Kärbesõis Seened Jakikkapuu Seened Sääsed Jakärbsed Sääsed Õpi Pilvi Tundma!

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 3,90 € MAI 5/2015

ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) 2228-3692 ISSN ISSN 0131-5862 (trükis) 0131-5862 ISSN Saesaare pais tuleb ikkagi hävitada! Saesaare paistuleb ikkagi aasta orhidee Kärbesõis Seened jakikkapuu Seened Sääsed jakärbsed Sääsed Õpi pilvi tundma!

Ajakirjal Horisont on valminud esimene mobiilirakendus, „HORISONDI PILVEAABITS” millega on võimalik lihtsalt ja kiirelt pilvi tundma õppida. Abiks on üle 150 foto ja lühikirjeldused. ● 11 pilveliiki ● 34 alamliiki PILVEAABITS õpetab pilvede järgi ilmamuutust prognoo- ● sademed, vikerkaared ja halod sima. Kas tead, et kiudpilvi märgates võid 6–12 tunni ● sõnastik pärast vihma kätte jääda?

Rakendus on TASUTA allalaaditav Google Play horisont veebipoes.

Sisu: Jüri Kamenik, Ulvar Käärt Tehniline teostus: Walk&Learn OÜ „Horisondi pilveaabits” töötab enamikus Android-süsteemiga mobiiltelefonides ja tahvelarvutites. Äpi valmimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Sisukord

Kärbesõis Foto: Arto-Randel Servet

66. aastakäik Nr 5, mai 2015 www.eestiloodus.ee

2 Toimetaja veerg 34 Intervjuu: Darwini tundmine aitab igas olukorras 3 Sõnumid Tõlkijat ja ornitoloogi Mart- Olav Niklust küsitlenud Toomas 8 Aasta orhidee: Kärbesõis pei- Kukk butab putukaid tolmeldama Ülle Jõgar kirjeldab omapärase 39 Aasta lind: Herilaseviu – õiega käpalise õitsemist ja palju- eriline suvitaja nemist ning tegureid, mis kipu- Olavi Vainu ja Ülo Väli lõpeta- 12 vad taime levikut piirama vad viude tutvustamise kolmanda liigiga, keda Eestis võib koha- 12 Kuidas putukat ära tunda X. ta alates maikuust Sääsed ja kärbsed Mati Martin võtab 44 Saesaare paisu lõhkumine pal- putukaid tutvustava janditele ilu juurde ei annaks sarja viimases artik- Taavi Pae ja Ain Vellak pool- lis vaatluse alla davad senise paisjärve säili- tavalise ja liigitamist, kuna niiviisi on ju ka rohke putukaseltsi, päris kena 30 kahetiivalised 49 Paisumeelsete lühike mälu ehk 20 Kuidas kikkapuu nime sai Vaade Saesaare kärestikule Heldur Sander ja Raivo Kalle Tauno Jürgenstein kutsub üles meenutavad, mismoodi ekslikult paisjärve kaotama, sest paljanduv nimetatud mürgisest sajakoorsest kärestikuline jõelõik oleks üli- puust kujunes märksa põhjenda- malt oluline siirdekalade kudeala tum harilik kikkapuu 52 Tiit Kändleri essee: 24 Seente asend elupuul ja süste- Kuidas maailma nähtavaks 34 maatika 2 tehakse? Irja Saar tutvustab paaristuum- seid seeni ja kunagi seenteks 54 In memoriam: Ilja Kala peetud organisme, kes nüüdisajal on liigitatud teistesse riikidesse 56 Mägitsikaadi (Cicadetta monta na) esmasleid Eestis 29 EL küsib: vastavad Maret Ave Liivamägi ja Peeter Tarlap Merisaar ja Olavi Kurina kirjeldavad meie fauna uut liiki, keda pannakse tähele eeskätt ise- 30 Huvitav Eesti: Allikukivi koo- loomuliku laulu tõttu bastik tuli päevavalgele hea 39 juhuse läbi 59 Kroonika Elen Rekand viib lugeja Kilingi- Nõmme lähedale, kus paikneb 62 Mikroskoop Eestis ainulaadne koobastiku- süsteem 63 Ristsõna

32 Poster: Aret Vooremäe 64 Ajalugu, sünnipäevad

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |257| 1 Toimetaja veerg Jõulukulinate asemel

võrgud ja peletid 66. aastakäik Nr 5, mai 2015 Toimetuse aadress: as ajakirja kaanel on mõni on põhjust juttu teha just nüüd, kui Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu putukas või taimeõis või äkki kaupluste kassalettide esised täitu- e-post [email protected] mõlemad koos? Kui heita sel- vad sääsevõrkude, kärbseid püüdvate faks 742 1143 Klele kiire ja põgus pilk piisavalt kau- liimipaberite ja kõikvõimalike sääse- Peatoimetaja Toomas Kukk gelt, siis tundub kesklaotusel silma peletusvahenditega. Tõepoolest: 742 1143, [email protected] hakkav moodustis tõepoolest kanges- kärbse- ja ennekõike sääsehooaja Toimetaja Helen Külvik ti kärbse moodi. Aga küllap tuvastab algus sunnib ohkama ja selleks val- (lapsehoolduspuhkusel) inimaju üsna kohe, et asi pole päris mistuma: tuleb hankida varustus ja 529 4033, [email protected] õige. See ongi kaval pettus, mida loo- see kodudes üles sättida. Kas pole Toimetaja Juhan Javoiš duses üsna sageli ette tuleb. sarnane olukord kui jõulude ajal? 5661 0851, [email protected] Ent miks peaks üks taim tahtma Ükskõik kui tüütud või põlastus- Toimetaja Katre Palo olla kärbse moodi? Kas selleks, et olla väärsed need putukad on, tuleb nenti- 521 8771, [email protected] huvitav, edev või ilmtingimata ise- da, et kahetiivalised on looduse aine- Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado moodi? Ei loom ega lind, nagu mee- ringes väga tähtsal kohal ‒ ilma nen- 742 1143, [email protected] nub ühest Vene animafilmist, kus deta ei oleks ka meid. Olgugi et näi- Keeletoimetaja Monika Salo nahkhiir ei tahtnud olla kõigepealt teks toakärbsel on mõnikord komme 742 1186, [email protected] lind ja siis loom ning vastupidi, lõpuks muneda toidu sisse ja me võime sealt Küljendamine Raul Kask ei tahtnud ta olla kumbki. avastada jalutuid vaklu või et see liik [email protected] Kaanefotol olev taim, tänavuse võib levitada mitut haigustekitajat. Vastutav väljaandja Triinu Raigna aasta orhideeks valitud kärbesõis, on Kärbestest suuremat ja tuntavamat [email protected] oma iseäralikus väljanägemises püüd- tüli teevad meile muidugi sääselised. Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri nud olla ja tegelikult ongi väga nuti- Mati Martin aitab selgitada või siis Endla 3, Tallinn 10122 kas. Niimoodi on ta lahendanud ära meelde tuletada, kes neist on inimeste eluliselt tähtsa vajaduse: putukakuju- kõige agaramad ründajad: mitte kõik lise õiega meelitab ta ligi putukaid, et sääsklased ei ole verejanulised. Eesti need tolmeldaksid õisi. Seejuures on kliimas peavad meile jahti põhiliselt mõeldud isegi pisiasjadele: kärbesõie metsasääsed ja laulusääsed pistesääsk- Tellimine ja info Kristi Mõis emakas jäljendab putuka pead ja väi- laste sugukonnast. 610 4105, [email protected] kesed õiekattelehed on tundlate eest. Väga tülikaks osutuvad ka kihulas- Reklaamijuht Elo Algma Olemas on ka silmad: läikivad küh- te sugukonna liikmed, kellega tuleb 610 4106, [email protected] mud. tegemist teha eelkõige kevadel; oma Ajakiri ilmub See ei ole veel kõik. Pettuses tuleb pisikese kere tõttu mahuvad keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel muu hulgas appi lõhn: kärbesõis eri- nad tihtipeale läbi sääsevõr- tab suguküpsete emasputukate lõhna, gusilmast. Kihulaste ham- mis meelitab isased tolmeldajad mustust sageli ei tunne, käbedamalt kohale. Kogu see kava- kuid see-eest on tagajärg lus on pehmelt öeldes isekas ja mõnikord päris hull: alatu, sest tolmeldama meeli- halvimal juhul paiste- tatud isastele mingit kingi- tab jalg või käsi üles tust vastu ei anta: nimelt ja kõige tundlikuma- © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2015 ei leidu selle orhidee õites tel tekib palavik. Summaries of some articles can be found at nektarit. Olgem siis mõist- our web site www.eestiloodus.ee

AADE ÖK Oma elu on võima- vad ja samas nutikad M OM A Ä J R H G Õ I likult arukalt korral- ennast kaitsma nende P S Foto: Audun Palo Audun Foto: danud paljud elusor- tähtsate kaaslaste eest, 541 787

ganismid. Ühest selts- kes meie ümber tiiruta- Trükitoode konnast kirjutab Mati vad ja läheneda kavat- Trükitud trükikojas Kroonpress Martin oma viimases, sevad! kümnendas putuka- loos. Nendest liikidest

2 |258| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Eesti toit on tervisele ohutu esti maaülikooli teadlased saastunud kampülobakteritega. avaldasid aprillis mitme aasta Ometi tuleb olla valvas, sest pato- uurimistöö tulemused, mille geenid arenevad pidevalt ja kiires- põhjalE võib öelda, et Eesti toodete ti ning mikroorganism, mis varem ei ohutus on tagatud ja riskid väikesed. Jüriado Toomas Foto: olnud patogeenne, võib praegu ini- Toidupatogeenide toiduohutuse kohta mese tervist tõsiselt ohustada ja muu- ei ole Eestis enne hinnangut antud. tuda ajapikku veelgi ohtlikumaks. EMÜ toiduhügieeni professor Selline on näiteks kolibakter. Mati Roasto selgitas uurimuse täht- Termofiilsete kampülobakte- Eelista eestimaist! Tuntud ja tun- sust: see käsitleb zoonootiliste ehk rite tõttu haigestub Euroopas aas- nustatud toidutootja on Nopri talu loomadelt inimesele kanduvate pato- tas 215 000 inimest; WHO statistika Võrumaal geenide riske toidu tootmise, tööt- andmeil läheb see maksma miljar- lemise ja tarbimise ahelas. Proove deid eurosid. Kõige raskemini kulge- koguti kõrgeimasse riskikategoo- keskkonda pakendatud söömiseks vate infektsioonide põhjustaja neist riasse kuuluvatest toitudest. Uuritud valmis liha- ja kalatooted ning Shiga- patogeenidest on L. monocytoge haigustekitajad kuulusid 2013. aas- toksiine produtseeriva E. coli puhul nes: tema arvele langeb koguni üle tal Euroopa Liidus viie enim zoo- toores veiseliha ja toorpiim. viiendiku kõigist surmaga lõppeva- nootilisi haigusi tekitanud patogeeni Leiti, et uuritud toidupatogeenide test juhtudest, mil haigestumine on hulka: termofiilsed kampülobakterid, levik Eesti päritolu toitudes ja toor- olnud tingitud toidust. 2011. aastal Listeria monocytogenes ning verotok- aines on väike. Seega järgivad Eesti Saksamaalt alguse saanud verotoksi- siline Escherichia coli. Roasto sõnul toidukäitlejad igati tootmishügieeni lise E. coli haiguspuhangus nakatus on termofiilsete kampülobakterite ning toiduhügieeni ja -ohutust käsit- ligi 4000 inimest 16 riigist, kellest 55 puhul kõrge riskikategooria toidud lev õpe on heal järjel ja toidu kont- surid. Tootjatele ja tööstusele tekita- värske linnuliha, L. monocytogenes’i rolliga tegelevad asutused korralikul tud kahju hinnati ligi 1,3 miljardile puhul pika säilimisajaga vaakumpa- tasemel. Näiteks imporditud värske dollarile. kendatud ja modifitseeritud gaasi- kana-broileriliha oli märksa rohkem EMÜ/Loodusajakiri

Jäätmete sortimise ja kogumise nõuded muutuvad täpsemaks eskkonnaministeerium tea- kasutada avalikke jäätmekogumis- Jüriado Toomas Foto: tas 28. aprillil, et minister punkte ja -jaamu ning kolmandaks on allkirjastanud olmejäät- korraldada jäätmete kogumisringe. meteK sortimist ja liigitamist käsitleva Uue regulatsioonina on määru- määruse muudatuse. ses sätted ka jäätmejaama kohta. Liigiti kogumine Portugalis: rohkete Kui seni tuli liigiti koguda paberi- Edaspidi peavad jäätmejaamad lahti juhenditega konteineririvi Ponta ja kartongijäätmed, pakendid, ohtli- olema vähemalt kolm korda näda- Delgadas São Migueli saarel kud jäätmed ning biolagunevad aia- ja las, sealhulgas ühel puhkepäeval, et haljastusjäätmed, siis nüüd lisanduvad tagada inimestele võimalus sorditud klaasi-, plasti- ja metallijäätmed ning ja liigiti kogutud jäätmeid üle anda. 2013. aastal võeti olmejäätmeid ring- biolagunevad köögi- ja sööklajäät- Täpsustati ka seda, milliseid jäät- lusse 31%, seega tuleb jäätmete liigi- med. Olmejäätmeid tuleb sortida ole- meid jäätmejaam peab vastu võtma. ti kogumise süsteemi veel täiustada. nemata sellest, kas ülejäänud jäätme- Eesti on seadnud sihi, et alates aas- Kohaliku omavalitsuse ülesanne mass saadetakse põletustehasesse või tast 2020 tuleb vähemalt pool kodu- on tagada, et elanikel oleks selge toodetakse sellest jäätmekütust. majapidamisest pärinevaid pabe- kohustus jäätmeid sortida ja liigiti Et jäätmeid paremini sortida ja ri-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid koguda ning et neid jäätmeid oleks liigiti koguda, on pakutud kolm või- ringlusse võtta. Neid materjale tootes võimalik ka ära anda. malust. Esiteks võib ühitada liigiti on kord juba kulutatud palju ener- kogutud jäätmete veo korraldatud giat, vett ja muid ressursse, ringlusse- Keskkonnaministeerium/ olmejäätmeveoga, teise võimalusena võtt aitab neid ressursse kokku hoida. Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |259| 3 Sõnumid Selgunud on õpilaste teadustööde riikliku konkursi võitjad esti teadusagentuur (ETAG) ning haridus- ja teadusminis- teerium kuulutasid 24. aprillil Eesimese Eesti õpilaste teadusfestivali raames välja õpilaste teadustööde riikliku konkursi võitjad. Žürii esimees, riigikogu liige Krista Aru ütles konkursi taset hinnates, et otsustada oli väga keeruline: „80 pari- Fotod: Terje Lepp / Eesti teadusagentuur / Eesti Lepp Terje Fotod: ma hulka jõudnute tase oli väga kõrge ja ühtlane. Lisaks oli tegemist väga eri- näoliste töödega, mille vahel tuli vali- kud teha.“ Selleaastaste tööde puhul võib esile tuua õpilaste suure huvi keskkonna, meditsiini, noortekultuuri ja kodukohaga seotud teemade vastu. Autasustatud ja autasustajad ühisfotol Kokku anti välja 12 riiklikku pree- miat põhikooli ja gümnaasiumiast- mes. Samuti selgusid Eesti esinda- kolmanda preemia, 600 eurot, Karl Kiur Õpilaste teadustööde eduka juhen- jad Euroopa Liidu noorte teadlaste Saar (Tallinna reaalkool, „Härjapea jõe damise eest premeeriti ka esime- konkursil ning USAs peetaval maail- säng Tallinna linnaplaanil ja jõe roll linna se preemia pälvinud tööde juhenda- ma suurimal õpilaste teadusprojektide arengus“) ja Reete Rool (Gustav Adolfi jaid. 725 eurot said Katariina Kisandit võistlusel Intel ISEF. Jagati ka rohkesti gümnaasium (GAG), „Omadussõnad aidanud Darja Lavõgina ning Anette eriauhindu. trükireklaamides“). Kuuseoru ja Paul Johannes Kalda Gümnaasiumiastmes pälvisid esime- Põhikooliastmes tunnistati esi- juhendaja Brita Melts (mõlemad Tartu se preemia, 1100 eurot, Kaspar Mölder mese preemia (850 eurot) väärili- ülikoolist) ning Saaremaa ühisgümnaa- Saaremaa ühisgümnaasiumist (SÜG, seks Paul Johannes Kalda ja Anette siumi õpetajad Mart Mölder ja Inge „Kormorani toitumisest Saaremaal“) ja Kuuseorg (Tallinna 21. kool, „Eesti Vahter, kelle hoole all olid Kaspar Möld- Hugo Treffneri gümnaasiumi (HTG) noorluule“) ning Martin Vesberg ri ja Martin Vesbergi uurimistööd. õpilane Katariina Kisand („Mitootilise (SÜG, „Kaelus-turteltuvi, Streptopelia USAs ülemaailmsel noorte tead- proteiinkinaasiga Aurora A kovalent- decaocto, Kuressaares“). Teise pree- laste võistlusel Intel ISEF tuleva aasta selt seonduvate fluorestsentssondide mia (550 eurot) said Oliver Paberits mais esindab Eestit Rein Leetmaa, süntees ja biokeemiline iseloomustami- (GAG, „iBGStar glükomeetri iseloo- tänavu septembris Milanos toimu- ne“). Teise preemia, 800 eurot, said Rein mustamine glükoosi kontsentratsiooni vale Euroopa Liidu noorte teadlas- Leetmaa (HTG, „Helenduvate Semliki määramiseks veres ja testlahustes“) te konkursile sõidavad autasustatu- Forest viiruse replikaasi valkude val- ja Lisanna-Lee Leiman (SÜG, test Katariina Kisand, Georg Kuusik ja mistamine, tootmine ja paiknemi- „Trühvlid kui Eestis vähetun- Karl Kiur Saar ning Ago Ambur (Rapla ne rakus“) ja Georg Kuusik (Tallinna tud seeneriigi asukad. Trühvlite ühisgümnaasiumist tööga „Mängudes inglise kolledž, „Neutraalsete suhkru- otsimisest ja leidmisest Saare kasutatavate anticheat meetodite te määramine erinevatest metest kapil- maakonnas“). Kolmanda pree- efektiivsus“). laarelektroforeesi meetodil“) ning mia (350 eurot) võitsid Eesti Looduse eriauhinnad pälvi- Kelly Rumm ja Harland sid premeeritutest Kaspar Mölder ja Ruuk (Lasila põhikool, Lisanna-Lee Leiman ning Piret Pütsep Esimese preemia võitnud „Mõisad Rakvere (Tartu Jaan Poska gümnaasium, Saaremaa noormees vallas“) ning Julija „Talvikese, Emberiza citrinella, popu- Kaspar Mölder pälvis ka Kidjajeva ja Nastja latsioonisisesed ja populatsiooniväli- kolm eriauhinda: Eesti Larikova (Narva sed linnulaulu erinevused“). Looduselt, ornitoloogia- Pähklimäe güm- ühingult ja keskkonna- naasium, „Õuduste ETAG/Loodusajakiri ministeeriumilt mood“).

4 |260| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Arktika jää õheneb kiiremini, Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto: kui arvatud ortaal barentsobserver. com refereeris ajakirjas The Cryosphere ilmunud WashingtoniP ülikooli teadlaste artiklit, mis teeb põhjaliku kokku- võtte Arktika vete jääkatte muutus- test viimaste kümnendite jooksul. Ilmneb, et Arktika ookeani keskosas on jää aastatel 1975–2012 õhenenud 65%, 3,59 meetrilt 1,25 meetrini. See, et jää tasapisi kaob, on ammu teada, aga see on toimu- Kelle kasukas? Eesti ulukeid tutvustab jahimees Vahur Sepp nud märksa kiiremini ja ulatusliku- malt, kui seni arvatud. Võib ennus- tada, et pole kaugel aeg, kui osa merd on teatud osa aastast jäävaba. Ameerika teadlaste uurimuses Milline oli on analüüsitud kõiki seni teada olevaid andmeid. Jää paksust aastail 1975–1990 on valdavalt hin- Eesti jahimeeste saak? natud allveelaevade sonaritega. eskkonnaagentuuri andmetel piirkonnast. Laevnikel oli vaja teada jää lii- kütiti 2014.–2015. aasta jahi- Hunte lasti 38 ehk kaks isendit kumisi, et leida kohti, kus saab hooajal mullusega võrreldes vähem kui vahetult enne jahihooaega ohutult pinnale tõusta. Alates Krohkem metssigu ja metskitsi, tundu- soovitatud. Mitmes piirkonnas ei 2000. aastatest on põhiosa and- valt on vähenenud aga kütitud rebas- peetud hundijahti otstarbekaks, Ida- meid mõõdetud õhust: lennukitelt te arv. Virumaal, Valgamaal ja Viljandimaal või satelliitide vahendusel. Metssigu jäi püssi ette 24 909 ehk arvestati ka Aafrika seakatku leviku- Kriitikud on ikka arvanud, et üle 4000 isendi rohkem kui mullu. ga. Metsa sanitarina aitab hunt kaasa teadlased pakuvad jää peatset kadu- Enim metssigu said jahimehed kätte hukkunud või hukkuvate metssigade mist ennustades üle. Nüüd on leid- Saaremaal (2940). Metskitsi kütiti hävitamisele loodusest, piirates selle- nud kinnitust, et jää õheneb isegi mullu 2884, tänavu aga 4072. Kuna ga katku levikut. palju kiiremini, kui seni arvatud. metskitsede arvukus on pärast ränka Märgatavalt on muutunud ka küti- Veel drastilisemaid andmeid 2009/2010. aasta talve taas kosumas, tud rebaste arv. Kui veel 2012/2013. võib leida üksikute kuude kohta. soovitas keskkonnaagentuur kitsede aastal kütiti 6474 rebast, siis järgneval Näiteks septembrikuine, pärast küttimist mõõdukalt suurendada. jahihooajal 4154 ning viimasel 3815 suvist sulamist kõige õhem jää on Põtrade arvukus ja juurdekasv on rebast. Kõigi jälgitavate näitajate järgi kahanenud veel kiiremini: sama seevastu vähenenud ning asustus- väheneb rebaste arvukus edaspidigi 37-aastase perioodi jooksul 3,01 tihedus on enamasti talutavais pii- tunduvalt. Peapõhjus on tõenäoliselt meetrilt 44 sentimeetrini ehk 85%. res, seepärast vähendati soovituslik- viimastel aastatel laialt levinud kärn- barentsobserver.com/ ku küttimismahtu. Kütiti 5815 põtra, tõbi. Ilmselt on rebane kärntõve suh- Loodusajakiri 717 isendit vähem kui möödunud tes palju tundlikum kui hunt, mistõt- hooajal. tu avaldub tõve mõju juba samal aas- Ilveseid kütiti kõigest kaks, mõle- tal: kutsikaid sureb rohkem. mad Läänemaal. Ilvese populatsioo- Vt www.keskkonnaagentuur.ee/ ni ajutise ebasoodsa seisundi tõttu sites/default/files/jahiulukite_kutti- tegi keskkonnaagentuur ettepaneku mine_2014_2015_jahihooajal.pdf.

jätta ilvesed 2014. aastal kõigis maa- Wikimedia Kelley / Patrick Foto: kondades laskmata, erandina lubati Keskkonnaagentuur/ Arktikas on jääd kohati üle kahe kuni kaks ilvest küttida Vormsi jahi- Loodusajakiri korra vähem kui 40 aastat tagasi

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |261| 5 Sõnumid Fotod: Cambridge’i ülikool / Alphagalileo Cambridge’i Fotod:

Pruun ja kollane dottyback Dottyback passib saaki Teadlased leidsid korallide vahelt hundi lambanahas

ambridge’i ülikooli teadlas- rifikalad perekonnast Pomacentris. tas, et pigmente sisaldavate rakkude te artikkel, mis on aval- Niiviisi on neil saakkalakestel hoo- kromatofooride koguhulk sellega ei datud ajakirjas Current pis raskem välja kujundada tõhu- muutunud, küll muutus kollase ja Biology,C räägib omamoodi tšem- sat strateegiat, et iseendaga sarna- musta pigmendiga rakkude suhteli- pionist maskeerujate maailmas, neva röövli lõugade vahelt pääseda. ne sisaldus. umbes kaheksa sentimeetri pik- Seega on tegemist tõelise Aisopose Ühtlasi kontrolliti, kas on vahet, kusest ahvenalisest perekonnast valmi hundiga lambanahas. kui edukalt püüavad röövlid noor- Pseudochromis. See ahvenaline Pseudochromis’e eri liikide vär- kalu ja täiskasvanud saaki. Selgus, elab India ja Vaikse ookeani korall- vus võib varieeruda roosast halli- et „õige“ värvuse saavutanud dotty riffides ning kannab inglise keeles ni; briti teadlased keskendusid kaht back sai noorkalu kätte kolm korda nimetust dottyback. värvi, kollasele või pruunile liigile, lihtsamini kui täiskasvanuid. Mimikri ehk liigi kohastumus kes elab Lizardi saari ümbritsevates Peale selle ilmnes, et dottyback sarnaneda mõne teise liigi või taus- riffides Kirde-Austraalia ranniku suudab värvuda niimoodi, et on taelemendiga ning pääseda selle- lähedal. Mõistagi on seal piirkonnas elupaiga taustast peaaegu erista- ga röövlooma eest või – vastupi- nende põhilised saakliigid rifikala- matu. Sellega päästab ta ennast di – saada saagile ligi, on loodu- de seas samuti kollased või pruu- teise, suurema röövliigi kiviahven- ses üldtuntud. Peaaegu sama hästi nid. Teadlased kujundasid oma kat- lase Plectropomus leopardus eest, on teada ka see, et säärase pettu- sete jaoks tehisrifid ja lasksid nende kes sööb meelsasti nii rifikalu kui se suudavad rööv- või saakliigid vahele lahti kas kollaseid või pruu- ka dottyback’e. Teadlaste kinnitu- mõnigi kord kogemuste najal ära ne rifikalu. Kui sama rifi vahele lasti sel on see esimene teadaolev loom, aimata. Dottyback on selles suh- vastasvärvi dottyback, said teadla- kes suudab värvust muutes petta tes hoopis paindlikum: ta suudab sed jälgida, kuidas kollane dotty eri liike. värvuda sobivalt selle liigi sarna- back muutus umbes kahe nädalaga seks, keda põhiliselt jahib; enamas- pruuniks või vastupidi: pruun kolla- Cambridge’i ülikool / Alphagalileo / ti on need mitmekesise välimusega seks. Anatoomiline uurimine kinni- Loodusajakiri

6 |262| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Malta referendum kurvastas, aga tekitas siiski ka lootust altal toimus 11. aprillil üle- riigiline referendum selle üle, kas keelata kevadine linnujahtM või mitte. Jaatava vastuse korral oleks Malta saanud selles küsi- muses ometi kord lahti oma halvast kuulsusest: Euroopa Liidus on keva- focusingonwildlife.com Foto: dine linnujaht keelatud, järjestikused Malta valitsused on aga aina taotlenud saareriigile jahti lubavat erandit. Kes Malta käinud, see küllap teab, kui sügavalt on nii linnujahi kui ka -püügi komme selle rahva kultuuris juurdunud. Kütitakse ka hukuohus liike. Nii on Malta ainuke Euroopa riik, kus võib lasta turteltuvi, kelle arvukus Malta ligi 10 000 jahimeest on igal kevadel tapnud umbes 5000 üha kahaneva on rängalt kahanenud: alates 1980. aas- arvukusega põldvutti tast 77%. Samuti on lubatud ohustatud põldvuti jaht. Seepärast ei tundu sugugi õiguslikku maltalast. Jahi vastaste kao- kõigi muude ohustavate tegurite kõr- üllatav, et referendum muutust ei too- tuski oli üpris napp: puudu jäi ainult val on rändlindudel alles risk sattunud: ettepanek lükati tagasi. 2200 häält ehk alla ühe protsendi. da haavlite ette või püünisesse saarel, Ometi on suur asi juba see, et selline Kõik see annab lootust, et ehk pole mis kahjuks asub keset olulist rände- hääletus üldse korraldati: selleks oli vaja enam mägede taga aeg, kui Malta marsruuti. kümnendiku kodanike toetusallkirju, loobub oma kahetsusväärsest tavast. Tasub jälle meenutada, et EL kesk- kokku saadi lausa 43 000. Suur oli ka Küllap panid peetud debatid mõneski konnavolinik on maltalane Karmenu vastamas käinud inimeste osakaal: 75% peas mõtted õigemas suunas liikuma. Vella. ehk absoluutarvuna 250 648 hääle- Seni tuleb aga paraku arvestada, et BirdLife/Loodusajakiri

arvukusega, on samas teada, et van- Elavhõbeda tõttu hukkub delkajaka munades on elavhõbedat rohkem kui mistahes teisel Arktika lin- väljasuremisohus kajakaliik nuliigil; Kanada vandelkajakatel on see ohunäitaja kõige suurem. Enamasti riti teadlase uuringu järgi võib Arktikas ja toitub jääkarude saagi jää- suureneb elavhõbedasisaldus arktilis- vandelkajaka asurkonna kiire kidest. Teatavasti akumuleerub elav- tel liikidel ühe protsendi võrra aastas, allakäik olla põhjustatud elav- hõbe toiduahelas ning vandelkajakas, vandelkajakal kaks protsenti. Bhõbedasaastest. selle ahela tipuliik, on seepärast suu- Bondi sõnul on kahtlemata ohute- Kanadas Saskatchewani ülikoolis res ohus. Bond võrdles kajakasulgede gurid ka kliimamuutused ja illegaalne töötanud inglise kuningliku linnu- elavhõbedasisaldust vanade, muuseu- jaht, aga pole saladus, et elavhõbe- kaitseühingu RSPB looduskaitsetead- mieksemplaridelt pärit sulgedega ja da kontsentratsioon suureneb kogu lane Alex Bond hoiatab, et praeguste leidis, et see on nüüd 45 korda suu- Arktikas. Põhiliselt jõuab see potent- suundumuste jätkudes võib see lind rem. Ehkki teadlase hinnangul ei tasu siaalne närvimürk sinna õhu kaudu, Kanadast suisa kaduda. Mujal Põhja- sulgede elavhõbedasisaldust küll otse esmajoones Põhja-Ameerika ja Aasia Ameerikas see lumivalge väheldane seostada asurkonna väheneva söejõujaamadest. raipetoiduline kajakas ei pesitsegi. The Canadian Press / Alates 1980. aastatest on tema asur- Briti teadlane arvab, et Loodusajakiri kond kahanenud 80% ja küünib napilt vandelkajaka (Pagophila poole tuhande pesitsuspaarini. eburnea) viletsas seisundis on Vandelkajakas elab ainult Kõrg- süüdi elavhõbedasaaste Foto: jomilo75/Wikimedia autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |263| 7 Aasta orhidee

Kärbesõis Ülle Jõgar Foto: peibutab putukaid tolmeldama Eesti orhideekaitse klubi valis kärbesõie (Ophrys insectifera) 2015. aasta orhideeks. Kärbesõis köidab tähelepanu eel- kõige oma putukat meenutava õiega. Väikest kasvu käpa- line vajab Eestis elupaigana lubjarikkaid madala rohustuga kooslusi, mille pindala kipub meil pidevalt vähenema.

Ülle Jõgar putukatele: Fly orchid (ingl), Fliegen Ragwurz (sks), kimalaisorho (sm) ja estis, samuti Lätis ja Leedus flugblomster (rts). kasvab perekonnas putuk- õis (Ophrys) ainult üks liik. Inimeste silmale pole see lill kuigi TunduvaltE suurem putukõite mit- pilkupüüdev: õied on väikesed ja mekesisus on aga Kesk- ja Lõuna- pruunides toonides, kaugelt neid Euroopas ehk Vahemere maades [8]. kindlasti ei märka. Õite omapära ja Putukõie perekonnas on suhteliselt ilu ilmneb alles lähivaates. vähe liike, kuid neist igaühel on kir- Kärbesõis uhkeldab oma kirjude jeldatud mitu alamliiki. Selles pere- õitega. Huvitaval kombel varieeruvad konnas on umbkaudu 19 kuni 250 liigi piires õite kuju ja värvus suurel liiki, olenevalt liigimahust: kas pidada määral. Õiele annavad värvuse mitme- taksoneid eraldi liikideks või alam- sugused antotsüaanid [7]. Sisemised liikideks. Peetakse tõenäoliseks, et õiekattelehed on sametised ja nende osal kitsa levilaga endeemsetel liikidel värvus vaheldub hele-punakaspruu- polegi pikka ajalugu ja mõnedki neist nist peaaegu mustani. Harva lei- liikidest on hübriidset päritolu. dub heledaõielisi, puna- Kärbesõis on pälvinud erilist tähe- se pigmendita isendeid. lepanu ka teistes maades. Näiteks Kolmehõlmalise huule Saksamaal oli see liik aasta orhidee keskmine hõlm on lõhe- juba 12 aastat tagasi, 2003. aastal. nenud. Selle keskel on heledam, valkjas laik. Kust on kärbesõis nime saanud? Välimised õiekattelehed Ladinakeelne perekonnanimetus on helerohelised. Ophrys (vkr όφρύς ’kulmud’) viitab Kärbesõis on küll taga- kulmudele. Mõnel selle perekonna lii- sihoidlike mõõtmetega, aga gil on õiekattelehed servast karvased Eestis kasvavate käpaliste hul- ja tõesti meenutavadki kulme. Aga gas siiski keskmist kasvu teatud sarnasus on ka ülemiste kitsas- lill. Tema kõrgus jääb te õiekattelehtede ja kulmude vahel, enamasti vahemik- mis asetsevad läikivate kühmukeste ku 18–35 cm, (silmade) kohal. kuid võib ula- Liigiepiteet insectifera tähen- tuda kuni dab ladina keeles sõna-sõnalt putu- poole meetrini. kakandjat (insectum ’putukas’, fero Sinakasrohelised lehed on kuni 10 cm ’kandma’). Rahvapärased eestikeelsed pikad ja kuni 2 cm laiad. Nii mõni- nimetused on kärpselill, kärbsejuur gi meie looduses kasvav käpaline on ja kärblase juur. Ka inglis-, saksa-, palju väiksem ja oma ühevärviliste soome- ja rootsikeelne nimetus viitab õitega märksa tagasihoidlikum [6].

