Rannad ja kalamehed Viimsis ja Inglismaal >> loe lk 8 ja 9

Marii Maamägi. Tiraazv 8300 nr 17 (394) 10. oktoober 2014 tublidest õpetajatest loe lk 6. Harjumaa aasta õpetaja töötab Viimsi vallas Väikese Päikese lasteaia liikumis- ja tantsuõpetaja Marii Maamägi on üks neist erilistest inimestest, kelle käe alla me iga päev oma lapsed usaldame.

Nii lapsed, lapsevanemad kui ka kolleegid jagavad Marii kohta ülivõrdelisi arvamusi. Õnneks saavad liikumisõpetaja tööst osa kõik lapsed. Meie Marii on olnud aastaid laste lem- mikõpetaja, tal on alati midagi põnevat varuks. Ta on suurepärane meeskonnamängija, särav ja tegus õpetaja. Marii on pühendunud, hooliv, uuendusmeelne ja koostöövalmis. Marii toel on alles 6-aastases lasteaias loo- dud mitmeid traditsioone. Ta tunneb ära, mida on lastele veel vaja, ja oskab leida lahendusi. Kogu Soosepa küla lapsed saavad tänu talle näiteks nüüd õppida liiklusohutust äsja loodud liikluslinnakus. Väikese Päikese pere on tegelikult omaet- te kogukond. Mariil on siin kanda suur roll ja terve meie pere rõõmustab, et ta pälvis õpeta- Teadmiskeskuse juht Peeter Sipelgas Vanemuise laval auhinda vastu võtmas. Foto Maanus Kullamaa jatepäeval Harjumaa aasta õpetaja tunnustuse. Lasteaed Väike Päike vanemate kogu

Aasta haridusteoks valiti Disainiauhinnad näitusele Viimsi Kooli teadmiskeskus “Hõbevalgeim“ Rannarahva Muuseumi näitus “Hõbeval- 4. oktoobril toimus Tartus lastel avastada teadusemaailma ja need on Viimsi Kool, list ja algoritmilist mõtlemist ning geim. Rävala kõrgaeg” sai septembris di- Vanemuise Kontserdimajas avastamisrõõmu. Tema tegevus Kool, Randvere Kool, Nõmme Põ- süsteemset lähenemist probleemi- sainikonkurssidel kaks väärikat auhinda. üleriigiline Aasta Õpetaja kõnetab nii lapsi kui ka lapseva- hikool, Peetri Lasteaed-Põhikool de lahendamisele. Huviringi on auhinnagala “Eestimaa õpib nemaid. Minu kui lapsevanema ja Püünsi Kool. Tänavu tegutseb oodatud kõik 3.–7. klassi arvuti- ja tänab“. Aasta haridus- jaoks on oluline, et teadmiskesku- Collegium Eruditionise all kahek- huvilised õpilased. teoks kuulutati seal Viimsi se ringidest saavad osa võtta väga sa huvialaringi. Teadmiskeskuse õpilased osa- Kooli teadmiskeskus Colle- erinevas vanuses lapsed. See toob Näiteks valmistatakse seal ette levad ka koolivälistes projektides gium Eruditionis. Kokku kuu- kõigi laste ellu õhinapõhist õpet,” meie tulevikutalente programmee- (viktoriinid, mälumängud, Nuputa, lutati pidulikul galal välja sõnas Jan Trei ja lisas: “Õnnitleme rimises. Ring keskendub program- Känguru, Ökokratt, pranglimine 14 laureaati. veelkord Viimsile aasta haridusteo meerimise algtõdede õppimisele lä- jne), korraldatakse ainenädalaid ära toonud Peeter Sipelgat ja tema bi animatsiooni ja mängude. Kõik ning mõistagi võetakse edukalt osa Viimsi Kooli teadmiskeskus Col- algatatud teadmiskeskuse kõiki huviringis osalenud kasutavad prog- nii maakonna kui ka riikliku tase- legium Eruditionis toob ministee- õpetajaid!” rammeerimiskeelt ja -keskkonda, me olümpiaadidest. Eesti Disainiauhindade konkursil saime riumi kinnitusel lastele sära silma Teadmiskeskuse juhi Peeter Si- et lihtsalt ja kiiresti omandada prog- Tunnustussüsteem “Eestimaa pronksi ja muuseumimeene konkursil eri- ning paneb ka õpetajad ja lapse- pelga sõnul on kõige olulisem suu- rammeerimise põhimõtted ning õpib ja tänab” on kahetasandiline: preemia. vanemad vaimustuma, sest aitab rendada laste teada saamise huvi. tüüpilised vahendid ja tegevused, maakondlik ja üleriigiline, selle Eesti parimaid disainereid ja silmapaist- tuua teadust laste igapäevastesse “Me oleme selles valdkonnas mida kasutatakse ka tavapärastes eestvedajateks on Eesti Haridus- vamaid töid tunnustatakse kord aastas. toimetustesse. Õpilaste teadushuvi Eestis teistele teerajajaks, tänane tekstipõhistes programmeerimis- ja teadusministeerium ning Eesti 2014. aasta disainigaalal selgusid parimad varajaseks ärgitamiseks on alg- huviliste hulk on ammu ületanud keeltes. Programmeerimisringi ees- Haridustöötajate Liit. 434 esitatud töö seast. Osavõtt konkursist klassidest alates loodud palju põ- tavalise huvikooli õpilaste arvu. märk on arendada õpilaste loogi- Liina Rüütel oli üle aegade suurim. Seda enam on põh- nevaid ringe ning teadmiskeskuse Meile teeb see ainult rõõmu. Mida just uhkust tunda, et tihedas konkurentsis näol on tegu on algatusega, mis on rohkem me suudame pakkuda eri- tõi meie tänavune suurnäitus “Hõbeval- kõikidele koolidele eeskujuks. nevaid võimalusi kodulähedases VIIMSI KOOLI TEADMISKESKUS geim. Rävala hiilgeaeg“ loovagentuurile Pult keskkonnadisaini kategoorias auväär- Viimsi Collegium Eruditionise koolis, seda suurem on tõenäosus 2012. aastal pälvis teadmiskeskus riikliku tunnustuse teaduse po- pulariseerimisel ning 2013. aastal sai Collegium Eruditionis nii Har- se pronksmedali. Suurt projekti juhtis Eri- eesmärk on toetada õpilase mitme- üles leida tõelised anded ning neid ka Saks, disainer Jüri Lõun lõi kujunduse ja külgset arengut, luues võimalusi süsteemselt arendada. Oleme saa- jumaa aasta teo tiitli kui ka vabariikliku aasta teo laureaadi tiitli noorsootöös. Teaduskeskuses on sellised huviringid: oskas aardeleidudelt välja võluda imelisi täiendavate teadmiste, oskuste ja nud tõeliseks partneriks ülikooli- l Viimsi Koolis: Rebase Ruudi loodusring 1. klass; matemaatikaring Nu- sümboleid, mis näitusel meeleolu loovad. annete arendamiseks teadmistepõ- dele jt teadusasutustele,” kirjeldab pula 1., 2. ja 3. klass; arhitektuuriring Ruum ja vorm 2.–3. klass ja 4.–6. Samad aardeleiud on inspiratsiooniks hises huvialaringis. Teadmistekes- Sipelgas teaduskeskuse tööd. klass; teadusring Taibu 2.–4. klass; animatsioonikursus Teen ise multifilmi olnud ka näitusega kaasnevale muuseumi kus lähtub oma töös põhimõttest, 3.–5. klass ja 4.–5. klass; programmeerimine 3.–7. klass; robootikaring 3., tootesarjale Hõbevalgeim. Mustvalge mär- et iga laps on milleski andekas. Õppetöö teadmistekoolis 4., ja 5.–7. klass; eksperimentaalne loodusteadus 5.–6. klass; elektrooni- gikeel kaunistab pleede ja tekke, hõbeda- Läbi individuaalse lähenemise ja Õppetöö kestab oktoobrist maini. kakursus Digi 7.–9. klass; hiina keel ja kultuur 5.–12. klass; selt helgivad viikingiaegsed sümbolid sär- toetava arengukeskkonna pakub Tänavu sai huviharidusringidega lii- l Haabneeme Koolis: Rebase Ruudi loodusring 1. klass; Nupula 1. klass; kidel, kaunid hõbeehted on inspiratsiooni keskus võimalusi nii eneseteostu- tuda Viimsi Turvalisuspäeva raames hispaania keel ja kultuur 4.–5. klass; saanud muinasaegsetest rinnanõeladest ja seks kui ka vaimseks arenguks. kooli infolaadal, kuid end saab kirja l Randvere Koolis: Nupula 1. klass; Taibu 1.–5. klass; robootikaring ripatsitest. Hõbevalgeima tootesarja pärja- Vallavanem Jan Trei sõnul panna ka e-posti või telefoni teel (li- 3.–5. klass; ti Eesti muuseumimeene konkursil toote- annab Peeter Sipelgas meie hari- sainfot vt Viimsi Kooli kodulehelt). l Püünsi Koolis: Nupula 1. klass. seeria eripreemiaga. dussüsteemile väga suure lisaväär- Teadmistekeskuse töö jaotub Lisainfot teadmistekeskuse kohta vt www.viimsi.edu.ee. Rannarahva Muuseum tuse. “Peeter Sipelgas aitab meie korralduslikult kuue kooli vahel, 2 10. oktoober 2014

VALLAVANEMA VEERG Kaebus nr 525 Head Viimsi valla elanikud! Pressinõukogu otsus 11.09.2014: Silmad paneb särama ja naeratuse toob näo- le nädalatagune Viimsi valla õpetajate päev ja sellega seotud üritused. Loodan südamest, Eesti Ekspress rikkus et päev ise oli meie õpetajate ja lasteaednike jaoks päikeseline ja südantsoojendav. Nii- sugune, et annab jätkuvatel argipäevadelgi head ajakirjandustava veel tükk aega hingesooja. Veelgi kauem rõõmu peaks jätkuma ter- Pressinõukogu arutas nud terviserikke vahel. Kaebaja tervisliku seisundi osas arva- vele vallarahvale sündmusest, mis sai möödu- Viimsi Vallavalitsuse peab eksitavaks ka artikli peal- must avaldama. nud nädalavahetusel teoks Tartus, Vanemuise kaebust Eesti Ekspressis kirja, mis loob ebaõige mulje Lehe väitel on üldteada kontserdimajas, kus üleriigilisel Aasta Õpetaja 25. juunil 2014 ilmunud Viimsi valla personalipoliitikast. fakt, et südamehaiguste korral auhinnagalal “Eestimaa õpib ja tänab” kuu- artikli “Viimsi võimuva- Samuti on eksitav Ekspressi esi- ja vanemas eas inimeste pu- lutati aasta haridusteoks Viimsi Kooli tead- hetuse esimene ohver – kaanel olev juhtlause. hul võib ülemäärane stress või miskeskus Collegium Eruditionis. Teadmis- nõunikku tabas äkksurm“ Kaebaja märgib, et Enno erutus kaasa tuua terviserikke. keskuse on algatanud ja seda veab hindamatu peale ja otsustas, et leht Seliranda ei koondatud, ta on Leht selgitas, et vallavanem energiaga meie suure tähega Õpetaja Peeter rikkus head ajakirjandus- jätkuvalt valla ametnik, kuigi Jan Trei vastustes on kajastatud Sipelgas. Viimsi Kooli teadmiskeskus Colle- tava. artikli ilmumise ajal haigusle- kõik artikli olulised aspektid. gium Eruditionis on pannud nii lapsed, vane- hel. Kaebaja leiab, et eksitav Pressinõukogu otsustas, et mad kui ka õpetajad vaimustuma, aidates tuua Artikkel räägib sellest, et Viim- on kirjutada äkksurmast – pi- Eesti Ekspress eksis ajakir- teadust huvitaval kombel nende igapäevastes- si vallavalitsuse nõunikule Enno gem oleks pidanud kirjutama, janduseetika koodeksi punkti Selirannale anti korraldus kir- et “Enno Selirand langes koo- 4.11. vastu, mis näeb ette, et se toimetustesse. Teisisõnu on Peeter Sipelgal Vallavanem Jan Trei. Foto Alar Mik õnnestunud teadmishuvi ärgitamiseks algata- jutada lahkumisavaldus, mis masse”. pealkirjad ei tohi auditooriumi da teadmiskeskus, mille lisandväärtuseks on sest uued arendused sadamas ei tohi toimuda mehele endale tundus ebaõig- Eesti Ekspress vastas Pres- eksitada. avastamisrõõm ja õhinapõhine õpe. Teadmis- elanike, elukeskkonna ja keskkonna arvelt. lane. Mõni nädal hiljem tabas sinõukogule, et artikli peal- Pressinõukogu hinnangul keskuse juurde on loodud alates algklassidest Kuidagi ei saa mööda minna 25. septemb- meest äkksurm ja ta langes kirjas ei ole öeldud, et põh- on artikli pealkiri eksitav, sest palju põnevaid ringe. Õnnitleme veelkord ril toimunud Laidoneri olümpiateatejooksu koomasse. justatud on inimese surm, ka loob meelevaldse seose töölt Viimsile aasta haridusteo ära toonud laureaati äramärkimisest – võistlus oli juubelimaiguli- Viimsi vallavalitsus kaebas artiklist ilmneb, et Enno Seli- vabastamise ja terviserikke va- Peeter Sipelgat ja tema algatatud teadmiskes- ne, toimus juba 15. korda. Viimsi vallavalit- Pressinõukogule, et artikkel si- rand on elus. hel ning loob lugejatele mulje, kuse kõiki õpetajaid! suse sportlik võistkond saavutas tänavu sõp- saldab ebaõigeid ja kontrolli- Leht tunnistas, et termini nagu oleks Enno Selirand sur- Veidi enne õpetajate pidupäeva toimus ruskondade kategoorias III koha. Võistkonda mata faktiväiteid ning teema “koondamine” kasutamine on nud. vallamajas mitmeid olulisi kohtumisi. Teoks kuulusid Alpo Greebe, Henry Edward Aimre, käsitlemisel on kujutatud val- juriidiliselt ebakorrektne, kuid Samuti rikkus leht koodek- sai Päästeameti poolt korraldatuna mitu Taavi Valgmäe, Timmo Aleksandrov, Remo la juhte ja juhtimist viisil, mis samas on sel sõnal tavakeeles si punkti 4.1., mis näeb ette, et kuud ettevalmistust nõudnud kriisõppus Merimaa, Erik Vest, Eero Antons ja Mihkel kahjustab valla mainet. laiem tähendus. Leht lisas, et uudised, arvamused ja oletused Nargen, kus ühe osapoolena osales tööpäe- Tasa. Eesti väejuht kindral Laidoner juhtis Kaebaja hinnangul on au- ajakirjanik vestles Enno Seli- olgu selgelt eristatavad. Pressi- va kestnud õppusel ka Viimsi vallavalitsuse aastaid ka rahvusliku olümpiakomitee tege- tor meelevaldselt ja ilma ühe- ranna tütrega, kes vahendas isa nõukogu hinnangul on nimeta- kriisikomisjon. Legendi järgi süttis Naissaa- vust, mis viis Eesti olümpiavõistkonna 1936. gi tõendita loonud seose Enno tundeid ja mõtteid ning arsti- tud seose loomine oletus. rel hooletust lõkketegemisest mets, need, aasta Berliini mängude suurvõitudeni. On sii- Seliranna töösuhte lõppemise delt saadud teavet ning valla- Aivar Reinap kes lõkke tegid, ei suuda lõket kustutada ja ras heameel, et Laidoneri vaimne ja sportlik ja ligi kuu aega hiljem esine- valitsus ei ole pädev inimese Pressinõukogu esimees lahkuvad pahanduste vältimiseks saarelt. pärand on leidnud kindla traditsiooni just siin, Samal ajal toimub aga saarel 300 osalejaga Viimsis, kus oli kindrali kodu. Kurjade aega- muusikafestival Nargen... de saabudes arreteeriti ta siin koos abikaasaga Vallavalitsus ja -ametnikud peavad sel- ja viidi vangilaagrisse. Veel enne teatejooksu Viimsi kuul jõudis koju listeks ja meiegi vallas täiesti reaalselt aset toimus Tallinna Siselinna kalmistul Laidone- 3. oktoobril tähistasime leida võivateks sündmusteks valmis olema. ri perekonna rahula pühitsemine. Suurmehe ülemaailmset eakate Kuidas me toime tulime, loe täpsemalt lk 3. mälestuseks asetasime rahulasse valla poolt päeva traditsioonilise Möödunud neljapäeval toimus Viimsi pärja. bowlinguturniiriga. Koolis avalik arutelu Muuga välisõhu kvali- Kutsun teid kõiki üles nautima tuuliseid, teedi teemal, mille korraldasid ühiselt Viimsi aga kauneid sügisilmasid nii, nagu rannarah- Viiendal Viimsi Pensionäride vallvalitsus ja Keskkonnainspektsioon, kuna vale kohane. Seda saab ühendada nädala- Ühenduse korraldatud turniiril vallarahvalt on sellel teemal laekunud rohkes- vahetuse sisseostudega Viimsi taluturul va- osales 10 kuueliikmelist võist- ti kaebusi. Inspektsiooni tellimusel valminud baõhumuuseumis, kust saate lauale värske, konda, kokku 72 eakat bow- Keskkonnauuringute Keskuse uuringu “Lõh- puhta ja töötlemisega rikkumata kodumaise linguhuvilist. Kõige kauge- nahäiringu ja saasteainete heitkoguste hinda- toidupoolise. Sealt saab nii hommikukohvi malt tulid mõõtu võtma Tartu mine Muuga sadamas” kokkuvõtet tutvustas kui ka palju värskemaid külauudiseid, kui seeniorid. Võistluse avasõnad keskuse spetsialist Erik Teinemaa ning Kesk- vallavanema veerg seda pakkuda oskab. ja avavisked olid Viimsi abi- konnainspektsiooni peadirektori asetäitja Olav Rõõmustan lõpetuseks omalt poolt kõiki vallavanemalt Mati Mätlikult Avarsalu rääkis edasistest sammudest, mida valla inimesi hea sõnumiga: meil pannakse ja Viimsi PÜ juhatuse liikmelt koos Viimsi vallavalitsuse ja keskkonnaminis- Rein Maidla, Leida Aitaja, Ärni Nõmm, Mati Mätlik, Natali Lorup, uuest nädalast lisabussid liikuma. Lisateave Henno Mõtuselt. Ligi kaks tun- Väino Tomingas, Lembi Tamm. Foto erakogu teeriumiga järgnevalt ette võetakse. Uuringu- www.peatus.ee, bussipeatustesse peaks ka di väldanud võistlusega selgus, materjalidega saab tutvuda Keskkonnainspekt- info lähiajal üles saama. Loe lähemalt lk 3. et mullune võitja Pirita sotsiaal- Edukalt võistlesid meie ea- nikumi ja Benu apteeke meel- siooni kodulehel (www.kki.ee). Vallapoolne Nauditavat sügise jätku! keskuse võistkond peab loovu- kad ka üksikarvestuses: Ärni divat lisa eest auhinnalauale. ettepanek siinkohal on ühene – tänane olukord Jan Trei tama Viimsi PÜ väljapandud Nõmm oli esimene ja Väino Abivallavanem Mati Mätlik peab hakkama muutuma paremuse suunas, vallavanem rändauhinna Viimsi kuul aas- Tomingas kolmas, naistest Na- rõõmustas Viimsi eakate aktiiv- taks Viimsi ühendvõistkonnale. tali Lorup neljas, Lembi Tamm suse üle. Ta tänas kõiki turniiri Kui kauaks Viimsi kuul koju viies, Leida Aitaja kuues. Tä- korraldajaid ja osalejaid. jääb, selgub aasta pärast. name Jussi õlletuba, Harmoo- Viiu Nurmela

