DOCSLIB.ORG

Usin Täitur Teenib Kuus Üle 100 000 Krooni

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Usin Täitur Teenib Kuus Üle 100 000 Krooni valuutakursid 10.06. Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee kolumn USD 12,96 EEK Vasakpoolsetel kõvem kampaania EUR 1,21 USD Vasakpoolsed tegid Euroopa SEK 1,71 EEK Parlamendi valimisteks veenvamad ÄP indeks 10.06. reklaamikam- paaniad, kirju- 967,13 0,64% tab Aivar Hun- Aivar dimägi. lk 23 Hundimägi REEDE 11. juuni 2004 nr 113 (2653) hind 15 kr TeliaSonera kampaania Telekomi aktsiate kokku- ostuks paistis silma Root- si riigi erakordse survega Eestile. Eile lükkas Eesti riik pakkumise lõplikult tagasi. lk 10 Eesti rahandusminister Taavi Veskimägi 26. mail restoranis Nevskij Gunnar Lund, Telekomi-teemalisel Rootsi rahvusvahelise kohtumisel Rootsi majanduse ja finants- ministriga. turgude minister Foto: Raul Mee Uued arved tekitavad Usin täitur teenib kuus üle 100 000 krooni maksuprobleeme Tax free kadumine Tallinna usinamad kohtu- tõstab piletihinda Järgmisel nädalal saabuv täiturid teenivad parematel Maksuvaba kaubanduse käibemaksu deklareerimise aegadel üle 100 000 kroo- kadumine laevadelt võib tähtaeg võib tuua paljudele ni kuus. Edukaim kohtutäi- sundida laevafirmasid hinda ettevõtetele probleeme õige tur väljaspool Tallinna on tõstma. Tulud maksuvabast maksuarvestusega. lk 2 Lõuna-Eestis tegutsev Aive kaubandusest aitasid seni Kolsar, kellel käsil ligi 18 hoida laevapiletite hindu Ärimees 000 toimikut. lk 45 madalal. lk 3 vaidlustas Aive Kolsar on võtnud üle mitme Kagu-Eesti maksuameti auto korralduse kohtutäituri töö. Sportlikud kabrioletid, millest ASi Sangar Eesti edestab nelja riiki Automüüjad Eesti automüük on võimatu mööda vaadata. juhatuse esi- Gunnar Kraft 2004 nelja kuuga registreeritud uute võrreldav Tðehhiga lk 1819 mees Gunnar lasevad hinna üle sõiduautode arv 1000 elaniku kohta Kraft vaidlustas kohtus maksu- 1. Luksemburg Elanike arvu ja registreeri- tingida lk 6 täna lisaks ameti korralduse ja ka 18. Tðehhi 4,6 41,7 tud uute autode suhtarvu vaideotsuse, millega endist 19. Eesti 4,3 autot poolest on Eesti laienenud pankurit kohustati esitama Europarlamendi 20. Slovakkia 3,5 Euroopa Liidus edukam täielikke andmeid oma vara ja 21. Poola 3,1 Leedust, Lätist, Slovakkiast tähtsus kasvab ELi keskmine kontode kohta. lk 7 lk 8 22. Läti 1,3 11,8 ja Poolast, olles üsna võr- 23. Leedu 0,7 Allikas: ACEA reldav Tðehhiga. lk 16 Kaasaegne lugu ajaloo suurimast superstaarist. uudised 2 Äripäev 11. juuni 2004 toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0091, e-post [email protected] 1. maist alates tuleb Uued arved tekitavad arvele märkida rida uusi andmeid käibemaksuseaduse või kuuenda direktiivi säte maksuprobleeme - nullmääraga või maksuvaba käibe puhul - kauba soetajal või teenuse saajal isegi paremini informeeritud märkida nullmääraga või mak- lasuva maksukohustuse puhul Järgmisel nädalal - tax free müügi puhul saabuval käibemaksu kui Vana Euroopa, lausus ta. suvaba käibe puhul. Nendeks reisiteenuse erikorra ning Probleemid tekivad ühendu- on näiteks üüri- ja finantstee- deklareerimise täht- kasutatud kaupade-kunsti- sesisestes tehingutes, kus vä- nused. Seadusesättele viitami- teoste erikordade rakenda- ajal võib ettevõtetel lispartner pole märkinud arve- ne on nõutav kindlasti ka siis, misel tekkida probleeme le kõiki rekvisiite ning seetõttu kui maksukohustus tekib mitte käibe tekkimise kuupäev, kui ei tea Eesti firma, kas tal tekib müüjal, vaid kauba või teenu- õige maksuarvestuse- see on kindlaks määratav ja õigus käibemaksu se saajal. Selline olu- erinev arve väljastamise ga, kuna arved ei vas- maha arvata. Meie kord tekib pöördkäi- kuupäevast ta 1. mail kehtima ha- Jegorov rõhutas inimesed bemaksu puhul, kus kauba soetaja või teenuse käibe tekkimise