DOCSLIB.ORG

RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING MAAKASUTUSE KAART Mõõtkava

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING MAAKASUTUSE KAART Mõõtkava RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING LEPPEMÄRGID: vallapiir MAAKASUTUSE KAART külapiir külapiiri muutmise ettepanek mõõtkava 1:25 000 vallapiiri muutmise ettepanek detailplaneeringu kohustusega ala piir Kahrila järve miljööväärtuslik hoonestusala Nursipalu perspektiivse harjutusvälja piir jalg- ja jalgratatee ΡΡΡΡΡΡΡ parkla üü Kiidi talvepark matkarada ±± ujumiskoht juurdepääs kallasrajale veevotukoht qq kultuurimälestis Kaarnajärv kultuurimälestise kaitsevöönd Maakasutuse juhtfunktsioonid: 25134 elamumaa (E) Sõmerpalu vald perspektiivne elamumaa (Ep) RRRR korruselamumaa (EK) perspektiivne korruselamumaa (EKp) ärimaa (B) perspektiivne ärimaa (Bp) tootmismaa (TT) perspektiivne tootmismaa (TTp) RRRR TsirgupaluTsirgupalu üldkasutatavate ehitiste maa (AA) ja o i k a H Keretü soo perspektiivne üldkasutatavate ehitiste maa (AAp) R õu ge jõ gi tehnovõrkude maa (OT) 2 5 1 3 4 jäätmehoidla maa (OJ) Keretü soo mäetööstusmaa (TM) PugestuPugestu perspektiivne mäetööstusmaa (TMp) Rõ ug (A e iju jõ jõ gi gi) riigikaitsemaa (RR) 2 5 EE 1 EE 3 4 maatulundusmaa (M) roheala ehitusõigusega (R1) KakuKaku M u s roheala raie õigusega (R2) tj Rabasuu õ a) gi LükkaLükka kkä oj LükkaLükka oja (Lü Lükke roheala lageraie keeluga (R3) EE R1R1 kalmistumaa (K) R1R1 qq qq HorsaHorsa põllumaa ) Nilbe oja (Nilbõ oja oja) ükkä OTOT ja (L OTOT ke o Lük R1R1 R1R1 HansiHansi Võru vald R1R1 EpEp EE LaossaareLaossaare R1R1 R1R1 Ansla vald TpTp EpEp AA ) i N qq qq g i qq l q b õ qq j e qq qq q o u j j a i ( A N ( ilb 7 6 i õ g õ o j ja TallimaTallima e TallimaTallima ) TallimaTallima g u EE õ EE R NilbeNilbe ±± 5 1 2 5 2 TilguTilgu KolgaKolga Utessuu 2 5 1 3 4 SimmuliSimmuli LiivakupalLiivakupal 1 13 RRRR 25 V EE u EE n g i o ja K TM a EE h PüssaPüssa r PüssaPüssa i la V A u jä n TMp g 7 r i 6 v o TsutsuTsutsu j TsutsuTsutsu a EE EE MustahambaMustahamba UtessooUtessoo P är lij õg SoekõrtsiSoekõrtsi i EE EE TautsaTautsa EE qq P är Ahitsa järv lijõ gi (Ahitsõ järv) TT JärvepaluJärvepalu EE Ahitsa järv EE (Ahitsõ järv) EE K a h ri la RasvaRasva LauriLauri 25 LauriLauri j 2 LauriLauri ä 134 5 AhitsaAhitsa r 1 AhitsaAhitsa v 1 0 qq Ür qqqqqqqq a qqqqqqqq qqqqqqqq o qqqqqqq ja q a 1 HapsuHapsu (U j 3 HapsuHapsu o qq HapsuHapsu ra 1 qq HapsuHapsu o qq qq ja 5 qq u qq ) EE u 2 q EE EE is EE TT nd TT a SikalaaneSikalaane S TM KiidiKiidi TMp