Teadaanne Toimetus ootab kaastöid ja reklaame e-posti aadressil [email protected]. metsaomanikele Kaastöid võib tuua ka otse toimetusse või saata postiga aadressile Nelgi tee 1, Alates 1. oktoobrist teenindab Viimsi val- 74001 Viimsi, Harju maakond. la metsaomanikke Keskkonnaameti met- sandusspetsialist Toomas Rebassoo. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Haabneeme kool otsib Toomas Rebassoo võtab eelneval kok- Vallaleht ilmub kaks korda kuus. Juulis leht ei ilmu. täiskoormusega kuleppel vastu Keskkonnaameti Harju kon- Peatoimetaja: Liina Rüütel, tel 6028 840, [email protected] Spordisaali toris, Viljandi mnt 16, . Samalt aad- Toimetaja: Meeli Müüripeal, tel 6028 833, [email protected] ressilt saab ka paberkandjal metsateatisi. administraatorit Digitaalselt allkirjastatud metsateatised: Väljaandja: Viimsi Vallavalitsus Soovi korral võta ühendust aadressil [email protected] . Trükki toimetanud: Meedium OÜ [email protected] Kontakt: Toomas.Rebassoo@keskkonna- Ajalehe järgmine number ilmub 24. oktoobril amet.ee tel. 6744 808. vallavalitsus 10. oktoober 2014 3

Viimsis on arenemas Haisumure kestab 2. oktoobril toimus Viimsi Kooli aulas rahvakoos- olek Muuga sadama piirkonna välisõhu uuringu ärikvartal: Randvere tee 9 tulemuste ja olukorra parandamiseks kavanda- Jätkame Haabneeme tavate tegevuste tutvustamiseks. ringtee äärde rajatavate uute kaubanduskeskuste Lisaks uuringu koostajatele olid kohale kutsutud riiklike tutvustamist. Eelmises keskkonnaasutuste esindajad, kes osalesid vestlusringis lehenumbris oli vaatluse ning vastasid kohalike inimeste küsimustele. Konstruk- all Sõpruse tee 15, nüüd tiivses õhkkonnas jõuti arusaamisele, et ilma edasiste aga kaubanduskeskus vähendamismeetmeteta jätkuvad piirkonnas probleemid aadressiga Randvere ebameeldiva haisuga. Seepärast esitati lähiajaks ka väga tee 9. konkreetne tegevuskava. Keskkonnaministeerium on alustanud senikehtiva naf- Praegu on seal hoone, mida tasaaduste heitkoguste arvutusmetoodika täiendamist ve- rahvas tunneb Viimis Marketi- siniksulfiidi ja lõhnaainete eriheite arvestamiseks. Kesk- na. See lammutatakse. Projekti konnainspektsioon on alustanud terminalide operaatoritele tegi AS Resand. Uude kauban- nõuete esitamist lõhnaainete vähendamise tegevuskavade duskeskusesse tuleb kasulikku koostamiseks. Keskkonnaamet moodustab peagi töögrupi, pinda üle 11 500 m2. kuhu kaasatakse ka Muuga sadama piirkonna omavalitsu- Ehitatava hoone suurimaks sed. Kuna sadama operaatorite praegu kehtivad tähtajalised rentnikuks saab Rimi. Lisaks välisõhu saasteload vajavad uuendamist juba 2015. aasta Randvere tee 9 kaubanduskeskus. Tänase Viimsi Marketi lammutustöödega on juba alustatud, et avada alguses, on oluline, et lubade pikendamisel peetakse silmas avavad seal uksed Koduekstra, juunis 2015 samas kohas uus kaubanduskeskus. Jysk koos suvekaupade terras- uuringust selgunud asjaolusid ning seatakse täiendavad siga, apteek jpm. võtete tulemist Viimsisse. Et peaks mahutama u 200 autot. kavandatud järgmise aasta juu- tingimused vastavalt tegelikule olukorrale. Viimsi vallava- Keskuse teisele korrusele vähendada maapealset auto- Hoone katusele on planee- nikuusse. litsuse käes on juhtohjad sadama uute arenduste planee- on projekteeritud büroopin- de parkimisvoogu, rajatakse ritud vaal – Viimsi valla süm- Juhan Kuller rimisel ning enne otsuste tegemist jälgitakse hoolikalt, et nad, mis soodustavad ette- kauplusehoone alla parkla, mis bol. Uue keskuse avamine on ehitusameti juhataja kõigepealt oleks minimeeritud praegused keskkonnaprob- leemid ja -riskid. Vald tegeleb koos partneritega aktiivselt ka täiendavate uuringute kavandamisega nagu sadama müra kaardistamine ning elanike terviseriskide hindamine. Valla kriisikomisjon harjutas Kuna Muuga sadamas toimuv puudutab väga suurt hulka inimesi Viimsi vallas ja kaugemalgi, siis hoiame VT hädaolukorras tegutsemist lugejaid sadamat puudutavate asjadega kursis. Keskkonnaamet Möödunud nädalal toimus Põhja prefektuur, Kaitseliidu Päästeameti juhtimisel Tallinna Malev, Eesti Õhuväe regionaalne staabiõppus Lennubaas, Tallinna Kiirabi ja LUGEJA KÜSIB Nargen. Terveks tööpäe- Häirekeskus. vaks kogunes siis Viimsi Vallavalitsuse kriisikomisjo- Kust leiab kõige kiiremini Viimsi valla ühistranspordi väl- valla kriisikomisjon, et ni esindajana Päästeameti Raua jumisajad? harjutada virtuaalselt tänava juhtimisstaabis viibinud Vastab Taavi Valgmäe, Viimsi valla kommunaalameti hädaolukorras käitumist abivallavanem Mati Mätlik ise- spetsialist: Kõige lihtsam on vaadata arvutis portaali www. ning lahendada Pääste- loomustas seal tehtut kui ühtset peatus.ee, mida saab kasutada üle Eesti. Kuidas portaali ka- ameti ülesandeid. ja väga professionaalset mees- sutada ja oma sõite planeerida? Viimsi valla liinide leidmiseks konnatööd. “Nüüd politsei staa- valige pealehel menüü Maakonnaliinid ja sisestage maakon- Legendi kohaselt puhkes Nais- pi! Nüüd kiirabi! Nüüd omava- naks vasakul ülanurgast Harjumaa. Avanevad Harjumaa ava- saarel hooletuse tõttu ulatuslik litsus!” kõlasid väga täpsed ja likud liinid. Nüüd saate teha täpsustava otsingu, kirjutades maastiku- ja metsatulekahju, selged töökäsud. “Päästeameti- lahtrisse otsitava liini või kerides loetelu sobiva liinini. Hiirega liini nimele klikates avaneb liiniplaan ning vasakult ülanurgast mille käigus tuli väikesaarelt le on oluline, et omavalitsuses saab valida rippmenüüst marsruudi. kriisikomisjon tunneb kohalik- evakueerida 300 Nargen festi- Kui tahate teada, kuidas ja mis kell ühest kohas teise jõuda, Valla kriisikomisjon õppuse ajal. Komisjoni aseesimees abivalla- ke olusid ja inimesi. Kindlasti vali külastajat. vanem Andres Tolli, kommunikatsioonijuht Riina Solman ja siis kasutage reisiplaneerijat (esimene peamenüü element). Valla kriisikomisjoni juhi kommunaalameti juhataja Alar Mik. Foto Liina Rüütel näitas see Viimsi valla kriisiko- Sinna kirjutage algus- ja lõpp-peatuse (süsteem pakub need ju- vallavanem Jan Trei sõnul on misjoni asjatundlikuna, et olime ba kirjutamise ajal ette). Kui huvitavad tööpäevased reisid, siis taolises olukorras kõige oluli- nistan ausalt, et ilma õppuseta, Kriisiõppuse Nargen kor- Naissaare eluoluga kursis ning tuleb kuupäeva lahtrisse sisestada tööpäev, muidu kuvatakse sem valmisolek. “Hädaolukor- kuidas sellises olukorras täpselt raldas Põhja päästekeskus. Õp- suutsime kriisiolukorras kohe tulemustes ka laupäevaseid reise. Kui kellaaja osa tühjaks jätta, rad tulevad ette hoiatamata ja käituda, ning ilma kriisi läbi pusel osalesid veel Päästeame- püsielanikega ühendust võtta, kuvatakse kogu päeva tulemused, kui lisada kellaaja lahtrisse neile reageerimiseks peavad mängimata on kas ülereageeri- ti demineerimis- ja logistika- neilt infot hankida ja seda staapi aeg, näiteks 13.00, siis kuvatakse kõik väljumised alates sellest ametnikud olema ettevalmista- mine või segadus kerge tekki- keskus, Põhja regiooni vaba- vahendada,” lisas Mati Mätlik. ajast. Tulemusi näete nii otseliinide kui ka ümberistumistena – tud. Suvine põleng väikesaarel ma. Kutsun kõiki omavalitsusi tahtlikud päästjad, Politsei- ja “Usun, et kui täna tekiks taoline seda on oluline järgida. Soovitan kõigil kasutada reisiplaneeri- on paraku vägagi reaalne stse- üles kriisiõppustesse väga tõsi- Piirivalveameti mere- ja lennu- kriis, siis Viimsi vald saaks hak- jat, see hõlbustab bussigraafikute lugemist. naarium, hooajal käib meie selt suhtuma ja oma reageeri- pääste koordinatsioonikeskus, kama!” Kõik bussiajad on üleval ka bussipeatustes. Kui bussipea- tuses ajagraafik puudub, siis palun andke meile teada. Kõigil väikesaartel palju rahvast. Tun- misvõimekust tõstma.” Tallinna lennusalk ja kordon, Riina Solman on võimalik vallamajast saada ka ühistranspordi ning jalg- ja jalgrattateede kaarte. Muudatused Viimsi konstaablipunkti töös Kui mõnes paigas vähe- ga saab ühendust e-posti aad- teisipäeviti kell 17–19. Kuigi korralduste põhjusi ei hakka Bussiaegade muutused nes 1. oktoobrist jõus- ressidel [email protected] vastuvõtuaeg on kord nädalas, ma siin kordama. Muudatuste- Alates 27. oktoobrist on tööpäevastel siseliinide V3, V4 ja V7 tunud Politsei- ja Piiri- ja [email protected] ei saada me mõistagi minema ga vähendatakse piirkonnapo- ning maakonnaliinil 114 sõidugraafikus mõned muutused. valveameti reformiga või konstaablipunkti telefoni- ühtki abivajajat, kes muul ajal litseinike operatiivselt reagee- V3 hommikune 6.29 väljumine Viimsi keskusest tõstetakse piirkonnapolitseinike arv, numbril 6028 855. konstaablipunkti ilmub. riva töö mahtu ja parandatakse 6.25-le, millega luuakse Viimsi vallamaja juures liinile 1A üm- siis Viimsi vallas jätkavad Oktoobrist töötab Viimsi Ida-Harju konstaablijaos- seeläbi piirkonnapolitseinike beristumise võimalus. tööd kaks piirkonnapolit- valla teeninduspiirkonnas ka konda juhib piirkonnavanem kättesaadavust. Liinile V4 pannakse Viimsi keskusest kell 13.05 lisavälju- seinikku ja tööd alustas noorsoopolitseinik Jelena Pol- Marili Tammiste, tema töö- Kiireloomuliste murede pu- mine marsruudil Viimsi keskus – – noorsoopolitseinik. kopa, temagi töökoht asub koht asub Maardus, aadressil hul tuleb alati helistada Häire- – Randvere – Metsakasti – Pärnamäe – Viimsi keskus. Lisarei- Viimsi konstaablipunktis, aad- Karjääri 11. Piirkonnavanem keskuse lühinumbril 112 ning siga tagatakse Randvere koolist peale 5. tunni lõppu ühendus Viimsi keskusega. Alates oktoobrist kuuluvad ressil Nelgi tee 1, Viimsi. Noor- võtab seal elanike vastu esmas- kutsuda kohale politseipatrull. Liinile V7 lisatakse Viimsi keskusest kell 19.30 väljumine soopolitseinikuga saate ühen- Viimsi valda teenindavad piir- päeviti kell 9– 11. Ühendust saa- Ümberkorraldused tähenda- marsruudil Viimsi keskus – Leppneeme – Tammneeme – Rand- konnapolitseinikud Põhja pre- dust võtta e-posti aadressil je- te võtta ka e-posti aadressil vad ka seda, et kasvab piir- vere – Muuga – Mähe – Pärnamäe – Viimsi keskus. fektuuri Ida-Harju politsei- [email protected] või [email protected] konnas asuvate politseipatrul- Maakonnaliinil 114 nihkub peatusest Balti jaam 6.35 välju- jaoskonna ennetus- ja menet- samal konstaablipunkti telefo- või helistades numbril 6124 lide arv. mine 6.30-le ja peatusest 7.10 väljumine 7.05-le. lustalituse Ida-Harju konstaab- ninumbril 6028 855. 637. Turvalist sügise jätku! Muutunud sõiduplaane vt www.peatus.ee alates 13. ok- lijaoskonna alla. Piirkonna- Piirkonnapolitseinikud ja Politseis toimuvaid ümber- toobrist. politseinikena jätkavad Aivar noorsoopolitseinik võtavad ela- korraldusi on meedia juba põh- Aivar Sepp Kommunaalamet Sepp ja Steven Rehelem. Meie- nikke konstaablipunktis vastu jalikult kajastanud ja ümber- piirkonnapolitseinik 4 10. oktoober 2014 Neeme Brus: “Kindral Laidoner sisendas sõjaväele julgust ja usku oma võimetesse” 25. septembril pühitsesid 1918. aasta jõulupühi määrati le sisendas ta julgust ja usku des korraldasid Viimsi lastele EELK peapiiskop Andres ta sõjavägede ülemjuhatajaks. oma võimesse.” jõulupidusid ja võõrustasid Põder ja Eesti kaitseväe Kõrgema sõjaväelise hariduse, Vallavanem Jan Trei sõ- tähtsamaid külalisi, on saanud peakaplan kolonel-leit- intelligentsi ja noorusliku en- nul on Laidoneride perekond Eesti Sõjamuuseum. Vallava- nant Taavi Laanepere tusiasmiga liitusid temas veel jäänud viimsilaste südamesse. litsuse nimel tänan kõiki, tänu kindral Johan Laidoneri otsustusvõime, silmapaistvad “Kindral Johan Laidoneri sur- kellele on korrastatud Laido- ja tema abikaasa rahula, juhtimisoskused ja poliitiline mast on möödas 61 aastat, ent neride perekonna rahula ning kus puhkavad nende taip. Ta alustas tundmatu alam- tema perekonda ja toonaseid nende kodu, Viimsi mõis,” üt- poeg ja lähedased pere- polkovnikuna, tegi tõhusat tööd tegevusi väärtustatakse tänase- les Trei. liikmed. ja võitis. Väikese Eesti sõjaväe- ni. Mõisast, kus nad seal ela- Liina Rüütel