8 |264| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kärbesõit tolmeldavad kiletiivali- Kärbesõie ökoloogilised nõudlused Kesk-Euroopas [2] sed putukad, kes on langenud pettu- Keskkonnategur Väärtus Skaala Täpsustused se ohvriks. Putukõie perekonna orhi- Valgus 6 1–9 Enamik kasvukohti poolvarjus deedel puudub nektar. Tolmeldajad Temperatuur 6 1–9 Mõõdukalt soojalembene on isased kiletiivalised putukad, nagu Kontinentaalsus 4 1–9 Kasvab pigem merelises kliimas metsmesilased, erakherilased, kae- Niiskus 4 1–12 Kasvab nii kuivades kui ka niisketes vurherilased ning mõnikord ka mar- kasvukohtades dikad. Isased kooruvad nukust ena- Mulla pH 9 1–9 Kasvab alati aluselisel mullal masti varem kui sama liigi emased Toitained 3 1–9 Kasvab peamiselt toitainevaestel [7, 9]. muldadel Kärbesõis meelitab ennast tolmeldama putukakujuliste õite abil. Putukat ei meenuta mitte ainult õie üldkuju, vaid siin mängivad rolli ka õiekattelehed, mis otsekui jäljenda- vad putuka kehaosi: emakas putuka- pead, väiksemad õiekattelehed tund- laid, läikivad kühmukesed aga silmi. Putukaid ei peta ära ainult taime välimus, vaid ka lõhn, mis tuletab meelde tolmeldajaliigi suguküpse- te emasloomade (suguferomooni) lõhna. Perekonnas on valdavalt igal liigil oma tolmeldajaliik. Putukad lähenevad õitele, lenna- tes siksakitades allatuult, orienteeru- des lõhna järgi. Katsed on näidanud, et isased putukad püüavad kopulee- ruda ka plastpärlitega, mida on lõh- Kärbesõie levik Eesti taimede levikuatlase (2005) andmetel [5] nastatud feromooni ja putukõie lõhna meenutavate sünteetiliste segudega. Muidugi pole tegemist päris kopu- latsiooniga, vaid seda tuntakse pseu- dokopulatsiooni ehk ebapaaritumise- na. Katsete järgi on putukõite puhul põhiahvatlejaks lõhn (n-alkaanid ja n-alkeenid, mis eralduvad huule eri piirkondadest) [9]. Et tagada edukas paljunemine ka putukate vähesuse või puudu- mise korral, tuleb kärbesõiel Kesk- Euroopas sageli ette isetolmlemist; osaliselt võivad seemned moodustuda apomiktiliselt, seemned arenevad viljastamata. Eestis ei ole seda uuritud. Üks vili (kupar) võib sisalda- da tuhandeid seemneid, mis levivad tuulega või loomade abil. Seemned Kärbesõis on levinud peaaegu kõikjal läänepoolses Euroopas, ent ebaühtlase on väga väikesed: üks seeme kaalub sagedusega ainult 0,005 mg. Kärbesõiel on maa all mugulad, on vana mugula toitained ära kasu- Gerendali kaitsealal tehtud uuringu mis uuenevad igal aastal. Õitsemise tatud. Sügisel moodustuvad mugula käigus registreeriti seda ainult kol- ajaks on uus mugul kasvanud enam- peale uue võrse algmed [7]. mel korral 194-st. Kuna populatsioo- vähem niisama suureks kui vana. Puhkeaastat ehk dormantsust nis oli generatiivseid isendeid rohkes- Pärast õitsemist ja viljade valmimist tuleb kärbesõiel ette harva. Hollandis ti ja seemneproduktsioon suur, siis

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |265| 9 Aasta orhidee

võib oletada, et selle taimeliigi isen- did on suhteliselt lühiealised ja neile on omane r-strateegia [1]. Foto: Ülle Jõgar Foto:

Ohustatus ja kaitse. Kärbesõis kuulub Eestis II kaitsekategooria liikide hulka ja punases raamatus (1989) tähelepanu vajavate liikide kategoo- riasse. Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (2008) on see liik arvatud ohulähedaste taimeliikide kategoo- riasse. Kärbesõit ohustab sobivate kasvukohtade kadumine: loopealsed, lubja- rikkad niidud ja madalsood on sageli võsastumas. Kärbesõie juuremugu- laid söövad meeleldi metssead, kelle arvukus Eestis on viimase poolsajandi jooksul tunduvalt suurenenud. Eestis on 24 kaitstavat ala, kus kärbesõis on kaitse eesmärk: kuus looduskaitseala, kuus maastikukait- seala, üks hoiuala ja üksteist käpaliste püsielupaika. Kokku on Eestis teada 744 kärbesõie leiukohta.

Levik ja kasvukoha eelistused. Kärbesõie levila hõlmab peaaegu kogu Lääne- ja Kesk-Euroopa. Ida- Euroopas ja Skandinaavias on ta levinud paiguti. Eesti on üks põhjapool- semaid kasvualasid. Laiuskraadide järgi vaadates ulatub areaal palju kau- gemale põhja, aga need alad asuvad Rootsis ja Norras, kus mere- list kliimat pehmendab Golfi hoovus. Mägedes (Alpides) leidub kärbesõit kuni subalpiinse vööndini. Kesk- Euroopas kasvab kõnealune käpali- ne võrdlemisi laial alal, kuid on siiski kohati haruldane. Suurbritannias ja Hollandis on selle liigi arvukus hakanud vähenema [1]. Eestis asub enamik kärbesõie leiukohti Lääne-Eestis ja saartel, kus ta harilikult kasvab niisketel lubjarikas- tel niitudel, allikasoodes, looniitudel ja lookadastikes. Kärbesõie kasvutin- gimuste eelistused Euroopas on toodud tabelis.

Kärbesõie õitele annavad värvuse mitmesugused antotsüaanid, seetõttu võivad õied olla vahel heledamad või tumedamad

10 |266| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3 x foto: Ülle Jõgar 3 x foto:

Need eri suuruse, kuju ja värvusega kärbesõied on pildistatud Eesti orhideekaitse klubi mullusel väljasõidul Lääne-Eestis

Kuidas kärbesõie populatsioone rohkesti orgaanilist ainet sisaldav hap- 1. Dorland, Edu; Willems, Jo H. 2002. Light climate and plant performance of Ophrys kaitsta? Hollandis Gerendali kaitse- pelise reaktsiooniga kõdukiht [4]. insectifera; a four-year field experiment alal uuriti võsalõikuse mõju kärbesõie Kärbesõie levik on meil seotud in The Netherlands (1998–2001). – populatsioonile ja koguti andmeid isen eelkõige poollooduslike kooslustega, Kindlmann, Pavel et al. (eds.). Trends and dite parameetrite kohta. Mõõdeti taime mis vajavad allesjäämiseks korrapä- fluctuations and underlying mechanisms kõrgus, loendati lehtede hulk, õite arv rast hooldust: niitmist ja karjatamist. in terrestriaĮ orchid populations. Leiden, õisikus ja seemnete hulk kupras. Nagu mujal Euroopas ei ole looma- Backhuys: 225–238. 2. Ellenberg, Heinz et al. 1991. Zeigerwerte Kuigi tegemist on meist lõuna pool pidamine Eestis enam nii sage nagu von Pflanzen in Mitteleuropa. – Scripta asuva alaga, annavad mõõtmistule- poolsada või sada aastat tagasi ja pal- Geobotanica 18: 1–248. mused aimu selle liigi isendite variee- jud endised rohumaad on seetõttu 3. Hultén, Eric; Fries, Magnus 1986. Atlas ruvusest. Lehti oli 1–5 taime kohta hakanud võsastuma. of North European Vascular Plants North of the Tropic of Cancer. Vol 1. Koeltz (keskmiselt 2,8), kõrgus 8–50 cm Et vähemalt osa nendest liigiri- Scientific Books, Königstein, Germany. (keskmiselt 24 cm), õienuppe oli kastest kooslustest säiliks, korralda- 4. Koch, Marcus A. et al. 2011. Long-term varrel 1–13 (keskmiselt 5,3), millest vad näiteks Eestimaa looduse fond monitoring of the restoration and develop- keskmiselt 66% arenes õieks, seem- ment of limestone grass- neid arenes 5027 – 14 975 vilja kohta lands in north western Germany: Vegetation (keskmiselt 9257). Tolmeldatud oli Kokku on Eestis teada 744 screening and soil 9% õitest [1]. kärbesõie leiukohta. seed bank analysis. – Piirkonnas, kus oli 1950. aastast Flora 206: 52–65. saadik karjatatud lambaid ja niidetud 5. Kukk, Toomas; Kull, heina ning vahepeal lastud ala kinni Tiiu (toim) 2005. Eesti taimede levikuatlas. Eesti maaülikool, kasvada, hakati taas puid ja põõsaid (ELF) ja pärandkoosluste kaitse ühing Tartu. harvendama. Kui valgusolud parane- (PKÜ) igal aastal talguid, mille käi- 6. Kull, Tiiu 2007. Sugukond käpali- sid, suurenesid mõnevõrra õievarre gus lõigatakse võsa, niidetakse heina sed, Orchidaceae. – Leht, Malle (toim). pikkus, õite arv õisikus ja lehtede arv jm. Talgutele oodatakse vabatahtlik- Eesti taimede määraja, 2. parand tr. Eesti taime kohta. Üksiti suurenes genera- ke abikäsi. Teavet talgute kohta saab Loodusfoto, Tartu: 407–415. 7. Pridgeon, Alec M. (ed.) 2001. Genera tiivsete isendite osatähtsus populat- nende ühingute kodulehelt. Orchidacearum: Orchidoideae. Oxford sioonis [1]. Selleks et kärbesõie arvukust ja University Press: 328–333. Saksamaa loodeosas Hageni lähe- leiukohtade seisundit Eestis õiges- 8. Triponez, Yann et al. 2013. Morphological, dal Silberbergi looduskaitsealal lubja- ti hinnata, oleks hea, kui loodushu- ecological and genetic aspects associated rikka niidu taastamistööde käigus teh- vilised annaksid teada selle liigi lei- with endemism in the Fly Orchid group. – Molecular Ecology 22: 1431–1446. tud vaatlused kinnitasid, et kärbesõis dudest. Leiukohtade andmed saab 9. Vereecken, Nicolas J. et al. 2011. Integrating reageerib sobivate kasvukohtade tek- registreerida loodusvaatluste andme- past and present studies on Ophrys pol- kimisele kiiresti. Kui võsa oli eemal- baasi (LVA) elektroonilisse päevikusse lination – a comment on Bradshaw et datud ja sügiseti taastati regulaarne kodulehel loodus.keskkonnainfo.ee/ al. – Botanical Journal of the Linnean niitmine, suurenes kärbesõie populat- lva. Andmed võib edastada ka kesk- Society 165: 329–335. siooni tihedus olulisel määral. See liik konnaameti vastava regiooni loodus- levis ka naabruses paiknevatele alade- kaitsespetsialistidele, kelle kontaktid Ülle Jõgar (1965) on botaanik, töötab fir- le, kust oli raiutud mets ja eemaldatud leiate keskkonnaameti kodulehelt. mas Hendrikson & Ko.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |267| 11 Putukad Foto: Foto: Urmas Tartes

KUIDAS PUTUKAT ÄRA TUNDA X Sääsed ja kärbsed Putukaid tutvustava sarja viimases artiklis tuleb juttu kahetiivaliste seltsist. Need putukad on maailmas oma elu väga hästi korraldanud ning neid leidub peaaegu igal pool, isegi kuumaveeallikates ja lumel. Meie tunneme nende hulgast ainult tüütuid vereimejaid ja muidu häirijaid, teistest teame vähe [3, 5, 8]. Tegelikult on kahetiivalised looduse ainerin- ◊ 1. Kahetiivalise jala tipus paiknevad Pildid: Louisa Howard / www.giand.it Howard Louisa Pildid: ges väga tähtsad. taklemispadjandid, millega putukas saab isegi laes kõndida. Nende toimi- Mati Martin Nende kõigi ühine tunnus on üks mise põhimõte on inimesele veel sala- paar kilejaid eestiibu, tagatiivad on dus. Vasakul kõdukärblase ja paremal ahetiivalised (Diptera) on lii- muutunud kitsasteks ja enamasti ühe Empididae sugukonna liigi jalaotsa elektronmikroskoobipilt kide arvult suurimaid putu- lühikesteks nuiakujulisteks nn sumis- kaseltse. Maailmas arvatakse titeks (calyptrae). Sõna „sumisti” on Kpraegu olevat kirjeldatud vähemalt küll veidi eksitav, sest lennusuminat 125 000 liiki. Eestis on kahetiivalisi need jätked ei tekita, seda teevad ikka sekundis. Mõnel raudkärblasel puu- kirja pandud 4500 liiki, kuid ilmselt tiivad. Sumistite otstarve on hoopis duvad aga tiivad sootuks. on neid siin tunduvalt rohkem. lennul tasakaalu hoida. Kuju ja värvuse poolest on kahe- Kahetiivaliste tiivad liiguvad väga Pea on kahetiivalistel rindmiku suh- tiivalised väga mitmekesised, enamik kiiresti, toakärbsel 330, sääskedel 600, tes väga liikuv ja silmad enamikul lii- liike on pisikesed (1–50 mm). on isegi andmeid, et kuni 1000 korda kidel suured. Algsema kehaehitusega

12 |268| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri liikidel on tundlad pikad, mitmelü- lilised ja niitjad (enamikul sääselis- tel), arenenumatel liikidel tavaliselt kolmelülilised (enamjaol kärbselistel). Mati MartinFoto: Suised on peamiselt imemis- või pist- mistüüpi, kuid leidub veel viis-kuus teisendit selle järgi, millest liik toitub.

Jalad on kõnnijalad, mõnikord väga pikad (säärik- ja karksääskedel), harvem röövjalad, pikkade küünistega (röövkärblastel). Küüniste all paiknevad hästi arenenud taklemispadjandid ning nende vahel paaritu jätke empodium (◊ 1). Nende jätkete abil suudavad kahetiivalised end justkui kleepida aluspinna külge ja liikuda ka kõige siledamal püst- pinnal või isegi laes, selg allapoole. Jalg ◊ 2. Kellele elu lõpp, kellele rikkalik toidulaud. Kärbsemunad laibal vabastatakse aluspinnalt niisama kiiresti, kui sinna kleebitakse. Seda toime- mehhanismi pole inimene veel suutnud välja selgitada ega järele teha. Foto: Tamm Foto: Aivo Munetakse tavaliselt toiduobjektile, selle lähedale või sisse. Vastsed, nn Foto: Nigel Jones / foter.com Foto: vaglad, on jalutud, peakapsliga (sää- selistel) või ilma (kärbselistel); ilma peakapslita vakladel on keha eesotsas ◊ 3. Kui mõni mudilane hüüab: „Oi kui ◊ 4. Eesti suurima sääse, karksääsklase toitumiseks kitiinjate haagikeste paar. suur sääsk!“, on tõenäoliselt tegemist Pedicia rivosa tunneb kergesti ära tiiva- Mõnele kahetiivalise liigile on omane sääriksääsklasega mustri järgi polümetaboolia, arenemisviis, kus eri arengujärgu vastsed on eri kujuga. Kahetiivalise nukk võib olla vaba- SÄÄSELISED on kitsad, rikkalikult soonestatud. nuku tüüpi, st väliselt nähtavate liik- Sääsed on ürgsema kehaehitusega Emased munevad tagakeha tipus metega, asudes siis sageli vastsekes- kahetiivalised: võrreldes kärbestega oleva tugeva munetiga toidu sisse või tast moodustunud ruumis ehk pupaa- on nende kehaehitus vähem muutu- mulda. Vastsed arenevad osal liikidel riumis. Teistel liikidel on jätketeta nn nud ja sarnasem nende ühise eella- pinnases, osal vees. Üks tavalisemaid muumianukk. se kehaehitusega. Enamik sääski on liike nende hulgas on soo-sääriksääsk Mõnel liigil, nt toakärbsel ja hal- saleda ja pika kehaga, pikkade jalgade (Tipula paludosa), polüfaagne taime- lasääsel, võib aastas olla üle kümne kahjur. põlvkonna. Kui kõik järglased jääksid ellu, ulatuks ühe kärbsepaari järglaste Kui kõik järglased jääksid ellu, ula- Sääriksääskedest arv aasta jooksul triljonitesse, arvesta- tuks ühe kärbsepaari järglaste arv enamasti väikse- des, et üks toakärbes suudab muneda mad, nendega veidi umbes pool tuhat muna (◊ 2). aasta jooksul triljonitesse. sarnased ja veel Kahetiivalised elavad väga mit- peenemate jalgade- mesugustes looduslikes elupaikades, ga on karksääskla- nende hulgas on palju kultuurtaimede ja tundlatega. Tiivad on enamasti kit- sed (Limonidae). Jälle peame tõdema, ja loomade, sealhulgas koduloomade sad ja suhteliselt pikad. Vastsetel on et reeglist on erandeid. Karksääsklaste parasiite. pea ülaosa ehk peakihn hästi arene- hulka kuulub nimelt Eesti suurim nud, suised on mälumistüüpi. sääsk Pedicia rivosa (◊ 4). Selle üsna Klassikaliselt jaotatakse kahe- tavalise liigi tunneb hästi ära pruuni- tiivaliste selts kahte alamselt- Ühed suuremad sääsed on säärik- de triipude järgi tiibadel. si: pikatundlalised ehk sääselised sääsklased (Tipulidae; kehapikkus (Nematocera) ja lühitundlalised 2–3 cm), pikkade ja kergesti murdu- Kes meist poleks kuulnud moskiito- ehk kärbselised (Brachycera). vate jalgadega putukad (◊ 3). Tiivad lastest (Phlebotomidae), kes on soo-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |269| 13 Putukad

neid võime peaaegu kogu suve kohata peamiselt aknaklaasil kõndimas. Foto: Aivo Tamm Tamm Foto: Aivo

Foto: Foto: Urmas Tartes Tähtis sääseliste sugukond on sääsk- lased (Culicidae): saledad pikkade jalgade, sageli pikkade karvaste, sulg- jate või pintseljate tundlatega putukad. Keha ja tiivad on tihti kaetud ◊ 5. Libliksääski võib kohata ka toaakna ◊ 6. Kuigi läbipaistev ja habras, on klaa- soomustega. Meie tunneme neid tüü- klaasil, aga enamasti väljaspool siksääsklase vastne röövtoiduline tute vereimejatena. Tegelikult koos- neb see rühm kahest teineteisest täiesti eristunud alamsugukonnast.

Klaasiksääsklaste (Chaoborinae) Foto: Foto: Urmas Tartes Foto: Foto: Urmas Tartes alamsugukonna vastsed elavad avavees, on peaaegu läbipaistvad ja röövtoidu- lised (◊ 6). Valmikud elavad lühikest aega, nende suised on sootuks taandarenenud ja nad ei toitu. Soomused asuvad neil ainult tiiva servas. Järve- ◊ 7. Ära jäta veenõusid õue vedelema! ◊ 8. Pistesääse nukk ei soostu liikuma- klaasiksääse (Chaoborus flavipes) vast- Pistesääsklaste vastsed elavad suurte hul- tult passima, nagu enamikul putukatel, sed on tähtis toit kaladele. kadena isegi väga väikestes veekogudes, vaid ujub vilkalt ringi toitudes vetikatest, bakteritest ja muust Põhiosa sääsklaste sugukonnast on silmaga nähtamatust pisielustikust aga meile kõigile liigagi hästi tuntud pistesääsklased (Culicinae). Nende vastsed arenevad väikestes madalates veekogudes, ka ajutistes veekogudes, nagu vihmaveemahutid ja lillevaasid Foto: Foto: Urmas Tartes (◊ 7). Pistesääsklaste vastsed toituvad vees hõljuvatest pisiolestest või taimede pealiskasvust. Nukkutakse vees ja erandina enamiku putukate seas suudavad nukud üsna osavalt liikuda, nad on komakujulised ja jässaka rind- mikuga (◊ 8). Pistesääskede valmiku- tel on pikad suised, emastel putukatel on need kohastunud imema verd peamiselt soojaverelistelt loomadelt. Isased sääsed toituvad nektarist ja nendega me tavaliselt ei kohtu. ◊ 9. Isaste surusääskede uhked karvased tundlad on ilmselt tähtsad abimehed Hallasääsk (Anopheles maculipen paarilise otsingul. Pildil on paremal isane ja vasakul emane Cricotopus sp. nis) ja tema lähisliigid on ilmselt maailmas ühed tuntuimad pistesääsed, sest levitavad malaaria põhjustajat, algloo- jalembesed mõne millimeetri pikku- sugulasi: üsna süütud libliksääsk- ma malaariaplasmoodium. Hallasääsk sed verd imevad putukad. Nii keha lased (Psyhodidae). Need on samuti elab ka Eestis, kuid siin ta malaariat kui ka terava tipuga tiivad on kaetud vaid mõne millimeetri pikkused, kuid ei levita, sest meie kliima on selle hai- pikkade karvadega. Vastsed elavad laiemate tiibadega karvased putu- gustekitaja jaoks liiga jahe. Kunagi võis pinnase süvendites, kuhu koguneb kad. Libliksääsklase välimus sarnaneb ka Eestis sääsehammustusest malaaria- elusaine jääke. Sellepärast nimeta- tõesti veidi imeväikese laiade tiibade- nakkuse saada, kuid need plasmoodiu- takse neid ka liivakärbesteks. Tuntud ga liblikaga (◊ 5). Sageli käsitletakse mi liigid, kes seda põhjustasid, on ini- on perekond moskiito (Phlebotomus), neid koos moskiitodega ühtse sugu- mene nüüdseks suutnud hävitada. soojades maades väga ohtlikud hai- konnana. Vastsed elavad osal liikidel Eestis on põhilised vereimejad met- gustekitajate levitajad. vees, teistel kõdus. Mõned liigid on sasääsed (perekond Aedes) ja laulusää- Eestis elab moskiitolaste lähedasi sünantroobid ehk inimkaaslejad ja sed (perekond Culex). Näiteks alamliik

14 |270| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Culex pipiens pipiens ründab peamiselt Kihulastega sarnase eluviisiga, kuid linde. Teine sama liigi alamliik maja- veel väiksemad on habesääsklased. sääsk (C. pipiens molestus) elab loodu-

ses soojematel aladel (Lõuna-Euroopa). Sääsed ei kimbuta ainult loomi, vaid ka Foto: Urmas Tartes Inimese abiga on ta aga levinud ka taimi. Pahksääsklased (Cecidomyidae) põhja poole, kus elab ainult elamu- on väikesed, väga õrnad, sageli kollased tes, eelistades keskküttega kivimaju. või punased putukad. Tiibadel on ainult Majades on tegemist väga tülika kaas- kolm-neli pikisoont, ristsooned puudu- ◊ 10. Surusääsklaste vastsed on hästi lasega, kelle vastsed võivad arengu läbi vad. Vastsed on rööv-, kõdu- või taim- tuntud nii vee-elanikele kui ka kala- teha isegi lillevaasi seisma jäänud vees. toidulised. Viimasel juhul tekivad vast- meestele ja akvaariumipidajatele. Neid sete elutegevuse taga- võib leida isegi üsna hapnikuvaestest järjel taimedele pahad veekogudest Kindlasti on paljud inimesed olnud (◊ 12). Pahksääsklaste kimpus, eriti kevadel, imeväikeste hulgas on hulk taime- ◊ 11. Kihulaste vastsed (vasakul) elavad kärbseid meenutavate tegelastega, kahjureid. Viljasääsk (Mayetiola destruc kinnitunult vooluvee- kes valusasti hammustavad. tor) viidi 1776. aastal kogudes ja hingavad USA-sse, kus nende A. S. Joonis: Packard, pea küljes olevate lõpustega, imepisike- tõttu hävib igal aastal sed valmikud (pare- Ilmselt üks arvukaim sääsesugukond kuni kümnendik teraviljasaagist. mal) aga teevad meile on (Chironomidae, ka surusääsklased kurja vaeva Tendipedidae). Eestis on neid kindlaks Väga olulised sääsed on seenesääsk- tehtud üle 400 liigi. Surusääsklased lased (Mycetophilidae), kes mõistagi on välimuselt pistesääskede sarnased, elavad seentes. Nende kohta saab põh- kuid ei ime kunagi verd. Valmikud jalikult lugeda Eesti Looduse mullu- elavad lühikest aega, ei toitu, nende sest septembrinumbrist [4]. kehal ei ole soomuseid. Isasputukatel on sulgjad tundlad (◊ 9). Vastsed are- KÄRBSELISED nevad veekogude põhjamudas, olles Erinevalt tüüpilisest sääsest on kär- kaalukas osa bentose ehk põhjaloo- beste keha jässakas ja tundlad lühike- mastiku biomassist. Mõnede liikide, sed (tavaliselt kolmelülilised). Nii nagu näiteks Chironomus plumosus’e vast- sääskede puhul tuleb ka kärbseid tut- sete veri on punane ja seetõttu paistab vustades piirduda ainult väikese vali- ka vastne punane. Need on kalameeste kuga kogu nende mitmekesisusest. seas hinnatud õngesööt (◊ 10). Kurvitskärblased (Rhagionidae) on Kindlasti on paljud inimesed olnud saledad kirjude tiibadega kärbsed. kimpus, eriti kevadel, imeväikes- Nende vastsed arenevad pinnases või Tamm Fotod: Aivo te kärbseid meenutavate tegelas- vees. Tavaline liik on kirju kurvits- tega, kes valusasti hammustavad. kärbes (Rhagio scolopaceus), keda me Mõnikord seda hammustust isegi ei võime näha lendamas rohurindes, aga ◊ 12. Pahksääsk Rabdophaga rosaria taju, kuid mõne aja pärast hakkab ka puulehtedel (◊ 13). muneb pajuvõrse tippu; vaglad riku- imemiskoht kihelema ja sunnib krat- vad võrse normaalse kasvu, selle ase- sima. Mõnel inimesel aga paistetavad Huvitava eluviisiga on röövkärbla- mel kujuneb rosetjas moodustis, mis jalad, käed või muud kehaosad lausa sed (Asilidae). Need on sageli suured torkab eriti silma talvel üles ja tekib isegi palavik. Selle põhju- ja saledad, mõnel juhul väga karvased seks on nende putukate väga mürgi- ning pikkade tugevate jalgadega head ne sülg, mida imemisel ohvri kehasse lendajad. Röövkärblased on röövtoi- suunatakse. Muidugi tundsite nüüd dulised, varitsevad taimedel, palgivir-

ära kihulased (Simuliidae). Nende nadel või puutüvedel istudes. Ohvri Mati MartinFoto: vastsed elavad ja toituvad kinnitunult püüavad nad kinni õhust. Vastsed vooluvees, kus voolukiirus on vähe- arenevad pinnases. Selle sugukonna malt 0,1 m/s. Kinnitumiseks on neil suurim Eestis elav liik on ruuge kütt- tagakeha tipus kinnitusketas ja hinga- kärbes (Laphria flava; ◊ 14), keda miseks rindmikult välja ulatuvad leh- kõige sagedamini kohtame raiesmiku ◊ 13. Kurvitskärblased tegutsevad tai- vikusarnased jätked (◊ 11). serval päikesepaistel vanade mändide medel, neid on kerge ära tunda

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |271| 15 Putukad

le väga õrnalt kinnitunud ning murdu- vad kergesti. Seega on neid tegelasi väga raske kollektsiooni jaoks püüda nii, et Foto: Tamm Foto: Aivo Foto: Mati MartinFoto: karvad säiliks. Tiivad on sageli tumedate laikudega. Valmikud toituvad õitel. Vastsed elavad ning toituvad kiletiivaliste pesades peremehe vastsetest, tirtsude munakookonites munadest, liblika- ◊ 14. Kuhu jääb solidaarsus seltsikaas- ◊ 15. Parmu silmade ilu maldame harva röövikutes või teiste putukate vastsetes. laste vahel? Röövkärblase ohvriks on tähele panna. Hästi on näha ka parmu- Kägukärblasi on kõige lihtsam minna langenud sirelane dele iseloomuliku kujuga tundlad vaatama metsa serval paiknevatele lii- vastele aladele, kus elavad erakmesilased, ja eriti kevadel.

Sirelased (Syrphidae) on huvitavad Foto: Tamm Foto: Aivo Foto: Mati MartinFoto: mitmeski mõttes. Esiteks on nad head matkijad ehk imiteerijad: paljud neist on äravahetamiseni sarnased astlaliste, s.o mesilaste ja herilastega (◊ 20, 21), ning käivad ka nende kombel ◊ 16. Järvekibun on see kirjude tiibade- ◊ 17. Sõgelased on saledad hallid sageli õitel ja toituvad õietolmust. ga parm, kes ründab meid veekogude putukad – parmude hulgas väikseimad Teiseks oskavad nad lennu ajal õhus läheduses paigal püsida.

Sirelaste vastsed on taim-, kõdu- tüvel varitsemas. Temast veidi väik- kogude läheduses, kus elavad ka nende või röövtoidulised (◊ 22), nad hävi- sem on L. gibbosa. vastsed. Sõgelaste (Chrysozona) pere- tavad näiteks lehetäisid ja kimalas- konda kuuluvad parmud on sale- te vastseid. Taimekahjurina on tun- Päikesepaistelistel suvepäevadel on da kehaga, hallikad ja väikesed (◊ 17). tud sibulasirelane (Eumerus strigia looduses käija lahutamatud kaaslased Nime on nad saanud oma aeglase rea- tus). Üks suurim liik sirelaste seas on parmlased (Tabanidae; 8–27 mm). geerimise tõttu, mis võimaldab neid mudasirelane (Eristalis tenax), kelle Nende eemalepeletamise tuhinas ei ründajaid üsna kerge vaevaga tappa. omapärase välimusega, toitainerik- pane me eriti tähelegi, kuidas nad välja Kolmas perekond parm (Tabanus) on kas vees elavaid vastseid nimetatakse näevad. Eriti ilusad on parmude sil- kõige liigirikkam. Nad meenutavad jäs- rotisabavastseteks (◊ 23). mad, aga ainult elusal parmul (◊ 15): sakaid kärbseid ja liigid on välimu- kui parm sureb, siis kaob ka silma selt väga sarnased. Sellesse perekonda Väga ilusate kirjude tiibadega on kir- efektne muster. Parmude enamasti kuuluvad kõige suuremad parmuliigid, jutiiblased (Tephritidae), väikesed või röövtoidulised vastsed on pika rulja näiteks veiseparm (Tabanus bovinus) keskmise suurusega, õienektarist toitu- kehaga, kehalülide serval paiknevad (◊ 18), kes ründab suuri loomi ja tiiru- vad kärbsed. Iga liigi tiivakiri on oma- mügarjad mõhnad; nad elavad veeko- tab seetõttu vahel ka suurte tumedate moodi. Vastsed arenevad korvõisiku- gude põhjas või niiskes pinnases. autode ümber. tes, aga ka kirsi, kukerpuu ja teiste taimede lihakates viljades. Mõne liigi Eestis võime välimuse järgi üsna lihtsalt Kägukärblased (Bombyliidae) on ena- vastsed tekitavad pahkasid. Kirsikärbse eristada kolme tüüpi parme. Perekond masti karvased ettesuunatud pikkade (Rhagoletis cerasi) vastne elab kirsimar- järvekibun (Chrysops) on kirjude tii- suistega kärbsed, kes meenutavad mesi- jades, ohakapahakärbse (Urophora car bade ja erkroheliste silmadega (◊ 16). lasi või kimalasi (◊ 19). Karvad on keha- dui) vaglad aga ohakavarres, tekitades Neid kohtame kõige arvukamalt vee- sellesse pahkasid (◊ 24) [1].

Kõdukärblased, keda nime- ◊ 18. Enamik parmlasi sar- tatakse ka puuvilja- naneb tüüpilise kärbsega, kärblasteks kuid on nendest suuremad. Üks suurimaid parme on veiseparm (pildil on tema või Sudeedi parm, Tabanus sudeticus)

Foto: Urmas Tartes 16 |272| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri või äädikakärbesteks (Drosophilidae), on väga väikesed, sageli punaste silmadega innukad lendajad, vist küll Foto: Mati MartinFoto: kõigile tuttavad. Nad hakkavad lenda- Mati MartinFoto: ma suve teisel poolel, siis, kui viljad on küpsed ja hakkavad käärima. Nende vastsed arenevadki käärivates viljades ja muudes lagunevates taimeosades, aga kaevandavad ka taimekudedes. ◊ 19. Karvaseid kägukärblasi kohtame ◊ 20. Üks suurimaid ja tavalisemaid Tuntuim perekond on puuviljakärbes enamasti liivastel kuivadel päikesepaiste- sirelasi Eestis Volucella pellucens Drosophila. Äädikakärbeste geene on listel aladel, kus elab nende vastsete toit – teadlased laialdaselt uurinud [6]. erakmesilased. Valmikud ise toituvad õitel

Kes kasvatab kodus ilulillena kressi, on kindlasti märganud, et taime leh- tedele tekivad omapärased mustrid. Foto: Mati MartinFoto: Foto: Mati MartinFoto: Neid tekitavad kaevandikärblased (Agromyzidae), väga väikesed kärbsed, kelle vastsed kaevandavad taimekudedes. Paljude liikide kaevandite kuju on iseloomulik (◊ 25). Kaevandikärblaste ◊ 21. Ära puutu, olen herilane! Mõned ◊ 22. Röövtoidulisi sirelaste vastseid hulgas leidub palju taimekahjureid. sirelased on äravahetamiseni sarnased võib sageli kohata lehetäikolooniates Nad on kohastunud eluks sama hästi astlaliste kiletiivalistega jahti pidamas kui kõigil taimeliikidel, kaasa arvatud ürgse loomuga sõnajalad ja osjad.