kuu- on isegi pare- käibemaksu tasub kanud nõuetele. saaja maksukohustuslasena päeva ära märkimi- mini informeeri- ostja oma asukoha- registreerimise number, kui se olulisust. On tud kui Vana riigis. maksukohustus tekib ostjal Silva Männik väga tähtis, et käibe Euroopa. Käibe tekkimise teenuse maht [email protected] tekkimise moment kuupäev tuleb Kägi on õigesti kirjas, sest Dmitri Jegorov, sõnul arvele märki- Lisanõuded Erinevalt varasemast tuleb see on juba Euroopa maksuamet da siis, kui kaup või teatud arvetele sageli arvele märkida Euroopa direktiivi põhimõte, teenus antakse ost- kuuenda direktiivi või käibe- et ostja poolt käibemaksu ta- jale enne arve esitamise kuu- (KMS § 37 lg 8) maksuseaduse säte, mille alu- gasi küsimise ja müüja käibe päeva. Näiteks kui kaup antak- ühendusesisesel uue trans- sel maksu arvestatakse. Kirjas tekkimise ajahetk langeks sa- se küll laost välja, kuid arve pordivahendi võõrandamisel peab olema käibe tekkimise masse perioodi, selgitas ta. selle kohta esitatakse alles järg- tuleb märkida andmed, mis kuupäev, lisaks müüjale ka ost- Välismaalaste raamatupida- mistel nädalatel. tõendavad, et võõrandatav ja maksukohustuslase regist- misalase kirjaoskamatusega Arvete esitamisel on ette- kaup on uus transpordiva- reerimise number, teenuse puutub igapäevaselt kokku Vol- võtted harjunud kirjutama sin- hend, ja viide KMSile või maht. vosid müüva ASi Info-Auto na müüdud kauba koguse. Tee- kuuendale direktiivile BDO Eesti ASi maksukon- pearaamatupidaja Juta Kase. nuse mahu kirjeldamine võib kolmnurktehingu puhul kau- sultandi Kalle Kägi sõnul on Kui ma olen saanud välismaalt osutuda keerulisemaks. Tee- ba soetaja maksukohustus- probleem tõsine, sest turul lii- täiesti korrektse arve, tekib mul nuse maht on keeruline mõiste lasena registreerimise num- gub palju valesti vormistatud küsimus, mis sellel ettevõttel ja jääb sageli abstraktseks, üt- ber ja viide direktiivile arveid. viga on, kirjeldas Kase. Info les Kägi. Kõik sõltub, mille juhul kui välisriigi maksuko- Maksuameti otseste maksu- Auto väljastatavate arvete alu- järgi seal hinda arvestatakse, hustuslane on määranud de talituse juhataja Dmitri sed parandas Kase juba ära, sageli tuleb maht välja näiteks maksuesindaja, selle mak- Jegorovi sõnul tekib arvete viies sinna sisse direktiivile vii- teenuse kirjeldusest. suesindaja maksukohustus- uute nõuetega eriti palju hä- tava rea. Esimene Euroopa Liidu liik- ASi Info-Auto pearaamatupidaja Juta Kase on firmast välja lasena registreerimise num- dasid just ettevõtete välispart- Kalle Kägi selgitas, et viide mena tekkinud käibe dekla- minevatele arvetele juba lisanud ELi direktiivile viitava rea. ber, nimi ja aadress ning vii- nerite teadmatuse ja oskama- käibemaksuseaduse või ELi di- reerimise tähtaeg saabub Ees- Firmasse sisse tulevad aga välismaalt täiesti korrektsed de direktiivile tuse tõttu. Meie inimesed on rektiivi sättele tuleb kindlasti tis pühapäeval, 20. juunil. arved üliharva. Foto: Julia-Maria Linna Allikas: käibemaksuseadus, BDO Eesti AS uudised toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0091, e-post [email protected] Äripäev 11. juuni 2004 3 Pärnu müüs kuuendal katsel ATP aktsiad n Pärnu linn müüs 51,39% aktsiate ost on hea rahapaigu- lust koos Pärnu linnaga, aga ASi Pärnu ATP aktsiaist 11 mil- tus. Kinnitamata andmetel on hiljem loobus sellest. joni kroonise alghinnaga ain- võitja seotud transpordifirma- Pärnu linn pani esimest kor- sana pakkumise teinud osa- ga Hansabuss. da kohaliku bussifirma ATP ühingule Trandemark. Enampakkumisel kohal vii- enamusaktsiad müüki 2001. Tegu oli kuuendat korda toi- binud OÜ Maiben juhataja Ka- aastal alghinnaga 16,45 mln munud enampakkumisega, lev Kiis hoiatas ostjat, et kr, kuid siis ei leidunud ühtki millele seekord registreerus 48,61% omanikuna on sellel soovijat. 