Kindral Johan Laidoner puh- kab Venemaal, Vladimiri vang- la surnuaial tundmatus hauas. 18. septembril täitus 10 aastat ajast, mil tema arvatavast mat- Viimsi Vallavalitsuse ja vallavolikogu poolt asetas rahulasse pärja mispaigast toodud muld puista- vallavanem Jan Trei. Fotod Liina Rüütel ti Tallinna Siselinna kalmistule perekonna rahulasse, kindrali esile: Konstatin Päts ja Jaan abikaasa ja poja hauale. Tõnisson, Jaan Poska ja kindral Kindral Johan Laidoneri Johan Laidoner.” Seltsi esimehe Trivimi Velliste Konstantin Päts ja Jaan sõnul on kõige olulisem tun- Tõnisson juhtisid meie riigi nustada ja mäletada neid, tänu rajamist. Jaan Poska ja Johan kellele me elame vabas Ees- Laidoner olid ülemjuhatajad tis. “Riiki on võrreldud sageli oma lahingutandril. Kindral hoonega, millel on alusmüür, Johan Laidoner juhtis meie seinad ja katus. Hooned on vägesid sõjaväljal, Jaan Poska harilikult neljanurksed ja nen- võites vabaduse eest diplo- de hoonete alusmüüris on nur- maatia abil. gakivid. Nõnda on igati õige Kaitseliidu peastaabist ma- küsida, kes on Eesti riigi neli jor Neeme Brusi sõnul viib nurgakivi? Eesti riikluse nur- enesekindel töö õigele sihile: gakivid on need, kes tõusevad Kaitseliidu peastaabi major “Kindral Johan Laidoner oli al- meie riigi rajajate seas selgelt Neeme Brus. gul operatiivstaabi ülem, enne Kaitseliitlased kindral Johan Laidoneri ja Maria Laidoneri perekonna rahulas. Õunaaeg võiks kesta jõuludeni ja kauemgi Viimsi taluturu ubinapäe- va parim uudis oli see, et loodetavasti hakkavad Asuva aiandustalu mehed siin igal laupäeval oma õunu müüma.

Isa ja poja Arvi ja Ain Ootsin- Õunakooke igale maitsele. gu pikk õunalett oli turul kohe esimene ning üllatas maitsva Kõige innovaatilisemat kau- õunamahla, oranžikat tooni pa pakkus ilmselt Orissaare lä- vaarika ‘Salme’ ja mitmete sü- hedalt Poripõllu külast ubina- gisõuntega. Kas teate, kuidas päevale tulnud Maria Kaljuste, mekivad sordid ‘Jambo’, ‘Sta- kes pakatab ideedest. Tema te Afair’, ‘Kovalenkovskoje’, maitseäädikate ja -siirupitega ‘Pervinka’ või ‘Orlovim’? Sel- Iivi Rätsepa uhke müügilett. saate tutvuda kodulehel www. liseid maitseüllatusi on Oot- ideafarm.ee ja kui hästi läheb, singutel küllaga pakkuda, sest siis jõuab see kaup varsti ka Asuva puuviljatalu Põlvamaal ühte Viimsi valla restorani. Õu- Ahjal on üks Eesti moodsa- naäädikas on tal väärt kraam maid. Õunasorte kasvab seal u kas või seepärast, et see on kää- 120, need on valdavalt poogi- ritatud puhtast pastöriseerimata tud nõrkadele ja poolnõrkadele mahlast. alustele. Umbes 2,5 m kõrgu- Tänavune õunaaasta on seid puid on kergem hooldada mõnes kohas kehva, teisal hea. ja neilt on väga hea ka õunu Triinu Schneider ütles, et tal korjata. Madalatele alustele tasus oma suure õunapressi- sobivad põnevad sordid esin- ga Hiiumaalt mandrile tulla: davad Saksa, Leedu, Kanada, Viimsis jätkus tööd terveks nä- Valgevene jm aretajate tööd, dalavahetuseks, nädala pärast kuid Asuva aias on muidugi pressis ta aga Türi laadal. olemas ka kõik head Eesti sor- Õunagrillimine pole niisama did. Sügise edenedes jõuavad Triinu Schneideri õunapressil oli tööjärg kogu aeg ees. Arvi ja Ain Ootsing hakkavadki oma põnevate õuna- ja pirni- nali. Asjatundjad kinnitavad, et Fotod Meeli Müüripeal sortidega Ahjalt taluturul käima. Viimsiski müüki Kalju Kase tulemus sõltub vägagi sellest, uuemad sordid ‘Kallika’, ‘Kai- ‘Beloruskaja pozdnjaja’ saab Väga uhke aiaviljade leti pehme sisuga õunal on väga ja Pärnamäe külad pak- kas grillid kooritud või koori- mo’, ‘Madli’, ‘Kikitriinu’ jt. Suu- süüa märtsini. Puudelt korja- tagant naeratas proua Iivi Rät- sobiv hüüdnimi: “vanaema ma- kusid oma kohvikus pann- mata, viilutatud või sektoriteks repärane on ka talu pirnivalik, takse see sort oktoobris. Väga sep Pringi külast. Ta pakkus gus”. kooke ja teenisid sedasi raha lõigatud õuna. Tänavu võtsid Eesti, Vene, Läti, Leedu, Uk- vara tuleb tõusta, kui tahad maitsta ja ära tunda aktiniidia- Turul olid vist esindatud järgmiseks ühisjaanituleks. Õu- Halika õunatalu ‘Antonovka’ raina, Belgia, Prantsuse ja USA Ahjalt Viimsisse turule jõuda, vilju ning kahte sorti viinamar- kõik isuäratavad aiasaadused ja napuuistikuid ma ei märganud, voorus ja fantaasiavoorus mõõ- aretisi kasvab seal üle 60 nime- kuid Ain Ootsing ütleb: “Ilus ju. Tuttavate Eesti sügisõuna- kodukohvikud trumpasid üks- kuid see-eest müüdi taasviljuva tu neli võistkonda, grillimeist- tuse. Seekord olid müügil ‘Su- saak on vaja maha müüa.” Ka- sortide keskel üllatasid oma- teist hõrgutistega üle. Nami-na- vaarika ‘Polka’ taimi. Noore riks tuli Saaremaa Grand Rose venirs’ ja ‘Petrsoskaja’, kuid al- sutage juhust ja otsige talutu- kasvatatud seemiku viljad: mi toidublogijad on leiutanud õunapuu asemel võis koju viia ja Viimsi SPA ühisvõistkond. les jaanuaris küpsevat talipirni rult veel proovimata sorte! natuke kuldreneti moodi, kuid isegi mehelesaamise koogi. šokolaadi pistetud õuna. Meeli Müüripeal 10. oktoober 2014 5

HINGENURK Uimastavad seened ja Lendav aeg või kahtlased kogunemised mööduv aeg? Kui Viimsis teha turvali- Üks tänapäevase elu ja maailma suurimaid sust rikkuda võivate asjade paradokse on aja kiire möödumine. Igas päevas pingerida, siis kuuluvad jääb meil puudu mitmeid tunde, kõiki toimetusi sinna sügisel kindlasti ei jõua ära teha. Nii kasvab üha pinge ja soov, et uimastavad seened, kuid päevad oleksid pikemad ja jaksu rohekem. ka mõned kahtlased ko- gunemised.

