Harjuküla, Hintsiko, Krabi, Laurimäe, Liguri, Lüütsepa, Mutemetsa, Paganamaa, Pähni, Soolätte, Tagakolga. ARENGUKAVA Aastateks 2011-2015 Paganamaa päevadel hingederaamatut lugemas. SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 KÜLA OLUKORD JA ÜLDINE KIRJELDUS. ........................................................................ 4 KÜLA AJALOOLINE TAUST ........................................................................................... 4 KÜLA ASEND ................................................................................................................. 6 LOODUSLIKUD OLUD. ................................................................................................... 7 MAJANDUSLIKUD OLUD. .............................................................................................. 7 KÜLA RAHVASTIK. ........................................................................................................ 7 INFRASTRUKTUUR ........................................................................................................... 9 Füüsiline infrastruktuur ............................................................................................... 9 Sotsiaalne infrastruktuur ........................................................................................... 10 SWOT – analüüs .............................................................................................................. 12 VISIOON ........................................................................................................................... 13 EELISARENDATAVAD VALDKONNAD JA ARENGUEESMÄRGID ................................. 14 TEGEVUSED ..................................................................................................................... 15 ARENGUKAVA JÄLGIMINE JA HINDAMINE .................................................................. 16 TEGEVUSKAVA 2011 – 2015. ...................................................................................... 17 LISAD Lp Krabi piirkonna elanik................................................................................................. 24 Armas Krabi piirkonnas elav laps. ................................................................................... 26 KOKKUVÕTE KÜSITLUSLEHTEDELE SAADUD VASTUSTE PÕHJAL ........................... 27 2 SISSEJUHATUS Seoses kunagiste kolhooside ja sovhooside ajaga, on vald jagunenud piirkondadeks. Krabi piirkonna alla kuulub üksteist küla. Nendeks on Harjuküla, Hintsiko, Krabi, Laurimäe, Liguri, Lüütsepa, Mutemetsa, Paganamaa, Pähni, Soolätte, Tagakolga. Arengukava aluseks on küsitlus (lisad 1,2), mille viisime läbi 2010. aasta oktoobris, novembris. Saatsime laiali küsitluslehed nii lastele kui täiskasvanutele, samuti oli võimalik vastata interneti teel. Saime kinnitust inimeste eluliste vajaduste kohta ja teavet selle kohta, mida inimesed oma kodukandis veel tähtsaks peavad ja mida kõige rohkem arendada tuleks. Samuti oli võimalus kõigil välja tuua kolm kõige valusamat probleemi piirkonnas. Koosolekuid arengukava koostamise teemal viidi läbi kaks suuremat koos rahvaga, esimesel valmis SWOT analüüs ja teine koosolek toimus detsembri lõpus, kus vaadati üle töögrupi poolt kokku pandu ja kinnitati arengukava aastateks 2011 – 2015. Arengukava koostamise töögruppi kuulusid Pille Ilisson, Jaana Kõvatu, Teri Voomets, Kaie Puusepp ja Tea Laks. 3 KÜLA OLUKORD JA ÜLDINE KIRJELDUS. KÜLA AJALOOLINE TAUST Arvatakse, et Krabi piirkond vabanes jääaja järel Eesti territooriumil esimesena jääst. On ka teada, et muinasajal oli Krabil asustus, mille tõendiks on Pedaku Kivikalme Kalmu talumaal. 18. saj. olid eesti talupojad pärisorjad. Sellest ajast on säilinud jutud Taeva-Jaanist, kes elas Lüütsepa külas. Ta oli vennastekoguduse jutlustaja ja õpetas ümbruskonna lapsi lugema ja kirjutama. Tema sünni- ega surmaaastat pole teada, kuid abiellus ta 1756 aasta paiku Made-nimelise tüdrukuga. Krabil oli Vana-Roosa karjamõis, saksakeelse nimega Schönangern ( ilus aas või niit). See nimi oli kasutusel veel 20.saj. alguses. Krabi karjamõisa muutis iseseisvaks mõisaks Vana-Roosa mõisnik Jürgensson 1848 aastal. Krabi mõisal oli kolm abimõisat (karjamõisat): Kolga, Saksniidu ja Soolätte (Solette). Krabi mõis läks ostmise-müümise teel käest-kätte. Viimane mõisaomanik oli eestlane Hammer. Krabi mõisproua Hammer, tema toatüdruk ja Jaan Tuvikene viidi 1919.a. talvel kommunistide poolt Luutsniku mõisa juurde mahalaskmisele. Naised lasti maha, kuid Jaan Tuvikene pääses põgenema. Kolga karjamõisa moonamajas sündis 15.03.1910.a. kirjamees Julius Ungru. Krabilt on pärit üks tuntumaid usuteadlasi- professor Evald Saag. Krabi on olnud omaette vald kuni aastani 1939. 