Rõuge Valla Kaasava Eelarve Rahvahääletus! Eelmise Aasta Lõpus Kogusime Ideid Rõuge Valla Kaasavasse Eelarvesse

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Rõuge Valla Kaasava Eelarve Rahvahääletus! Eelmise Aasta Lõpus Kogusime Ideid Rõuge Valla Kaasavasse Eelarvesse MÄGEDE HÄÄL Loe veebis: NR 18 Rõuge valla leht 21. jaanuar 2021 18.−24. jaanuaril käib Rõuge valla kaasava eelarve rahvahääletus! Eelmise aasta lõpus kogusime ideid Rõuge valla kaasavasse eelarvesse. Jaanuari teisel nädalal toimus ideede sõelumiskomisjoni koosolek, kus hinnati ettepanekute sobivust ning 13 laekunud ideest suunati rahvahääletusele 9. Mis edasi? Idee elluviimine Sel nädalal, 18.−24. jaanuaril toimub Rahvahääletuse tulemusel selguvad kaks Anna oma kaasava eelarve RAHVAHÄÄLETUS. enam hääli saanud ideed, mille objektid kolm häält Igal vähemalt 16-aastasel Rõuge valla peavad asuma valla erinevates piirkondades. Rõuge valla sissekirjutusega isikul on kolm häält, mille Nende ideede elluviimise korraldab saab anda erinevatele ideedele. vallavalitsus koostöös ettepanekute esitajatega kõige lennukamatele Kutsume kõiki üles ideedega tutvuma ühe kalendriaasta jooksul. ning andma oma hääled teie arvates parimate Kui hanke tulemusel selgub, et ettepaneku ideedele! ettepanekute poolt. elluviimise maksumus ületab eelarves ettenähtud rahalisi võimalusi, annab Kuidas hääletada? vallavalitsus ettepaneku esitajale võimaluse kaasava eelarve Rahvahääletus toimub elektrooniliselt leida puudujääva osa jaoks kaasrahastus. Kui VOLISe keskkonnas (www.volis.ee). ettepanek ei saa kaasrahastust, viiakse ellu Soovi korral saab isikut tõendava paremusjärjestuses järgmine objekt. dokumendi esitamisel hääletada E–N kell rahvahääletus 13.00–16.00 ka Rõuge vallavalitsuses, Haanja, Misso ja Varstu teenuskeskuses ning Mõniste raamatukogus. 18.–24. jaanuaril 2021. aasta kaasava eelarve rahvahääletusel on järgmised ideed: Esimesel laulupeol käinud rõugelaste tegutseda, sest praegu tekib ootajatest järjekord. Põdrapulli kuju Pullijärve kaldale (Misso Haanja rahvamaja lava remont ja mälestuskivi Kasutuses on mänguväljak nii koolipäevadel Põder) digiklaveri soetamine Mälestuskivi nendele Rõuge kihelkonna kui ka muul ajal. Paljude võimalustega Asukoht Pullijärve kaldal, Misso vana Rahvamaja lava saab uue põranda ja inimestele, kes võtsid osa esimesest laulupeost mänguväljak toetab vahetult kooli kõrval koolimaja pargialal, mida on planeeritud lavaalune soojustatud. Üks hääles klaver teeb 1869 a. Esimene laulupidu oli pühendatud asuvate sportimisvõimaluste (tenniseväljak, lähiajal uuendada. Põdra skulptuuri rahvamaja väärikamaks ja Haanja laululapsed pärisorjusest vabanemisele. Asukoht jalgpalliväljak, rajatav staadion) kasutamist ja eesmärk on toetada koolipargi arendust rõõmsamaks. Mälestuste park Rõuge rahvamaja juures. tegevuste pakkumist kogu perele. ning luua Missomaa endistele, praegustele ja tulevastele elanikele oma paikkonna sümboli füüsiline kuju. See loob silla mineviku ja oleviku vahel, ühendab