EE K EE õ rb jä rv RaudsepaRaudsepa üü 2 KuudaKuuda 5 KuudaKuuda SännaSänna1 SännaSänna1 0 TM TMp TM i) jõg la hri Ka gi ( Varõssuu TM Paiusuu e jõ ug MunaMuna Rõ MunaMuna 2524 Sandisuu 8 P ä r li AApAAp j AApAAp õ AApAAp g i 7 6 EE 2 EE 3 ) 51 ja 2 o ri KurvitsaKurvitsa u KurvitsaKurvitsa s u (K r k qq u qq d Suurõsuu q e R1R1 e H MöldriMöldri EE R1R1 qq EE SandisooSandisoo KokõKokõ R1R1 qqqq Tõugjärv ΡΡΡΡΡΡ KokõKokõ qqqqBpBpqq ΡΡΡΡΡΡΡKqKq 2 KK qq 5 a qq j qq 2 qq o q 0 qq 3 u qqEpEp EE u NogoNogo qEpEp EE s NogoNogo EpEp EE i NogoNogo TT R2R2 nd TT R2R2 a ΡΡΡΡΡΡ S ΡΡΡΡΡΡ qBqB ΡΡΡ q R2R2 2 5 EE TT 2 EE TT 1 HandimikuHandimiku 5 R3R3 EE VadsaVadsa BB 3 20 25 MuhkametsaMuhkametsa BpBp EE oja (Uraoja) MuhkametsaMuhkametsa BpBp EE EE Üra TT HeeduHeedu EE EE Ratasjärv EE EE EE R3R3 qq qqKK UtsaliUtsali TT BB qR2R2 AA R2R2 EE EEqqqq TootsiTootsi R1R1Kaussjärv qq ΡΡΡΡΡΡqq R1R1 qq ΡΡΡΡΡΡqq a qq ΡΡΡΡΡΡqq j qq Ρq o R2R2 EE q ΡΡ R2R2 EE i R2R2 EE 3 d Udsali land 20 qq in 5 qq 2 qqqq T qq 2 EE qq 2 EE qqq 5 EE qqq 5 EE qq 1 qq 1 q 4 MatsiMatsi BB 86 8 qq TT R2R2 EE BB EE EE B+EB+E R1R1 R2R2 TindiTindi EE PaepõhjaPaepõhja R2R2 ΡΡΡΡΡΡΡ±±Rõuge MPMP EE BB PaepõhjaPaepõhja EE TT ±±(Rõugõ) MPMP BB R1R1 R1R1 qq 9 R1R1 R1R1 qq 2524 R1R1 EpEp qqR3R3 AA R1R1 EpEp qR3R3 AA v R1R1 EpEp R3R3 AA r TT ä TT j Rõuge- g EE R2R2 r EE R2R2 u 2 EE K EE Suurjärv 5 ΡΡ ΡΡΡΡΡΡ 2 ΡΡΡΡΡΡ ΡΡΡΡΡΡΡ 0 ΡΡΡΡΡ 25249 MPMP 4 R1R1 MPMP Liinjärv R2R2 R1R1 R3R3 R2R2 SikaSika Kurgjärv AApAAp R2R2 R1R1 R3R3 25 SikaSika AApAAp R2R2 R1R1 R3R3 18 SikaSika AApAAp EE R2R2 EpEp EE 6 EE R2R2 KokejüriKokejüri KaraskiKaraski gi ΡΡΡΡΡΡ Vesioinas õ ΡΡΡΡΡΡ j ΡΡΡΡ Ρ ( R2R2 i ΡΡ J R2R2 V R2R2 rl a al R2R2 ä EE ΡΡ EE an g EE ΡΡΡΡΡΡ EE i j EE ΡΡΡΡΡΡ EE pe ΡΡΡΡΡΡ ä P ΡΡΡΡΡΡ ΡΡΡΡΡΡ r Ρ v ΡΡ eb EE u j ) EE qq är a qqqq qq v j qqqqKK AA KurgjärveKurgjärve qqqKK AA ) KurgjärveKurgjärve o qKK AA KurgjärveKurgjärve qq R2R2 Väikjärv qq a R2R2 s t EE R3R3 õ EE R3R3 m Varstu vald a 7 k h MurdemäeMurdemäe 6 MurdemäeMurdemäe u MurdemäeMurdemäe M ) ( ja a Suurõsuu o j ja) o EE a EE Peräjärv o EE l tsa EE ü mõ a k hka s Vihtla land u (Mu t r ja e i a o (V ts m HinoHino EE TiiduTiidu e a HinoHino EE TiiduTiidu a HinoHino EE TiiduTiidu j am k o k h 8 ri uh 18 e M u 25 V 25188 M EE EE EE S u u rs u AugliAugli u RRRR LutikaLutika KauguKaugu Vihtla järv RiitsillaRiitsilla (Kokõmäe järv) 2 5 1 9 5 RebaseRebase KokemäeKokemäe 2 518 Väiku-RuugVäiku-Ruug 6 u 2 su 1 e V rv EE EE 1 ä EE EE e EE EE 5 J r 2 25186 i o j a TT EE HaabsillaHaabsilla RooksuRooksu 7 6 R Suure-RuugSuure-Ruug ( Suure-RuugSuure-Ruug R Suure-RuugSuure-Ruug õ 2 õ u 51 u g Rebästesuu 54 g e KahruKahru õ KahruKahru j õ j õ g g i i) Pä PaaburissaPaaburissa rl PaaburissaPaaburissa ij PaaburissaPaaburissa õg H i uu dva oja EE Matjassuu Kolga järv 2 HurdaHurda 5 1 9 5 HotõmäeHotõmäe S EE oo EE oja mõ dva oru Huu oj a 2 5 1 8 6 H EE uu dv a oja ViliksaareViliksaare ViliksaareViliksaare P ä rli 7 jõ 6 gi EE HallimäeHallimäe Verioja 25154 25 Türgüsuu 227 SoomeoruSoomeoru 7 SoomeoruSoomeoru 2 2 5 HeibriHeibri 2 HeibriHeibri TT HärämäeHärämäe 2 5 1 9 5 2 52 SaarlaseSaarlase 27 EE EE EpEp EpEp EpEp H EE u Alajärv EE EE S u EE ( o EE S d EE EE o v AA o m a AA o AA e m o o j õ r EE a R2R2 o u EE R2R2 r EE R2R2 o EE R2R2 u o ja ja ΡΡΡΡΡΡΡ ) BpBp BpBp Viitina järv EE TT (Viitinä järv) R1R1 OTOT TT BB ( S S o TT o o TT o m m TpTp R1R1 e TpTp R1R1 õ o MPMP MuduriMuduri o r MPMP MuduriMuduri u MPMP MuduriMuduri r u o o ja ja ) 43 EpEp 251 25143 R2R2 JärvekülaJärveküla TT TT Marusuu MärdiMärdi Kaivandu järv TT Järvekülä järv EE Perätjärv EE Karijärv J u TT g TT u j ä rv Juubnuoja KähriKähri Kunnjärv EE ) a V j er o io ja ä JuguJugu p JuguJugu e s d u a R PulliPulli ( PulliPulli a j o a p e s d u a R Pallõperäsuu RebasemõisRebasemõis qq ja 2 EE o 1 EE EE si 1 RoobiRoobi EE 5 PärlijõePärlijõe t RoobiRoobi EE PärlijõePärlijõe ä RoobiRoobi EE 2 PärlijõePärlijõe b e e P AabraAabra qq Aabra jv qqqq qq ) ra uo al HakiHaki OrtumäeOrtumäe (S Põdrasuu P ja õ o d a r il TM a KuklaseKuklase v i s KuklaseKuklase K o Kivila oja 2 o 6 5 2 1 1 p 2 1 5 k 2 r SoemõisaSoemõisa SadrametsaSadrametsa KaveldiKaveldi VanamõisaVanamõisa TialaseTialase 25 VanamõisaVanamõisa 111 ja) o pä se ud PõdraPõdra a PõdraPõdra ja (R EE a o EE ep uds P Ra ä r li jõ 1 g 1 EE EE i a 1 EE j 5 o 2 i ts ä b e e P RistemäeRistemäe KarbaKarba ) r pk a oo j o as i ts ä õdr b e P ( e Nabisuu P a EE j KalukaKaluka EE o KalukaKaluka b l MikitaMikita EE o S 25 195 2 51 P 11 ä rl ijõ g i 4 8 qq 1 qq 5 q 2 ja Haanja vald avioru o ) S ja o pä se ud S a a R v ( i o SavioruSavioru r SavioruSavioru ja SavioruSavioru u SavioruSavioru o a p o e j ) ds a ra u o a lu R a S 2 ( 1 a 1 j 5 o 2 a qq l qq i q v ja i o K qq u qq r q o qq i qq v qq KadeniKadeni a qq KadeniKadeni S qq SakiSaki PõruPõru 2 PõruPõru 5 2 2 6 TT Kogrõ järv Luhasuu 25184 a boj Mustjärv Sol ListakuListaku 25226 P gi äh ijõ ni j rl õgi ä Väikejärv P KogreKogre (Püksijärv) Keskmine järv (Tiksijärv) R aa ts uu K its õs uu Pähni jõgi Krimmisuu KellamäeKellamäe Liidsi soo LÄTI VABARIIK ) i oja mbr i (La jõg ga Kol.
