DOCSLIB.ORG

Kärbesõis Seened Jakikkapuu Seened Sääsed Jakärbsed Sääsed Õpi Pilvi Tundma!

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kärbesõis Seened Jakikkapuu Seened Sääsed Jakärbsed Sääsed Õpi Pilvi Tundma! MAI 5/2015 Populaarteaduslik ajakiri.Populaarteaduslik Ilmunud 1933. aastast. 3,90 € Kärbesõis aasta orhidee ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) ISSN 0131-5862 (trükis) Sääsed ja kärbsed Saesaare pais tuleb ikkagi hävitada! Seened ja kikkapuu Õpi pilvi tundma! Ajakirjal Horisont on valminud esimene mobiilirakendus, „HORISONDI PILVEAABITS” millega on võimalik lihtsalt ja kiirelt pilvi tundma õppida. Abiks on üle 150 foto ja lühikirjeldused. ● 11 pilveliiki ● 34 alamliiki PILVEAABITS õpetab pilvede järgi ilmamuutust prognoo- ● sademed, vikerkaared ja halod sima. Kas tead, et kiudpilvi märgates võid 6–12 tunni ● sõnastik pärast vihma kätte jääda? Rakendus on TASUTA allalaaditav Google Play horisont veebipoes. Sisu: Jüri Kamenik, Ulvar Käärt Tehniline teostus: Walk&Learn OÜ „Horisondi pilveaabits” töötab enamikus Android-süsteemiga mobiiltelefonides ja tahvelarvutites. Äpi valmimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Sisukord Kärbesõis Foto: Arto-Randel Servet 66. aastakäik Nr 5, mai 2015 www.eestiloodus.ee 2 Toimetaja veerg 34 Intervjuu: Darwini tundmine aitab igas olukorras 3 Sõnumid Tõlkijat ja ornitoloogi Mart- Olav Niklust küsitlenud Toomas 8 Aasta orhidee: Kärbesõis pei- Kukk butab putukaid tolmeldama Ülle Jõgar kirjeldab omapärase 39 Aasta lind: Herilaseviu – õiega käpalise õitsemist ja palju- eriline suvitaja nemist ning tegureid, mis kipu- Olavi Vainu ja Ülo Väli lõpeta- 12 vad taime levikut piirama vad viude tutvustamise kolman- da liigiga, keda Eestis võib koha- 12 Kuidas putukat ära tunda X. ta alates maikuust Sääsed ja kärbsed Mati Martin võtab 44 Saesaare paisu lõhkumine pal- putukaid tutvustava janditele ilu juurde ei annaks sarja viimases artik- Taavi Pae ja Ain Vellak pool- lis vaatluse alla davad senise paisjärve säili- tavalise ja liigi- tamist, kuna niiviisi on ju ka rohke putukaseltsi, päris kena 30 kahetiivalised 49 Paisumeelsete lühike mälu ehk 20 Kuidas kikkapuu nime sai Vaade Saesaare kärestikule Heldur Sander ja Raivo Kalle Tauno Jürgenstein kutsub üles meenutavad, mismoodi ekslikult paisjärve kaotama, sest paljanduv nimetatud mürgisest sajakoorsest kärestikuline jõelõik oleks üli- puust kujunes märksa põhjenda- malt oluline siirdekalade kudeala tum harilik kikkapuu 52 Tiit Kändleri essee: 24 Seente asend elupuul ja süste- Kuidas maailma nähtavaks 34 maatika 2 tehakse? Irja Saar tutvustab paaristuum- seid seeni ja kunagi seenteks 54 In memoriam: Ilja Kala peetud organisme, kes nüüdisajal on liigitatud teistesse riikidesse 56 Mägitsikaadi (Cicadetta monta- na) esmasleid Eestis 29 EL küsib: vastavad Maret Ave Liivamägi ja Peeter Tarlap Merisaar ja Olavi Kurina kirjeldavad meie fauna uut liiki, keda pannakse tähele eeskätt ise- 30 Huvitav Eesti: Allikukivi koo- loomuliku laulu tõttu bastik tuli päevavalgele hea 39 juhuse läbi 59 Kroonika Elen Rekand viib lugeja Kilingi- Nõmme lähedale, kus paikneb 62 Mikroskoop Eestis ainulaadne koobastiku- süsteem 63 Ristsõna 32 Poster: Aret Vooremäe 64 Ajalugu, sünnipäevad autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |257| 1 Toimetaja veerg Jõulukulinate asemel võrgud ja peletid 66. aastakäik Nr 