generatsioone, aitab luua ning suurendada elanike ühtsus- ja kuuluvustunnet. Koos vana koolimaja ja koolipargi arendusprojektiga loob Misso Põder uue kohtumispaiga ja turismiobjekti, mis toetab nii Missomaa kui kogu Rõuge valla turismiettevõtteid. Hetkel puudub Rõuge vallas Misso piirkonnas pilkupüüdev turismiobjekt või vaatamisväärsus, mistõttu Pilt on illustratiivne turist on tihti siin üksnes läbisõidul. Missomaa Haanja rahvamaja lava pragune seisukord Mäletuste park asub Rõuge rahvamaja ja kiriku saab uhke olla oma kaunite järvede üle ning vahel pargis, kus on juba vabadussõja ausammas, Varstu välijõusaal ja madalseikluspark seetõttu vaatamisväärsuse loomine Pulli järve vabatahtlike taanlaste mälestuskivi ning Fr. Varstu välijõusaal ja madalseikluspark. kaldale loob võimaluse, et turist märkab seda Madalseikluspark Viitina mõisaparki Vreemanni teisaldatud mälestuskivi Asukoht Varstu kooli hoone ja staadioni ja uurib lähemalt ka piirkonna teisi võimalusi. Asukoht mänguväljaku lähedal. vahetus läheduses asuv pargiala. Välijõusaalis Madalseikluspargid on oma olemuselt nagu Karisöödi pargi kõlakoja esine plats saaksid sportlikult aega veeta nii noored kui ka mänguväljakud, aga mõeldud palju laiemale Karisöödi pargis asuva kõlakoja ette vanad, madalseikluspark on tore turnimiskoht ringkonnale. Kuna seiklusparkides leiavad oleks vaja ehitada tänavakividest plats lastele. tegevust igas vanuses inimesed, siis on need suurusega kuni 50 ruutmeetrit. Karisöödi suurepärased kohad, kus perega koos aega park asub imeilusa Peeri jõe sopis, jõest veeta. Selliseid kohti kasutavad meelsasti ka on kanaliga eraldatud saareke, millel on möödasõitvad turistid (eriti lastega reisivaid Mõniste metskonna poolt rajatud kõlakoda turiste). koos tantsuplatsi ja pinkidega. Karisöödi park on oluline looduskaitse seisukohast, see pakub huvi ka loodussõpradele. Samuti on koht oluline kohalikule kogukonnale Väljavõte ideekavandist kokkusaamiskohana ning korrastatud park annab võimaluse korraldada erinevaid Veekaitseriba, juurdepääsutee ja parkla kultuuriüritusi. väljaehitamine Ruusmäe noortekoja juurde Veekaitseriba kaitseb hoonet Pilt on illustratiivne veekahjustuste eest, jalgtee mõisa suunal teeb majade vahel liikumise mugavamaks ning Haanja välijõusaal parkla võimaldab noortekoda kasutada ka Asukoht Haanja puhke- ja spordikeskuse kaugemalt tulnud külalistel. spordiradade läheduses, kooli staadioni kõrval. Välijõusaal annab võimaluse kohalikele Pilt on illustratiivne elanikele, suusasporditraditsiooniga põhikooli õpilastele ning puhke- ja spordikeskuse Ettepanekute pikemad kirjeldused on külastajatele edendada oma füüsilist vormi valla kodulehel aadressil www.rauge.ee/ ning parandada seeläbi heaolu, tehes seda kaasav-eelarve. turvaliste ja kaasaegsete jõuvahenditega. Hääletamine toimub internetis aadressil Karisöödi pargi kõlakoda www.volis.ee kuni 24. jaanuarini! Rõuge põhikooli juures asuva mänguväljaku arendus Rõuge kooli mänguväljakule on vaja juurde lisaatraktsioone, et