Load more

Recommended publications
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
    [Show full text]
  • Rõuge Valla 2019. Aasta Eelarve Seletuskiri
    SELETUSKIRI Rõuge valla 2019. aasta eelarve juurde Eelarve eelnõu menetlemine Eelarve I lugemine toimus 18. detsembri volikogu istungil. I lugemise järgselt oli volikogu ja komisjonide liikmetel kuni 14. jaanuarini võimalik esitada oma parandusettepanekuid, mida arutati 23. jaanuari majanduskomisjoni koosolekul. II lugemise ajaks on täpsustatud tulusid ja kulusid - lisatud toetusfondiga eraldatud üldhariduskoolide toetused, korrigeeritud teisi toetusfondiga eraldatavaid toetusi. Kulude poole pealt on eelarve tasakaalustamiseks vähendatud reservfondi vahendeid ning vallavalitsuse ja hallatavate asutuste majandamiskulusid. Eelarve struktuur Rõuge valla 2019. aasta eelarve on koostatud arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadust, riigieelarve seadusest tulenevaid muudatusi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendit. Eelarve koostatakse üheks aastaks, mis algab 01.01.2019 ja lõpeb 31.12.2019. Eelarve on koostatud eurodes. 2019. aasta eelarve on esmakordselt koostatud tekkepõhiselt. 2018. aasta võrdlusandmed on kassapõhised. Tekkepõhises eelarveprojektis on nõuete/kohustuste muutuse real kajastatud eelmisel aastal lõppenud projektide toetuste lõppmaksed, mis laekuvad kassapõhiselt ka sel aastal, kuid ei ole tekkepõhiselt selle aasta tulu. Vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele koosneb eelarve viiest osast: PÕHITEGEVUSE TULUD Maksutulud Tulud kaupade ja teenuste müügist Saadavad toetused Muud tegevustulud PÕHITEGEVUSE KULUD Antavad toetused Muud tegevuskulud INVESTEERIMISTEGEVUS
    [Show full text]
  • 291 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    291 buss sõiduplaan & liini kaart 291 Valga Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 291 buss liinil (Valga Bussijaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Valga Bussijaam: 6:40 (2) Võru Bussijaam: 16:45 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 291 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 291 buss saabub. Suund: Valga Bussijaam 291 buss sõiduplaan 46 peatust Valga Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:40 teisipäev 6:40 Võru Bussijaam 2 Vilja Tänav, Võru kolmapäev 6:40 Turu neljapäev 6:40 Jüri, Võru reede 6:40 Soo laupäev 6:40 110 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Võru pühapäev 6:40 Kubja Käätso Lompka 291 buss info Suund: Valga Bussijaam Nursi Peatust: 46 Reisi kestus: 102 min Ahitsa Liini kokkuvõte: Võru Bussijaam, Turu, Soo, Kubja, Käätso, Lompka, Nursi, Ahitsa, Järvepalu, Sänna- Järvepalu Mäe, Rõuge