2002. aastal alandas kaks firmat, kuid üks neist, AS firmal võimalik kahe kuu jook- linn oma aktsiapaki hinna 13 Wilder Trade, pakkumist ei tei- sul rakendada oma eelisostu- mln peale, kuid ka siis jäi see nud. õigust. müümata. Võitjat esindanud tuntud Maibeni omanikud on tun- Pärast ATP aktsiate müüki pankrotihaldur Martin Krupp tud meelelahutusärimehed Ju- on Pärnul linnavara selle aasta ütles, et tegu on puhtalt inves- han Kolk ja urmas Past. Algul müügiplaan praktiliselt täide- teerimisfirmaga ja Pärnu ATP soovis Maiben müüa oma osa- tud. Äripäev Saaremaa Laevakompanii jäi vaidluses maksuametile alla n Riigikohus ei võtnud kolma- Saarte ja mandri vahel päeval menetlusse Saaremaa toimuvat praamiühendust Tallinna sadama D-terminalis asuvast poest saavad Silja Linei kliendid enne Helsingisse Laevakompanii kaebust ning doteeriv riik ise nõudis meilt, et tagasisõitu kätte ettetellitud kaubad. Foto: Indrek Susi seega jäi jõusse maksuameti laevakompanii keskenduks ettekirjutus. üksnes laevaliinidele. Jutt on 2002. aasta juunis tehtud maksuameti ettekirju- Vjatðeslav Leedo, Tax free kadumine võib tusest, kus nõutakse, et AS Saa- Saaremaa Laevakompanii omanik remaa Lavakompanii tasuks 1999. aasta eest täiendavalt diliselt Vjatðeslav Leedole, mis kenduks üksnes laevaliinidele. tulumaksu enam kui 620 000 saigi aluseks maksuameti väi- Nii et meie tegime seda otsesel tuua kallimad laevapiletid krooni. Maksuamet heidab lae- tele, et laevakompanii on taht- riigi nõudmisel. vakompaniile ette tehinguid likult oma tulusid vähendanud. Kõnealuses maksuameti et- ASi Saare Finants aktsiatega, Leedo leidis, et kõik toimus tekirjutuses oli teisigi nõudeid ELi astumisel laeva- kus Saaremaa Laevakompanii seaduspäraselt. 1999. aastal (kokku ligi 815 000 krooni delt kadunud maksu- EL suurendas reederite maksukoormust Tallinn-Helsingi liinil algul ostis 5 miljoni krooni eest oli Saare Finants kahjumis ning ulatuses), ent neid Saaremaa mln eurot Saare Finantsi aktsiaid ja müüs vastavalt sellele arvestasid Laevakompanii ei vaidlusta- vaba kaubandus võib kauba müük laeval lisanduv aktsiisimaks lisanduv käibemaks need samal aastal 1 miljoni
Load more

Recommended publications
  • 1999 Ar En Eek.Pdf
    SISUKORD CONTENTS 2 Juhatuse esimehe pöördumine Chairman’s statement 3 Juhatus ja missioon The Management Board and the Mission of the Company 5 Tooted Products 7 Turg Market 11 Müük Sales 12 Festivalid Festivals 13 Sponsorprojektid Sponsor projects 15 Juhatuse ja nõukogu kinnitus Statement from the Management Board and the Council 16 Juhatuse tegevusaruanne Activity report 20 Raamatupidamisaruanne Financial statements 24 Raamatupidamisaruande lisad Notes to the financial statements 32 Audiitori järeldusotsus Auditor’s report LÜHIFAKTID KEY FACTS LÜHIDALT SAKU ÕLLETEHASEST SAKU ÕLLETEHAS 1999 • Suurim ja vanim õlletehas Eestis • Oli suurima müügimahuga Baltimaade õlletehas • Asutatud 1820 krahv Karl Friedrich • Osakaal Eesti õlleturul kasvas 50%-ni (1998 – 48%) Rehbinderi poolt • Kogumüügi suurus kasvas 51,6 miljoni liitrini (+25%) • Peamine kaubamärk Saku Originaal • Saku õllede müügimaht kasvas 47,1 miljoni liitrini (+26%), mineraalvee Vichy • Vabalt kaubeldavad aktsiad Tallinna Classique müük kasvas 3,9 miljoni liitrini (+26%) Väärtpaberibörsil • Realiseerimise netokäive ulatus 715 miljoni kroonini (+32%) • Omanike struktuur: 75% Baltic • Puhaskasum suurenes 61 miljoni kroonini (+40%) Beverages Holding, 25% • Jõudis kuuendat korda Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu konkursil "Eesti väikeaktsionärid Tööstuse TOP 50" laureaatide hulka • Tunnistati 1998. aasta majandustulemuste põhjal Eesti parimaks toiduaine- tööstusettevõtteks ajalehe Äripäev konkursil "Eesti Toiduainetööstuse TOP 30" • Jõudis 1998. aasta majandustulemuste põhjal
