MAI 5/2015 Populaarteaduslik ajakiri.Populaarteaduslik Ilmunud 1933. aastast. 3,90 € Kärbesõis aasta orhidee ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) ISSN 0131-5862 (trükis) Sääsed ja kärbsed Saesaare pais tuleb ikkagi hävitada! Seened ja kikkapuu Õpi pilvi tundma! Ajakirjal Horisont on valminud esimene mobiilirakendus, „HORISONDI PILVEAABITS” millega on võimalik lihtsalt ja kiirelt pilvi tundma õppida. Abiks on üle 150 foto ja lühikirjeldused. ● 11 pilveliiki ● 34 alamliiki PILVEAABITS õpetab pilvede järgi ilmamuutust prognoo- ● sademed, vikerkaared ja halod sima. Kas tead, et kiudpilvi märgates võid 6–12 tunni ● sõnastik pärast vihma kätte jääda? Rakendus on TASUTA allalaaditav Google Play horisont veebipoes. Sisu: Jüri Kamenik, Ulvar Käärt Tehniline teostus: Walk&Learn OÜ „Horisondi pilveaabits” töötab enamikus Android-süsteemiga mobiiltelefonides ja tahvelarvutites. Äpi valmimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Sisukord Kärbesõis Foto: Arto-Randel Servet 66. aastakäik Nr 5, mai 2015 www.eestiloodus.ee 2 Toimetaja veerg 34 Intervjuu: Darwini tundmine aitab igas olukorras 3 Sõnumid Tõlkijat ja ornitoloogi Mart- Olav Niklust küsitlenud Toomas 8 Aasta orhidee: Kärbesõis pei- Kukk butab putukaid tolmeldama Ülle Jõgar kirjeldab omapärase 39 Aasta lind: Herilaseviu – õiega käpalise õitsemist ja palju- eriline suvitaja nemist ning tegureid, mis kipu- Olavi Vainu ja Ülo Väli lõpeta- 12 vad taime levikut piirama vad viude tutvustamise kolman- da liigiga, keda Eestis võib koha- 12 Kuidas putukat ära tunda X. ta alates maikuust Sääsed ja kärbsed Mati Martin võtab 44 Saesaare paisu lõhkumine pal- putukaid tutvustava janditele ilu juurde ei annaks sarja viimases artik- Taavi Pae ja Ain Vellak pool- lis vaatluse alla davad senise paisjärve säili- tavalise ja liigi- tamist, kuna niiviisi on ju ka rohke putukaseltsi, päris kena 30 kahetiivalised 49 Paisumeelsete lühike mälu ehk 20 Kuidas kikkapuu nime sai Vaade Saesaare kärestikule Heldur Sander ja Raivo Kalle Tauno Jürgenstein kutsub üles meenutavad, mismoodi ekslikult paisjärve kaotama, sest paljanduv nimetatud mürgisest sajakoorsest kärestikuline jõelõik oleks üli- puust kujunes märksa põhjenda- malt oluline siirdekalade kudeala tum harilik kikkapuu 52 Tiit Kändleri essee: 24 Seente asend elupuul ja süste- Kuidas maailma nähtavaks 34 maatika 2 tehakse? Irja Saar tutvustab paaristuum- seid seeni ja kunagi seenteks 54 In memoriam: Ilja Kala peetud organisme, kes nüüdisajal on liigitatud teistesse riikidesse 56 Mägitsikaadi (Cicadetta monta- na) esmasleid Eestis 29 EL küsib: vastavad Maret Ave Liivamägi ja Peeter Tarlap Merisaar ja Olavi Kurina kirjeldavad meie fauna uut liiki, keda pannakse tähele eeskätt ise- 30 Huvitav Eesti: Allikukivi koo- loomuliku laulu tõttu bastik tuli päevavalgele hea 39 juhuse läbi 59 Kroonika Elen Rekand viib lugeja Kilingi- Nõmme lähedale, kus paikneb 62 Mikroskoop Eestis ainulaadne koobastiku- süsteem 63 Ristsõna 32 Poster: Aret Vooremäe 64 Ajalugu, sünnipäevad autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2015 EESTI LOODUS |257| 1 Toimetaja veerg Jõulukulinate asemel võrgud ja peletid 66. aastakäik Nr 5, mai 2015 Toimetuse aadress: as ajakirja kaanel on mõni on põhjust juttu