õppepäevade ajal Ruusmäe noortekoja hoone saaksid vahetundides lapsed õues aktiivselt Pilt on illustratiivne 2 MÄGEDE HÄÄL NR 18 / 21. jaanuar 2021 KIK avas keskkonnaprogrammi taotlusvooru Misso teenuskeskus kolis koolimajja Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) valdkonna eelarve on 600 tuhat eurot, et Seoses ruumide remondiga asub Misso teenuskeskus ajutiselt Misso koolimaja ülemisel korrusel. avas 11. jaanuaril riiklikest vahenditest toetatava toetada kalapüügivõistluste, seminaride ja keskkonnaprojektide taotlusvooru, kuhu laagrite korraldamist, keskkonnasäästlikku Enne vastuvõtule tulekut palutakse ühendust võtta e-posti või telefoni teel: on projekte oodatud esitama nii kohalikud harrastuskalapüüki toetava taristu rajamist Sotsiaaltöötaja Marika Heinvee (5340 3744, [email protected]) omavalitsused, mittetulundusühingud, või kalavarude suurendamiseks ja kaitseks Sotsiaalhooldustöötaja Ulla-Marleen Sommer (5307 2744) sihtasutused, ettevõtjad, ülikoolid, kudealade ja elupaikade loomist, taastamist Raamatupidaja Tiia Kukk (5302 8090, [email protected]) haridusasutused, korteriühistud kui ka või juurdepääsu tagamist. Vooru eelarvest 600 füüsilisest isikust ettevõtjad. Vooru eelarve on tuhat eurot suunatakse merekeskkonda, kust Edastatavad dokumendid saab jätta ka postkasti. 11 828 000 eurot ning taotluste esitamise tähtaeg toetatakse muu hulgas mere seisundi hindamist Ametnikud on teie teenistuses E–N kell 8–17 (lõuna kell 12–12.30) ja R kell 8–14. on 1. märts 2021. ja selleks vajalike andmete kogumist ning Vooru eelarvest 5,2 miljonit eurot tegevusi mere ökosüsteemi teenuste tõhusaks ja suunatakse veemajandusse, et kindlustada kestlikuks kasutamiseks. Atmosfääriõhu kaitse kvaliteetne joogivee- ja kanalisatsiooniteenus projektidele on mõeldud 530 tuhat eurot, et Rõuge vald arvudes 2020 üle kogu Eesti. Keskkonnateadlikkuse toetada radioaktiivsete jäätmete nõuetekohast projektidele on mõeldud 1,85 miljonit käitlemist, ioniseerivast kiirgusest tulenevatest 2020. aasta on selja taha jäänud. Milline oli ta 2020. aastal esitati viis stipendiumi taotlust eurot, et toetada näiteks kliimateadlikkuse, ohtudest teavitamist või korteriühistute Rõuge valla jaoks arvudes? kogusummas 4700 eurot, mis kõik rahuldati. jäätmete vähendamise ja liigiti kogumise kütteseadmete asendamist taastuvat kütust Alustasime aastat 5388 elanikuga. 2021. aasta MTÜ-de toetuste taotlusi esitati 51, neist ning elurikkuse teemal teavituskampaaniaid, kasutava kütteseadmega või liitumist 1. jaanuaril oli see arv 5291. rahuldati 45 taotlust ligi 32 000 euroga. keskkonnateadlikkust suurendavate ürituste kaugküttevõrguga. Aasta jooksul sündis meie valda 33 last, Kaasfinantseerimise taotlusi esitati 5 ja korraldamist või mõne meediatoote loomist. Kõik toetatavad tegevused leiab KIKi manalateele saadeti 91 inimest. need said toetatud osaliselt või täies mahus Ringmajanduse projektidele suunatakse 1,39 kodulehelt. Taotlemine toimub andmesüsteemi Meie valda saabus 177 ning lahkus 212 