DOCSLIB.ORG

Eesti Statistika Kvartalikiri 1/2010 QUARTERLY BULLETIN of STATISTICS ESTONIA EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eesti Statistika Kvartalikiri 1/2010 QUARTERLY BULLETIN of STATISTICS ESTONIA EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA Eesti kaubavahetus Majanduslangus ja tööturg Kui tasuv on põllumajandustootmine? Rahvaloendus 2011 veebis Välisosalusega äriühingud Valgamaal Eesti Statistika Kvartalikiri 1/2010 QUARTERLY BULLETIN OF STATISTICS ESTONIA EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA Eesti Statistika Kvartalikiri 1/2010 QUARTERLY BULLETIN OF STATISTICS ESTONIA TALLINN 2010 MÄRKIDE SELETUS EXPLANATION OF SYMBOLS X andmete avaldamist ei võimalda andmekaitse põhimõte data are confidential - nähtust ei esinenud magnitude nil … andmeid ei ole saadud või need on avaldamiseks ebakindlad data not available or too uncertain for publication .. mõiste pole rakendatav category not applicable M/M Mehed Males N/F Naised Females Toimetuskolleegium/Editorial Council: Liis Haugas, Riina Kerner, Siim Krusell, Mihkel Servinski, Mari Soiela Toimetanud Liis Haugas, Ott Heinapuu Inglise keel: Heli Taaraste, Elina Härsing Kaanekujundus ja makett Maris Valk Küljendus: Uku Nurges Kaardid: Ülle Valgma Edited by Liis Haugas, Ott Heinapuu English by Heli Taaraste, Elina Härsing Cover and design by Maris Valk Layout by Uku Nurges Maps by Ülle Valgma Kirjastanud Statistikaamet, Endla 15, 15174 Tallinn Trükkinud Ofset OÜ, Paldiski mnt 25, 10612 Tallinn Märts 2010 Published by Statistics Estonia, 15 Endla Str, 15174 Tallinn Printed by Ofset Ltd, 25 Paldiski Rd, 10612 Tallinn March 2010 ISSN-L 1736-7921 ISSN 1736-7921 Autoriõigus/Copyright: Statistikaamet, 2010 Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale When using or quoting the data included in this issue, please indicate the source UUDISNOPPEID STATISTIKA VALLAST NEWS PICKS FROM THE FIELD OF STATISTICS SISUKORD Uudisnoppeid statistika vallast 4 Noppeid Eesti statistika ajaloost 8 I Eesti kaubavahetus majanduse põhikategooriate järgi 11 Riina Kerner, Allan Aron II Majanduslanguse põhjustatud muutused tööturul 16 Siim Krusell III Põllumajandustootmise tasuvus 43 Ivar Himma, Elve Ristsoo, Andres Tekkel IV Uus strateegia rahva ja eluruumide loenduse korraldamisel 2011. aastal 68 Diana Beltadze, Ene-Margit Tiit V Välisosalusega äriühingud Valga maakonnas 2007. aastal 88 Mihkel Servinski Põhinäitajad 100 Eesti, Läti ja Leedu võrdlusandmed 108 CONTENTS News picks from the field of statistics 6 Picks from the history of Estonian statistics 9 I Foreign trade of Estonia by Broad Economic Categories 14 Riina Kerner, Allan Aron II Changes on the labour market caused by economic recession 33 Siim Krusell III Profitability of agricultural production 60 Ivar Himma, Elve Ristsoo, Andres Tekkel IV A new strategy for organisation of the Population and Housing Census in 2011 80 Diana Beltadze, Ene-Margit Tiit V Companies with foreign shareholding in Valga county in 2007 97 Mihkel Servinski Main indicators 100 Comparative data of Estonia, Latvia and Lithuania 108 EESTI STATISTIKA KVARTALIKIRI. 