teha just nüüd, kui Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu putukas või taimeõis või äkki kaupluste kassalettide esised täitu- e-post [email protected] mõlemad koos? Kui heita sel- vad sääsevõrkude, kärbseid püüdvate faks 742 1143 Klele kiire ja põgus pilk piisavalt kau- liimipaberite ja kõikvõimalike sääse- Peatoimetaja Toomas Kukk gelt, siis tundub kesklaotusel silma peletusvahenditega. Tõepoolest: 742 1143, [email protected] hakkav moodustis tõepoolest kanges- kärbse- ja ennekõike sääsehooaja Toimetaja Helen Külvik ti kärbse moodi. Aga küllap tuvastab algus sunnib ohkama ja selleks val- (lapsehoolduspuhkusel) inimaju üsna kohe, et asi pole päris mistuma: tuleb hankida varustus ja 529 4033, [email protected] õige. See ongi kaval pettus, mida loo- see kodudes üles sättida. Kas pole Toimetaja Juhan Javoiš duses üsna sageli ette tuleb. sarnane olukord kui jõulude ajal? 5661 0851, [email protected] Ent miks peaks üks taim tahtma Ükskõik kui tüütud või põlastus- Toimetaja Katre Palo olla kärbse moodi? Kas selleks, et olla väärsed need putukad on, tuleb nenti- 521 8771, [email protected] huvitav, edev või ilmtingimata ise- da, et kahetiivalised on looduse aine- Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado moodi? Ei loom ega lind, nagu mee- ringes väga tähtsal kohal ‒ ilma nen- 742 1143, [email protected] nub ühest Vene animafilmist, kus deta ei oleks ka meid. Olgugi et näi- Keeletoimetaja Monika Salo nahkhiir ei tahtnud olla kõigepealt teks toakärbsel on mõnikord komme 742 1186, [email protected] lind ja siis loom ning vastupidi, lõpuks muneda toidu sisse ja me võime sealt Küljendamine Raul Kask ei tahtnud ta olla kumbki. avastada jalutuid vaklu või et see liik [email protected] Kaanefotol olev taim, tänavuse võib levitada mitut haigustekitajat. Vastutav väljaandja Triinu Raigna aasta orhideeks valitud kärbesõis, on Kärbestest suuremat ja tuntavamat [email protected] oma iseäralikus väljanägemises püüd- tüli teevad meile muidugi sääselised. Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri nud olla ja tegelikult ongi väga nuti- Mati Martin aitab selgitada või siis Endla 3, Tallinn 10122 kas. Niimoodi on ta lahendanud ära meelde tuletada, kes neist on inimeste eluliselt tähtsa vajaduse: putukakuju- kõige agaramad ründajad: mitte kõik lise õiega meelitab ta ligi putukaid, et sääsklased ei ole verejanulised. Eesti need tolmeldaksid õisi. Seejuures on kliimas peavad meile jahti põhiliselt mõeldud isegi pisiasjadele: kärbesõie metsasääsed ja laulusääsed pistesääsk- Tellimine ja info Kristi Mõis emakas jäljendab putuka pead ja väi- laste sugukonnast. 610 4105, [email protected] kesed õiekattelehed on tundlate eest. Väga tülikaks osutuvad ka kihulas- Reklaamijuht Elo Algma Olemas on ka silmad: läikivad küh- te sugukonna liikmed, kellega tuleb 610 4106, [email protected] mud. tegemist teha eelkõige kevadel; oma Ajakiri ilmub See ei ole veel kõik. Pettuses tuleb pisikese kere tõttu mahuvad keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel muu hulgas appi lõhn: kärbesõis eri- nad tihtipeale läbi sääsevõr- tab suguküpsete emasputukate lõhna, gusilmast. Kihulaste ham- mis meelitab isased tolmeldajad mustust sageli ei tunne, käbedamalt kohale. Kogu see kava- kuid