G4S Eesti teeb üle Eesti koos- Tillukesi narkoseeni korjavad tööd 11 kohaliku omavalitsu- ainult need, kes teavad, millega sega, tagamaks kogukonna tur- tegu. valisust. Viimsi valla patrul- liring koosneb u 30 punktist: märkused “üleujutava” prügi koolid, lasteaiad, muuseumid, kohta: valesse kohta visatud loodusõpperada, sadam, kal- diivanid, telekad ja külmkapid mistu jne. Sisuliselt tähendab näitavad, et ühistud ja maja- see ööpäevaringset turvapat- omanikud peaksid prügitee- rulli kohaolekut, mis tagab hea nust tihedamalt tellima. Kurikaelad on välikäimlaid kasutanud mittesihipäraselt. ülevaate piirkonnas toimuvast. Fotod AS G4S Eesti Kolmel viimasel kuul on Suvel andsid näiteks heast ran- patrull üles märkinud ligi 70 nailmast tunnistust Vehemaa valesti parkijat või liiklust ta- tiiki ujuma kippumised, ranna kistavat juhtumit, kus patrul- ääres valesti parkivad autod ja litöötajal on tulnud liiklust re- koeraga avalikus rannas jaluta- guleerima hakata. Sageli pii- mised. sab selgitavast vestlusest või Kooli algusega kaasneb just- suuremate ürituste puhul ette- kui uus hingamine ja kooli- panekutest vallale. noorte tegevus muutub mõtes- “Alguses tekitasid vale par- tatuks. See avaldub ka turva- kimise kohta tehtud märkused ettevõtte G4S vahetusaruanne- trotsi, nüüdseks on rikkumisi tes, mida koostatakse igapäe- vähem. Reeglid on kõigi jaoks vaselt valla turvalisuse eest hea ühesugused – keeluala on kee- Kell on kõigest ajanäitaja. Foto Mikk Leedjärv. seistes. Vana koolimaja või luala,” selgitab Raul Kukk. lasteaia ette kogunetakse nüüd Sageli eksitakse teadmatusest Kuid kas see peab nii olema? Juba Vanas Testamendis sei- harvem. või mugavusest. Nii tekitatak- sab, et igale asjale on määratud oma aeg siin taeva all: se kooli ukse ette hommikuti on aeg naerda ja aeg nutta, aeg armastada ja aeg vihata. Segased seenelised mugavusest ummikuid. Teine Inimestena kipume ka seda põhimõtet oma soovide järgi Märksa tõsisem probleem on Vales kohas parkimist jääb üha vähemaks. äärmuslik viis kooli minna on väänama ning oleme löödud, kui naermise hetkel ei suuda hallutsinogeensete seente kor- Rauli sõnul aga üle aia Ehitus- naerda ja armastamise hetkel armastada. jamine. Tervist kahjustavate ja informatiivsed. “Rõõmu teeb, marketi kaupluse juurest. Mõõdame aega aastate, kuude, nädalate, päevade, tun- seente tõttu on Viimsi vallas kui probleemid on lihtsad ja G4S tuletab Viimsi valla dide, minutite ja sekunditega. See on omamoodi süsteem, patrulliringi igapäevase jälgi- aruandesse saad märkida mõne elanikele meelde, et nad tea- ajatus jääb aga meie mõõtesüsteemist välja. Nii võiks ju mise all kolm kohta, esimesed puuduva tänavaviite või riku- taksid õigusrikkumistest vallas hetke, kui unustame kella koju ja läheme teele, nimetada seenelised on ka tabatud ja tud liiklustähise, need asjad la- või ohtudest valla varale AS hetkeks, mis on ajatu? politseile üle antud. Alates 15. hendab vald ruttu.” G4S Eesti juhtimiskeskuse lü- Vaid siis võime osa saada millestki palju avarmast, kui septembrist on patrullipäevi- Kulukamad rikkumised on hinumbril 1911 või politseile suudame tõeliselt aja mõõtmata jätta. kus pea iga päev mõni kanne olnud bussiootepaviljonide lõh- numbril 110. Ajamõõtmise karussellil pööreldes hakkab tahes taht- seeneliste kohta. kumised, külgseina või klaa- Esme Kassak mata pea ringi käima, sest kiirus üha kasvab. Nii vajamegi “Seeni korjatakse oma tar- se on kolmel korral lõhutud. G4S Eesti aega, et sellest möllust eemale astuda ja natukenegi puha- beks või käest kätte müümi- Suurt osa aruannetest täidavad kommunikatsioonispetsialist ta. Ega asjata pole inimest nii loodud, et umbes kolmandi- seks. Kuid seenejoove on väga ku ööpäevast me magame. Kui me une arvelt aga muudkui ohtlik, selle mõjul käituvad näpistame lisaaega oma toimetustele, siis on tulemuseks inimesed väga veidralt. Minult Väljavõtteid patrullipäevikust see, et oleme väsinud ja pahurad ning lõpuks katki ja hai- on näiteks palutud, et aitak- l 03.07 Vehemaa tiigis ujutati suurt koera. Vesteldi koeraoma- ged. sin sõbra seljakotist välja või nikuga, kes sai eksimusest aru ja lahkus. Üheks kiirustamise põhjuseks on kindlasti see, et teis- asuksin kodanikul sokke jalast l 09.07 Haabneeme rannas olevad välikäimlad on ääreni täis ja tele on ju tore kuulutada: mul on kiire. See näitab, kui te- võtma,” kommenteerib juba Raul Kukk patrullib Viimsis juba asju aetakse selleks mitteettenähtud kohas. gus ma olen. Kuid just endale pidev tegususe sisendami- eelmisest aastast Viimsis pat- ne ongi üks ajanappuse põhjus. Olen selle oma elus läbi eelmisest aastast. l 15.07 Tanklasse sõitis kaubik, mille juht oli ilmselgete nar- rulliv ja paljudele tuttav G4Si kojoobe tunnustega. Isikul õnnestus põgeneda, informeeritud proovinud. Otsustasin ühel hetkel, et kui minult küsitakse: turvatöötaja Raul Kukk. on tegu hooliva kogukonna- politseid. Kaubik jäi tankla parklasse. “Kuidas läheb”, vastan ma: “Rahulikult!” Ma ei kurda Juuli algusest septembri lõ- ga, kus probleeme märgatakse enam, kui kiire mul on. Avastasin imestusega, et tõesti – l 27.07 Tiigi tee ja Vehemaa tiigi vahele on tehtud köögivilja- puni on Viimsi patrulli töötajad aegsasti ning naljalt teise vara mu elu muutus rahulikumaks ja mul tekkis aega tegeleda peenrad. lahendanud üheksa olukorda, kallale ei kiputa. asjadega, mis tõeliselt rõõmu pakuvad. mis moel või teisel oli seotud l 14.09 Bussipeatuses oli pikali meesterahvas, kes oli kukku- Kui tõesti tundub, et aeg lendab meeletu kiirusega vi- joobes isikutega. Kolme isi- Heakord loob turva- nud ja kellel hakkas paha. Kodanikud olid kiirabi juba kutsunud. uhti mööda, siis on mõistlik hoogu vähendada. Nii võiks ku puhul oli alust kahtlustada lisuse Ekipaaž ootas ära, kuni kiirabi jõudis. ju isegi öelda, et aeg on muutumatu, hoopis meie arusaa- narkojoovet. Enamasti on tegu Neljal korral oli G4Si patrull l 10.08 Loodusõpperajal tuli sõiduauto järele sõbrale, kes oli mine ajast üha kiireneb, sest soovime igasse minutisse olnud kaaskodanikke häirivate augustis ja septembris tunnis- joobes ja jalgrattaga ega suutnud ise sõita ja oli ära eksinud. toppida üha enam infot ja nii rohkem jõuda, kuigi see ei isikutega bussipeatustes või tajaks erakorralistele juhtumi- Autojuht oli kaine ja lahkus koos sõbraga. ole meie võimuses. noortekampadega. tele, olles abiks kahe liiklusõn- l 24.08 Tädu rajal sõitis keelualal üks isik oma krossimootorrat- Igale asjale on määratud oma aeg ja kui inimene ei Kolmel korral tuli patrullil netuse ja ühe sõiduki põlengu taga. Sellega häiris ta rajal jalutajaid. Teavitatud politseid. oska seda aega ära oodata, siis teebki ta palju tühja tööd. sekkuda ka liiga kärarikaste ja puhul ning abistades tervise- l 06.09 Lasteaia Päikeseratas ja terviseraja vahelisest kraavist Alati on ju võimalik sihini jõuda ka ringiga, selmet otse naabreid segavate pidude oh- probleemidega inimest. leitud neli lasteaiale kuuluvat palli on tagasi viidud. minna. Ja kui nii toimida, siis sihini küll jõutakse, kuid ei jeldamiseks hilisõhtusel ajal. Patrull märgib üles ka infot ole puhkamise aega ega suudeta teest rõõmu tunda, sest l 21.09 Pähklimänni teel oli jooksus hundikoer, kaelas jalutus- Tabatud on üks varas tankla lä- rikutud liiklusmärkide, täna- ikka tahetakse kiiresti kohele jõuda, mis sest, et ringiga. rihm. Leitud üles koera kodu ja tagastatud omanikule. histel ja ka üks taksole külma vavalgustuse, soditud hoonete Vanasõna ütleb: tark ei torma! Ehk paneb see tarku- teha soovinud isik, lahendatud ja muude objektide kohta ning l 26.09 Põllult tabatud 1 isik, kes viskas ekipaaži nähes seene- setera meid mõistma või vähemasti mõtisklema selle üle, üks kaklus rannabaaris ning teatab liiklemist takistavatest koti minema. Ülejäänud isikud, kes samuti põllul viibisid, lah- millal on õige aeg tööd teha, puhata, naerda ja armastada! üks vägivaldsele kiusamisele olukordadest. kusid koheselt. viitav arusaamatus koolinoorte Raul Kukk tõdeb, et mit- l 26.09 Kodukohast (Saaremaa) Muugale eksinud isik lähima Mikk Leedjärv vahel. See, et taolisi juhtumeid med tegevused hea- ja avaliku bussipeatuseni juhatatud ning sellest politseid teavitatud. EELK Viimsi Jaakobi kiriku vaimulik pole palju, näitab, et Viimsis korra hoidmisel on ennetavad 6 10. oktoober 2014

Lastefondi ATH Õpetajate päeva tähistati teemapäev Viimsis Tallinna Lauluväljakul 24. septembril toimus Viimsi Huvikeskuse saalis aktiivsus ja tähelepanuhäirega (ATH) laste tee- Viimsi Vallavalitsuse maline seminar. tänukirja said SA Eesti Lastefondi juhataja l Helju Parnamaa kohuse- tundliku pedagoogilise töö Sirje Grossmann-Loot, kes eest Prangli Põhikoolis aas- on üle kümne aasta aidanud tatel 1969–2014. lapsevanematel ja õpetaja- Viimsi Kooli, Randvere tel leida ATH last toetavaid Kooli, Haabneeme Kooli käitumisviise, käsitles tähe- ja Püünsi Põhikooli õpe- lepanuhäiret, impulsiivsust ja tajaid, kes läbi tiheda kon- liigset aktiivsust. Lektor rõ- kursi viisid oma õpilased hutas, et laps, kellel on ATH laulu- ja tantsupeole: sümptomid, püüab käituda l MAIDO SAAR – tantsupeo nii, nagu täiskasvanud temalt pealavastaja, Viimsi Kooli ootavad, aga see ei õnnestu. Sageli on tema reaktsioonid noorte segarühma, õpeta- liiga ägedad, tema tähelepanu ei püsi tegevusel nii kaua jate segarühma ja vilistlas- kui eakaaslastel ja nii need arusaamatused tulevad. te rühma juht. l AGE KURRIKOFF-HERMAN Küsimusi sai esitada kogu loengu jooksul ning Sirje – 2.–3. klassside segarüh- Grossmann-Loot jagas käitumisjuhiseid, mis ATH last made liigijuht, Viimsi Koo- aitavad: kindlatel kellaaegadel toimuvad argipäevatege- li 2.–3. klasside rühma ja vused, lapse tunnustav toetamine, vanemate ühtsed nõud- noorte segarühma juht. mised lapsele jpm. l VIRVE KALVET – Viimsi Koo- SA Eesti Lastefondi projekt tutvustab ATH tugirühma li noortekoori ja mudilas- kui lapsevanemate head võimalust saada teadmisi, toetust koori juht. ja mõistmist ATH lapsega toimetulekuks. Nüüd on ka Viim- l ANDRUS KALVET – Viimsi sis oma kodulähedane ATH tugirühm! Viimsi lastekaitse ja Kooli noortekoori ja laste- Eesti Lastefondi hea koostöö tulemusena ootame valla koori juht. isasid-emasid, kel ATH sümptomitega laps, juba 14. ok- l RINES TAKEL – Viimsi Kooli toobril aadressil Nelgi tee 1, et Viimsi ATH tugirühmas poistekoori ja lastekoori juht. l KÄTLIN PUHMASTE – Viim- oma probleemidele lahendusi leida. Vaata ka www.ath.ee, Õpetajate päev lauluväljaku klaassaalis. Fotod: Liina Rüütel et teada saada, kus tugirühmad veel tegutsevad. si Kooli poistekoori juht. l MARGIT PRAKS – Viimsi Reet Aljas Aastatega on Viimsi val- Kooli segarühma juht. sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja las saanud traditsiooniks l HELE POMERANTS – Püünsi kutsuda õpetajate päeva Kooli rahvatantsurühmade eel valla koolide ja laste- juht. Viimsi ATH Tugirühm alustab aedade õpetajaid piduli- l ANLI SOOSAAR – Randve- Kohtumised toimuvad Viimsi Vallavalitsuse pere- kule vastuvõtule Tallinna re Kooli 3. klasside tantsu- toas aadressil, Nelgi tee 1 (apteegipoolne sissepääs). Lauluväljaku klaassaali. rühma juht. Kohtumised kestavad kell 17.30-19.00 l KERLIN TAKK – Randvere l 14. oktoober: Kas minu laps on hüpi (aktiivsus- ja tä- Tänavusel õpetajate päeva tä- Kooli poistekoori ja mudi- helepanuhäirega laps)? laskoori juht. l 11. november: ATH lapsele päevakava?! histamisel tänas vallavanem Jan Trei õpetajaid nõnda: l ELLE TOPER – Haabneeme l 9. detsember: Kõik on väsinud: laps, vanem, õpetaja. Kooli mudilaskoori juht. Mida teha? “Suur tänu, et jaksate päevast l AGE TOOMSALU – Haab- päeva endast nii palju laste l 13. jaanuar: Õppimine kodus. neeme Kooli mudilaskoori l 10. veebruar: Agressiivsus. arengu toetuseks anda! Suur juht. l 10. märts: Söömine. tänu, et jaksate raskuste kiuste l ERIK KULDKEPP – Viimsi l 14. aprill: Vennad, õed, vanavanemad. naeratada ja lastega kannatlik Mari-Ann Kelam, volikogu noorsoo- ja hariduskomisjoni esinaine ja Noortekeskuste noorsootöö- l 12. mai: Puhkus ATH lapsega – kas see on võimalik? ning mõistev olla! Teie tööd volikogu liige, tänab Helju Parnamaad töö eest Prangli Põhikoolis. taja. Tänu noorte tegevuse ATH tugirühma teenus on TASUTA ja mõeldud Viimsi ei saa mõõta rahas, küll aga koordineerimise ja juhenda- valla elanikele või Viimsi valla haridusasutustes käiva- selles, kui kaua teie tööd mäle- mise ning Noorte- te laste vanematele. Tugirühma juhib Mari-Liis Mugra: tatakse. Loote tulevikku ja teid toa käivitamise eest. [email protected] mäletatakse tulevikus.“ l MARIANNE VAINOLA – pü- Tänavune aasta oli Viimsi hendunud ja tulemusliku õpetajatele erakordne: kahte töö eest Püünsi Koolis. meie vallas töötavat õpetajat Viimsi Vallavalitsus tänab Leivakuu pärjati Harjumaa aasta õpeta- Viimsi lasteaedade tubli- sid õpetajaid: ja tiitliga. Palju õnne! Marii l NATALJA AIT – kasvuhoo- Maamägi on eralasteaia Väike Viimsi Vabaõhu- neprojekti “Teeme ise“ el- Päike tantsu- ja liikumisõpeta- luviimise eest. ja ning Anli Soosaar Randvere muuseumis l MERIKE VARANDI – Kooli- Kooli 3.a klassi õpetaja. Anli mängu arendamise ja kor- Kuigi randlase leivaks võib pidada kala, on ka Soosaar sai maavanem Ülle raldamise eest. rukkileib meil alati au sees olnud. Leivakuul on Rajasalult ka aasta klassijuha- l MARI-LIIS MUGRA – projek- lasteaedadel, koolidel ja teistelgi võimalik osa taja tiitli. ti “Samm sammult“ juhtimi- saada randlaste leivateost. Aitäh, Viimsi õpetajad! Õpetajatele esinesid Karl Erik Taukar ja Erik Kammiste. Fotol on se ja koordineerimise eest. VT nende vahel haridus- ja noorsootöö koordinaator Kadi Bruus. Teid kutsuvad külla Pringi rannaküla peremees ja pere- naine. Peremehe käe all saab selgeks viljatera teekond vil- japeast veskisse ja sealt lapse ERALASTEAED TIBUS on vabu kohti 3–7 aastastele lastele! põske. Keskendume rukki- Vili on vanem kui meie. leiva kasulikkusele, räägime, Eralasteaed Tibu filiaalis LASTEHOID TIBU (Meriväljal, Ranniku põik 9) Foto Fotolia kuidas rukist kasvatatakse, muuseumi rehe all saavad lapsed ise proovida viljaterasid on veel vabu kohti 1,5–3 aastastele lastele. aganatest eraldada ja jahvatada. Perenaine õpetab leivaahju soojuse paistel leivataigna Huvilised on oodatud etteteatamisega tutvuma: [email protected], tegemist. Koos mekitakse ahjust tulnud leiba, koduvõid tel 5192 5869 Mari-Ann ja värsket õunamahla. Iga grupp saab kaasa rannarahva heade soovidega juuretise. info kodulehel http://www.lasteaedtibu.ee/ Täpsem info [email protected]. 10. oktoober 2014 7