5, mai 2015 Toimetuse aadress: as ajakirja kaanel on mõni on põhjust juttu teha just nüüd, kui Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu putukas või taimeõis või äkki kaupluste kassalettide esised täitu- e-post [email protected] mõlemad koos? Kui heita sel- vad sääsevõrkude, kärbseid püüdvate faks 742 1143 Klele kiire ja põgus pilk piisavalt kau- liimipaberite ja kõikvõimalike sääse- Peatoimetaja Toomas Kukk gelt, siis tundub kesklaotusel silma peletusvahenditega. Tõepoolest: 742 1143, [email protected] hakkav moodustis tõepoolest kanges- kärbse- ja ennekõike sääsehooaja Toimetaja Helen Külvik ti kärbse moodi. Aga küllap tuvastab algus sunnib ohkama ja selleks val- (lapsehoolduspuhkusel) inimaju üsna kohe, et asi pole päris mistuma: tuleb hankida varustus ja 529 4033, [email protected] õige. See ongi kaval pettus, mida loo- see kodudes üles sättida. Kas pole Toimetaja Juhan Javoiš duses üsna sageli ette tuleb. sarnane olukord kui jõulude ajal? 5661 0851, [email protected] Ent miks peaks üks taim tahtma Ükskõik kui tüütud või põlastus- Toimetaja Katre Palo olla kärbse moodi? Kas selleks, et olla väärsed need putukad on, tuleb nenti- 521 8771, [email protected] huvitav, edev või ilmtingimata ise- da, et kahetiivalised on looduse aine- Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado moodi? Ei loom ega lind, nagu mee- ringes väga tähtsal kohal ‒ ilma nen- 742 1143, [email protected] nub ühest Vene animafilmist, kus deta ei oleks ka meid. Olgugi et näi- Keeletoimetaja Monika Salo nahkhiir ei tahtnud olla kõigepealt teks toakärbsel on mõnikord komme 742 1186, [email protected] lind ja siis loom ning vastupidi, lõpuks muneda toidu sisse ja me võime sealt Küljendamine Raul Kask ei tahtnud ta olla kumbki. avastada jalutuid vaklu või et see liik [email protected] Kaanefotol olev taim, tänavuse võib levitada mitut haigustekitajat. Vastutav väljaandja Triinu Raigna aasta orhideeks valitud kärbesõis, on Kärbestest suuremat ja tuntavamat [email protected] oma iseäralikus väljanägemises püüd- tüli teevad meile muidugi sääselised. Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri nud olla ja tegelikult ongi väga nuti- Mati Martin aitab selgitada või siis Endla 3, Tallinn 10122 kas. Niimoodi on ta lahendanud ära meelde tuletada, kes neist on inimeste eluliselt tähtsa vajaduse: putukakuju- kõige agaramad ründajad: mitte kõik lise õiega meelitab ta ligi putukaid, et sääsklased ei ole verejanulised. Eesti need tolmeldaksid õisi. Seejuures on kliimas peavad meile jahti põhiliselt mõeldud isegi pisiasjadele: kärbesõie metsasääsed ja laulusääsed pistesääsk- Tellimine ja info Kristi Mõis emakas jäljendab putuka pead ja väi- laste sugukonnast. 610 4105, [email protected] kesed õiekattelehed on tundlate eest. Väga tülikaks osutuvad ka kihulas- Reklaamijuht Elo Algma Olemas on ka silmad: läikivad küh- te sugukonna liikmed, kellega tuleb 610 4106, [email protected] mud. tegemist teha eelkõige kevadel; oma Ajakiri ilmub See ei ole veel kõik. Pettuses tuleb pisikese kere tõttu mahuvad keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel muu hulgas appi lõhn: kärbesõis eri- nad tihtipeale läbi sääsevõr- tab suguküpsete emasputukate lõhna, gusilmast. Kihulaste ham- mis meelitab isased tolmeldajad mustust sageli ei tunne, käbedamalt kohale. Kogu see kava- kuid see-eest on tagajärg lus on pehmelt öeldes isekas ja