16 Mägede Hääl 05.12.2019.Pdf

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

16 Mägede Hääl 05.12.2019.Pdf NR 16 5. DETSEMBER 2019 Rõuge Vallavolikogu 19. novembri 2019 istungil vastu võetud õigusaktid Volikogu: Rõuge alevikus Tindi tn 8 detailplaneeringu. 6. Tunnistas kehtetuks: nr 9 „Varstu valla jäätmevaldajate registri 1. Andis nõusoleku Rõuge vallale kuuluva 4. Tunnistas osaliselt kehtetuks Rõuge Misso Vallavolikogu 27.10.2016 määruse nr 23 asutamine ja registri pidamise kord“. kinnistu (asukoht Rõuge vald, Krabi küla, Vallavolikogu 19.11.2008 otsusega nr „Misso valla jäätmevaldajate registri asutamise 7. Muutis vallavalitsuse hallatava asutuse Õpilaskodu tee T1, sihtotstarve transpordimaa 51 „Jaanipeebu külas Kõva ja Õnne ja registri pidamise kord“; Haanja Valla Rahvamajad nime ja määras 100%) koormamiseks tehnorajatise (veetrassi) kinnistute detailplaneeringu kehtestamine“ Haanja Vallavolikogu 11.12.2014 määruse hallatava asutuse uueks nimeks Haanja reaalservituudiga Kivilohu kinnistu (asukoht kehtestatud detailplaneeringu Kõva kinnistul nr 21 „Haanja valla korraldatud jäätmeveo Rahvamaja. Rõuge vald, Krabi küla, Kivilohu, sihtotstarve planeeringulahenduses määratud kahe krundi rakendamise kord ja Haanja valla 8. Kinnitas Haanja Rahvamaja, Misso Rahva- maatulundusmaa 100%) kasuks. osas. jäätmevaldajate registri asutamine“ 7. peatüki; maja, Mõniste Rahvamaja, Rõuge Rahvamaja 2. Võttis vastu ja suunas avalikule väljapanekule 5. Delegeeris Rõuge valla ametiasutuse üles- Mõniste Vallavolikogu 04.04.2014 määruse ja Varstu Kultuurikeskuse põhi-määrused ja Tindi külas Rõuge Ööbikuorg katastriüksuse annete täitmisega seotud andmekogude nr 10 „Mõniste valla jäätmevaldajate registri struktuurid. ja selle lähiala detailplaneeringu. asutamise ja andmekogude põhimääruste asutamine ja registri pidamise kord“; Järgmine korraline volikogu istung toimub 17. 3. Võttis vastu ja suunas avalikule väljapanekule kinnitamise Rõuge Vallavalitsusele. Varstu Vallavolikogu 22.04.2014 määruse detsembril. Paku oma toodangut valla 20. detsembril on Rõuge valla tunnustuste kingitusteks ja meeneteks! ettepanekute esitamise tähtaeg Head ettevõtjad ning käsitöölised üle kogu Tooted peaks olema omanäolised ja Praegu on just paras aeg hakata mõtlema Rõuge valla! Ootame teie ideid ja pakkumisi kvaliteetsed, nägusas pakendis, millele saab sellele, kes oma selleaastase tegevusega on Rõuge valla meeneteks. Soovime neid kasutada lisada Rõuge valla sümboolika; piisava väärt Rõuge valla tunnustust: elutööpreemiat, kingituste, auhindade ja külakostina. realiseerimisajaga või operatiivselt tarnitavad aukodaniku tiitlit või aunimetust „Rõuge valla Olulisi piiranguid meenetele ja kingitustele (toidukaupade puhul), sõltuvalt tootest võiks täht“. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 20. ei seata, vallavalitsus valib laekunud ideede olla valmis pakkuma suuremaid koguseid. detsembril, tunnustused antakse üle järgmise ja pakkumiste hulgast sobivad. Tegu võib olla Ootame teie pakkumisi kuni aasta lõpuni! aasta Eesti Vabariigi aastapäeva pidulikul nii tarbekaupade, iluasjade kui toiduainetega Lisainfo: arendusosakonna juhataja Aira – oluline, et valmistatud Rõuge vallas ja meie Udras ([email protected] või 5388 aktusel. endi inimeste poolt. 