisega rahulikult, leides, et lähikuu- 71 000 eurot kasumit. TÄNA ÄRIPÄEVA VEEBIS Automüüjate seas võtab maad optimism Eesti automüüjad plaanivad tänavu Läti ja Leedu kon- kurentidest enam uusi sõidukeid kaubaks teha. Miks on siinsed müüjad lähinaabritest optimistlikumad? Loe täna aripaev.ee-st. JAANUARIS oli enim müüdud auto Honda CR-V, seda maasturit müüdi sada ek- semplari. PÄEVA FAKT 9,6 MILJONI EURONE lisakulu võib piimatootjatel tekkida seo- ses Eestile lubatud piimakvoodi ületamisega uute lautade ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA ning lehmade tootlikkuse kasvu tõttu. Põllumajandusminis- teeriumi prognoosi kohaselt suudavad Eesti piimatootjad senise kasvutempo jätkumisel toota viimasel kvoodiaastal (2014/2015) riigile lubatud kvoodist 5% rohkem. Kvoodi ületa- JUHTKIRI mise tasu suurus on 27,83 eurot 100 kg piima kohta. TSISTAAT Ettevõtja vajab tunnustust, Küsimus pole selles, et Läti pani sots- maksule lae – paneme meie ka. Küsimus on selles, millisesse sektorisse me kõrge- riik vajab ettevõtjat palgalisi ootame. maksu- ja tolliameti juht Marek Helm ksteise tunnustamine pole päeva tähelepanu keskmes olnud nii Juhan eestlaste tugev külg, ent et- Partsi nõunik olemise ajal kui ka maantee- tevõtjad on arvatavasti küll ametis ja Estonian Airis korda luues, on aga TÄPSUSTUS üks vähem avalikku tunnus- Me oleme paari aasta eest pälvinud näiteks silmapaistva Gert Jostovi õige ametinimetus on Technopolis Ülemiste ASi tust pälvivaid gruppe ühis- noore eestlase auhinna. Hea meel on ka kõigi juhatuse esimees, mitte Ülemiste City juht, nagu oli kirjas Äri- Ükonnas: nende kujusid ei püstitata parki, täpselt nii teiste presidendi meeskonna välja valitud et- päeva eilses ehitusrubriigi loos “Vähem klaasi, rohkem nuti- nende nimesid ei anta tänavatele – isegi aja- tevõtjate ja tippjuhtide tunnustamise pärast. kust”. Äripäev palub vabandust. looraamatusse pääseda on töökohtade loo- rikkad, misega tunduvalt keerulisem kui näiteks kui edu- Väärtuslikud aumärgid. Arvestades seda, et kultuuri loomisega. president Toomas Hendrik Ilves on Lennart HOMME Seetõttu tunnustab Äripäeva toimetus pre- kad on Meri ja Arnold Rüütli aegadega võrreldes tee- Milline hobi õpetab kaotust taluma? sident Toomas Hendrik Ilvest, kes on võtnud netemärkide saajate hulka oluliselt vähenda- tänavu teenetemärkide jagamisega esile tõsta meie ette- nud – viimastel aastatel on märgi rinda saa- LOE ÄRIPÄEVAST rekordiliselt paljusid ettevõtjaid ning ettevõt- nud vaid 99 inimest – on iga üksiku märgi lusega seotud inimesi. võtjad. tähtsus suurem kui ajal, mil nende arvu mõõ- Eriti hea meel on selle üle, et teenetemär- deti mitme sajaga. gi pälvijate hulgas on Äripäeva aasta ärimees Ent ka protsentuaalselt on ettevõtjate ja et- Taavet Hinrikus. Äripäev andis TransferWise’i tevõtlusega otseselt seotud inimeste hulk se- loojatele Kristo Käärmannile ja Taavet Hinri- dakorda eriti suur – lausa kümnendik. Harju- kusele tänavu aasta ärimehe tiitli mõneti küll muspärastes ettekujutustes kultuuriinimeste avansina, sest nende ettevõtte majandustule- toetajaks peetud president on end sellise va- muste kohta avalikkusel selgelt pilti ees ei ole likuga näidanud uuest, harjumatust küljest, ning seda, et kasumisse pole jõutud, kinnita- mis äratab sümpaatiat. sid “rahavahetusmasina” leiutajad isegi. Küll Äripäev loeb presidendi valikust välja on veenvad investoritelt kaasatud summad – mõistmist, kuidas sünnib jõukus – ettevõt- need tõendavad usaldust ettevõtmise vastu luses muidugi. See on mõistmine, mis väärib ning lootust ettevõttesse sisse pandu kord ka- ühiskonnas laiemat