mõnikord päris hull: alatu, sest tolmeldama meeli- halvimal juhul paiste- tatud isastele mingit kingi- tab jalg või käsi üles tust vastu ei anta: nimelt ja kõige tundlikuma- © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2015 ei leidu selle orhidee õites tel tekib palavik. Summaries of some articles can be found at nektarit. Olgem siis mõist- our web site www.eestiloodus.ee AADE ÖK Oma elu on võima- vad ja samas nutikad M OM A Ä J R H G Õ I likult arukalt korral- ennast kaitsma nende P S Foto: Audun Palo Audun Foto: danud paljud elusor- tähtsate kaaslaste eest, 541 787 ganismid. Ühest selts- kes meie ümber tiiruta- Trükitoode konnast kirjutab Mati vad ja läheneda kavat- Trükitud trükikojas Kroonpress Martin oma viimases, sevad! kümnendas putuka- loos. Nendest liikidest 2 |258| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Eesti toit on tervisele ohutu esti maaülikooli teadlased saastunud kampülobakteritega. avaldasid aprillis mitme aasta Ometi tuleb olla valvas, sest pato- uurimistöö tulemused, mille geenid arenevad pidevalt ja kiires- Epõhjal võib öelda, et Eesti toodete ti ning mikroorganism, mis varem ei ohutus on tagatud ja riskid väikesed. Jüriado Toomas Foto: olnud patogeenne, võib praegu ini- Toidupatogeenide toiduohutuse kohta mese tervist tõsiselt ohustada ja muu- ei ole Eestis enne hinnangut antud. tuda ajapikku veelgi ohtlikumaks. EMÜ toiduhügieeni professor Selline on näiteks kolibakter. Mati Roasto selgitas uurimuse täht- Termofiilsete kampülobakte- Eelista eestimaist! Tuntud ja tun- sust: see käsitleb zoonootiliste ehk rite tõttu haigestub Euroopas aas- nustatud toidutootja on Nopri talu loomadelt inimesele kanduvate pato- tas 215 000 inimest; WHO statistika Võrumaal geenide riske toidu tootmise, tööt- andmeil läheb see maksma miljar- lemise ja tarbimise ahelas. Proove deid eurosid. Kõige raskemini kulge- koguti kõrgeimasse riskikategoo- keskkonda pakendatud söömiseks vate infektsioonide põhjustaja neist riasse kuuluvatest toitudest. Uuritud valmis liha- ja kalatooted ning Shiga- patogeenidest on L. monocytoge­ haigustekitajad kuulusid 2013. aas- toksiine produtseeriva E. coli puhul nes: tema arvele langeb koguni üle tal Euroopa Liidus viie enim zoo- toores veiseliha ja toorpiim. viiendiku kõigist surmaga lõppeva- nootilisi haigusi tekitanud patogeeni Leiti, et uuritud toidupatogeenide test juhtudest, mil haigestumine on hulka: termofiilsed kampülobakterid, levik Eesti päritolu toitudes ja toor- olnud tingitud toidust. 2011. aastal Listeria monocytogenes ning verotok- aines on väike. Seega järgivad Eesti Saksamaalt alguse saanud verotoksi- siline Escherichia coli. Roasto sõnul toidukäitlejad igati tootmishügieeni lise E. coli haiguspuhangus nakatus on termofiilsete kampülobakterite ning toiduhügieeni ja -ohutust käsit- ligi 4000 inimest 16 riigist, kellest 55 puhul kõrge riskikategooria toidud lev õpe on heal järjel ja toidu kont- surid. Tootjatele ja tööstusele tekita- värske linnuliha, L. monocytogenes’i rolliga tegelevad asutused korralikul tud kahju hinnati ligi 1,3 miljardile puhul pika säilimisajaga vaakumpa- tasemel. Näiteks imporditud värske dollarile. kendatud ja modifitseeritud
Load more

Recommended publications
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved Tehisjärved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Jõelähtme Kiriku Kroonika II Soli Deo Gloria!
