Muuga Sadama Lääneosa Keskkonnamõju Hindamine

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Muuga Sadama Lääneosa Keskkonnamõju Hindamine Äriregistri kood 10225846 Laki tn.12-A501 10621 Tallinn Tel. 664 6730 Faks 664 6767 E - post: [email protected] Töö nr. E1053 Tellija: AS Tallinna Sadam MUUGA SADAMA LÄÄNEOSA KESKKONNAMÕJU HINDAMINE ARUANNE Juhatuse esimees Lembit Linnupõld Tallinn 2008 Muuga sadama lääneosa keskkonnamõju hindamine. Aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1053 SISUKORD 1. Aruande sisu kokkuvõte................................................................... 3 2. Sissejuhatus...................................................................................... 6 2.1. Menetlusosalised........................................................................................... 7 2.2. Informatsioon avalikustamise kohta............................................................ 8 3. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ................................... 9 4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus .................................................... 10 4.1. Mõjuala taustinformatsioon........................................................................ 10 4.1.1. Geoloogiline olukord ja pinnase seisund ....................................................... 12 4.1.2. Meteoroloogiline iseloomustus ....................................................................... 12 4.1.3. Muuga lahe hüdrodünaamiline olukord........................................................... 14 4.2. Mõjutatava ala keskkonnaseisund ............................................................. 15 4.2.1. Muuga lahe keskkonnaseisund........................................................................ 15 4.2.2. Pinnase ning pinna- ja põhjavee seisund ....................................................... 17 4.2.3. Maastik ja taimkate ........................................................................................... 18 4.2.4. Linnustik ............................................................................................................ 18 4.2.5. Kaitstavad loodusobjektid s.h. Natura 2000 alad........................................... 19 4.2.6. Välisõhu seisund............................................................................................... 19 4.2.7. Müra.................................................................................................................... 20 4.3. Sadama infrastruktuuri ja selle arendamise keskkonnakaitseline hinnang .............................................................................................................................. 21 4.3.1. Veevarustus ja kanalisatsioon......................................................................... 21 4.3.2. Jäätmed.............................................................................................................. 23 4.3.3. Tuleohutus......................................................................................................... 24 4.4. Kasutatav transport ja selle mõju keskkonnale........................................ 24 4.4.1. Müra.................................................................................................................... 24 4.4.2. Õhureostus........................................................................................................ 24 4.4.3. Liikluskorraldus ................................................................................................ 25 5. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus ............... 27 6. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiividega kaasnev keskkonnamõju................................................................................... 28 6.1. Mõju välisõhule............................................................................................ 28 6.1.1. Muuga Sadama lääneosa asuvad terminalid ning nende tegevuste lühikirjeldus................................................................................................................. 30 6.1.2. Õhukvaliteedi seire Muuga/Maardu piirkonnas.............................................. 61 6.1.3. Saasteainete normatiivid.................................................................................. 