DOCSLIB.ORG

ARENGUKAVA Aastateks 2011-2015

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Harjuküla, Hintsiko, Krabi, Laurimäe, Liguri, Lüütsepa, Mutemetsa, Paganamaa, Pähni, Soolätte, Tagakolga. ARENGUKAVA Aastateks 2011-2015 Paganamaa päevadel hingederaamatut lugemas. SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 KÜLA OLUKORD JA ÜLDINE KIRJELDUS. ........................................................................ 4 KÜLA AJALOOLINE TAUST ........................................................................................... 4 KÜLA ASEND ................................................................................................................. 6 LOODUSLIKUD OLUD. ................................................................................................... 7 MAJANDUSLIKUD OLUD. .............................................................................................. 7 KÜLA RAHVASTIK. ........................................................................................................ 7 INFRASTRUKTUUR ........................................................................................................... 9 Füüsiline infrastruktuur ............................................................................................... 9 Sotsiaalne infrastruktuur ........................................................................................... 10 SWOT – analüüs .............................................................................................................. 12 VISIOON ........................................................................................................................... 13 EELISARENDATAVAD VALDKONNAD JA ARENGUEESMÄRGID ................................. 14 TEGEVUSED ..................................................................................................................... 15 ARENGUKAVA JÄLGIMINE JA HINDAMINE .................................................................. 16 TEGEVUSKAVA 2011 – 2015. ...................................................................................... 17 LISAD Lp Krabi piirkonna elanik................................................................................................. 24 Armas Krabi piirkonnas elav laps. ................................................................................... 26 KOKKUVÕTE KÜSITLUSLEHTEDELE SAADUD VASTUSTE PÕHJAL ........................... 27 2 SISSEJUHATUS Seoses kunagiste kolhooside ja sovhooside ajaga, on vald jagunenud piirkondadeks. Krabi piirkonna alla kuulub üksteist küla. Nendeks on Harjuküla, Hintsiko, Krabi, Laurimäe, Liguri, Lüütsepa, Mutemetsa, Paganamaa, Pähni, Soolätte, Tagakolga. Arengukava aluseks on küsitlus (lisad 1,2), mille viisime läbi 2010. aasta oktoobris, novembris. Saatsime laiali küsitluslehed nii lastele kui täiskasvanutele, samuti oli võimalik vastata interneti teel. Saime kinnitust inimeste eluliste vajaduste kohta ja teavet selle kohta, mida inimesed oma kodukandis veel tähtsaks peavad ja mida kõige rohkem arendada tuleks. Samuti oli võimalus kõigil välja tuua kolm kõige valusamat probleemi piirkonnas. Koosolekuid arengukava koostamise teemal viidi läbi kaks suuremat koos rahvaga, esimesel