Tee, Haabsilla, Kangsti, Jaama, Matsi, Pilpa, Varstu, Parmupalu, Mõniste, Kalda, Andruse, Sänna-Mäe Saru, Peede, Tõrvase Oja, Saru Lauatehas, Kalliküla, Hargla Kool, Hargla, Nõude, Sooblase, Taheva Sanatoorium, Taheva, Laanemetsa Kauplus, Rõuge Tee Laanemetsa, Pügeri, Koikküla, Lepa, Ruusa, Süldina, Londi, Palu, Toogipalu, Laatsi, Andrese, Turu Park, Haabsilla Valga Bussijaam Kangsti Jaama Matsi Pilpa Varstu 11 Kesk, Estonia Parmupalu Mõniste Kalda Andruse Saru Peede Tõrvase Oja Saru Lauatehas Kalliküla Hargla Kool Hargla Nõude Sooblase Taheva Sanatoorium Taheva Laanemetsa Kauplus Laanemetsa Pügeri Koikküla 3 Keskuse Tee, Estonia Lepa Ruusa Süldina Londi Palu Toogipalu Laatsi 2 Laatsi Tänav, Valga
    [Show full text]
  • Kaika Kuur Käve Umal Pidol Aasta 2017 Kävevä Jutu, Et Jälki Om Tulõman Uma Pido
    KARULA RAHVUSPARGI INFOLEHT NR. 68 SUVI 2018 Kaika kuur pidorõivin Uma Pido pääl. Foto: juhuslik müüdäkäüjä Kaika kuur käve Umal Pidol Aasta 2017 kävevä jutu, et jälki om tulõman Uma Pido. Mis sinnä iks niisama kaema minnä, tulõ tetä uma kuur. Märgütedü-tettü. Mõtteid 25-aastasest Karula Tulõvasõ koori juht Roose Celia kullõl maad ja inemiisi. Tälle rahvuspargist paistu, et materjali, millest vuuli, piässi jaguma. Pantigi kuur 30. Kaika suvõülikuul Karula kandi inemiisist kokko. Sai pia 30 hellü, jakku egäle helürühmäle.Nimes sai Kaika Kuur. Pruuvi tetti kõrda pite ja Noorte looduskaitsjate suvine laager pästigi Umalõ Pidolõ. Tulti tagasi kah. Parhilla om tunnõ nii hää, Kaitsekorralduskava koostamisest et vahtsõnõ tsiht om tulõva aasta üld-laulupido. Ja sis joba RMK külastuskorralduse plaanidest Eestist vällä, maailma vallutama, näütüses lauluga üle suurõ Ähijärvelt algab RMK ühismatk lumbi, väliseestläisi mano... Karula külastuskeskuse teabejuht Koorivanemb Puksingu Marko Härmä talost Ähijärve Külalistemaja Hundi toitumine sigade Aafrika katku Kaika koor 1936. a. perioodil Meenutused Vahtse-Hauka talust Rõõmu talu kevad Kaika rattamaraton 4. augustil Hauka laada rattamaraton 1 Tarupettäi küsis Karula rahvuspargi 25. juubeli puhul väikest tagasi- ja edasivaadet Karulaga seotud inimestelt. Mida ootasid ja lootsid Karula rahvuspargi suund, et Lahemaa kõrvale teha veel mõned loomise ajal 25 aastat tagasi? rahvuspargid. Karula ja Soomaa sobitusid selle Pille Tomson (Karula Rahvuspargi direktor ideega ülihästi. 1993-2005 ja kohalik elanik): Nõukogude ajal olid meil loodud „mehitatud“ kaitsealad- Leelo Kukk (pärit Karulast ja elab suviti siin, Nigula, Matsalu, Lahemaa jt. Küllap arvasin Keskkonnaameti peadirektori asetäitja): 25 Karulas midagi samasugust kujunevat: tugev aastat tagasi ei teadvustanud ma kindlasti järelvalve, teadustöö, praktikabaas jms.