    [Show full text]
  • Teadus Eesti Põllumajanduse Arenguloos II Osa (1918–1940)
    Akadeemiline Põllumajanduse Selts Academic Agricultural Society Teadus Eesti põllumajanduse arenguloos II osa (1918–1940) Tartu 2003 Autorid: H. Eller, M. Enneveer, I. Etverk, M. Karelson, N. Koslov, J. Kuum, L. Leivategija, J. Lepajõe, L. Lepajõe, E. Meisner, Ü. Oll, H. Peterson, V. Raudsepp, E. Reimets, A. Reintam, L. Reintam, F. Virma Koostanud Jüri Kuum Toimetanud ja retsenseerinud Meinhard Karelson Korrektor Sirli Lember Arvutil teostanud Anne Krips Irje Leontjeva Käsikirja koostamisel osalesid: Akadeemiline Põllumajanduse Selts Eesti Põllumajandusülikooli Loomakasvatusinstituut Fotod ja reproduktsioonid Eesti Kirjandusmuuseumi fondidest, J. Kuuma, K. Annuki, M. Karelsoni, H. Petersoni erakogust. SISUKORD Eessõna (J. Kuum) …………………………..….....………………………………………. 5 Lugejale (M. Karelson) ……………………..….....………………………………………. 6 1. Maa tootmisvahendina ……………………..…..………………………………..……. 7 1.1. Maareform, maa haldus- ja kasutusvormid (F. Virma) …………….....….……..… 7 1.2. Maakorraldus (F. Virma) ……………………………….……....…...……………. 12 1.3. Mullateadus (L. Reintam) ……………………………………….....……………… 15 1.4. Muldade lupjamine (E. Turbas) ……...………………………....…....…………… 18 1.5. Maaparandus (J. Kuum) ……………………………………......…………………. 20 1.6. Sookultuur ja uudismaa harimine (J. Kuum) .………….…......………………….. 23 2. Taimekasvatus ……………………..…..…………………........……………………. 25 2.1. Muld, külvikorrad, põllukultuurid (E. Reimets) …………………………………. 25 Mullaharimine ……………………………………..…………………………… 25 Väetamine ……………………………………………………………………….. 26 Külvikorrad ……………………………………………………………………… 26 Teraviljakasvatus
    [Show full text]
  • Gasell Leidis Magusa Niši
    OMA MAJA TUNNUSTUS Kuidas restaureerida Ettevõtjaid nimekirjas vana puitmaja? Sajandivanuse puitmaja eeliseks silmatorkavalt palju on ajalooline õhustik, kuid selle kordategemine on aja- ja rahaku- President tunnustab teenetemärgiga mitut ettevõtjat. See on tunnustus tervele turimis- lukas. Tellijatele sektorile, ütles teenetemärgi saav Estraveli tegevdirektor ANNE SAMLIK. 6–7 AASTAT MAJANDUSLEHTE Neljapäev, 6. veebruar 2014 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK NordPool Euribor nr 25 (4919) 3 eurot 1,3545 0,7384 8,8291 37,55 0,386% Gasell leidis magusa niši IGAL Norra sünnipäeval peab laual olema vähemalt viis mart- sipankaunistustega torti, põhjendab maiustusetootja omanik Anu Zinovjev oma edu. FOTO: VÄINU ROZENTAL Martsipantooteid valmistava OÜ Convi Food Sweets omanik ja juht Anu Zinovjev lõi oma eduka gasellfirma kõrvale teisegi sama masti ettevõtte. 4–5 TRAHV BAROMEETER INVESTOR KOLUMN Eesti lehmad annavad Isegi optimistid Vana rahatäht võib liiga palju piima on tagasihoidlikud osutuda väärtuslikuks Iga riik peabki oma sandid ise “Leiame, et viimasel kvoodiaas- Konjunktuuriinstituudi teenindu- Maailmas on investoreid, kes ra- ära toitma ja katma. tal pole mõistlik rakendada kvoo- baromeetri järgi on teistest op- hatähtede hinnatõusu eesmärgil diületamise tasu,” ütles Brüsselis timistlikumad telekommunikat- paigutavad vaba raha pangatäh- ametnikega kohtumas käinud põl- siooni-, turismi-, IT- ja logistika- tedesse. Hea näide on ühe 1992. lumajandus-kaubanduskoja juha- ettevõtted, hüppelist kasvu siiski aastast pärist 100kroonise oksjon, Suhtekorraldaja Janek Mäggi tõdeb, et vaeseid sisserändajaid ei oota eriti taja Roomet Sõrmus. 10–11 ei oodata. 8 rahatäht osteti 1340 euroga. 20 ükski riik. 18 TEGIJA 2 TOIMETUS Mart Opmann sai süüdistuse Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab ku- del saavad asjad selgemaks, kui nad praegu on. nagist rahandusministrit Mart Opmanni Opmann oli Premium Motors Grupi juhatuse esi- usalduse kuritarvitamises ja ettevõtte mak- mees ning täitis rahandusministri ülesandeid aas- sejõuetuse põhjustamises.