isikut. kogusummas 12 000 eurot. miljonit, et toetada näiteks uuenduslikke KIKAS kaudu. Taotlejatele toimuvad Rõuge vallavalitsus pidas kokku 53 istungit 2020. aastal esitati 24 ettevõtlustoetuse keskkonnakorralduslikke lahendusi, rohelise infopäevad 20. jaanuaril (atmosfääriõhu kaitse, ja tegi 685 korraldust. Volikogu istungeid oli taotlust, millest rahuldati 16 taotlust summas kontori ja kooli rakendamist, EL ökomärgise ringmajandus, merekeskkond ja veemajandus) ja kokku 10, nende käigus võeti vastu 15 määrust 15 168,86 eurot. taotlemist ning keskkonnakorralduse, maapõue, 21. jaanuaril (kalandus, metsandus, looduskaitse ja 77 otsust. jäätmete ja ohtlike kemikaalidega seotud ja keskkonnateadlikkus). Päevakava ja uuringuid. registreerumisvõimaluse leiab KIKi kodulehelt. Metsanduse valdkonnas Rahastusotsuse saanud projektid toetatakse 900 tuhande euroga näiteks
Recommended publications
  • Töötuskindlustusmakse Määr Jääb Samaks
    Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee ÄP indeks HEX indeks -0,03% 5857,885857,88 +0,35% 08.10.2003 825,81825,81825,81 08.10.2003 5857,885857,885857,88 Tänases erilehes Hiiumaa TOP: Edukaim Hiiumaa ettevõte on EstPak Plastik neljapäev 9. oktoober 2003 nr 181 (2486) hind 15 kr Majanduskasvu allikad on muutunud Tänavuse Majanduskasv II kvartali II kvartalis viimaste majanduskasv aastate väikseim valmistas justkui SKP kasv % 7,2 pettumuse, kuid 6,2 pettumuse 3,5 põhjuseks polnud mitte kasvu kiirus, 2001 2002 2003 vaid see, et Allikas: statistikaamet kasvu allikad polnud need, mida oleme harjunud pidama elatustaseme tõusu tõukejõudu- deks, väidab Andres Saarniit Eesti Pangast. lk 27 Konkurents autoturul toob kasu tarbijale Euroopa Liiduga ühinemine toob Kadunud endaga kaasa muudatusi Eesti autokau- banduses, tähendades autokaupmehe jaoks esialgu suurt segadust, tarbija jaoks aga teravnenud konkurentsi tingimustes hindade alanemist. lk 25 vilja saladus Tulemustasu aluseks Eelmisel reedel ametlikult pankrotistunud laoette- saab ennetustöö Edaspidi on maksu- ja võte Jõgeva Viljahoidla peidab endas Eesti ühte tolliameti tulemustasu kiivamalt hoitud saladust nimega “riigilt varasta- aluseks ametite enne- tud vili”. Juba mitu aastat hinge vaakunud ette- tustöö. Tulemustasud võtte juhataja Ivar Toming suutis ettevõttesse jäävad, kuid nüüd on matta miljoneid maksumaksja kroone ning ära rahandusministril võimalus hinnata nende kaotada osa riigi viljareservist. lk 8–9 ametite ennetuslikku Aivar Rehe tegevust, selgitas maksuameti peadirek- tori kohuseid täitev Aivar Rehe. lk 4 Jõgeva Viljahoidla juht Ivar Toming raudtee ääres, mille rekonstrueerimiseks sai ta veel eelmisel aastal riigilt 1,5 mln krooni. Kaupade liikumisest tuleb ette teatada Res Publical suurimad sponsorsummad Kaupade ekspordi ja impordiga tegele- Töötuskindlustusmakse III kvartalis tehtud suurimad annetused erakondade kaupa vatel ettevõtetel tekib euroliidus lähiaas- tatel kaupade liikumise kohta 24tunnine Res Publica AS Amserv Auto 700 000 etteteatamiskohustus.