Liikluskohvikusse lustima Muusikateater “Kust mujalt see mõte tulla sai, kui oma neljalt Generatsioon pojalt. Viimsis ei ole eriti kohti, kus laste sünnipäe- Haabneeme Kooli ruumides alustab oktoobris vi pidada, tegimegi ise tööd Muusikateater Generatsioon ning muusi- ühe juurde,“ avab Riin kalistuudio. Otstavel perevõtte OÜ MTÜ Noorteühendus Generatsioon tegutseb sel hooajal Liikluskohvik asutamise Tüdrukud on liikluses sama nii teatri kui ka stuudiona. Meie trupp on välja kasvanud tagamaid. osavad kui poisid. Viimsi Harrastusteatri koguperetrupist ning meie esime- ne lavastus oli Viimsi Huvikeskusega koostöös sündinud Ideest sinistes ja oranžides too- emadki. Tillude, kes ise veel muusikal “Annie – homme on parem”. Järgnesid “Tom nides kujundatud liikluslinna- pedaalideni ei küüni, isasid rõõ- Sawyeri seiklused”, “Hamelini vilepillimees” ja “Halley ku avamiseni kulus perekond mustab see, et autosid saab komeedi tagasitulek”. Neis muusikalides osalenud näitle- Otstavelil natuke rohkem kui juhtida ka puldiga. Koostöö on jatest moodustame muusikateatri Generatsioon põhitrupi pool aastat. 23. augustil tehti lahe ja isadel pole vaja otsida ning uute huviliste jaoks käivitame muusikalistuudio. uksed lahti, kuid ettevõtmine mänguks ettekäänet. Stuudiosse ootame igas vanuses õpilasi, kes armasta- on siiski nii värske, et isegi Ki- Liikluskohvikus ei peeta vad muusikat ja teatrit. Kuna muusikal eeldab laulu, tant- rovi-aegse suure kontorihoone muidugi ainult pidusid. Nii su ja näitlejameisterlikkuse sünergiat, siis õpivad stuudios teises tiivas pole sellest veel üksi kui ka sõpradega võib ka osalejad kogenud juhendajate käe all neid kõiki muusikali 2 kuuldud. Umbes 500 m sõi- niisama sõitma tulla ning pärast jaoks olulisi asju. Meie muusikaõpetaja on Maire Pedak, dualaga Liikluskohviku leiate koolitunde saab siin isegi pika- koreograaf Sirli Mangus ja näitlejameisterlikkuse õpeta- ilusti üles, kui lähenete Kaluri päevarühmas olla. Ettevõetut ja Franka Vakkum. Lavastuste valmimise käigus õpivad tee poolt küljest ja tõusete tei- täiendades soovib Liikluskoh- kõik asjaosalised ka lavakujunduse ning dekoratsioonide sele korrusele. vik otse Haabneeme südames valmistamist. Kõik põhitrupi ja stuudio liikmed saavad la- Kohvi on siin hea ning seda pakkuda ka lastehoiu teenust. val üles astuda. pakutakse oma sümboolikaga Seni, kui lapsed mängivad, Stuudiosse saate registreeruda 14. oktoobrini e-posti nõudest, kuid Liikluskohvi- jõuaks lapsevanem siinsel kon- aadressil [email protected]. Stuudio esimene kusse tulge kindlasti lastega. toripinnal aga arvutis ära teha kogunemine ja koosolek algab 15. oktoobril kell 19 Haab- Neid ootab siin 20 elektriautot, mõne vajaliku töö. Kui kõik neeme Kooli aulas. Koosolekule ootame ka laste vane- elektrilised tõukerattad ja eral- õnnestub nii, nagu on plaani- maid. di mängutuba-mürala, kus on tud, saab Liikluskohvikust kok- mänguasju, ronimiskohti, 3D ku tööd kuni kuus inimest. Palju häid mõtteid labürint ja batuut. Jalakäijad on läbi lastud, kohe süttib roheline tuli. Fotod erakogu Meeli Müüripeal Tutvumine eelmise hooaja muusikali “Halley komeedi ta- Lõbustuspargi autodroomist gasitulek” autori Andrea Greeniga andis meile palju häid erineb Liikluskohviku pakutu mõtteid. Andrea on 30 aastat töötanud muusikaterapeudi- sellega, et siin tuleb ka mängu- na ajuhalvatust põdevate laste koolis Philadelphias. Koos- hoos korralikult liigelda. Liik- töös tavakooliga lavastab ta seal muusikale ja viib nõnda lusmärgid, ülekäigurada, kaks kokku erivajadusteega ja tavalapsed. See töö on raske, ringteed ja valgusfoor tuletavad kuid väga emotsionaalne ning vajalik. Mõlema kooli laste meelde, et teistele otsa või vas- maailma avardub, koostöö õpetab olema üksteise suhtes tu seina kihutada ei tohi. Kor- avatud ning hooliv. Augustis osales Andrea Green meie raga saab autode-ratastega sõita külalisesinemistel Saaremaal. Saime suurteks sõpradeks paarkümmend last. Sünnipäeva ning tahame koostööd jätkata. pidamiseks on Liikluskohvik Otsustasime oma lavastustega pöörata tähelepanu välja mõelnud mitu eri pikkuse laste ja noorte probleemidele ning lisaks muusikalis va- ja hinnaga paketti, kus näiteks Liikluskohviku sügislaager 2014 jaminevatele oskustele näidata lastele, et inimeste erine- 20 minutit sõitu vaheldub män- 20., 21. ja 22. oktoober k 10–15 vused muudavad maailma põnevamaks, välimus, tervislik gude ja maiustamisajaga ja siis Hind 26 eurot (3 päeva) või 11 eurot (1 päev) sisaldab seisund, sotsiaalne ja materiaalne taust ei ole määravad pääseb jälle sõitma. Võimalusi ja sooja lõunat + enda meisterdatud einet – igaüks väärib mõistmist ja sõprust. Soovime teatri abil hindu vt www.liikluskohvik.ee. arendada lastes hoolivust, empaatiat ja sotsiaalseid oskusi. Iga päev: Emasid huvitab, kuidas on Rahulik mõõduvõtt. Headus ja üksteisest hoolimine on meie jaoks oluline. l käime metsas või mere ääres (kui pole just sünnipäeva korraldades toitu- Senised tegutsemisaastad on meist teinud suure sõbraliku sügistorm); dega. Need võib kas ise kaa- autosõidu aeg, tõuksid on jälle pere, kuhu alati mahub uusi liikmeid. Põhitruppi kuuluvad l peame kokakooli, kus valmivad: sa tuua või siis saab suupoolist lahedad 12–13-aastaste mee- nii lapsed kui ka täiskasvanud. Meie teatri nimi, Generat- teistmoodi hommikusöök, jäätisevalik, muffinid; Liikluskohviku kaudu tellida lest,” kinnitab kogetu põhjal sioon, tähendab põlvkonda – soovime eri põlvkondi ühise l sõidame elektriautode ja –tõuksidega: Tampe, Reval Cafe, Selveri või Riin Otstavel. eesmärgi nimel tegutsema pannes suurendada nendevahe- l kui aega üle jääb - meisterdame või mängime Pizza kioski valikust. Suuremat kasvu pidulised list mõistmist. Autodega lustimist piirab saavadki sõita elektriliste tõu- lauamänge. Muusikateater Generatsioon natuke lapse kaal: autod kanna- keratastega, millel kaalupiiran- Teave: tel 5887 6660 ja www.liikluskohvik.ee tavad kuni 40 kg raskust. “4–10 guks 70 kg. Seda võimalust on aastat tundub olevat magusaim juba mõnuga kasutanud mitmed Viimane võimalus esitada Tulevikutalendi stipendiumikandidaate Tulevikutalendi stipen- Maxima Eesti esindajana kuu- ja tervis; muusika, kunst ja Varasemate võitjate ja fina- diumikonkurss otsib taas lub žüriisse Ty Lehtmäe. kultuur; humanitaarteadused; listide seas on ka näiteks Viim- tublisid kooliõpilasi, kan- “Haritud ja tublid noored ühiskondlikud tegevused. sist pärit ja Sibeliuse Akadee- dideerimise viimane päev on alus sellele, et Eesti ühis- Seda, kuidas tulevikutalent mias klassikalist akordioni õp- on 10. oktoober. kond oleks tugev ja konkurent- oma stipendiumi kasutab, saab piv Mikk Langeproon. sivõimeline ka aastate pärast,” iga õpilane ise otsustada. Seni Taotlusi saab esitada 10. ok- Tänavuse Tulevikutalent sti- ütles Ene Ergma. “Andekaid on stipendiumi abil sooritatud toobrini Tulevikutalendi kodu- pendiumikonkursi žüriid juhib kooliõpilasi toetades ja oma hu- ülikooliõpinguteks vajalikke kee- lehel www.tulevikutalent.ee ja akadeemik Ene Ergma, koos vialadega süvitsi tegelema jul- leteste, käidud õppe- ja huvireisi- posti teel. Veebist leiate ka kon- temaga vaagivad kandideeri- gustades innustame neid püüd- del, aga ka antud välja oma luule- kursi tingimused ning nõutavad jate avaldusi treener Anna Le- lema oma valitud elualal tippu kogusid ja moekollektsioone. dokumendid. Stipendiumi saa- vandi, muusikapedagoog Märt nii Eestis kui ka maailmas.” Kolme aasta jooksul on sti- jad kuulutatakse välja Õpetajate Hunt, teaduskeskuse AHHAA Tulevikutalendi stipendiu- pendiumi saanud juba 75 õpilast, Majas toimuval pidulikul galal. juht Andres Juur, kirjanik Jan mikonkurss on mõeldud kõi- nende hulgas on olnud vabataht- Lisateave tel 5556 6984 või Kaus ning Eesti Õpetajate Lii- kidele Eesti 5.–12. klasside likke merepäästjaid, õpilasfirma- [email protected]. du juhatuse liige Mihkel Kõrbe. õpilastele. Kandideerida saab de asutajaid, fotograafe, kirjanik- Tulevikutalendi Kõik stuudiolased pääsevad lavale. Foto erakogu. Stipendiumikonkursi korraldaja viies kategoorias: teadus; sport ke, noorteadlasi jpt. korraldajad 8 10. oktoober 2014 Harjumaa kalurid käisid Inglismaal tutvumas sadamate ja kalandusega Räimeühingu ja Harju Kalandusühingu eestve- damisel olid meie kalurid septembri keskel kooli- tusreisil Lõuna- ja Kagu- Inglismaa rannapiirkon- dades.