kandepinda, kui tal se- sumlikult välja võtta. ni on. Me oleme täpselt nii rikkad, kui edukad on meie ettevõtjad. Riik saab jagada väärtust, Tuntud nimed. Noorema põlvkonna ettevõt- mida luuakse erasektoris. jatest on Eesti riigi ametliku tunnustuse osa- Ettevõtjate suur hulk riigi kõrgeima tun- liseks saanud ka Jevgeni Kabanov, Zero Turna- nustuse pälvinute seas on oluline selle arusaa- roundi asutaja, kelle ettevõtet on tunnustatud mise levimisel ning kinnistumisel ühiskond- näiteks Eesti-USA innovatsiooniauhinnaga likus teadvuses. Ettevõtjad vajavad riiklikku edu eest Ameerika Ühendriikide turul ning tunnustust vähemasti sama palju, kui ühis- Eestis pälvinud aasta läbimurdja tiitli. kond vajab edukaid ettevõtjaid. Aasta ettevõtja tiitli on varem pälvinud seekord kõrge riikliku tunnustuse osaliseks saanud Ruth Oltjer, aasta ärijuhiks on varem Loe Äripäevast valitud nüüdne Valgetähe teenetemärgi oma- UUDIS “Presidendilt saab teenetemärgi hulk ette- nik Anne Samlik. Vastselt presidendi tunnus- võtjaid” tatud Erkki Raasuke, kelle tegemised on Äri- tänases lehes lk 6–7 ÜTLES Andi Saagpakk: Olen praegugi veel LÜHIDALT 3 üllatusekapslis! See tuli tõsiselt üllatu- sena. Saaremaa Piimatööstuse juht oli üllatunud, kui kuulis, et tema tööd on riigi teenetemärgi 6. veebruar 2014 ÄRIPÄEV vääriliseks peetud. LOE LÄHEMALT LK 6–7 toimetaja Maire Kasemaa, tel 667 0111, e-post [email protected] PERSONAL Cityconi käive kasvas 4 protsenti. Peeter Tohver lahkub Mainorist AS Mainori nõukogu kinnitas eile uue juhtimismudeli, mille ko- haselt kaotatakse grupi juhtimistasand ning ettevõtete juhtimi- ne muutub valdkonnapõhiseks. Sellega seoses lahkub ettevõttest Balti riikides suurem kasv seni grupi tasandit juhtinud Peeter Tohver. “Vähem kui aastaga on õnnestunud koondada Mainori etteotsa oma ala tipptegijatest koosnev meeskond,” kinnitas ametist lah- ALYONA STADNIK [email protected] jonit ja Kristiine keskusesse 3,3 kuv Tohver pressiteate vahendusel ja lisas, et annab erinevate miljonit eurot. Septembris lõpe- valdkondade juhtimise üle kindlatesse kätesse. Rocca al Mare, Kristiine ja Ma- tas ettevõte Rocca al Mare reno- gistrali kaubanduskeskuse veerimisprojekti ning keskuses- REITING omanikfirma Citycon kasva- se tuli Eesti esimene H&Mi ja esi- tas mullu käivet 3,9% võrra, mene Debenhamsi pood. Kristii- Euroala äriaktiivsusel 2,5 aasta kiireim kasv 248,6 miljoni euroni, ja teenis ne keskusesse tuli samuti H&M Euroala äriaktiivsus tegi jaanuaris tänu tööstuse kasvule kiireima 93,1 miljonit eurot kasumit. pood, keskuse renoveerimine sai tõusu pärast 2011. aasta juunit, kirjutas CNBC. Helsingi börsifirma renditulu valmis aasta lõpus. 18 eurotsooni äriaktiivsust mõõtev indeks tõusis detsembri 52,1 kasvas 6,9 miljoni euro võrra ehk 2013. aastal kasvas müük punktilt jaanuaris 52,9 punktini. Näitarv oli siiski nõrgem kui esi- 4,2%. Kasum aktsia kohta kuk- Cityconi kauplustes 1 protsendi algne hinnang 53,2 punkti. kus 0,22 euroni, mis oli seotud võrra. Soomes vähenes müük 1 Jaanuar oli seitsmes kuu järjest, kui eurotsooni majandus näitas teise kvartali finantskuludega. protsendi võrra, Rootsis kasvas 2 kasvu. Jaanuaris vedas kasvu töötlev tööstus. “Tõusu peegeldab protsenti ning Balti riikides kas- ka tööjõuturg: viimase kahe kuu jooksul on tööhõive stabiliseeru- Raskes seisus saab edukalt ma- vas 6 protsenti. nud,” ütles uuringufirma Markit peaökonomist Chris Williamson. jandada. “2013. aastal näitas CITYCONI juhatuse esimees Marcel Kokkeel kinnitas, et keerulises Citycon, et isegi keerulises ma- majandusolukorras aitab aktiivne juhtimine. FOTO: ANDRAS KRALLA Ka Viru keskus kosus. Jaanua- HANGE janduskeskkonnas on võima- ris eelmise aasta tulemused