74 6.1.4. Muuga Sadama operaatorfirmade poolt käideldavate naftaproduktide ja kemikaalide füüsikalis-keemilised omadused ning laadimisel eralduvad saasteained.................................................................................................................. 75 6.1.5. Muuga Sadama operaatorfirmade katlamajadest välisõhu eralduvat saasteainete arvutusmetoodika................................................................................. 79 6.1.6. Saasteainete maapinnalähedaste kontsentratsioonide leidmine................. 97 6.2. Mõju pinnasele, põhjaveele ja merekeskkonnale ................................... 145 6.3. Jäätmetekkega kaasnev mõju .................................................................. 147 6.4. Müra, vibratsioon, kiirgus, soojus- ja valgusreostus ............................. 148 6.5. Maastikupildi muutus ja sellega kaasnev mõju ...................................... 150 6.6. Kumulatiivne mõju..................................................................................... 151 6.7. Mõju inimese tervisele ja heaolule ........................................................... 152 7. Oluliste keskkonnamõjudega tegevuste tehnoloogia ja tehnika vastavus parimale võimalikule tehnikale........................................ 155 7.1. Õhusaaste .................................................................................................. 155 1 Muuga sadama lääneosa keskkonnamõju hindamine. Aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1053 7.1.1. Naftatoodete transportimine ja turustamine ................................................ 155 7.1.2. Tahkete ainete hoiustamine ........................................................................... 169 7.1.3. Vedelike ja veeldatud gaaside hoiustamine ................................................. 178 7.1.4. Tahkete ainete hoiustamine ........................................................................... 179 7.2. Müra ............................................................................................................ 182 8. Tegevuste vastavus säästva arengu põhimõtetele ................... 185 9. Keskkonnariskid ja ohutsoonid................................................... 186 10. Kavandatava tegevuse ja alternatiivide võrdlemine ................ 189 11. Negatiivsete mõjude vältimise ja minimeerimise võimalused192 11. 1. Meetmed müra vältimiseks ja leviku tõkestamiseks .......................... 192 11. 2. Meetmed õhu saastekoormuse vähendamiseks................................. 193 12. Vastavus planeeringutele ja arengukavadele........................... 195 12.1. Vastavus Viimsi valla üldplaneeringule................................................. 195 12.2. Vastavus Muuga sadama detailplaneeringule....................................... 195 13. Kavandatav seire ja keskkonnaauditeerimine.......................... 196 14. Hindamistulemuste kokkuvõte .................................................. 199 15. Kasutatud materjalid ja andmeallikad....................................... 203 16. Lisad............................................................................................. 205 2 Muuga sadama lääneosa keskkonnamõju hindamine. Aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1053 1. Aruande sisu kokkuvõte Muuga sadam on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, mis on AS-i Tallinna Sadam struktuurüksus. Tänu oma soodsale asukohale ning heale raudtee- ja maanteeühendusele sisemaaga etendab ta olulist osa Eesti transiidikaubanduses. Muuga sadama kaubakäive moodustab kolmveerandi AS-i Tallinna Sadam kogukaubakäibest ja umbes 90% kogu Eestit läbivate transiitkaupade mahust. Seega võib Muuga sadamat pidada Eesti üheks olulisemaks infrastruktuuri objektiks, mille võimaluste maksimaalne ärakasutamine on aidanud tagada riigi majandusliku sõltumatuse ja viimaste aastate edukuse. Viimsi Vallavalitsus algatas keskkonnamõju hindamise Muuga Sadama lääneosa kehtiva detailplaneeringu alusel väljastatavate projekteerimistingimuste keskkonnanõuete täpsustamiseks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustamist ning edendada säästvat arengut. Keskkonnamõju hindamisel käsitletavaks kavandatavaks