Õiekärblastest (Anthomyidae) ei

olekski nagu mõtet juttu teha, nad Tamm Foto: Aivo Tamm Foto: Aivo Foto: Eric Coombs Foto: on väiksed ja torkavad vähe silma. Aga nende seas on palju ohtlikke taimekahjureid. Õiekärblaste vastsed kaevandavad taimekudedes, mille tõttu taimed enamasti hukku- ◊ 23. Mudasirelase, Eesti ühe suurima ◊ 24. Ohakapahakärblane kolis Eestisse vad. Kapsakasvatajad teavad, et kap- sirelase vastsed on elupaiga leidnud alles mõnikümmend aastat tagasi, kuid sataime ei ole põllule mõtet istutada, põõsa alla likku unustatud keedupotis. nüüdseks on jõudnud levida kogu kui seda kohe mürgiga üle ei valata. Vastse pikk „saba“ on tegelikult seest maal. Tema vastsete elupaiku (paremal) Muidu vajub kapsataim õige varsti õõnes hingamisjätke, millega saab on ohakapõllul üsna lihtne leida longu ja sureb. Kui selline taim siis veepinnalt õhku võtta mullast välja tõmmata, näeme juure- kaelal kapsakärbse (Delia brassicae) valgeid vaklu. Sibulat kahjustab tema on kahtlemata toakärbes (Musca nane tallikärbes (Stomoxys calcitrans) sugulane sibulakärbes (D. antiqua). domestica; avapildil), kes eelistab ründab inimesi alates juuli lõpust. elada asulates, kus on piisavalt toitu. Tähtis kärbeste sugukond on päris- Tema tohutust viljakusest oli juba Troopilistel aladel on tuntud toa- kärblased (Muscidae): hallikad või eespool juttu. Toakärbse peata vast- kärbse sugulased tsetsekärbla- mustad, üksteisega väga sarnased, sed arenevad seedenõredega vedelda- sed (Glossinidae). Need verd ime- keskmise suurusega ja väga viljakad tud toidukördi sees (toidujäänused, vad putukad kannavad edasi mitut kärbsed; neid on üle 4000 liigi. Vastsed sõnnik, muud elusaine jäägid). Selline ohtlikku haigustekitajat, näiteks toituvad taimedest või nende jäänus- eelseedimine võimaldab toitu tõhu- unitõbe põhjustavaid viburprotis- test, teiste kärbeste vastsetest või samalt ära kasutada, samast toiduko- te. Hambakestega raspeldavad tset- parasiitidena loomadel. Valmikute toi- gusest saab söönuks rohkem vaklu. sekärbsed ohvri naha üsna kiiresti duks on nektar, mitmesugused valke ja Näiteks areneb liitris kuivas sõnnikus katki, see on valusam kui sääsepiste. suhkruid sisaldavad taime- ja looma- kuni 1500 vakla, vedelas seasõnnikus Erinevalt toakärbsest on tsetsekärbes jäänused, mõnel liigil ka veri. aga 4000. Toakärbes on tuntud hai- sünnitaja, hulga munade asemel sün- Hulk päriskärblasi on sünantroo- gustekitajate levitajana, kuna need ei nitab ta korraga ühe vagla, kes kohe bid ehk inimkaaslejad. Tuntuim neist hukku kärbse sooles. Toakärbse sar- pärast sündi nukkub.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |273| 17 Putukad

neda. Mõnikord võivad ninakiinid pritsida vastse ka inimese silma. Selle tagajärjel võib inimene lausa pime-

Foto: Tamm Foto: Aivo daks jääda. Tuntumad ninakiinlased on põtrade ja metskitsede parasiit Cephenomyia ulrichi, veistel Oestrus bovis, lammas- tel O. ovis [2]. Sageli lõpeb nende-

◊ 25. Kaevandikärblaste kaevanditest University State Ken / Oregon Gray Foto: ◊ 26. Veise-nahakiini vastseid surmati ga nakatumine peremehe surmaga. taimelehtedel on raske mööda vaadata. nende kohale kleebitud ravimikaps- Kui lugeja juhtub kesksuvel Suurel Üsna samasuguseid käike kaevandavad litega. Praeguseks on see liik Eestist Munamäe vaatetorni, võiks ta torni- ka mõnede liblikaliikide röövikud hävitatud tippu ronides vahepeal ka aknast välja vaadata. Torni tipus, aga ka selle lähe- dal, näiteks aknaklaasil vastu soojen- davat päikest võib ninakiine kohata. Seal istuvad nad nagu väikesed mesi- Foto: Mati MartinFoto: Mati MartinFoto: lased ja ootavad emaseid külla.

Nahakiinlased (Hypodermatidae) on ninakiinlastega väga sarnased kärbsed, kelle vastsed elavad looma- ◊ 27. Vastsekiinlased, nagu see siilkär- ◊ 28. Rohelised ja sinised kärbsed de naha all. Munetakse looma naha- bes, on sageli üpris karvased. Erinevalt ilmuvad ei tea kust välja niipea, kui me le, vastsed tungivad nahasse ning nahakiinlastest ei aja nemad taga suuri tegeleme suvel õues liha või kalaga liiguvad seljapiirkonda. Mõnikord loomi, vaid hoopis putukavastseid kulub selliseks rännakuks kolm kuni üheksa kuud. Naha alla tekib tugev õhuavaga muhuke, mille sees vast- Järgmisena vaatleme suurt kärbse- mõned meenutavad kimalasi. Isased ne areneb, kuni lahkub, et nukkuda rühma, kes on endale valinud elu- kogunevad parvedesse tavaliselt lähi- mullas. paigaks teised elus loomad. Neid konna kõige kõrgemale künkale, mäe- Laialt on levinud veise-naha- on hakatud nimetama kiinideks [2]. tipule või ka metsaservale, teede ris- kiin (Hypoderma bovis) ja põhjapõd- Maokiinlased (Gastrophilidae) tumiskohale jne. Emased lendavad ra-nahakiin (Oedemagena tarandi). on keskmise suurusega karva- parvedesse ainult paarituma. Pärast Need liigid tekitavad kahju looma- sed taandarenenud suistega kahe- paaritumist istub emasputukas kusa- kasvatusele: rikuvad nahka, vähenda- tiivalised. Vastsed arenevad kab- gil varjulises kohas ja ootab (ligi kolm vad piimatoodangut ja liha kvaliteeti jaliste (hobused, eeslid, ninasarvi- ning tekitavad looma- kud) ja elevantide maos ja teistes dele piina. Juhuslikult sooleosades. Emasputukad mune- võivad nahakiinid sat- vad loomade karvadele, sagedamini Juhuslikult võivad nahakiinid sattuda ka inimesse, nii mokkadele, põskedele ja lõua alla. tuda ka inimesse, nii võib inimene võib inimene isegi Koorunud vastsed ronivad ise suhu isegi surra. surra. Veistel parasi- ja sealt edasi seedekulglasse, kus teeriv liik oli möödu- kinnituvad limaskesta külge. Osa nud sajandi alguses ka liike muneb kohtadesse, kust loom Eestis üsna levinud, sügab end hammastega. Sellised nädalat), kuni tema tagakehas kooru- kuid veterinaarmeditsiini abil see liik munad säilitavad eluvõime kuni 250 vad munadest vastsed. Ninakiinlased kadus Eestist (◊ 26). päeva. Vastsed nukkuvad mullas. on nimelt nn elussünnitajad. Vastsete Lõuna- või Kesk-Ameerikas või- Kogu maailmas on levinud hobuse koorudes muutub kärbes jälle aktiiv- vad inimesed nakatuda nahakiini- maokiin (Gastrophilus intestinalis). seks ning lendab neile peremehi otsi- ga, kes ongi meie liigi oma pereme- Tema vastne ootab munas sügamist. ma. Peremehele pritsib ta vastse koos heks valinud. See on inimese-nahakiin Suhu sattununa tungivad vastsed lisanäärme eritatud vedelikutilgake- (Dermatobia hominis). See kärbes ei kõigepealt keelde ja pärast esimest sega ninasõõrmele. Sealt liigub see tule mitte ise inimese lähedale, vaid kestumist liiguvad makku. kiiresti nina sisemusse ning jääb sinna kleebib oma munad kinnipüütud pis- kuni arengu lõpuni. Nukkutakse pin- tesääse kehale. Kui nüüd sääsk laskub Ninakiinlased (Oestridae) on samuti nases. Mõned loomad tõmbavad inimese nahale verd imema, kooruvad karvased ja taandarenenud suistega, ninna kuiva liiva, et parasiidist vaba- munadest kiiresti vaglad ja tungivad

18 |274| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri nahasse. Nende kärbeste ohvriks on Mati Martini maailma putukaid tutvustav sari „Kuidas putukat ära langenud ka eestlasi. tunda“ Eesti Looduses:

Kiine ei karda ainult selgroogsed, • Kuidas putukat ära tunda I [kõdutäilised, väivilised, täilised, [ürgtiivutud: siselõugsed, soo- ripstiivalised, sarnastiivalised, vaid ka selgrootud. Vastsekiinlased mukalised, kivihüpikulised]: lutikalised]: 03/2014 (ka siilkärbsed; Tachinidae, ka 08/2013 • VI. Täismoondeliste pisemad Larvivoridae) on harjastega kaetud • II. Ürgtiibsed [ühepäevikulised, rühmad [kaamelkaelalised, suur- enamasti hallikad eri mõõtu putu- kiililised]: 10/2013 tiivalised, võrktiivalised, koonu- ◊ kad ( 27). Valmikud toituvad õitel • III. Prussaka suguvõsa [prus- lised, kirbulised]: 6–7/2014 (eriti sarikalistel) nektarist. Vastsed sakalised, röövritsikalised, • VII. Kiletiivalised [mesilased, arenevad enamasti teiste putukate kojuselised, termiidilised, herilased, sipelgad jt]: 08/2014 sees. Munetakse kas peremehe keha- Mantophasmatodea]: 01/2014 • VIII. Mardikad ja lehviktiivali- le, harvem kehasse või toidutaime- • IV. Tirtsud, ritsikad ja teised sed: 09/2014 dele. Mõnede liikide vastsed otsivad [sihktiivalised, nahktiivalised, • IX. Liblikad ja „puruvanad“ pärast munast koorumist ise oma kilkprussakalised, kevikulised, [liblikalised, ehmestiivalised]: peremehe üles ja tungivad selle sisse. mõnskäpalised ehk hõresooneli- 10/2014 Looduses üsna tavaline hiid-rööviku- sed, tsorapterilised]: 02/2014 • X. Sääsed ja kärbsed [kahetii- kiin (Tachina grossa) parasiteerib lib- • V. Täi ja lutika vennaskond valised]: 05/2015 likaröövikutes.

Ka järgmine kärbserühm on meile kad (osa on tiivutud). Jalad on pikad hästi tuntud. Tasub vaid korraks jätta tugevate hambuliste küünistega. suvel õue lahtiselt värske kala või liha- Raudkärblased on kohastunud eluks käntsakas, kui juba on läheduses kuul- karvade ja sulgede vahel ja toituma da tugevat suminat. Kohale on jõud- peremehe verest. Emaste ühekaupa nud (Calliphoridae). sündivad vastsed on kohe sündides lihakärblased Wikimedia Foto: Commons Need on enamjaolt troopilised sini- nukkumisvalmis. sed või rohelised metallihelgiga kärb- Kõik me oleme kohtunud met- sed, kelle vastsed arenevad laipades, sas põdrakärbsega (Lipoptena cervi). väljaheidetes, mõnikord ka elusates See liik elab põtradel ja hirvedel [7], ◊ 29. Ära seda kodus järele tee! Raskesti loomades. Osa liike, sini-lihakärb- liik Crataerchina pallida aga näiteks paranevate haavade raviks võetakse sed (perekond Calliphora) ja rohe- pääsukestel. Paljud raudkärblaste lii- mõnikord appi lihakärblaste vaglad, kes lihakärbsed (perekond Lucilia), on gid eelistavad peremehena ühteain- desinfitseerivad, eemaldavad surnud sünantroopsed ja seetõttu tähtsad kui sat liiki ehk nad on liigispetsiifilised. kudet ja stimuleerivad paranemist mikroobide ja parasiidimunade eda- sikandjad (◊ 28). Eraldi sugukonnana käsitletakse Väga huvitava käitumisega on kon- praegusajal nahkhiirekärblasi (Nyc 1. Elberg, Kaupo 1999. Suured punnid ohaka- nakärbes (Lucilia buffonivora), kes len- teribiidae), kes on kohastunud elama tel. – Eesti Loodus 50 (11/12): 508–509. dab konna ees seni, kuni see ta alla nee- nahkhiirtel. Nad on tiivutud, seljale 2. Jõgisalu, Inga 2013. Miks kits aevastab? – Eesti Loodus 64 (8): 432–437. lab. Seejärel ronivad konna maos kärb- nihkunud pea (asub eraldi lohuke- 3. Kurina, Olavi; Tartes, Urmas 2013. Tehnika sest välja vastsed, kes siirduvad are- ses) ja puusadega. Nii näib, nagu lii- võidukäik ehk uus küürkärblane Eesti fau- nema konna ninaõõnde. Konna tervis guksid need putukad selili. Nad toi- nale. – Eesti Loodus 64 (1): 52–53. läheb kehvaks ja ta võib hukkuda. tuvad verest, sünnitavad vastseid ja 4. Kurina, Olavi 2014. No miks need seened küll ussitavad? – Eesti Loodus 65 (9): Troopikas ründavad mõned liha- kinnitavad need väljapoole nahkhiire 494–497. kärblaste liigid isegi inimest. Paljude keha, näiteks ööbimispaika. Mõned 5. Martin, Mati 2007. Kevad-karussääse vast- liikide vastsete sülg sisaldab konser- liigid siiski munevad ja kinnita- sed kaevandavad hulgaliselt murus. – Eesti veerivat ainet allantoiini, mis takistab vad munad peremehe karvadele. Üks Loodus 58 (11): 623–624. 6. Martin, Mati 2008. Tülikad manulised puu- toitu lagunemast. Seda vaklade oma- tavalisem liik on 2–3 mm pikkune viljavaagnal. – Kodu & Aed, september/ dust kasutatakse troopikas praegu- Nycteribia pedicularia. oktoober: 33. gi raskesti paranevate haavade ravil 7. Martin, Mati 2008. Tülikas kaaslane sügise- (◊ 29). Nende kummaliste putukatega lõpe- ses metsas. – Eesti Loodus 59 (10): 494–495. 8. Martin, Mati 2011. Kärbsed toaaknal. – tame ülevaate suurest ja mitmekesi- Eesti Loodus 62 (9): 508–509. Raudkärblaste (Hippoboscidae) sest kahetiivaliste seltsist ja ühtlasi sugukond on paksu nahkja kitiin- oleme jõudnud lõpule artiklisarjaga, Mati Martin (1951) on zooloog, töötab kestaga, laia lameda keha ja tihedalt mis juhatab kätte teeotsa imelisse Tartu ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudis. selle vastu liibunud tiibadega putu- putukamaailma.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |275| 19 Aasta puu Foto: Toomas Kukk Toomas Foto:

Varasemal ajal oli kikkapuu peamisi määramistunnuseid tema noorte okste neljakandilisus ja neljatised seemned. Erksavärvilised viljad püüavad sügisel pilku. Mürgisuse tõttu ei tohi vilju süüa Kuidas kikkapuu nime sai?

Taimenimetusi võime vaadelda rahvapärastena ja ametli- vab Rootsiküla lähedal. Ühtlasi on kena. Harilik kikkapuu (Euonymus europaeus) kui Eestis vähe ta korranud Friebe andmeid kikka- levinud liik on tekitanud küllaltki palju segadust oma rah- puu tarvituse kohta [7]. Ent kikkapuu mitmekülgne kasutus ei saanud olla vapäraste ja ametlike nimetustega. Selgitame teadaolevaid omane ei Saaremaal ega mandril, sest nimemuutusi ja nende põhjusi. puu on väga haruldane. Rahvapärane nimetus sadakoorne Heldur Sander, Raivo Kalle põhjaliku ülevaate kikkapuu puidu on Eestis levinud vaid sinise kusla- tarvitusest piibutorude, hambaor- puu (Lonicera caerulea) kohta. Nimi Kikkapuu esmamainimine kir- kide, püssilaadimisvarrastena jm. tuleneb sellest, et tema koor aina kes- jasõnas. Põltsamaa pastor August Friebe soovitas kõnealust puud istu- tendab ja lipendab, jättes mulje, nagu Wilhelm Hupel avaldas 1777. aastal tada ka hekkideks ja mainis viljade oleks tal sada koort. „Eesti taimede esimest korda teate hariliku kikkapuu mürgisust, need põhjustavat oksen- levikuatlase“ järgi nähtub, et sinise kohta siinses piirkonnas, kuid too- damist ja kõhulahtisust, kuid siis- kuslapuu leide Saaremaal ei ole [6] ja dud oli ainult lätikeelne (liivikeelne) ki soovitas ta neid kasutada kohvi saarelt pole üles märgitud ühtegi sini- nimetus [3]. Võib oletada, et mõel- surrogaadina [2]. se kuslapuu rahvapärast nimetust. dud oli ajaloolisel Liivimaal, praegu- Euonymus’e perekonna esimese Kuna mõlemad puud, harilik kikka- se Läti piires leiduvat puud, aga tollal eestikeelse nimetuse sadda koorne puu ja sinine kuslapuu, on Saaremaal võis seda liiki leiduda ka sisse toodu- pu on üles märkinud arst ja etno- väga harukordsed, võis Luce infor- na mõisaaedades. botaanik Johann Wilhelm Ludwig mant (keelejuht) võõrapärasele Baltisaksa ajaloolane Wilhelm von Luce oma 1823. aastal välja puule anda võõrapärase nime, tead- Christian Friebe esitas 1805. aastal antud Saaremaa floora ülevaates, mata ise, mismoodi näeb välja puu, Eesti-, Liivi- ja Kuramaa käsitluses muu hulgas on täpsustus, et puu kas- mille nime oli mandrilt kuuldud.

20 |276| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Selliseid näiteid taimenimetuste panemise kohta võib Eesti taimeka- sutusloos leida päris palju. Vähem tõenäoliseks saab pidada asjaolu, et Foto: Toomas Kukk Toomas Foto: Luce ise eksis nime üles märkides liigiga, sest ta oli õppinud meditsiini ja tundis taimi hästi. Kõik järgnevad autorid on Luce ekslikku sadakoorse nimetust edasi kandnud. Sellist fenomeni, kus ekslik etnobotaaniline informatsioon kandub korduvalt ühest allikast teise, on põhjalikult kirjeldanud Rootsi etno- bioloog Ingvar Svanberg, kes nimetab neid kummitusandmeteks (ingl ghost information) [12]. Koiva jõe lamm on Eestis hariliku kikkapuu põhilisi looduslikke leiukohti. Kui kik- Kikkapuu rahvapärastest nimetus- kapuu leitakse näiteks Põhja- või Kesk-Eestist, siis on kindlasti tegemist kultuurist test. Kikkapuu ristiisaks võib pidada metsistunud taimedega metsamees Eduard Viirokit, kes tegi nii geobotaanilisi kui ka etnobotaa- konnast Tahevast ja Mõnistest alles nud tema punaste viljade järgi, mis nilisi välitöid ning oli ühtlasi Gustav 1937. aastal oma õpilaste kogutud meenutavad kuke harja, ja Lõuna- Vilbaste korrespondent. taimenimetusi [16]. Sealt selgub, et Pärnumaalt Saarde kihelkonnast on 1932. aastal avaldas Viirok kirju- Rihard Piho, Bruno Kond ja Max kirja pandud kohalpuu [18]. „Eesti tise, mille üks osa käsitleb Koiva jõe Kuus on kirja pannud kikkatüräpuu; taimede levikuatlase“ järgi on kõne- madalikku, kus kikkapuu on loodus- Ada Kokuta, Richard Kond, Veinhard alust puud tõepoolest leitud mõle- likult levinud. Artiklis on ta märki- Kikkas, K. Aedla ja Eduard Kond on mast piirkonnast [6]. nud: „Kohalikud elanikud nimetavad üles märkinud nimetuse kikkatüra siin [Tahevas ja Koikkülas – Hargla puu. Kikkapuu varasemad eestikeelsed khk, Eesti taimenimetuste raama- Kas Vilbaste ise või hilisemad raa- ametlikud nimetused. 20. sajandi tus ekslikult Karula khk] Evonymus matu toimetajad on muutnud eba- esimesel veerandil alanud eestikeel- europaea’d – „kikkapuuks“, mille- sündsana mõjunud nimetuse raama- se botaanilise terminoloogia välja- le toetudes nimetangi põõsast selle tus kikkaterapuuks. Õpilane H. Uibo töötamine tipnes 1918. aastal taime- nimega. Vististi oleks see nimetus on aga märkinud nime kikkatitipuu ja nimetuste loendiga [5]. Selles anti põõsale sobivam kui senini kirjan- kikkapuu perekonna- duses tarvitatud „sajakooreline puu“; le nimeks sajakoor viimase nimetuse all tuntakse igas Sellist fenomeni, kus ekslik etno- sed puud ja hariliku- maanurgas isesugust põõsast“ [15: botaaniline informatsioon kandub le kikkapuule mür 121–122]. gine sadakoorne puu. Sõrve poolsaarelt leidis Eduard korduvalt ühest allikast teise, on Nimetus lähtus sel- Viirok samuti kikkapuud mitmest põhjalikult kirjeldanud Rootsi etno- lest, et puu on mür- kohast, kuid seal ei tundnud koha- bioloog Ingvar Svanberg, kes nime- gine ja tal polnud üles likud õigupoolest üldse seda puud tab neid kummitusandmeteks. märgitud ühtegi teist ja kutsusid seda saksamaa lepaks. rahvapärast nime- Viirok on nentinud, et saksamaa-ees- tust peale Luce oma. liitega puude all tunti enamasti pal- Lonicera perekond sai jusid võõramaa puid. Välistada ei saa täpsustanud, et see on neljakandiline. aga nimeks kuslapuu, meil leviv liik ka seda, et harva juhuslikult lindude Seega, endisel ajal oli kikkapuu olu- harilik kuslapuu ning L. caerulaea lii- kaasabil kasvama sattunud kikkapuud lisi määramistunnuseid tema noor- ginimetuseks pandi taevasinine kus peetigi võõrliigiks; lepp viitab otseselt te okste neljakandilisus ja neljatised lapuu, mille rahvapärase nimetusena tema punastele marjadele, sest Sõrves seemned: „kikka terä puu – tuu om oli juba Hupel esitanud saddakordne tähendab murdesõna lepane verevat nella kanti, kasvass kats kol`meetrit (sajakoorne) [3]. punast. korgõss“ (Hargla khk) [1]. Kahjuks korrati ka täiendatud ja Etnobotaanik Gustav Vilbastele Saaremaalt Laimjala külast on parandatud taimenimetuste loendis saatis Peetri-Liisa algkooli juhata- Vilbastele saadetud kikkapuu nime- 1928. aastal nimetust mürgine sada ja Eduard Ploomipuu Hargla kihel- tus kukeharjapuu, mis võib olla tul- koorne puu, kusjuures ta oli liigitatud

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |277| 21 Aasta puu

nud rohelist värvi“ [14: 131]. Rohelist värvi on siiski väga raske taimedest saada ja Vilbaste on oma artiklites

Foto: Urmas Roht Foto: seadnud kahtluse alla, et kikkapuuga on meie piirkonnas riideid värvitud. Ent teises põhjalikus trükises Eesti rahvapärasest puutööndusest pole Viires kikkapuud üldse maininud. Järelikult ei olnud ta etnograafilistest kogudest leidnud kinnitust kikkapuu kasutuse kohta.

Sadakoorsest saab kikkapuu. Vil baste sai oma raamatu käsikirja rah- vapärastest taimenimetustest kokku 1944. aastaks, kuid see jäi aastaküm- neteks ilmumist ootama. Samas oli tal ulatuslikud teadmised, andmaks Hariliku kikkapuu õiel on neli või viis kollakasrohelist kroonlehte ja läbimõõt umbes 1 cm; õied paiknevad kahe- kuni viiekaupa lehekaenaldes soovitusi, kuidas muuta ekslikke taimenimetusi. Alates 1946. aastast tegi ta taimenimede komisjonile (August kultuuris kasvatavate ja metsistuvate on ta maininud, et „tehti rehapulki, Vaga, Karl Eichwald ja Johannes taimede hulka [9]. Kuid 1930. aastatel kerimise viiuleid ja soapiisid, ta on Voldemar Veski) järjekindlalt mitme muudeti ametlikku nimetust: mür sitke ja kõva, mitmekordse, hilben- aasta jooksul ettepanekuid muuta tai- gisest sadakoorsest puust sai harilik dava koorega, kaugelt tuletab meelde menimesid. sadakoorne ja seda nimetust hakka- kibuvitsa“ [11: 283]. Üldjuhul võttis komisjon tema sid aktiivselt kasutama aednikud, kel- Suapiisid, rehapulki jt väikesi detai- soovitusi arvesse, kuid jättis arvesta- lel oli vaja iga päev tavainimestega le tehti Eestis pärimustekstide põh- mata palve muuta perekonnanimetu- suhelda. jal aga hoopis rohkem levinud teis- si, sest nõnda tulnuks muuta 66 pere- Näiteks ajakirjast Aed võib leida test kõvadest puudest, nagu harilik konna nimetust ja senine süsteem sedastuse: „Kõrgematest põõsastest kuslapuu (L. xylosteum), sirel, tamm, oleks kõvasti teisenenud [4]. oma kauni vilja tõttu väärib tähele- pihlakas, toomingas ja saar, harva Kuigi Viirok soovitas esimesena panu [harilik] sajakoorne (Evonymus kasutada nimetust europaea L.). Ent kahjuks leiame seda kikkapuu, on Vilbaste võrdlemisi vähe meie aedades ja ka 1930. aastatel muudeti ametlik- 1939. aasta artiklis vanades mõisaparkides“ [8]. Samas ku nimetust: mürgisest sadakoorsest esimesena maininud pakuti puukoolides seda taime üsna puust sai harilik sadakoorne. harilikku kikkapuud rohkesti, ainuüksi kuues metskonna ja selle paralleelnime- puukoolis oli 1939. aastal müügil 372 tust harilik sajakoor istikut. ne [17]. Harilik saja Tolleaegsetes Eesti kirjakeelt vor- kasutati ka sinist kuslapuud. Viimati koorne on täpsem kui mürgine sada mivates trükistes hakati kikkapuu mainitud väidet kinnitab romaanis koorne/sajakoorne, sest nagu eespool nimetusena levitama sajakoorset. Nii „Tõde ja õigus“ kirja pandud lause: selgitatud, tundis rahvas seda puud tõi „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat“ „Rehapulkadeks oli Eedi soost saja- neljakandilisuse, mitte mürgisuse 1937. aastal sajakoorse vasteks vaid koorseid korjanud, aga neist ei jätku- järgi. sõna Evonymus ja ka dendroloogia nud kõigile, pidi pihlakasi lisaks tege- 1930. aastatel tehti toonase Eesti õppe- ja käsiraamatutes oli esitatud ma“ [13: 63]. piires looduslikuna kindlaks naastu- vaid see nimetus. Ka etnograaf Ants Viirese teksti ne kikkapuu (E. verrocosus). Botaanik See tekitas segadust keeletead- võib nimetada ekslikuks: „ .. kikka- Theodor Nenjukov on selle uue liigi lastele, kes hakkasid puude nime- puu (E. europaeus), mida nagu balti kohta nentinud: „Ainult lähemal ajal tusi pärimustekstides valesti tõlki- kuslapuudki [sinise kuslapuu varasem leiti Eestis põõsas Evonymus ver ma. Näiteks Andrus Saareste on mär- ametlik nimetus] tuntakse ka sada rucosus Scop. Ma ei too ta eestikeel- kinud, et sajakoorse nimi on levi- koorse nime all, leidis oma kõva puidu set nimetust, sest et „Eesti taimede nud Läänemaal, Loode-Harjumaal, tõttu kasutamist värtnate ja muude nimestikus“ antav nimetus „sajakoor- Järvamaal ja Virumaal ning esitanud pisiasjade valmistamisel. Hupeli and- ne puu“ kuulub Lonicera’le (peamiselt liigina Evonymus europaeus’e. Samuti meil olevat ta riidevärvimisel and- L. coerulea L.), Evonymusel aga rahva-

22 |278| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri pärast nimetust kahtlemata pole, sest teoses „Eesti NSV floora“ (1959), kus ilusamaid põõsaid aias. – Aed 16 (1): 18–20. 9. Nenjukov, Theodor 1928. Eesti taimede et ta esineb niisuguses Petserimaa Celastraceae sugukond sai nimeks nimestik. 2., ümbertööt tr. Eesti Kirjanduse osas, kus pole olemas eesti rahvu- „kikkapuulised“ ja Euonymus euro Selts, Tartu. sest elanikke“ [10: 35]. See näitab, et paea on „harilik kikkapuu“. 10. Nenjukov, Theodor 1931. Materjale Eesti kuigi varem oli E. verrucosus saanud dendroloogilise floora tundmaõppimiseks. 1. Eesti murrete sõnaraamat. 11 vihik. www. – Eesti Mets 11 (2): 33–38. eesti keeles nimeks nastune sajakoor eki.ee/dict/ems/vihikud/11.pdf. 11. Saareste, Andrus 1962. Eesti keele mõisteli- ne, polnud selle nime loojad hiljem 2. Friebe, Wilhelm Christian 1805. ne sõnaraamat. III. Vaba Eesti, Stockholm. ka ise valikuga rahul. Nastune [prae- Oekonomisch-technische Flora für 12. Svanberg, Ingvar 1998. The use of lichens gu naastune] iseloomustab selle puu Liefland, Ehstland und Kurland. for dyeing candles: ethnobotanical docu- Hartmannsche Buchhandlung, Riga. mentation of a local Swedish practice? – koorel olevaid väikesi mügaraid. 3. Hupel, August Wilhelm 1777. Svenska Landsmål och Svenskt Folkliv 324: Ometi jäid botaanikud veel epitee- Topographische Nachrichten von Lief- und 133–139. di mürgine juurde, võttes siiski omaks Ehstland. 2. Bd. Harknoch, Riga. 13. Tammsaare, Anton Hansen 1942. Tõde ja perekonnanimetuse kikkapuu, nii on 4. Kalle, Raivo; Sõukand, Renata 2011. õigus I. 4 tr. Eesti Kirjastus, Tartu. Eestikeelsete rahvapäraste taimenime- 14. Viires, Ants 1975. Puud ja inimesed. Valgus, 1943. aasta taimemäärajas mürgine de kategoriseerimine ja selle rakendatavus Tallinn. kikkapuu ja ka esimeses sõjajärgses tänapäeval. – Nemvalts, Peep (toim). Eesti 15. Viirok, Eduard 1932. Märkmeid mõnede määrajas 1948. a on sama nimetus. teaduskeel ja terminikorrastus. Tallinna üli- puistaimede levimisest Eestis. – Eesti met- sanduse aastaraamat 6: 120–126. Kummatigi leidis Vilbaste oma kool, Tallinn: 24–46. 5. Kodumaa taimed 1918. 1. jagu. Õistaimed. 16. Gustav Vilbaste rahvaluulekogu (TN kd 4). nimetusele harilik kikkapuu järgijaid E.Ü.S. loodusteaduse osakond, E.K.S. Eesti rahvaluule arhiiv, Tartu. aednike hulgas. Näiteks toonaseid keeletoimkond. Eesti Kirjanduse Seltsi 17. Vilbaste, Gustav 1939. Puude ja põõsaste mõjukamaid iluaednikke Jaan Port Keeletoimekonna toimetused, no. 6a. Eesti aklimatisatsiooni katseid riigi metskonda- Kirjanduse Selts, Tartu. des. – Eesti Mets 19 (11): 392–396. võttis oma trükistes selle nime kasu- 6. Kukk, Toomas; Kull, Tiiu (toim) 2005. Eesti 18. Vilbaste, Gustav 1993. Eesti taimenimetu- tusele 1949. aastal, ta soovitas seda taimede levikuatlas. Eesti maaülikool, põl- sed. Eesti teaduste akadeemia, Tallinn. puud kasutada aedades ilusate seem- lumajandus- ja keskkonnainstituut, Tartu. nete tõttu. 7. Luce, Johann Wilhelm 1823. Topo Heldur Sander (1946) on loodus- graphische Nachrichten von der Insel Sellest ajast ongi jäänud käibele geograaf, kelle teadushuvi on puittai- Oesel, in medicinischer und ökonomischer mede introduktsioon. nimetus harilik kikkapuu, mis kinnis- Hinsicht. Häcker, Riga. tus lõplikult meie botaanikute suur- 8. Mundi, Anton 1938. Harilik sajakoorne – Raivo Kalle (1976) on etnobotaanik.

Tartu Vallavalitsus kuulutab välja loodusfoto konkursi „Vooremaa voorused 2015” õistlusel osalema Konkursi tulemusi hinna- • loomad; Igas vanuserühmas oodatakse Voore- takse kolmes arvestuses: • loodus; antakse välja kolm maal jäädvustatud • lapsed (kuni 13-a k.a); • inimene ja loodus. auhinnalist kohta. Vloodusfotodega. Võistlus- • noored (kuni 19-a k.a); fotosid saab esitada kuni • üldarvestus (osavõtjate Üldarvestuses hinnatakse Lisaks mitmeid 10. novembrini 2015. a. vanus ei ole piiratud). töid neljas teemakategoorias: eriauhindu. Tulemused avalikustatakse • loomad; SA Lõuna-Eesti Turism Laste ja noorte vanuserüh- • taimed ja seened; Konkursi parim foto saab aastakonverentsil 2015. a. mas hinnatakse töid kol- • maastik; peaauhinna „Vooremaa detsembris. mes teemakategoorias: • inimene ja loodus. voorus 2015”.

Konkursijuhend ning võistlustööde üleslaadimine veebiaadressil: voored.leib.pro

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |279| 23 Seened Seente asend elupuul ja süstemaatika2 Märtsinumbris alustasime seente süstemaatika tutvusta- mist: käsitlesime seente paiknemist elupuul ja jõudsime krohmseenteni [2]. Seekord on vaatluse all paaristuumsed Foto: Kadri Pärtel Foto: ehk kand- ja kottseened ning mõningad seeni meenutavad organismirühmad, keda varem peeti seente hulka kuuluvaks.