Load more

Recommended publications
  • Teadus Eesti Põllumajanduse Arenguloos II Osa (1918–1940)
    Akadeemiline Põllumajanduse Selts Academic Agricultural Society Teadus Eesti põllumajanduse arenguloos II osa (1918–1940) Tartu 2003 Autorid: H. Eller, M. Enneveer, I. Etverk, M. Karelson, N. Koslov, J. Kuum, L. Leivategija, J. Lepajõe, L. Lepajõe, E. Meisner, Ü. Oll, H. Peterson, V. Raudsepp, E. Reimets, A. Reintam, L. Reintam, F. Virma Koostanud Jüri Kuum Toimetanud ja retsenseerinud Meinhard Karelson Korrektor Sirli Lember Arvutil teostanud Anne Krips Irje Leontjeva Käsikirja koostamisel osalesid: Akadeemiline Põllumajanduse Selts Eesti Põllumajandusülikooli Loomakasvatusinstituut Fotod ja reproduktsioonid Eesti Kirjandusmuuseumi fondidest, J. Kuuma, K. Annuki, M. Karelsoni, H. Petersoni erakogust. SISUKORD Eessõna (J. Kuum) …………………………..….....………………………………………. 5 Lugejale (M. Karelson) ……………………..….....………………………………………. 6 1. Maa tootmisvahendina ……………………..…..………………………………..……. 7 1.1. Maareform, maa haldus- ja kasutusvormid (F. Virma) …………….....….……..… 7 1.2. Maakorraldus (F. Virma) ……………………………….……....…...……………. 12 1.3. Mullateadus (L. Reintam) ……………………………………….....……………… 15 1.4. Muldade lupjamine (E. Turbas) ……...………………………....…....…………… 18 1.5. Maaparandus (J. Kuum) ……………………………………......…………………. 20 1.6. Sookultuur ja uudismaa harimine (J. Kuum) .………….…......………………….. 23 2. Taimekasvatus ……………………..…..…………………........……………………. 25 2.1. Muld, külvikorrad, põllukultuurid (E. Reimets) …………………………………. 25 Mullaharimine ……………………………………..…………………………… 25 Väetamine ……………………………………………………………………….. 26 Külvikorrad ……………………………………………………………………… 26 Teraviljakasvatus
    [Show full text]
  • AS SAARTE LIINID HINNAKIRI 2010 I Sadamateenuste Tasud Ja Nende
    KINNITAN AIN TATTER AS Saarte Liinid nõukogu esimees 26.03.2009 AS SAARTE LIINID HINNAKIRI 2010 (Hinnad ei sisalda käibemaksu 20%) I Sadamateenuste tasud ja nende rakendamine 1. Sadamatasu 1.1 18 krooni / GT 1,15EUR / GT Märkused: • Kaubalaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu, kaitasu laadimis- lossimisajal, ja navigatsioonimärgistustasu. • Kruiisilaevadel ja reisilaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu, kaitasu laadimis-lossimisajal ja navigatsioonimärgistustasu. • Kalalaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu ja kaitasu. • Kaubalaevadel , kruiisilaevadel ja reisilaevadel lisandub laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel sildamis/ärasildamistasu: 450 krooni / operatsioon 28,80 EUR Märkus: • Erakorraliste mereveoste korral arvutatakse sadamatasu erikalkulatsiooni alusel, võttes arvesse veose mõõtmeid, koormust sadamarajatistele, sadamale kaasnevaid riske ja lisakulutusi. 1.2 Sadamatasu kommertsreise tegevatele väikelaevadele (pikkusega kuni 15m) 150 krooni / reis 9.60 EUR 1.3 Alaliselt väikesaartel elavate elanike ujuvvahendite hoidmine vastavate väikesaarte sadamates on tasuta, juhul, kui nimetatud ujuvvahendeid ei kasutata kommertseesmärkidel. 2. Kaitasu 2.1 Kaitasu muudele laevadele 1,5 krooni / meeter / tund 0,1 EUR / meter / hour Märkus: • Roomassaare, Kihnu ja Sõru sadamates kalalaevade sadamatasu (sisaldab tonnaažitasu, sildumistasu, kaitasu ja navigatsioonimärgistustasu) vastavalt lisale 1 2.2 Lisanduv kaitasu kaubalaevadele ja reisilaevadele Kahe tunni (aeg laeva väljavormistamiseks)
    [Show full text]
  • Eesti Pank Annual Report 2009