    [Show full text]
  • 17 Mägede Hääl 31.12.2019.Pdf
    NR 17 31. DETSEMBER 2019 Soovime kõigile oma lugejatele rõõmurohket aastavahetust ning kõikide soovide täitumist uuel aastal! Rõuge Vallavolikogu 17. detsembri 2019 istungil vastu võetud õigusaktid Volikogu: 4. Võttis vastu Rõuge valla 2019. aasta teise 1. Andis loa Luutsniku külas Pääste katastri- lisaeelarve. üksuse (katastritunnus nr 69801:001:0380, 5. Lubas vallavalitsusel võtta eelarveaastateks üldpind 8400 m2, sihtotstarve riigikaitsemaa 2020–2022 rahalisi kohustusi Rõuge 100%) tasuta võõrandamiseks Luutsniku rahvamaja rekonstrueerimiseks kuni 2 000 Pääste Ennetuskeskus MTÜ-le. MTÜ 000 eurot laenutähtajaga kuni 10 aastat. soovib kinnistul asuva majandushoone Rekonstrueerimistööde käigus hoone rekonstrueerida ning juurde ehitada uue olemasolevat maapinna planeerimislahendust depoohoone. oluliselt ei muudeta. Hoonet püütakse muuta 2. Andis loa Taudsa külas Vanatare kinnistust (katastritunnus nr 69701:005:0023, üldpind kaasaegsemaks ja energiasäästlikumaks 2,3 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ning seda võimalikult väikeste ümber- Rõuge vallale kuuluva ½ kaasomandi osa projekteerimistöödega. võõrandamiseks Krista Kütile hinnaga 1000 6. Nimetas Varstu Kooli hoolekogusse volikogu eurot. liikme volituste kehtivuse ajaks Rõuge 3. Võttis vastu Rõuge valla eelarvest Vallavolikogu esindajaks Kadri Giannakaina eraüldhariduskooli pidajale tegevuskulude Laube. katmiseks toetuse andmise tingimused ja Järgmine korraline volikogu istung toimub 21. Rõuge vallavolikogu 2019. aasta viimane istung Mõniste rahvamajas. Foto: Kadri Laube korra. jaanuaril. 2019 oli suuna sättimise aasta on selles analüüsis ettepanekuid, millega tasub Raamatukogud on tähtsad, nende olulisust Haanjamaa Sport. Selle algne idee pärineb edasi minna ja realiseerida, kuid on ka täiesti saime kõik hinnata aasta lõpus toimunud ühinemiseelsest ajast, kuid nüüd oleme ulme valdkonda kuuluvaid soovitusi. Mõned rahvaküsitlusel, pannes kirja just oma mõtted jõudnud selle teostada ja valinud juhiks teemad, millega ei ole mõistlik kaasa minna, sellest, kuidas raamatukogud võiksid töötada.
    [Show full text]
  • VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna Hetkeolukorra Ülevaade
    VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna hetkeolukorra ülevaade Võru maakond Jaanuar 2019 SISUKORD LÜHIKOKKUVÕTE 4 MAAKONNA HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE 9 1. RAHVASTIK 9 1.1. Senised arengud 9 1.2 Peamised rahvastiku analüüsist tulenevad järeldused 12 2. MAJANDUSVALDKOND 13 2.1. Maakonna majanduse üldiseloomustus 13 2.2. Ettevõtluse tugistruktuurid 19 2.3. Ettevõtlusalad maakonnas 21 2.4. Turism 21 2.5. Kaugtöö 30 2.6. Omavalitsuste finantsid 30 2.7. Peamised majandusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 32 3. HARIDUSVALDKOND 33 3.1. Alusharidus 33 3.2. Üldharidus 35 3.3. Huviharidus 40 3.4. Kutseharidus 41 3.5. Noorsootöö 43 3.6. Peamised haridusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 45 4. SOTSIAAL-JA TERVISHOIUVALDKOND 46 4.1. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus 46 4.2. Peamised sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna analüüsist tulenevad järeldused 53 5. KODANIKUÜHISKOND, KULTUUR, SPORT JA ERIPÄRA. 53 5.1. Kodanikuühiskonna areng 53 5.2. Sport 57 5.3. Kultuur ja omapära 58 5.4. Peamised kodanikuühiskonna, eripära-, kultuuri- ja spordivaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 63 6. TARISTU JA KESKKOND 64 6.1. Ühendused 64 6.2. Keskkond 66 7. HALDUSKORRALDUS JA MAINE 72 2 7.1. Halduskorraldus 72 7.2. Maine 74 7.3. Riiklikud struktuurid 76 KASUTATUD MATERJALID 78 3 LÜHIKOKKUVÕTE Rahvastik Võru maakond asub Kagu-Eestis, piirnedes lõunas Läti Vabariigi, idas Vene Föderatsiooni, põhjas, kirdes Põlva maakonnaga ning läänes Valga maakonnaga. Maakonna administratiivseks keskuseks on Võru linn. Kokku on maakonnas haldusreformi järgselt 5 omavalitsust: Antsla, Rõuge, Setomaa ja Võru vallad ning Võru linn (vt joonis 1). Võru maakonna kogupindala on 2 773 km2, moodustades 6,1% Eesti Vabariigi pindalast.