Irja Saar morfsed perekonnad on kerahallik (Aspergillus) ja pintselhallik (Penicil Alamriik paaristuumsed (Dikarya). lium), tegemist tavaliste nn hallitus- Nende seente tallus on üherakuli- tega toiduainetel. ne või seeneniidistikuna, elutsüklis Kottseened on taimejäänuste sapro üheski faasis viburit pole. Enamasti troofid, sealhulgas toiduainetel, süm- on olemas kaksiktuumne ehk di- biondid taimedega (mükoriisa, samb- karüootne arengufaas. Selle täp- lik), endofüüdid taimedes või parasii- sem eestikeelne termin on „paari- did taimedel, loomadel ja seentel. stuumne“, kuna tuumad pärinevad kahest haploidsest seeneniidistikust. Ürgkottseened (Taphrinomycotina). Siia kuuluvad hõimkonnad kandsee- Need on üherakulised või seenenii- ned (Basidiomycota) ja kottseened tide ja üherakulistena levinud kott (Ascomycota). seened. Tavaliselt viljakehad puuduvad. Erand on perekond Neolecta, kes Kottseente (Ascomycota) tallus on moodustab algelisi lehtereoslaid. vaheseintega rakkudeks jaotatud see- Alamhõimkonnale nime andnud neniidid või üksikrakud ehk nn pär- perekonna luudik (Taphrina) liigid mid, mis paljunevad pungumise või on taimeparasiidid, kes panevad tai- jagunemise teel. Kõigil suguliselt pal- mekoed vohama, tekitades lehepu- junevatel kottseentel arenevad eos- hetisi ja n-ö nõialuudasid. Näiteks kotid (askus), milles valmib enamasti ploomiluudik (Taphrina pruni) teki- kaheksa kotteost (askospoori). tab ploomi-kott-tõbe: viljad pikene- Kotteosed vabanevad keskkonda vad, kõverduvad ja kuivavad, see- kas eoskoti kesta lagunemisel või pai- met ei moodustu. Kaskedel põhjus- satakse eoskotist aktiivselt veerõhu tab nn tuule- või nõialuudi kaseluu- muutumise tõttu; eosed levivad ena- dik (Taphrina betulina). masti tuulega, harvem vee või loo- Seeneperekonna Pneumocystis made vahendusel. Mittesugulisel pal- kuuluvus seeneriiki tehti kindlaks junemisel moodustavad paljud kott seened lülieoseid ehk koniide, üksik rakud punguvad või poolduvad. Mitmel kottseeneliigil on suguli- ne paljunemine evolutsioonis kadu- Foto: Malcolm Store Foto: nud või paljunevad nad suguliselt väga harva. Ainult koniididega palju- nevaid seeni kutsutakse anamorfse- teks; suur osa anamorfidena kirjeldatud seeneliike on osutunud kottseen- Ploomiluudik (Taphrina pruni) põhjus- Kottseene Hyphodiscus stereicola eos- te hulka kuuluvaks. Tuntumad ana- tab ploomi-kott-tõbe kott kaheksa eosega

24 |280| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Fo to : Ir ja S a a r Foto: Wikipedia / Graham Colm Foto:

Seeneliik Candida albicans kuulub inimese mikrofloorasse Foto: Vello Vello Liiv Foto: Foto: George Shepherd George Foto:

Kobarsüsikul (Xylaria sp.) on sulgeoslad Tamme jahukaste tekitaja (Erysiphe alphitoides) viljakehad on peiteoslad stroomasse süvendunud

üsna hiljuti. Selle perekonna liigid elavad imetajate kopsus (inimestel liik Vello Liiv Foto: P. jirovecii), kus nad võivad immuunpuudulikkusega isenditel põhjustada kopsupõletikku.

Enamik pärmkottseente (Saccha romycotina) liike on üherakulised nn pärmid (sageli moodustub neil pseu- domütseel: pärmirakud jäävad pungumise järel üksteise külge ahelasse) või seeneniidistikuga liigid. Teada on dimorfseid liike, mis keskkonnaolu- dest tingituna kasvavad kas seeneniidistikuna või pärmina. Näiteks võib tuua inimese mikrofloorasse kuulu- Suure punaliudiku (Aleuria aurantia) viljakeha on lehtereosla va seeneliigi Candida albicans, kes kasvab inimese nahal ja kehaõõnsus- tes pärmina, aga eluskultuuri viidu- Päriskottseened (Pezizomycotina) Sulgeosla (periteetsium) on pirn na toatemperatuuril seeneniidistiku- moodustavad seeneniidistiku ja kõik jas või kerajas viljakeha, kust eosed na. Viljakehad neil seentel puuduvad. suguliselt paljunevad liigid viljakeha- vabanevad erilise suudme (ostiool) Siia kuulub pagaripärm (leiva- sid (askoom), mida on teada kolme kaudu. Mitmel liigil arenevad peit pärmkottseen, Saccharomyces cere tüüpi. eoslad süvendunult stroomasse: see- visiae), keda kasutatakse toiduaine- neniidistikust moo- tööstuses veini, õlle ja pagaritoodete Leiva-pärmkottseen on esimene dustunud kom- valmistamiseks. Mitut liiki kasuta- paktne kõva struk- takse ka ravimitööstuses valkude või seeneliik, kelle genoom on täieli- tuur, mille pinnal ensüümide (insuliin) ja vitamiinide kult sekveneeritud. või sisemuses teki-

(riboflaviin ehk B2) tootmisel. Leiva- vad ka mittesuguli- pärmkottseen on esimene seeneliik, se paljunemise käi- kelle genoom on täielikult sekvenee- Peiteosla (kleistoteetsium) on gus moodustunud koniidid. ritud, mis võimaldab seda liiki kasu- kerajas ja täielikult suletud viljake- Lehtereosla ehk apoteetsium on tada mudelorganismina geneetika- ja ha, eosed vabanevad pärast viljakeha avatud erikujuline viljakeha: tüüpili- molekulaarbioloogia töödes. seina lõhenemist. selt kausjas või ketasjas, tihti jalaga,

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |281| 25 Seened

eos

A B C D

◊. Kandseente eoskandade tüübid. Üherakuline holobasiid: A – šampinjonilaadsed (Agaricales), eoskanna alusel on näha väike mügar, mis on kandseentele ainuomane pannal; B – pisarseenelaadsed (Dacrymycetales). Neljarakuline fragmobasiid: C – kõhrikulaadsed (Tremellales), D – kõrvtarrikulaadsed (Auriculariales)

kotteosed paiknevad viljakeha ülakül- set ainet (suhkrud), mis kondensee- Roosteseente (Pucciniomycotina) jel. Harvem on see eristunud jalaks ja rib õhuniiskuse veetilgakesena (Bul- alamhõimkonnas on seeneniidistik kübaraks, kus eosed paiknevad küba- leri tilgake). Nüüd on kaks võimalust: enamasti hästi arenenud. Vaid mõnes ra välispinnal, näiteks mürklil (Mor esiteks võib moodustuda teine mada- rühmas on teada ka pungrakkudega chella) ja kogritsal (Gyromitra), või on lam veetilk Bulleri tilga lähedale ja pärmitaolisi vorme. Viljakehad puu- arenenud suletud viljakehaks, näiteks kaks veetilka ühinevad; teiseks: Bul- duvad või on algelised. Roosteseened trühvlil (Tuber), kus eosed arenevad leri tilgake valgub ümber eose. Mõle- on valdavalt taimede parasiidid, põh- viljakeha voldistunud sisepinnal. mal juhul muutub eose massikese, justades mitme kultuurtaime saagika- mistõttu eos vabaneb eostoelt. dusid. Harvem elavad roosteseened Kandseente (Basidiomycota) tal- Mittesugulisel paljunemisel, mida teistel seentel või putukate (kilptäid) lus on vaheseintega rakkudeks jao- tuleb kandseentel harvemini ette kui sümbiontidena (Septobasidium). tatud seeneniidid, harvem leidub kottseentel, moodustuvad koniidid. Vähesed liigid on saprotroofid. elutsüklis üksikrakke ehk pärme. Kandseened on taimejäänuste Tuntuim ja suurim seenerühm Kaksiktuumalisel seeneniidistikul saprotroofid, sealhulgas puidulagun on roosteseened (roosteliselaadsed, näeme sageli pandlaid. Need on vahe- dajad, sümbiondid taimedega (müko- Pucciniales), kes on oma nime saa- seina kohal olevad väiksed külgmised riisa, samblik) ja putukatega või para- nud rauaroostet meenutavate eosko- väljakasvud, mis tagavad eraldi kahe siidid taimedel, loomadel ja seentel. gumike järgi. Tegemist on obligaat- tuuma mitootilise jagunemise. Sugulisel paljunemisel arenevad kas nuijad üherakulised eoskannad

(holobasiid) või risti- või pikivahe- Vello Liiv Foto: seintega neljaks rakuks jagunenud eoskannad (fragmobasiid). Igal eoskannal paiknevad erilistel eostuge- del (sterigma) ühekaupa kandeosed (basidiospoor). Tavaliselt areneb igal eoskannal neli kandeost, kuid on teada ka liike, millel neid on üks kuni kaheksa. Ena- mik kandseente eoseid on ballisto spoorid, st kandeoste valmides vabanevad nad eoskandadelt aktiivselt erilise mehhanismi ehk pindpinevuse katapuldi (ingl surface tension cata pult) abil. Erandid on kinniste viljake- hadega nn puguseente liigid. Roosteseene Gymnosporangium clavariiforme kevadeoslad arenevad viirpuudel, teki- Kandeose pinnale eritub eosnaba tades neil lehtedel, marjadel ja okstel näsaroostet. Talieoslad moodustuvad kevadel jätkele eoseseina kaudu hügroskoop- harilikul kadakal ja need on niiskena silmatorkavad limased sültjad kogumikud

26 |282| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Vello Vello Liiv Foto:

Pohla-paisseen (Exobasidium vaccini) on sage parasiit pohlal jt kanarbikulaadsetel. Nakatunud lehed puhetuvad kausjalt, värvuvad rohkelt tekkiva antotsüaani tõttu punakaks või lillakaks. Eoskannad (holobasiid) arenevad kihina taimekoes epider- mi all tekkival stroomal sete taimeparasiitidega, kelle seene- mitaoliste pungrakkude staadium. niidistik tungib taime sisse taimerak- Viljakehad puuduvad. Iseloomu- kude vahele. Neil arenevad hausto- like struktuuridena moodustuvad rid, mis tungivad taimerakkudesse ja paksukestalised püsieosed – nõgieo- mille kaudu seen imab toitaineid. sed, millel areneb ühe- või neljara- eidsin 2013. aasta mais Elutsüklis on kuni viis arengujär- kuline eoskand või selle analoogina Haanja suvekodusse saa- ku, mille käigus arenevad järgmi- promütseel. Nõgiseened on obligaat- budes õuekäimla seinalt sed levised. Neid tähistatakse rooma sed taimeparasiidid, olulised kultuur huvitavaL valge moodustise. Päeva numbritega järgmiselt: 0 – spermo- taimede saagikao põhjustajad. jooksul toimusid sellega suu- goonid, I – kevadeosed (etsiospoor), Maisi-lendnõgi (Ustilago may red muutused. Ilmusid pisikesed II – suvieosed (uredospoor), III – dis) on maisiparasiit, kellega naka- mardikad ja mingid vedelikutil- talieosed (teliospoor), IV – eoskand tunud maisitõlvikuid peetakse Meh- gad. Järgmisel päeval oli alles vaid ehk basiid (pikivaheseintega neljaks hikos delikatessiks (huitlacoche/cuit kuivav kest. Saadan mõned pildid rakuks jagunenud fragmobasiid). lacoche), mille söömise komme on nähtust. Kas nad arenesid seal väidetavalt pärit sees või saabusid mujalt ja kes asteekidelt. Toi- nad on? Nõgiseened on obligaatsed taime- duvalmistamiseks Hilja Soovik parasiidid, olulised kultuurtaimede kogutakse seene- saagikao põhjustajad. maitselised pahad Vastab mükoloog Veiko Kas enne nõgieoste val- tanje: Visuaalsel vaatlusel on mimist, kuna siis tegemist limaseene Enteridium Seeneriigis erandlikult vahetavad muutuvad need kuivaks ja tolmavaks. lycoperdon etaaliumiga. Putukad paljud liigid elutsükli jooksul pere- Pahad kogutakse kaks-kolm näda- söövad tema eoseid ja saabusid meest: vaheperemeestaimel arenevad lat pärast seenega nakatamist, see- seetõttu juba varakult, enne vilja- teatud arengujärgud (0, I). Nii mõnegi nele on kasvuks sobivaim põuane keha lõplikku valmimist. roosteseene vaheperemeestaimed on ja soe ilm (25–34 °C). Eestist koguti Entomoloog Ilmar Süda: See- siiani teadmata ja osa liike läbib terve seda seent viimati 2010. a Tartumaalt nel on sugukonda Leiodidae kuu- elutsükli ühel peremehel. Rahingelt. luvad mardikad liigist Anisotoma humeralis. Neid kohatakse pea- Nõgiseened (Ustilaginomycotina). Eoslavaseened (Agaricomycotina) miselt limaseente, aga ka tori- See on kandseente alamhõimkond, on kandseente alamhõimkond, kus kuliste viljakehadel, Eestis sage- kus seeneniidistik on hästi arenenud, seeneniidistik on hästi arenenud ja li. Nad toituvad seenespooridest. kuid tavaline on ka saprotroofne pär- viljakehad mitmekesise kujuga (basi-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |283| 27 Seened

dustada pikaealisi paksukestalisi mik- rotsüste. Paariti liitudes tekib diploidne Foto: Vello Vello Liiv Foto: sügoot, mis toitub ja kasvab, ning moodustub iseloomulik hulktuum- ne plasmoodium. See on mitmel liigil palja silmaga nähtav aeglaselt liikuv limatomp, mis ebasoodsates oludes moodustab paksukestalise skleroot- siumi. Sugulisel paljunemisel arenevad sporofoorid eostega, mis on enamasti hulgakesi koos mitmesugusel taimsel surnud substraadil.

Munasseente (Oomycota) tallus on üherakuline või tavaliselt rakuva- Pruun kõhrik (Tremella foliacea) on saprotroof puidul, moodustab neljarakulisi heseinteta niidistik, nende rakukes- fragmobasiide ta moodustab tselluloos, mitte kitiin nagu seentel. Mittesugulisel paljunemisel moodustuvad munasseentel kaheviburilised zoospoorid, suguli-

Foto: Vello Vello Liiv Foto: sel paljunemisel aga paksukestalised oospoorid. Nad on saprotroofid või Foto: Malcolm Storey Foto: taimede, loomade parasiidid. Tuntuimad on seltsi ebajahukaste- liselaadsed (Peronosporales) liikmed, kes on taimeparasiidid tavaliselt lehe Pisi-hundipiim (Lycogala exiguum) on Ristõieliste-piimläiketõvik (Albugo can- alaküljel, kus moodustub viltjas valge silmatorkav, aga Eestis harva leitav liik dida) on parasiit hiirekõrval või kreemikas niidistik, kerajad haus- torid tungivad peremehe rakkudes- se. Sporangiumid funktsioneerivad dioom). Kandeosed arenevad eoslaval luvad ekskavaatide (Excavata) hulka, maismaaliikidel nn koniididena: ida- (hümeenium), kus peale eoskanda- nuuterlimakud (Phytomyxea, endine nevad niidistikuks, niisketes oludes ja de (holo- või fragmobasiidid) võivad Plasmodiophoromycota) juurjalgsete vees idanevad zoospoorideks. moodustuda erikujulised steriilsed (Rhizaria) hulka, Dictyosteliomyco Kartuli-lehemädaniku tekitaja moodustised: tsüstiidid või seetad. ta ja limakud (Mycetozoa; endine (Phytophthora infestans) on fakul- Eoslavaseened on saprotroofid – siia limaseened, Myxomycota) kuuluvad tatiivne parasiit kartulil ja tomatil, rühma kuulub enamik puidulagunda- amööbide (Amoebozoa) sekka ning põhjustades kartulil lehemädanikku jaid –, parasiidid taimedel, looma- munasseened (Oomycota), esivibu- ja mugula-pruunmädanikku, tomatil del ja seentel või sümbiondid taimede rikud (Hypochytridiomycota) ja vesi- viljamädanikku ja lehelaiksust. Naka- (mükoriisa, samblikud) ja putukatega. limakud (Labyrinthulea, end Laby tunud taimerakud surevad; pärast Siis kuulub ka krüptokokkoo- rinthulomycota) aga stramenopiilide taime hukkumist kasvab seen surnud si tekitaja Filobasidiella neoformans (Stramenipila, ka Stramenopila, Stra taimeosadel saproobina. (anamorf Cryptococcus), kes on oht- menopiles) hulka. lik immuunpuudulikkusega inimes- Tutvustame neist siin ainult paari Tänan Kadri Pärtelit, Urmas Kõljalga tele. Nakatutakse hingamisteedesse tuntumat rühma. ja Tõnu Ploompuud kasulike nõuan- sattunud koniidide ja/või kandeoste- nete eest! Bellis Kullman Eesti maa- ga. Seen põhjustab kopsupõletikku, Limakud (Mycetozoa) on fagotroof- ülikoolist pakkus alamriigi Dikarya kuid võib verega kanduda luudesse, sed organismid, kes toituvad bakteri- eestikeelseks nimetuseks paaris nahka, silmadesse või ajju, kus põh- test ja seeneosadest. Nende elutsüklis tuumsed.

justab ajupõletikku (meningiit). on olenevalt niiskusoludest kas amö- 1. Prous, Marko 2009. Päristuumsete elupuu. Ajalooliselt on seeneriiki kuulu- boidsed (müksamööb) või kahevibu- – Eesti Loodus 60 (2): 104–109. nud mitu seentega sarnanevat takso- rilised zoospoorid (müksoflagellaat). 2. Saar, Irja 2015. Seente asend elupuul ja süs- nit, mis tänapäevaste teadmiste alusel Mõlemad rakutüübid võivad niiskus- temaatika 1. – Eesti Loodus 66 (3): 20–24. kuuluvad teistesse riikidesse [1]. tingimuste muutudes teiseks muun- Irja Saar (1973) on Tartu ülikooli müko- Ebalimakud (Acrasiomycota) kuu- duda ja ebasoodsates oludes moo- loog.

28 |284| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EL küsib Miks on sademevesi linnades probleem? Maret Merisaar, TTÜ ja muudele rajatistele. Sademevee pinnasesse juhtimine keskkonna tehnika insti- 21. aprillil avalikustati Brüsselis kui üks üleujutuse lahendusviise on tuudi projektijuht, Eesti „Teadmistepõhiste regioonide“ prog- õuealade korrastamisel muutunud olu- veeühingu juhatuse liige rammi raames koostatud rahvusva- liseks argumendiks. 1960. aastatel luba-

Foto: HeikkiFoto: Merila heline vihmaveekäitluse tegevuskava, ti ehitusnormide järgi hoonete vahele metiasutustele muudab sade- mille üks osa on kodanike kaasami- jätta üksnes 20 meetrit. Ka ei nähtud mevee teema aktuaalseks ne sademeveerajatiste planeerimisse ja toona kortermajade hoovidesse ette euroliidu üleujutusdirektii- veekvaliteedi seiresse. Suurtes Euroopa nüüdisoludele vastavat parkimisruumi Aviga võetud kohustus saada tänavu linnades (Hamburgis, Stockholmis, ja nüüd taanduvad praegused haljas- valmis üleujutusriskide maandamise Barcelonas jm) on investeeritud vih- alad uute parkimiskohtade ees. kavad. mavee kogumise tiikidesse, kraavides- Ehkki sademeveestrateegiad soovi- Mooduseid, kuidas vältida ärajuhi- se, tehismärgaladesse, murukatustesse, tavad kaitstud põhjaveega linnaosades, tava sademevee saastumist ja piken- maa-alustesse mahutitesse, sademevee näiteks Kristiine linnaosas Tallinnas, dada selle viibeaega valingute korral, tarvitusse haljasalade kastmiseks ja tua- sademevett pinnasesse immutada, pole käsitletakse reoveekäitluse strateegia- leti loputusveena. Need moodused eel- see veel küllaldaselt siduv kohustus. dokumentides. Peale selle on vaja kind- davad vastavat maa-ala planeeringutes. Ühistu koosolekutel, kus tuleb lange- laid rahastamispõhimõtteid ja kohalik- Europarlamendi saadikute ning spet- tada otsus, mil moel kasutada ühi- ke olusid arvestavaid tegevuskavu. sialistide ettekandeid saab järelvaadata selt kogutud raha, jääb murukivisillutis Kuigi üleujutused on üldisemalt osa veebilehelt bsr-jointactionplan.eu. kättesaamatuks unistuseks. Haljasalale looduslikest protsessidest ja õnnetus- Tegelikult ongi suur osa linnaruu- parkida on ju palju odavam. Heal juhul juhtumeid võib käsitleda inimeste viibi- mi kohta käivaid otsuseid kodanike jätkub raha mõne porisema riba asfal- misena valel ajal vales kohas, saab abi- teha, kuna elamute ja õuealade heakord teerimiseks. Täpsemad õigusaktid nõusid rakendades vältida või leeven- on täielikult korteriühistute õlul. Eestis saaksid pakkuda rohelisema õueala dada suuremaid kahjusid kinnisvarale elab kortermajades 80% rahvastikust. toetajatele suurt tuge.

Palearktise liike laiemalt ning kirjel- Kui tihti leitakse Eestist datud ka teine uus liik Liibanonist. Intrigeerivaks teeb olukorra see, et teadusele uusi putukaliike? Liibanoni liik ei erine morfoloogiliselt kuigivõrd oma Kaukaasias levinud Olavi Kurina, Eesti maa- maaülikooli ja Tartu ülikooli uurijad lähisliigist, kuid geneetilistes tunnus- ülikooli põllumajandus- ja Eestist üle mitme aasta uue putuka- tes ilmneb oluline, üle neljaprotsendi- keskkonnainstituudi liigi – seenesääse Neuratelia salme ne erinevus. vanemteadur lai Kurina, Õunap & Põldmaa, 2015 Seevastu N. salmelai eristub laialt

Foto: erakogu Foto: [1]. See algas tegelikult juba aastal levinud lähisliigist morfoloogiliselt eadusele uusi putukaliike kir- 2009, kui Alam-Pedja looduskaitse- hästi, aga siiani sekveneeritud kolme jeldatakse maailmas iga päev, alalt kogutud materjali rutiinse sor- geeni (COI, 28S, ITS2) nukleotiidi- nõnda ei ole see sugugi väga timise ja määramise käigus leiti oma- de järjestused on peaaegu identsed. Tharuldane sündmus. Näiteks 2015. pärane seenesääse isend, kes morfo- Ilmselt on tegemist suhteliselt harul- aasta märtsikuu jooksul avaldati aja- loogilistelt tunnustelt ei klappinud dase olukorraga, kus kaks noort lähis- kirjades Zootaxa ja ZooKeys 345 uue ühegi seni kirjeldatud liigiga. Kuna liiki jagavad sekveneeritud geenide putukaliigi kirjeldused. Oletatavasti tegemist oli ühe eksemplariga, siis poolest oma ühise esivanema järjes- avaldatakse nendes kahes zoosüste- jäi ta laagerduma, kuni kirjavahetu- tusi, ent ühisest levilast soodustatud maatika juhtivas ajakirjas nüüdisajal sest kolleegidega selgus, et ka Põhja- valikusurve on tinginud selgete mor- ligi 40% uute loomaliikide kirjeldus- Soomest on püütud natuke teistmoo- foloogiliste erisuste tekke. test. Märtsis kirjeldati maailmas üle di Neuratelia isendeid. Morfoloogilisi Mõlema uue liigihüpoteesi aluseks 850 uue putukaliigi, enamik neist on tunnuseid võrreldes ilmnes, et tege- olevad holotüübid on hoiul Eesti maa- pärit troopilistest piirkondadest. mist oli sama, siiani kirjeldamata lii- ülikooli putukakollektsioonis (IZBE). Eestist leitud liikide kirjeldamine giga. Nime sai liik Soome kolleegi 1. Kurina Olavi; Õunap, Erki; Põldmaa, on hoopis teine asi. Seda, et mõni Jukka Salmela järgi: ta on püüdnud Kadri 2015. Two new Neuratelia Rondani uus putukaliik on kirjeldatud (ka) Eesti kõik kirjelduses kajastatud Soomest (Diptera, Mycetophilidae) species from materjali põhjal, on alates 1850. aasta- pärinevad paratüübid. Western Palaearctic: a case of limited cong- ruence between morphology and DNA test juhtunud 50–60 korda. Hiljuti ilmunud artiklis on käsit- sequence data. – ZooKeys 496: 105–129. Tänavu aprillis kirjeldasid Eesti letud perekonna Neuratelia Lääne- doi: 10.3897/zookeys.496.9315i.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |285| 29 Huvitav Eesti Allikukivi koobastik tuli päevavalgele hea juhuse läbi

Pärnumaal Kilingi-Nõmme lähedal Valga–Uulu maantee ääres asub Allikukivi koobastik, Eesti ainulaadsemaid koo- pasüsteeme. Eemalt meenutab looduväärtus pigem maa- alust keldrit: sissepääsuks on lageda künka ühel küljel tugev Elen Rekand Foto: uks. Ent selle taga ootab huvilisi lummav looduselamus.

Elen Rekand keegi on sinna pikad pingidki toonud. Eemalt meenutab Pärnumaa loodus- raokil uks lausa meelitab Sopilist koobastikku võivad julged väärtus tavalist ukseavaga keldrikün- uudistama, kuid ilma tas- edasi avastada: käänulist käiku mööda gast. Sellise väliskuju on ta saanud kulambita ei tasu siseneda: pääseb järgmisse grotti. See on mõne- pärast lae kindlustamist betoonkupliga muiduP ei saa omapärasest koobasti- võrra väiksem: kaks meetrit kõrge, nii- kust kuigi head ülevaadet. sama palju meetreid lai ja viis meetrit Allikukivi koopa teeb ainulaadseks pikk. Paraku on varing pääsu kolman- Esimese groti seintel leidub ovaal- tema eriline sopilisus. Põhjavesi on dasse koopasse tõkestanud. seid uurdeid ja püstilõhede kohal siin Devoni ajastu Aruküla lademe tekkinud süven- liivakivisse uuristanud 33 meetri pik- deid. Teise groti kuse koopa, kuhu kuulub kolm grotti. Põhjavesi on siin Devoni ajastu seintel saab uudis- See on üks suuremaid Eestis ja pikim Aruküla lademe liivakivisse uurista- tada kärjetaolisi kogu Sakala kõrgustikul. nud 33 meetri pikkuse koopa. pindu, kühme ja väikseid sambaid. Grotte on kokku kolm. Kori- dorilaadne käik viib esimesse grot- Koobastik tuli ti, mis on ümara kujuga, 5 meetri Koobastes paljandub Aruküla päevavalgele pinnasetööde käi- kõrgune, 6-meetrise läbimõõduga ja lademe Kureküla kihi liivakivi, seda gus. Allikukivi koobastiku ja siinse- hõlmab 27 m2 [2]. Nõnda meenutab katab umbes paari meetri paksune te allikate (sh Kärsu) kaitseks loodi see kangesti maa-alust kirikusaali, kirju savikas-aleuriitne kompleks. kaitseala 1976. aastal. Koobas on olnud kaitse all aga alates selle ilm- sikstulekust 1961. aastal. Nimelt sattus koobastikule kaevetöid tei- nud ekskavaatorijuht: pinnasetöö- de käigus langes koopalagi sisse, avades maapõues peidus olnud käi- gustiku. Kohale kutsutud geoloogid kirjeldasid ja mõõdistasid koopad ning korraldasid selle, et koopalagi saaks betoonplaatidest ajutise katte. Koopale tehti ette uks. 1996. aastal kaeti esimene grott uue kooriku tüüpi raudbetoonkup- liga. See küll muutis pisut loodus- likku ilmet, kuid aitas ära hoida huvitavate püstiste liivakiviseinte varingud, samuti muudeti objekt nõnda uudistajatele ohutumaks. Kaitsealune Allikukivi koobastik asub Pärnumaal Kilingi-Nõmme ja Tihemetsa Koobaste põhja kogunev põhjave- vahelise maantee servas si – allikaoja – väljub ürgoru veeru

30 |286| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri jalamil. Kaitseala hõlmab ka teisel pool maanteed oruveerul leiduvaid allikalisi koopaavasid. Koobastiku

ümbruses asub veel kaks vähemalt Heiko Kruusi Foto: kahe meetri sügavust langatusleht- rit. Kõik need viitavad koobastiku laialdasemale levikule piirkonnas.

Värvikad muistendid. Kuigi mitme allika järgi avastati koobas nõu- kogude ajal, teati sissepääsu koopasse usutavasti varem. Ühtlasi on Allikukivi (Kärsu) allikas olnud täh- tis veevõtukoht juba muinasajal. Igal juhul on kõnealune koht meie esivanematele pakkunud üks- jagu kõneainest ja nõnda on täna- päeva kandunud mõned muistendid. Näiteks olevat selle koha peal maa alla vajunud jõukas talu, karistu- seks selle eest, et pererahvas pulma- peo ajal kerjusele almust ei andnud. Pulmaviinast olevatki saanud Kärsu allikas: esialgu voolanud sellest suisa puhas viin. Seejärel seati allika juurde vahtkond, kuid siis olevat sellest hakanud ainult vett tulema [1]. 1890. aastal kirja pandud muis- tendi järgi käinud allika juures asuvast avausest välja mitut laadi vaimud, kes inimesi kimbutanud. Samas asulas asus kalevivabrik, millest pole enam midagi säilinud. Ent avausest väljuvad vaimud püüdnud isegi kirikut kividega puruks pildu- da. Lõpuks, kui mitu vabrikutöö- list läinud koopasse ja jäänud kadu- nuks, lasknud vabrikuvalitsus koo- pasuu kinni panna. 1885. aastal ilmunud ajalehe [2] järgi olnud Allikukivi mägi Voltveti (Tihemetsa mõisa) rahvale tuntud jaanitule ja muude rahvapidustuste paik. Maantee läheduse tõttu käisid teelised seal ühtepuhku oma anu- maid täitmas. Oletatavasti võis see olla ka muistne terviseallikas.

1. Eisen, Matthias Johann 1958. Esivanemate varandus. Eesti riiklik kirjastus, Tallinn. 2. Heinsalu, Ülo 1987. Eesti NSV koopad. Valgus, Tallinn.

Elen Rekand (1972) on Tartu kutsehari- duskeskuse loodusturismikorralduse Üks Eesti ainulaadsemaid loodusobjekte, Devoni liivakivikoobastik, leiti 1961. aas- õpilane. tal, kui paigas tehti ekskavaatoriga pinnasetöid

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |287| 31 Poster

32 |288| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Hullavad naerukajakad artu linnuhuvilistel on võimalus peaaegu keset linna põnevaid linde jäl- Tgida – Supilinna konnatiik. Siin pesitseb hulgaliselt naerukajakaid ja parte, ka lauke ja taitu. Tiik on kevaditi väga lärmakas: pesitsema asuvad naerukajakad valivad parimaid positsioone ja üritavad poose võttes üksteisele muljet avaldada. Kuigi naerukajakaid leidub Eestis rohkesti, on nende aktiiv- sete lindude käitumist põnev jälgida. Emotsioone jagub siin kuhjaga ning olukorrad vahel- duvad kiiresti. Kohati võtab lär- makas mäng jõulisemaid pöör- deid ja vett lendab laias kaares. Naerukajakad on väga tempera- mentsed linnud. Loodust olen pildistanud küm- nendast eluaastast saadik. Omal ajal kulusid nädalavahetused pil- distamisele ja isetehtud pimikus piltide ilmutamisele. Varem olen pildistanud pigem taimi ja maas- tikke, ent viimasel aastal olen hakanud rohkem jäädvustama linde ja loomi. Taimede ja maastike puhul saan pildi komposit- siooni pikalt valida ja mõelda, seevastu linde ja loomi pildista- des seda aega ei anta. Nõnda on hea foto saamine suur proovikivi ja juhusel ning õnnel on siin tähe- lepanuväärne roll. Mängu tuleb ka avastamisrõõm ja enesehari- mine. Kõik kokku ongi ajendid, mis sunnivad mind foto- koti ikka ja jälle kokku pakkima ja looduses- se suunduma. Fotoseadmed: Pentax K 5 IIs, objektiiv PENTAX erakogu Foto: DA 50–200 mm, ISO 100; F 5,6; säri 1/200 s.