    [Show full text]
  • Decisión De Ejecución (Ue) 2019/21 De La Comisión
    9.1.2019 ES Diario Oficial de la Unión Europea L 7/367 DECISIÓN DE EJECUCIÓN (UE) 2019/21 DE LA COMISIÓN de 14 de diciembre de 2018 por la que se adopta la duodécima lista actualizada de lugares de importancia comunitaria de la región biogeográfica boreal [notificada con el número C(2018) 8533] LA COMISIÓN EUROPEA, Visto el Tratado de Funcionamiento de la Unión Europea, Vista la Directiva 92/43/CEE del Consejo, de 21 de mayo de 1992, relativa a la conservación de los hábitats naturales y de la fauna y flora silvestres (1), y en particular su artículo 4, apartado 2, párrafo tercero, Considerando lo siguiente: (1) La región biogeográfica boreal a que se refiere el artículo 1, letra c), inciso iii), de la Directiva 92/43/CEE incluye partes de los territorios, en la Unión, de Finlandia y Suecia, y los territorios, en la Unión, de Estonia, Letonia y Lituania, según se especifica en el mapa biogeográfico aprobado el 20 de abril de 2005 por el Comité creado en virtud del artículo 20 de la citada Directiva (el «Comité de Hábitats»). (2) La lista inicial de lugares de importancia comunitaria para la región biogeográfica boreal, a tenor de la Directiva 92/ 43/CEE, se adoptó mediante la Decisión 2005/101/CE de la Comisión (2). La última actualización de esa lista se realizó mediante la Decisión de Ejecución (UE) 2018/41 de la Comisión (3). (3) Los espacios incluidos en la lista de lugares de importancia comunitaria de la región biogeográfica boreal forman parte de la red Natura 2000, que es un elemento esencial para la protección de la biodiversidad en la Unión.
    [Show full text]
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
    [Show full text]
  • Esita Oma Ettepanek Rõuge Valla Kaasavasse Eelarvesse! Veel 27
    NR 16 10. DETSEMBER 2020 Esita oma ettepanek Rõuge valla kaasavasse eelarvesse! Veel 27. detsembrini saab esitada ettepanekuid Rõuge valla kaasavasse eelarvesse. Idee peab olema teostatav 2021. aasta jooksul ja ühe idee maksimaalne rahastus on 15 000 eurot. Ettepanekute esitamine Ettepanekud tuleb esitada vallavalitsusele Kas sinu ideed on sama kaasahaaravad allkirjastatult paberil või e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 27. detsembril 2020. Ettepanekuid võib esitada igaüks. kui sügisene tuuleiil Mary Poppinsi vihmavarju all? Kaasava eelarve objekt peab olema meie vallaga seotud, pakkuma avalikku hüve ja olema avalikus kasutuses ning sellest ei tohi tekkida ebamõistlikke kulusid valla järgnevate aastate eelarvetele. Kaasava eelarve objektiks ei sobi investeeringud, mille Esita oma ettepanek Rõuge valla realiseerimine tooks kellelegi otseselt ärilist kasu või võimaldaks kellelgi enda kohustusi vähendada. kaasavasse eelarvesse! Ettepanek peab sisaldama järgmist: Investeerime 2 x 15 000 eurot • esitaja nimi, kontakttelefon ja e-posti aadress; rahvahääletusel kõige enam hääli saanud ideedesse. • ettepaneku nimetus (lühike fraas, mis iseloomustab ettepaneku sisu); • idee kirjeldus, planeeritav asukoht, Esita ettepanek hiljemalt 27. detsembril 2020! eesmärk ja olulisus (lühike kirjeldus, millisele Rõuge valla vajadusele ettepanek vastab, millise probleemi lahendab või Rohkem infot: [email protected], 520 6945 millise uue võimaluse avab; mis on ettepaneku eesmärk; miks on ettepaneku Ettepaneku esitamise vorm kodulehel: rauge.ee/kaasav-eelarve
    [Show full text]