valmis SWOT analüüs ja teine koosolek toimus detsembri lõpus, kus vaadati üle töögrupi poolt kokku pandu ja kinnitati arengukava aastateks 2011 – 2015. Arengukava koostamise töögruppi kuulusid Pille Ilisson, Jaana Kõvatu, Teri Voomets, Kaie Puusepp ja Tea Laks. 3 KÜLA OLUKORD JA ÜLDINE KIRJELDUS. KÜLA AJALOOLINE TAUST Arvatakse, et Krabi piirkond vabanes jääaja järel Eesti territooriumil esimesena jääst. On ka teada, et muinasajal oli Krabil asustus, mille tõendiks on Pedaku Kivikalme Kalmu talumaal. 18. saj. olid eesti talupojad pärisorjad. Sellest ajast on säilinud jutud Taeva-Jaanist, kes elas Lüütsepa külas. Ta oli vennastekoguduse jutlustaja ja õpetas ümbruskonna lapsi lugema ja kirjutama. Tema sünni- ega surmaaastat pole teada, kuid abiellus ta 1756 aasta paiku Made-nimelise tüdrukuga. Krabil oli Vana-Roosa karjamõis, saksakeelse nimega Schönangern ( ilus aas või niit). See nimi oli kasutusel veel 20.saj. alguses. Krabi karjamõisa muutis iseseisvaks mõisaks Vana-Roosa mõisnik Jürgensson 1848 aastal. Krabi mõisal oli kolm abimõisat (karjamõisat): Kolga, Saksniidu ja Soolätte (Solette). Krabi mõis läks ostmise-müümise teel käest-kätte. Viimane mõisaomanik oli eestlane Hammer. Krabi mõisproua Hammer, tema toatüdruk ja Jaan Tuvikene viidi 1919.a. talvel kommunistide poolt Luutsniku mõisa juurde mahalaskmisele. Naised lasti maha, kuid Jaan Tuvikene pääses põgenema. Kolga karjamõisa moonamajas sündis 15.03.1910.a. kirjamees Julius Ungru. Krabilt on pärit üks tuntumaid usuteadlasi- professor Evald Saag. Krabi on olnud omaette vald kuni aastani 1939. 1935. aastal ehitas Krabi selts Elmar Harju eestvedamisel endise karjamõisa pullilauda varemetele seltsimaja, kus hakkasid koos käima erinevad ringid: näitering, orkester, lauluring, raamatukogu, spordiselts ja Krabil oli maakonna esimene karskusselts. 1936 -1937 toimus koolitöö rahvamaja hoones, kuna koolil oli käsil juurdeehitus. Rahvamajale tehti juurdeehitus 1955 - 1958 aastal, mil valmis kahekorruselise osa teine pool, kuhu kolhoosi ajal kolis sisse kolhoosi kontor. 4 1937.a. organiseeriti Krabi maanoorte ring, mille esimeseks ürituseks oli avapidu, loengud, referaatõhtud, kodukaunistamise võistlused jne. 1940.a. juunisündmuste järel loodi kohalik nõokogudeorgan, mille eesotsas oli kommunist Karl Ilves. 1949.a. oli murranguline. Kadus üksik majapidamine, loodi kolhoosid. Krabil „Külluse“ kolhoos. 1950.a.teostatava vabariigi rajoniseerimise järel kuulus Krabi Antsla rajooni alla (7 aastat). Põhiliselt on Krabi kuulsaks teinud Paganamaa oma ilusa looduse ja Vanapagana muistenditega. Krabi kooli eesti keele õpetaja Eevi Tõlgo eestvõtmisel hakati välja andma laualehte „Paganamaa põllumees“nr.2, mida toimetasid Piiri sovhoosi partei a/o , komsomoli a/o ja Krabi kool . Vahepealsetel aastatel toimus Piiri sovhoosi ja Varstu sovhoosi ühinemine. 1987.a. täitus Krabi rahva suur unistus, loodi oma kolhoos nimeks „Kevad“. 1997.a. valmis Krabil uus koolihoone, kuhu majutati ka Krabi külaraamatukogu ja sidejaoskond. Pähni küla (pähn tähendab kohalikus murdes pärna) on olnud Vana-Roosa karjamõisaks (teade mõisast 1522.a.). See on põlisküla, mis kunagisel laiaulatuslikul jõeäärsel asustusalal püsima jäänud. Praeguste metsade kohal ammu olnud inimasustusest annavad tunnistust taluasemed, vanad teed, põllupeenrad ja – kraavid. Jõe ülemjooksu juures asub kolm 2.