tegevuseks on hetkel eksisteeriva Muuga sadama toimimine, mida kirjeldatakse operaatorite poolt saadavate andmete alusel ja välja antud tegevuslubade piires. Muuga sadama tootmisterritoorium jaguneb Viimsi ja Jõelähtme valla ning Maardu linna haldusterritooriumi vahel. Kõigi kolme omavalitsuse territooriumil on avaldunud erinevad keskkonnaprobleemid - Viimsi Vallavalitsus on viimastel aastatel suurt tähelepanu pööranud naftasaaduste laadimisest tingitud välisõhu saastamise probleemidele, Maardu Linnavalitsus on enim tähelepanu pööranud linna läbivatest Miiduranna ja Muuga raudteeharudest tulenevale mürale ning Jõelähtme Vallavalitsus söe laadimisest tulenevale tolmule. Omavalitsuste koostööd Muuga sadamas tulenevate keskkonnaprobleemide kompleksseks ohjamiseks ja lahendamiseks ei saa lugeda piisavaks. Muuga sadama Viimsi vallas asuv maa-ala on ligikaudu ristkülikukujuline maatükk pindalaga 146 ha. Viimsi valla territooriumil oleval sadama osal tegutseb hetkel 10 operaatorfirmat. AS-ilt Tallinna Sadam saadud käibeandmete järgi on 2006. aastal kaubakäibeid kasvatanud Neste Eesti AS, AS Stivis ja AS Nybit. AS Pakterminal, Olitanking Eesti AS, OÜ Eurodek Synergy, AS Termoil1 ja AS DBT kaubakäibed jäid 2006. aastal väiksemaks kui 2005. aastal. Operaatorite küsitlemisel on selgunud, et Muuga sadama lääneosa operaatorid ei näinud
Recommended publications
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • Viimsi Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia Aastateks 201 8 - 202 2
    VIIMSI VALLAVOLIKOGU VIIM S I VALLAVALITSUS VIIMSI VALLA ARENGUKAVA JA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 201 8 - 202 2 VIIMSI 20 1 7 Viimsi valla arengukava ja eelarvestrateegia 2018 - 2022 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................ ................................ ........... 4 2. VIIMSI VALLA ARENDUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTELINE SKEEM, SEOSED ARENGUKAVA JA EELARVESTRATEEGIA VAHEL ................................ ..... 5 3. VIIMSI VALLA OLUKORD, ARENGUSUUNDUMUSED JA KOONDHINNANG ARENGUTASEMELE ................................ ................................ ..... 6 3.1.1 Rahvastiku areng ................................ ................................ ...... 9 3.2.2 Looduskeskkonna areng ................................ ............................ 13 3.2.4 Haridusvaldkonna areng ................................ ........................... 16 3.2.5 Sotsiaalvaldkonna areng ................................ ........................... 17 3.2.6 Kultuurivaldkonna ja vaba aja sisuka veetmise võ imaluste areng ........... 18 3.2.7 Kommunaalvaldkonna ja taristu areng ................................ .......... 18 3.2.8 Valitsemise ja kodanikuühiskonna areng ................................ ........ 21 3.2.9 Koondhinnang Viimsi valla arengutasemele ................................ ..... 23 4. VIIMSI VALLA VISIOON, MISSIOON JA MÕÕDIKUD ................................ .. 27 4.1. Viimsi valla visioon 2030 ................................ .......................... 27 4.2. Viimsi valla kohaliku omavalitsuse missioon ...............................
    [Show full text]
  • Metsakasti Küla Arengukava 2017
    METSAKASTI KÜLA ARENGUKAVA 2017 – 2027 Koostajad Kaia-Leena Pino Kristi Ploom Reet Otsep Sisukord Ajalugu Uusarendused Rahvastik Loodusväärtused Ettevõtlus Tehniline taristu (teed, valgustus, vesi) Sotsiaalne taristu Küla SWOT analüüs Arengueesmärgid ja ülesanded nende saavutamiseks Ajalugu Viimsi poolsaare asustuse ajalugu ulatub tagasi 3.-4.sajandisse, mil poolsaar oli hõredalt asustatud. Esimene muinasaegne asulakoht Viimsi poolsaarel on tuvastatud Pärnamäel meie küla vahetus naabruses. Muinasleiud Tammneeme küla maadelt viitavad asustusele juba 1000 ja rohkem aastat tagasi. http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/kus-asus-viimsi-muinaskula-uianra?id=74478597 Esmased andmed Metsakasti külast pärinevad 1716. aastast, mil siinsed maad kuulusid Saha mõisa (Maardu mõisa?) koosseisu. Viimsi poolsaar oli pikuti pooleks jaotatud -- Läänepoolne osa kuulus Viimsi (Pirita klooster) mõisale ja idapoolne Maardu mõisale. 16.-17. sajandil kuulus mõis nii von Taubedele, von Wrangellidele kui ka von Uexküllidele. Edaspidiste erinevate vallutuste ja haldusreformide käigus jaotati Viimsi poolsaare maid erinevateks haldusüksusteks erinevate omanike valduses. Elanikkonna Viimsi poolsaare lääneosas moodustasid keskajaks enamuses rannarootslased, kes asutasid Viimsisse kindluse ja mõisa tugipunktiks. Ajapikku eestlaste osakaal poolsaarel järjest suurenes. Rootslased ei olnud sunnismaised, eestlased aga küll. Vastavalt sellele, et elanikkond koosnes alguses põhiliselt rootslastest, siis paljudel Viimsi poolsaare küladel olid rootsikeelsed nimed, mis Eesti