    [Show full text]
  • AS SAARTE LIINID HINNAKIRI 2010 I Sadamateenuste Tasud Ja Nende
    KINNITAN AIN TATTER AS Saarte Liinid nõukogu esimees 26.03.2009 AS SAARTE LIINID HINNAKIRI 2010 (Hinnad ei sisalda käibemaksu 20%) I Sadamateenuste tasud ja nende rakendamine 1. Sadamatasu 1.1 18 krooni / GT 1,15EUR / GT Märkused: • Kaubalaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu, kaitasu laadimis- lossimisajal, ja navigatsioonimärgistustasu. • Kruiisilaevadel ja reisilaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu, kaitasu laadimis-lossimisajal ja navigatsioonimärgistustasu. • Kalalaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu ja kaitasu. • Kaubalaevadel , kruiisilaevadel ja reisilaevadel lisandub laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel sildamis/ärasildamistasu: 450 krooni / operatsioon 28,80 EUR Märkus: • Erakorraliste mereveoste korral arvutatakse sadamatasu erikalkulatsiooni alusel, võttes arvesse veose mõõtmeid, koormust sadamarajatistele, sadamale kaasnevaid riske ja lisakulutusi. 1.2 Sadamatasu kommertsreise tegevatele väikelaevadele (pikkusega kuni 15m) 150 krooni / reis 9.60 EUR 1.3 Alaliselt väikesaartel elavate elanike ujuvvahendite hoidmine vastavate väikesaarte sadamates on tasuta, juhul, kui nimetatud ujuvvahendeid ei kasutata kommertseesmärkidel. 2. Kaitasu 2.1 Kaitasu muudele laevadele 1,5 krooni / meeter / tund 0,1 EUR / meter / hour Märkus: • Roomassaare, Kihnu ja Sõru sadamates kalalaevade sadamatasu (sisaldab tonnaažitasu, sildumistasu, kaitasu ja navigatsioonimärgistustasu) vastavalt lisale 1 2.2 Lisanduv kaitasu kaubalaevadele ja reisilaevadele Kahe tunni (aeg laeva väljavormistamiseks)
    [Show full text]
  • AS SAARTE LIINID HINNAKIRI 2010 I Sadamateenuste Tasud Ja Nende
    KINNITAN AIN TATTER AS Saarte Liinid nõukogu esimees 26.03.2010 AS SAARTE LIINID HINNAKIRI 2010 (Hinnad ei sisalda käibemaksu 20%) I Sadamateenuste tasud ja nende rakendamine 1. Sadamatasu 1.1 18 krooni / GT 1,15EUR / GT Märkused: • Kaubalaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu, kaitasu laadimis- lossimisajal, ja navigatsioonimärgistustasu. • Kruiisilaevadel ja reisilaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu, kaitasu laadimis-lossimisajal ja navigatsioonimärgistustasu. • Kalalaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu ja kaitasu. • Kaubalaevadel , kruiisilaevadel ja reisilaevadel lisandub laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel sildamis/ärasildamistasu: 450 krooni / operatsioon 28,80 EUR Märkus: • Erakorraliste mereveoste korral arvutatakse sadamatasu erikalkulatsiooni alusel, võttes arvesse veose mõõtmeid, koormust sadamarajatistele, sadamale kaasnevaid riske ja lisakulutusi. 1.2 Sadamatasu kommertsreise tegevatele väikelaevadele (pikkusega kuni 15m) 150 krooni / reis 9.60 EUR 1.3 Alaliselt väikesaartel elavate elanike ujuvvahendite hoidmine vastavate väikesaarte sadamates on tasuta, juhul, kui nimetatud ujuvvahendeid ei kasutata kommertseesmärkidel. 2. Kaitasu 2.1 Kaitasu muudele laevadele 1,5 krooni / meeter / tund 0,1 EUR / meter / hour Märkus: • Roomassaare, Kihnu ja Sõru sadamates kalalaevade sadamatasu (sisaldab tonnaažitasu, sildumistasu, kaitasu ja navigatsioonimärgistustasu) vastavalt lisale 1 2.2 Lisanduv kaitasu kaubalaevadele ja reisilaevadele Kahe tunni (aeg laeva väljavormistamiseks)
    [Show full text]
  • Eesti Pank Annual Report 2009
    Eesti Pank Bank of Estonia Eesti Pank Annual Report 2009 2010 © Eesti Pank, 2010 Address Estonia pst 13 15095 Tallinn Estonia Phone +372 6680 719 Fax +372 6680 836 E-mail [email protected] Website www.bankofestonia.ee Subscriptions for publications of Eesti Pank Phone: +372 6680 998 Fax: +372 6680 954 E-mail: [email protected] ISSN 1406-1414 Executive editor: Kadri Põdra Design: Vincent OÜ Layout: Urmas Raidma Printed in Folger Art 2 CONTENTS MAIN FEATURES AND FUNCTIONS OF EESTI PANK ..................................................................... 9 FOREWORD BY GOVERNOR OF EESTI PANK .............................................................................. 11 ACCOUNTABILITY .......................................................................................................................... 16 Legal framework for accountability and compulsory publications of the central bank ................. 16 Accountability vis-à-vis the Riigikogu ........................................................................................ 16 Regular reporting on economic policy views and publication of economic data ......................... 17 STRATEGIC OBJECTIVES FOR PERFORMING THE MAIN FUNCTIONS OF EESTI PANK ......... 20 THE FUTURE ROLE OF EESTI PANK AS A MEMBER OF THE EURO AREA .............................. 24 Monetary policy and economic analysis ..................................................................................... 24 Reserve management and foreign currency operations ............................................................