Reisi eesmärk oli tutvuda Ing- lismaa randades kalanduse ja turismiga. Nädala jooksul nä- gime 20 paika, koolitusreisil osa- les 34 kalandusvaldkonna esin- dajat, sh kolm kalurit Viimsist. Alustuseks külastasime Sout- hamptoni sadamalinnas paa- Hommik Newquay kalasadamas. dimessi, mis on Euroopa üks suurimaid: üle 500 eksponen- rajatud aga kõrged vaateplatvor- tab, et tegemist on ettevõtjaga, di tutvustas ja müüs paate, mid, millelt paistsid linn ja traa- kes kuulub linna ühtsesse turis- jahte, kaatreid, paadivarustust lerite ala. Igal aastal peetakse mivõrgustikku. Igas tähistatud jm merendusega seotut. Mes- seal traalerite võidusõite – mil- ettevõttes oli ka teiste linna si peetakse 1968. aastast ning line põnev idee! asutuste reklaammaterjalid, et see on üks linna tähtsamaid Sadamas olid stendidel uu- ühtselt kogu omavalitsust tu- sündmusi – siis võetakse ka- rida traallaevade ehitusjoonised rundada. Salcombe linnas on sutusele Southamptoni sadama ja selgitused, kuidas toimub eri peamiseks tuluallikaks krabi- ümbruse tänavad, parklad, par- mereandide püük. Tänavapool- püük, suvehooajal on tähtis ka gid, kaid ja osa messist asub se kai äärde püstitatud kioskid turism. Sadama alal asusid töö- isegi merel. Paadimess andis kutsusid ligi kirjute reklaamide- kojad ja kuurid, ühes remonditi hea võimaluse saada kontakte, ga: pakuti nii merereise, värsket parajasti paati. Peremees lubas tutvuda uute veesõidukitega ja kala kui kalatoite. Sadamaäärse- lahkelt sisse tulla ja rääkis puu- viia end kurssi suundumustega tel tänavatel paiknesid toitlus- paatide taastamisest. merenduses. Kaluritele pakku- tuskohad, meenepoed ja pubid, Külalislahkus, tugev koos- sid loomulikult põnevust eri- pea igas neis müügil merenduse töö ja kalurilinna identiteet nevad kalapaadid. Väga uhke ja kalandusega seotud tooted. lõid sellele väikelinnale toreda oli väljapanek inglise tradit- Bixhamis käib elu ümber sada- ja meeldejääva kuvandi. Vaade Brixhami sadama vaateplatvormilt sadamale ja linnale. Fotod Alar Mik sioonilistest puupaatidest, kail ma – sadam ja meri toovad siia Õhtupoolikul peatusime Ply- tõmbasid tähelepanu võimsad suviti rahvast ja seda oskavad mouthi linnas, kus on tähtis roll seid alates paadilaenutusest kuni kesed homaarid hautakse seal luksuskaatrid ja jahid. kohalikud ära kasutada. laevaehitusel, merekaubandusel kalastamiseni. Loomulikult sai välja ja kasvatatakse üles. Ho- Õhtupoolikul põikasime läbi Dartmouthi linna läbib jõgi. ja praamiühendusel Prantsusmaa kala osta. Sadamale ja paatide- maarikesed on u 3 kuud haude- Stonehengest ja hämaras jõudsi- Mõlemat jõekallast kaunistasid ja Hispaaniaga. Linna keskmes le avanes kailt võrratu vaade. jaamas, seejärel lasevad keskuse me rannaäärsesse Torquay linna. sajad paadid-jahid-kaatrid. Üle asub sadam. Siingi on sadam Külalislahkes sadamas oli kõik töötajad või kalurid nad merre. jõe viis meid kaunis lihtne praam, külastajatele kenasti avatud ning tehtud selleks, et kui siia satud, Haudejaam oli hea näide sellest, Elu ümber sadama mis koosnes vaid puksiirist ja ümbritsetud kohvikute ja toit- siis sa ka viibid siin mõne aja kuidas kalurid aitavad kaasa ka- Teisel päeval liikusime 17 000 pargasest, autod läksid peale lustusasutustega. Saime jalutada Padstow kalapoes, teisel ning sul on võimalik teenuseid lavarude taastamisele. Padstow elanikuga Brixhami kalurilinna, ning parras-pardas puksiir viis ujuvkail, mille ääres kalapaadid. korrusel on meretoidu kool. tarbida. sadamas asuvas väikeses Pad- mille keskmeks on sadam. Hoo- meid teisele kaldale. Muljetavaldavad olid jahisada- stow meretoidu koolis õpetati nestus paiknes kaarjalt ümber mad: tohutud hulgad ujuvkaisid halikud kalurid olid teinud kõik Homaaride haudejaam kalatoite valmistama ning kalu sadama, asudes osaliselt mä- Ühine turundus ja sajad mastid igas suunas. selleks, et sadam oleks külalis- Newquayst suundusime Pad- ja mereande töötlema. Kooli gedes. Sadamas olid kalaturg, Salcombe väikelinnas hakka- Teise päeva lõpuks jõudsime tele atraktiivne. Vanas paadi- stow´sse, kus külastasime ho- kalapood võttis oma seinamaa- kalapoed, restoran, traallaevas- sid silma tänavanimed, mis juba pimedas Inglismaa lääne- kuuris on söögikoht, sadama maaride haudejaama. MTÜ lingute, piinliku puhtuse ja üli- tik, jahi-, reisi- ja paadisadam. viitavad kokkupuutele merega, rannikul asuvasse Newquaysse. kaid on kõigile avatud. Kohalik aitab seal koostöös kohalike moodsa sisustusega sõnatuks: Sadamaala oli elanikele avatud, ning kauplused ja toidukohad, Hommikul vara linna avas- kalanduse tegevusgrupp on kai kaluritega kaasa homaaride ehk tõeline musternäidis, milline üks nii kalakai, huvikai kui ka reisi- mille nimedeks Ookeani laine, tama minnes külastasime ligi lõppu rajanud pinkidega varju- merivähkide populatsiooni säi- kalapood võiks olla. kai olid kõik ühes kohas. Aiaga Lest, Merelaegas, Krabikuur 140-aastast Newquay sadamat, aluse, kuhu saavad tormi korral litamisele. Kui kalurid saavad Järgmisena külastasime Tre- oli piiratud vaid suurte traalide jne. Said kohe aru, et tegu on kus tegeleti nii kala-, krabi- kui varjuda kalurid ja sadamas vii- kätte emase homaari, kelle keha rice´i, et näha ka ühte ehedat ala, kus toimus kauba laadimine merelinnaga. Kasutusele on ka vähipüügiga. Sadam asus bivad külalised. Siltidest kirjust alla on kinnitunud munad, vii- Inglismaa mõisa. ja traalerite remont. Kaile olid võetud kohalik märgis. See näi- linna keskmest eemal, kuid ko- kioskist pakuti kõiksugu teenu- vad nad selle haudejaama. Väi- Seejärel suundusime Me- Aksi – Tallinnale lähim asustamata saar Viimsi vallas on 15 saart. Enne merele minekut haris poolde kiviklibunõlva, muru- pakkuma, millal 44. pall küü- Pranglist kagus asuvat mind Aksi maalilise liiva- ja alale, maja lähedusse ja lõpuks ni jõuab. Lõpuks selgus, et Aksit hüüavad randlased kiviklibuse ranna, soo jt loo- heinaküüni, kus tugevamad esimese palli jõudmisest Aksi ka Äksiks või Väike- dusrikkuste teemal viimsila- mehed need virna sättisid. pinnale kulus viimase palli Prangliks. ne Alar. Unikaalse loodusega Mikk, kes on palle lükkamas küüni lükkamiseni 2 tundi ja Aksi on kunagi olnud paadi- käinud juba kuus aastat, lei- 22 minutit. Püsivat inimasustust ega ühen- ehitajate suurpere Aksbergide dis, et tänavused pallid on eriti Talgupäev lõppes lõbusa dust mandriga seal pole, kuid kodusaar, randlased hindasid mugavad ja paraja suurusega, kokkuvõttega ja kui võima- Jaanus Lember peab saarel šoti nende purje- ja kalapaate kõr- neid on lihtne liigutada. lik, siis üritan palle veeretama mägiveiseid. Suvel tegi ta hei- gelt. Kuigi keskpäevaks oli saa- minna ka järgmisel suvel. na varudes talveks ettevalmis- Saarele jõudes selgus, et rel sooja juba üle 26 kraadi, tusi. Tänu heinaveoüritusele merevesi on alla kroonlinna 0, edenes töö lustiga ja hakati Liina Rüütel oli ka minul võimalik esimest seetõttu tuli kivise rannani te- korda Aksit külastada ja sinna kitada plankudest tee. Kui see sõites said selgemaks nii saare valmis sai, selgus, et palle tu- Põnevaid fakte ajalugu kui ka praegused või- leb veeretada ka mäkke. Kõige l 1790–1953 oli saarel alaline asustus. Viimased elanikud pidid malused. olulisem roll oli kolmel nai- lahkuma NSVL-i piirivalve sunniga. Paljud olid põgenenud juba Sõitsin ilusal suvehommi- sel: tuua pallid kuivalt kaldale 1944. Aksilasi tunti ka Rootsis heade paadimeistritena. kul Aksile koos seitsme noor- Heinapallide veeretamine Aksi saarele. Foto Liina Rüütel ja lükata poolde nõlva. Kuid l Ööl vastu 25. augustit 1941 ujus saarele alasti mees, kes põ- mehe, ühe neiu ja 44 heinapal- Lemberite pere sõnul olid abi- genes laevalt Eestirand pommitamise eest. liga. Meie esimene ülesanne deid: “Kui muidu ei lähe, siis retajatele, kes on palle varase- lised tugevamad ja töökamad, l 1986. aastal rajati saare lõunaotsale tulepaak. oli heinapallide mahutamine tuleb hoogu võtta!” või “Mis matelgi aastatel lükanud, said kui nad aimata oskasid. väikesele praamile. Noormees- kinni ei jää, saab praamil kinni kõik pallid praamile u 40 mi- Heinapalle veeretasime just- l 2006. aastast on saarel veised ning 2010. aastast lambad. te poolt kostis seda tehes hüü- lükatud!” Tänu osavatele vee- nutiga. kui viies etapis: paadist maha, 10. oktoober 2014 9 Harjumaa kalurid käisid Inglismaal tutvumas sadamate ja kalandusega Oli varahommik ja kalaturg alles ärkas. Ühe poe kõrval nä- gime kalatöötlemise ruumis, millise ettevalmistusega kala le- tile jõuab. Kioskid ja poed alles avasid uksi, mõni suitsutas kala ja keegi ladus kala letile. Kuid igale poole võis ligi astuda, kõik Paadi kaldale vedamine lint- traktoriga Hastingsi sadamas. tehti selleks, et kalaturg oleks külastajatele atraktiivne. Laevavraki ja mere- Pärast Battle´i linna ja pärandi keskus Canterbury pankranniku vaa- Kolmanda päeva viimane pea- tamist jõudsime reisi lõpetu- tuspunkt oli Charlestowni sa- seks taas Hastingsisse. Nüüd dam. Kunagine kaubasadam on oli aega külastada sadamaalal oma tähtsuse minetanud, nüüd toimuvat festivali, kohalikud ootavad seal külastajaid ajaloo- kalurid demonstreerisid meile lised purjelaevad. Sadamakail laevade kaldale vedamist. tabasime kohaliku kalurinaise Inglismaal nähtu oli kok- võrku rakendamas! Laevavra- kuvõttes väga hariv ja inspi- ki ja merepärandi keskuses on reeriv. Hea võrdluse andiski nii eksponeeritud 150 erinevalt lae- paljude erinevate sadamate ja vavrakilt pärit esemeid ja sala- rannapiirkondade külastamine. kaubaveo, merekaubanduse ning Tüüpiline inglise kalapood täis silte ja reklaame, paremal ülal ühe kohaliku kaluri foto. Eestis on kalasadamad kinnised kalanduse ajalugu. Kuigi tegu ja külastajaid kaidele ei lubata. on väikese kohaga, on merd ja teplatvormidelt avanes kaunis ülikaunis ala moodustab koos das koostöö on viinud suurte Inglismaal on aga kõik tehtud sadamat oskuslikult kasutades vaade linnale ja merele. Kahju, sadamaga suure kalurilinnaku. tulemusteni. Lahkusime sealt selleks, et külastaja sadamasse turistid kohale meelitatud. et Eestis selliseid kaisid ei ole. Lihtsalt võrratule vaatepildile uute mõtetega, et eelviimasel satuks ja seal viibiks. Sadamad Uus hommik algas Poole´i andsid lisandväärtust seintel reisipäeval tagasi tulla mere- on visuaalselt atraktiivsed, seal linna külastamisega. Esmalt Kaunis kalurilinnak olevad kalurite pildid, oma- toidu ja veini festivalile. pakutakse erinevaid teenuseid suundusime merekaubandust Hastingsis kohtusime kohali- näolise kujundusega sildid jne. Hastingsist sõitsime Rye ja tooteid, isegi suvalises kõr- ja Poole´i ajalugu tutvustavas- ku kalanduse tegevusgrupiga. Kohalikud kalurid on asu- linna, kus vaatasime jõesada- valises sadamas on need ole- se muuseumisse. Kui ajalugu Sooja vastuvõtu järel suundu- tanud ka Hastingsi kalurite mat ja sealseid käigusildasid. mas. Mereande oli võimalik selge, läksime sadamasse. Tä- sime ringkäigule sadamasse. kaitse ühingu, mis toetab ka- Ööbisime Folkestone´is ja sai- osta pea iga sadama lähedusest. nav kulges piki kaid, kai äärest Kiviklibusel rannal olid koha- lureid ja nende perekondi, kui me hommikul sealses sadamas Ka oli iga sadama juures mida- väljus praame ja huvialuseid, like kalurite laevad ja paadid. läheb püünis katki või juhtub jalutada. Hotell asus otse kai gi omanäolist. Kuuldu ja nähtu vagissey sadamasse samani- teisel pool tänavat toretsesid Merre lükatakse neid hommi- laeval midagi. Ühing aitab ka kõrval ja aknast avanes kaunis innustas reisil osalenuid asju melises vallas. Elanikke on kingipoed ja pubid. Kui huvi- kuti linttraktoriga, merelt naas- siis, kui perepeast kaluriga vaade hommikusele kalasada- ehk ka kodus teisiti tegema. seal 2200 ringis. Linna kesk- ja jahisadamad ära lõppesid, tes tõmmati alus samamoodi peaks midagi juhtuma ja sis- male. Traalerid läksid ükshaa- Alar Mik mes asuvas sadamas paiknes jõudsime lõpuks kalasadamas- traktoriga või siis vintsiga paa- setulek jääb saamata. Ühing val merele ja tulid sealt. Harju Kalandusühing ligi 60 kalapaati, kail asusid se, mis oli olemuselt nn ujuv- dihoiualale. See on Inglismaa töötab kindlustusseltsi põhi- nii külmhoone kui ka püünis- sadam. Mandriga ühendas ka- suurim kaldal asuv kalalae- mõttel: maksad osamakseid ja tekuurid. Pea terve meie grupp lasadamat käigusild, sadam oli vastik, mis koosneb ligikaudu hiljem saad igasugust abi. Osa- kasutas seal ostuvõimalust: nagu ujuv paatide parv või ko- kolmekümnest laevast-paadist. maksete maksmine on vaba- osteti kala, merekarpe, mol- gum, mida hoidsid koos ujuv- Eraldi sadamarajatisi siin ei tahtlik ja auasi, neid makstakse luskeid. Kaid olid taas kõigile kaid ja ankrud. See ala oli su- ole, on vaid aedikud, kus paate saagi pealt, täpsemalt siis, kui avatud ja kutsusid külalisi jalu- letud, seda vaatasime kaldalt. hoitakse, kaks neist on suletud, saak ületab koguse 100 naela. tama. Kui varem oli kalapüük Lulworth Cove’i külas vaa- kolmandas sai vabalt paatide Ühing taotleb toetusi Euroopa siin peamisi tegevusalasid, tasime kriidipaljandeid ja pi- vahel ringi jalutada. Liidu programmidest. Ring- siis nüüd on selle asendanud medas jõudsime Brightonisse. Vaatasime ka kalatööstust käigu lõpetasime kalurite ja turism. Ka kalurid osalevad Viies päev algas Brightoni ja kaluri muuseumi. Kogu sa- meremeeste pubis, mis asub turismiäris edukalt, pakkudes kail – tegu on üle saja aasta damakvartal on ümbritsetud ühinguga samas majas. Samas meresõite, võimalus minna ka- vanuse Merepalee nime kand- mustade puidust kuuridega, hoones on koolituskeskus, mil- lale, kala- ja mereannitoite jne. va ookeanikaiga, mis rajatud need on võrgukuurid, laod, le nimi otsetõlkes rannaklass. Käisime pubis The Ship Inn. sadade postide otsa. Kail te- kalapoed. Leidub 3-korruselisi Hastingsi kalurid teevad kõi- Sisekujunduse järgi oleksime gutseb toitlustus- ja meelela- võrgukuure ja paatidest ehita- ke koostöös. Siinne organisat- nagu viibinud laevas. hutusasutusi, kümnetelt vaa- tud kuure – arhitektuuriliselt sioon on hea näide sellest, kui- Võrgukuuride “linnaosa“ Hastingsi sadamaalal. Viimaste suvetuultega merel Harjumaa kalurite Inglis- Kalle hakkab kõiki soovijaid kividesse sõita, siis oskad ka vanem poeg õpib merekoolis Aktiivse randlasena tahab- maal käik pani mõtlema, merele viima. tagurpidi tagasi sõita!” Selle tüürimeheks, ka noorem poeg ki Kalle siduda mere, turismi milliseid teenuseid paku- Kalle kindla käe all võtame põhimõtte olen ka oma lastele sammub sama rada vaarisade- ja oma teadmised. Ta soovib, vad meie valla sadamad. sadamast suuna Vinnuniidi kari edasi andnud.” ga.” et viimsilastel oleks rohkem poole. Kohalikud kalurid on Sõidame Muuga lahe ja Otsus olla ja saada kalu- julgust minna merele ja nauti- Kala saab osta vaid Leppnee- täheldanud, et skuutritega sõi- Karbi madala suunas. Kalle näi- riks tuleb teha kaalutletult, da sealt koduvalla ilu. “Alates mes ja haruharva Miidurannas, detakse liialt julgelt ja kiiresti, tab taamal paistvat Tammneeme see tuleb pühendumisest ja maikuust hakkan huvilisi me- merereiside pakkujad