4943). Valla tunnustusega väärtustame inimesi, aga miks mitte ka asutusi ja organisatsioone, kes on oma eriti pühendunud töö või tegevusega jäänud silma ja südamesse, aidanud kaasa oma kodukoha või valla elu edendamisele, teinud midagi enamat kui just peab, astunud sammukese kaugemale, ulatanud esimesena abistava käe … Aunimetust „Rõuge valla täht“ antakse välja üheteistkümnes kategoorias: aasta kohaliku elu täht, aasta kultuurielu täht, aasta hariduselu täht, aasta külaelu täht, aasta keskkonnatäht, aasta sporditäht, aasta tähtettevõtja, aasta tõusev täht, aasta täheke, aasta seeniortäht ja aasta tähttegu. Lähemalt saab nende kõigi ja tunnustamise avaldamise tingimuste kohta lugeda valla kodulehelt aadressil rauge.ee/tunnustuse-avaldamine (kodulehe avalehel vasakus menüüs punkt „Tunnustuse avaldamine“). Tunnustuse avaldamise ettepanekuid ootame 20. detsembrini – võtke juba varakult aega, et märgata ja mõelda. Ettepanekuid saab esitada vallavalitsuse kinnitatud vormil (leitav kodulehel) e-kirja teel aadressile vald@rauge. ee või tavapostiga aadressile Ööbikuoru 4, Rõuge alevik, 66201. Rõuge alevikus Tindi tn 8 detailplaneeringu Võru Kandles tunnustati isasid Isadepäeval, 10. novembril Võru Kandles toimunud pidulikul kontsert-aktusel andis SA Võrumaa avalik väljapanek ja avalik arutelu Arenduskeskuse juht Tiit Toots üle Võru maakonna aasta isa tiitli Setomaa vallavanemale Raul Kudrele. Maakonna aasta isa nominendina sai äramärkimise osaliseks ka Rõuge vallas Piipsemäe Rõuge Vallavalitsus annab teada, et korraldab olemasoleva kergliiklustee jaoks ning teisele külas elav tubli pereisa Juss Torp. Pildil Jussi pere: tütar Jane, Juss, abikaasa Lea ning tütar Jaanika. Rõuge alevikus Tindi tn 8 detailplaneeringu määrata pereelamu ja abihoonete rajamiseks Foto: Margus Muts avaliku väljapaneku 12.12.2019–10.01.2020 ja elamumaa maakasutuse sihtotstarve. avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu 15.01.2020 kell 15.00 Rõuge vallavalitsuses Detailplaneeringu elluviimine ei too endaga (Võru maakond, Rõuge alevik, Ööbikuoru tn kaasa olulisi majanduslikke, sotsiaalseid ja 4). kultuurilisi mõjusid ning olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale. Olulisimad Detailplaneering on vastuvõetud Rõuge Vallavolikogu 19.11.2019 otsusega nt 1-3/75. muudatused detailplaneeringu elluviimisega Planeeritav ala asub Rõuge vallas võrreldes praeguse olukorraga on üksikelamu Rõuge alevikus Tindi tn 8 maaüksusel ja seda teenindavate hoonete ja rajatiste (69701:004:1442) ning juurdepääsutee osas ehitamine planeeringualale. Tindi tn 6 (69701:004:0121) ja Kõnnitee Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul (69701:004:0096) maaüksustel. Planeeritava ala suurus on ca 0,6 ha ja maakasutuse sihtotstarve õigus avaldada detailplaneeringu kohta 100% maatulundusmaa. Detailplaneeringu arvamust. Avaliku väljapaneku ajal on koostamise eesmärk on pereelamu rajamiseks võimalik detailplaneeringuga tutvuda Rõuge hoonestusala ja ehitusõiguse määramine Vallavalitsuses või Rõuge valla kodulehel ning jagada Tindi tänav 8 maaüksus kaheks www.rauge.ee. Lisainformatsiooni saab katastriüksuseks, millest ühele määrata planeeringu- ja ehitusspetsialistilt (Krislyn transpordimaa maakasutuse sihtotstarve Prants, 525 3907, [email protected]). 