1/10. QUARTERLY BULLETIN OF STATISTICS ESTONIA 3 UUDISNOPPEID STATISTIKA VALLAST NEWS PICKS FROM THE FIELD OF STATISTICS UUDISNOPPEID STATISTIKA VALLAST Aavo Heinlo Statistikaamet Nopete üks allikas on värskemad Statistikaameti (http://www.stat.ee/30996) ja Eurostati (http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/publications/collections/news_releases) pressiteated. Maailm toibub kriisist Uut aastakäiku sobib alustada heade uudistega. Rahvusvaheline Valuutafond vaatas üle oma majandusennustusea: veel oktoobris pakuti 2010. aastal toimuvaks maailma majanduskasvuks vaevalised 0,8%, jaanuaris parandati see 3,9%-ks. Tõsi, kasvu veavad Aasia majandustiigrid, Eurotsooni jaoks oli ja jäi oodatav kasv 1% tasemele. Kuivõrd aga ärimaailm ise toibumist tunnetab? Vastuse võib leida McKinsey ülemaailmsest uuringustb. Uuringus osales ligi poolteist tuhat ettevõtete tegevjuhti. Neist kolmveerand loodavad 2010. aastal eelmisest aastast kõrgemat kasumit ja rohkem kui pooled hindavad praeguseid majandustingimusi võrreldes 2009. aasta augustiga mõõdukalt paremaks. 2009. aasta IV kvartalis aeglustus majanduslangus ka Eestis. Kui mullu vähenes esimese kolme kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) aastataguste andmetega võrreldes 15–16%, siis IV kvartalis vaid 9,5%. Veel olulisem ja meeldivam on aga see, et IV kvartalis oli Eesti SKP III kvartali omast 2,5% kõrgem. Vaesusriskid on suurenemas Euroopa Liidus (EL) elas 2005.–2008. aastal suhtelises vaesuses 16–17% elanikkonnast. Riigiti ulatus vaesusriski määr 2008. aastal Tšehhi 9%-st Läti 26%-ni, Eesti platseerus oma 19%-ga EL-i keskmike hulgas. Kuid nii ei olnud see eakate puhul. Kui kogu EL-is oli laste (0–17-aastaste) ja eakate (vähemalt 65-aastaste) vaesusriski määr vaid paar protsendipunkti keskmisest kõrgem, siis Eesti eakate jaoks võrdus see 2008. aastal 39%-ga. Halvem oli eakate olukord vaid Lätis ja Küprosel. Endastmõistetavalt halvendas majanduskriis neid näitajaid 2009. aastal tunduvalt. Kui 2007. aasta IV kvartalis hindas 15–74-aastastest Eesti elanikest end majanduslikult toime- tulevateks 60%, siis 2009. aasta IV kvartaliks oli nende arv langenud juba alla poole — 48%-ni. Töötus suureneb, brutokuupalk väheneb Toimetulekuraskused ähvardavad ennekõike töötuid ja nende seas pikaajalisi töötuid (on tööd otsinud üle 12 kuu). 2009. aasta IV kvartalis oli tööjõu-uuringu andmetel hinnanguline töötute arv Eesti 107 000 elik kaks korda rohkem kui aasta varem, neist 33 000 olid pikka aega tööta. Viimaste hulgas moodustavad erigrupi 11 000 tööotsingutest loobunud heitunut. Märkimisväärne on, et mitte-eestlaste töötus on ligi kaks korda kõrgem kui eestlastel, kuid tööotsingutest loobu- vad kergekäelisemalt hoopiski eestlased. Ka palgatöötajate toimetulekut on mõjutanud keskmise brutokuupalga järjekindel langus kogu 2009. aasta vältel. 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk 2009. aasta IV kvartalis 6,5%. Tõsi, tänu negatiivsele inflatsioonile oli reaalpalga langus ainult 4,6%. Siinjuures on võetud arvesse tarbijahinnaindeksi mõju. Detsembris 2009 mõõdeti EL-is aastaseks inflatsiooniks 1,4%, vaid viies liikmesriigis 27-st oli inflatsioon negatiivne — enim Iirimaal ja Eestis, vastavalt –2,6% ja –1,9%. a http://www.imf.org/external/pubs/ft/survey/so/2010/NEW012610B.htm (26.02.2010). b https://www.mckinseyquarterly.com/Economic_Studies/Productivity_Performance/Economic_Conditions_Snapshot_ February_2010_McKinsey_Global_Survey_results_2535 (1.03.2010). 4 EESTI STATISTIKA KVARTALIKIRI. 