Aret Vooremäe autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |289| 33 Intervjuu Darwini tundmine aitab igas olukorras

Tõlkijat ja ornitoloogi Mart-Olav Kirsipuu ja Sven Veldre, kellest hiljem väga nõudlik õpetaja. Ometi mäle- Niklust küsitlenud Toomas Kukk said tuntud spetsialistid. tan teda tänutundega siiani. Ülikoolis Õppisin samal ajal Tartu muusi- olid võõrkeeled bioloogidele fakulta- kakoolis klaverit. Minust pidi saama tiivsed ained. Kes tahtis, võis jätkata Kuidas te jõudsite Darwini tõlki- klaverikunstnik, nagu mu vanemad keskkoolis õpituga või ka uusi keeli miseni? lootsid. Võitsin isegi auhindu ja kül- juurde võtta. Sven Veldre küsis, et kas Bioloogiahuvi pärineb juba kooli- lap olin lootustandev noor pianist. läheme inglise keelt õppima. ajast. Treffneri koolis oli 1940. aas- Lõpuks sõi huvi looduse vastu klave- Mõtlesin, et koormust on niigi tate lõpus ja 1950. aastate alguses nn rimängu välja. (Naerab.) Tegin sisse- palju, ega jõuagi midagi juurde võtta. rotikasvatajate ehk noorte naturalis- astumiseksamid ülikooli bioloogia- Aga ikkagi läksime. Biolooge õpe- tide ring, kus ka mina osalesin. Tolle osakonda sedasi, et vanemad ei tead- tas Aino Jõgi. Ta tegi ettepaneku, et aja moe kohaselt taheti seda ümber nudki. hakkame lugema erialast kirjandust. nimetada mitšurinlaste ringiks. Tänu Igatahes pidin elu eest ülikoo- Kuigi lugesime peamiselt Mitšurini ja bioloogiaõpetajatele oli darvinism li saama: muusikakooli poleks mind Lõssenko vene keelest inglise keelde mulle meeldima hakanud. Andsime enam tagasi võetud ja ähvarda- tõlgitud tekste, oli sellest siiski palju koolis välja seinalehte „Darwini jäl- nud oleks Vene sõjaväkke minek. kasu, sest õpetaja oli ühtlasi väga hea gedes“. Õppisime kolmekesi koos Sven Veldre metoodik. Fakultatiivainel on alguses Keskkoolis sain tuttavaks zooloo- pool Supilinnas, üks luges raama- rohkesti huvilisi, vähehaaval kaovad gia ja botaanika instituudi ornito- tut ette, teised kordasid järele. Saime paljud ära, lõpuks käisin juba nagu loogidega. Kui kool läbi, otsustasin- kõik ülikooli sisse esimeste hulgas ja eratunnis. gi minna ülikooli bioloogiat õppima täpselt ühesuguste hinnetega. Korraga leidsin, et teadust tehes (1952). Meie klassist tuli bioloogia- Koos meiega üritas ülikooli astuda jääb vene ja inglise keelest üksi vähe- osakonda veel kaks koolivenda: Aare ka Jaan Eilart. Teda ei tahetud ülikoo- seks. Kunagi Saksa ajal olin algkoolis õppinud saksa keelt Ma polnud kommunistlik noor, ja kuna baltisaksa loodusteaduslik kir- polevat osalenud ühiskondlikus jandus on bioloogile Foto: erakogu Foto: töös, ideoloogiliselt välja kujune- oluline, võtsin lisaks mata, nn punaainete loengutel esi- saksa keele. Sellestki ei piisanud, lõpuks tanud provokatiivseid küsimusi. käisin ka prantsuse ja rootsi keele tun- dides. li vastu võtta isa pärast, kes oli pastor, Suvepraktikal olin Noarootsis, ning Eilart sai ka sisseastumiseksa- kus 1950. aastatel oli veel üksikuid mitel punkte vähem, kui vaja. Siis ta „pussrootsi“ keelt kõnelevaid inime- õppis paar aastat Eesti põllumajan- si. Sügisel ülikooli naastes nägin pea- duse akadeemias (EPA) ning tuli kol- hoone vitriinis kuulutust: rootsi keel mandal kursusel ikkagi meie hulka algajatele, loeb professor Paul Ariste. „Klaverikunstniku meisterlikkusega ülikooli üle. Otsisin siis ta üles ja küsisin, et kas mängis Tartu 1. Keskkooli VI klassi til- tohin samuti rootsi keele loengutel lukene poiss Mart Niklus Kabalevski Kust sai alguse huvi võõrkeelte käia; kursus oli ju mõeldud eelkõige „Variatsioonid“. Puhaste klaverilöökide vastu? filoloogidele ja ajaloolastele. Professor trillerdus tungis kõikide südameisse Keskkoolis ma sellel alal kuidagi silma vastas, et miks mitte. Minuga koos ja igaüks andis tublile Mardile parima ei paistnud. Treffneris oli mul ing- käisid rootsi keele õpperühmas näi- tunnustuse“ (Säde, nr 27, 2. juuli 1948) lise keele hinne kolm, Inka-Tips oli teks Helmut Piirimäe, Aino Pervik ja

34 |290| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Toomas Kukk Toomas Foto:

Mart-Olav Niklus on sün- dinud 22. septembril 1934 Tartus. 1952 lõpetas Tartu I keskkooli (praegune Hugo Treffneri gümnaasium) ning 1957 Tartu ülikooli bioloogi-zooloogina, spetsiali- seerudes ornitoloogiale. Vabadusvõitlejana oli NSV Liidu meelsusvang aastatel 1958–1966, 1976 ja 1980– 1988. Vastupanuliikumise paljude algatuste (avalikud kir- jad, pöördumised, selgitustöö jms) kõrval oli üks Balti apelli (1979) koostajaid. Osales Eesti vabariigi taastamisel rahvus- riigina selle õigusliku järje- pidevuse alusel (Eesti kodanike komiteed), hiljem Eesti Kongressi saadiku ja riigikogu VII koosseisu liikmena Eesti Kodaniku fraktsioonis ja välis- komisjonis. Paljude kodu- ja välismaiste akadeemiliste ja ühiskondlike seltside tegev- või auliige. Peale emakeele valdab vabalt vene, inglise, saksa, rootsi ja prantsuse keelt; töötanud võõrkeelte õpetajana. Tõlkinud eesti keelde Charles Darwini kolm pea- teost (juba 1960.–1970. aastatel). Pälvinud Riigivapi II klassi ordeni (1996) ja teiste riikide teenetemärke.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS 35 Intervjuu

Vangilaagrisse oli võimalik tellida kirjandust üleliidulise raamatupoe Raamat Postiga kaudu. Niiviisi jõudis Mart Nikluse kätte raamat tõlkimise teoreetilistest alustest

kuu pärast mind juba vahistati. Küllap oli vahistamine talle juba ette teada. Kui ei saanud rohkem õpetust üli- koolist, siis sai tarkust vangilaagrist. Kodust kaugel leidus mitmeid häid võõrfilolooge ja prantsuse keele rää- kijaid. Tuli vaid sobiv vestluskaasla- ne leida ja avanes täielik sõnavaba- dus: räägi ükskõik millest ja kui palju tahad. Sain Venemaalt 1966. aastal tulema ja minust sai Tartu keeltekoolis prantsuse keele õpetaja täis- kasvanutele. Üht-teist olen sellest keelest ka tõlkinud, näiteks ajakirjas Akadeemia on eesti keeles ilmunud Etienne de La Boétie’ „Arutlus vaba- tahtlikust orjusest“ (2007, nr 5 ja 6). Kokku võttes: kõrghariduse dip- lomil on küll erialana kirjas bioloog- zooloog, aga sellena pole ma palga- lisena ainsatki päeva töötanud. Kui olin vabanenud poliitvangistusest, ei tahtnud endistest kolleegidest mind keegi tunda, näiteks mindi juba aeg- sasti teisele poole teed. Vaid Jaan Eilart ja Heinrich Veromann ei kart- nud. Ega jäänudki muud üle, kui veel Mart Niklus poliitvangina Gulagis 1963. aastal. Joonistanud laagri kunstnik Ivan kord ümber kvalifitseeruda ja hakata Kravtsov keeltekoolis õpetama võõrkeeli. Sain hakkama. Niina Raid. Piirimäest sai hiljem isegi vaba diplomi ja pidin ise endale töö- Rootsi kuningapaari tõlk, minust vaid koha leidma. Soovisin kindlasti edasi Kuidas suhtusid Darwini tõlkimis- rootsi keele õpetaja. jääda Tartusse, kuna vanemad ehi- se kaasvangid? Prantsuse keelega juhtus aga järg- tasid Tähtveresse maja ning muidu- Poliitvangide hulgas oli kõikvõimali- mine lugu. Kuigi olin 1957. aastal gi tuli mul neile seejuures abiks olla. ku haridustaseme ja erialaga inime- lõpetanud ülikooli bioloogi-zooloo- Tekkis mõte Tartu ülikool töö si. Kõige tavalisem küsimus oli: „Kas gina ja saanud üliõpilaste teadustöö- kõrvalt veel kord mõnes mitte teil siis seda teost eesti keeles seni- de võistlusel ülikooli õpetatud nõu- statsionaarses osakonnas läbi teha. ni pole?“ Ütlesin, et ega ole tõesti: kogult esimese auhinna, ei pakutud Soovisin õppida prantsuse filoloo- „Liikide tekkimine“ pidi meil ilmu- mulle töölesuunamist: nn pingereas giat. Bioloogia kõrvalt olin prantsu- ma Darwini 150. sünniaastapäevaks olin viimane, komsomolikomitee oli se keeles päris kaugele jõudnud, kuna (1959), aga tõlkija saadeti 1958. aas- kirjutanud negatiivse iseloomustu- seda keelt õpetas suurepärane filo- tal Gulagi ja kirjastusleping tühis- se. Ma polnud kommunistlik noor, loog ja metoodik Kallista Kann. Ta tati. Kuna olin tõlketööd alustanud, polevat osalenud ühiskondlikus töös, oli valmis mind võtma kohe kaug- otsustasin, et viin selle vangistuses ideoloogiliselt välja kujunemata, nn õppe teisele õppeaastale, kuid rek- ka lõpule – maksku mis maksab ning punaainete loengutel esitanud pro- tor Feodor Klement keeldus vasta- teadmata, kas see raamat üldse kuna- vokatiivseid küsimusi. Sain seega nn vat käskkirja kinnitamast ja mõne gi ilmub.

36 |292| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri „Liikide tekkimine“ oli juba ilmunud läti ja leedu keeles, kokku 39

keeles, enne kui ilmus eestikeelsena erakogu Foto: Eesti looduseuurijate seltsi väljaandel 2010. aastal. Lõunanaabritest poliit- vangid kinkisid mulle isegi vangilaagris „Liikide tekkimise“ läti- ja leedu- keelse väljaande. Koos Bachi ja Chopini mängimi- sega aitas Darwini tõlkimine saatu- sele vastu pidada. Paranduslike tööde asutuses oli sõja ajal Saksamaalt rii- sutud pianiino: ümbritsevas asulas nähtavasti keegi klaverit mängida ei osanud ja nii sattus see muusikariist laagrisse. Vangide hulgas oli pillimehi küll. Viskasime isekeskis nalja, et kui Chopin elanuks tänapäeval, istunuks Poliitvang Mart Niklus vabanes Gulagist 1988. aastal. Tartu raudteejaamas võtsid ta kindlasti meie seltsis Gulagis, kuna teda vastu juubeldavad rahvahulgad teda oleks süüdistatud nõukogude- vastase instrumentaalmuusika kom- poneerimises. isegi soosis: kuna toitu oli kasinalt, tuberkuloosi, mistõttu invaliidina las siis inimesed pigem liiguvad kui teda tööle ei sunnitud: istus koiku Vene keelde tõlgiti „Liikide tekki- istuvad, jäävad vähem haigeks. Võib- äärel õpikutega ja muudkui õppis. Ta mine“ juba tsaariajal? olla tuligi see tõesti tervisele mingil valdas kõiki kolme Baltikumi rahva Jaa, vene keeles ilmus see teos üsna määral kasuks. Kõige tavalisem mee- keelt, meie vestlesime eesti keeles. peatselt, aastal 1864. Esimesena tõl- lelahutus oli doominomäng. Kaarte Enne vangilaagrit ta eesti keelt mui- kis selle vene keelde Moskva ülikoo- mängida oli keelatud, kuid kaartide dugi ei osanud. Samuti omandas li botaanikaprofessor S. A. Ratšinski. asendamiseks olid kasutusel doomi- täiusliku eesti keele oskuse praegu Pidasin omal ajal kirjavahetust nonupud. Tartus elav ja siinse ülikooli lõpeta- Moskvas asuva teaduse ajaloo uurinud lätlane Bruno Javoiš. mise instituudiga. Sain sealt teada, et Vangistuses ilmselt ei saanud kasu- Olin kord vangilaagri laatsaretis omal ajal käis tõlkimine sedasi: üli- tada erialakirjandust? haige, kõrvalvoodis lamas üks Eestist kooli professor jagas tõlgitavad teks- Ega suuremat jah, aga Silveti sõnaraa- pärit metsavend. Mina olin vast tid tudengitele laiali, igaüks tõlkis mat oli mul Eestist kaasas. Kohapeal kolmekümne ringis, tema kuusküm- oma jupi. Seejärel vaatas professor või oli mitmesuguseid vene-inglise ja ing- mend-seitsekümmend aastat vana. komisjon venekeelse teksti üle ning Voodinaaber kuu- ilmunud raamatus tõlkijat eraldi ära las vaikides pealt, ei märgitudki. Kirjas seisis vaid, kelle Gulag kujutas endast tervet laagri- kui me leedula- üldtoimetamisel raamat oli ilmunud. te süsteemi. Stalini-aegsete nn ker- sega eesti keeles vestlesime, pärast Millega vangilaagris iga päev gemate asjade eest süüdimõiste- küsis: „Kuulasin tegeldi? tuid hakati vabastama ja lasti koju; juttu, su sõber on Kuidas keegi. Kirjutati vanglaluu- samas toodi pidevalt värsket verd vist Lõuna-Eestist let, näiteks eestlastest Enn Uibo. juurde. pärit?“ Vastasin, et Usulahke ja filosoofiaid võis koha- ikka märksa kauge- ta igale maitsele. Kinni istusid isegi malt lõunast. marksistid. Okastraadi taha oli saadetud revisioniste, kes olid sattunud lise-vene sõnastikke, neile lisaks igat Kui palju seal vangilaagris korraga n-ö valele teele. Ega nad ümber kas- masti filolooge ja polüglotte, tuden- vange oli? vanudki, mõned olid vaid nõukogu- gitest alates. Vangilaagreid oli palju ja nende rah- de korras väga pettunud, kujunedes Üks filoloogiat õppinud leedu vastik muutus pidevalt. Hruštšovi aja jooksul isegi selle veendunud vas- noormees Valentinas rääkis ligi küm- sula ajal hakati põhjalaagreid sulge- tasteks. met keelt. Ega suuremat muud tei- ma ja ühendama, nende asukad veeti Nooremad mängisid jalgpalli ja nudki, kui õppis ühe keele ära teise kokku Mordvamaale. Gulag kuju- korvpalli. Sportimist laagri juhtkond järel. Tal oli lapsena haigestunud luu- tas endast tervet laagrite süsteemi.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |293| 37 Intervjuu Foto: erakogu Foto:

„Inimese põlvnemine“ ilmus eesti ja soome keeles trükist peaaegu ühel ajal. Tõlkijad Mart Niklus ja Anto Leikola „Inimese põlvnemise“ eestikeelse väljaande esitlusel tänavu 24. aprillil Tartus

Stalini-aegsete nn kergemate asjade Ain Raitviir, kuid millegipärast see Millised olid põhilised raskused eest süüdimõistetuid hakati vabasta- tegevus soikus. Lõpuks võttis aval- tõlkimisel ja toimetamisel? ma ja koju laskma; samas toodi pide- damise käsile Eesti looduseuurijate Paljudel organismidel polnud tõlkimi- valt värsket verd juurde. selts, tänu kadunud Ivar Puurale. se ajal eestikeelseid nimetusi olemaski, „Liikide tekkimine“ saigi lõpuks need said juurde lisatud alles toimeta- Milline oli Darwini tõlgete edasi- eesti keeles kaante vahele aastal mise käigus. Teksti paremaks mõist- ne saatus? 2012. Hakkasin seejärel Oive Tinnile miseks on lisatud kommentaarid, mis Kuidagimoodi sain „Liikide tekki- peale käima, et alustatud raamatu- originaalväljaandes puuduvad. mise“ käsitsi kirjutatud tõlke vangi- sarja kolmanda numbrina võiks käsi- Üks raskustest toimetamise juu- laagrist välja saata – poemüüja või res oli see, et eri- meditsiiniõe vahendusel, ei tule enam alased terminid on meelde. Nii või teisiti jõudis käsikiri Mitmekesi tegutsedes jõudis kaks aja jooksul suuresti Tartusse, kus ta jäi aastakümneteks korda mahukam „Inimese põlvne- muutunud. Teisalt paremaid aegu ootama. Vahepeal tuli mine“ trükki kaks korda kiiremini ei saa kõike ka neo- mul poliitilistel motiividel uuesti trel- logismidega asen- lide taha minna. kui „Liikide tekkimine“. dada, üle-eelmisel 1980. aastatel hakkas lähenema sajandil kirjutatud Darwini uus juubel, hakkasin kir- teadusteos pole ju jastustele pakkuma Darwini tõlget. le võtta Darwini „Inimese põlvnemi- tänapäevane ajaviiteromaan. Teatud Tallinnas arvati, et pole vaja: see huvi- se“. Moodustasimegi siis Oive Tinni, konservatism ja pieteeditunne peab tab nii väheseid ning kellel tarvis, Mart Viikmaa ja Lauri Laanistoga igal juhul säilima. Niiviisi peab tõlki- lugegu venekeelset tõlget. Tartu üli- toimetuskolleegiumi ja läksime kol- ja kahe äärmuse vahel kuldse kesktee kooli raamatukogu tolleaegne direk- manda raamatuga edasi. Mitmekesi leidma. tor Laine Peep vastas, et teie tõlget tegutsedes jõudis kaks korda mahu- Toimetus ja tõlkija loodavad, et pole meile vaja, raamatut hakkab tõl- kam „Inimese põlvnemine“ trükki alustatud sarjas „Loodusteaduste kima teadlaste kollektiiv. Kuuldavasti kaks korda kiiremini kui „Liikide klassikuid“ järgneb peatselt ka neljas pidi seda kollektiivi hakkama juhtima tekkimine“. raamat.

38 |294| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Aasta lind

Herilaseviu – Ülo Väli Foto: eriline suvitaja Kolmest tänavusest aasta linnust kaks – hiireviu ja taliviu – on Eesti Looduse tutvustusringi juba läbinud. Järg on jõud- nud viimase, herilaseviu kätte.

Olavi Vainu, Ülo Väli levinud ühtlaselt üle kogu riigi [3]. Paraku on viimase paarikümne aasta skar Lutsu „Kevadele“ arvukuse suundumus Eestis negatiiv- mõeldes võiks väljenduda ne nagu ka naabermaades [9], heri- nii: kui herilaseviu pikalt laseviusid jääb tasahilju vähemaks Herilaseviu postidel ei peatu, aga teda kevadrändelt Eestisse tagasi jõudis, (◊ 1). Seetõttu peaksime selle linnu- võib mõnikord kohata puudel varitse- O mas. Emaslind (ülemisel pildil) on üht- olid hiireviul pojad juba koorunud ja liigi käekäigule rohkem tähelepanu laselt pruun, isaslinnu (alumisel taliviu põhjamaale pesitsema lahku- pöörama. pildil) pea on hall, mõlema silm on nud. Selline üldistus on küll jämeda- erkkollane võitu, kuid annab hea ja kiire ülevaa- Kuidas hilist saabujat ära tunda? te, kuhu meie aastalindude aastaring Esimene mulje viib mõtted hiireviu- maikuuks jõudnud on. le, sest ka herilaseviu on pruunikir- Kuigi esimesed herilaseviud või- ju suurte ümarate tiibadega kogu- laseviu seevastu hoiab tiibu rõhtsalt vad varasel kevadel Eestisse jõuda kas lind. Lähemal vaatlemisel ilmneb, keha tasapinnal. juba aprillis, saabub enamik maikuu et herilaseviu on hiireviust saledam Hiireviu sabal oleva tiheda vöö- jooksul. Miks nii hilja? Herilaseviu ning tema tiivad ja saba on pikemad. distuse asemel on herilaseviul kolm nimetus reedab tema toidueelistused, laia vööti: üks saba aga kevadel ja varasuvel ei ole herila- tipus, kaks keha si või kimalasi meie loodusest teadu- Eestis pesitseb viimaste hinnangu- pool, kuid viima- poolest palju leida. Teine põhjus on te järgi 900–1300 paari herilase- seid ei pruugi alati pikk rändetee: tuleb ületada Sahara ja hästi näha olla. läbida terve Euroopa. viusid, kes on levinud ühtlaselt üle Kolm samasugust Eestis pesitseb viimaste kogu riigi. kontrastset vööti hinnangute järgi 900– on ka tiival hoosul- 1300 paari heri- gedel. Üldse jätab laseviusid, herilaseviu alapool

Foto: Ülo Väli kes on Ka kaelaosa on herilaseviul saledam hiireviust märksa vöödilisema mulje, ja pea väiksem, meenutades esmapil- seevastu hiireviule iseloomulikku laia gul tuvi pead. Erinevalt hiireviust on valget rinnavööti tal ei ole. herilaseviu silmaiiris erkkollane. Herilaseviu vanalindudel saab Tiirlev hiireviu heades vaatlusoludes ka sugu mää- hoiab tiibu tihti keha rata. Isaslinnu ülapool on hallikam tasapinnast pisut kõr- ning ka peasulestik on sinakashalli- gemale tõstetu- kas. Tiibade alapool on emaslinnust na, heri- heledam ja silma torkab tiiva küllalt- ki kontrastne tagaserv. Emaslinnud Herilaseviu on hiireviust pikatiivali- jätavad tumedama üldmulje. Pea on sem ja pike- pruunikirju ja tiibade alaküljed tihe- ma sabaga, dama vöödistusega. alapool on Tüüpiline herilaseviu sageli kontrast- häälitsus on kaeblik veni- selt vöödiline tatud vilejas „klüüi-e“.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |295| 39 Aasta lind

[10], seevastu kuuskedel tihti ka võra keskosas. Vahel võib teise rinde noo- relt kuuselt leida pesa vaevalt viie- kuue meetri kõrguselt. Näiteks kanakulliga võrreldes saab herilaseviu paremini hakkama noore- mates metsades, kus valitud pesapuu võib sageli olla üsna peenike ja viba- lik. Võimalik, et see aitabki vältida kanakulli lähedust, kes seaks herilaseviu ohtu [4]. Nagu öeldud, pole herilaseviu pesa kuigi lihtne leida. Lehtpuul sulandub see suvel hästi lehestikku ning ka kuu- sel võivad oksad seda niivõrd varja- ta, et maapinnalt on peaaegu võima- tu näha. Pealegi on herilaseviu pesa ◊ 1. Eesti röövlinnuseire andmetel käib herilaseviu arvukus allamäge (suundumus märgitud katkendjoonega). Pesitsusedukust iseloomustab suur aastatevaheline enamasti üsna väheldane ja tüüpilisest kõikumine hiire viupesast lamedam ehitis. Siinse kirjutise esiautori kodumet- sas leidub just üks selline pesa. Pesa Võrreldes hiireviu järsu ja energilise test ei õnnestunud tal üht hiireviu ja pesaomanike käekäiku on kahek- „viiu“-ga pääseb herilaseviu tagasihoid- pesa pesitsusajal üles leida, see tuli sa aastat järjepidevalt jälgitud: selle lik hääl looduses palju vähem esile. välja alles siis, kui sügisel puudelt ajaga pole varesepesa mõõtu pesa Ega herilaseviu kuigi palju ei häälitsegi. lehed langesid. Pesa oli metsaserva peenikese kase ladvatutis suuremaks Rohkem kuuleb tema hääli kohe pärast puul, niisama hästi kui elava liikluse- kasvanud. Ikka ja jälle on sügistuul- saabumist ja pärast juunikuist vaikse- ga maantee kohal. tega alla pudisenud sama kogus oksi, mat aega taas juulis-augustis. Muidugi ei raja enamik paare oma mis pesitsusajal tuua on jõutud, mõni- Tõe huvides tuleb ära märkida, et kodu nii äärmuslikesse paikadesse, kord rohkemgi. Viupaar pole aga kor- herilaseviu teadusnimetus on Pernis pesitsedes rahulikult keset metsa. dagi jonni jätnud, ehitades oma kodu apivorus ning ta ei kuulugi hiire- Kokkuvõttes polegi herilaseviu puhul ikka ja jälle üles. Ka siis, kui rändelt ega taliviuga ühte Buteo perekonda. kindlat retsepti, kui sügavast metsast saabudes on ees oodanud vaid väike- Veel enam, need kaks perekonda on tema pesa otsida. sest oksapundist pesapõhi. omavahel peaaegu kõige kaugemad Herilaseviul sugulased meie röövlindude seas! Ega võib oma territoo- herilaseviul peale välise sarnasuse Isegi tihe maanteeliiklus ei pruugi riumil olla ka mitu teiste meie viudega palju ühist polegi, alati häirida: Eestis leidub pesi vaid pesa, mida mõni- küll aga hulk erinevusi. kord kasutatakse paarikümne meetri kaugusel teest. lausa kordamööda Pesapaigana eelistab herilaseviu eri aastatel [8]. Uus enamasti ümbruskonna metsase- pesa ehitatakse ena- maid alasid ning põllulaamadele jäe- Ka metsatüübi suhtes ei ole heri- masti vanast mõnisada meetrit eema- tud väikestesse metsatukkadesse või laseviu kuigi valiv. Kõige sagedami- le, aga kolida võidakse ka üle kilomeet- lausa inimeste tagaõuedesse ta oma ni leitakse pesapaik kuuse-segamet- ri. Sagedase pesavahetuse põhjusena kodu rajama ei kipu. Nii võib jääda sast [7]. Lääne-Eestis asub palju pesi võib oletada inimhäiringut või pesit- mulje, et tegu on väga inimpelgliku ka lehtmetsades, kuid sealgi leidub suste nurjumist mõnel muul põhjusel. linnuga, kes poeb suurde metsa peitu. pesa vahetus läheduses tihti kuuski. Eelmainitud kodumetsa viupaarile Tegelikult on ridamisi ka vastupidi- Seevastu männikutest hoiab herilase- on pesitsusajal täielik rahu tagatud ja seid näiteid, kui pesapaik valitakse viu eemale. kõigil kaheksal jälgimisaastal on see just külaserva. Isegi tihe maantee- paar samas pesas edukalt pesitsenud. liiklus ei pruugi alati häirida: Eestis Pesapuuks valib herilaseviu samu- Sama metsaala on herilaseviud asus- leidub pesi vaid paarikümne meetri ti kõige sagedamini kuuse, sobivad tanud juba vähemalt veerand sajan- kaugusel teest. ka kased, sanglepad, haavad ja män- dit! Võib-olla on see pikk edulugu Neid ridu kirjutades meenub nid [7, 10]. juhus, kuid ühes võib küll kindel olla: ühe Pärnumaa linnumehe lugu. Lehtpuudel paiknevad pesad üld- rahust pesa ümber oskavad need kul- Hoolimata korduvatest pingutus- juhul võra ülemises kolmandikus lid lugu pidada.

40 |296| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Rõõmus taaskohtumine maikuises pesametsas leiab aset, kui viupaaril on rännetel ja talvitusalal kõik hästi läinud ning pesapaigatruudus on paarilised jälle samasse paika kokku toonud. Pesa juurest kostab sel ajal rajakaamera Väli, Ülo Foto: eri tooni ja pikkusega vilesid, köku- tamisi ja muid kummalisi hääli, mida muul ajal pole kuulda. Aeg-ajalt lennatakse ühekaupa või koos metsast välja kevadpäikese kätte tiirlema. Sel ajal esitavad herilaseviud ka iseloomulikku mängulendu: puu- latvade kohal liueldakse justkui laine- tel üles-alla ning „laineharjal“ plaksu- tatakse tiibu selja kohal kokku. Kevadise pesalähedase mängu aeg pole pikk. Kellel on õnne seda mai tei- Kui märkad kuuse otsas lehtpuuoksi, võib tegu olla herilaseviu pesaga sel poolel looduses kogeda, saab pea- lekauba teadmise, et viupesa on lähe- dal ja võimalik ka edaspidi paari tege- misi eemalt jälgida. Pesast kaugemal Hauduja ei lahku pesalt tavaliselt Juuli ja august ongi parim aeg võib herilaseviude lustlikke mängu- isegi siis, kui inimene satub juhuslikult herilaseviud tundma õppida. Kui lende näha aga veel südasuvel ja hil- päris pesapuu alla. Küllap loodab ta mõnes metsases kandis hea vaatega jemgi. nüüdki vaikselt olles märkamata jääda kohas kannatust varuda ja taevalao- Kui esimene suur kohtumisrõõm ja tihti see õnnestubki. Üsna tüüpiline tust jälgida, on üsna tõenäoline, et jagatud ja omavahelised mängud on olukord, kui haudujat reedab vaid ühel hetkel ilmub sinna herilaseviu. mängitud, asub emaslind mai lõpul pesaokste vahelt paistev iseloomulik Pikemad jahiretked ulatuvad neil üle või juuni algul munema. Nii nagu tei- kollane silmaiiris või on üle pesaserva viie kilomeetri kaugusele pesast. sed röövlinnud kaunistavad ka heri- näha vaid sabasulgede otsad. Tavaliselt nähaksegi herilaseviud laseviud enne munemist pesa värske- Herilaseviu on pesa lähedal üsna lennul: kas taevas tiirlemas või piki te okstega. Kuna puud on sel ajal juba julge ka hiljem. Näiteks poegade rõn- metsasihti lendamas. Hiireviu kom- lehes, on kaunistuseks toodud leht- gastamisel ei ole haruldane, et vana- bel põldudele posti otsa või üksik- puuoksad üsna hea tunnus, mis aitab lind seirab seda tegevust puu latva nad istuma tulla ei tavatse. pesaomanikku herilaseviuks mää- kõrvalpuult. Herilaseviu peab vahti pigem metsa- rata. Hiireviu, kes alustab pesitsust Pojad kooruvad serva puuvõras ja seal pole teda sugu- varem, toob üldjuhul ka okaspuuoksi. juulis ja erinevalt gi lihtne märgata. Siiski tuleb olla ettevaatlik, kuna tei- juunikuust on vana- Nagu röövlinnul ikka on ka herila- sedki liigid, näiteks konnakotkad, aga linde nüüd palju seviul terav nägemine, kuid tema sihi- ka hiireviu, võivad pesitsushooaja rohkem lendamas kul pole mitte rohus liikuvad närili- käigus pesale lehtedega oksi tuua. näha: neil tuleb sed, vaid hoopis kimalaste ja herilaste usinalt ringi lii- lennusuunad. Herilaseviu ei panusta suurele kuda, et piisavalt munade hulgale. Üldjuhul on tema saaki leida. Kõige tähtsam osa herilaseviu toi- pesas vaid kaks pruunikirjut muna, dusedelist on kiletiivaliste vastsed: vahel harva ka üks ja vaid erandli- peamiselt ühisherilased, aga ka kima- kult kolm. Parem vähem poegi, lased [8]. Kannatlikult jälgib viu putu- aga olgu nad hästi toidetud ja kate liikumist niikaua, kuni nende tugevad! Selline tundub olevat pesakoht avastatud. herilaseviude loogika. Ainult puult ümbrust silmitsedes

Herilaseviud hauvad 33–37 päeva Ülo Väli Foto: herilaseviu enda ja poegade kõhtu [2], seega kulub kogu juunikuu. täis ei saaks. Tema jahitaktika hulka Kordamööda hauvad mõlemad paa- kuulub ka metsaväludel, raiesmikel rilised. Pesametsas jääb sel ajal väga Herilasevastsed ja sihtidel aktiivselt ringi lendamine vaikseks: viud teevad kõik, et püsida viiakse pessa ning vahel otsib ta saaki koguni maas võõra pilgu eest varjul. koos kärjega kõndides või lausa jooksujalul.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |297| 41 Aasta lind

pojad lennuvõimestuvad meie linnu- riigis ühena viimastest, alles augustis. Ehkki pesaperioodil toidavad poegi

Foto: Foto: Joosep Tuvi usinalt mõlemad vanemad, kulub neil lennuvõime saavutamiseks tervelt 40–44 päeva [2].