2 Mägede hääl NR 16 / 5. detsember 2019 Tindi külas Rõuge Ööbikuorg katastriüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu avalik väljapanek ja avalik arutelu Rõuge Vallavalitsus annab teada, et korraldab (69701:004:0018) läänepoolsel ca 2,4 ha hulga tõusus nii kohalikele kui teistele täiendavate turismitaristu rajatiste ehitamine Tindi külas Rõuge Ööbikuorg katastriüksuse suurusel territooriumil Liinjärve kaldal. huvilistele, mis toob endaga eeldatavalt planeeringualale, millest tähelepanuväärseim ja selle lähiala detailplaneeringu avaliku Planeeritava ala maakasutuse sihtotstarve on kaasa suurema hulga külastajaid ning on rippsild. väljapaneku 09.12.2019–07.01.2020 ja avaliku ühiskondlike ehitiste maa 100%. elavdab seeläbi piirkonnas muude teenuste Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul väljapaneku tulemuste avaliku arutelu Detailplaneeringu koostamise eesmärk nõudlust. Piirkonnas turismiobjekti õigus avaldada detailplaneeringu kohta 10.01.2020 kell 13.00 Rõuge vallavalitsuses on Rõuge Ööbikuorg katastriüksusele arendamine toetab erinevate avalike ürituste arvamust. Avaliku väljapaneku ajal on (Võru maakond, Rõuge alevik, Ööbikuoru tn kavandatavate turismitaristu rajatistele, sh korraldamise võimalusi, mis elavdab 4). rippsillale asukoha ja ehitusõiguse määramine. piirkonna kultuurielu. Detailplaneeringuga võimalik detailplaneeringuga tutvuda Rõuge Detailplaneering on vastuvõetud Rõuge Detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kavandatud tegevus ei oma eeldatavasti olulist Vallavalitsuses või Rõuge valla kodulehel Vallavolikogu 19.11.2019 otsusega nt 1-3/74. kaasnev majanduslik ja sotsiaalne mõju negatiivset keskkonnamõju. Olulisimad www.rauge.ee. Lisainformatsiooni saab Planeeritav ala asub Rõuge vallas Tindi võib esineda Rõuge Ööbikuoru, kui tuntud muudatused detailplaneeringu elluviimisega planeeringu- ja ehitusspetsialistilt (Krislyn külas Rõuge Ööbikuorg maaüksuse turismiobjekt, kvaliteedi ja huviatraktsioonide võrreldes praeguse olukorraga oleks Prants, 5253907, [email protected]). Viitina külas Koolimaa katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneeringu avalik väljapanek ja avalik arutelu Rõuge Vallavalitsus annab teada, et korraldab Rõuge Vallas Viitina külas ja hõlmab Koolimaa tehnovõrkudele ja –rajatistele asukoha jalgratta- ja jalgtee rajamine Käätso-Rõuge- Viitina külas Koolimaa katastriüksuse ja (69702:002:0057) katastriüksust ja osaliselt ka määramine, ehituskeeluvööndi vähendamine. Luutsniku maantee äärde. sellega piirneva ala detailplaneeringu avaliku Tiigi (69702:002:0790) ning 25195 Käätso- Detailplaneeringu elluviimine ei too endaga Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul väljapaneku 12.12.2019–10.01.2020 ja avaliku Rõuge-Luutsniku tee (69702:002:1470) kaasa olulisi majanduslikke, sotsiaalseid ja õigus avaldada detailplaneeringu kohta väljapaneku tulemuste avaliku arutelu katastriüksustel. Planeeritava ala suurus on kultuurilisi mõjusid ning olulist negatiivset arvamust. Avaliku väljapaneku ajal on 15.01.2020 kell 13.00 Rõuge vallavalitsuses ca 1,7 ha. Detailplaneeringu eesmärk on uute mõju looduskeskkonnale. Olulisimad võimalik detailplaneeringuga tutvuda Rõuge (Võru maakond, Rõuge alevik, Ööbikuoru tn 4). elamukruntide
Recommended publications
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
    [Show full text]
  • Igal Kandil Oma Lugu