    [Show full text]
  • Aasta Haridusteoks Valiti Viimsi Kooli Teadmiskeskus
    Rannad ja kalamehed Viimsis ja Inglismaal >> loe lk 8 ja 9 Marii Maamägi. Viimsi Tiraazv 8300 nr 17 (394) 10. oktoober 2014 tublidest õpetajatest loe lk 6. Harjumaa aasta õpetaja töötab Viimsi vallas Väikese Päikese lasteaia liikumis- ja tantsuõpetaja Marii Maamägi on üks neist erilistest inimestest, kelle käe alla me iga päev oma lapsed usaldame. Nii lapsed, lapsevanemad kui ka kolleegid jagavad Marii kohta ülivõrdelisi arvamusi. Õnneks saavad liikumisõpetaja tööst osa kõik lapsed. Meie Marii on olnud aastaid laste lem- mikõpetaja, tal on alati midagi põnevat varuks. Ta on suurepärane meeskonnamängija, särav ja tegus õpetaja. Marii on pühendunud, hooliv, uuendusmeelne ja koostöövalmis. Marii toel on alles 6-aastases lasteaias loo- dud mitmeid traditsioone. Ta tunneb ära, mida on lastele veel vaja, ja oskab leida lahendusi. Kogu Soosepa küla lapsed saavad tänu talle näiteks nüüd õppida liiklusohutust äsja loodud liikluslinnakus. Väikese Päikese pere on tegelikult omaet- te kogukond. Mariil on siin kanda suur roll ja terve meie pere rõõmustab, et ta pälvis õpeta- Teadmiskeskuse juht Peeter Sipelgas Vanemuise laval auhinda vastu võtmas. Foto Maanus Kullamaa jatepäeval Harjumaa aasta õpetaja tunnustuse. Lasteaed Väike Päike vanemate kogu Aasta haridusteoks valiti Disainiauhinnad näitusele Viimsi Kooli teadmiskeskus “Hõbevalgeim“ Rannarahva Muuseumi näitus “Hõbeval- 4. oktoobril toimus Tartus lastel avastada teadusemaailma ja need on Viimsi Kool, Haabneeme list ja algoritmilist mõtlemist ning geim. Rävala kõrgaeg” sai septembris di- Vanemuise Kontserdimajas avastamisrõõmu. Tema tegevus Kool, Randvere Kool, Nõmme Põ- süsteemset lähenemist probleemi- sainikonkurssidel kaks väärikat auhinda. üleriigiline Aasta Õpetaja kõnetab nii lapsi kui ka lapseva- hikool, Peetri Lasteaed-Põhikool de lahendamisele. Huviringi on auhinnagala “Eestimaa õpib nemaid. Minu kui lapsevanema ja Püünsi Kool.
    [Show full text]
  • EST VIIMSI VALDA LINNAD JA VALLAD ARVUDES 2005 on the Sprawl of Tallinn Into Viim Si Rural M Unicipality Cities and Rural Municipalities in Figures 2005
    TALLINNA VALGUMISEST VIIMSI VALDA LINNAD JA VALLAD ARVUDES 2005 On the sprawl of Tallinn into Viim si rural m unicipality Cities and Rural Municipalities in Figures 2005 1. TALLINNA VALGUMISEST VIIMSI VALDA: ÄÄRELINNASTUMISE VÄLJAKUTSED PEALINNA- LÄHEDASELE KOHALIKULE OMAVALITSUSELE Rivo Noorkõiv, Veiko Sepp www.geom edia.ee Teoreetiline tagapõhi Eesti uuema aja sotsiaal-majandusliku arengu üks suundi on olnud suuremate linnade — eelkõige Tallinna — elanike ränne linnalähedastesse piirkondadesse. Selline ääre- linnastumise protsess (suburbanisation) on leidnud aset enamikus riikides, kuid eri ajal, eri kestuse, intensiivsuse ja ulatusega. Erinevad ka äärelinnastumise tingimused ja põhjused. Eestis on äärelinnastumist käsitletud eelkõige rahvastikugeograafilisest vaatepunktist (Tammaru 2000; Sjöberg ja Tammaru 2000; Leetmaa 2003; Ainsaar 2003; Tammaru et al 2004). Nagu teisteski endistes sotsialismileeri maades on peamine teoreetiline küsimus sotsialismijärgse (ääre-)linnastumise sarnasus (või erinevus) Lääne-Euroopas ja Põhja- Ameerikas toimunud protsessidega (või protsessidest) (vt ka Szelenyi 1996; Pichler- Milanovich 1997; Tosics 1997, 2004; Enyedi 1998; Timar ja Varadi 2001; Stenning 2004; Nuissl ja Rink 2005; Musil 2005). Viimastel aastatel on uurimise alla võetud äärelinnastumisega seotud ränne ja rändes osalevate elanike sotsiaal-majanduslike tunnuste omavahelised seosed (Kulu ja Billari 2004; Tammaru 2005). Äärelinnastumist on üldjuhul nii Eestis kui ka mujal käsitletud linnastu, asustussüsteemi või keskuslinna perspektiivist.