    Jõelähtme kiriku kroonika II Soli Deo gloria! Täname: Tõnu Parmakson, EELK Randvere kogudus, EELK Kuusalu kogudus, Mall Johanson, Tiina-Mall Kreem, Tallinna Linnamuuseum, Rahvusarhiiv, von Brevernite suguvõsa, Mare Malva, Piret Pintman-Hellaste, Ester Peetrimägi. E-raamatu väljaandmist on toetanud Põhja-Harju Koostöökogu ja EELK Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus. Tõlkinud Ülle Mölder Toimetanud Fred Puss Fotod: erakogud, Tallinna Linnamuuseum. © Väljaandja Eesti Isikuloo Keskus ja EELK Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKOGU Jõelähtme - Viimsi - Rae Jõelähtme kirikuraamat, sisse seatud ja alustatud Heinrich Christopher Wrede, kohaliku pastori poolt aastal 1725. 5 Jõelähtme kirikuraamat, sisse seatud ja alustatud Heinrich Christopher Wrede,1 kohaliku pastori poolt aastal 1725. EAA.1212.2.1, [lk 385, digikaader 180]2 Koopia (Copie)3. Jumala nimel! Olgu käesolevaga teada minu armsatele lastele ja kõigile, kes asjasse puutuvad, et ma olen otsustanud seni maha müümata tagavara eesti- keelseid piibleid järgmisel viisil ära kinkida ja kasutusele võtta. Jõelähtme kirik peab saama lihtsale paberile trükitud eksemplaridest tuhat ja üheksakümmend üks eksemplari. Jaani kirik Ida-Harjumaal peab saama samasuguse ühest tuhandest ja üheksakümne ühest koosneva hulga nimetatud eksemplare. Toompea orbudekodu peab saama vaeslaste ülalpidamiseks ja õpe- tamiseks ülejäänud veel minu majas asuvad ja raamatuköitja kirja- likku tunnistust mööda müümata eksemplarid. Ja nimelt järgmistel tingimustel. Mis mõlemasse4 kirikusse puutub, siis olen ma kindlaks määranud: Neid kummalegi ülal nimetatud kirikule kingitud arvu piibleid tuleb müüa hinnaga 55 kopikat köitmata eksemplar ja ei kunagi kallimalt. 1 Wrede, Heinrich Christopher (1691-1764), 1711-1742 Harju-Jaani koguduse õpetaja, täitis 1712-1713 ka Jüri ja 1714-1734 Jõelähtme koguduse õpetaja kohuseid, alates 1721 konsistooriu- mi erakorraline assessor, 1741-1742 Ida-Harjumaa praost.