    Eesti Pank Bank of Estonia Eesti Pank Annual Report 2009 2010 © Eesti Pank, 2010 Address Estonia pst 13 15095 Tallinn Estonia Phone +372 6680 719 Fax +372 6680 836 E-mail [email protected] Website www.bankofestonia.ee Subscriptions for publications of Eesti Pank Phone: +372 6680 998 Fax: +372 6680 954 E-mail: [email protected] ISSN 1406-1414 Executive editor: Kadri Põdra Design: Vincent OÜ Layout: Urmas Raidma Printed in Folger Art 2 CONTENTS MAIN FEATURES AND FUNCTIONS OF EESTI PANK ..................................................................... 9 FOREWORD BY GOVERNOR OF EESTI PANK .............................................................................. 11 ACCOUNTABILITY .......................................................................................................................... 16 Legal framework for accountability and compulsory publications of the central bank ................. 16 Accountability vis-à-vis the Riigikogu ........................................................................................ 16 Regular reporting on economic policy views and publication of economic data ......................... 17 STRATEGIC OBJECTIVES FOR PERFORMING THE MAIN FUNCTIONS OF EESTI PANK ......... 20 THE FUTURE ROLE OF EESTI PANK AS A MEMBER OF THE EURO AREA .............................. 24 Monetary policy and economic analysis ..................................................................................... 24 Reserve management and foreign currency operations ............................................................
    [Show full text]
  • Nõmme Saksa Lunastaja Kirik Taastatakse
    27. jaanuar 2006 • nr 2 (266) Järgmine number ilmub 17. veebruaril 2006 UUDISED Nõmme Saksa Lunastaja kirik taastatakse Toetus paljulapselistele peredele Alar Rästa Nagu eelnevatel aastatel maks- takse ka tänavu paljulapseliste- Nõmme Rahu kogudus kavatseb le peredele (peres 3 ja enam last) koostöös Nõmme linnaosavalit- toetust Eesti Vabariigi aastapäe- suse, Kultuuriväärtuste ameti ja vaks. Toetus Eesti Vabariigi aas- Kultuuriministeeriumiga taasta- tapäevaks on perekonna sissetu- da aastaid räämas ja mahajäe- lekust sõltuv toetus. Seega tuleb tuna seisnud Nõmme Saksa Lu- toetuse taotlemisel esitada pere- nastaja kiriku, mis asub Õie ja liikmete eelnevate kuude sisse- Rohelise tänava nurgal. tulekut tõendavad dokumendid ning täita vormikohane avaldus. Lisaks jumalakojale, võiks ki- Toetuse taotlemiseks tuleb pöör- rik taastatuna muutuda armas- duda sotsiaalhoolekande osakon- tatud kontsertide toimumise ko- da aadressil Nõmme-Kase 12. Vas- haks, sest algselt olla kirikus ol- tuvõtt toimub esmaspäeviti 9-12 nud väga hea akustika. ja 14-17.30, teisipäeviti 9-12 ja neljapäeviti 9-12 ja 14-16.30. Info Peagi saab kirik uue katuse telefonil 645 7384. Tänaseks on kirikuhoone ruu- midest välja veetud praht ja lam- mutatud nõukogude ajal hoones- se ehitatud vahelagi, korrigee- ritud on aknaavade suurused ja paigaldatud uued sarikad. 20. jaa- nuaril peeti -20ºC külmas kiriku- hoones sarikapidu, mis on mär- giks peagi algavatest katusetöö- dest, mis omakorda on eelduseks hoone sisetööde algusele. Nõmme linnaosavalitsus arendab Nõmme Rahu koguduse õpeta- korterelamute prügimajandust ja Ove Sanderi sõnul võiksid kõi- Nõmme linnaosavalitsus peab ge paremate plaanide teostumisel Alar Rästa vajalikuks ka Nõmme korterma- kiriku taastamistööd valmis saada Nõmme Rahu Koguduse õpetaja Ove Sander loodab Nõmme Saksa Lunastaja kiriku taastamisel jade õuedesse prügimajade raja- käesoleva aasta novembriks, aga headele abilistele ja jumalale mist nagu neid on sel aastal val- see sõltub paljude inimeste ja ju- lasi, kelle eestvõtmisel osteti 1911.