    Igal kandil oma lugu Valimik Võrumaa rahvajutte Võru, 2011 Väljaandja: Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Projektijuht: Inga Kuljus Koostaja: Ere Raag Keeletoimetajad: Luule Lairand, Signe Pärnaste Esikaane pilt: Viive Kuks „Tamme-Lauri tamm“ Kujundus ja küljendus: Priit Pajusalu, Seri Disain OÜ Trükk: Trükikoda Ecoprint ISBN 978-9949-21-904-9 Täname raamatu väljaandmist toetanud Kohaliku Omaalgatuse Programmi, lugude jutustajaid ja kodukoha pärimuse üles kirjutajaid ning kogumiku valmimisele kaasaaitajaid! 3 Head lugejad! „Nagu tamm kasvamiseks oma jõu ammutab teda kandvast ja toitvast mullapinnast, samuti pead sina oma minevikust enesele elujõu ammutama, ega tohi sellest kunagi lahti lasta, et mitte kaduda või hävida.“ (Peeter Lindsaar, 1973) Võrumaa rahvaraamatukogude töötajad tegelevad järjepidevalt kodulootööga ja raamatukogude ajaloo uurimisega 1980. aastast alates. Arhiividesse on saadetud päringud raamatukogude asutamise ja tegevuse kohta, on tutvutud arhivaalidega, küsitletud endisi raamatukogutöötajaid ja kohaliku kultuurielu edendajaid. Saadud materjalide põhjal on koostatud kartoteegid ja raamatukogude ajalugu on talletatud kroonikaraamatutesse. Vabariiklikul rahva- raamatukogude kroonikate ülevaatusel 1983. aastal saavutati esikoht. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal koostati 2007. aastal s k Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav kogumik e s „Raamatukogud Võrumaal“ . Võrumaa Keskraamatukogu sajandi- u t pikkune tegevus koondati 2009. aastal sõnas ja pildis juubeliteosesse a h „Võrumaa Keskraamatukogu
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • 09 Mägede Hääl 04-07 2019.Pdf
    Nr 9 04. JUULI 2019 Rõuge vald on turismipärleid täis! nõudmised. Peale igapäevase planeerimise, aga tõepoolest avastan end sageli tööalase hooldamise ja rekonstrueerimise tegeleme pilguga ringi vaatamas: mida saaks ühes või me ka erinevate seiretega (külastusmaht, teises kohas ehk paremini teha. Nii et tööst koormustaluvus, ressurss), mis annavad täielikult välja lülituda naljalt ei õnnestugi.“ meie planeerimisse olulise sisendi,“ räägib Denks. Kui suureks hindad kohalike inimeste huvi Rõuge valla alale jääb 25 RMK külastus- RMK külastuskohtade vastu? Miks peaks korraldusosakonna majandatavat objekti, üks keskmine eluaeg maal ja loodusega nende seas erinevad paigad alustades koos elanud inimene oma kodumetsast Pullijärve metsamajast, Luhasoo, Paganamaa mujale, RMK radadele, lõkke-, suplus- ja ja Rõuge matkaradadest ning lõpetades muudesse kohtadesse minema? Pähni külastuskeskuse ning kõlakodadega. „Inimestel on alati huvi ilusate kohtade Rõuge valda läbib pikalt ka RMK matkatee vastu. Mida lihtsamini neile ligi pääseb, Peraküla–Aegviidu–Ähijärve haru, mis on seda rohkem külastajaid on. Eks siin samuti külastajate seas populaarne ning looduse keskel elavad inimesed on samuti selle kasutajateks on ka väga palju erinevate uudishimulikud teiste kohtade suhtes, kuigi välisriikide matkahuvilisi. nende teadmised loodusest on võrreldes Mis külastuskorralduse osakonna juhile kaugemalt tulnutega oluliselt paremad ning oma töös enim rõõmu valmistab ja mis ümbritseva looduse kogemine ja tajumine Nii kohalike kui külaliste poolt väga armas- ei suutnud oma kohustusi täita ning seetõttu muret? on igapäevased.“ tatud ja sageli külastatav rekonstrueeritud tuli kolme hanke asemel teha kokku viis. „Eks kõige rohkem rõõmu teeb ikka Millised on viimased trendid loodus- RMK Luhasoo matkarada valiti Rõuge valla Ajaliselt tähendas see projekti pikenemist külastajate teadlik käitumine, samas kõige turismis ja külastuskohtade arendamises? 2018.