1/10. QUARTERLY BULLETIN OF STATISTICS ESTONIA UUDISNOPPEID STATISTIKA VALLAST NEWS PICKS FROM THE FIELD OF STATISTICS Hariduse kvaliteet määrab majanduskasvu tuleviku Innovaatilisust peetakse edasise majanduskasvu oluliseks katalüsaatoriks, kuid pikas pers- pektiivis tuleb ikka rõhutada hariduse rolli ja ennekõike hariduse kvaliteeti, mitte koolis käidud aastate hulka. OECD värskes uurimusesa väidetakse, et kui riigid viiksid oma õpilaste teadmised tasemele, mis mõõdeti Soomes rahvusvahelise õpilaste õpitulemuslikkuse hindamise programmi PISA vahendusel, siis 2090. aastaks seitsmekordistuks Ameerika Ühendriikide SKP, Portugali või Kreeka oma aga kümnekordistuks. Kahjuks paiknes Eesti PISA pingereas küllalt kõrgel ja võimalik SKP kasv jääb selle võrra tagasihoidlikumaks, mis ei takista muidugi püüdu hariduse kvaliteeti parandada. Hetketeema — statistika sõltumatus Eesti Euro-ootustega seostub statistika sõltumatuse teema. Arusaamad sellest võivad olla üsna erinevad. Äripäeva online-versioonis võis 18. jaanuaril 2010 lugeda pealkirja „Euro nimel tuleb saavutada sõltumatus Statistikaametist”, kuid mõni tund hiljem jõuti siiski veendumusele, et „Euro nimel tuleb tagada sõltumatu statistika”, mille peamine allikas ongi just Statistikaamet. a The high cost of low educational performance, 2010, OECD. http://www.oecd.org/dataoecd/11/28/44417824.pdf (1.03.2010). EESTI STATISTIKA KVARTALIKIRI. 1/10. QUARTERLY BULLETIN OF STATISTICS ESTONIA 5 UUDISNOPPEID STATISTIKA VALLAST NEWS PICKS FROM THE FIELD OF STATISTICS NEWS PICKS FROM THE FIELD OF STATISTICS Aavo Heinlo Statistics Estonia Picks are amongst other sources based on fresh news releases of Statistics Estonia (http://www.stat.ee/30997) and those of Eurostat (http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/publications/collections/news_releases). The world is recovering from crisis It is convenient to introduce the new yearly edition with favourable news. The International Monetary Fund revised up its Global Economic Forecasta: still in October the projection of global economic growth was arduous 0.8%, in January it was polished to 3.9%. The truth is that the recovery is proceeding by the efforts of Asian economic tigers, for Eurozone the projection was and remained around 1%. But how the business world itself senses the recovery? The McKinsey Global Survey resultsb gave the answer. Nearly 1,500 executives participated in the survey; of them three quarters expect higher profit in 2010 compared to 2009 and more than half value current economic conditions moderately better compared with August 2009. The decline in economy decelerated in the 4th quarter of 2009 in Estonia as well. If in the first three quarters of 2009 the gross domestic product (GDP) decreased by 15–16% compared to the same quarter in the previous year, then in the 4th quarter only by 9.5%. Even more important and delightful is the fact that in the 4th quarter the GDP of Estonia exceeded that of the 3rd quarter by 2.5%. Risk of poverty on the increase 16–17% of the population of the European Union (EU) were at risk of poverty during 2005–2008. The at-risk-of-poverty rates in 2008 varied by countries from 9% in Czech Republic to 26% in Latvia. Estonia belonged with its 19% to the EU
Load more

Recommended publications
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • 21. Veebruarini Saab Osaleda E-Loendusel 24. Veebruaril 2010