võib üles sedasi ei panda tähele merepõh- küla ja Karbi madala tulepaaki, perekonnast, on teisedki paa- rele viima, et jagada oma ko- lugeda ühe käe sõrmedel. Ome- ja. Esimesteks õppetundideks varasema nimega Karpova ma- dis olevad kalurid veendunud. gemusi.” Kalle on selleks juba ti on randlasi, kel on olemas meie meresõidul on kivid. dalat. Tuletornile lähenedes tõu- Kahjuks pole kõigil randlastel asutanud ettevõtte Raja Paat, laevajuhiload, paat, teadmised “Tehnika on jõudsalt are- seb madalalt õhku kormoranide võimalust võrguga kala püüda. mereturismi valdkonnas tahab ja lood, mida teistega jagada. nenud, kuid vaja on ka tarkust, parv, punase tulepaagi on nad Paljud Leppneeme kalurid on ta oma tegevust edaspidi ka Leppneeme sadamas koh- et sellest aru saada,” vihjab täitsa heledaks teinud. juba mitu aastat võrgulubadest laiendada. tun endise kaluri Kalle Rajaga, Kalle ohtlikele kivilahmaka- Teeme tiiru ümber tuletor- ilma jäänud. “Viimastel aasta- Kalle moodi randlasi-me- et arutleda turismi teemal. Kal- tele. Kivid on paadist peaaegu ni, siis suundume kaubalaev tel olen taotlusi esitanud läbi remehi on Viimsis veel. Nende le on üks neist, kes pakub me- käega katsuda. Mootor seisma Viimsi tekitatud mõnusa laine- interneti, ent alati olen ilma meeste teadmised, kogemu- Kalle Raja. Foto Liina Rüütel rele mineku võimalust puust pandud, et lasta paadil rahuli- tuse saatel tagasi Liisa kodusa- jäänud! Süsteemi sisse logides sed, kalamehejutud on tohutu kalapaadiga. lesin ka. Paat toodi Tallinki kult loksuda, puudutame paadi damasse. näitab, et võrgulube on, siis aare, mis ootab avastamist. Paat on ehitatud Rootsis laevaga, autokastis. Nüüd ole- kerega kivi. “Kui mind esimest jookseb süsteem kokku ja an- Olgu Kalle lugu teistelegi ning jõudis siia kaks aastat ta- me merel käinud aasta. Paadi korda merel rooli lasti, sõitsin Viimsis on hinnas nab lõpuks teada, et kõik load inspiratsiooniks, et saaksime gasi, kui Kalle hea sõber Soo- nimi on nüüd Liisa. Ristisime paadi kivide vahele kinni. See peretraditsioonid on väljastatud. Kahju, et mina merega sama lähedaseks nagu mest Norra kolis. “Ta tegi ette- ta minu vanaema ja ka naise oli õpetlik kogemus ja kapteni Kalle isa oli kalur, ta ise on ka- ei saa oma poegadele õpetada inglased. paneku, et võiksin paadi koju (Liis) järgi.” Liisa on sõiduta- sõnad saadavad mind merel landusega seotud olnud viima- neid teadmisi, mida isa mulle Eestisse tuua. Eks ma kõhk- nud peremehe tuttavaid, kuid alati. Ta ütles: “Kui oskasid sed 10 aastat. “Olen uhke, et õpetas,” selgitas Kalle. Liina Rüütel 10 10. oktoober 2014 Raamatukogupäevad Uus näohoolduskuur Viimsi SPA ilukeskus pakub nüüd uue farmat- seutilis-kosmeetilise Viimsi Raamatukogus sarja pHformula näo- 20.–30. oktoobril hooldusi ja tooteid. toimuvate raamatu- kogupäevade raames Tegemist on just Eesti iluturule ootame teid mitmele jõudnud innovatiivse näonah- põnevale kohtumisele. ka uuendava kosmeetikasar- jaga, mis pakub tavapärasest näohooldusest radikaalsemaid Laupäeval, 18. oktoobril kell lahendusi, kuid on seejuures 11 peab koduloouurija Jaan äärmiselt nahasõbralik. Abi Tagaväli raamatukogus loen- saab selliste iluvigade puhul, gu Viimsi poolsaare küladest nagu kortsud, nahatoonuse PHformula tootevalik. ja nende elanikest. Jaan Taga- nõrgenemine, liigne pigmen- väli on põline viimsilane, kes tatsioon, krooniline punetus hendatakse nii spetsiifilisi na- hakoorumiseta, siis võin kinni- on ligi 20 aastat tegelenud su- ehk rosaatsea ja akne. PHfor- haprobleeme, nagu kortsuke- tada, et pHformula pakub meie gupuu uurimisega. 2010. aas- mula on turvalisem alternatiiv sed või pigmendilaigud, kui ka klientidele turvalise võimaluse tal tunnustas Eesti Geneoloo- senistele keemilise koorimise parandatakse naha üldist sei- silmnähtavate tulemuste saa- gia Selts teda tiitliga aasta ge- protseduuridele. Kuna pHfor- sundit, noorendades ja uuenda- vutamiseks. Siinkohal kasutan nealoog. Tagaväli on selle selt- mula puhul ei kaasne tavapä- des nahka. võimalust kutsuda huvilisi tut- si aseesimees ning Viimsi Kul- rase keemilise koorimisega Viimsi SPA Ilukeskuse juhi vuma selle uue põlvkonna hool- tuuriloo Seltsi kodulooringi kaasnevad ebamugavaid kõr- Kai Seppiku sõnul pakuvad dusprogrammiga meie ilukes- eestvedaja. valnähtusid, nagu naha kah- pHformula nahauuendustooted kuses toimuval iluõhtul 15. Ettelugemispäeval, 20. ok- justumine ja koorumine, siis kosmeetiku jaoks kahtlemata oktoobril kell 18. Juba samal toobril kell 10.30 ootame raa- võib klient pHformula hool- uusi võimalusi. “Tahame pak- õhtul saavad soovijad perso- matukokku mudilasi. Päeva duskuuri läbi teha tavapärast kuda oma klientidele tõeliselt naalse pHformula konsultat- teemaks on sport ja liikumine elurütmi häirimata. efektiivseid teenuseid, kuid sa- siooni tasuta. Lisaks kostita- lasteraamatutes, lõbusat juttu Lastekirjanik Janne Järva jututund on 25. oktoobril. Fotod erakogu PHformula nahauuendus- mas minimeerida riske. Kuna me külastajaid erinevate ilu ja tuleb lastele lugema näitleja programm võimaldab spetsia- antud keemilise koorimise prog- tervist puudutavate uudistega Raivo Mets. tamise tagamaid, räägib, kui- listil kombineerida iga kliendi ramm põhineb uusimal tehno- ning ahvatlevate eripakkumis- Laupäeval, 25. oktoobril das sünnivad lood, karakterid näonaha probleemidest lähtuv loogial ja võimaldab teha kee- tega.” kell 11 algavas jututunnis on ja romaanid ning vastab teie hoolduskuur. Samaaegselt la- milist koorimist ilma inetu na- Viimsi SPA Ilukeskus raamatukogu jälle laste päralt. küsimustele. Oma raamatuid loeb ja vaatab 30. oktoobril kell 17.30 koos lastega kirjanik Janne peab Mare Müürsepp loengu Järva. Viimsis elav lastekirja- “Lugemise õppimine – kelle nik on välja andnud kolm raa- mure, kelle rõõm?”. Kuulama matut: “Sõber on pärl”, “Soo- ootame eelkõige lapsevane- likarohu Eva ja mägede Hu- maid, lasteaia- ja kooliõpe- go” ja “Pilliroo tänava laste- tajaid, aga ka teisi, kellele aed”. teema huvi pakub. Eesti Lu- ILUÕHTU Teisipäeval, 28. oktoobril gemisühingus tegutsev Mare Viimsi SPA ilukeskuses kell 17.30 saavad lugejad koh- Müürsepp on lastekirjanduse 15. okt k 18 tuda edukast ärimehest ruttu uurija ja kooliõpetaja, ta on menukirjanikuks saanud Avo olnud Tallinna Ülikooli dot- Õhtu keskmes on uue Kulliga. Temalt on ilmunud sent. Kirjanik Avo Kull kohtub põlvkonna nahauuendussari neli romaani: “Haigla”, “Kau- Raamatukogupäevade ajal lugejatega 28. oktoobril. bamaja”, “Vabrik” ja “Repor- on võimalik osaleda ka eks- ter“, mida ka meie kogust on kursioonil, mille raames tut- kirjutage [email protected] paljud juba laenutanud ja lu- vustame raamatukogu köögi- või helistage 6066 934. Vajalik eelnev registreerumine genud. Romaani “Reporter” poolt – näitame, mida tehakse Tähistage raamatukogupäe- tel 6061 160, [email protected] eest sai ta 2014. aastal Tamm- raamatuga enne, kui see luge- vi koos Viimsi Raamatukogu- www.spatallinn.ee saare nimelise Albu valla kir- jani jõuab jmt. Ekskursioon on ga! janduspreemia. Kohtumisõhtul eelregistreerimisega, aeg kok- avab Avo Kull romaanikirju- kuleppel. Registreerumiseks Viimsi Raamatukogu 10. oktoober 2014 11 Mõttetihe foorum Kirik keset küla Hiljutise Viimsi kiriku- murede lahendamisele kerkib tuatsioonides, näiteks oma hai- nädala foorumil “Kirik ümarlauas ka inimlikult kee- guse ja saatusega silmitsi seis- keset küla“ rääkisid esi- rukaid probleeme. Viimsist tes, vajame lihtsalt tuge. Kirik nejad koostöövõimalusi jääb mõnikord petlikult edu- aitab mõtestada elu kannatusi. avades sellest, mis kõige kas mulje. Vallavanema sõnul Reaalsest abist olulisemgi võib rohkem südamel. on Viimsi paras läbilõige meie olla moraalne abi – see tunne, ühiskonnast, siingi on küllalt et me ei ole üksi.” Foorumi moderaator, Rakvere sotsiaalseid hädasid. Täna- EELK Randvere koguduse Karmeli koguduse vanempas- päevane hoolekande- ja sot- juhatuse esimees Urmas Kivi- tor Gunnar Kotiesen tsiteeris siaaltöö on välja kasvanud ko- selg rääkis mõjusalt usuõpe- päeva avades autotööstur Hen- guduste tehtust, nüüdki saab tusest ja sellest, kui oluline on ry Fordi: “Kokkutulemine on seda koos edukamalt teha. De- iga inimene, kes käis mõnel algus, koosolemine on prog- likaatsed ja head on olnud näi- kirikunädala üritusel. “Pärast ress ja koostöö on juba edu.” teks EK Viimsi Vabakoguduse meie kiriku orelikontserti kü- Foorumist saigi EELK Misjo- lapsi ja peresid toetavad ette- sis üks naine, kas ta võib Aivar nikeskuse ja Viimsi vallas te- võtmised. “Hea koostöö eel- Sõerdi kallistada. Ta ei tead- gutsevate koguduste korralda- duseks on vastastikune huvi. nudki, et tema naaber ka orelit tud kirikunädalal justkui heast Valla arengukavva on oodatud mängib. Sellised kohtumised tahtest tuleneva koostöö kesk- ka koguduste mõtted ja ette- aitavad meil avaneda ja tutta- punkt. Kõik võisid tulla ja oma panekud. Kindlasti on Viimsis vaks saada.” vaatepunktist öelda, kuidas vaja arendada isikliku abistaja Koostööle äratamise koge- saaks arendada kogukonna ja Mõttetihedaid ettekandeid sidus Oleviste koguduse vilistlaskoori esinemine. Foto Mari-Ann Kelam teenust, noorte usaldustele- mustest teiste rahvaste juures kodukiriku koostööd. Foorumi foni jm. Vald saab aga aidata rääkis praost Markku Hap- avas EELK peapiiskop Andres Selline siduja ja tähenduse käituma. Martin sidus arutle- kuhugi kuulumise tunde. Vist vahendada koguduste ja kooli ponen, kes on näinud, kuidas Põder. Ettekandeid täiendas andja saab olla kristlik vaim- des eetika, elukeskkonna ja kusagil mujal pole nii suur hoolekogude dialoogi.” moslemite lapsed kasvavad Oleviste koguduse vilistlas- sus. Lapsele on elus toeks vaja säästva arengu võimalikkuse, osa rahvastikust koorilauljad EELK Nõmme Rahu ko- minareti varjus ning kogenud koori esinemine. Mõtteainest selgelt orientiiri, selle andjana tuginedes Albert Schveitzeri kui Eestis. Ka koguduse ak- guduse õpetaja ja Usuteaduse õigeusu kiriku väga nähtaval kogunes palju. Siia sai kirja on usuõpetus koolis väga va- raamatule “Tsivilisatsioon ja tiivseim osa tegeleb koori- Instituudi rektor Ove Sander olemist tänases Moskvas. Ma- vaid osa kõneldust, mõtterik- jalik.” Tunne Kelam lootis, et eetika”, Rahel Carsoni “Hääle- lauluga. Lauljad pühendavad on Viimsis elanud kaheksa aas- nilas on kirik aga hoopis teist- kad sõnavõtud on misjonikes- selle arusaamani jõudmiseks tule kevadele” ja Rooma klubi muusikale oma aega ja head tat. Sellest, mida kirik saab moodi rahva juurde tulnud kusel ka lindistatud. jätkub meil aega ja koostöö- raportitele (“Kasvu piirid”, tahet, nad kasvavad ise ja kas- pakkuda külale ja tänasele Ees- – seal korraldavad kogudused vaimu. “Inimkond pöördepunktis”). Ta vatavad samas teisi.” ti ühiskonnale, rääkis ta Nõm- jutlusi ostukeskustes. Vabadus ja hingevara EELK Viimsi Püha Jaakobi nentis, et elukeskkonna ja inim- me näitel. Ove Sander tõi välja Viimsilane Hannes Võrno Euroopa Parlamendi saadik koguduse õpetaja Mikk Leed- suhete eetikat ei saagi eraldi Vastastikune huvi neli valdkonda, kus saab kind- meenutas oma kogemust kait- Tunne Kelam kõneles vaba- järv rääkis, kuidas selle usuga, vaadelda. Kui elu meie ümber Viimsi vallavanem Jan Trei tä- lasti koostööd arendada. Esi- seväe teabeohvitserina Afga- dusest, mida polegi nii lihtne mis on kristlaste südames, on saab kahjustatud, siis oleme ka nas kirikunädala korraldajaid teks sotsiaaltöö. Nõmme kogu- nistani missioonil. Teenistuste kanda. Alles hiljuti tahtsime kirik palju rohkem keset küla, ise ohus. Aruteludega saab sel- ning nentis, et selline kogu- dus pakub kaks korda nädalas ajal ei olnud kirikutelk just rah- vabaks saada. Milleks me oma kui saab olla üks keset asulat gitada meie rolli; mõistmine, konda liitev ettevõtmine vää- hädalistele nii head toitu, mida varohke, seal käidi pigem va- vabadust kasutame? See küsi- kõrguv hoone. Kuid hoonet kes ja milleks sa oled, on osa rib traditsiooniks kujundamist. pakkuja isegi tänuga sööks. heldust otsimas. Tulekuks oli mus on Lääne tsivilisatsioonis on lihtsam ehitada, kui jõuda meie hingevarast. Viimsi kirikud ja kogudused on Teine tähtis võimalus on hari- tõuget vaja. Pärast seda, kui vastamata, kuigi juba Erich segaduses inimeseni. “Kogu- Eesti Filharmoonia kam- osa kogukonna ajaloost ja täna- dus: kiriku juures töötab püha- soomuk sõitis lõhkekehale, Frommi raamat “Põgenemine konna, valla ja kiriku töö on merkoori koormeister Heli päevast. Vallal on kogudustega päevakool. Kirik peaks kind- oli rahvast kohe rohkem. Pal- vabadusest” (1941) näitas, et kokkuvõttes ikka inimeste toe- Jürgenson, kes on üle 20 aasta tihe side, korra kevadel ja kor- lasti olema üks keskkonnahoiu judest asjadest räägime nii, et inimene ei oska vaba olemi- tamine ja teenimine, kuid iga seotud olnud nii kooride kui ra sügisel kohtuvad koguduste eestkõneleja. Eesmärgid ei tohi ei saa üksteisest aru. Usuõpe- sega kuigi palju peale hakata. osalise viisid selleks on erine- ka vaimulike laulupidudega, ja valla esindajad ümarlauas. saada vahenditeks ja vahendid tuse vajalikkusest koolis ei Ühiskond on kriisis, kuni meil vad. Kodukirikute nädala liht- kõneles muusikast kogukon- Alates 2008. aastast on kogu- eesmärkideks. Ja loomulikult ole tarvis rääkida nii häbili- pole keskseid väärtusi. Põhi- sad lõkkekohvipeatused jm da ühendava jõuna. “Liitsõna dused valla eelarves n-ö kahel saab kirik ühiskonda aidata ter- kult ja aralt. Siis ei pruugi see mõtted taanduvad tihti inim- üritused näitavad, et meil tuleb meelelahutus osadeks lahates real: ühel on investeeringu-, vishoiu ja vaimse tervise val- kohale jõuda. Võrno tõi näite õigustele, kuid need ei ole minna kirikust välja ja inimes- tahan küsida, kas meie meelt teisel tegevustoetused. Abi on las. “Kui vaadata kas või meie oma kodust. Kui ta pojad ei tingimata väärtused. Äng ja tega palju rohkem rääkida, se- on ikka nii palju vaja lahuta- antud valla võimaluste järgi. liiklust, siis rahu ja rõõmu on tahtnud väiksena oma putru sisemine segadus viib inimesi dasi saab meie südames asuv da? Meelt on ehk hoopis vaja Investeeringutoetust saab igal Eestis väga vähe… Euroopa ära süüa, siis mõjus neile kõi- äärmusteni. “Ehitame liiva- kirik nähtavamaks.” kasvatada ja kokku koonda- aastal üks kogudus, sest nii on kultuuriliinist lahutab meid ge tõhusamalt lubadus, et isa losse. Päike paistab, liiv kui- Rohuneeme akadeemikust da. Sellises kokkusaamises see mõjusam. Sedasi on näiteks kindlalt see, et meie haiglates tõstab kohe putru juurde. Kui vab ja lossid lagunevad. Iga- külavanem Jüri Martin kesken- on kirikul, muusikal ja eriti vahetatud Prangli kiriku katus, ei ole veel kaplaniteenistust. muidu ei saa, tuleb häid asju päevaste tegemiste juurde on dus hingevara teemale ja arut- koorilaulul väga oluline roll. värvitud Randvere kirik jne. Alati ei pea kontakt kirikuga ikka juurde keerata. vaja midagi, mis neid seoks. les, mis paneb meid eetiliselt Nad annavad meile osaduse ja Lisaks lumelükkamise jm tekkima usu pinnalt. Elu piirsi- Meeli Müüripeal 12 10. oktoober 2014