    [Show full text]
  • Viimsi Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2019-2030
    VIIMSI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2019-2030 Tellija: AS Viimsi Vesi Töö nr: 213-18 (VII20) Projektijuht: H. Metspalu Koostajad: K. Erimäe, R. Hansen, K. Kärmas Tallinn, 2019 Viimsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 7 2 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ....................... 9 2.1 ÕIGUSLIK BAAS .................................................................................................................................. 9 2.1.1 Riigisisesed õigusaktid ....................................................................................................... 9 2.1.2 Euroopa Liidu direktiivid .................................................................................................. 10 2.1.3 Omavalitsuse olulisemad õigusaktid ............................................................................ 10 2.2 LÄÄNE-EESTI VESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA1 .............................................................................. 11 2.3 VIIMSI VALLA ARENGUKAVA JA EELARVESTRATEEGIA 2018-2022 ................................................ 14 2.4 PRANGLI SAARE ARENGUKAVA ......................................................................................................... 14 2.5 TAMMNEEME KÜLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2013-2023 ............................................................ 14 2.6 PÜÜNSI KÜLA
    [Show full text]
  • RANDVERE KÜLA ARENGUKAVA Aastateks 2010-2020
    RANDVERE KÜLA ARENGUKAVA Aastateks 2010-2020 Randvere 2010 EESSÕNA Käesolev Randvere küla arengukava on koostatud Viimsi Vallavolikogu 26.juuni 2007. a määrusega nr 21 kehtestatud „Viimsi valla aleviku- ja külavanema statuut“ punktiga 2.9 külavanemale pandud kohustuste täitmiseks. Arengukava, mis määrab kindlaks Randvere küla arengu eesmärgid, prioriteedid ja sellest lähtuvalt ka tegevuskava, on koostatud aastateks 2010- 2015. Käesolev arengukava on parandatud ja täiustatud versioon perioodiks 2005-2010(2015) koostatud dokumendist. Randvere arengukava peaeesmärgiks on leevendada mahajäämust küla arengus võrreldes Viimsi vallaga tervikuna ja tagada külale tehniline ja sotsiaalne infrastruktuur. Viimase all mõistame avalike teenuste paremat kättesaadavust, küla looduskesksemaks muutmist ja samuti ka vaba aja veetmise võimaluste avardamist. Arengukava koostamisel on toetutud ka 2010. aasta juuni ja juuli kuus Randvere elanike seas läbi viidud küsitluse tulemustele. Küsitlus andis parema ülevaate erinevate valdkondade rahulolu kohta Randveres. Arengukava on dokument, mis on aluseks külale tegevuse, eesmärkide ja rahaliste vahendite kavandamisel ning ettepanekute tegemisel Viimsi vallavalitsusele ja vallavolikogule. Arengukava toob välja kohalikke elanikke häirivad probleemid ja lahendamata küsimused, samuti esitatakse konkreetsed tegevused, mida hakatakse seatud eesmärkide saavutamiseks ühiselt ellu viima. See väldib juhuslikkust nii oma tegevuste kavandamisel kui suhtlemisel vallavalitsusega. Kindlad sihid võimaldavad piiratud ressursside
    [Show full text]
  • Settlement Region Types and Clusters