    18. veebruar 2010 – nr 3 ( 217) Kalapüügiüritusest Rõuge Purakas võttis osa 144 kalastajat, kala sai 47 kalastajat, võitis Edur Mürk (haug, 668 g) 21. veebruarini saab osaleda e-loendusel Rõuge valla 58 külas kestab 2011. aasta rahva ja Viitina, Kellämäe, Jaanipeebu, Karba, Kogrõ, Ruuksu, eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloendus, mille käigus Rebäsemõisa, Kadõni, Pulli, Kängsepä, Ristemäe katsetatakse REL 2011 tarvis loodud infosüsteemi, valitud Sirle Nurk (tel 5663 2527) metoodikat ning tööde üldist korraldust. Kuni selle nädala Viliksaarõ, Kuklasõ, Põdra, Hurda, Saki, Hinu, Haabsilla, lõpuni, s.o 21. veebruarini saab prooviloendusel osaleda Sadramõtsa, Kaugu, Riitsilla interneti teel Statistikaameti elektroonilises andmete Kaire Järvpõld (tel 5663 2765) esitamise keskkonnas eSTAT ( https://estat.stat.ee/ ). Hallimäe, Murdõmäe, Jugu, Ortumäe, Kurgjärve, Härämäe, Neid prooviloenduspiirkondade elanikke, kes e-loendusel ei Lutika, Hotõmäe, Paaburissa, Augli, Tiidu, Muduri, Aabra, osalenud või täitsid ankeedi puudulikult, külastab Järvekülä, Kahru, Mõõlu, Rebäse, Kokõmäe, Kähri ajavahemikul 5.–31. märts Statistikaameti loendaja. Rõuge Loendajatega saab soovi korral alates 3. märtsist leppida valla külades tegutsevad REL 2011 prooviloenduse ajal kokku külastusaja. Samuti saab prooviloenduse kohta järgmised loendajad: lisainfot REL 2011 klienditoelt nii telefoni kui ka e-posti teel Karin Siig (tel 5663 2471) (tel 625 9100, e-post [email protected] ) või Statistikaamet Mikita, Vanamõisa, Kavõldi, Soemõisa, Savioru, Kaluka, veebilehelt www.stat.ee/rel2011 . Pärlijõe, Suurõ-Ruuga, Soomõoru, Saarlasõ, Märdi, Roobi, Lisaks Rõuge vallale veel kaheksas Eesti omavalitsuses Heibri, Põru, Tialasõ, Listaku, Väiku-Ruuga, Tüütsi, Haki, toimuva REL 2011 prooviloenduse käigus loendatakse enam kui 10 000 inimest ja nende eluruumid. Jäätmeveo teenustasude hind tõuseb VALLAVALITSUSE TEADE : Tulenevalt eelarve Seoses jäätmekäitluskulude (prügila ladestustasu tõus , vähenemisest on peatatud 2010 aastaks valla ettevõtlus-, käibemaksu tõus jm.
    [Show full text]
  • Konverentsiäris Jäi Püüdmata Miljard Krooni
    valuutakursid 20.02. Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee kolumn USD 13,10 EEK Ööalkohol kogu Eestis keelata? EUR 1,19 USD Keelud ahista- vad seaduskuu- lekat kodanik- SEK 1,67 EEK ku, mitte neid, keda seadust ÄP indeks 20.02. tehes silmas peetakse, ar- vab Äripäeva Mati 1901,02 -0,58% toimetaja Mati Feldmann TEISIPÄEV • 21. veebruar 2006 • nr 36 (3052) • hind 19 kr Feldmann. lk 23 KKohtla-Järveohtla-Järve kkrahvrahv Ärimees Nikolai Ossipenko ettevõte on viimastel aastatel võitnud pea kõik Kohtla-Järve kommunaalteenuste han- ked ja tegutseb keskmi- selt 49protsendise ren- taablusega. lk 8–9, 22 Kohtla-Järve maksumaksja iga kolmas kroon läheb piltlikult öel- des Nikolai Ossipenko kätte. Foto: Vallo Kruuser, Eesti Ekspress Martinson sai uuesti ESTONIAN AIRI KÄIVE Konverentsiäris jäi KASVAB JÄRJEKINDLALT Leedu MicroLinki General Motorsi käive, mln kroonides 1143,5 püüdmata miljard krooni omanikuks koostöö AvtoVAZiga 948,6 Allan Martinsoni juhitav inves- lk 7 854,3 885,3 Hotellide Liidu te- katkes gevdirektori Donald teerimisfond MartinsonTrigon Visnapuu hinnangul ostis tagasi mullu Leedu transport läks möödunud aastal telekomifirmale müüdud IT- Eestist mööda umbes ettevõtted MicroLink Lietuva Muuga konteinerterminalis on miljard krooni, mis jäi ja Baltijos Kompiuteriu endiselt lahendamist nõud- 2002 2003 2004 2005 Akademija. lk 4 Allikas: Estonian Air saamata konverentsi- vaid probleeme. lk 16 deks sobivate ruumide puudumise tõttu. Liit turundus Estonian Air liisib soovitab rajada konve- Lennundusest 500 miljoni eest rentsikeskuse Sakala lahkunud Erki Urva Reklaampostitusteenuse sis- keskuse või Tallinna siirdub telekomiärisse seostmine võimaldab hoida kaks lennukit Linnahalli territooriu- kokku tervelt ühe ametikoha. Endine Estonian lk 20 Estonian Air liisib tänavu 500 mile. lk 3 miljoni krooni eest kaks uut Airi juht Erki Urva lennukit.
