10. Mägede Hääl 06.08.2020.Pdf
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Rõuge Valla 2019. Aasta Eelarve Seletuskiri
SELETUSKIRI Rõuge valla 2019. aasta eelarve juurde Eelarve eelnõu menetlemine Eelarve I lugemine toimus 18. detsembri volikogu istungil. I lugemise järgselt oli volikogu ja komisjonide liikmetel kuni 14. jaanuarini võimalik esitada oma parandusettepanekuid, mida arutati 23. jaanuari majanduskomisjoni koosolekul. II lugemise ajaks on täpsustatud tulusid ja kulusid - lisatud toetusfondiga eraldatud üldhariduskoolide toetused, korrigeeritud teisi toetusfondiga eraldatavaid toetusi. Kulude poole pealt on eelarve tasakaalustamiseks vähendatud reservfondi vahendeid ning vallavalitsuse ja hallatavate asutuste majandamiskulusid. Eelarve struktuur Rõuge valla 2019. aasta eelarve on koostatud arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadust, riigieelarve seadusest tulenevaid muudatusi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendit. Eelarve koostatakse üheks aastaks, mis algab 01.01.2019 ja lõpeb 31.12.2019. Eelarve on koostatud eurodes. 2019. aasta eelarve on esmakordselt koostatud tekkepõhiselt. 2018. aasta võrdlusandmed on kassapõhised. Tekkepõhises eelarveprojektis on nõuete/kohustuste muutuse real kajastatud eelmisel aastal lõppenud projektide toetuste lõppmaksed, mis laekuvad kassapõhiselt ka sel aastal, kuid ei ole tekkepõhiselt selle aasta tulu. Vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele koosneb eelarve viiest osast: PÕHITEGEVUSE TULUD Maksutulud Tulud kaupade ja teenuste müügist Saadavad toetused Muud tegevustulud PÕHITEGEVUSE KULUD Antavad toetused Muud tegevuskulud INVESTEERIMISTEGEVUS -
Igal Kandil Oma Lugu
Igal kandil oma lugu Valimik Võrumaa rahvajutte Võru, 2011 Väljaandja: Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Projektijuht: Inga Kuljus Koostaja: Ere Raag Keeletoimetajad: Luule Lairand, Signe Pärnaste Esikaane pilt: Viive Kuks „Tamme-Lauri tamm“ Kujundus ja küljendus: Priit Pajusalu, Seri Disain OÜ Trükk: Trükikoda Ecoprint ISBN 978-9949-21-904-9 Täname raamatu väljaandmist toetanud Kohaliku Omaalgatuse Programmi, lugude jutustajaid ja kodukoha pärimuse üles kirjutajaid ning kogumiku valmimisele kaasaaitajaid! 3 Head lugejad! „Nagu tamm kasvamiseks oma jõu ammutab teda kandvast ja toitvast mullapinnast, samuti pead sina oma minevikust enesele elujõu ammutama, ega tohi sellest kunagi lahti lasta, et mitte kaduda või hävida.“ (Peeter Lindsaar, 1973) Võrumaa rahvaraamatukogude töötajad tegelevad järjepidevalt kodulootööga ja raamatukogude ajaloo uurimisega 1980. aastast alates. Arhiividesse on saadetud päringud raamatukogude asutamise ja tegevuse kohta, on tutvutud arhivaalidega, küsitletud endisi raamatukogutöötajaid ja kohaliku kultuurielu edendajaid. Saadud materjalide põhjal on koostatud kartoteegid ja raamatukogude ajalugu on talletatud kroonikaraamatutesse. Vabariiklikul rahva- raamatukogude kroonikate ülevaatusel 1983. aastal saavutati esikoht. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal koostati 2007. aastal s k Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav kogumik e s „Raamatukogud Võrumaal“ . Võrumaa Keskraamatukogu sajandi- u t pikkune tegevus koondati 2009. aastal sõnas ja pildis juubeliteosesse a h „Võrumaa Keskraamatukogu -
Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks. -
09 Mägede Hääl 04-07 2019.Pdf
Nr 9 04. JUULI 2019 Rõuge vald on turismipärleid täis! nõudmised. Peale igapäevase planeerimise, aga tõepoolest avastan end sageli tööalase hooldamise ja rekonstrueerimise tegeleme pilguga ringi vaatamas: mida saaks ühes või me ka erinevate seiretega (külastusmaht, teises kohas ehk paremini teha. Nii et tööst koormustaluvus, ressurss), mis annavad täielikult välja lülituda naljalt ei õnnestugi.