-4. sajandist pärit kivikalmet. Mellini kaardil (1798-1810) on siinmail näidatud laialdane metsaala Pähni küla ümber. Ilmselt hävitati inimasustus ja metsastusid põllud juba Liivi sõja (1558-1584) aegadel, ka Põhjasõda (1700-1721) ja järgnenud katk laastasid rängalt seda maad. Looduse- ja loodushoiualaseid õpetusi hakati Pähnis jagama Roosa metskonna poolt mõjusamalt alates 1963. aastast, mil loodi Krabi koolimetskond, alustati metsamuuseumi rajamist, tähistati Paganamaal esimene matkarada, korraldati koolidevahelisi looduskaitse- ja metsapäevi. Avalikult tunnustati koolimetskonda 1967. aastal, metsamuuseumi 1971. aastal. Siinsetest koolilaste suvistest loodusõppelaagritest kujunes üle Võrumaa hinnatud looduse suvekool (2-4 ühenädalast vahetust igal suvel). 1983. aastal ehitati, suuresti ühiskondlikus korras, barakitüüpi õppelaagrihoone – loodusõppemaja, kus jätkusid looduse suvekoolid, 5 toimusid õpetajate looduskursused, looduskaitseseltsi ettevõtmised, majutati loodusteadlaste uurimisgruppe, anti peavarju ja loodusteavet paljudele ekskursiooni- ja matkagruppidele. Muretseti õppevahendeid ja raamatuid, enamasti annetustest. Külastajaid juhendati Paganamaal ja mujal ümbruskonnas. Alates 1996. aastast, mil metskond kolis ümber uude kontorihoonesse ja tühjaksjäänud vanasse hoonesse laiendati metsamuseaalsed kogud, käsitati kogu kompleksi loodushuvikeskusena, milles tõsiseks kaasategijaks oli Eesti Looduskaitse Seltsi Varstu osakond. 1999.a. algusest kuni 2001.a. lõpuni majandati loodusõppemaja vastloodud Riigimetsa Majandamise Keskuse Roosa metskonna ja puhkemajanduse regiooni poolt ühiselt. Alates 2002.aastast on varaliselt kõvasti laiendatud ja täiendatud loodusõppeüksus RMK loodushoiu osakonna koosseisus. KÜLA ASEND Krabi piirkond asub Varstu valla lõuna osas ja Võrumaa edela osas. Eesti piir külgneb vahetult Läti piiriga. Naabervaldadeks on Mõniste, Rõuge ja Antsla. Varstu alevik asub 15 km kaugusel. 6 LOODUSLIKUD OLUD. Piirkond asub Haanja kõrgustiku serval. Valdav maastik on kuppelmaastik. Pinnas paikonniti erineva koostisega. Põllumaad on mitmekesised. Piirkond on järvederohke, esineb ka niiskeid alasid veekogude rajamiseks. Piirkonna kauneim vaatamisväärsus on Paganamaa maastikukaitseala millega koos käivad legendid. Samuti on väga kena koht Pähnis asuv RMK Pähni Looduskeskus ja matkarajad, Pähni jõe kaldal asuv endine dendropark koos puhkekohaga. MAJANDUSLIKUD OLUD. Enamikes majapidamistes tegeletakse vähesel määral põllumajandusega. Järjest vähemal määral tegeletakse loomapidamisega, mille toodang läheb põhiliselt oma tarbeks. Tööandjad meie piirkonnas on: Krabi Põhikool ja Krabi õpilaskodu, AP Puit, põllumajandusliku ja metsamajandusliku tootmisega tegelevad 14 FIE-d, Krabi raamatukogu, OÜ Krabi Grupp, OÜ Kalamees, RMK Pähni Looduskeskus Paljud käivad tööl piirkonnast väljas. Mitmed tööealised mehed käivad tööl Soomes, Norras. Piirkonnas taotleb toimetulekutoetust 3 peret (kogu Varstu vallas 27 peret). KÜLA RAHVASTIK. Alaliselt elab meie kandis alla 19 aastaseid
Recommended publications
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On

    Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On

    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
  • 17 Mägede Hääl 31.12.2019.Pdf

    17 Mägede Hääl 31.12.2019.Pdf

    NR 17 31. DETSEMBER 2019 Soovime kõigile oma lugejatele rõõmurohket aastavahetust ning kõikide soovide täitumist uuel aastal! Rõuge Vallavolikogu 17. detsembri 2019 istungil vastu võetud õigusaktid Volikogu: 4. Võttis vastu Rõuge valla 2019. aasta teise 1. Andis loa Luutsniku külas Pääste katastri- lisaeelarve. üksuse (katastritunnus nr 69801:001:0380, 5. Lubas vallavalitsusel võtta eelarveaastateks üldpind 8400 m2, sihtotstarve riigikaitsemaa 2020–2022 rahalisi kohustusi Rõuge 100%) tasuta võõrandamiseks Luutsniku rahvamaja rekonstrueerimiseks kuni 2 000 Pääste Ennetuskeskus MTÜ-le. MTÜ 000 eurot laenutähtajaga kuni 10 aastat. soovib kinnistul asuva majandushoone Rekonstrueerimistööde käigus hoone rekonstrueerida ning juurde ehitada uue olemasolevat maapinna planeerimislahendust depoohoone. oluliselt ei muudeta. Hoonet püütakse muuta 2. Andis loa Taudsa külas Vanatare kinnistust (katastritunnus nr 69701:005:0023, üldpind kaasaegsemaks ja energiasäästlikumaks 2,3 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ning seda võimalikult väikeste ümber- Rõuge vallale kuuluva ½ kaasomandi osa projekteerimistöödega. võõrandamiseks Krista Kütile hinnaga 1000 6. Nimetas Varstu Kooli hoolekogusse volikogu eurot. liikme volituste kehtivuse ajaks Rõuge 3. Võttis vastu Rõuge valla eelarvest Vallavolikogu esindajaks Kadri Giannakaina eraüldhariduskooli pidajale tegevuskulude Laube. katmiseks toetuse andmise tingimused ja Järgmine korraline volikogu istung toimub 21. Rõuge vallavolikogu 2019. aasta viimane istung Mõniste rahvamajas. Foto: Kadri Laube korra. jaanuaril. 2019 oli suuna sättimise aasta on selles analüüsis ettepanekuid, millega tasub Raamatukogud on tähtsad, nende olulisust Haanjamaa Sport. Selle algne idee pärineb edasi minna ja realiseerida, kuid on ka täiesti saime kõik hinnata aasta lõpus toimunud ühinemiseelsest ajast, kuid nüüd oleme ulme valdkonda kuuluvaid soovitusi. Mõned rahvaküsitlusel, pannes kirja just oma mõtted jõudnud selle teostada ja valinud juhiks teemad, millega ei ole mõistlik kaasa minna, sellest, kuidas raamatukogud võiksid töötada.
  • Igal Kandil Oma Lugu

    Igal Kandil Oma Lugu

    Igal kandil oma lugu Valimik Võrumaa rahvajutte Võru, 2011 Väljaandja: Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Projektijuht: Inga Kuljus Koostaja: Ere Raag Keeletoimetajad: Luule Lairand, Signe Pärnaste Esikaane pilt: Viive Kuks „Tamme-Lauri tamm“ Kujundus ja küljendus: Priit Pajusalu, Seri Disain OÜ Trükk: Trükikoda Ecoprint ISBN 978-9949-21-904-9 Täname raamatu väljaandmist toetanud Kohaliku Omaalgatuse Programmi, lugude jutustajaid ja kodukoha pärimuse üles kirjutajaid ning kogumiku valmimisele kaasaaitajaid! 3 Head lugejad! „Nagu tamm kasvamiseks oma jõu ammutab teda kandvast ja toitvast mullapinnast, samuti pead sina oma minevikust enesele elujõu ammutama, ega tohi sellest kunagi lahti lasta, et mitte kaduda või hävida.“ (Peeter Lindsaar, 1973) Võrumaa rahvaraamatukogude töötajad tegelevad järjepidevalt kodulootööga ja raamatukogude ajaloo uurimisega 1980. aastast alates. Arhiividesse on saadetud päringud raamatukogude asutamise ja tegevuse kohta, on tutvutud arhivaalidega, küsitletud endisi raamatukogutöötajaid ja kohaliku kultuurielu edendajaid. Saadud materjalide põhjal on koostatud kartoteegid ja raamatukogude ajalugu on talletatud kroonikaraamatutesse. Vabariiklikul rahva- raamatukogude kroonikate ülevaatusel 1983. aastal saavutati esikoht. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal koostati 2007. aastal s k Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav kogumik e s „Raamatukogud Võrumaal“ . Võrumaa Keskraamatukogu sajandi- u t pikkune tegevus koondati 2009. aastal sõnas ja pildis juubeliteosesse a h „Võrumaa Keskraamatukogu
  • 09 Mägede Hääl 04-07 2019.Pdf