Küllap just suviste toiduotsingute aegu märkas herilaseviu tegemi- si ka vanarahvas, sest rahvapära- sed nimetused herilasekull, vaapsi kuviu või herilasepusard on tuletatud nimelt saagi järgi. Võrreldes paljude tavalisemate linnuliikidega on herilaseviul silmatorkavalt vähe rahva- päraseid nimetusi ja need vähesedki ei viita tema välimusele. Sellest võiks arvata, et enamik inimesi varjulise eluviisiga herilaseviud ei tundnud. Vaid terasemad märkasid, et osa viusid toitub hiirte asemel hoopis heri- lastest. Teisalt võis suure kulli ja väikes- te putukate seos tunduda vanarahva- le lihtsalt niivõrd ebaharilik, et muud tunnused jäid nimevalikul selle varju. Vanarahva teravat silma kinnitab see, et ühena vähestest rööpnimedest on kasutatud ka konnakulli ja just konnade jäänuseid võib peale kärjetükkide heri- Pesaomanikku aitavad ära tunda tumepruun muna ja kärjetükid. Teiste suuremate laseviu pesadest võrdlemisi sageli leida. röövlindude munad on valkjad Augusti teisel poolel, kui viimas- Kui herilase- või kimalasepesa lei- ja toidunappus võib isegi poegade elu tes pesades pojad alles lennu- tud, kaevatakse see tugevate jalga- ohtu seada. Osa paare sellistel aasta- võimestuvad, alustavad esime- dega lahti. Nördinud pesaomanike tel ei pesitsegi: kevadel kaunistatak- sed herilaseviud sügisrännet. vastu on herilaseviu hästi kohastu- se küll pesa värskete okstega, kuid ei Kõigepealt asuvad teele vanalinnud. nud. Tema sulestik on tihe ja hoiab muneta. Lennuvõimestunud pojad koguvad pea piirkonnas väljapoole, säästes nii- Ent isegi soodsa ilmaga aastatel samal ajal veel pesa ümbruskonnas viisi putukakütti nii mõnestki valu- pole herilaseviudel kevadel ja vara- pikaks reisiks energiavaru ja lennu- sast nõelatorkest. suvel meie loodusest kiletiivalisi veel kogemusi. Kogemusteta noored pole Toit viiakse poegadele pessa koos kuigi pelglikud kärjega. Vahel pudeneb kärjetükke ning võivad sattuda ka üle serva pesapuu alla ja nende Parem vähem poegi, aga olgu nad saaki otsima isegi järgi on hea pesa omanikku määrata. hästi toidetud ja tugevad! Selline majade läheda- Teisalt on herilaseviu pesapuu alune tundub olevat herilaseviude loogika. le. Inimeste teated võrreldes teiste kullidega väga puhas suure kulli kohta ja poegade olemasolu ei reeda val- tagahoovis käivad ged roojapritsmed, seetõttu on edu- kuigi palju võtta. Sel ajal süüakse tihti sageli just noorte herilaseviude kohta. kat pesitsust maast märksa raskem kahepaikseid, mõnikord ka sisalikke Noorlinde vaadeldes torkab silma, kindlaks teha kui teistel röövlindudel. või rüüstatakse mõni ettejääv linnu- et nende sulestik on väga variee- pesa [5, 8]. ruv, alustades väga heledatest isen- Herilaseviu pesitsusedukus kõigub Poegade üleskasvatamine on ajas- ditest ja lõpetades tumepruunide- aastati tunduvalt (◊ 1) ja oleneb tatud suve teisele poolele, kui heri- ga. Lennuplaanilt meenutavad nad suurel määral ilmastikust. Külmadel laste ja kimalaste pered on juba pii- vahel lausa hiireviud. Et neid eris- ja vihmastel suvedel on putukaid vähe savalt suureks kosunud. Herilaseviu tada, tuleb pöörata tähelepanu tii-

42 |298| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Urmas Sellis Foto: Foto: Ülo Väli, rajakaamera Väli, Ülo Foto:

Enamik noortest herilaseviudest on tumepruunid, kuid mõned heledad meenutavad pigem mõnd eksootilist lõunamaa kulli. Heledast hiireviust aitab seesugust noorlindu eristada tume laik silma ümber bade alaküljele. Noortel herilase- davad üsna samamoodi ka meie The Birds of the Western palearctic. Vol. 2. viudel on erinevalt hiireviust selge herilaseviud. Oxford University Press, Oxford. 3. Elts, Jaanus jt 2013. Eesti lindude staa- kontrast heledamate laba-hoosulge- Ränne talikorterisse on herilase tus, pesitsusaegne ja talvine arvukus de ja tumedamate küünra-hoosul- 2008–2012. – Hirundo 26: 80–112. gede vahel. Peale selle on heledatel viudele ränk katsumus. Pikal tee- 4. Gamauf, Anita et al. 2013. Honey Buzzard herilaseviudel üsna ilmne tume laik konnal tuleb ületada Vahemeri ja Pernis apivorus nest-site selection in rela- silma ümber. tohutu Sahara kõrb. Lisaoht on arvu- tion to habitat and the distribution of Goshawks Accipiter gentilis. – Ibis 155: Nädal või paar saame noorte viude kad linnukütid Vahemere maades, 258–270. sulestiku mitmekesisust ja tunnu- eriti Lõuna-Itaalias ja Maltal, kelle 5. Itämies, Juhani; Mikkola, Heimo 1972. The seid uurida, kuid ühel septembripäe- lõbustamiseks hukkub kahjuks ka diet of Honey Buzzards in Finland. – Ornis val on nad oma pesapaigalt kadu- tänapäeval palju rööv- ja teisi linde. Fennica 49: 7–10. nud. Enamik herilaseviudest lahkub- Eestis on kullisõda õnneks minevik 6. Kostrzewa, Achim 1989. The effect of weat- her on density and reproduction success in ki Eestimaalt septembrikuu jooksul, ja loodetavasti keegi herilaseviusid Honey Buzzards Pernis apivorus. Meyburg, vaid mõnda üksikut on meil kohatud sihikule ei võta. Küll aga hävib pesi Bernd-Ulrich ja Chancellor, Robin D. (ed.). veel oktoobri alguses. suviste raiete käigus. Oht on seda Raptors in the modern world 187–191. suurem, et pesi on suvel raske mär- WWGBP: Berlin, London & Paris. Eesti herilaseviude rändeteedest gata. 7. Lõhmus, Asko 2006. Nest-tree and nest- ei teata suurt midagi. stand characteristics of forest-dwelling rap- Rõngastused Kindlasti oleneb herilaseviu tule- tors in east-central Estonia: implications on meile andnud ainult ühe taas- vik meil suuresti sellest, kui palju ta for forest management and conservation. leiu: sügisrändel hukkunud isend süüa leiab. Herilaste arvukuse muu- – Proceedings of the Estonian Academy of leiti septembris Leedust. Seevastu tustest ei tea me suurt midagi, aga Sciences. Biology, Ecology 55: 31–50. Soome herilaseviude puhul on rõn- näiteks kimalastega on asjad hal- 8. Roberts, S. J et al. 1999. Breeding European Honey-buzzards in Britain. – British gataasleide kogunenud ligi paarsa- vasti [11]. Kimalasi on jäänud vähe- Birds 92: 326–345. da [9] ning viimastel aastatel on maks kõikjal maailmas, peamiselt 9. Saurola, Pertti 2012. An overview of üle kümne herilaseviu saanud turjale elupaikade hävitamise ja pestitsii- monitoring for raptors in Finland. – satelliitsaatja [1]. dide tõttu. Nende kadumine jätab Acrocephalus 33: 203–215. Soome viud lendavad sügisrän- hätta nii inimesed kui ka hulga teisi 10. Strazds, Maris; Sellis, Urmas (koost) 2011. Suurte risupesade välimääraja. Läti del Aafrikasse üle Vahemere kesk- ja mesilindudest sõltuvaid liike. Jääb Ornitoloogiaühing, Riia. idaosa ning rändavad seejärel edela üle ainult loota, et Eestimaa niitu- 11. Sõber, Virve jt 2015. Kuidas hoida kimalasi? poole üle Sahara kõrbe ekvatoriaala- del jalutajat ikka sumin saadaks ja – Eesti Loodus 66 (4): 207–211. ladele. Põhilised talvitusalad asuvad see ka herilasekullile hea elujärje Lääne-Aafrika lõunaosas Libeeriast tagaks. Olavi Vainu (1972) on Eesti ornitoloogi- ühingu röövlinnutöörühma liige. Töötab Kongoni. keskkonnaagentuuri Matsalu rõngastus- 1. Byholm, P.; Valkama, J. 2015. Kevadel on rändeteede muster keskuses eluslooduse seire spetsialistina. mitmekesisem ja osa linde ületab Mehiläishaukkojen satelliittiseuranta. Luomus – Luonnoontieteellinen Keskus Vahemere lääne poolt. Noorlinnud Ülo Väli (1974) on 2015. aasta linnu pro- museo. http://www.luomus.fi/fi/mehilais- tagasirändele ei asugi ning vee- haukat/mehilaishaukkojen-satelliittiseu- jekti ja Eesti ornitoloogiaühingu röövlin- davad oma teise kalendriaasta ranta 23.04.2015. nutöörühma juht. Töötab Eesti maaüli- Aafrikas. Suure tõenäosusega rän- 2. Cramp, Stanley; Simmons, K. E. L. 1980. koolis vanemteadurina.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |299| 43 Maastikud Saesaare paisu lõhkumine paljanditele ilu juurde ei annaks Saesaare pais, sellega seotud Kiidjärve ja Saesaare vaheliste paljandite peamised näitajad: pikkus, maksimaalne järv ja sealsed paljandid on kõrgus ja pindala (arvutatud MS Office Visio programmiga). Poolpaksus kirjas on toodud hääbunud paljandid. 2013. aasta kõrgused on mõõdetud praegusest aastaid pälvinud suurt tähe- veepiirist lepanu. Ka Eesti Looduses paljandi nimi pikkus, m maks kõrgus, m pindala, m2 on seda teemat käsitletud 1950 2013 1950 2013 1950 2013 omajagu, mõnikord üsna 1 Kassimägi 51 48 5,5 3,5 230 28 emotsionaalselt. 2013. aasta 2 Roiopae 33 38 5 6 139 132 3 Sõnajalamägi 64 52 12 6,5 515 169 novembrikuu kaanelt leia- 4 Reinopae 11 0 1 0 9 0 me lausa üleskutse hävitada 5 Palanumäe 82 80 18 9 380 300 Saesaare pais. 6 Nurmemäe 54 40 3,5 3 113 85 7 Talualune 107 29 9 4 575 40 Taavi Pae, Ain Vellak 8 Haavaniidu 90 52 6,5 6,5 357 199 9 Valgemäe 62 10 7 1 250 8 unamulluse Eesti Looduse novembrinumbris käsit- 10 Piirioidu pae 120 111 18 10 214 492 leb ajaloolane Kalle Kroon 11 Savioidu 80 25 2,5 1 110 25 TSaesaare paisu just sellest vaatepunk- 12 Nimetu 11 0 2 0 17 0 tist, et see tuleks kindlasti lõhkuda 13 Mõtstare 82 70 9 7 451 270 [6]. Tema artiklist lähtudes on mullu 14 Nõmmepae 108,5 35 5,5 4 302 120 jaanuarinumbris märksa tasakaalu- kama kirjutise avaldanud Kiidjärve 15 Nimetu 6 0 3 0 15 0 kauaaegne metsaülem Ain Erik [1]. 16 Oosemäe 121 148 16 10 823 944 Mõlemad on osalenud tundekül- 17 Madalpae 71 85 10 6 401 249 lases vaidluses Maalehe veergudel, 18 Nimetu 10 0 2,5 0 20 0 kus värvikate kujunditega on kirjel- 19 Kivipalu 133 140 17 8,5 1137 481 datud „mõrtsukalikku ja koletuslik- 20 Kindapäka 61 92 8 7 413 274 ku paisjärve“, mille paljanditest paistavad välja vaid „uppuja pead“ [12]. 21 Nimetu 74 0 7 0 233 0 Vaidlused kõnealuse teema üle näivad 22 Mõsumägi 83 65 23 9 736 320 lõputud. Seekord vaatleme temaati- 23 Nimetu 7 5 1,5 1 6 4 kat Saesaare paljandite põhjal. 24 Laaritsamägi 174 170 15 7 1110 770 Üks siinse kirjutise autoreid lei- 25 Nimetu 67 0 4 0 100 0 dis Tartu ülikooli geograafiaosakonna raamatukogust 1950. aasta suvi- se õppepraktika koondaruande Ahja- oli ajendatud kavandatud hüdroelekt- Väike Taevaskoda 20 meetri kõrgune Taevaskoja piirkonna kohta [3]. Töö rijaamast või mitte, kuid see on suu- [16]. Valgemetsa ja Taevaskoja kogu- tegid TRÜ matemaatika-loodustea- repärane andmeallikas, võrdlemaks teoses on Jaan Vahtra kirjutanud, et duskonna geograafiaosakonna kol- praegusi ja tollaseid paljandeid. Taevaskojas ulatub püstloodis liiva- manda kursuse üliõpilased Endel kivisein kohati 20–30 meetri kõrgu- Härmat, Ilja Kala, Olli Kuldkepp, Uno Kus algab ja lõpeb paljand? Ahja seni [15]. Artur Luha on maininud, Nirk, Helmi Rosenbusch, Asta Uljas, jõe paljandite kuju ja mõõtmete et kõrgeim ja mõjuvaim on Suur Ingrid Urm ja Elfride Vares. Suur osa kohta meil ajaloolises mõttes põh- Taevaskoda, mis küündib ligikaudu aruandest on keskendunud paljandi- jalikku ülevaadet ei ole. Võime leida 25 meetrini [10]. tele, esitatud on ka enamiku profiili- üksnes umbmääraseid andmeid, ise- Arvukate Ahja jõe paljandite vastu joonised. äranis Taevaskoja paljandite kohta. on loomulikult suurt huvi tundnud Pole teada, kas üliõpilaste praktika Näiteks Gustav Vilbaste järgi on geoloogid. Mitut paljandit on kirjel-

44 |300| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Taavi Pae Taavi Foto:

Allikas: TÜ geograafiaosakond

Piirioidu pae vasakpoolne osa tänapäeval (fotol) ja 1950. aastal (profiilijoonis). Fotol olev parempoolne osa paljandist on juurde tekkinud danud Elga Mark-Kurik [11]. Anne Terminoloogiat järgides on pal- Ka paljandite nimedega on küsita- Kleesment on koostanud enamiku jandunud liivakivi puhul korrektsem vusi, mistõttu on kindlam juhinduda suuremate paljandite põhjalikud kir- rääkida seinamist, kus aluspõhjaki- numbritest. Kokku saab toonase õppe- jeldused, need leiab ka Eesti loo- vimid paljanduvad (peaaegu) püst- praktika välitööde põhjal eristada 25 duse infosüsteemist (www.eelis.ee). loodis. Paljand on üldisem termin, paljandit; nüüdseks on kuus liivakivi- Ahja jõe paljandeid on oma lõputöös mis hõlmab mitut seinamit ja nende seina kadunud (vt tabelit ja kaarti). käsitlenud näiteks Voldemar Hurt vahelisi väikese pindalaga rusunõlvu. Eri aegadel kirja pandud paljandi- [2] ja Iti-Kärt Sepp [13]. te pikkust, kõrgust Paljandite mõõtmetega seos- ja muid näitajaid on tub hulk metodoloogilisi problee- Kadunud paljandeid on kokku paraku üsna raske me, sageli erinevad suuresti kas või kuus, mitte kümme, nagu on oma võrrelda, sest ühelt arvandmed paljandi ja kalda kõr- poolt on paljandid guse kohta. Nii on ka Eesti kõrgei- ülevaates väitnud Eerik Kumari. ise keerukad, teiselt ma paljandiga: vahel peetakse sel- poolt on eri uurijad leks Piusal paiknevat 43 meetri kõr- lähtunud eri mõõ- gust Härma Müürimäge [4], teine- Ahja jõe paljandid Kiidjärvest distusmeetoditest. Eriti ettevaatlik kord aga 20 meetri kõrgust Suurt Saesaareni. Paljandite kirjeldus- tasub olla paljandite pinna suurust Taevaskoda [14]. Erinevus seisneb- tes oleme lähtunud eespool maini- kõrvutades. Siiski võimaldab võrdlus ki selles, et esimesel juhul on sel- tud õppepraktika aruandes kasutatud esitada mitu seaduspärasust ja paran- gelt paljandunud osa otse veepii- numeratsioonist, mis algab paisjär- dada mõningaid faktivigu paljandi- ril ning edasi näeb liivakiviavamusi ve Kiidjärve-poolsest otsast ja kulgeb te kohta. vaid paiguti peaaegu ürgoru perveni allavoolu (vt kaarti). Siiski on selles välja. Teisel juhul lähtutakse püst- järjestuses teatav segadus: ilmselt on Saesaare pais on vallandanud loodsest selgelt paljanduvast liiva- vahetusse läinud teine ja neljas pal- vastakaid arvamusi. Taevaskoja ja kivist. jand. Saesaare ümbruse kohta on kirju-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |301| 45 Maastikud Foto: Taavi Pae Taavi Foto:

Allikas: TÜ geograafiaosakond

Nõmmemäe paest ulatub välja vaid kunagise paljandi kõrgeim osa. Nõmmemäe profiil 1950. aastal. Punane joon tähistab umbkaudset veetaseme tõusu

tisi ilmunud varemgi [nt 15], kuid süvitsi on sealset piirkonda käsitle- nud Eerik Kumari [8, 9]. Tema linnus- tiku-uuringud Ahja jõel said alguse Pae Taavi Foto: juba 1930. aastatel [7]. Pärast Saesaare paisu rajamist avaldatud tekstides avaldub Kumari selge igatsus kunagise Saesaare kärestiku järele. Samas peame praegu seda raamatut lugedes arvestama, et need on kirjutatud vähem kui paarkümmend aastat pärast paisutamise algust, ajal, kui uus veekogu polnud veel leidnud oma ökoloogilist tasakaalu ja kohta maastikus. Nii mõnigi teine 1960. ja 1970. aastate kirjutis kannab selgelt sama mõtet: loe Kalle Krooni Eesti Looduses ilmunud artiklit, kus on palju tsiteeritud toonaseid seisu Ka „kaljujooniseid“ võib vaadelda kui omalaadseid ajastu märke. Pildil on fragment kohavõtte [6]. Roiopaelt: tegu on 38 meetri pikkuse ja 6 meetri kõrguse paljandiga Kumarilt pärineb ka hinnang paljandite arvu ja muutuse kohta [9]: „Kõik madalamad paljandid (kokku väitel selles jõelõigus 28 paljandit, did. Nüüdseks on need taimkattega 10) on veehoidla põhjas. Üle pais- ent üliõpilaste praktikatööde aruan- kaetud ning seetõttu looduses mär- järve veepinna tõusevad praegu vaid de järgi 25 paljandit [3]. Tinglikult kamatud ehk kadunud (foto Savimäe kõrgemad paljandid, kokku 18. Kõik on Saesaare paisjärvega seotud ka moreenpaljandist on toodud ka Kalle see takistab suuresti liivakivikaljude kaks kõrvuti asuvat moreenpaljandit, Krooni artiklis). maastikulise mõju esilepääsemist”. mis jäid vahetult Saesaare elektrijaa- Seega on Kumari ja paljude hili- mast allavoolu Savimäele. Nagu mai- Kadunud ja muutunud paljandid. semate temale tuginevate autorite nitud, ei olnud need liivakivipaljan- Kadunud paljandeid on kokku kuus,

46 |302| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mitte kümme, nagu on oma ülevaa- tes väitnud Eerik Kumari. Tasub juh- tida tähelepanu asjaolule, et viis paljandit on nimeta, järelikult ei ole neid peetud kuigi märkimisväärseks. Neist kolme paljandi kohta (kaardil numb- riga 15, 18 ja 23) ei ole tehtud profii- lijoonist, mõõtmeid on mainitud vaid aruande tekstis. Seega on kadunud paljandid olnud maastikus vähetäht- sad ja väga väikesed, mõni asus ka jõe kaldast eemal. Enamasti on paljandite kõrgus ja pindala aja jooksul vähenenud. See on märgatavam Saesaare paisu poolses osa paljandite puhul, kuna seal on nende alumised osad rohkem vee alla jäänud. Üle ujutatud Saesaare kärestik ulatus paisust umbes neli kilomeet- rit ülesvoolu (2014. aasta geograa- fiaüliõpilaste õppepraktika aruanne). Sellest võib järeldada, et Saesaare paisu mõju on üldjoontes tuntav alates 8. paljandist ehk Haavaniidu paest. Sealt ülesvoolu jõgi kitseneb tunduvalt ja veerežiim muutub taas jõele omasemaks. Siiski ei kinnita mõõdistusand- med seda seost üheselt. Kui võrrel- da Kiidjärve-poolseid vähesel mää- ral paisutusest mõjutatud paljandeid Saesaare-poolsete liivakiviseinade- ga, ilmneb suuri muutusi nii pind- alas kui ka kõrguses mõlemal pool. Toonitame, et tabelis toodud pind- aladesse tasub suhtuda ettevaatlik- kusega, kuna tööde metoodika võis olla erisugune ning seetõttu ei pruugi tulemused olla üheselt võrreldavad. Tuginedes õppepraktika aruande- le [3], võib järeldada, et paljandid on püsinud võrdlemisi stabiilsed: too- naste kirjelduste järgi on nad prae- gugi looduses üsna kergesti äratun- tavad. Liivakivipaljandid Saesaare paisjärve lõigul. Punasega on tähistatud need paljan- Jõe voolurežiimi muutus on pal- did, mis olid toodud 1950. aasta tudengite praktikaaruandes [3] ning mida täna- jandite välisilmet siiski mõningal päeval enam alles ei ole määral muutnud. Eeskätt kipub liivakiviseinu uuendama looduslik vee- oli neid toona mõnevõrra raskem guid. Kindlasti oli see üks aspekt, erosioon. Senini on selle mõju olnud vaadelda ja mõõta. mis tekitas varingu Emalättel. Teiselt aga väike. Paljanditele võib teatavat mõju poolt on vaatlused näidanud hoopis Paisjärve rajamise järel tekkis roh- avaldada ka Ahja jõe ürgoru maasti- vastupidist mõju: peaaegu paljandi kem ka selliseid paljandeid, mis lan- kukaitseala kaitsekorraldusest tule- servas sirguvad suured puud pigem gevad otse vette. Mõnda neist lahu- nev metsaraiekeeld. Seetõttu kasvab aitavad paljandil säilida. Puude suur- tas varem veepiirist rusukalle, mis oli paljandite ülaosas tihti suuri puid, mis te juurte all olev sein ei mattu, kuna sageli kaetud taimestikuga. Seetõttu oma raskusega võivad tekitada varin- puujuured hoiavad pinnast kinni.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |303| 47 Maastikud Foto: Ernst Wittoff / TÜ geograafiaosakond / Wittoff Ernst Foto:

Enne paisjärve ilmestas maastikku Saesaare kärestik, taga keskel paistab Saesaar. Foto on tehtud Savimäelt 1920. aastate algul

Paisjärv või kärestik? Saesaare tule- muutsid toona rajatud pais ja tekki- ja meie juurtest. – Eesti Loodus 64 (11): 652–655. viku suhtes on raske jääda erapoole- nud paisjärv tunduvalt jõe ökoloogi- 7. Kumari, Eerik 1940. Zur Nistökologie des tuks. Kas on arukam pais lõhkuda ja list seisundit. Ent tänapäeval leidub Eisvogels Alcedo atthis ispida L., am Ahja- järv kaotada või pigem hoida prae- võimalusi parandada kalade rände- Fluss. – Loodusuurijate Seltsi aastaraamat 45: 100–194. gust maastikupilti? Võita või kaotada teid, hoides üksiti alles maastikupil- 8. Kumari, Eerik 1968. Ahja jõe ürgorg. Eesti on päris palju. di. Pealegi on Saesaare paisjärv väga Raamat, Tallinn. maaliline ja turva- 9. Kumari, Eerik 1972. Ahja jõe ürgorg. Eesti Raamat, Tallinn. line veekogu vee- 10. Luha, Artur 1933. Liivakividest. – Praegune paisjärv sobitub piirkonna matkadeks ning Loodusvaatleja 2: 68–71. hea supluskoht. 11. Mark, Elga 1952. Uusi artrodiiriliike Tartu maastikku väga hästi. lademest. Diplomitöö. TRÜ geoloogia Talvel saab jäätu- kateeder. nud paisjärvel suu- 12. Raudvere, Rein 2013. Tüli Taevaskojas – satada, uisutada ja salakoopad suures ohus. – Maaleht, 10. okt. 13. Sepp, Iti-Kärt 2006. Ahja jõe ürgoru maas- Kui lähtuksime vaid soovist taas- matkata, heade jääolude korral on tikukaitseala liivakivipaljandid ning nende tada paljandite kunagine ilme (mõõ- võimalik päris lähedalt uudistada kal- tänapäevane seisund. Bakalaureusetöö. dud), oleks paisu lõhkumine ilmsel- lastel kõrguvaid liivakiviseinu. TLÜ geoökoloogia õppetool. 14. Tõnisson, Andres; Vellak, Ain 2003. Uusi ge liialdus. Ka praegu pakuvad pal- uurimisandmeid liivakivipaljandeist. janduvad liivakiviseinad küllaldast 1. Erik, Ain 2014. Vaade Saesaare paisjärvele. Looduskaitsealaseid töid VII. Tartu, 79–87. ilu. Iseäranis lummavad on veepin- – Eesti Loodus 65 (1): 37. 15. Vahtra, Jaan; Ivask, Albert 1940. Taevaskoda ja Valgemetsa. Lõuna-Eesti monograafiaid nal peegelduvad paljandid vaiksetel 2. Hurt, Voldemar 1971. Maastikuhooldus Ahja jõe ürgoru maastikulistel kaitseala- nr 1. Tartu. suveõhtutel. On kaheldav, kui palju del. Diplomitöö, TRÜ füüsikalise geograa- 16. Vilberg, Gustav 1923. Tilleorg, Taevaskoda. ilu lisanduks, kui suudetaks taasta- fia kateeder. Turist Kagu-Eestis. Tartu: 112–117. da paisjärve tõttu kaotatud mõned 3. Härmat, Endel jt 1950. Õppepraktika koondaruanne Ahja-Taevaskoja 1950. aasta Taavi Pae (1976) on geograaf, töötab meetrid liivakiviseinu. suvel. Asukoht: Tartu ülikooli geograafia- Tartu ülikooli geograafiaosakonnas. Kõiki asjaolusid arvestades oleme osakonna raamatukogu. seda meelt, et praegune paisjärv sobi- 4. Kask, Ilmar 1967. Matk Piusa äärde. – Eesti Ain Vellak (1962) on geograaf, uurinud Loodus 18 (1): 26–33. ja mõõdistanud Eesti liivakivipaljandeid, tub piirkonna maastikku väga hästi 5. Kleesment, Anne 2006. Devon Eestis. töötab Eesti teadusagentuuris keskkon- ja on omandanud kindla koha Eesti Geoguide Baltoscandia. Tallinn. naprogrammi juhina. maastikus üldisemalt. Ilmselgelt 6. Kroon, Kalle 2013. Uputatud taevaskojast

48 |304| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Maastikud Paisumeelsete lühike mälu ehk Vaade Saesaare kärestikule

Ilu on vaataja silmades. Seepärast ei saa kedagi hukka õigustab veehoidla säilimist, kui sel- mõista selle eest, kui ta eelistab klaasist ja betoonist kõrg- les pikas kogemuses jääb tagaplaanile hooneid õhtupäikeses kumavale võimsale põlismetsa- tähtis mälestus: mälestus sellest, kui kaunis oli siinne loodus enne seda le või majesteetlikule kaljuseinale. Ent tehnokraatia võiks õnnetut paisu. jääda sinna, kus on selle koht. Paraku on teaduslik-tehnili- Ent meil on olemas pikemgi mälu, ne areng tallanud looduse jalge alla ja vajutanud sellesse mis pärineb omaaegselt suurelt loo- dusmehelt Eerik Kumarilt: „Koos kohati väga rasked haavad. Nõnda juhtus ka üle 60 aasta paisjärve moodustumisega kerkib tagasi Ahja jõel Saesaarel. kohe ka küsimus tema maastikku kujundava tähtsuse kohta. Enne – Tauno Jürgenstein loodusharuldused muidu kogu ula- metsade vahel looklev käänuline kal- tuses meile pakuksid? Kas teadmine, juderikas, osalt kärestikuline ja alli- eni ilmunud kirjutised Saesaare et kusagil vee all on koobas, on üldse katerohke selgeveeline jõgi, nüüd – teemal on avanud probleemi midagi väärt, kui ei ole võimalik ise peaaegu seisva veega võrdlemisi lai üsna mitme kandi pealt (loe ka selle sisemusse piiluda? veekogu, mis ulatub metsast metsa- SEesti Loodus 2013, nr 11 ja 2014, ni ja mille kallastel nr 1). Temaatika on aga ikka päeva- kerkivad otse veest korral, sest ühiskondlikule kokkulep- Kumari leidis omal ajal, et suu- üksikud paljandid. pele ei ole seni jõutud. Viimati saadi rim loodushariduslik väärtus ongi Maastiku ilu seisu- kokku tänavu aprillikuus; arutluse all Saesaare ja piirkonna teised käres- kohalt on praegune on keskkonnamõjud, mis võiksid kaas- paisjärv [---] mida- neda Saesaare paisu lõhkumisega. tikud. gi muud kui endine Hüdrobioloogina soovin pöörata Ahja jõgi. Paisjärv tähelepanu mitmele olulisele aspek- pääseb mõjule, kui tile ja ühtlasi kommenteerida mullu- Kolmkümmend aastat on küll teda vaadelda kõrgemalt – näiteks ses jaanuarinumbris avaldatud loo- pikk aeg, aga vaid pool paisu elueast. Laaritsamäe, Mõsumäe või Kivipalu dusgiid Ain Eriku arvamust: ta on Ei tasu arvata, et see mingil moel mäe harjalt. [---] Kuid kõndides piki seda meelt, et Saesaare paisjärv tuleb alles jätta.

Mälestus teistsugusest Saesaarest.

Rääkides mälust, tuleb nentida, et kes Foto: Urmas Tartes minevikku ei tea, on sunnitud seda kordama. Kohalik retkejuht Ain Erik on nautinud paisjärve loodust ja üht- lasi tutvustanud seda teistele mitu- kümmend aastat; see on austust väärt ainuüksi oma inimpõlvega võrreldava kestvuse poolest. Siiski võiks küsida, kas siinse looduse erilise ilu on tõesti tinginud paisjärv või on ehk suuremgi roll era- kordsel maastikul ja ürgorus kasva- val põlismetsal. Kas tõesti on osaliselt vee alla jäänud kaljusein ja mitu Saesaare pais ja paisjärv rajati Ahja jõele umbes kuuskümmend aastat tagasi. Jõgi tema uppunud kaaslast kaunim vaa- jäi ilma suure languga kärestikulisest lõigust, ühtlasi mõjus see hävitavalt mitmele tepilt võrreldes sellega, mida need vääriskalaliigile

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |305| 49 Maastikud

paisjärve veepiiri pikemat maad või järel on jõutud seisva veega paisjärve. teile Eesti vabariik: välismaal elab ju aerutades temal paadiga, tundub Mitu kanuu- ja süstamatku korralda- ka eestlasi. ta olevat üsnagi tavaline veekogu – vat organisatsiooni on esitanud selge Ökosüsteem toimib siiski kõige nii nagu paljud teisedki metsajär- seisukoha: kogu piirkonna turismile paremini tervikuna. Kalad on iga vee- ved. Endise Ahja jõega oli lugu tei- oleks ühemõtteliselt parim, kui jõgi ja ökosüsteemi tähtis lüli ja sageli selle siti – kogu tema võlu seisneski just kärestikud taastataks. Ainus veehoid- tervise kajastajad. Saesaare pais mitte jalgsimatkas Kiidjärvelt Taevaskojani. last teenistust saav turismiettevõte on üksnes ei lõhu populatsioone, põhjus- Lõputud metsaidüllid, kohisevad praegu parvlaevuke Lonny. tades nii nende haavatavuse, vaid ka kärestikud, vulisevad allikad, oota- Paisu hoidmise ettekäändena pole tõkestab ränded. Seetõttu on kogu Ahja matult maalilised vaated jõekäänaku- vettpidav ka supluse argument: prae- jõgi ülalpool paisu hoopis liigivaesem ja tel, sagedased tõusud mäkke ja lasku- gu võib see paisu liigveelaskme esisel kehvemas seisus kui allpool Saesaart. mised orgu muutsid selle teekonna sügaval järveosal olla isegi ohtlik. Suurim kahju seisneb aga selles, tõeliseks huvirännakuks, mida taht- Suplusvõimaluste kohta on omal et jõgi on jäänud ilma väärtuslikust sid varsti korrata” [2]. ajal seal kandis peatunud Vello suure languga ja ürgilmelisest lõigust, Keda siis kuulata? Kas meest, kes Varik kirjutanud nõnda: „Kõige roh- mille asemel laiutav veehoidla on vää- tugineb üksnes tänapäevasele vaate- kem liikus suvitajaid Väike- ja Suur- riskaladele väärtusetu. pildile, või kedagi, kes tõepoolest tea- Taevaskojas, kus nad veetsid jõekal- dis, mida kirja pani. dail kogu päeva jalutades, supeldes Kalapääsust ei oleks abi. Ühest Ain Erik on siiski nentinud, et või puhates vaigust lõhnavate män- küljest on toimiva kalapääsu ehitus veehoidlas olevad paljandid on püsi- dide all. Supeldi Väike-Taevaskojast Saesaarele ettevõtmine, mille õnnes- nud stabiilsed erinevalt paisutusest ülalpool Saesaare kärestikus, samu- tumisvõimalus on kaheldav. Teisest pääsenud liivakivimüüridest. Viimati ti Saesaarest pisut ülespoole vaik- küljest aitab see vähe, kuna jõekesk- mainituile on ilmselgelt mõju aval- ses jõevees, kus jõepõhi on kividest konda eelistaval elustikul pole vee- danud väga suur külastuskoormus, puhas ja liivane, nagu loodud sup- hoidlas nagunii erilisi väljavaateid samuti huviliste turvalisuse nimel elule. Keerukas on tehtud rajatised ja nende ehitusega siin leida rände- kaasnenud pinnasetööd. Veel mitme Saesaare pais mitte üksnes ei lõhu teed ülesvoolu ning paljandi päästmine veehoidla haar- kalapopulatsioone, põhjustades nii samavõrra ohtlik dest võimaldaks huviliste voogu on järve läbida alla- hajutada, suunates neid avastama ka nende haavatavuse, vaid ka tõkes- voolu suunduvatel teisi paljandeid, mõni neist võistleb tab ränded. noorkaladel. Ellu ehk kõrguse poolest koguni Suure jäävad vähesed. Taevaskojaga [4]. Seetõttu on peale Retkejuhi tähelepanek on tähtis lemiseks ja ujumiseks. Aga parim muude aspektide kalastikule parim veel ühest küljest. Nimelt on pais- supelkoht on Suur-Taevaskojast lahendus pais eemaldada. järve vähemalt kahel korral tühjaks natuke allpool, väikese rippuva silla Eraldi tähelepanu vajab viis, kui- lastud ja nõnda on ta kummalgi kor- juures, kus jõevesi voolab üsna vaik- das seda teha. Õhkimine tundub küll ral seisnud umbes aastapäevad. See selt, on küllalt sügav ning soojem kiire lahendus, kuid tegelikkuses ei lubab väita, et liialdatud on kartus, kui ülal kärestikus. Ka on seal oma pea seda ilmselt keegi mõistlikuks. nagu võiks paisu lõhkumine mõjuda „liivarand” ja kaldal pingid. Siin oli Maailmas on paise maha võetud sadu halvasti vee all olevatele paljanditele. suplejaid alati varahommikust kuni ja õpitud seda korralikult tegema, hilisõhtuni” [4]. kuigi peaaegu kõigil neil rajatistel on Paisu väärtust loodushariduses ja Siinkohal võiks küsida, miks meil oma iseärasused. Rusikareegli järgi ei turismis on sageli üle hinnatud. Kui enam ei kõlba suhestuda loodusega tohi veetaset alandada kiiremini kui just ei ole peetud vajalikuks näidata esiisade kombel, nii et jõkkegi saame üks toll tunnis. Siis ei kandu setted seda, mida loodusega kindlasti teha ei ennast kasta vaid siis, kui see on jär- kaasa, vaid jäävad veehoidla põhja, tohi. Kumari leidis omal ajal, et suurim veks tehtud. kust neid saab tahenemise järel vaja- loodushariduslik väärtus ongi Saesaare duse korral hiljem koristada. ja piirkonna teised kärestikud. Kui olulised on kalad? Võib-olla Internetist võib leida hulganisti Turismis on tähtsad eelkõige on Ain Erikul õigus, et kalad polegi videoid, kus on üksasjalikult näidatud haruldused. Paadimatkajad hinda- maetud loodusharulduse puhul kõige paisude lammutust. Enamasti lüüakse vad iseäranis kiirevoolulisi ja käres- tähtsamad. Ent seejuures ei ole pii- ujuvekskavaatorile kinnitatud hüdro- tikulisi jõelõike, mida meie lausk- sav selgitus, nagu saaksid kalad elada vasaraga betoonpaisu ülaserv hambu- maajõgedel leidub vähe. Kes on Ahjal mujalgi: nende jaoks on küllalt teisi liseks, liikudes selle tööga järk-järgult matkanud, teab seda kehva tunnet, Ahja jõelõike ja harujõgesid. Sama allapoole. Hammaste vahelt voolab mis valdab, kui kiirevoolulise jõeosa retoorika järgi võiks öelda, et milleks vesi aegamööda ära, seejärel võetakse

50 |306| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 2005 2011 Andy Ritchie) Murderbike, Zandcee, Wikipedia (LarryWard, Fotod:

2012 2013

Elwha jõgi asub Ameerika Ühendriikides Seattle’i lähedal. See on ilmekas näide paisu lõhkumise ja jõe elustiku taastamise kohta. 1910. aastatel ehitati jõele 33 meetri kõrgune Elwha pais ja hüdroelektrijaam. Nende lõhkumise tegevuskava koostati 1992. aastal ning elektrijaama ja paisu asuti lammutama 2011. aastal; jõe taastamistööd lõpetati mullu

maha hambad ja lõhutakse sisse järg- mitte eemaldada näiteks naftareos- Seega tasub meil oma arvutused mine rida. Seda tehakse madalvee ajal tust rannikult? üle vaadata ja tõepärasemaid kulu- ja Saesaares võiks sellele kuluda kuu Samas on kallidus alati suhteline ja hinnanguid anda. Kõige tähtsam on kuni poolteist, olenevalt ilmastikust. praegu suuresti spekulatiivne. Näib, aga teha otsus: kas soovime oma loo- Lammutusega samal ajal viiakse ära et millegipärast kipub paisulammu- dusrikkuse taastada, et nautida Ahja betoonipraht ja seejärel asutakse lõh- tus arenenud ja suurema elukallidu- jõge ja ürgorgu jumalast loodud täiu- kuma pinnaspaisu. Saesaarel on see sega maades olema odavam kui meie ses, või rahuldume kehva aseainega suures osas rajatud samast kärestikust eurorahadele tuginevates projektides. vanade piltide kujul. kokku korjatud kividest ja just seal Kas on siin küsimus projektide hinda- võiksid need taas oma asupaiga leida. miskriteeriumides või milleski muus? 1. Garcia de Leaniz, Carlos 2008. Weir removal in salmonid streams: implications, challen- Muud taastamistööd (kärestik, jõekal- Saesaare paisu lammutamise kulu ges and practicalities. – Hydrobiologia 609: dad) võtavad loomulikult veel aega ja on hinnatud suisa 2,7 miljonile euro- 83–96. mets kasvab muidugi kõige aeglase- le, mis ületab isegi kalleima kalapää- 2. Kumari, Eerik 1968. Ahja jõe ürgorg. Eesti malt. Kuid troostitult mudased kal- su üle miljoni euro võrra [3]. Euroopa Raamat, Tallinn. 3. Saesaare Elektrijaama kinnistute ja nende dad ei jää kauaks silma riivama: juba ja Ameerika samalaadsete juhtumite lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju järgmisel aastal haljendab sel rammu- statistika seevastu näitab, et väikest strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). sal pinnasel lopsakas rohi ja tulevased paisu – Saesaare kuulub nende hulka OÜ Alkranel, 2012–2013. põlispuud saavad hakata juuri ajama. – on tavaliselt mitu korda odavam 4. Vahtra, Jaan; Ivask, Albert 1940. Taevaskoda ja Valgemetsa. Lõuna-Eesti monograafiaid lõhkuda, kui seda renoveerida või nr 1. Tartu. Paisu lammutada on kallis, ent kalateed rajada. Paisulammutusele on rumaluste ja õnnetustega ongi sageli keskmiselt kulunud 23 000 USA dol- Tauno Jürgenstein (1973) hüdrobioloog, töötab keskkonnaagentuuris ja sihtasutu- palju kulukam tegelda, kui neid põh- larit iga kõrgusmeetri kohta: vahemi- ses Eesti Forell. justada. Kas saab hind olla põhjus, et kus 2000 kuni 126 000 dollarit [1].