“ meie planeerimisse olulise sisendi,“ räägib Denks. Kui suureks hindad kohalike inimeste huvi Rõuge valla alale jääb 25 RMK külastus- RMK külastuskohtade vastu? Miks peaks korraldusosakonna majandatavat objekti, üks keskmine eluaeg maal ja loodusega nende seas erinevad paigad alustades koos elanud inimene oma kodumetsast Pullijärve metsamajast, Luhasoo, Paganamaa mujale, RMK radadele, lõkke-, suplus- ja ja Rõuge matkaradadest ning lõpetades muudesse kohtadesse minema? Pähni külastuskeskuse ning kõlakodadega. „Inimestel on alati huvi ilusate kohtade Rõuge valda läbib pikalt ka RMK matkatee vastu. Mida lihtsamini neile ligi pääseb, Peraküla–Aegviidu–Ähijärve haru, mis on seda rohkem külastajaid on. Eks siin samuti külastajate seas populaarne ning looduse keskel elavad inimesed on samuti selle kasutajateks on ka väga palju erinevate uudishimulikud teiste kohtade suhtes, kuigi välisriikide matkahuvilisi. nende teadmised loodusest on võrreldes Mis külastuskorralduse osakonna juhile kaugemalt tulnutega oluliselt paremad ning oma töös enim rõõmu valmistab ja mis ümbritseva looduse kogemine ja tajumine Nii kohalike kui külaliste poolt väga armas- ei suutnud oma kohustusi täita ning seetõttu muret? on igapäevased.“ tatud ja sageli külastatav rekonstrueeritud tuli kolme hanke asemel teha kokku viis. „Eks kõige rohkem rõõmu teeb ikka Millised on viimased trendid loodus- RMK Luhasoo matkarada valiti Rõuge valla Ajaliselt tähendas see projekti pikenemist külastajate teadlik käitumine, samas kõige turismis ja külastuskohtade arendamises? 2018. -
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede -
Haanja Valla, Misso Valla, Mõniste Valla, Rõuge Valla Ja Varstu Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3
Vabariigi Valitsuse määruse „Haanja valla, Misso valla, Mõniste valla, Rõuge valla ja Varstu valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Haanja valla, Misso valla, Mõniste valla, Rõuge valla ja Varstu valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Võru maakonnas, mille käigus moodustub viie Võru maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Võru maakonda üks linn ja 12 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda üks linn ja kaheksa valda. Omavalitsuste koguarv Eestis väheneb nelja omavalitsuse võrra 209-le, kokku 179 valda ja 30 linna1,2. Ühinevad omavalitsused on3: 1) Haanja vald (pindala 170,5 km2 ja rahvaarv 1099), 2) Misso vald (pindala 189,4 km2 ja rahvaarv 630), 3) Mõniste vald (pindala 176,5 km2 ja rahvaarv 854), 4) Rõuge vald (pindala 263,7 km2 ja rahvaarv 2201), 5) Varstu vald (pindala 170,6 km2 ja rahvaarv 1035). Eelnõuga rahuldatakse sisuliselt Haanja valla, Misso valla, Mõniste valla, Rõuge valla ja Varstu valla esitatud taotlused haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ning moodustatakse nimetatud valdade ühinemise teel uus haldusüksus nimega Võhandu vald (kogupindala 970,7 km2, rahvaarv 58194). -
Rahvaraamatukogude Aastaaruande Struktuur 2005
1 Sisukord Võrumaa Keskraamatukogu aastaaruanne 2013 ................................................... 2 1.Põhilised tegevussuunad ................................................................................. 2 2. Juhtimine ........................................................................................................ 3 2.1 Raamatukogude tegevust reguleerivad dokumendid ja nõukogud: .......... 3 2.2Eelarve ........................................................................................................ 4 2.3 Struktuur .................................................................................................... 6 2.4 . Personali juhtimine ja areng .................................................................... 7 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine ................................................................ 11 2.6 Raamatukogu arendustegevused ............................................................. 12 2.7 Raamatukogude koostöö ......................................................................... 13 3. Kogud ........................................................................................................... 14 4. Raamatukoguteenused .................................................................................. 16 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine ................................................. 16 4.2 Raamatukogu kasutamine ....................................................................... 17 4.3 Lasteteenindus: ....................................................................................... -
101 Biographies