    09 Mägede Hääl 04-07 2019.Pdf

    Nr 9 04. JUULI 2019 Rõuge vald on turismipärleid täis! nõudmised. Peale igapäevase planeerimise, aga tõepoolest avastan end sageli tööalase hooldamise ja rekonstrueerimise tegeleme pilguga ringi vaatamas: mida saaks ühes või me ka erinevate seiretega (külastusmaht, teises kohas ehk paremini teha. Nii et tööst koormustaluvus, ressurss), mis annavad täielikult välja lülituda naljalt ei õnnestugi.“ meie planeerimisse olulise sisendi,“ räägib Denks. Kui suureks hindad kohalike inimeste huvi Rõuge valla alale jääb 25 RMK külastus- RMK külastuskohtade vastu? Miks peaks korraldusosakonna majandatavat objekti, üks keskmine eluaeg maal ja loodusega nende seas erinevad paigad alustades koos elanud inimene oma kodumetsast Pullijärve metsamajast, Luhasoo, Paganamaa mujale, RMK radadele, lõkke-, suplus- ja ja Rõuge matkaradadest ning lõpetades muudesse kohtadesse minema? Pähni külastuskeskuse ning kõlakodadega. „Inimestel on alati huvi ilusate kohtade Rõuge valda läbib pikalt ka RMK matkatee vastu. Mida lihtsamini neile ligi pääseb, Peraküla–Aegviidu–Ähijärve haru, mis on seda rohkem külastajaid on. Eks siin samuti külastajate seas populaarne ning looduse keskel elavad inimesed on samuti selle kasutajateks on ka väga palju erinevate uudishimulikud teiste kohtade suhtes, kuigi välisriikide matkahuvilisi. nende teadmised loodusest on võrreldes Mis külastuskorralduse osakonna juhile kaugemalt tulnutega oluliselt paremad ning oma töös enim rõõmu valmistab ja mis ümbritseva looduse kogemine ja tajumine Nii kohalike kui külaliste poolt väga armas- ei suutnud oma kohustusi täita ning seetõttu muret? on igapäevased.“ tatud ja sageli külastatav rekonstrueeritud tuli kolme hanke asemel teha kokku viis. „Eks kõige rohkem rõõmu teeb ikka Millised on viimased trendid loodus- RMK Luhasoo matkarada valiti Rõuge valla Ajaliselt tähendas see projekti pikenemist külastajate teadlik käitumine, samas kõige turismis ja külastuskohtade arendamises? 2018.
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna

    Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna

    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr VÕ-05 Krabi, JAH1000261 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Võrumaa Jahimeeste Selts 1.2. Registrikood 80062021 1.3. Aadress Pikk tn 17b, 65604 Võru 1.4. Esindaja nimi Mati Kivistik 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 7821929 Faksi number 7821929 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Margo Tannik 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7868364, 5160148 Faksi number 7868361 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Ena Poltimäe Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Mati Kivistik Ametinimetus Juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti nimetus/ valitseja nõusolekuta rajada väikeehitist (sh kohtkindlat jahindusrajatist). piirangu kirjeldus 4.2. Objekti Väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd, pesapuude ümber on 100 meetri raadiusega püsielupaik, kus inimeste nimetus/ viibimine on keelatud 15. märtsist kuni 31.
  • 16 Mägede Hääl 05.12.2019.Pdf

    16 Mägede Hääl 05.12.2019.Pdf

    NR 16 5. DETSEMBER 2019 Rõuge Vallavolikogu 19. novembri 2019 istungil vastu võetud õigusaktid Volikogu: Rõuge alevikus Tindi tn 8 detailplaneeringu. 6. Tunnistas kehtetuks: nr 9 „Varstu valla jäätmevaldajate registri 1. Andis nõusoleku Rõuge vallale kuuluva 4. Tunnistas osaliselt kehtetuks Rõuge Misso Vallavolikogu 27.10.2016 määruse nr 23 asutamine ja registri pidamise kord“. kinnistu (asukoht Rõuge vald, Krabi küla, Vallavolikogu 19.11.2008 otsusega nr „Misso valla jäätmevaldajate registri asutamise 7. Muutis vallavalitsuse hallatava asutuse Õpilaskodu tee T1, sihtotstarve transpordimaa 51 „Jaanipeebu külas Kõva ja Õnne ja registri pidamise kord“; Haanja Valla Rahvamajad nime ja määras 100%) koormamiseks tehnorajatise (veetrassi) kinnistute detailplaneeringu kehtestamine“ Haanja Vallavolikogu 11.12.2014 määruse hallatava asutuse uueks nimeks Haanja reaalservituudiga Kivilohu kinnistu (asukoht kehtestatud detailplaneeringu Kõva kinnistul nr 21 „Haanja valla korraldatud jäätmeveo Rahvamaja. Rõuge vald, Krabi küla, Kivilohu, sihtotstarve planeeringulahenduses määratud kahe krundi rakendamise kord ja Haanja valla 8. Kinnitas Haanja Rahvamaja, Misso Rahva- maatulundusmaa 100%) kasuks. osas. jäätmevaldajate registri asutamine“ 7. peatüki; maja, Mõniste Rahvamaja, Rõuge Rahvamaja 2. Võttis vastu ja suunas avalikule väljapanekule 5. Delegeeris Rõuge valla ametiasutuse üles- Mõniste Vallavolikogu 04.04.2014 määruse ja Varstu Kultuurikeskuse põhi-määrused ja Tindi külas Rõuge Ööbikuorg katastriüksuse annete täitmisega seotud andmekogude nr 10
  • Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council

    Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council

    12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri­ States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC.
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012

    130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012

    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
  • COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12

    COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12

    19.1.2018 EN Official Journal of the European Union L 15/199 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12 December 2017 adopting the eleventh update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2017) 8255) THE EUROPEAN COMMISSION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora ( 1 ), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, Whereas: (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts of the Union territories of Finland and Sweden and the Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania, as specified in the biogeographical map approved on 20 April 2005 by the committee set up by Article 20 of that Directive (the ‘Habitats Committee’). (2) The initial list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region, within the meaning of Directive 92/43/EEC, was adopted by Commission Decision 2005/101/EC ( 2). That list was last updated by Commission Implementing Decision (EU) 2016/2331 ( 3 ). (3) The sites included in the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region form part of the Natura 2000 network which is an essential element of the protection of biodiversity in the Union. In order to make further progress in the actual establishment of the Natura 2000 network and in the context of a dynamic adaptation of that network, the lists of sites of Community importance are reviewed regularly.
  • Lisa 7. Liiklussagedus Kõrvalmaanteedel Seisuga 31.12

    Lisa 7. Liiklussagedus Kõrvalmaanteedel Seisuga 31.12

    Lisa 7. Liiklussagedus kõrvalmaanteedel seisuga 31.12.2017 Algus Lõpp Pikkus AKÖL SAPA VAAB AR SAPA VAAB AR Loenduse Mnt nr Maantee nimetus Maakond Regioon m m m autot/ööp % % % autot/ööp autot/ööp autot/ööp aasta 1190 Patika II 0 405 405 5 100 0 0 5 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1191 Saha-Loo tee 0 127 127 9120 88 4 8 8022 406 693 2017 Harju maakond Põhja 1192 Tuuleveski tee 0 268 268 22 100 0 0 22 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1193 Idarebase tee 0 205 205 2 100 0 0 2 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1390 Valaste - Kukruse mõisa 0 480 480 234 97 2 0 227 6 1 2017 Ida-Viru maakond Ida 1391 Laanese tee 0 589 589 28 100 0 0 28 0 0 2017 Ida-Viru maakond Ida 1392 Jõhvi kalmistu tee 0 307 307 476 96 2 2 456 8 12 2017 Ida-Viru maakond Ida 1393 Mäe 0 573 573 290 100 0 0 289 1 0 2017 Ida-Viru maakond Ida 1394 Edise tee 0 964 964 31 96 0 4 30 0 1 2017 Ida-Viru maakond Ida 1491 Pikkjärve - Maki 0 266 266 5 100 0 0 5 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1491 Pikkjärve - Maki 266 357 91 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1491 Pikkjärve - Maki 357 1042 685 19 100 0 0 19 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1492 Pikkjärve jalgtee 0 52 52 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1492 Pikkjärve jalgtee 52 339 287 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1493 Vahi tee 0 413 413 13 100 0 0 13 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1494 Vahi ühendustee 0 70 70 19 100 0 0 19 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1495 Veto jalgtee 0 213 213 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1496 Kaarepere jaama tee 0 249 249 34 100 0 0 34 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1496 Kaarepere jaama tee 300 530
  • Gravimeetrilise Anomaalvälja Uuringud Tartu- Ja Võrumaal