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |307| 51 Essee Kuidas maailma nähtavaks tehakse? Inimene on kahepalgeline elukas: ise on ta vahel igatsenud olla nähtamatu, kuid soovib kogu maailma teha nähtavaks. Nähtavaks tegemise nippe on ta hakanud nimetama vääri- kust ja tähtsust lisava sõnaga visualiseerimine. Wolfgang Goethe 1809. aastal joonis- Tiit Kändler käiku: ilmakaardid on muutunud üha tatud „sümmeetriline värviratas“ mõjusamaks. Me võime neid kaarte rvutigraafikas peetakse õigusega pidada maastike kujutisteks, visualiseerimise all silmas ainult et maastikest on välja nopitud sisse tekib hõljuv ruumiline kujutis, mistahes võtteid, millega tsüklonite ja antitsüklonite esituseks kui seda vaadata läbi kohaste prillide. saabA luua kujutisi, diagramme või kõige olulisem osa. Mõnikord kipub Sellisena valmis 2013. aastal Tallinna animatsioone, et nende kaudu edas- erinevus visualiseeritud idee ja reaal- tehnikaülikooli küberneetikainstituu- tada teavet. Sisuliselt on selle siht suse vahel kaduma, näiteks teiste- dis 3D-visualiseerumisüsteem Kyb3. teha mõtteis olevad teated nähtavaks. le planeetidele lähenevaid kosmose Tegu on esimese Eestis ehitatud ja Inimene on soovinud oma ideid jaamu kajastavate piltide puhul. edukalt töötava virtuaalse reaalsus- nähtavaks muuta ehk visualiseerida Maastik visualiseerib end kõige keskkonnaga. aegade algusest peale. Selle head näi- paremini ise, kuid seda luksust saame ted on 40 000 aasta tagused koopajoo- harva lubada. Isegi arhitektid käi- Värvused on visualiseerimisel väga nised, Karjala kivijoonised, Egiptuse vad maja projekteerides üha har- olulised. Ega siis muidu ei ole vär- templite seinu ja obeliskide külgi vem kohapeal, eelistades aina roh- vuste uurimine ajanud tülli kuulsate täitvad joonised ja hieroglüüfid või kem kasutada maastiku visualiseeri- ja andekate loodusuurijate järgijad, siis meie ajaarvamise eelsed Rooma tud kujutist. näiteks Goethe ja Newtoni pooldajad. maastikumaalid. Kreeka matemaa- Üldiselt tea- tikute geomeetrilised joonistused ja vad vähesed, et Leonardo da Vinci (1452–1519) tehni- Inimene on soovinud oma ideid saksa poeet ja loo- lise joonestuse pöördelised meetodid nähtavaks muuta ehk visualiseerida dusuurija Johann kandsid ühena esimestest ka teadus- aegade algusest peale. Wolfgang Goethe likku väärtust. (1749–1832) uuris värvuste mõista- Tähtis pööre toimus 15. sajandi alul tust väga pikka renessansiajal, kui töötati välja pers- Ent visualiseerimise areng ei pruu- aega. 1810. aastal ilmunud raamatut pektiivi geomeetrilised alused: leiuta- gi igast vaatekohast olla meile meelt- „Värvusõpetus” pidas ta oma tähtsai- ti tsentraalne perspektiiv ehk meetod, mööda. Mõelgem näiteks Google maks tööks, mis tõepoolest mõjutas mis võimaldas anda kujutist edasi sel- Mapsi tarkvarale, mille vahendusel nii tema kaasaegseid filosoofe kui ka lisena, nagu inimsilm seda näeb. Film võime näha oma maja ühes selle tur- maalikunstnikke. ja animatsioon lisas seejuures uusi vasüsteemiga. Goethe iseloomustas värve kui val- võimalusi. Arvutigraafika uue pöör- Mõnda maastikku enam visuali- guse ja pimeduse vahelist mängu soga- de käigus muutus visualiseerimine seerimata kujul ei ole. Nõnda on lugu ses keskkonnas. 1816. aastal avaldas arvutiteaduse osaks ning hakkas pak- sea-, hirve-, kotka- ja inimkaamerate- saksa filosoof Arthur Schopenhauer kuma rohkem võimalusi, sealhulgas ga paljudes paikades loodus- ja linna- (1788–1860) oma teooria „Nägemine kolmemõõtmelisust ehk 3D-kujutisi. maastikel: kaamera vahendab meile ja värvus”, mis põhines Goethe raa- Tõuke andis ka ajakirja Computer neid pidevalt oma vaatepunktist. matus toodud uuringutel. Goethe Graphics 1987. aastal ilmunud eri- Vaatleja saab ruumilisena tunduva teooria võttis kunstnikkond omaks, väljaanne „Visualization in Science kujutise tekitada mitmel moel. Üks eriti pärast ingliskeelse tõlke ilmu- Computing”. võimalus on paigutada kolm tasapin- mist. Pole ka ime, sest Goethe selgi- Televisiooni ilmateadetes oleme nalist ekraani üksteisega risti, moo- tas oma raamatus värvuse mõju ini- selgelt näinud visualiseerimise edu- dustades kolm kuubi külge. Selle karbi mesele ja värvuste tunnetust. Tema

52 |308| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri lemata psühholoogilisest mõjust. Inimene pole küll hiir, ent kuna paljusid ravimeid on katsetatud hiirte peal, tuleb tõsiselt võtta Manchesteri

Foto: Heiko Herrmann Foto: ülikooli eluteadlaste avastust, mille nad on avaldanud tänavu 17. aprillil ajakirjas PLOS Biology. Kui panna hiir taevalaotust imiteeriva lae alla ja mõõta ta kehatemperatuuri, siis tõuseb see maksimumini, kui taevas enne ööd muutub tumesiniseks. Kui aga muuta laboris vaid tehistaeva ere- dust, mitte värvust, siis muutub hiir aktiivseks enne hämarust, mis tähen- dab, et ta kehakell käib ette. Universumi maastike värvilise visualiseerimise tippnäide on täna- vu 24. aprillil 25-aastaseks saanud Hubble’i taevateleskoobi fotod kauge- 2013. aastal loodi TTÜ küberneetikainstituudis 3D-visualiseerimissüsteem Kyb3, te galaktikate gaasipilvedest. esimene Eestis ehitatud ja edukalt töötav virtuaalse reaalsuse keskkond On viise, kuidas muuta oma tea- dusfotod vaatajale mõjusamaks, tuues need esile looduses olematu- tööst said innustust nii inglise kuul- „Värvusõpetus“ pole tegelikult teoo- te värvustega. Nõnda on sajandeid saim maastikumaalija Joseph Mallord ria, sest puudub experimentum crucis kujutatud ka maakaarte – vaenulikke William Turner (1775–1851) kui ka ehk võtmeeksperiment, mis seda kas ja koduseid alasid –, aga ka betoon- vene impressionist ja konstruktivist tõestaks või ümber lükkaks. konstruktsioonide temperatuuri ja Wassily Kandinsky (1866–1944) ning Ometi pühendas Goethe palju pragusid võib esitada soojemates prerafaeliidid. energiat, et lükata ümber Newtoni või külmemates toonides. Sestap on Kuigi teadlaskond Goethe tööd teooria ja katsed, sest talle ei meeldi- dokumentide visualiseering värvus- eiras, olid paljud sellest huvitunud: nud Newtoni kiretu käsitlusviis, kus te tajumise kaudu oluline nii lektori- Tallinnas sündinud saksa füüsik valguse värvid olid ilma inimeseta, le kui ka sellele, kes taotleb projektile Thomas Johann Seebeck (1770–1831), kes neid tunnetaks. Isaac Newton toetusraha. saksa füüsik Hermann von Helmholtz (1642–1726) juhtis päikesevalguse Siit jõuame loomulikul ja värvikal (1821–1894), psühholoog Rudolf kiire läbi eri kujuga klaasitükkide. moel loodusfotograafiani. Sealhulgas Steiner (1861–1925), filosoof Ludwig Kuni jõudis 1704. aastal prismani, mis maastike kujutamiseni fotodel. Wittgenstein (1889–1951), kvantfüü- lagundab valge päikesevalguse puhas- Manipuleeriva mõjuga maastikupil- sik Werner Heisenberg (1901–1976), te sädelevate värvide vikerkaareks. tidest tulevad esmalt meelde näiteks matemaatik Kurt Gödel (1906–1978). Oma versiooni värvuste liitmisest päikeseloojangufotod, mis on tim- Goethe esitas loendi, kuidas val- esitas Šoti füüsik, elektromagnetilise mitud, tekitamaks heldimustunnet, gust tunnetatakse paljudes olukorda- maailma teooria loonud James Clerk ja sinihallideks muudetud talihägu des. Ta pidas Newtoni järeldusi oma Maxwell (1831–1879). Juba lapseeas fotod, mille siht on tekitada vaatajates töö erijuhtumiks: erinevalt Newtonist oli ta mõtisklenud, miks sinine on sini- kõledaid mõtteid. tegeles Goethe värvuse analüütilise ne. Ta leiutas 1850. aastatel oma vär- Kuidas saaks hallides toonides käsitlusega ja sellega, kuidas valgust vuskolmnurga, tõestas kolmekompo- vares võistelda eredalt lõbusa pask- tunnetatakse. Newton pakkus optilise nendilise valguse värvusteooria ja selle nääriga? See on sama lootusetu nagu spektri, Goethe selle, kuidas inimene põhjal leiutas 1855. aastal värvusfoto- tumemustal vikatimehel võistelda värvust tunnetab. graafia. Nõnda pani just Maxwell aluse erkpunase jõuluvanaga. Ometi on 1950. aastal kirjutas Wittgenstein värvitelevisioonile ja värvilisele visua- just vares ja vikatimees jäänud ole- oma „Märkused värvusest“; lihtini- liseerimisele üldisemalt. lusvõistluses peale, kindlustades oma mesele oli tema väljendusviis võrdle- eduvõime töötada koos inimesega või misi keerukas. Goethe märkas, et vär- Värvus mõjutab inimest. Visuali vähemasti tema kõrval. Eluga pää- vused tekivad servadel, kui valgus on seerimisel tuleb seda kindlalt meeles senud otsustavad selle, kuidas me läbinud pilud, ja värvusspekter seal, pidada. Värvus ei ole üksnes maitse- visualiseerime võitjat. kus need servavärvused kohtuvad. ega moeasi, vaid see võib mõjutada Wittgenstein väitis vastu, et Goethe organismi suisa füsioloogiliselt, kõne- Tiit Kändler (1948) on teaduskirjanik.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |309| 53 In memoriam

Kala-poiss geograafiaosakonnas. Eesti Looduse omaaegne autor, 1948. aasta suvel tegi Ilja Tartu üli- koolis sisseastumiseksamid geograa- geograaf ja innukas rännumees fia erialale. 1949. a kaardistas ta nõu- kogulaste kehtestatud uue Eesti-Vene piirijoone Setumaal (loe selle kohta EL 2006/2). Noorele geograafiaüli- õpilasele pakkusid suurt huvi ka kaugemad piirkonnad. Kui 1950. a sügisel Ilja Kala korraldas õppejõud Sulev Künnapuu ekspeditsiooni Pamiiri, osales selles 15. juuli 1928 – 21. jaanuar 2014 kolm üliõpilast: Viktor Masing bioloogia- ning Agu Kongo ja Ilja Kala geograafiaosakonnast [1]. 1959. aasta sügisel võis hiljaaegu ilmunud Lennart Mere Geograafiaõpingute raames Kesk-Aasia reisiraamatust lugeda selliseid ridu: „ .. ülikoo- hakkas Ilja uurima Eesti jõge- li geograafiakateedri laborant Ilja Kala, sitke ja vastupidav sid ja kirjutas neist 1952. aastal üliõpilasuurimuse ehk kursuse- sportlane, kes luges kaarti ja maastikku nagu avatud raa- töö. Diplomitöös asus ta kirjelda- matut ning tundis iga kivimi nimetust” [2]. Et Ilja Kala kõi- ma 30 jõge ja nende kasutust; kõik keteadjana tundis hästi ka taimi, keedeti Tian Shani viirpuu need veekogud paiknesid samal, 1952. aastal loodud Tartu oblastis. õunalaadsetest viljadest maitsvat suppi. Sovetliku paradoksina oli kaitsmi- se ajaks Tartu oblast aga juba kao- Ott Kurs lil 1928 päikesetõusu ajal Rissova tatud. külas onu Peeter Võsomägile kuulu- Kui õpingud olid lõpetatud, jäi Ilja ennart Mere raamatu ilmunud talus. Hiljem ehitasid Ilja vane- Kala laborandina tööle geograafia mise aastal oli minust saanud mad Olga ja Vassili Kala oma maja kateedrisse. Peale igapäevase õppe- geograafiaüliõpilane. Toona külast välja Petseri–Irboska maantee jõudude teenindamise pandi ülikoolis tutvusinL umbes 30-aastase pril- ehk suurtii äärde. mõnikord Kala-poisi tugevatele õlga- le kandva tagasihoidliku heledamate Koolis käis Ilja kahes kohas: esi- dele õppe- ja menetlusekskursiooni- juustega mehega, keda kutsuti Kala- meses ja teises klassis ning viiendas ja de juhendamine. Neid on ta ise nime- poisiks. Selgus, et tegu on geograa- kuuendas klassis Tendovas, kolman- tanud kaugpraktikateks. fiakateedri laborandiga, kelle abita ei das ja neljandas klassis Pulatnovas, kus Kaukaasias käis Ilja esimest saanud õppejõud hakkama välitöödel, koolimaja asus sügava sälkoru pervel. korda 1952. aasta sügisel neljanda loengute ettevalmistamise, üliõpilaste Algklassides tekkis Iljal huvi maakon- aasta (kursuse) geograafiatudengite- praktikate juhendamise ega artiklite nakaartide joonistamise vastu. Hiljem ga, praktikajuhendajana aga uuesti ja väitekirjade koostamisega; kirja- ja hakkas ta joonistama Euroopa riikide 1954. aastal. Peatunud Teberda turis- teadustööde juurde kuulusid ikka Ilja kaarte. Gümnaasiumi alguses sai val- mibaasis, sooritas reipam osa rüh- Kala joonistatud kaardid ning tema mis suur Aafrika kaart, mille üle tal oli mast veel paaripäevase matka, roni- tehtud pildid. hea meel isegi vanas eas. ti ka Marka liustikule. Kokku käis Fotode korral viidati autorile, Kaks esimest gümnaasiumiklassi Ilja Kala Kaukaasias vähemalt tosin kuid kaardijoonestajana jäi Ilja tolla- läbis ta Petseris, kuid 1944. aasta korda. se kombe kohaselt tundmatuks või sügisel tuli jätkata kooliteed Võrus, Tööst vabal ajal oli Ilja mitut omistati tema vormistatud joonised sest Petseris siis kool enam ei tegutse- puhku reisijuht bussiekskursiooni- raamatu, artikli või väitekirja autori- nud. Kokku asus Võrru õppima küm- del või rühmajuht lennureisidel, mis le. Esimene tosin tema maastikupil- mekond Petseri-poissi, nagu neid suundusid Nõukogude Liidu avati oli jõudnud siinkirjutaja vaateväl- koolis kutsuti. rustesse. Lisavõimalusi reisida pak- ja juba 1957. a sügisel, kui tutvusin Võru Kreutzwaldi 1. keskkooli kus paramilitaarne organisatsioon Endel Varepi koostatud ja toimetatud lõpetas Ilja 1947. aasta kevadel. Sama ALMAVÜ (vene keeles ДОСААФ), albumiga [4]. Ent siis ei öelnud nimi aasta sügisel tuli ta koos klassivenna mille esimees oli Ilja Kala hiljem üli- I. Kala paljude teiste kõrval värskele Agu Kongoga õppima Tartu ülikooli. kooli bioloogia-geograafiateadus- üliõpilasele veel midagi. Kongo läks kohe geograafiaosakonda, konnas. Selle kaudu korraldati reise Ilja Kala tahtis õppida astronoomiks, endistesse lahingupaikadesse, mida Sündis Setumaal. Ilja Kala, kohalikus et aga sinna vastuvõttu polnud, valis rännumees tutvustas ka ajalehekirju- kõnepruugis Kala Illo, sündis 15. juu- ta matemaatika. tistes. Loomulikult järgisid need kir-

54 |310| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Margit Kõiv Margit Foto:

2009. aasta märts. Ilja Kala on vasakult teine, tema kõrval Heino Mardiste ja Elle Linkrus, paremal Ott Kurs

jatööd rangelt ametlikke sovetlikke Rändamine oli hinges. Lähi- seisukohti. Venemaast tundis Ilja hästi Pihkva Ta aitas kateedrijuhataja Endel maad, Peterburi piirkonda, Karjala Ilja Kala joonistatud kaart Salme Varepil koostada raamatut „Kas tun- maakitsust, Karjala vabariiki ja Koola Nõmmiku väitekirjas 1956. aastal ned maad“ ja teha Eestist õppefil- poolsaart, kuhu korraldas üliõpilaste mi. Kogudes andmeid Lõuna-Eesti praktikaid ja turismireise. kõrgustike tippude kohta, sõitis Ilja Ent ta juhtis reise ka Kesk- treeninguga saavutatud väga hea füü- mitmel korral läbi Haanja, Otepää ja Venemaale, Volgamaale ja Uuralisse. siline vastupidavus tuli kasuks mägi- Karula kõrgustiku. Uurimistulemused Siberis käis Ilja Minussinski nõos, matkadel, kus ta juhtis rühmi ja abis- avaldas ta Eesti Looduses aastail Baikali ümbruses ja kahel kor- tas nõrgemaid. Ka vanemas eas hoidis 1960–1975. Hiljem, eriti aastail 1982 ral Taimõri poolsaarel. Sahhalin, Ilja ennast heas füüsilises vormis. Ta ja 1983, on ta joonistanud ajakirjale Kamtšatka ja Tšukotka (Tšuktšimaa) käis välisreisidel ning võttis osa kodu- kohakirjelduste kaarte. jäid tal siiski nägemata. maistest suusamatkadest ja Tartu Ilja tegi arvukalt loodusgeograa- Rublaajal (Ilja enda väljend) läbis maratonidest. Arvo Järveti andmeil filisi uurimistöid, iseäranis Lõuna- ta Lätis sadu kilomeetreid jalgrattal sõitis ta veel 1997. aastal läbi Tartu Eestis. Erilist tunnustust ta nen- ning juhtis hulgaliselt matku ja reise poolmaratoni. 2008. aasta sügisel, kui dega ei taotlenud, kuid tema Eesti Lätis, Leedus, Valgevenes, Moldovas, Ilja Kala oli juba 80-aastane, mat- Looduses avaldatud artiklitele viida- Ukrainas ning Kaukaasia ja Kesk- kasime koos Postojna koobastikus, takse tänapäevalgi. Näiteks Võrumaa Aasia aladel. Mõnel reisil olid tal kaa- Plitvice järvede alal ja Dalmaatsia kohanimedest väitekirja [3] koosta- sas pojad Andres ja Jaanus. rannikul. nud Evar Saar on selle kohta kirju- Pärast raudse eesriide langemist tanud: „Mäenimesid sai toona kaar- 1992. aastal võttis ta aga ette reisi läbi 1. Järvet, Arvo 2013. Sulev Künnapuu 100. sünniaastapäevaks. – Eesti Geograafia dile kanda keskmisest pareminigi, neljateistkümne Euroopa riigi. Hiljem Seltsi aastaraamat 38. Tallinn: 196–203. sest oli võimalik kasutada Ilja Kala käis ta Pürenee poolsaarel ja Marokos, 2. Meri, Lennart 1959. Kobrade ja karakurtide 1970. aastatel Eesti Looduses aval- jõudes seega ka Aafrikasse. Euroopas jälgedes. Kesk-Aasia matkamärkmeid. Eesti datud artikleid ning asukohaskee- jäi tal käimata vaid Islandil, Küprosel Riiklik Kirjastus, Tallinn. 3. Saar, Evar 2008. Võrumaa kohanimede me kõrgustikualade mäenimedega. ja Kosovos. Kõikide retkede kohta analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja Nendelt aladelt õnnestus haruhar- pidas Ilja päevikut, millele tuginedes traditsioonilise kogukonna nimesüsteem. va leida mõni Ilja Kalal märkamata avaldas ajakirjanduses reisijutte. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu. jäänud nimega mägi, kuid vahel olid Nii üliõpilasena kui ka hiljem üli- 4. Varep, Endel (toim) 1957. Eesti kaunis loodus. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. nimed juba jõudnud muutuda: vahe- kooli töötajana arendas kokkuhoid- tuda, teiseneda või teisele objektile liku ja karske eluviisiga Ilja ennast Ott Kurs (1939) on maa- ja rahvateadla- üle kanduda“. nii kehaliselt kui ka vaimselt. Pideva ne, praegu pensionär.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |311| 55 Uus liik Eestis Foto: Gilles San Martin / foter.com Foto:

◊ 1. Vast koorunud valmik oma vastsekestaga. Tühjad vastsekestad annavad märku populatsiooni olemasolust

da kuulub Euroopas 13 liiki ja vaid üks neist on levinud Põhja-Euroopa Mägitsikaadi laiuskraadidele. Mägitsikaad on levinud kogu Euroopas ja Aasias kuni Hiina ning (Cicadetta montana) Siberini. Meile lähimad teadaolevad leiukohad on Lõuna-Soomes Uusimaa maakonna lääneosas, Peterburi ja Karjala piirkonnas ning Lõuna- esmasleid Eestis Rootsis [8]. Natuke kaugemad leiukohad on Norras Oslo fjordi piirkonnas ja Leedus Kaunase maakonnas [3, 9]. Tsikaade seostatakse tavaliselt soojade maadega. Vahemere- Juba aastakümneid tagasi oli Juhan äärsed helimaastikud on täis tsikaadilaulu, isased laululöö- Vilbaste arvamusel, et Eestis võiks jad on sättinud end nii puuvõradesse kui ka elektripostide- mägitsikaadi kohata eksikülalisena [11]. Ometi polnud seni ühtki leidu le. Vähesed aga teavad, et üks sama uhke tsikaadiliik asus- teada. Küllap on selles suuresti süüdi tab ka Põhja-Euroopat. See on mägitsikaad. peaaegu olematu huvi nokaliste vastu isegi putukauurijate seas.

Ave Liivamägi, Peeter Tarlap kaadlaste ehk siristilaste (Cicadidae) Mullu 4. juunil õnnestus selle kir- sugukonda. Kogu maailmas on neid jutise ühel autoril Jõgeva maakon- irdiliste (Auchenorrhyncha) kirjeldatud ligikaudu 2900 liiki [5]. nas kinni püüda mägitsikaadi emane alamseltsist, kuhu mägitsi- Õigustatult arvatakse, et hulk liike isend. Leiukoht asub korrastamata kaad kuulub, elutseb Eestis on veel kirjeldamata. Küllap on roh- vana karjääri alal, üsna metsases piir- Tlausa 305 liiki [8]. Kuid tillukesi tirte kesti neidki, kes viimase aja keskkon- konnas. on raske pidada õigeteks tsikaadi- namuutuste tõttu on jõudnud juba Olles konsulteerinud Soome ento- deks, ehkki nemadki laulavad, paraku enne avastamist välja surra või säili- moloogi Teemu Rintalaga, võime inimkõrvale täiesti kuuldamatult. nud mõne eksemplarina kuskil putu- üsna kindlalt arvata, et kinni püütud N-ö ehtsad tsikaadid, nii nagu me kakogus. isend on kodumaist päritolu, mitte neid lõunamaalt teame, kuuluvad tsi- Laulutsikaadi (Cicadetta) perekon- juhuslik külaline. Kõik tingimused

56 |312| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri viitavad sellele, et Eestis võiks elada sääre alaküljel paikneb vähemalt üks mägitsikaadi populat- kolm oga, mis on suu- sioon. Oletust saab kinnitada vaid reks abiks mööda püstpin- edaspidine uurimine. du ronimisel. Suurekehalised tsikaadid istuvadki tavaliselt puutü- Paraku pole mägitsikaadi popu- vedel või okstel pea ülespoole, toetu- latsioone lihtne leida ega jälgida. des ka eessäärte alakülje ogadele. Selle liigi arengutsükkel kestab suisa 4–8 aastat: seda kauem, mida jahe- Elutsükkel. Nagu kõik nokalised damad on suved. Kuna enamik sel- areneb mägitsikaad vaegmoondega: ◊ 2. Teadaolevalt ainuke Eestis püütud mägitsikaad lest ajast veedetakse vastsena maa vastne meenutab valmikut, muutu- saadi kätte mullu juuni algu- all, võivad putukad kergesti märka- des igal kestumisel temaga järk-jär- ses mahajäetud karjäärist mata jääda. Pealegi pole mägitsikaadi gult sarnasemaks. Jõgevamaal populatsioonid kuskil arvukad. Seda Vastsejärk kestab 4–8 aastat, val- enam väärib liik lähemat tutvusta- mikuiga seevastu ainult 2–4 näda- mist, et ta huvilistele paremini silma lat. Mida soojem ilm, seda lühemat hakkaks. aega valmik elab. Jaheda ja niiske temperatuuri kohta. Kui õhk ilmaga redutatak- on piisavalt soe, ronib täiskas- se lihtsalt taimes- vanud nümf maa seest välja ning Olenevalt aastast ja suvisest soo- tikus, sooja ilmaga sätib end mõnele läheduses paik- jusest võib põhjamaades mägi- aga otsitakse aga- nevale kõrgemale esemele, näiteks tsikaadi valmikuid kohata mai ralt sigimispartne- puutüvele, põõsale või rohukõrrele, ◊ teisest poolest kuni juuli alguseni. reid ja paaritutak- kus valmik väljub vastsekestast ( 1). se. Toitutakse tai- Olenevalt aastast ja suvisest sooju- memahlast, mida sest võib põhjamaades mägitsikaadi imetakse jämeda valmikuid kohata mai teisest poolest Välimus. Tsikaadlased on jässaka iminokaga. kuni juuli alguseni. keha, tugevate jalgade ja enamasti Paaritunud emasputukas asetab läbipaistvate tiibadega putukad (◊ 2). tagakeha tipus paikneva muneti abil Heliaparaadina toimivad isastel tsi- Puhkeasendis paiknevad tiivad katus- viljastatud munad rohttaimede var- kaadidel tagakehas paiknevad memb- jalt keha külgedel ning ulatuvad üle tesse. Kulub üsna kaua aega, enne raanid, mis pannakse spetsiaalse- tagakeha tipu. Pea on lühike ja lai, kui munadest kooruvad vastsed, te lihaste abil kiiresti vibreerima. selle külgedel on suured liitsilmad keda nokalistel nimetatakse nümfi- Tekitatud heli on liigiti väga erinev. ning ülaküljel kolm täppsilma (◊ 3). deks. Inglismaal on leitud, et olene- Mõne tsikaadi laul meenutab ritsika- Lühikesed tundlad kinnituvad süga- valt ilmast arenevad munad poolteist te siristamist, teistel aga mingi apa- vale tundlaaukudesse. kuni neli kuud. raadi surinat. Mägitsikaad on üks väiksemaid Ilmade jahenedes, arvatavasti sep- Emased tsikaadid vastavad isaste tsikaadlaste sugukonna liike: tema tembris, lahkuvad nümfid taimevar- serenaadile nipsutustega, mida teki- keha on 16–27 mm pikk. Nagu noka- test ning kaevuvad maasse, veetes seal tatakse tiibu kokku lüües. Sellega listele iseloomulik, on isased tavali- mitu aastat kuni valmikuks saamiseni. selt emastest väiksemad. Tiivad on Nümfid toituvad puude, põõsaste, aga läbipaistvad, mustade soontega (◊ 4), ka rohttaimede juurtel, imedes nende nende siruulatus võib olla 45–52 mm. mahla. Mägitsikaadi toidutaimedena Keha on tumehall või must, tagakehal on kirjanduses mainitud aru- ja soo- tuhmoranžid triibud. Putuka jalad on kaske, harilikku pööki, tamme, sara- samuti osalt oranžid ning tiibade ser- puud, kilpjalga ja kuldvitsa [1]. vasoon on oranžpunane (◊ 5). Viimasel kevadel enne maa seest Kõikidel tirdilistel ja ka lutikatel, väljumist kaevatakse maapinna- kes mingis arengujärgus kaevanda- ni tunnel. Väljumisava kohale maa- vad pinnases, on väga tugevad jalad, pinnale ehitatakse pinnasest torni- ennekõike esijalad. Mägitsikaadi ees- ke, mille kaudu saadakse teavet välis-

◊ 3. Nagu tsikaadlastel ikka on mägitsikaadi pea lühike ja lai, külgedel suured liitsilmad ja ülaküljel kolm täppsilma. Muuseas, tsikaadide puhul võime tõepoolest rääkida laulmi- sest – heli tekitatakse tagakehas asuvaid membraane väristades –, ent tirtsude ja ritsikate puhul on tegu pigem viiulimänguga, heli tekitatakse kehaosi üksteise vastu hõõrudes

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |313| 57 Uus liik Eestis

antakse märku enda olemasolust ja [7]. Leedus ja Leningradi oblastis on asukohast. Huviline saab eri tsikaadi- mägitsikaadi leitud jõeorgude kui- liikide helisid kuulata veebist [6]. vematelt niitudelt [8, 9]. Rootsis on mõni populatsioon päris talumaas- Isane mägitsikaad laulab puu- tikus, kus leidub küllaldaselt sobivat

võras. Soomes on mõõdetud isas- sooja pinnast ning toiduks õunapuu Liivamägi Ave 4 x foto: looma laulu helikõrguseks 16 Hz. ja laukapuu juuri [4]. Mägitsikaadi tüüpiline laul algab pea- Näib küll, et mingit väga spetsiifi- ◊ 4. Läbipaistvad tumedate soontega aegu kuuldamatult ja paisub lõpuks list elupaika mägitsikaad ei vaja, pea- tiivad paiknevad puhkeasendis katus- nii valjuks, et on kuulda ligikaudu 50 asi, et pinnas oleks hästi soojenev ja jalt keha külgedel meetri peale, seejärel katkeb järsku. kuiv, eelistatakse ka metsa lähedust. Mõne aja pärast laulu korratakse. Paraku ei suuda kõik inimesed Põhiline ohutegur on elupaikade mägitsikaadi laulu kuulda. Teatavasti muutumine sobimatuks. Kuna mägi nõrgeneb inimese vanusega tema tsikaad eelistab üldjoontes poolava- võime kuulda kõrgeid helisid, mistõt- tud kooslusi, siis on suurim oht sellis- tu vanemad loodusesõbrad, hoolima- te alade kinnikasvamine. ta püüdlustest, mägitsikaadide sere- Arvatakse, et väga oluline on tai- naadi ei kuule. mestiku struktuur. Näiteks kui suu- Tsikaadilaul pakub soodsat võima- reneb maapinda varjutavate taime- ◊ 5. Jalad, tiibade servasoon ja tagake- lust liike kindlaks teha: mingis elupai- de (nt kilpjalgade) katvus, siis langeb ha lülide tagumised servad on mägitsi- gas tehtud helisalvestiste sonogram- maapinna temperatuur, mis omakor- kaadil oranžpunased. Elusa putuka vär- me analüüsides saab sealsed liigid da võib pärssida vastsete arengut. vid võivad olla palju erksamad. Värvid kokku lugeda. Hiljutised uurimused Suurbritannias nimetatakse ohutegu- olenevad ka valmiku vanusest on selgitanud, et mägitsikaad ei pruu- rina ka ülekarjatamist ja muud inime- gigi olla üks liik, vaid hoopis liigi- se põhjustatud ülemäärast koormust kompleks, kuhu kuulub üle kümne pinnasele. 2. Gogala, Matija et al. 2008. Present sta- sarnase välimusega liigi, kelle helid Ka Eestis avastatud elupaiga puhul tus of mountain cicadas Cicadetta mon üksteisest erinevad [2]. on karta, et mõne aasta pärast saab tana (sensu lato) in Europe. – Bulletin of Insectology 61 (1): 123–124. Hiljuti said Southamptoni ülikoo- probleemiks taimestiku pealekasv ja 3. Olsen, Kjell Magne 2014. Sangsikade li teadlased valmis mobiilirakenduse võsastumine. kartlegging i Norge 2011–2013. – BioFokus- notat 2014-1. [10], mis võimaldab igal huvilisel loo- 4. Ødegaard, Frode; Coulianos, Carl-Cedric duses liikudes salvestada tsikaadide Suuremas osas Euroopas peetak- 2002. Cicadetta montana, bergscikada. ja sihktiivaliste (tirtsude ja ritsikate) se mägitsikaadi ohustatud liigiks, www.artfakta.se/artfaktablad/Cicadetta_ Montana_100648.pdf. helisid ning annab vastuse, mis liigiga kuna paljudest teadaolevatest elupai- 5. Sanborn, Allen F. 2014. Catalogue of the on tegemist. Rakenduse loomise põhi- kadest on ta nüüdseks ilmselt hävinud. Cicadoidea (Hemiptera: Auchenorrhyncha). Academic Press/Elsevier, London, UK. eesmärk oli kaasata võimalikult palju Suurbritannias, Norras, Rootsis ja 6. Songs of European singing cicadas. www. inimesi mägitsikaade otsima. Nimelt Soomes on mägitsikaad kantud puna- cicadasong.eu. registreeriti ainsas Briti mägitsikaadi- sesse nimistusse. Paljude uuringutega 7. Söderman, Guy 2007. Taxonomy, distribution, biology and conservation status de leiukohas Lõuna-Inglismaal New täpsustatakse liigi elupaiganõudlusi, of Finnish Auchenorrhyncha (Hemiptera: Foresti riigipargis selle liigi viimane jälgitakse populatsioonide dünaami- Fulgoromorpha et Cicadomorpha). – The Finnish Environment 7. kindel leid 1993. aastal. Rakendusega kat ja kogutakse levikuteavet. 8. Söderman, Guy et al. 2009. An annota- loodetakse saada kinnitust, et popu- Suurbritannias on mägitsikaad ted catalogue of the Auchenorrhyncha of Northern Europe. – Cicadina 10: 33–69. latsioon on veel alles, aga ka leida uusi kantud riikliku elurikkuse tegevuska- 9. Švitra, Giedrius 2007. New record populatsioone. vasse (UK BAP) ja liikide taastamise of Cicadetta montana (Homoptera: programmi (English Nature’s Species Cicadidae) in Lithuania. – Naujos ir retos Elupaik. Lietuvos vabzdžių rūšys 19: 13–14. Soojalembese liigina eelis- Recovery Programme). Mõlema kava- 10. The New Forest Cicada Project. new tab mägitsikaad meie kandis sooje- ga soovitakse luua liigile uusi ja ka forestcicada.info. 11. Vilbaste, Juhan 1971. Eesti tirdid ma mikrokliimaga elupaiku, näiteks taastada vanu elupaiku ning tulevi- (Homoptera: Cicadinea) I. – Eesti NSV päikeselisi metsalagendikke ja -servi. kus need taasasustada. Viimati alga- Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Eriti hästi sobivad lõunapoolsed ker- tati Bristoli loomaaias mägitsikaadide Botaanika Instituut. Valgus, Tallinn: 220. gema lõimisega nõlvad, mis on sooje- paljundamise projekt, mille algmater- Ave Liivamägi (1981) on loodushuviline, mad ja kuivemad. jal on pärit Belgiast. lõpetanud Eesti maaülikoolis keskkonna- Näiteks on ühes Lõuna-Soome kaitse ja rakendusbioloogia eriala. leiukohas mägitsikaadide elupai- 1. Database of Insects and their Food Plants. Peeter Tarlap (1968) on uurinud nokalisi www.brc.ac.uk/DBIF/sourcesresults. ja vähem tuntud putukaseltse. gaks vana raudteetammi liivane nõlv aspx?sourceid=13608.