    [Show full text]
  • 03. Mägede Hääl 05.03.2020.Pdf
    NR 3 5. MÄRTS 2020 Rõuge vald jagas tunnustusi Laupäeval, 22. veebruaril toimus Rõuge rahvamajas pidulik kontsert-aktus, kus anti laureaatidele üle valla elutööpreemia ning 2019. aasta aunimetused. Aitäh teile kõigile, kes olete meile eeskujuks ja inspiratsiooniks! Rõuge valla elutööpreemia – Linda Kender Rõuge valla kohaliku elu täht 2019 – Mariliis Rõuge valla külaelu täht 2019 – Peep Kimmel Rõuge valla sporditäht 2019 – Gätly Valge Hinnatud pedagoog ja kolleeg Linda Kender Raidma Peep on pikalt olnud Viitina külavanem ning Gätly Valge on viie lapse ema, kelle suur kirg on matemaatikaõpetajana töötanud 61 aastat, Aktiivne missokas Mariliis on viimaste aastate Rõuge vallavolikogu liige. Ta on Viitinas eest ja igapäevane tegevus on jooksmine. Töökas olles jaganud teadmisi ja oskusi Varstu jooksul andnud märkimisväärse panuse Misso vedanud erinevaid talgupäevi ja üritusi, näiteks ja usin naine alustas enda jooksuteekonnaga piirkonna mitmele põlvkonnale. Vaatamata kultuurielu rikastamisse. Tema eestvedamisel Viitina talverallit ning üle 20 aasta toimunud juba 2011. aastal ning hakkas enda tegemiste pikale tööstaažile on ta ennast pidevalt on Misso kandis läbi viidud projekt MissoFest, Viitina kuuritsapüügivõistlust. Samuti on ta ja toimetamiste jäädvustamiseks pidama täiendanud ja silmaringi värskena hoidnud, et mis koondas enda alla mitmeid kultuuri ja tulihingeline MTÜ Viitina Jahimeeste Seltsi blogi. Tänaseks on Gätly Facebooki lehel olla nooremale põlvkonnale vajalik ja huvitav. kogukonda liitvaid sündmusi. 2019. aastal eestvedaja ja toetaja. Tema algatusel ehitati umbes 5000 jälgijat. 2019. aastal algatas Ka praegu jätkab Linda matemaatika ja füüsika toimus Mariliisi eestvedamisel üle mitmete Viitina Jahimaja ning renoveeriti Viitina Gätly väljakutse, mille sisuks oli iga päev aastate Missos taas jaanipidu ning sügisel õpetamist Varstu ja Krabi koolides – ikka oma Järvesaare laululava ja tantsuplatvorm.