    [Show full text]
  • Eesti Statistika Kvartalikiri 1/2010 QUARTERLY BULLETIN of STATISTICS ESTONIA EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA
    Eesti kaubavahetus Majanduslangus ja tööturg Kui tasuv on põllumajandustootmine? Rahvaloendus 2011 veebis Välisosalusega äriühingud Valgamaal Eesti Statistika Kvartalikiri 1/2010 QUARTERLY BULLETIN OF STATISTICS ESTONIA EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA Eesti Statistika Kvartalikiri 1/2010 QUARTERLY BULLETIN OF STATISTICS ESTONIA TALLINN 2010 MÄRKIDE SELETUS EXPLANATION OF SYMBOLS X andmete avaldamist ei võimalda andmekaitse põhimõte data are confidential - nähtust ei esinenud magnitude nil … andmeid ei ole saadud või need on avaldamiseks ebakindlad data not available or too uncertain for publication .. mõiste pole rakendatav category not applicable M/M Mehed Males N/F Naised Females Toimetuskolleegium/Editorial Council: Liis Haugas, Riina Kerner, Siim Krusell, Mihkel Servinski, Mari Soiela Toimetanud Liis Haugas, Ott Heinapuu Inglise keel: Heli Taaraste, Elina Härsing Kaanekujundus ja makett Maris Valk Küljendus: Uku Nurges Kaardid: Ülle Valgma Edited by Liis Haugas, Ott Heinapuu English by Heli Taaraste, Elina Härsing Cover and design by Maris Valk Layout by Uku Nurges Maps by Ülle Valgma Kirjastanud Statistikaamet, Endla 15, 15174 Tallinn Trükkinud Ofset OÜ, Paldiski mnt 25, 10612 Tallinn Märts 2010 Published by Statistics Estonia, 15 Endla Str, 15174 Tallinn Printed by Ofset Ltd, 25 Paldiski Rd, 10612 Tallinn March 2010 ISSN-L 1736-7921 ISSN 1736-7921 Autoriõigus/Copyright: Statistikaamet, 2010 Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale When using or quoting the data included in this issue, please indicate the source UUDISNOPPEID STATISTIKA VALLAST NEWS PICKS FROM THE FIELD OF STATISTICS SISUKORD Uudisnoppeid statistika vallast 4 Noppeid Eesti statistika ajaloost 8 I Eesti kaubavahetus majanduse põhikategooriate järgi 11 Riina Kerner, Allan Aron II Majanduslanguse põhjustatud muutused tööturul 16 Siim Krusell III Põllumajandustootmise tasuvus 43 Ivar Himma, Elve Ristsoo, Andres Tekkel IV Uus strateegia rahva ja eluruumide loenduse korraldamisel 2011.
    [Show full text]
  • Kust on Tulnud Vana Võrumaa Külanimed?
    Evar Saar Võru instituudi teadur, kes uurib kohanimesid Kust on tulnud Vana Võrumaa külanimed? Hajatalude ja väikeste külade maastikul Lõuna- ning Lääne-Võrumaal pärineb külanimede enamik inimeste nimedest – kunagistest talu- poegade lisanimedest. Põhja-Võrumaa (praeguse Põlvamaa) külad on suuremad ja vanemad. Nende nimed on tekkinud nii ammusel ajal, et kirjalikud allikad seda aega otseselt ei valgusta. Ometi ei sõltu tähen- duselt läbipaistva ja hämara materjali suhe Võrumaa külanimedes külade suurusest ja külaks olemise east. Ka hiljuti talunimest küla nimeks saanud nimede hulgas leidub palju naaberkeelte isikunimesid ja palju selliseid nimesid, mille päritolu jääbki tundmatuks. Artikkel põhineb aastatel 2009–2014 Eesti kohanimeraamatu (EKNR) jaoks tehtud uurimistööl ja annab põgusa, tutvustust ning eelreklaami pakkuva ülevaate sellest, mida lähimas tulevikus saab Eesti kohanime- raamatust just ajaloolise Võrumaa külanimede kohta lugeda. Sellel alal uuris Mariko Faster Hargla kihelkonda ja on kirjutanud põhiosa nendest märksõnaartiklitest. Evar Saar uuris ülejäänud seitset vana Võrumaa kihel- konda. Tööd tehti põhiliselt arhiiviallikatele ja revisjonide publitseeritud materjalidele toetudes. Esimene eesmärk oli saada ülevaade asustusajaloost mõisate ja põlis- külade (XVI saj allikates külaks peetud üksuste) kaupa. Nimede arengu jälgimine oli kindlamaks aluseks tõlgendusele, mille juures sai kasutada varasemaid piirkondlikke uurimusi (Valdek Pall Põhja-Tartumaast1, Marja 1 Pall, Valdek. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toimetanud M. Norvik. Valgus, Tallinn 1969. OMA KEEL 1/2015 19 Kallasmaa Saaremaast2 ja Hiiumaast3, Jaak Simm Võnnu kihelkonnast4), läänemeresoome kohanimede alast kirjandust, Eesti, Soome, Vene, Saksa, Läti isikunimeraamatuid ja teisi allikaid. Etümoloogiates püüti hoiduda pelgalt sõnavaralistest võrdlustest. Püüti pakkuda vaid selliseid nime päritolu seletusi, mis oleksid vähemalt tõenäolised paigapealse kohanime- süsteemi toimimise vaatevinklist, isegi siis, kui nime tegelikku ajaloolist tagapõhja pole suudetud kindlaks teha.