    [Show full text]
  • Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council
    12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri­ States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC.
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]
  • COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12
    19.1.2018 EN Official Journal of the European Union L 15/199 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12 December 2017 adopting the eleventh update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2017) 8255) THE EUROPEAN COMMISSION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora ( 1 ), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, Whereas: (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts of the Union territories of Finland and Sweden and the Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania, as specified in the biogeographical map approved on 20 April 2005 by the committee set up by Article 20 of that Directive (the ‘Habitats Committee’). (2) The initial list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region, within the meaning of Directive 92/43/EEC, was adopted by Commission Decision 2005/101/EC ( 2). That list was last updated by Commission Implementing Decision (EU) 2016/2331 ( 3 ). (3) The sites included in the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region form part of the Natura 2000 network which is an essential element of the protection of biodiversity in the Union. In order to make further progress in the actual establishment of the Natura 2000 network and in the context of a dynamic adaptation of that network, the lists of sites of Community importance are reviewed regularly.
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 16.03.2016.A Määruse Nr 24 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ lisa (majandus- ja taristuministri 16.03.2016.a määruse nr 24 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Sellest riigitee Marsruudi Jrk Tee Aadress Tee liik ja nimetus pikkus nr nr Pikkus km Algus Lõpp km km km 1 2 3 4 5 6 7 1. Põhimaanteed 1.1.1 E20 1 Tallinn–Narva* 212,640 9,240 209,153 200,012 1.1.2 212,541 212,640 1.2.1 E263 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa* 287,841 5,505 287,841 282,336 1.3.1 E264 3 Jõhvi–Tartu–Valga* 219,671 0,000 0,527 1.3.2 1,864 2,411 209,843 1.3.3 3,574 130,347 1.3.4 137,675 219,671 1.4.1 E67 4 Tallinn–Pärnu–Ikla* 192,250 13,040 191,790 178,750 1.5.1 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru* 184,553 1,663 184,553 182,890 1.6.1 6 Valga–Uulu* 124,759 1,419 124,759 123,340 1.7.1 E77 7 Riia–Pihkva* 21,965 195,565 216,918 21,353 1.8.1 8 Tallinn–Paldiski* 47,167 11,300 47,167 35,867 1.9.1 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla* 81,022 0,000 70,505 77,657 1.9.2 73,660 80,812 Risti–Virtsu–Kuivastu– 1.10.1 10 143,728 0,000 67,450 Kuressaare* 140,788 1.10.2 68,102 141,440 1.11.1 E265 11 Tallinna ringtee* 38,167 0,000 38,167 38,167 1.12.1 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme* 122,783 0,000 71,056 117,623 1.12.2 76,216 122,783 2.