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • 21. Veebruarini Saab Osaleda E-Loendusel 24. Veebruaril 2010
    18. veebruar 2010 – nr 3 ( 217) Kalapüügiüritusest Rõuge Purakas võttis osa 144 kalastajat, kala sai 47 kalastajat, võitis Edur Mürk (haug, 668 g) 21. veebruarini saab osaleda e-loendusel Rõuge valla 58 külas kestab 2011. aasta rahva ja Viitina, Kellämäe, Jaanipeebu, Karba, Kogrõ, Ruuksu, eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloendus, mille käigus Rebäsemõisa, Kadõni, Pulli, Kängsepä, Ristemäe katsetatakse REL 2011 tarvis loodud infosüsteemi, valitud Sirle Nurk (tel 5663 2527) metoodikat ning tööde üldist korraldust. Kuni selle nädala Viliksaarõ, Kuklasõ, Põdra, Hurda, Saki, Hinu, Haabsilla, lõpuni, s.o 21. veebruarini saab prooviloendusel osaleda Sadramõtsa, Kaugu, Riitsilla interneti teel Statistikaameti elektroonilises andmete Kaire Järvpõld (tel 5663 2765) esitamise keskkonnas eSTAT ( https://estat.stat.ee/ ). Hallimäe, Murdõmäe, Jugu, Ortumäe, Kurgjärve, Härämäe, Neid prooviloenduspiirkondade elanikke, kes e-loendusel ei Lutika, Hotõmäe, Paaburissa, Augli, Tiidu, Muduri, Aabra, osalenud või täitsid ankeedi puudulikult, külastab Järvekülä, Kahru, Mõõlu, Rebäse, Kokõmäe, Kähri ajavahemikul 5.–31. märts Statistikaameti loendaja. Rõuge Loendajatega saab soovi korral alates 3. märtsist leppida valla külades tegutsevad REL 2011 prooviloenduse ajal kokku külastusaja. Samuti saab prooviloenduse kohta järgmised loendajad: lisainfot REL 2011 klienditoelt nii telefoni kui ka e-posti teel Karin Siig (tel 5663 2471) (tel 625 9100, e-post [email protected] ) või Statistikaamet Mikita, Vanamõisa, Kavõldi, Soemõisa, Savioru, Kaluka, veebilehelt www.stat.ee/rel2011 . Pärlijõe, Suurõ-Ruuga, Soomõoru, Saarlasõ, Märdi, Roobi, Lisaks Rõuge vallale veel kaheksas Eesti omavalitsuses Heibri, Põru, Tialasõ, Listaku, Väiku-Ruuga, Tüütsi, Haki, toimuva REL 2011 prooviloenduse käigus loendatakse enam kui 10 000 inimest ja nende eluruumid. Jäätmeveo teenustasude hind tõuseb VALLAVALITSUSE TEADE : Tulenevalt eelarve Seoses jäätmekäitluskulude (prügila ladestustasu tõus , vähenemisest on peatatud 2010 aastaks valla ettevõtlus-, käibemaksu tõus jm.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • (Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 03.06.2019 määruse nr 27 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • Rõuge Valla Terviseprofiili Eesmärgiks on Suurendada Elanikkonna Heaolu Ja Tõsta Inimeste Elukvaliteeti Parema Tervise Kaudu
    RÕUGE VALLA TERVISEPROFIIL 2010 Tervüs um kõgõ suurõmb rikkus . Rõuge vanasõna SISSEJUHATUS Tervis on olulisim individuaalne ja rahvuslik ressurss. Inimese tervis mõjutab märkimisväärselt nende võimet igapäevaelus toime tulla, nende sotsiaalset ja majanduslikku panust riigi ülesehitamisel ja riigi üldist edu. Tervis on seega oluline rahvuslik ressurss, mis väärib sihi- ja kavakindlat arendamist. Samuti kuulub õigus tervise kaitsele inimese põhiõiguste hulka ning kõikidele inimestele peavad olema tagatud vajalikud eeldused parima võimaliku terviseseisundi saavutamiseks – igal Eesti inimesel peab olema võimalus elada tervist toetavas keskkonnas ja võimalus teha tervislikke valikuid. (Eesti rahvastiku tervise arengukava 2009-2020) Rõuge valla terviseprofiili eesmärgiks on suurendada elanikkonna heaolu ja tõsta inimeste elukvaliteeti parema tervise kaudu. Terviseprofiil on koostatud Tervise Arengu Instituudi poolt väljatöötatud juhendi alusel ja on esimene dokument, kus kaardistatakse erinevate tervisemõjurite, elanikkonna tervise ja tervisekäitumise näitajad Rõuge vallas. Arengukavas on välja toodud viis valdkonda, mis kajastavad sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimaluste suurendamist, lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamist, tervist toetava keskkonna kujundamist, tervislike eluviiside soodustamist ning tervishoiuteenuste pakkumise jätkusuutlikkuse kindlustamist, mis on ka kogu Eesti rahvastiku tervise arengukava 2009-2010 prioriteetsed valdkonnad. Antud temaatiliste valdkondade kaupa on kogutud valla terviseprofiilis kasutatud andmed.
    [Show full text]