    Gravimeetrilise Anomaalvälja Uuringud Tartu- Ja Võrumaal

    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Anna-Liisa Pehlak GRAVIMEETRILISE ANOMAALVÄLJA UURINGUD TARTU- JA VÕRUMAAL Magistritöö geodeesia erialal Juhendaja dotsent Harli Jürgenson Tartu 2014 Lõputöö koostasin iseseisvalt. Kõigile töös kasutatud teiste autorite töödele ja andmeallikatele on viidatud. Kinnitan, et annan oma intellektuaalomandi varalised õigused lõputöö tulemuste suhtes üle Eesti Maaülikoolile. ………………………………………… kuupäev /nimi / allkiri / Tunnistan lõputöö kaitsmisvalmiks. Juhendaja: ………………………………………… kuupäev /nimi / allkiri / Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Magistritöö lühikokkuvõte Autor: Anna-Liisa Pehlak Õppekava: geodeesia Pealkiri: Gravimeetrilise anomaalvälja uuringud Tartu- ja Võrumaal Lk.: 129 Jooniseid: 55 Tabeleid: 14 Lisasid: 9 Osakond: geomaatika Uurimisvaldkond: gravimeetria Juhendaja(d): Harli Jürgenson Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu, 2014 Gravimeetrilisi andmeid on Eestis kogutud mitmeid aastakümneid. Mõõtmised tehakse eeskätt suhteliste mõõtmistega, sest absoluutgravimeetrid on kallid ja neid on raske teisaldada. Varasemalt on raskuskiirenduse mõõtmistega ja andmete kogumisega Eestis tegelenud Voldemar Maasik 1949-1958.a., Eesti Geoloogiakeskus 1967-2007.a., Maa- amet, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Maaülikool. Antud töö eesmärgiks oli läbi viia gravimeetrilised mõõtmised Tartu- ja Võrumaa piirkondades, kus senine andmehulk ja täpsus polnud piisav ning leida gravimeetriline anomaalväli ja võrrelda seda varasemate mõõtmistega. Töö käigus mõõdeti Tartumaa mõõtmispiirkonnas
  • 10. Mägede Hääl 06.08.2020.Pdf

    10. Mägede Hääl 06.08.2020.Pdf

    NR 10 6. AUGUST 2020 Läheneb Rõuge valla ettevõtlustoetuse taotlemise tähtaeg! 15.–31. augustini saab taas taotleda suunata ettevõtluse arendamiseks vastaval taotlusvormil e-posti kasutamise abikõlblikkuse periood, * alates 2021. aastast saab ette- valla ettevõtlustoetust. Seda saavad Rõuge vallas. Ettevõtjal ei tohi aadressile [email protected] või tooge mis algab taotluse esitamisest võtlustoetusi taotleda üks kord teha Rõuge vallas registreeritud ja olla maksuvõlga ega algatatud taotlus tööpäevadel vallamaja ja kestab projekti lõpptähtajani. aastas, perioodil 14. veebruarist tegutsevad äriühingud, füüsilisest likvideerimis- ja pankrotimenetlust. kantseleisse. Projekti tegevuste läbiviimine enne 1. märtsini. isikust ettevõtjad ning tegevust Valla poolt makstava ettevõtlus- Tähelepanu! Rõuge valla ette- toetuse määramise otsust, toimub Rõuge valla ettevõtlustoetuse määra- alustavad ettevõtjad, kellel on toetuse ülemmäär on 1 000 eurot võtlustoetuste määramise kord on taotleja vastutusel; mise kord, taotlusvormid ning lepingu sõlmimise ajaks ettevõte ning maksimumsumma ulatuses muutunud. * muudeti põllumajandustoodete muud toetusega seotud blanketid on registreeritud. saab toetust taotleda üks kord kolme Juhime tähelepanu järgmistele esmatootmiseks antava vähese Toetatakse nii ettevõtlusega alus- eelarveaasta jooksul. Käesolevas muudatustele: tähtsusega abi piirmäära. leitavad valla veebilehelt: tamist, tegevuse laiendamist, voorus läheb jagamisele ligi 7 200 * piiritleti projekti elluviimise Põllumajandustoodete esmatoot- https://rouge.kovtp.ee/ettevotlustoetus.