    METHODOLOGY FOR ESTABLISHING CITY, TOWN AND RURAL SETTLEMENT REGION TYPES AND CLUSTERS Until 2018, Statistics Estonia used settlement unit type as the basis for establishing rural and urban population. Due to rapid suburbanisation such distribution has not justified itself for years. The population of settlement units near cities had multiplied, but they were still considered rural population. The time of the administrative reform in 2017 was appropriate to change this approach. The regional statistics working party, which convened in 2017 at the Ministry of Finance, decided to adopt an international methodology based on clusters of similar population density for establishing rural and urban population. However, internationally used criteria for establishing rural and urban regions do not satisfy Estonian needs, as the thresholds are too high. Consequently, the working party developed thresholds suitable for Estonia: settlement units are classified into city (type 1), town (type 2) and rural (type 3) types. Outcomes Figure 1. City, town and rural type settlement units METHODOLOGY FOR ESTABLISHING CITY, TOWN AND RURAL SETTLEMENT REGION TYPES AND CLUSTERS Table 1. City-type settlement units (EHAK 2017v3) by population figures of clusters, 01.01.2018 Settlement Settlement unit name Population Type unit code City cluster Town cluster Rural cluster Totala 0120 Ahtme city district 15 730 113 650 16 493 1 0176 Haabersti city district 39 681 3 773 189 43 643 1 1675 Haabneeme small town 5 553 238 52 5 843 1 1692 Haapsalu city 9 079 825 51 9 955
    [Show full text]
  • 115 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    115 buss sõiduplaan & liini kaart 115 Tallinn - Mähe - Randvere - Tammneeme Vaata Veebilehe Režiimis 115 buss liinil (Tallinn - Mähe - Randvere - Tammneeme) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Balti Jaam: 6:50 - 22:45 (2) Tammneeme Keskus: 6:55 - 21:45 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 115 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 115 buss saabub. Suund: Balti Jaam 115 buss sõiduplaan 26 peatust Balti Jaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:50 - 22:45 teisipäev 6:50 - 22:45 Tammneeme Keskus 14 Tammneeme Tee, Estonia kolmapäev 6:50 - 22:45 Tammneeme Tee neljapäev 6:50 - 22:45 9 Tammneeme tee, Estonia reede 6:50 - 22:45 Tädu Kuusk laupäev 8:05 - 22:50 Randvere Aedlinn pühapäev 8:05 - 22:50 1 Laanepüü tee, Randvere Teekalda 2 Teekalda Tee, Randvere 115 buss info Randvere Keskus Suund: Balti Jaam 2 Tülli Tee, Randvere Peatust: 26 Reisi kestus: 36 min Randvere Kauplus Liini kokkuvõte: Tammneeme Keskus, Tammneeme Viimsi — Randvere, Randvere Tee, Tädu Kuusk, Randvere Aedlinn, Teekalda, Randvere Keskus, Randvere Kauplus, Hansunõmme, Hansunõmme Metsakasti, Mähe Aedlinn, Mähe, Randvere Tee, 3 Karukämbla tee, Randvere Supluse Puiestee, Pirita, Rummu, Lillepi, Maarjamägi, Lillepaviljon, Lauluväljak, J. Poska, F. R. Kreutzwaldi, Metsakasti Pronksi, Hobujaama, Mere Puiestee, Linnahall, Balti 28 Tarvase Tee, Randvere Jaam Mähe Aedlinn 115a Randvere Tee, Tallinn Mähe 27 Randvere Tee, Tallinn Randvere Tee Randvere tee, Tallinn Supluse Puiestee Pirita 1 Merivälja tee, Tallinn Rummu 1a Purje Tänav, Tallinn
    [Show full text]
  • Jõelähtme Kiriku Kroonika II Soli Deo Gloria!