see-eest on tagajärg lus on pehmelt öeldes isekas ja mõnikord päris hull: alatu, sest tolmeldama meeli- halvimal juhul paiste- tatud isastele mingit kingi- tab jalg või käsi üles tust vastu ei anta: nimelt ja kõige tundlikuma- © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2015 ei leidu selle orhidee õites tel tekib palavik. Summaries of some articles can be found at nektarit. Olgem siis mõist- our web site www.eestiloodus.ee AADE ÖK Oma elu on võima- vad ja samas nutikad M OM A Ä J R H G Õ I likult arukalt korral- ennast kaitsma nende P S Foto: Audun Palo Audun Foto: danud paljud elusor- tähtsate kaaslaste eest, 541 787 ganismid. Ühest selts- kes meie ümber tiiruta- Trükitoode konnast kirjutab Mati vad ja läheneda kavat- Trükitud trükikojas Kroonpress Martin oma viimases, sevad! kümnendas putuka- loos. Nendest liikidest 2 |258| EESTI LOODUS MAI 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Eesti toit on tervisele ohutu esti maaülikooli teadlased saastunud kampülobakteritega. avaldasid aprillis mitme aasta Ometi tuleb olla valvas, sest pato- uurimistöö tulemused, mille geenid arenevad pidevalt ja kiires- Epõhjal võib öelda, et Eesti toodete ti ning mikroorganism, mis varem ei ohutus on tagatud ja riskid väikesed. Jüriado Toomas Foto: olnud patogeenne, võib praegu ini- Toidupatogeenide toiduohutuse kohta mese tervist tõsiselt ohustada ja muu- ei ole Eestis enne hinnangut antud. tuda ajapikku veelgi ohtlikumaks. EMÜ toiduhügieeni professor Selline on näiteks kolibakter. Mati Roasto selgitas uurimuse täht- Termofiilsete kampülobakte- Eelista eestimaist! Tuntud ja tun- sust: see käsitleb zoonootiliste ehk rite tõttu haigestub Euroopas aas- nustatud toidutootja on Nopri talu loomadelt inimesele kanduvate pato- tas 215 000 inimest; WHO statistika Võrumaal geenide riske toidu tootmise, tööt- andmeil läheb see maksma miljar- lemise ja tarbimise ahelas. Proove deid eurosid. Kõige raskemini kulge- koguti kõrgeimasse riskikategoo- keskkonda pakendatud söömiseks vate infektsioonide põhjustaja neist riasse kuuluvatest toitudest. Uuritud valmis liha- ja kalatooted ning Shiga- patogeenidest on L. monocytoge­ haigustekitajad kuulusid 2013. aas- toksiine produtseeriva E. coli puhul nes: tema arvele langeb koguni üle tal Euroopa Liidus viie enim zoo- toores veiseliha ja toorpiim. viiendiku kõigist surmaga lõppeva- nootilisi haigusi tekitanud patogeeni Leiti, et uuritud toidupatogeenide test juhtudest, mil haigestumine on hulka: termofiilsed kampülobakterid, levik Eesti päritolu toitudes ja toor- olnud tingitud toidust. 2011. aastal Listeria monocytogenes ning verotok- aines on väike. Seega järgivad Eesti Saksamaalt alguse saanud verotoksi- siline Escherichia coli. Roasto sõnul toidukäitlejad igati tootmishügieeni lise E. coli haiguspuhangus nakatus on termofiilsete kampülobakterite ning toiduhügieeni ja -ohutust käsit- ligi 4000 inimest 16 riigist, kellest 55 puhul kõrge riskikategooria toidud lev õpe on heal järjel ja toidu kont- surid. Tootjatele ja tööstusele tekita- värske linnuliha, L. monocytogenes’i rolliga tegelevad asutused korralikul tud kahju hinnati ligi 1,3 miljardile puhul pika säilimisajaga vaakumpa- tasemel. Näiteks imporditud värske dollarile. kendatud ja modifitseeritud