  • 291 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    291 buss sõiduplaan & liini kaart 291 Valga Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 291 buss liinil (Valga Bussijaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Valga Bussijaam: 6:40 (2) Võru Bussijaam: 16:45 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 291 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 291 buss saabub. Suund: Valga Bussijaam 291 buss sõiduplaan 46 peatust Valga Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:40 teisipäev 6:40 Võru Bussijaam 2 Vilja Tänav, Võru kolmapäev 6:40 Turu neljapäev 6:40 Jüri, Võru reede 6:40 Soo laupäev 6:40 110 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Võru pühapäev 6:40 Kubja Käätso Lompka 291 buss info Suund: Valga Bussijaam Nursi Peatust: 46 Reisi kestus: 102 min Ahitsa Liini kokkuvõte: Võru Bussijaam, Turu, Soo, Kubja, Käätso, Lompka, Nursi, Ahitsa, Järvepalu, Sänna- Järvepalu Mäe, Rõuge Tee, Haabsilla, Kangsti, Jaama, Matsi, Pilpa, Varstu, Parmupalu, Mõniste, Kalda, Andruse, Sänna-Mäe Saru, Peede, Tõrvase Oja, Saru Lauatehas, Kalliküla, Hargla Kool, Hargla, Nõude, Sooblase, Taheva Sanatoorium, Taheva, Laanemetsa Kauplus, Rõuge Tee Laanemetsa, Pügeri, Koikküla, Lepa, Ruusa, Süldina, Londi, Palu, Toogipalu, Laatsi, Andrese, Turu Park, Haabsilla Valga Bussijaam Kangsti Jaama Matsi Pilpa Varstu 11 Kesk, Estonia Parmupalu Mõniste Kalda Andruse Saru Peede Tõrvase Oja Saru Lauatehas Kalliküla Hargla Kool Hargla Nõude Sooblase Taheva Sanatoorium Taheva Laanemetsa Kauplus Laanemetsa Pügeri Koikküla 3 Keskuse Tee, Estonia Lepa Ruusa Süldina Londi Palu Toogipalu Laatsi 2 Laatsi Tänav, Valga
    [Show full text]
  • Kaika Kuur Käve Umal Pidol Aasta 2017 Kävevä Jutu, Et Jälki Om Tulõman Uma Pido
    KARULA RAHVUSPARGI INFOLEHT NR. 68 SUVI 2018 Kaika kuur pidorõivin Uma Pido pääl. Foto: juhuslik müüdäkäüjä Kaika kuur käve Umal Pidol Aasta 2017 kävevä jutu, et jälki om tulõman Uma Pido. Mis sinnä iks niisama kaema minnä, tulõ tetä uma kuur. Märgütedü-tettü. Mõtteid 25-aastasest Karula Tulõvasõ koori juht Roose Celia kullõl maad ja inemiisi. Tälle rahvuspargist paistu, et materjali, millest vuuli, piässi jaguma. Pantigi kuur 30. Kaika suvõülikuul Karula kandi inemiisist kokko. Sai pia 30 hellü, jakku egäle helürühmäle.Nimes sai Kaika Kuur. Pruuvi tetti kõrda pite ja Noorte looduskaitsjate suvine laager pästigi Umalõ Pidolõ. Tulti tagasi kah. Parhilla om tunnõ nii hää, Kaitsekorralduskava koostamisest et vahtsõnõ tsiht om tulõva aasta üld-laulupido. Ja sis joba RMK külastuskorralduse plaanidest Eestist vällä, maailma vallutama, näütüses lauluga üle suurõ Ähijärvelt algab RMK ühismatk lumbi, väliseestläisi mano... Karula külastuskeskuse teabejuht Koorivanemb Puksingu Marko Härmä talost Ähijärve Külalistemaja Hundi toitumine sigade Aafrika katku Kaika koor 1936. a. perioodil Meenutused Vahtse-Hauka talust Rõõmu talu kevad Kaika rattamaraton 4. augustil Hauka laada rattamaraton 1 Tarupettäi küsis Karula rahvuspargi 25. juubeli puhul väikest tagasi- ja edasivaadet Karulaga seotud inimestelt. Mida ootasid ja lootsid Karula rahvuspargi suund, et Lahemaa kõrvale teha veel mõned loomise ajal 25 aastat tagasi? rahvuspargid. Karula ja Soomaa sobitusid selle Pille Tomson (Karula Rahvuspargi direktor ideega ülihästi. 1993-2005 ja kohalik elanik): Nõukogude ajal olid meil loodud „mehitatud“ kaitsealad- Leelo Kukk (pärit Karulast ja elab suviti siin, Nigula, Matsalu, Lahemaa jt. Küllap arvasin Keskkonnaameti peadirektori asetäitja): 25 Karulas midagi samasugust kujunevat: tugev aastat tagasi ei teadvustanud ma kindlasti järelvalve, teadustöö, praktikabaas jms.