    [Show full text]
  • Nõmme Saksa Lunastaja Kirik Taastatakse
    27. jaanuar 2006 • nr 2 (266) Järgmine number ilmub 17. veebruaril 2006 UUDISED Nõmme Saksa Lunastaja kirik taastatakse Toetus paljulapselistele peredele Alar Rästa Nagu eelnevatel aastatel maks- takse ka tänavu paljulapseliste- Nõmme Rahu kogudus kavatseb le peredele (peres 3 ja enam last) koostöös Nõmme linnaosavalit- toetust Eesti Vabariigi aastapäe- suse, Kultuuriväärtuste ameti ja vaks. Toetus Eesti Vabariigi aas- Kultuuriministeeriumiga taasta- tapäevaks on perekonna sissetu- da aastaid räämas ja mahajäe- lekust sõltuv toetus. Seega tuleb tuna seisnud Nõmme Saksa Lu- toetuse taotlemisel esitada pere- nastaja kiriku, mis asub Õie ja liikmete eelnevate kuude sisse- Rohelise tänava nurgal. tulekut tõendavad dokumendid ning täita vormikohane avaldus. Lisaks jumalakojale, võiks ki- Toetuse taotlemiseks tuleb pöör- rik taastatuna muutuda armas- duda sotsiaalhoolekande osakon- tatud kontsertide toimumise ko- da aadressil Nõmme-Kase 12. Vas- haks, sest algselt olla kirikus ol- tuvõtt toimub esmaspäeviti 9-12 nud väga hea akustika. ja 14-17.30, teisipäeviti 9-12 ja neljapäeviti 9-12 ja 14-16.30. Info Peagi saab kirik uue katuse telefonil 645 7384. Tänaseks on kirikuhoone ruu- midest välja veetud praht ja lam- mutatud nõukogude ajal hoones- se ehitatud vahelagi, korrigee- ritud on aknaavade suurused ja paigaldatud uued sarikad. 20. jaa- nuaril peeti -20ºC külmas kiriku- hoones sarikapidu, mis on mär- giks peagi algavatest katusetöö- dest, mis omakorda on eelduseks hoone sisetööde algusele. Nõmme linnaosavalitsus arendab Nõmme Rahu koguduse õpeta- korterelamute prügimajandust ja Ove Sanderi sõnul võiksid kõi- Nõmme linnaosavalitsus peab ge paremate plaanide teostumisel Alar Rästa vajalikuks ka Nõmme korterma- kiriku taastamistööd valmis saada Nõmme Rahu Koguduse õpetaja Ove Sander loodab Nõmme Saksa Lunastaja kiriku taastamisel jade õuedesse prügimajade raja- käesoleva aasta novembriks, aga headele abilistele ja jumalale mist nagu neid on sel aastal val- see sõltub paljude inimeste ja ju- lasi, kelle eestvõtmisel osteti 1911.