    [Show full text]
  • Ametiisikute Majanduslike Huvide Deklaratsioonide Andmete Avalikustamine
    Väljaandja: Siseminister Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2003, 86, Ametiisikute majanduslike huvide deklaratsioonide andmete avalikustamine AMETIISIKUTE MAJANDUSLIKE HUVIDE DEKLARATSIOONIDE ANDMETE VÄLJAVÕTTED Järgnevad majanduslike huvide deklaratsioonid esitasid ametiisikud korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145; 2001, 58, 357; 2002, 53, 336; 63, 387; RT III 2003, 2, 16; RT I 2003, 18, 108; 51, 349) § 14 lõike 4 alusel deklaratsiooni hoidjale – siseministrile, kes avalikustab need § 15 lõigete 2 ja 4 alusel. Deklaratsioonide andmed avaldatakse vastavalt korruptsioonivastase seaduse lisana kinnitatud majanduslike huvide deklaratsiooni vormi järgi: I. Üldandmed 1.Ees- ja perekonnanimi. 2.Isikukood. [Ei kuulu avaldamisele]. 3.Ametikoht. 4.Asutus (tööandja). 5.Ametipalga aste ja ametipalk. II. Andmed vara kohta 6.Kinnisvara (kuni kinnistusraamatusse kandmiseni ka ehitised ja nende osad, deklareeritakse ka pooleliolevad ehitused, ühis- ja kaasomandiks oleva vara puhul näidatakse ametiisiku osa selles): otstarve, asukoha maakond, linn, kinnistuspiirkond, kinnistu number. [Aadressi märkimata]. 7.Registrisse kantud autod, vee- ja õhusõidukid: sõiduki liik, mark, väljalaske aasta. 8.Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid: emitent, liik, kogus, nimiväärtus, koguväärtus. 9.Pangaarved (pank, arve liik ja nende arv). III. Andmed varaliste kohustuste kohta 10.Võlad pankadele ja teistele eraõiguslikele isikutele, kui võla suurus ületab eelmise kuue kuu ametipalga või 50 000 krooni, kui ametikohal
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • AS SAARTE LIINID HINNAKIRI 2010 I Sadamateenuste Tasud Ja Nende
    KINNITAN AIN TATTER AS Saarte Liinid nõukogu esimees 26.03.2010 AS SAARTE LIINID HINNAKIRI 2010 (Hinnad ei sisalda käibemaksu 20%) I Sadamateenuste tasud ja nende rakendamine 1. Sadamatasu 1.1 18 krooni / GT 1,15EUR / GT Märkused: • Kaubalaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu, kaitasu laadimis- lossimisajal, ja navigatsioonimärgistustasu. • Kruiisilaevadel ja reisilaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu, kaitasu laadimis-lossimisajal ja navigatsioonimärgistustasu. • Kalalaevadel sisaldub sadamatasus tonnaažitasu, sildamistasu ja kaitasu. • Kaubalaevadel , kruiisilaevadel ja reisilaevadel lisandub laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel sildamis/ärasildamistasu: 450 krooni / operatsioon 28,80 EUR Märkus: • Erakorraliste mereveoste korral arvutatakse sadamatasu erikalkulatsiooni alusel, võttes arvesse veose mõõtmeid, koormust sadamarajatistele, sadamale kaasnevaid riske ja lisakulutusi. 1.2 Sadamatasu kommertsreise tegevatele väikelaevadele (pikkusega kuni 15m) 150 krooni / reis 9.60 EUR 1.3 Alaliselt väikesaartel elavate elanike ujuvvahendite hoidmine vastavate väikesaarte sadamates on tasuta, juhul, kui nimetatud ujuvvahendeid ei kasutata kommertseesmärkidel. 2. Kaitasu 2.1 Kaitasu muudele laevadele 1,5 krooni / meeter / tund 0,1 EUR / meter / hour Märkus: • Roomassaare, Kihnu ja Sõru sadamates kalalaevade sadamatasu (sisaldab tonnaažitasu, sildumistasu, kaitasu ja navigatsioonimärgistustasu) vastavalt lisale 1 2.2 Lisanduv kaitasu kaubalaevadele ja reisilaevadele Kahe tunni (aeg laeva väljavormistamiseks)
    [Show full text]
  • Eesti Pank Annual Report 2009
    Eesti Pank Bank of Estonia Eesti Pank Annual Report 2009 2010 © Eesti Pank, 2010 Address Estonia pst 13 15095 Tallinn Estonia Phone +372 6680 719 Fax +372 6680 836 E-mail [email protected] Website www.bankofestonia.ee Subscriptions for publications of Eesti Pank Phone: +372 6680 998 Fax: +372 6680 954 E-mail: [email protected] ISSN 1406-1414 Executive editor: Kadri Põdra Design: Vincent OÜ Layout: Urmas Raidma Printed in Folger Art 2 CONTENTS MAIN FEATURES AND FUNCTIONS OF EESTI PANK ..................................................................... 9 FOREWORD BY GOVERNOR OF EESTI PANK .............................................................................. 11 ACCOUNTABILITY .......................................................................................................................... 16 Legal framework for accountability and compulsory publications of the central bank ................. 16 Accountability vis-à-vis the Riigikogu ........................................................................................ 16 Regular reporting on economic policy views and publication of economic data ......................... 17 STRATEGIC OBJECTIVES FOR PERFORMING THE MAIN FUNCTIONS OF EESTI PANK ......... 20 THE FUTURE ROLE OF EESTI PANK AS A MEMBER OF THE EURO AREA .............................. 24 Monetary policy and economic analysis ..................................................................................... 24 Reserve management and foreign currency operations ............................................................