    [Show full text]
  • Eesti Wabariigi Müntide
    SISUKORD Raha on võlgniku ja võlausaldaja vaheline INDEX kristalliseerunud suhe Niall Campbell Ferguson EESTI VABARIIGI MÜNDID Eesti Wabariigi kassatäht (ületrükk), Money is a crystallised relationship 1921–1940 JA 1990–2016 9 väljalaskeaasta 1927 – vana aastaarv 1923 210 COINS OF THE REPUBLIC OF ESTONIA Treasury note of the Republic of Estonia (resumed), between debtors and creditors ND 1927 – old date 1923 Eesti Wabariigi müntide kavandid, näidised ja proovid 1921–1940 11 Eesti Wabariigi krooni Designs, samples and specimens of coins paberraha kavandid ja näidised 1926–1928 213 of the Republic of Estonia Designs and samples of the kroon bills of the Republic of Estonia Eesti Wabariigi margad 1922–1926 19 Mark coins of the Republic of Estonia Eesti Wabariigi krooni paberraha 1928–1940 225 The kroon bills of the Republic of Estonia Eesti Wabariigi sendid ja kroonid 1928–1939 21 Sent and kroon coins of the Republic of Estonia Paberraha vigarahad 1919–1940 238 Erroneous paper money Müntide vigarahad ja võltsingud 1922–1939 23 Erroneous coins and forgeries Paberraha võltsingud 1919–1940 248 Paper money forgeries Eesti Vabariigi müntide kavandid, näidised 1990 25 Designs and samples of coins of the Republic of Estonia EESTI VABARIIGI PABERRAHA 1990–2016 257 Eesti Vabariigi sendid ja kroonid 1991–2010 29 PAPER MONEY OF THE REPUBLIC OF ESTONIA the Estonian State Archive Sent and kroon coins of the Republic of Estonia Eesti Vabariigi pangatähtede kavandid ja näidised 1990 259 Müntide vigarahad ja võltsingud 1991–2010 39 Designs and samples of
    [Show full text]
  • Margast Euroni Margast Euroni
    margast euroni Margast euroni Rahatähed ja mündid on osa meie igapäevasest elust. Möödas on ajad, mil raha väärtust kandis vaid vääris­ metall ning raha maksejõudu sai hambaga kontrollida. Elektrooniliste maksevahendite võidukäigule vaatamata on pangatähed ja mündid majanduse lahutamatu osa. Eesti raha ajaloo ekspert Ivar Leimus ja Eesti Pank on kokku pannud näituse neljast Eesti vääringust - mar­ gast, mis tähistas meie iseolemise algust; kroonist, mis käibis kuni 1940. aastani; teisest kroonist, mis tuli käi­ bele 1992. aastal, ning eurost, millele üleminek seisab Eestil ees. Raha on oma loomult väga argine asi ning loodetavasti pakub nii tagasi- kui ka ettevaade meie ra­ hadele laialdast huvi. Käesolev näitusekataloog annab ülevaate kust ja aitab nähtut ka hiljem meenutada. Andres Lipstok Eesti Panga president |(C RAHVUSRAAMATUKOGU y 06- ogs&w EESTI MARK MARK Eesti Vabariik kuulati välja 24. veebruaril 1918, kuid oma raha noorel riigil puudus. Käis Esimene maailmasõda ja Eestis käibis õige mitmesuguseid võõrriikide rahatähti. EESTI Ringlesid Saksa okupatsiooni- ja riigimargad, kõikvõi­ malikud Vene paberrahad - tsaarirublad, duumarublad, "kerenskid” - ning Soome margad. Samad kupüürid jäid käibima ka pärast sõja lõppu. Võõras valuuta ei saanud loomulikult rahuldada noo­ re iseseisva riigi vajadusi. Seetõttu hakati Eestis kohe tegema ettevalmistusi päris oma raha emiteerimiseks. Noore riigi Ajutise Valitsuse istungil võeti juba 30. no­ vembril 1918 vastu otsus kehtestada riigi vääringuks Eesti mark. Marga valik ei olnud juhuslik. Oma seadus­ andluse puudumisel kehtisid Eestis esialgu veel Saksa okupatsioonivõimude seadused, mis olid siin käibivaks vääringuks määranud Saksa marga. Vaatamata rutule, millega oma raha valmistamine algas, ei jäetud unarusse ka rahade kujunduslikku külge. 13. detsembril 1918, samal päeval, kui ilmus Ajutise Va­ litsuse määrus riigikassatähtede väljaandmise kohta, avaldati Rahandusministeeriumi teade, mis kuulutas välja võistluse rahade, postmarkide jms.