    [Show full text]
  • Lisa 7. Liiklussagedus Kõrvalmaanteedel Seisuga 31.12
    Lisa 7. Liiklussagedus kõrvalmaanteedel seisuga 31.12.2017 Algus Lõpp Pikkus AKÖL SAPA VAAB AR SAPA VAAB AR Loenduse Mnt nr Maantee nimetus Maakond Regioon m m m autot/ööp % % % autot/ööp autot/ööp autot/ööp aasta 1190 Patika II 0 405 405 5 100 0 0 5 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1191 Saha-Loo tee 0 127 127 9120 88 4 8 8022 406 693 2017 Harju maakond Põhja 1192 Tuuleveski tee 0 268 268 22 100 0 0 22 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1193 Idarebase tee 0 205 205 2 100 0 0 2 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1390 Valaste - Kukruse mõisa 0 480 480 234 97 2 0 227 6 1 2017 Ida-Viru maakond Ida 1391 Laanese tee 0 589 589 28 100 0 0 28 0 0 2017 Ida-Viru maakond Ida 1392 Jõhvi kalmistu tee 0 307 307 476 96 2 2 456 8 12 2017 Ida-Viru maakond Ida 1393 Mäe 0 573 573 290 100 0 0 289 1 0 2017 Ida-Viru maakond Ida 1394 Edise tee 0 964 964 31 96 0 4 30 0 1 2017 Ida-Viru maakond Ida 1491 Pikkjärve - Maki 0 266 266 5 100 0 0 5 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1491 Pikkjärve - Maki 266 357 91 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1491 Pikkjärve - Maki 357 1042 685 19 100 0 0 19 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1492 Pikkjärve jalgtee 0 52 52 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1492 Pikkjärve jalgtee 52 339 287 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1493 Vahi tee 0 413 413 13 100 0 0 13 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1494 Vahi ühendustee 0 70 70 19 100 0 0 19 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1495 Veto jalgtee 0 213 213 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1496 Kaarepere jaama tee 0 249 249 34 100 0 0 34 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1496 Kaarepere jaama tee 300 530
    [Show full text]
  • 10. Mägede Hääl 06.08.2020.Pdf
    NR 10 6. AUGUST 2020 Läheneb Rõuge valla ettevõtlustoetuse taotlemise tähtaeg! 15.–31. augustini saab taas taotleda suunata ettevõtluse arendamiseks vastaval taotlusvormil e-posti kasutamise abikõlblikkuse periood, * alates 2021. aastast saab ette- valla ettevõtlustoetust. Seda saavad Rõuge vallas. Ettevõtjal ei tohi aadressile [email protected] või tooge mis algab taotluse esitamisest võtlustoetusi taotleda üks kord teha Rõuge vallas registreeritud ja olla maksuvõlga ega algatatud taotlus tööpäevadel vallamaja ja kestab projekti lõpptähtajani. aastas, perioodil 14. veebruarist tegutsevad äriühingud, füüsilisest likvideerimis- ja pankrotimenetlust. kantseleisse. Projekti tegevuste läbiviimine enne 1. märtsini. isikust ettevõtjad ning tegevust Valla poolt makstava ettevõtlus- Tähelepanu! Rõuge valla ette- toetuse määramise otsust, toimub Rõuge valla ettevõtlustoetuse määra- alustavad ettevõtjad, kellel on toetuse ülemmäär on 1 000 eurot võtlustoetuste määramise kord on taotleja vastutusel; mise kord, taotlusvormid ning lepingu sõlmimise ajaks ettevõte ning maksimumsumma ulatuses muutunud. * muudeti põllumajandustoodete muud toetusega seotud blanketid on registreeritud. saab toetust taotleda üks kord kolme Juhime tähelepanu järgmistele esmatootmiseks antava vähese Toetatakse nii ettevõtlusega alus- eelarveaasta jooksul. Käesolevas muudatustele: tähtsusega abi piirmäära. leitavad valla veebilehelt: tamist, tegevuse laiendamist, voorus läheb jagamisele ligi 7 200 * piiritleti projekti elluviimise Põllumajandustoodete esmatoot- https://rouge.kovtp.ee/ettevotlustoetus.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]