    [Show full text]
  • 17 Mägede Hääl 31.12.2019.Pdf
    NR 17 31. DETSEMBER 2019 Soovime kõigile oma lugejatele rõõmurohket aastavahetust ning kõikide soovide täitumist uuel aastal! Rõuge Vallavolikogu 17. detsembri 2019 istungil vastu võetud õigusaktid Volikogu: 4. Võttis vastu Rõuge valla 2019. aasta teise 1. Andis loa Luutsniku külas Pääste katastri- lisaeelarve. üksuse (katastritunnus nr 69801:001:0380, 5. Lubas vallavalitsusel võtta eelarveaastateks üldpind 8400 m2, sihtotstarve riigikaitsemaa 2020–2022 rahalisi kohustusi Rõuge 100%) tasuta võõrandamiseks Luutsniku rahvamaja rekonstrueerimiseks kuni 2 000 Pääste Ennetuskeskus MTÜ-le. MTÜ 000 eurot laenutähtajaga kuni 10 aastat. soovib kinnistul asuva majandushoone Rekonstrueerimistööde käigus hoone rekonstrueerida ning juurde ehitada uue olemasolevat maapinna planeerimislahendust depoohoone. oluliselt ei muudeta. Hoonet püütakse muuta 2. Andis loa Taudsa külas Vanatare kinnistust (katastritunnus nr 69701:005:0023, üldpind kaasaegsemaks ja energiasäästlikumaks 2,3 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ning seda võimalikult väikeste ümber- Rõuge vallale kuuluva ½ kaasomandi osa projekteerimistöödega. võõrandamiseks Krista Kütile hinnaga 1000 6. Nimetas Varstu Kooli hoolekogusse volikogu eurot. liikme volituste kehtivuse ajaks Rõuge 3. Võttis vastu Rõuge valla eelarvest Vallavolikogu esindajaks Kadri Giannakaina eraüldhariduskooli pidajale tegevuskulude Laube. katmiseks toetuse andmise tingimused ja Järgmine korraline volikogu istung toimub 21. Rõuge vallavolikogu 2019. aasta viimane istung Mõniste rahvamajas. Foto: Kadri Laube korra. jaanuaril. 2019 oli suuna sättimise aasta on selles analüüsis ettepanekuid, millega tasub Raamatukogud on tähtsad, nende olulisust Haanjamaa Sport. Selle algne idee pärineb edasi minna ja realiseerida, kuid on ka täiesti saime kõik hinnata aasta lõpus toimunud ühinemiseelsest ajast, kuid nüüd oleme ulme valdkonda kuuluvaid soovitusi. Mõned rahvaküsitlusel, pannes kirja just oma mõtted jõudnud selle teostada ja valinud juhiks teemad, millega ei ole mõistlik kaasa minna, sellest, kuidas raamatukogud võiksid töötada.
    [Show full text]
  • VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna Hetkeolukorra Ülevaade
    VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna hetkeolukorra ülevaade Võru maakond Jaanuar 2019 SISUKORD LÜHIKOKKUVÕTE 4 MAAKONNA HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE 9 1. RAHVASTIK 9 1.1. Senised arengud 9 1.2 Peamised rahvastiku analüüsist tulenevad järeldused 12 2. MAJANDUSVALDKOND 13 2.1. Maakonna majanduse üldiseloomustus 13 2.2. Ettevõtluse tugistruktuurid 19 2.3. Ettevõtlusalad maakonnas 21 2.4. Turism 21 2.5. Kaugtöö 30 2.6. Omavalitsuste finantsid 30 2.7. Peamised majandusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 32 3. HARIDUSVALDKOND 33 3.1. Alusharidus 33 3.2. Üldharidus 35 3.3. Huviharidus 40 3.4. Kutseharidus 41 3.5. Noorsootöö 43 3.6. Peamised haridusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 45 4. SOTSIAAL-JA TERVISHOIUVALDKOND 46 4.1. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus 46 4.2. Peamised sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna analüüsist tulenevad järeldused 53 5. KODANIKUÜHISKOND, KULTUUR, SPORT JA ERIPÄRA. 53 5.1. Kodanikuühiskonna areng 53 5.2. Sport 57 5.3. Kultuur ja omapära 58 5.4. Peamised kodanikuühiskonna, eripära-, kultuuri- ja spordivaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 63 6. TARISTU JA KESKKOND 64 6.1. Ühendused 64 6.2. Keskkond 66 7. HALDUSKORRALDUS JA MAINE 72 2 7.1. Halduskorraldus 72 7.2. Maine 74 7.3. Riiklikud struktuurid 76 KASUTATUD MATERJALID 78 3 LÜHIKOKKUVÕTE Rahvastik Võru maakond asub Kagu-Eestis, piirnedes lõunas Läti Vabariigi, idas Vene Föderatsiooni, põhjas, kirdes Põlva maakonnaga ning läänes Valga maakonnaga. Maakonna administratiivseks keskuseks on Võru linn. Kokku on maakonnas haldusreformi järgselt 5 omavalitsust: Antsla, Rõuge, Setomaa ja Võru vallad ning Võru linn (vt joonis 1). Võru maakonna kogupindala on 2 773 km2, moodustades 6,1% Eesti Vabariigi pindalast.