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • Kärbesõis Seened Jakikkapuu Seened Sääsed Jakärbsed Sääsed Õpi Pilvi Tundma!
    MAI 5/2015 Populaarteaduslik ajakiri.Populaarteaduslik Ilmunud 1933. aastast. 3,90 € Kärbesõis aasta orhidee ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) ISSN 0131-5862 (trükis) Sääsed ja kärbsed Saesaare pais tuleb ikkagi hävitada! Seened ja kikkapuu Õpi pilvi tundma! Ajakirjal Horisont on valminud esimene mobiilirakendus, „HORISONDI PILVEAABITS” millega on võimalik lihtsalt ja kiirelt pilvi tundma õppida. Abiks on üle 150 foto ja lühikirjeldused. ● 11 pilveliiki ● 34 alamliiki PILVEAABITS õpetab pilvede järgi ilmamuutust prognoo- ● sademed, vikerkaared ja halod sima. Kas tead, et kiudpilvi märgates võid 6–12 tunni ● sõnastik pärast vihma kätte jääda? Rakendus on TASUTA allalaaditav Google Play horisont veebipoes. Sisu: Jüri Kamenik, Ulvar Käärt Tehniline teostus: Walk&Learn OÜ „Horisondi pilveaabits” töötab enamikus Android-süsteemiga mobiiltelefonides ja tahvelarvutites. Äpi valmimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Sisukord Kärbesõis Foto: Arto-Randel Servet 66. aastakäik Nr 5, mai 2015 www.eestiloodus.ee 2 Toimetaja veerg 34 Intervjuu: Darwini tundmine aitab igas olukorras 3 Sõnumid Tõlkijat ja ornitoloogi Mart- Olav Niklust küsitlenud Toomas 8 Aasta orhidee: Kärbesõis pei- Kukk butab putukaid tolmeldama Ülle Jõgar kirjeldab omapärase 39 Aasta lind: Herilaseviu – õiega käpalise õitsemist ja palju- eriline suvitaja nemist ning tegureid, mis kipu- Olavi Vainu ja Ülo Väli lõpeta- 12 vad taime levikut piirama vad viude tutvustamise kolman- da liigiga, keda Eestis võib koha- 12 Kuidas putukat ära tunda X. ta alates maikuust Sääsed ja kärbsed
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved Tehisjärved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Karula Rahvuspargi, Karula Loodusala Ja Karula Linnuala Kaitsekorralduskava (Edaspidi Ka KKK) Eesmärk On
    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 04.08.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/13 Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2020-2029 Keskkonnaamet 2020 SISUKORD SISUKORD .......................................................................................................................................................... 2 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 9 1.1. ALA ISELOOMUSTUS ............................................................................................................................................ 9 1.1.1. Karula rahvuspark ..................................................................................................................................... 10 1.1.2. Karula linnuala ja Karula loodusala ......................................................................................................... 11 1.1.3. Püsielupaigad ............................................................................................................................................ 12 1.1.4. Alal esinevad liigid ja loodusdirektiivi elupaigatüübid ............................................................................. 12 1.1.5. Kaitsekorraldusperioodi visioon ................................................................................................................ 14 1.2. MAAKASUTUS ..................................................................................................................................................
    [Show full text]