    [Show full text]
  • Tony James Noteworld Catalogue 1/2013 World Banknotes-6
    1 TONY JAMES NOTEWORLD CATALOGUE 1/2013 WORLD BANKNOTES-6 Welcome to my sixth listing of World Notes. I wish all collectors a Happy New Year for 2013 and may you find many notes from all corners of the globe to add to your collection. This is a specialist listing for collectors of notes from Russia and related countries. There are some interesting notgeld issued during the period since Perestroika, Please forward a copy of this list to a fellow collector. NB: All items are sent by registered mail at buyer's risk. Insurance available on request. PNL Pick Not Listed, p.h. pin holes, s/h staple holes, trs-tears,stn stain,fxd foxing, tnd toned, Catalogue Number Denomination Description Grade Price AUD Armenia P2 10 Rubles Autonomous Republic VF Sold P32 250 Rubles (PS677) 1919-1920 Unc $130 P36 100 Dram 1993 Unc $12 P37 200 Dram 1993 Unc $14 P38 500 Dram 1993 Unc $40 P39 1000 Dram 1994 Unc Sold Azerbaijan P1 25 Rubles 1919 Republic 1918 to 1920 EF $50 P7 500 Rubles 1st issue 1920 Unc $90 P11 1 Manat 1992 Unc $45 1/5/10/50/100 P14-18 Manat (1993) Set Unc $40 P20 1000 Manat -1993 Unc $12 P21 10,000 Manat 1994 Unc $40 Belarus P1-8 50 Kp-100 R Coupon Series 1992 Set Unc $25 P1-12 50 Kp-5000R Coupon Series 1992 Set Unc $50 P14 50,000 Rubles 1995 Unc $7 P15 100,000 R 1996 Unc $18 P24 20 Rubles 2000 Unc $3 2 Catalogue Number Denomination Description Grade Price AUD China Manchuria Rlwy Han Dao Mutual PNL 3 & 5 Rubles Credit Society 1918-1919 Pair Fine $80 Rj 27146 (26130) 1 Ruble Harbin Public Administration VF $120 PNL 10 Kopeks Local Co-op membership
    [Show full text]
  • Väärtpaberite Teejuht
    väärtpaberite teejuht Väärtpaberite teejuht Saadan selle uuesti, sest lisandus autorite fotode copyright: © AS Tallinna Börs 2008 © Eesti Päevalehe AS 2008 Toimetaja: Villu Zirnask Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Raimo Reiman Autorite fotod: Egert Kamenik, v.a. Tõnis Rätsepa foto: Jarek Jõepera Illustratsioonid: Corbis/Scanpix ISBN 978-9949-431-59-5 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas taaskasutatud paberile CYCLUS PRINT 100 g/m² sisukord EESSÕNA 9 AKTSIA 13 Aktsiate liigid 13 Nimiväärtus ja turuväärtus 15 Aktsiaemissioon 16 Aktsiaraamat ja väärtpaberikonto 19 Aktsionäri õigused ja kohustused 20 Aktsiate kajastamine raamatupidamises 22 Korporatiivsed sündmused 23 Aktsiate väärtuse määramine 26 Aktsiatesse investeerimine ja nendega kauplemine 30 Aktsiatesse investeerimisega seotud riskid 32 Intervjuu Kristjan Hänniga 34 OSAÜHINGU OSA 37 VÕLAKIRI 43 Võlakirjade liigid 43 Võlakirjaemissioon 48 Võlakirja nimiväärtus ja turuväärtus 49 Võlakirja väärtuse määramine 51 Võlakirjadesse investeerimisega seotud põhiriskid 53 Intervjuu Endriko Võrklaevaga 62 FONDIOSAK 67 Fondide tüübid 68 Avatud fond ja kinnine fond 74 Fondivalitseja 75 Fondiosaku puhasväärtus ja selle määramine 75 Fondiosaku omaniku õigused 76 sisukord 5 Fondi kulud ja tasud 77 Pensionifondid 79 Indeksifondid 81 Hedge-fondid ehk riskifondid 82 Riskikapitali- ja erakapitalifondid 83 Fondiosakutesse investeerimine ja nendega tehingute tegemine 84 Fondiosakutesse investeerimise peamised võimalused ja riskid 85 Intervjuu Art Lukase ja Kaarel Roosaga 88 TULETISVÄÄRTPABER 93 Tuletisväärtpaberite
    [Show full text]
  • Eesti Maksebilansi Aastaraamat 2008