    [Show full text]
  • Eesti Wabariigi Müntide
    SISUKORD Raha on võlgniku ja võlausaldaja vaheline INDEX kristalliseerunud suhe Niall Campbell Ferguson EESTI VABARIIGI MÜNDID Eesti Wabariigi kassatäht (ületrükk), Money is a crystallised relationship 1921–1940 JA 1990–2016 9 väljalaskeaasta 1927 – vana aastaarv 1923 210 COINS OF THE REPUBLIC OF ESTONIA Treasury note of the Republic of Estonia (resumed), between debtors and creditors ND 1927 – old date 1923 Eesti Wabariigi müntide kavandid, näidised ja proovid 1921–1940 11 Eesti Wabariigi krooni Designs, samples and specimens of coins paberraha kavandid ja näidised 1926–1928 213 of the Republic of Estonia Designs and samples of the kroon bills of the Republic of Estonia Eesti Wabariigi margad 1922–1926 19 Mark coins of the Republic of Estonia Eesti Wabariigi krooni paberraha 1928–1940 225 The kroon bills of the Republic of Estonia Eesti Wabariigi sendid ja kroonid 1928–1939 21 Sent and kroon coins of the Republic of Estonia Paberraha vigarahad 1919–1940 238 Erroneous paper money Müntide vigarahad ja võltsingud 1922–1939 23 Erroneous coins and forgeries Paberraha võltsingud 1919–1940 248 Paper money forgeries Eesti Vabariigi müntide kavandid, näidised 1990 25 Designs and samples of coins of the Republic of Estonia EESTI VABARIIGI PABERRAHA 1990–2016 257 Eesti Vabariigi sendid ja kroonid 1991–2010 29 PAPER MONEY OF THE REPUBLIC OF ESTONIA the Estonian State Archive Sent and kroon coins of the Republic of Estonia Eesti Vabariigi pangatähtede kavandid ja näidised 1990 259 Müntide vigarahad ja võltsingud 1991–2010 39 Designs and samples of
    [Show full text]
  • Margast Euroni Margast Euroni
    margast euroni Margast euroni Rahatähed ja mündid on osa meie igapäevasest elust. Möödas on ajad, mil raha väärtust kandis vaid vääris­ metall ning raha maksejõudu sai hambaga kontrollida. Elektrooniliste maksevahendite võidukäigule vaatamata on pangatähed ja mündid majanduse lahutamatu osa. Eesti raha ajaloo ekspert Ivar Leimus ja Eesti Pank on kokku pannud näituse neljast Eesti vääringust - mar­ gast, mis tähistas meie iseolemise algust; kroonist, mis käibis kuni 1940. aastani; teisest kroonist, mis tuli käi­ bele 1992. aastal, ning eurost, millele üleminek seisab Eestil ees. Raha on oma loomult väga argine asi ning loodetavasti pakub nii tagasi- kui ka ettevaade meie ra­ hadele laialdast huvi. Käesolev näitusekataloog annab ülevaate kust ja aitab nähtut ka hiljem meenutada. Andres Lipstok Eesti Panga president |(C RAHVUSRAAMATUKOGU y 06- ogs&w EESTI MARK MARK Eesti Vabariik kuulati välja 24. veebruaril 1918, kuid oma raha noorel riigil puudus. Käis Esimene maailmasõda ja Eestis käibis õige mitmesuguseid võõrriikide rahatähti. EESTI Ringlesid Saksa okupatsiooni- ja riigimargad, kõikvõi­ malikud Vene paberrahad - tsaarirublad, duumarublad, "kerenskid” - ning Soome margad. Samad kupüürid jäid käibima ka pärast sõja lõppu. Võõras valuuta ei saanud loomulikult rahuldada noo­ re iseseisva riigi vajadusi. Seetõttu hakati Eestis kohe tegema ettevalmistusi päris oma raha emiteerimiseks. Noore riigi Ajutise Valitsuse istungil võeti juba 30. no­ vembril 1918 vastu otsus kehtestada riigi vääringuks Eesti mark. Marga valik ei olnud juhuslik. Oma seadus­ andluse puudumisel kehtisid Eestis esialgu veel Saksa okupatsioonivõimude seadused, mis olid siin käibivaks vääringuks määranud Saksa marga. Vaatamata rutule, millega oma raha valmistamine algas, ei jäetud unarusse ka rahade kujunduslikku külge. 13. detsembril 1918, samal päeval, kui ilmus Ajutise Va­ litsuse määrus riigikassatähtede väljaandmise kohta, avaldati Rahandusministeeriumi teade, mis kuulutas välja võistluse rahade, postmarkide jms.
    [Show full text]
  • Tony James Noteworld Catalogue 1/2013 World Banknotes-6