1935. aastal ehitas Krabi selts Elmar Harju eestvedamisel endise karjamõisa pullilauda varemetele seltsimaja, kus hakkasid koos käima erinevad ringid: näitering, orkester, lauluring, raamatukogu, spordiselts ja Krabil oli maakonna esimene karskusselts. 1936 -1937 toimus koolitöö rahvamaja hoones, kuna koolil oli käsil juurdeehitus. Rahvamajale tehti juurdeehitus 1955 - 1958 aastal, mil valmis kahekorruselise osa teine pool, kuhu kolhoosi ajal kolis sisse kolhoosi kontor. 4 1937.a. organiseeriti Krabi maanoorte ring, mille esimeseks ürituseks oli avapidu, loengud, referaatõhtud, kodukaunistamise võistlused jne. 1940.a. juunisündmuste järel loodi kohalik nõokogudeorgan, mille eesotsas oli kommunist Karl Ilves. 1949.a. oli murranguline. Kadus üksik majapidamine, loodi kolhoosid. Krabil „Külluse“ kolhoos. 1950.a.teostatava vabariigi rajoniseerimise järel kuulus Krabi Antsla rajooni alla (7 aastat). Põhiliselt on Krabi kuulsaks teinud Paganamaa oma ilusa looduse ja Vanapagana muistenditega. Krabi kooli eesti keele õpetaja Eevi Tõlgo eestvõtmisel hakati välja andma laualehte „Paganamaa põllumees“nr.2, mida toimetasid Piiri sovhoosi partei a/o , komsomoli a/o ja Krabi kool . Vahepealsetel aastatel toimus Piiri sovhoosi ja Varstu sovhoosi ühinemine. 1987.a. täitus Krabi rahva suur unistus, loodi oma kolhoos nimeks „Kevad“. 1997.a. valmis Krabil uus koolihoone, kuhu majutati ka Krabi külaraamatukogu ja sidejaoskond. Pähni küla (pähn tähendab kohalikus murdes pärna) on olnud Vana-Roosa karjamõisaks (teade mõisast 1522.a.). See on põlisküla, mis kunagisel laiaulatuslikul jõeäärsel asustusalal püsima jäänud. Praeguste metsade kohal ammu olnud inimasustusest annavad tunnistust taluasemed, vanad teed, põllupeenrad ja – kraavid. Jõe ülemjooksu juures asub kolm 2.-4. sajandist pärit kivikalmet. Mellini kaardil (1798-1810) on siinmail näidatud laialdane metsaala Pähni küla ümber. Ilmselt hävitati inimasustus ja metsastusid põllud juba Liivi sõja (1558-1584) aegadel, ka Põhjasõda (1700-1721) ja järgnenud katk laastasid rängalt seda maad. Looduse- ja loodushoiualaseid õpetusi hakati Pähnis jagama Roosa metskonna poolt mõjusamalt alates 1963. aastast, mil loodi Krabi koolimetskond, alustati metsamuuseumi rajamist, tähistati Paganamaal esimene matkarada, korraldati koolidevahelisi looduskaitse- ja metsapäevi. Avalikult tunnustati koolimetskonda 1967. aastal, metsamuuseumi 1971. aastal. Siinsetest koolilaste suvistest loodusõppelaagritest kujunes üle Võrumaa hinnatud looduse suvekool (2-4 ühenädalast vahetust igal suvel). 1983. aastal ehitati, suuresti ühiskondlikus korras, barakitüüpi õppelaagrihoone – loodusõppemaja, kus jätkusid looduse suvekoolid, 5 toimusid õpetajate looduskursused, looduskaitseseltsi ettevõtmised, majutati loodusteadlaste uurimisgruppe, anti peavarju ja loodusteavet paljudele ekskursiooni- ja matkagruppidele. Muretseti õppevahendeid ja raamatuid, enamasti annetustest. Külastajaid juhendati Paganamaal ja mujal ümbruskonnas. Alates 1996. aastast, mil metskond kolis ümber uude kontorihoonesse ja tühjaksjäänud vanasse hoonesse laiendati metsamuseaalsed kogud, käsitati kogu kompleksi loodushuvikeskusena, milles tõsiseks kaasategijaks oli Eesti Looduskaitse Seltsi Varstu osakond. 1999.a. algusest kuni 2001.a. lõpuni majandati loodusõppemaja vastloodud Riigimetsa Majandamise Keskuse Roosa metskonna ja puhkemajanduse regiooni poolt ühiselt. Alates 2002.aastast on varaliselt kõvasti laiendatud ja täiendatud loodusõppeüksus RMK loodushoiu osakonna koosseisus. KÜLA ASEND Krabi piirkond asub Varstu valla lõuna osas ja Võrumaa edela osas. Eesti piir külgneb vahetult Läti piiriga. Naabervaldadeks on Mõniste, Rõuge ja Antsla. Varstu alevik asub 15 km kaugusel. 6 LOODUSLIKUD OLUD. Piirkond asub Haanja kõrgustiku serval. Valdav maastik on kuppelmaastik. Pinnas paikonniti erineva koostisega. Põllumaad on mitmekesised. Piirkond on järvederohke, esineb ka niiskeid alasid veekogude rajamiseks. Piirkonna kauneim vaatamisväärsus on Paganamaa maastikukaitseala millega koos käivad legendid. Samuti on väga kena koht Pähnis asuv RMK Pähni Looduskeskus ja matkarajad, Pähni jõe kaldal asuv endine dendropark koos puhkekohaga. MAJANDUSLIKUD OLUD. Enamikes majapidamistes tegeletakse vähesel määral põllumajandusega. Järjest vähemal määral tegeletakse loomapidamisega, mille toodang läheb põhiliselt oma tarbeks. Tööandjad meie piirkonnas on: Krabi Põhikool ja Krabi õpilaskodu, AP Puit, põllumajandusliku ja metsamajandusliku tootmisega tegelevad 14 FIE-d, Krabi raamatukogu, OÜ Krabi Grupp, OÜ Kalamees, RMK Pähni Looduskeskus Paljud käivad tööl piirkonnast väljas. Mitmed tööealised mehed käivad tööl Soomes, Norras. Piirkonnas taotleb toimetulekutoetust 3 peret (kogu Varstu vallas 27 peret). KÜLA RAHVASTIK. Alaliselt elab meie kandis alla 19 aastaseid