    Eesti Pank Bank of Estonia Eesti Pank Annual Report 2008 2009 © Eesti Pank, 2009 Address Estonia pst 13 15095 Tallinn Estonia Phone +372 6680 719 Fax +372 6680 836 E-mail [email protected] Web site www.bankofestonia.info Subscriptions for publications of Eesti Pank Phone: +372 6680 998 Fax: +372 6680 954 E-mail: [email protected] ISSN 1406-1414 Executive editor: Kadri Põdra Design: Vincent OÜ Layout: Urmas Raidma Printed in Aktaprint 2 CONTENTS CONTENTS ........................................................................................................................................ 3 MAiN features and Functions of Eesti Pank ..................................................................... 9 MAiN features and Functions of Eesti Pank ..................................................................... 9 Foreword by Governor of Eesti Pank .............................................................................................. 12 AccountabiliTy .......................................................................................................................... 16 Legal framework for accountability and compulsory publications of the central bank .................. 16 Accountability vis-à-vis the Riigikogu ......................................................................................... 16 Regular reporting on economic policy views and publication of economic data .......................... 17 STrATEGiC ObJECTiVES FOr PErFOrMiNG THE MAiN FuNCTiONS OF EESTi PANk ......... 20 I Monetary policy ......................................................................................................................
    [Show full text]
  • Usin Täitur Teenib Kuus Üle 100 000 Krooni
    valuutakursid 10.06. Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee kolumn USD 12,96 EEK Vasakpoolsetel kõvem kampaania EUR 1,21 USD Vasakpoolsed tegid Euroopa SEK 1,71 EEK Parlamendi valimisteks veenvamad ÄP indeks 10.06. reklaamikam- paaniad, kirju- 967,13 0,64% tab Aivar Hun- Aivar dimägi. lk 23 Hundimägi REEDE 11. juuni 2004 nr 113 (2653) hind 15 kr TeliaSonera kampaania Telekomi aktsiate kokku- ostuks paistis silma Root- si riigi erakordse survega Eestile. Eile lükkas Eesti riik pakkumise lõplikult tagasi. lk 10 Eesti rahandusminister Taavi Veskimägi 26. mail restoranis Nevskij Gunnar Lund, Telekomi-teemalisel Rootsi rahvusvahelise kohtumisel Rootsi majanduse ja finants- ministriga. turgude minister Foto: Raul Mee Uued arved tekitavad Usin täitur teenib kuus üle 100 000 krooni maksuprobleeme Tax free kadumine Tallinna usinamad kohtu- tõstab piletihinda Järgmisel nädalal saabuv täiturid teenivad parematel Maksuvaba kaubanduse käibemaksu deklareerimise aegadel üle 100 000 kroo- kadumine laevadelt võib tähtaeg võib tuua paljudele ni kuus. Edukaim kohtutäi- sundida laevafirmasid hinda ettevõtetele probleeme õige tur väljaspool Tallinna on tõstma. Tulud maksuvabast maksuarvestusega. lk 2 Lõuna-Eestis tegutsev Aive kaubandusest aitasid seni Kolsar, kellel käsil ligi 18 hoida laevapiletite hindu Ärimees 000 toimikut. lk 45 madalal. lk 3 vaidlustas Aive Kolsar on võtnud üle mitme Kagu-Eesti maksuameti auto korralduse kohtutäituri töö. Sportlikud kabrioletid, millest ASi Sangar Eesti edestab nelja riiki Automüüjad Eesti automüük on võimatu mööda vaadata. juhatuse esi- Gunnar Kraft 2004 nelja kuuga registreeritud uute võrreldav Tðehhiga lk 1819 mees Gunnar lasevad hinna üle sõiduautode arv 1000 elaniku kohta Kraft vaidlustas kohtus maksu- 1. Luksemburg Elanike arvu ja registreeri- tingida lk 6 täna lisaks ameti korralduse ja ka 18.