101 BIOGRAPHIES The 13th Riigikogu January 1, 2018 Tallinn 2018 Compiled on the basis of questionnaires completed by members of the Riigikogu Reviewed semi-annually Compiled by Gerli Eero, Rita Hillermaa and Lii Suurpalu Translated by the Chancellery of the Riigikogu Cover by Tuuli Aule Layout by Margit Plink Photos by Erik Peinar Copyright: Chancellery of the Riigikogu, National Library of Estonia CONTENTS 3 Members of the 13th Riigikogu 114 Members of the Riigikogu by Constituency 117 Members of the Riigikogu by Faction 120 Members of the Riigikogu by Committee 124 List of Riigikogus 125 Members of the Riigikogu Whose Mandate Has Been Suspended or Has Terminated 161 Abbreviations and Select Glossary 2 MEMBERS OF THE 13TH RIIGIKOGU MEMBERS OF Arto Aas Urmas Kruuse Marko Pomerants Jüri Adams Tarmo Kruusimäe Heidy Purga th THE 13 RIIGIKOGU Raivo Aeg Kalvi Kõva Raivo Põldaru Yoko Alender Külliki Kübarsepp Henn Põlluaas January 1, 2018 Andres Ammas Helmen Kütt Laine Randjärv Krista Aru Ants Laaneots Valdo Randpere Maire Aunaste Kalle Laanet Rein Randver Deniss Boroditš Viktoria Ladõnskaja Martin Repinski Dmitri Dmitrijev Maris Lauri Taavi Rõivas Enn Eesmaa Heimar Lenk Kersti Sarapuu Peeter Ernits Jürgen Ligi Erki Savisaar Igor Gräzin Oudekki Loone Helir-Valdor Seeder Helmut Hallemaa Inara Luigas Sven Sester Hannes Hanso Lauri Luik Priit Sibul Monika Haukanõmm Ain Lutsepp Arno Sild Mart Helme Jaak Madison Mihhail Stalnuhhin Martin Helme Jaanus Marrandi Anne Sulling Andres Herkel Andres Metsoja Märt Sults Remo Holsmer Kristen Michal Aivar Sõerd -
16 Mägede Hääl 05.12.2019.Pdf
NR 16 5. DETSEMBER 2019 Rõuge Vallavolikogu 19. novembri 2019 istungil vastu võetud õigusaktid Volikogu: Rõuge alevikus Tindi tn 8 detailplaneeringu. 6. Tunnistas kehtetuks: nr 9 „Varstu valla jäätmevaldajate registri 1. Andis nõusoleku Rõuge vallale kuuluva 4. Tunnistas osaliselt kehtetuks Rõuge Misso Vallavolikogu 27.10.2016 määruse nr 23 asutamine ja registri pidamise kord“. kinnistu (asukoht Rõuge vald, Krabi küla, Vallavolikogu 19.11.2008 otsusega nr „Misso valla jäätmevaldajate registri asutamise 7. Muutis vallavalitsuse hallatava asutuse Õpilaskodu tee T1, sihtotstarve transpordimaa 51 „Jaanipeebu külas Kõva ja Õnne ja registri pidamise kord“; Haanja Valla Rahvamajad nime ja määras 100%) koormamiseks tehnorajatise (veetrassi) kinnistute detailplaneeringu kehtestamine“ Haanja Vallavolikogu 11.12.2014 määruse hallatava asutuse uueks nimeks Haanja reaalservituudiga Kivilohu kinnistu (asukoht kehtestatud detailplaneeringu Kõva kinnistul nr 21 „Haanja valla korraldatud jäätmeveo Rahvamaja. Rõuge vald, Krabi küla, Kivilohu, sihtotstarve planeeringulahenduses määratud kahe krundi rakendamise kord ja Haanja valla 8. Kinnitas Haanja Rahvamaja, Misso Rahva- maatulundusmaa 100%) kasuks. osas. jäätmevaldajate registri asutamine“ 7. peatüki; maja, Mõniste Rahvamaja, Rõuge Rahvamaja 2. Võttis vastu ja suunas avalikule väljapanekule 5. Delegeeris Rõuge valla ametiasutuse üles- Mõniste Vallavolikogu 04.04.2014 määruse ja Varstu Kultuurikeskuse põhi-määrused ja Tindi külas Rõuge Ööbikuorg katastriüksuse annete täitmisega seotud andmekogude nr 10 -
Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council
12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC. -
130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’. -
COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12
19.1.2018 EN Official Journal of the European Union L 15/199 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12 December 2017 adopting the eleventh update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2017) 8255) THE EUROPEAN COMMISSION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora ( 1 ), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, Whereas: (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts of the Union territories of Finland and Sweden and the Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania, as specified in the biogeographical map approved on 20 April 2005 by the committee set up by Article 20 of that Directive (the ‘Habitats Committee’). (2) The initial list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region, within the meaning of Directive 92/43/EEC, was adopted by Commission Decision 2005/101/EC ( 2). That list was last updated by Commission Implementing Decision (EU) 2016/2331 ( 3 ). (3) The sites included in the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region form part of the Natura 2000 network which is an essential element of the protection of biodiversity in the Union. In order to make further progress in the actual establishment of the Natura 2000 network and in the context of a dynamic adaptation of that network, the lists of sites of Community importance are reviewed regularly.