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • SEB XI Sügisjooks 10 Km
    SEB XI Tallinna Sügisjooks 10 km tulemused - 10 km results N Neto Koht koht Nimi Riik Klubi Aeg aeg Vkl Koht 1 NURME TIIDREK EST TÜASK 0:30:04 0:30:01 M 1 2 FLOROSEKS MAREKS LAT 0:30:13 0:30:11 M 2 3 BOSTRÖM MARTEN FIN Sjundea IF 0:30:19 0:30:15 M 3 4 ZOLNEROVICS VALERIJS LAT 0:30:33 0:30:30 M 4 5 DILIUNAS MARIUS LTU 0:30:59 0:30:57 M 5 6 HOLMEN JANNE FIN 0:31:24 0:31:23 M 6 7 KITS KEIO EST 0:31:31 0:31:30 MN 1 8 FOSTI ROMAN EST Stamina SK 0:31:43 0:31:39 M 7 9 SALII MAKSYM UKR 0:31:46 0:31:43 M 8 10 JANKUNAS KESTUTIS LTU 0:31:50 0:31:48 M 9 11 PARTANEN MARKO FIN 0:32:05 0:32:04 M 40 1 12 KOŠELEV VJATŠESLAV EST KJK"Kalev"Sillamäe/EPSK 0:32:06 0:32:04 M 40 2 13 SOOLO LAURI EST VAK STAIER 0:32:20 0:32:17 M 10 14 SAUCIKOVAS DAINIUS LTU 0:32:27 0:32:25 M 11 15 TŠEREPANNIKOV SERGEI EST Stamina SK 0:32:29 0:32:28 M 12 16 VALLIMÄE VILJAR EST SIDEPATALJON I 0:32:29 0:32:25 M 13 17 AUS PRIIT EST TIPP 0:32:55 0:32:53 MN 2 18 KIVIKAS KENNY EST 0:33:22 0:33:20 MJ 1 19 MÄNNI ALLAN EST Sportkeskus.ee 0:33:24 0:33:23 M 14 20 JUKNEVICIUS ANDRIUS LTU 0:33:51 0:33:50 MJ 2 21 TRUUSALU JAAGUP EST OK Võru 0:33:52 0:33:50 MN 3 22 KOŠELEV DENISS EST TÜASK 0:34:06 0:34:05 MN 4 23 BASMANOV ANTON EST 0:34:09 0:34:07 MJ 3 24 NIKOLAJEV ILJA EST Stamina SK 0:34:12 0:34:10 M 15 25 VIRTANEN TAPANI FIN HKV 0:34:15 0:34:13 M 16 26 LITVIN JEVGENI EST Sillamae Kalev 0:34:15 0:34:14 M 17 27 MITT RAIDO EST 0:34:18 0:34:17 MJ 4 28 1 POLUSKINA INNA LAT 0:34:19 0:34:28 N 1 29 MILJAND KARL-RAUNO EST Triatloniklubi 21CC 0:34:24 0:34:22 MN 5 30 MOROZOV NIKOLAI EST KJK Kalev Sillamäe
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • (Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 03.06.2019 määruse nr 27 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]