    [Show full text]
  • Eesti Maksebilansi Aastaraamat 2008
    Eesti Pank EEsti Pank annual RepoRt 2010 2011 the inserts of Eesti Pank’s annual report 2010 for the year preceding the changeover depict the Estonian kroon banknotes that were in circulation in the years 1992–2010. as well as the circulating banknotes, the insert also includes the only Estonian kroon collector banknote, which was issued in 2008. the explanatory texts by each banknote briefly describe the people and motifs depicted on the banknote. the 1- and 2-kroon banknotes were designed by Rihet-urmas Ploomipuu and printed by the unites states Banknote Company (the later 2-kroon series were printed at the Giesecke Devrient GmbH print house). the 5-, 10-, 25-, 100- and 500-kroon banknotes were designed by Vladimir taiger. the first series of these notes were printed by thomas De la Rue and Company ltd; the later series were printed at the print houses of De la Rue Currency, Giesecke Devrient GmbH and Bundesdruckerei GmbH. the designers of the 10-kroon collector banknote were Günther Reindorff and Vladimir taiger. the front of the banknote is an exact copy of the 10-kroon banknote designed by Günther Reindorff before World War II, while the reverse is from the 10-kroon banknote of the re-established Republic of Estonia and was designed by Vladimir taiger. the collector banknotes were printed by the De la Rue Currency print house. 2 CONTENTS MAIN FEATURES AND FUNCTIONS OF EESTI PANK................................................................. 9 Foreword by ThE GOvernor of Eesti Pank.................................................................. 12 Central bank accountabIlity ......................................................................................... 17 ThE strategic Objectives of Eesti Pank in 2010 ......................................................... 21 ChANGEOvER TO ThE EURO ..................................................................................................
    [Show full text]
  • Ühinemisaruanne Infomemorandum
    ASi Hansapank ja ASi Eesti Hoiupank ÜHINEMISARUANNE INFOMEMORANDUM Tallinn, 11. juuni 1998. a Käesolev ASi Hansapank ja ASi Eesti Hoiupank ühinemisaruanne on koostatud aruandena äriseadustiku § 393 lg 1 tähenduses. Ühinemisaruanne on sisult laiem ja põhjalikum, kui on nõutud äriseadustikus. Seetõttu on käesolev ühinemis- aruanne käsitletav ka Eesti Pangale, Tallinna Väärtpaberibörsile, Väärtpaberiinspektsioonile ja teistele asjako- hastele isikutele esitatava infomemorandumina. Edaspidi on seda aruannet nimetatud Memorandumiks või Ühinemisaruandeks. Memorandumi eesmärk on selgitada ja põhjendada õiguslikult ning majanduslikult pankade ühinemist ja ühine- mislepingut ASi Hansapank ja ASi Eesti Hoiupank aktsionäridele, klientidele, investoritele ja teistele huvita- tud isikutele. Memorandumis põhjendatakse ja selgitatakse Ühinevate Pankade aktsiate asendussuhet ning juurdemaksete suurust. Memorandumit ei ole lubatud levitada sellistes riikides, kus Memorandumis esitatava info levitamiseks on seadusega ette nähtud keelud või piirangud või teatud toimingute tegemine. Memorandumi levitamine teistes riikides on lubatud vaid juhul, kui selline levitamine on kooskõlas nende riikide seadustega. Ühinevad Pangad ei levita käesolevat Memorandumit teistes riikides peale Eesti Vabariigi ega ole kedagi voli- tanud seda Memorandumit levitama väljaspool Eesti Vabariiki, kui Memorandumis ei ole ette nähtud teisiti. Ühinevad Pangad esitavad käesoleva Memorandumi neile välisriikides asuvatele börsidele, kus Ühinevate Pan- kade aktsiad on noteeritud. Käesolev
    [Show full text]