58 |314| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika Lihavõtte linnuvaatluspäevadel Tujukas aprill nähti 150 liiki linde ürikuu sai märtsist kaasa jaheduse, tuule ja vihma; mõnel hommikul oli rnitoloogiaühingu 4.–5. Jmaa sulalumest valge. Talv siiski tagasi aprilli lihavõtte linnuvaat- ei tulnud, aga 20. aprillini oli päeval harva üle kümne kraadi sooja. Kuu viimane luspäevadel pandi kirja üle kolmandik näitas ka soojemat ilma, kuid 140 O 000 linnu 150 liigist, võrreldes mõnel päeval puhus tugev tuul ja aeg- varasemate linnuvaatluspäevadega Jüriado Toomas Foto: ajalt tuli vihma. Paar viimast aprillipäeva keskmisel hulgal. Vaatlusnimekirju olid taas jahedamad. Ilmateenistuse kinnitusel oli aprill keskmisest kogunes ligi kakssada, osales üle nel- veidi soojem (5,2° vs 4,6°) ja tublisti saju sem jasaja inimese. (57 mm vs 31 mm); päiksepaistetunde oli alla Üle poole nähtud lindudest olid normi (167 vs 193 tundi). Õhutemperatuuri haned, kes vaatluspäevade ajal aktiiv- maksimum, 20°, mõõdeti 12. aprillil Narvas ja miinimum, –3,5°, 25. aprillil Väike-Maarjas. selt rändasid. Arvukamalt nähti veel Suurim ööpäevane sajuhulk, 20 mm, regist- metsvinte, naeru- ja kalakajakaid, val- reeriti 16. aprillil Võrus. Kui kevadpühade linnuvaatlust segas gepõsk-laglesid ja kormorane. Paljud veidi pahur ilm, siis nädal hiljem teise vaatlejad nägid just vaatluspäevadel traditsioonilise linnuürituse, linna- oma selle aasta esimest linavästrikku, linnulaupäevaku aegu Tartu ülikooli punarinda, vainu- ja laulurästast või botaanikaaias olid tingimused hoopis mõnda muud saabujat. Kõige harul- soodsamad dasem leid oli juba reedel Räpina Jüriado Toomas Foto: lähedal hanede seas nähtud eskimo lagle; selle linnuliigi looduslik pärit- nud värbkakk, kormoranide ränne olu on meil küll kaheldav. Erakordne Võrtsjärve ääres, ootamatutes koh- 2. aprill: märtsikellukese aprilli oli ka söödikänn, keda teadaolevalt tades tedremängud ning meres kala elamused pole Eestis nii vara kevadrändel näh- püüdnud saarmas. tud. Huvitavamate vaatlustena toodi 02.04 Eesti geoloogiakeskuse XXIII aprilli- esile veel lindude toidulaual käi- EOÜ/Loodusajakiri konverents „Eesti maapõue stratee- giast“. 02.04 Keskkonnaandmete integreeritud analüüsi ja e-teenuste koostöövõr- gustiku seminar keskkonnaagen- Vikipeedias käib jälle loodusfotovõistlus tuuris. 02. ning 14. ja 28.04 Matsalu loodusfilmi- ahvusvaheline fotovõist- de festivali filmid Tallinna loomaaia lus Wiki Loves Earth ehk keskkonnahariduskeskuses ja Tartu „Looduspärand Vikipee loodusmajas. 02. ja 29. ning 07.04 Ornitoloogiaühingu diasse“ toimub 1.–31. maini kol- R Allikas: Wikimedia mälumängusarja järjekordsed voo- mandat korda. Võistluse algatasid rud Tartu loodusmajas ja Tallinna 2013. aastal Ukraina vikipedistid, loomaaia looduskeskuses. sel aastal korraldatakse see enam 02., 09., 16., 23 ja 30.04 Loodusmuuseu mi Öökulli akadeemia loodus- ja kui 20 riigis. teadusõhtud: „Loomade kooslus Oodatud on fotod Natura 2000 Eesti loodusrikkus on fotovõistlusel – ehast koiduni“ (Aleksei Turovski), aladest, loodus- ja maastikukait- leidnud ka rahvusvahelist tunnustust: „Mõõdame Eestimaad“ (Ants Vain ja sealadest, hoiualadest, rahvus- Taavi Pae), „Ööliblikate eriline eluviis“ mullu sai Janno Loide foto Mukri (Urmas Tartes);, „Loomade kooslus – parkidest ja loodusmälestistest. rabast üldarvestuses kolmanda koha ehast koiduni“ (Aleksei Turovski) ja Eesti loodusmälestiste nimekir- „Putukad öösel“ (Katerina Pesotski; jad koos asukohainfoga maakonda- kaks viimast vene keeles). de kaupa leiab aadressil et.wikipedia. Eesti osavõistluse korraldab MTÜ 05., 11., 18.–19. ja 26.04 Looduse Omnibussi sõidud Tallinnast: org/wiki/Vikipeedia:Vikiprojekt_ Wikimedia Eesti. Võitjaid ootavad Pärnusse ja Velisele; Sakalamaa kõr- Loodusp%C3%A4rand. auhinnad Wikimedia Eestilt ja võist- geimatele tippudele (ka Tartust ja Fotod tuleb laadida pildipan- luse toetajatelt. Parimad pildid osa- Pärnust); „Liivlased ja lätlased, meile nii kauged ja lähedased IV“ ning ka Wikimedia Commons; osale- levad rahvusvahelises voorus, mille Pühajärvele, Väikesele Munamäele vad pildid lisatakse kõigile vabaks võitjad selguvad augustis. ja Urvastesse (ka Tartust). kasutuseks mõeldud failivaramus- 06., 13., 20. ja 27.04 Loodusõhtud rah- se: commons.wikimedia.org/wiki/ Wikimedia Eesti / vusraamatukogus: „Tiibet ja Hiina“ (Tõivo Sarmet), „Mongoolia” (Vahur Campaign:wle-ee. Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |315| 59 Kroonika

Luhtsalu), „Tiibet ja Hiina II“ (Tõivo Sarmet) ning „Loodusteadlasena RMK kutsub loodus- ja pärand Peruus II“ (Igor Tuuling). 06.–29.05 Neljateistkümnendat korda kultuuri väärtusi kaardile kandma toimus RMK interaktiivne metsavik- toriin õpilastele. lates 21. aprillist saavad kõik 07.04 Rahvusvahelise võistluse „Noored soovijad anda oma panuse Euroopa metsades“ Eesti eelvoor. loodus- ja pärandkultuuri 07.04 Tartus Eesti üliõpilaste seltsi majas rääkisid Rein Veskimäe, Tarmo väärtusteA kaardistamisse RMK hoole Soomere ja Ene Ergma avalikul alla lisandunud maatükkidel. Sellel Jüriado Toomas Foto: kõnekoosolekul „Teadusest ja popu- aastal inventeerivad RMK metsa- laarteadusest“. 08.04 Ülo Väli loodusõhtu aasta lindudest korraldajad 1617 katastriüksust ligi viudest Tartu loodusmajas. 38 000 hektaril, oodatud on tähelepa- 08.04 Arutelu Ahja jõel asuva Saesaare nekud seal asuvate ja seni registreeri- RMK looduskeskus Oandul paisu tuleviku üle Taevaskoja raa- mata loodus- ja pärandkultuuri väär- matukogus-külakeskuses. 08., 09., 14., 15., 16. ja 28.04 tuste kohta. Keskkonnaameti loodusõhtud: RMK kodulehel on ära toodud tuleks teave saata RMK veebilehel oleva Lahemaal (Aarne Tuule); Iisakul sel aastal inventeeritavate maatükki- vormi kaudu RMK loodusliku mitme- (Urmas Sellis) ja Kuressaares (Indrek de katastritunnus, suurus ja asukoht. kesisuse spetsialistile Toomas Hirsele. Allmann, „Vabatahtlikud Robinsonid ehk elust Kesselaiul“); Võrus (Arne Maatükkide täpset asukohta saab vaa- RMK on Eestis kaardistanud juba üle Ader) ja Jõgeval (Vahur Sepp); data maa-ameti geoportaalist. Selleks 35 000 pärandkultuuriobjekti, tähele- Viljandis (Taavi Pae „Kuidas Eesti et tagada liikide kaitse, ei näita kesk- panekuid uute objektide kohta saab mäed said omale kõrgused – konnaregister ega maa-ameti geopor- samuti saata RMK veebilehe kaudu. Suurest Munamäest Härjassaareni“), Türil (Aarne Tuule) ja Räpinas taal tavakasutajale I ja II kaitsekate- Vt www.rmk.ee/organisatsioon/ (Valdur Mikita „Mõtterännud loodu- gooria liikide täpseid leiukohti. keskkonnategevus/loodusvaartuste- se ja kultuuri vahel“); Pärnus (Vahur Kui inimestel on infot, et RMK kaardistamine. Sepp) ning Pärnus (Aarne Tuule) ja Jõgeval (Urmas Sellis). Sepp rääkis inventeeritavatel maatükkidel leidub Eesti ulukitest, Tuule, Sellis ja Ader kaitset vajavaid taimi, loomi või seeni, RMK/Loodusajakiri aasta lindudest viudest. 09.04 Loodusõhtul Vapramäe loodus majas kõneles Arne Ader aasta lindudest viudest. Tartus näeb 10.04 Lühifilmide sarja „Eesti looduslikud pühapaigad“ esilinastus Tartus. Ülejõe linnaosa kadunud maju

artu linnamuuseum alustas kaheaastast „Üle jõe“ projekti rändnäituse „Kadunud Ülejõe“ avamisega. Näitus tutvus- Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto: T tab Ülejõe linnaosa kujunemist ala-

tes 16. sajandist kuni tänapäevani. TMF 1082:273 / Facebook Eksponeeritud fotodel saab näha tei- Allikas: Tartu linnamuuseum 11. aprill: on sinilillede aeg ses maailmasõjas tervete kvartalite Bandelieri mööblivabrik Ülejõel Kalda 11.–27.04 Näitus „Taimed – maailmarän- viisi hävinud Ülejõe hoonestust. ja Vene tänava nurgal puusilla otsas durid“ Tallinna botaanikaaias. Ajalooline Ülejõe hõlmab praegu- 20. sajandi algul 13.04–10.05 Fotonäitus „Vereta jaht XVIII“ se Ülejõe ja Raadi-Kruusamäe linna- Tartu loodusmajas. 14.04 Kaheteistkümnendat korda tähista- osa. See on teises maailmasõjas enim ti Eestis õuesõppepäeva. kannatada saanud Tartu piirkondi. guid ning tutvumisretki. Koostöös 15.04 Eesti looduseuurijate seltsi botaani- Projekti eesmärk on lähemalt tund- TÜ ja ERM etnoloogidega intervjuee- kasektsioonis pidasid avatud loen- ma õppida ja tutvustada tartlaste- ritakse piirkonna põliselanikke. Koos gu Liina Saar ja Lauri Laanisto. 15.04 Rohelise tee õhtu „Kuidas läheneda le linna üht põnevama ajalooga osa Raatuse põhikooliga viiakse ellu õpi- permakultuurile?“ Tartu loodus ning väärtustada seda huvitava elu- lasi kaasavaid projekte ning koostöös majas. keskkonnana. sotsiaalasutustega on muuseumis- 16.04 Keskkonnaameti ja muinsuskaitse- Enamasti tegutsetakse väljaspool se oodatud vähekindlustatud perede ameti igakevadine kultuuripärandi seminar Palmse mõisas. linnamuuseumi hoonet: piirkonna lapsed. 16.–18.04 Maamess Tartus. asutustes ja linnaruumis eksponee- 17.04 Eesti vabaõhumuuseumi ja Eesti ritakse Ülejõele pühendatud näitusi, Tartu linnamuuseum / taimekasvatuse instituudi seminar korraldatakse vestlusringe ja loen- Loodusajakiri

60 |316| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika

„Meie vanaaegsed taimed“ Tallinnas. Foto:RMK 18.04 Keskkonnaameti noore looduskaitsja kursuse jätkuseminarid Lahemaa ja Matsalu rahvuspargis. 18.04 Tallinna heakorrakuu avatalgud Stroomi rannas. 18.04 Tartu keskkonnahariduskeskuse keskkonnabussi väljasõit Põlvamaale. 19.04 EOÜ viuretk Tartumaal Kärevere luhal ja Valmaotsa poldril. 20.–26.04 Supilinna päevad Tartus. 21.04 Lõpule jõudis Sindi paisu ostu Mägrapaar toimetab koduuru juures tehing. 21.04 Tartu loodusmajas peeti 20. korda Maa päeva konverents „Meie elu- Looduskaamera jälgib mägrapaari keskkond“. 22.04 Juba 45. korda tähistati vähemalt MK teatas 24. aprillil, et sagimist. Mägraema poegi ei toonud 190 maailma riigis Maa päeva. Saaremaa mäger Kadi koos ja mägrapaar luusis rohkem kodust Traditsioon sai 1970. aastal alguse kaaslasega on taas RMK loo- eemal. Sellel kevadel paistavad lood Ameerika Ühendriikidest. 22.–24.04 Keskkonnaameti säästvat aren- duskaameraR vaateväljas, aga erinevalt olevat teistmoodi. gut toetava hariduse konverents eelmise aasta vaikelust on seekord Mäkrade jooksuaeg on enamasti „Teekond tulevikku“. oodata ka perelisa. juunis-juulis, pojad sünnivad tavali- 23.04 Linnuõhtul Tallinna loomaaia kesk- Mäkradele on iseloomulik loote selt märtsis-aprillis, nii et pole või- konnahariduskeskuses rääkis Meelis Uustal aialinnupäevikust. arengus mitu kuud kestev seisak ehk matu, et väikesed mägrad on juba 24.04 Tartu ülikooli muuseumis esitleti latentsusperiood. See tähendab, et urus sündinud. Nii nagu karu, sün- Charles Darwini raamatu „Inimese tänavu sündivad pojad on ema kõhus nitab ka mäger pojad üle aasta. põlvnemine“ eestikeelset välja annet. ootel olnud üsna pikalt – ehk isegi Sündinud pojad saavad nägijaks alles 24.04 TÜ füüsika instituudi katusel avati eelmise aasta 9. juunist, mil paari- ühe kuu vanuselt ja umbes kahekuu- uus ilmajaam. tumist ka looduskaameras näha sai. sena hakkavad nad uru suu ümber 25.04 Keskkonnaameti väljasõit virumaa- „Mägraema ise sätib ja teab, millal on paterdama. lastele „Looduslikud pühapaigad Lääne-Virumaal ja Lahemaal“. poegadel parim aeg sündida,“ selgitas RMK-l on Saaremaal üleval tei- 27.04 TÜ raamatukogus avati KIKi ressur- zooloog Tiit Hunt. negi looduskaamera, selle abil saab sisäästu konkursi Negavatt projekti Eelmise aasta suvel, kui mägraelu pilku peal hoida hirvede tegemistel. „Võta kraanist!“ raames pudelite esimest korda looduskaamera vahen- Vt rmk.ee/metsa-majandamine/loo- mugavaks täitmiseks mõeldud joo- gikraanid. dusel jälgida sai, ei olnud mullakün- dusblogi. 28.04 Konverents „Eesti veeteaduse hori- kasse rajatud uru ees näha väga suurt RMK/Loodusajakiri sondid“ Võrtsjärve limnoloogiakes- kuses. 29.04 Lehola keskkonnahariduskeskuse õuesõppepäev Tallinna õpetajatele Botaanikaaed näitas piiblitaimi Roosna-Alliku vallas.

artu ülikooli botaanikaaed avas ülestõusmispüha- de eel märtsi lõpus näituse „Piiblitaimed“, mida sai vaadata kuni

T Jüriado Toomas Foto: 29. aprillini. Jüriado Toomas Foto: Näituseks olid aia kogudest välja otsitud taimed, mida on mainitud piiblis olevates lugudes. Taime juures 30. aprill: vaher õitseb oli sildike viitega kohale või kohtade- Mõnelegi inimesele oli piiblitaimede le piiblis, kus sellest puust, põõsast näitus üksiti esimene taastutvus märtsi alguses pärast remonti uuesti avatud 30.04 Tallinna loomaaia keskkonnahari- või rohttaimest on midagi kirjutatud. duskeskuses avati Mikko Tiittaneni TÜ botaanikaaia palmihoonega Botaanikaaia õppeklassis oli rohkem loodusfotonäitus „Veelinnuriik“ ja fotosid ja muid illustratsioone, kuiva- Aire Aksiimi maalinäitus „Silmast silma“ ning sai vaadata Matsalu tatud taimi ja nende vilju ning teks- puu või milline näeb välja põlev põõ- loodusfilmifestivali filme. timaterjali, palmihoones nägi elusaid sas ja kiikajonipuu. 30.04 LUSi üldkoosolekul pidas Bellis taimi. Näiteks sai näitusel teada, kes Kullman ettekande „Elu paaris tuumsete seente alamriigis“. ikkagi võis olla hea ja kurja tundmise TÜ botaanikaaed / Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |317| 61 Mikroskoop Foto: Ben Tubby / foter.com Tubby Ben Foto:

Kaljupingviin Falklandi saartel

moodi maitsevad toidud teistele loo- Maitse üle ei vaielda madele. Usute või mitte, aga näiteks pingviinid on peale lennuvõime kao- eldakse, et maitse üle ei viimane, umami maitse teeb mõnu- tanud ka suure osa oma maitsemeel- vaielda. Ühele maitseb lag- saks näiteks lihatoidud, aga ka mitme- test. Hiljaaegu said teadlased jälile, et rits ja teisele mitte, mõni sugused aedviljad. Kartulikrõpsudele pingviinid tunnevad vaid kaht mait- sööksÖ kas või iga päev maksakastet, ja paljudele muudele toitudele antak- set: soolast ja haput! Nii et jäätist ei ole teine jälle hakkab selle peale nina se umami maitset juurde glutamaadi- mõtet pingviinile pakkuda – see liht- kirtsutama ja ütleb: „Väkk!“ ga (E621–625), see tekitab inimestes salt ei maitse talle. Maitse üle ei vaiel- Inimene tunneb viit maitset: magus, lõputut isu midagi näksida. da. Iseäranis pingviinidega. soolane, hapu, mõru ja umami. See Päris huvitav on ette kujutada, mis- Heli Illipe-Sootak

Möödunud kuu vastused Nõel heinakuhjas 1. Aastas leitakse Eesti loodusest keskmiselt 15 punakõrv-ilukilpkonna (lk 54). 2. Barbarissi kommidele annavad maitse 1. Keda kohtab kesksuvel Suure Munamäe tornitipus? kukerpuumarjad (lk 40). 2. Millisel loomaliigil kestab lapsepõlv kaheksa aastat, aga täisiga vaid 3. Kõpu tuletorni rajamine oli kohaliku- paar nädalat? le rahvale vastumeelt, sest laevaõnne- 3. Mille poolest erineb herilaseviu ja hiireviu pilk? tuste järel randa uhutud kraam kuulus muistse rannaõiguse järgi neile (lk 28). 4. Mis riigist on pärit Euroopa Liidu keskkonnavolinik? 4. Rahvapärimuse järgi saab alkoholismi 5. Milline loom soovib, et ta ära söödaks? ravida kukerpuumarjadega (lk 42). 6. Mille poolest on mürkel ja trühvel vastandid? 5. Paljud röövlinnud leiavad häid hiire- 7. Mis otstarvet täidab sumisti? (Sumistamine on vale vastus.) paiku, nähes hiirte käiguradadel urii- 8. Mis materjalist tehti „Tões ja õiguses“ rehapulgad? ni ja ekskrementide pealt peegelduvat 9. Kuidas kärbsed arste aitavad? ultraviolettkiirgust (lk 46). 6. Muhumaad on põhjust nimetada keld- 10. Kes kipub tiirlema suurte tumedate autode rite kuningriigiks. Ent toimetus palub ümber? siiralt vabandust: see kirjutis jäi meie 11. Kes on juuresoleval pildil? naljakuunumbrist ootamatult välja! 7. 23. märtsil saabus Eestisse jälgimis- seadmega hiireviu Villu (lk 7). Vastuseid otsige siinsest ajakirjanumbrist ning 8. Eesti kõige kivististerikkam kivim on saatke hiljemalt 1. juuniks aadressil mikroskoop@ põlevkivi (lk 37). loodusajakiri.ee. Kirja teemaks märkige „Nõel hei- 9. Koera- ja kassinäo reegel aitab eristada hall- ja viigerhüljest, eriti noorloo- nakuhjas“. Iga üksik õige vastus osaleb auhindade loomi (lk 56). simises aasta lõpus! 10. Aialinnupäevikusse tasuks peale lin- Samale aadressile on teretulnud auhinnapakkumised ning kaastööd. dude märkida teisedki loomad, näiteks Kirjutage, joonistage ja pildistage meile! kimalased (lk 19, 61). 11. Pildil on niidukimalane (lk 17).

62 |318| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ristsõna

Vastuseid koos vastaja nime ja kontaktandmetega ootame 1. juuniks kas [email protected] või postiaadressil Veski 4, 51005 Tartu. Õigesti lahendanute vahel loosime välja Charles Darwini “Inimese põlvnemine” Eesti looduseuurijate seltsilt. Eelmise ristsõna auhinna sai Riin Viigipuu Kärdlast. Õige vastus oli „ ... vihitada, tikutada; ... rullime kive ja koovitame”. Kokku saime 25 õiget vastust.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |319| 63 Ajalugu / sünnipäevad

75 aastat tagasi

Ühe metsatee ning sihi läheduses sattusin täiesti juhuslikult mingisugusele samblast Rein Kuresoo Foto: veidi välja ulatuvale esemele, mis mu tähele- panu äratas oma kuju ning tumeda värvuse tõttu. Peale puhastamist kuuseokastest, vana- dest lehtedest ning samblast selgus, et on tegemist omapärase, peaaegu täiesti ümmar- guse moodustisega, mille läbimõõt 5,5 cm. Värvuselt oli keha määrdinud-pruun, tuhm, kaetud kortsudega; ülemises osas oli ta must- pruun, veidi sissepoole käändunud ebatasa- Tedrekuke ja metsisekana poeg meenutab enam metsist kui tetre. Rahvasuus se servaga liudjas süvend. Ta tundus pehme, nimetatakse teda tedrekuningaks. Sellise tiitli õiguslikkus on paraku enam kui külm, oli täiesti kuiv ning istus vabalt samblas kahtlane. Tetredest tubli kolmandiku võrra raskem värdkuningas poksib tedre- ja huumuskihis leiduvas väikeses lohus, mille ta nähtavasti oli moodustanud oma raskuse- mängus vales kaalukategoorias ja keerab mängu tuksi. Ta võib oma kiimarae- ga. Nii meenutas ta väga linnupesa maapin- vus tappa nii tedrekukki kui ka -kanu nal, mille õõnsuses istub vana, paks kärnkonn. Keha väljavõtmisel ei tundunud mingit takis- tust; ülemisest servast kinni võttes ja kergita- des venis ta järele nagu veega või liivaga täi- Lehekuu sünnipäevi ja sünniaastapäevi detud kotike, omandades pirni kuju, peopesal 145 (sünd 1870) 09.05 Laur Palgi, füüsikateoreetik laienes ja vajus endiselt kortsudesse. [Nikolai 10.05 Georgi Mihhailovski, geoloog, pet- 15.05 Ergo Raukas, biofüüsik Witkowski: Sarcosoma globosum (Schmiedel) rograaf (surn 1912) 20.05 Enn Tõugu, arvutiteadlane, Eesti TA Caspary Eestis, 1940 [limatünnik]] 12.05 Johan Vilip (Wilip), füüsik, seismo- liige loog (surn 1942) 26.05 Eero Loone, filosoof 120 (sünd 1895) 75 (sünd 1940) 50 aastat tagasi 12.05 Johannes Silvet, keeleteadlane 01.05 Jüri Kukk, keemik ja vabadusvõitle- (surn 1979) ja (surn 1981) Ma ei väida, et keemilisi insektitsiide ei tohi 20.05 Ferdinand Linnus, etnoloog (surn 02.05 Väino Tamm, maaparandustead kunagi kasutada. Ma tahan väita, et me oleme 1942) lane 16.05 Rein Perens, hüdrogeoloog andnud mürgised ja bioloogiliselt aktiivsed 110 (sünd 1905) kemikaalid takistamatult isikute kätte, kes on 20.05 Mart Kangur, ihtüoloog 02.05 August Eenlaid, põllumajandus- suurelt osalt või täiesti ebateadlikud nende 20.05 Maie Remmel, teadusloolane ja teadlane, entomoloog (surn 1979) omadustest kahju teha. Me oleme viinud suu- bioloogiaajaloolane 08.05 Alo Raun, keeleteadlane (surn red hulgad inimesi kokkupuutesse mürkidega 30.05 Urve Ratas, maastikuteadlane 2004) ilma nende nõusolekuta ja sageli ilma nende 30.05 Vello Liiv, disainer ja mükoloog teadmata. Kui seadused ei näe ette garantiid, 08.05 Jaan Reinet, füüsik (surn 1991) et kodanik peab olema kaitstud surmavate 14.05 Evald Möls, geoloog (surn 1964) 70 (sünd 1945) 01.05 Ülo Kraan, metsandusajakirjanik mürkide eest, mida levitavad kas eraisikud või 105 (sünd 1910) (surn 2008) ametiisikud, siis on see kindlasti nii ainult sel- 20.05 Valdek Ritslaid, metsateadlane ja 05.05 Enn Ernits, loomaarstiteadlane lepärast, et meie esiisad, hoolimata oma tähe- töökaitse õpetaja (surn 1990) lepanuväärsest tarkusest ja ettenägemisvõi- 22.05 Mare Koit, matemaatik ja arvuti- mest, ei suutnud kujutleda taolist probleemi. 95 (sünd 1920) lingvist [Rachel Carson: Kohustus vastu pidada, 1965] 06.05 Oleg Mutt, keeleteadlane, Eesti 65 (sünd 1950) Looduse resümeede tõlkija 11.05 Koit Mauring, füüsik 1958–1986 (surn 1986) 25.05 Ilmar Kirjanen, matemaatik 25 aastat tagasi 90 (sünd 1925) 27.05 Enno Merivee, entomoloog 07.05 Lauri Vaska, keemik 60 (sünd 1955) 27.05 Olavi Johannes Granö, geograaf, Teine võti peitub konstellatsioonikalendri jär- 12.05 Helle Mäemets, hüdrobotaanik gimises külvi, istutuse, hooldamise ja saagi- TÜ audoktor (surn 2013) 22.05 Merike Palginõmm, looduse õpe- koristuse aegade määramisel. Euroopas on taja enamlevinud Maria ja Matthias Thuni koosta- 85 (sünd 1930) 04.05 Uno Nõmm, füüsik (surn 1988) tud külvi- ja koristusaegade kalender. Sobivate 55 (sünd 1960) 06.05 Avo-Paul Kogerman, keemik (surn konstellatsiooniaegade rakendamisest sõltu- 06.05 Aleksei Lotman, bioloog, loodus- 2008) vad taimede omadused ja saagikus. Siin on kaitsja 08.05 Heino Eelsalu, astronoom ja tea- oluline lisada, et asjatundmatule inimesele 10.05 Kaja Lotman, bioloog, looduskaits- dusloolane (surn 1998) on lihtne katseliselt tõestada nii preparaati- ja 15.05 Olaf Schmeidt, metsamees ja de kui ka konstellatsioonikalendri mõju puu- 19.05 Kristjan Zobel, taimeökoloog dumist. Kui rajada katsed kemiseeritud põl- botaanik-orhideeuurija lumaale, kus mullaelustiku tasakaal on kunst- 27.05 Anatole Sarko, keemik, tselluloosi 50 (sünd 1965) väetiste ja tõrjemürkidega rikutud või elustik uurija 15.05 Reet Kurg, molekulaarbioloog koguni hävitatud, pole biodünaamilisi efekte loota. [Tõnu Jõgi: Kui prooviks biodünaamili- 80 (sünd 1935) 45 (sünd 1970) selt..., 1990] 05.05 Toomas Vain, loomakasvatustead- 04.05 Agni Kaldma, looduskaitsja lane 10.05 Veljo Kisand, limnoloog

64 |320| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri eestimaa rahvuspargid

KESKKONNAAMETI KAMPAANIA „ELAVAD KÜLAMAASTIKUD – TALULOOMAD RAHVUSPARKIDES” AVASEMINAR 16. MAIL EESTI VABAÕHUMUUSEUMIS

LISAINFO: www. keskkonnaamet.ee ja kutsuvad: Kaunid Kontserdid Käsmus 2015 04.06 Mari Jürjens ja Riho Sibul 05.06 Dagö 06.06 C-Jami päikeseloojangu kontsert 07.06 Lenna & Eplik 10.06 Vallatud Vestid & Kõrsikud 11.06 Curly Stringsi suve avakontsert Kontserdid toimuvad Magnum Merelaval algusega kell 20.00

Piletid müügil piiratud koguses Piletilevi müügipunktides ja www.piletilevi.ee

Tavahinnad 15/13 eurot. EMT ja Elioni klientidele piletid 20% soodsamalt. kkk.virufolk.ee

#kaunidkontserdidkäsmus

BERIT KONTSERT