    [Show full text]
  • Rõuge Valla Jäätmekava
    Muudetud Rõuge Vallavolikogu 17. detsembri 2007 määrusega nr 25 Rõuge valla jäätmekava 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................... 4 1. RÕUGE VALLA ÜLDISELOOMUSTUS......................................................... 6 1.1 Asukoht............................................................................................................... 6 1.2 Rõuge valla rahvastik ja elamumajandus.............................................................. 6 1.3 Rõuge valla tehniline infrastruktuur..................................................................... 8 1.4 Haridus, kultuur, tervishoid ................................................................................. 9 1.5 Ettevõtlus ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.6 Rõuge valla asustatumad külad.......................................................................... 10 2. RÕUGE VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE ISELOOMUSTUS.......................... 11 2.1 Rõuge valla jäätmete kogumine ......................................................................... 11 2.1.1 Olmejäätmed .................................................................................................. 11 2.1.2. Pakendijäätmed ............................................................................................. 12 2.1.3. Ohtlikud jäätmed ........................................................................................... 12 2.2. Rõuge valla jäätmehoolduse
    [Show full text]
  • Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1
    VIHULA Vaindloo 22°00' 22°30' 23°00' 23°30' 24°00' 24°30' 25°00' 25°30' 26°00' 26°30' 27°00' 27°30' S O O M E L A H T Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informatsiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograafiline Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkmejooned ja nimed (seisuga 01.06.2012.a.) - Maaregister; VIHULA maakondade rahvastik ja pindalad (seisuga 01.06.2012.a.) - ' Toolse 0 KUUSALU Uhtju Statistikaamet; rahvusparkide piirid - KeskkonnareUgisstt-eLru. ga 4 Viinistu ° Mohni 9 5 Päris- i pea g Prangli LAHEMAA RAHVUSPARK 3 Viinistu n Kelnase Lobi 3 i 4 8 Hara laht Suur- Turbu- M VIIMSI e s pea neeme 2 r t l Lääneotsa Leesi Käsmu v Idaotsa i Kooli- 5 š Tapurla a e Idaotsa Käsmu Käsmu mäe VIIMSI jv Virve LOKSA Eru laht Vergi Naissaar H Aksi Kasis- laht Vainupea Kiiu- L pea L Altja Must- Aabla Koljaku oja Tagaküla VIIMSI Rammu Eru Tepel- Haili Paju- Rohuneeme Võsu välja Oandu (Bakbyn) Rammu 5 veski Andi on Korjuse s Kräsuli Loksa Viha- 7 Kunda s TALLINN JÕELÄHTME Vihula Eisma o E E S T I Sagadi Lauli R soo laht Aegna Lohja jv Tõugu Karula Rutja Letipea 