    1 TONY JAMES NOTEWORLD CATALOGUE 1/2013 WORLD BANKNOTES-6 Welcome to my sixth listing of World Notes. I wish all collectors a Happy New Year for 2013 and may you find many notes from all corners of the globe to add to your collection. This is a specialist listing for collectors of notes from Russia and related countries. There are some interesting notgeld issued during the period since Perestroika, Please forward a copy of this list to a fellow collector. NB: All items are sent by registered mail at buyer's risk. Insurance available on request. PNL Pick Not Listed, p.h. pin holes, s/h staple holes, trs-tears,stn stain,fxd foxing, tnd toned, Catalogue Number Denomination Description Grade Price AUD Armenia P2 10 Rubles Autonomous Republic VF Sold P32 250 Rubles (PS677) 1919-1920 Unc $130 P36 100 Dram 1993 Unc $12 P37 200 Dram 1993 Unc $14 P38 500 Dram 1993 Unc $40 P39 1000 Dram 1994 Unc Sold Azerbaijan P1 25 Rubles 1919 Republic 1918 to 1920 EF $50 P7 500 Rubles 1st issue 1920 Unc $90 P11 1 Manat 1992 Unc $45 1/5/10/50/100 P14-18 Manat (1993) Set Unc $40 P20 1000 Manat -1993 Unc $12 P21 10,000 Manat 1994 Unc $40 Belarus P1-8 50 Kp-100 R Coupon Series 1992 Set Unc $25 P1-12 50 Kp-5000R Coupon Series 1992 Set Unc $50 P14 50,000 Rubles 1995 Unc $7 P15 100,000 R 1996 Unc $18 P24 20 Rubles 2000 Unc $3 2 Catalogue Number Denomination Description Grade Price AUD China Manchuria Rlwy Han Dao Mutual PNL 3 & 5 Rubles Credit Society 1918-1919 Pair Fine $80 Rj 27146 (26130) 1 Ruble Harbin Public Administration VF $120 PNL 10 Kopeks Local Co-op membership
    [Show full text]
  • Väärtpaberite Teejuht
    väärtpaberite teejuht Väärtpaberite teejuht Saadan selle uuesti, sest lisandus autorite fotode copyright: © AS Tallinna Börs 2008 © Eesti Päevalehe AS 2008 Toimetaja: Villu Zirnask Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Raimo Reiman Autorite fotod: Egert Kamenik, v.a. Tõnis Rätsepa foto: Jarek Jõepera Illustratsioonid: Corbis/Scanpix ISBN 978-9949-431-59-5 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas taaskasutatud paberile CYCLUS PRINT 100 g/m² sisukord EESSÕNA 9 AKTSIA 13 Aktsiate liigid 13 Nimiväärtus ja turuväärtus 15 Aktsiaemissioon 16 Aktsiaraamat ja väärtpaberikonto 19 Aktsionäri õigused ja kohustused 20 Aktsiate kajastamine raamatupidamises 22 Korporatiivsed sündmused 23 Aktsiate väärtuse määramine 26 Aktsiatesse investeerimine ja nendega kauplemine 30 Aktsiatesse investeerimisega seotud riskid 32 Intervjuu Kristjan Hänniga 34 OSAÜHINGU OSA 37 VÕLAKIRI 43 Võlakirjade liigid 43 Võlakirjaemissioon 48 Võlakirja nimiväärtus ja turuväärtus 49 Võlakirja väärtuse määramine 51 Võlakirjadesse investeerimisega seotud põhiriskid 53 Intervjuu Endriko Võrklaevaga 62 FONDIOSAK 67 Fondide tüübid 68 Avatud fond ja kinnine fond 74 Fondivalitseja 75 Fondiosaku puhasväärtus ja selle määramine 75 Fondiosaku omaniku õigused 76 sisukord 5 Fondi kulud ja tasud 77 Pensionifondid 79 Indeksifondid 81 Hedge-fondid ehk riskifondid 82 Riskikapitali- ja erakapitalifondid 83 Fondiosakutesse investeerimine ja nendega tehingute tegemine 84 Fondiosakutesse investeerimise peamised võimalused ja riskid 85 Intervjuu Art Lukase ja Kaarel Roosaga 88 TULETISVÄÄRTPABER 93 Tuletisväärtpaberite
    [Show full text]
  • AS SAARTE LIINID HINNAKIRI 2009 I Sadamateenuste Tasud Ja Nende
    KINNITAN AIN TATTER AS Saarte Liinid nõukogu esimees 26.11.2008 AS SAARTE LIINID HINNAKIRI 2009 (Hinnad ei sisalda käibemaksu 20%) I Sadamateenuste tasud ja nende rakendamine 1. Sadamatasu 18 krooni/GT 1,15EUR/GT Märkused: • Kaubalaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu, kaitasu laadimis- lossimisajal, ja navigatsioonimärgistustasu. • Kruiisilaevadel ja reisilaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu, kaitasu laadimis-lossimisajal ja navigatsioonimärgistustasu. • Kalalaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu ja kaitasu • Kaubalaevadel , kruiisilaevadel ja reisilaevadel lisandub laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel sildamis/ärasildamistasu: 450 krooni/operatsioon 28,80 EUR Märkus: • Erakorraliste mereveoste korral arvutatakse sadamatasu erikalkulatsiooni alusel, võttes arvesse veose mõõtmeid, koormust sadamarajatistele, sadamale kaasnevaid riske ja lisakulutusi. 2. Kaitasu 2.1 Kaitasu muudele laevadele 1,5 kroon/meeter/tund 0,1 EUR/meter/hour Märkus: • Roomassaare ja Kihnu sadamates kalalaevade sadamatasu (sisaldab tonnaažitasu, sildumistasu, kaitasu ja navigatsioonimärgistustasu) vastavalt lisale 1 • AS Eesti Loots laevade kaitasu 2009.aastal on 0,5 kroon/meeter/tund (0,03 EUR/meter/hour) 2.2 Lisanduv kaitasu kaubalaevadele ja reisilaevadele Kahe tunni (aeg laeva väljavormistamiseks) möödumisel pärast laadimise-või lossimis- operatsiooni lõpetamist võetakse laeva kai ääres seismise eest laevast oleneval põhjusel 3 kroon/meeter/tund 0,20 EUR/meter/hour Märkus: • Aeg 1-30 min loetakse 0,5
    [Show full text]