    Jõelähtme kiriku kroonika II Soli Deo gloria! Täname: Tõnu Parmakson, EELK Randvere kogudus, EELK Kuusalu kogudus, Mall Johanson, Tiina-Mall Kreem, Tallinna Linnamuuseum, Rahvusarhiiv, von Brevernite suguvõsa, Mare Malva, Piret Pintman-Hellaste, Ester Peetrimägi. E-raamatu väljaandmist on toetanud Põhja-Harju Koostöökogu ja EELK Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus. Tõlkinud Ülle Mölder Toimetanud Fred Puss Fotod: erakogud, Tallinna Linnamuuseum. © Väljaandja Eesti Isikuloo Keskus ja EELK Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKOGU Jõelähtme - Viimsi - Rae Jõelähtme kirikuraamat, sisse seatud ja alustatud Heinrich Christopher Wrede, kohaliku pastori poolt aastal 1725. 5 Jõelähtme kirikuraamat, sisse seatud ja alustatud Heinrich Christopher Wrede,1 kohaliku pastori poolt aastal 1725. EAA.1212.2.1, [lk 385, digikaader 180]2 Koopia (Copie)3. Jumala nimel! Olgu käesolevaga teada minu armsatele lastele ja kõigile, kes asjasse puutuvad, et ma olen otsustanud seni maha müümata tagavara eesti- keelseid piibleid järgmisel viisil ära kinkida ja kasutusele võtta. Jõelähtme kirik peab saama lihtsale paberile trükitud eksemplaridest tuhat ja üheksakümmend üks eksemplari. Jaani kirik Ida-Harjumaal peab saama samasuguse ühest tuhandest ja üheksakümne ühest koosneva hulga nimetatud eksemplare. Toompea orbudekodu peab saama vaeslaste ülalpidamiseks ja õpe- tamiseks ülejäänud veel minu majas asuvad ja raamatuköitja kirja- likku tunnistust mööda müümata eksemplarid. Ja nimelt järgmistel tingimustel. Mis mõlemasse4 kirikusse puutub, siis olen ma kindlaks määranud: Neid kummalegi ülal nimetatud kirikule kingitud arvu piibleid tuleb müüa hinnaga 55 kopikat köitmata eksemplar ja ei kunagi kallimalt. 1 Wrede, Heinrich Christopher (1691-1764), 1711-1742 Harju-Jaani koguduse õpetaja, täitis 1712-1713 ka Jüri ja 1714-1734 Jõelähtme koguduse õpetaja kohuseid, alates 1721 konsistooriu- mi erakorraline assessor, 1741-1742 Ida-Harjumaa praost.
    [Show full text]
  • V6 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    V6 buss sõiduplaan & liini kaart V6 Haabneeme - Leppneeme - Randvere - Mähe - Vaata Veebilehe Režiimis Muuga V6 buss liinil (Haabneeme - Leppneeme - Randvere - Mähe - Muuga) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Muuga Sadam: 6:35 - 13:40 (2) Viimsi Keskus 1: 7:16 - 14:05 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim V6 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine V6 buss saabub. Suund: Muuga Sadam V6 buss sõiduplaan 37 peatust Muuga Sadam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:35 - 13:40 teisipäev 6:35 - 13:40 Viimsi Keskus 1 Ravi tee, Haabneeme kolmapäev 6:35 - 13:40 Karulaugu neljapäev 6:35 - 13:40 17 Randvere Tee, Haabneeme reede 6:35 - 13:40 Krillimäe laupäev Ei sõida Farmi pühapäev Ei sõida Metskitse 9 Metskitse Tee, Estonia Leppneeme Lasteaed V6 buss info Leppneeme tee, Estonia Suund: Muuga Sadam Peatust: 37 Leppneeme Reisi kestus: 30 min 110 Leppneeme Tee, Estonia Liini kokkuvõte: Viimsi Keskus 1, Karulaugu, Krillimäe, Farmi, Metskitse, Leppneeme Lasteaed, Lepalinnu Leppneeme, Lepalinnu, Mäe, Luhaääre, Pällu, 2 Laane Tee, Estonia Väljaotsa, Tammneeme Keskus, Tammneeme Tee, Tädu Kuusk, Randvere Aedlinn, Teekalda, Randvere Mäe Keskus, Randvere Kauplus, Hansunõmme, 1 Mäe tee, Estonia Metsakasti, Mähe Aedlinn, Liilia Tee, Kõlviku Tee, Äigrumäe, Pärnamäe Tee, Pärnamäe Tee, Laiaküla, Luhaääre Ristaia, Käära, Muuga Aedlinn, Pirnipuu Puiestee, 37 Luhaääre tee, Estonia Kardheina Tee, Kabelikivi, Uus-Muuga, Maardu Veehoidla, Muuga Sadam Pällu 38 Tammneeme Tee, Estonia Väljaotsa 1 Teigari Tee, Estonia Tammneeme
    [Show full text]
  • Eesti Lootsiraamat
    Eesti lootsiraamat 4. osa Soome laht 4.2 Suurupi poolsaarest Kaberneeme poolsaareni Uuendatud 01.10.2021 © Transpordiamet Kartograafia osakond Teine väljaanne juuli 2017 (esmaväljaanne märts 2017) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele www.estonia360.ee/sadamad/ Eesti lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://transpordiamet.ee/liikuvus-ja-transpordikorraldus/navigatsiooniteave/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf
    [Show full text]