9 j Väikeheinamaa Lõunaküla Koipsi Hara u Tiigi Karepa (Lillängin) 7 1 Pedaspea Võhma s (Storbyn) Leppneeme Koipsi õ L Kotka V VIHULA Kosta Kiva Toolse Simuna- u Kolga laht Kolgaküla 7 Tidriku Mahu g Ihasalu laht Muike mäe a Tammneeme Kaberneeme Pu Ilumäe Villandi Paasi 5 Lubja Neeme KUUSALU di Joandu Kakuvälja Kuura Rohusi Pudisoo so KUNDA laht o Nõmme- Metsa- Noonu Kaliküla l m Salmistu j Malla Iila HALDUS- JA ASUSTUSJAOTUS 2012 S t o c k h o Tsitre
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • 17.12.2015 – Nr 25 (32 7) Sõbrad-Tuttavad, Kes Siin Elavad, Kuid Pole Veel Valla Elanike Hingekirjas, End Valda Sisse Kirjutama
    Aita kaasa Rõuge valla arengule ning suuna oma pereliikmed ja sõbrad-tuttavad, kes siin elavad, kuid pole veel valla elanike 17.12.2015 – nr 25 (32 7) hingekirjas, end valda sisse kirjutama. Sellest tõuseb tulu meile kõigile ning Rõuge on jätkuvalt tubli ja edukas vald! Rõuge Vallavolikogu 16. detsembri 2015 istungil Selle talve lumetõrjest – pisukeste parandustega vastuvõetud õigusaktid Eelmises lehes avaldatud lumetõrjeinfosse olid trükikurat ja inimlik Volikogu: tähelepanematus mõned pisivead sisse lasknud, seega avaldame - taotles Rõuge valla munitsipaalomandisse Rõuge alevikus Aia kogu info koos parandustega uuesti. tänava, Suurjärve tänava, Veski tänava, Kiige tänava ja Uus tänava 2015/2016. aasta talvel tegelevad Rõuge vallas lumetõrjetöödega aluse maa. järgmised ettevõtted ja traktoristid: - võttis vastu 2015. aasta teise lisaeelarve. 1. Augli, Paaburissa, Sika, Rebäse, Kokemäe, Hallimäe, Kurgjärve, - jättis kooskõlastamata Võru maakonnaplaneeringu 2030+, kuna Lutika, Toodsi, Kokõ, Muna, Kuuda, Püssa, Rasva, Utesuu, Tallima maavalitsuselt pole saadud põhjendatud vastuseid 29.09.2015 ja Liivakupalu külad – Alertis OÜ, telefon 5193 7470 (Urmo Viiberg) saadetud kirjale nr 7.1-7/405-8. Rõuge vald esitas maakonna- 2. Kiidi, Soekõrdsi, Tilgu, Mustahamba, Ilmsuu, Nursi, Hansi, Kaku planeeringusse mitmeid ettepanekuid, kuid puudub piisav põhjendus ja Pugestu külad – telefon 5330 0155 (Jüri Pruus). maavalitsuse poolt, miks pole planeeringu koostamise käigus 3. Nursi, Lükka, Nilbõ, Lauri, Ahitsa, Järvepalu, Sikalaane, Sänna, esitatud ettepanekuid arvestatud. Kurvitsa, Paeboja, Haabsilla, Kaugu ja Viliksaare külad – Puupää - o tsustas kaasfinantseerida puidutöötlemise ja mööblitootmise OÜ, telefon 5662 6776 (Riho Ruusamäe). kompe tentsikeskust TSENTER 2016. aastal arvestusega 0,90 eurot 4. Sadramõtsa, Saki, Kuklasõ, Ristemäe, Roobi, Listaku, Kellamäe, elaniku kohta. Kompetentsikeskust rahastatakse koolituste läbi- Mikita, Pärlijõe ja Vanamõisa külad – FIE Rain Pettai, telefon viimiseks, rakendusuuringute teostamiseks ja arenguprojektide käivi- 522 0453.
    [Show full text]