Viimsi valla kultuurikalender 10.–23. oktoober

Kuni 19. oktoober Korraldaja: Viimsi Pensionäride 15. oktoober k 18 külad ja nende elanikud 23. oktoober k 17.30 Eelregistreerimine: Kunstinäitus “Rein Mägara Ühendus Viimsi Kaunis Kodu 2014 Jaan Tagaväli Raamatukogupäevad [email protected], akvarellid“ Eelregistreerimine: Pääse kutsetega Viimsi Raamatukogus Hea Sõnumi ring, teemaks tel 6011 717, 5308 1188 Viimsi Huvikeskuse aatriumis Viiu Nurmela, tel 5114 528 Harmoonikumis lõikus- ja tänupüha Terviseklubis Harmoonikum Randvere Päevakeskuses 18. oktoober k 21 Viktoriin, laulud, mängud, Kuni 30. oktoober 15. oktoober k 19 Nädalavahetuse meelelahutus- piiblilood Info: Raamatunäitused “Väärt 11. oktoober k 21 Kontsert Verbarium programm Korraldaja: Lapsed Eestis Marje Plaan tõlkekirjandus“ ja “Tarkus tuleb Revolver – Viru Valge Jääpidu Liina Saar – vokaal, Aleksandra DJ, suurel ekraanil videodisko Ühendus Viimsi valla kultuuritöö teadmisest“ Tõeline Rock-kvartett ja kaunid Kremenetski – vibrafon ja löök- Üllatusesineja Viimsi Raamatukogus koordinaator Ettelugemise päeva, Virutarid pillid, Virgo Sillamaa – kitarrid Südaööl auhinnamäng Tel 6028 866 20. oktoobri teema on sport ja Black Rose Pubis ja Mingo Rajandi – kontrabass Black Rose Pubis 23. oktoober k 18.30 e-post [email protected] liikumine lasteraamatutes Kava on üles ehitatud Kersti Mahekosmeetika õpituba www.viimsivald.ee Randvere Raamatukogus 11.–12. oktoober Merilaasi ja August Sanga luulele 18. oktoober k 10–17 Viimsi valla malefestival Pilet 7 € 19. oktoober k 10–15 Kuni 31. oktoober Korraldaja: Viimsi Maleselts Lisainfo, broneerimine: Kassinäitus VIIMSI VALLAS REGISTREERITUD SÜNNID Raamatunäitused “Kes loeb, Apones [email protected], Piletid 1.50/2/5 €, müügil see liigub“ ja “Sport laste- Haabneeme Koolis tel 6066 941 ja tund enne kohapeal raamatutes“ kontserdi algust kohapeal Viimsi Huvikeskuses Tere tulemast! Viimsi Raamatukogus 12. oktoober k 11 Töötab kohvik, muuseum on l Ardo Kähril ja Helen Rebasel sündis 17. juulil poeg Aksel. Lõikustänupüha jumalateenistus kontserdi külastajale avatud 19. oktoober k 11 l Natalia Smeloval ja Vladimir Pavlovil sündis 24. augustil Kuni 31. oktoober alates k 18 Jumalateenistus armulauaga armulauaga poeg . Raamatunäitused “Tervislik Pühapäevakool lastele Rannarahva Muuseumis Toimub pühapäevakool lastele Maksim liikumine“ ja “Sport ja tervis“ EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus EELK Viimsi Püha Jaakobi l Piret Piirisaarel ja Kaarel Tuulel sündis 25. augustil tütar Prangli Raamatukogus 15. oktoober k 19 kirikus Heleene. 12. oktoober k 11 Koguduse kool: kodugruppide l Jekaterina ja Tavi Lausmal sündis 31. augustil tütar Maria. Kuni 31. oktoober Lõikustänupüha jumalateenistus avaüritus 19. oktoober k 11 l Siiri ja Peep Laanmetsal sündis 2. septembril tütar Mirell. Lasteaiad, koolid jt saavad osa Jumalateenistus Jutlustab prof Kuldar Taveter Juhatab Raido Oras l Triin ja Jürgen Rannamal sündis 3. septembril tütar Loore. randlaste sügistoimetustest ja Pühapäevakool Viimsi Vabakoguduse kiriku Jutlus Raido Oras leivateost k 12.45 Ristimiskool kohviku ruumis k 12.45 Ristimiskool l Birgit ja Tarmo Innol sündis 9. septembril poeg Marten. Lisainfo: hariduskeskus@ Viimsi Vabakoguduse kirikus Viimsi Vabakoguduse kirikus l Kelli Uustanil ja Aivar Vassiljevil sündis 10. septembril rannarahvamuuseum.ee 16. oktoober k 16 poeg Bruno. Viimsi Vabaõhumuuseumis 12. oktoober k 14 Terviseklubi: valmistoit ja pool- 19. oktoober k 14.30 l Jaanika ja Harry Liipal sündis 10. septembril tütar Isabella. EELK Randvere koguduse püha- fabrikaat Jumalateenistus l Maria Sokolovskil ja Tarmo Tänaval sündis 10. septembril 10. oktoober k 11 ja k 14 päevakool Randvere Noortekeskuses Teenib Aare Kimmel tütar Mia. Tantsuetendus “Rock’n Roll ja Randvere Päevakeskuses EELK Randvere kirikus lehesadu” 16. oktoober k 19 l Maarika Skutansil ja Konstantin Hintil sündis 11. septemb- Korraldaja: Sõltumatu Tantsu 12. oktoober k 14 Viimsi fotoklubi kohtumine 20. oktoober – 30. november ril tütar Amelia Helena. Ühendus Pille Lille Muusikute Fond esitleb: Ootame uusi huvilisi! Anne Vaasa maalinäitus loodus- l Rutha ja Kristo Paumetsal sündis 12. septembril poeg Se- Pilet 6 € Kirikuklassika: Lõikustänupüha Viimsi Huvikeskuse kohvitoas pilte siit ja sealt bastian. Piletite broneerimine: haridus- kontsert-jumalateenistus Viimsi Huvikeskuse aatriumi l Kadi Hugol ja Andres Abel sündis 20. septembril poeg Julius. [email protected] Madis Kari (klarnet) 16.–19. oktoober I korrusel Viimsi Vabaõhumuuseumis Kadri Ploompuu (orel) Viimsi Sügisturniir korvpallis l Maagrit Priilinnal ja Velar Paasil sündis 24. septembril tü- Kavas: Mozart, Saint-Saens jt Korraldaja: Korvpalliklubi Viimsi 20.–30. oktoober tar Stella. 10. oktoober k 17.00–19.30 Kontsert on tasuta! Viimsi Kooli spordikompleksis Raamatukogupäevad Reede-klubi 10–14-aastastele EELK Randvere kirikus 20. oktoober k 10.30 EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 17. oktoober k 12.15 ja 13.10 Ettelugemispäev lastele, 14. oktoober k 10.30 Pille Lille Muusikute Fond esitleb: loeb näitleja Raivo Mets VIIMSI VALLA EAKAD SÜNNIPÄEVALAPSED 10. oktoober k 21 Ukraina tsirkus Viimsi Kooli sünnipäevakontsert Viimsi Raamatukogus Nädalavahetuse meelelahutus- Pilet 3 €, müügil kohapeal Virgo Veldi (saksofon) programm Viimsi Huvikeskuses Ralf Taal (klaver) 20.–24. oktoober k 11–14 Palju õnne! DJ, suurel ekraanil videodisko Viimsi Koolis Isemoodi Isetegijate Sügislaager l Leida Täpsi ...... 96 l Veljo Rääsk ...... 75 Elav muusika: Pitser T 14. oktoober k 16.30 Viimsi Huvikeskuse l Selma Floride Aasma .. 94 l Jüri Rebane ...... 75 Auhinnamäng Digikultuuri kursus 17. oktoober k 17.00–19.30 Päikesepesa ruumis Black Rose Pubis Viimsi Noortekeskuses Reede-klubi 10–14-aastastele l Maimu Rebane ...... 91 l Lea-Maie Karner ...... 75 EELK Viimsi Püha Jaakobi 21.–23. oktoober k 10–14 l Herta Rebman ...... 91 l Aino Lepik ...... 75 11. oktoober k 10–16 15. oktoober k 16 kirikus Hea Tuju tüdrukute sügislaager l Einar Sormunen ...... 91 l Endla Rannaste ...... 75 Väikelapse esmaabikoolitus Siidimaali töötuba Viimsi Huvikeskuse suures saalis l Linda Kutsar ...... 90 l Laine Sahtel ...... 75 Osalustasu 20 € Viimsi Noortekeskuses 17. oktoober k 21 l Maara Kaarlep ...... 90 l Zinaida Grocheva ...... 75 Registreerimine: Nädalavahetuse meelelahutus- 21. oktoober – 25. november [email protected] 15. oktoober k 17 programm Viimsi Fotoklubi fotonäitus l Veera Roosma ...... 80 l Ants Sirgo ...... 70 Viimsi Huvikeskuse suures saalis Pille Lille Muusikute Fond esitleb: DJ, suurel ekraanil videodisko Viimsi Huvikeskuse l Mall Ohak ...... 80 l Valeri Nabokov ...... 70 Kontsert – Meistrite Akadeemia Üllatusesineja aatriumi II korrusel l Eevi Lang ...... 80 l Elle Saks ...... 70 11. oktoober k 12 Kristina Kriit (viiul) Südaööl auhinnamäng l Margi Orgmets ...... 80 l Maimu Suterman ...... 70 Mälumäng Levi-Danel Mägila (tšello) Black Rose Pubis 22. oktoober k 17 l Aleksei Bajanov ...... 75 l Maie Mättas ...... 70 Võistlevad külad ja sõprus- Kavas: Händel, Halvorsen jt Meeleoluõhtu Kristi Malmiga l Arvo Toots ...... 75 konnad Kontsert on tasuta! 18. oktoober k 11 Sõna ja muusika Võistkonnas 3 inimest Viimsi mõisas Vestlusring: Viimsi poolsaare Viimsi Päevakeskuses

Viimsi Peokeskuses Pargi tee 12 2. novembril kell 16-20 s e e n i o r i d e S Ü G I S B A L L Õhtut sisustab tantsumuusikaga Sulev Võrno ja & Kavas: Esineb Flaminco tantsutrupp Endel Valkenklau kitarril kutsub kaasa laulma Tantsime võistu! (valss, tango, rumba) Õhtut juhib VLADAS RADVILAVICIUS! Magus suupiste ja tervitusvein! Avatud baar! Sissepääs KUTSETEGA. Kutseid saab alates 15. oktoobrist pensionäride ühenduse toast, Viimsi ja Randvere Päevakeskusest.

Korraldab Viimsi Pensionäride Ühendus 10. oktoober 2014 13

XV kindral Johan Laidoneri Viimsi võõrustab rahvusvahelist olümpiateatejooks noorte korvpalli- turniiri 17.–19.oktoobrini on Viimsi taas rahvusvahelise noortekorvpalli päralt: toimub X Viimsi Sügisturniir.

Juubeliturniiril astuvad Korvpalliklubi Viimsi eestveda- misel võistlustulle kokku kaheksa meeskonda Eestist, Lä- tis ja Venemaalt. Mängivad 2000. aastal sündinud poisid. “Turniiri eesmärk on sama nagu ikka: koguda mängu- praktikat ning anda oma õpilastele rahvusvahelise mängu kogemust,” tähendas turniiri peakorraldaja Tanel Einaste. “Eesti klubide kõrval toovad meile külakosti mitu nimekat võistkonda: BS Trinta korvpallikool Moskvast, Peterburi Vasilieostrovskaja spordikool, Läti paremikku kuuluv BS Keizarmezs. Oma ligi sajale väliskülalisele tutvustame Kindral Johan Laidoneri olümpiateatejooksu rivistus Viimsi mõisa ees. Fotod Liina Rüütel kindlasti ka Viimsit ja Tallinna.” 25. septembril Viimsis jooksjaga. Omavahel võtsid Viimsi Sügisturniiri mängud toimuvad Viimsi ja Haab- toimunud kindral Johan mõõtu viis põhikooli, viis güm- neeme Kooli spordihoonetes reede hommikust pühapäeva Laidoneri XV olümpiatea- naasiumi, kuus sõpruskonda, õhtuni. Täpset ajakava vaata KK Viimsi kodulehelt www. tejooksul osales üle 300 korporatsiooni ja spordiklubi, kkviimsi.ee või www.facebook.com/kkviimsi. jooksja. 12 üld- ja 10 segavõistkonda Turniiri toetavad Viimsi vald, Acme, Nike, Sportland, kaitseväest ja Kaitseliidust. Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Publi- Kindrali mälestusele pühenda- Võistkonnad olid 6–8-liikmeli- kumänge toetab Viimsi Peetri Pizza. Korvpallile lisavad tud teatejooksu osalejaid tervi- sed ning iga jooksja läbis mõi- energiat Black & White Stuudio tantsijad. Külalisi maju- tasid Eesti Olümpiakomitee täi- sapargis ligi 750 m pikkuse dis- tab ja toitlustab SPA Hotel Lavendel. tevkomitee liige Jaak Salumets, tantsi. Tänavuse kiireima ringi Korvpalliklubi Viimsi vallavanem Jan Trei ja Kindral aja (2 x 750 m) tegi Tallinna Johan Laidoneri Seltsi esimees Reaalkooli võistkond koossei- Trivimi Velliste. Musitseeris kai- sus Hendrik Kiristaja ja Matt- tseväe orkester. Võistkondadele hias Rimm ajaga 4:07.1. Pirita sügisjooks andis stardipaugu Liikumisaasta XV Kindral Johan Laido- Pirita sügisjooks meelitas ka Viimsi spordisõbrad Kloostrimetsa radadele. 2014 “Terve Eesti Eest” projek- Võitjaid autasustanud olümpiavõitja Erki Nool, EOK täitevkomitee neri olümpiateatejooksu võitis tijuht Aivo Normak. liige Jaak Salumets, Viimsi vallavanem Jan Trei, Eesti Spordiseltsi staabi- ja sidepataljon. Teatejooksul osales tänavu Kalev volikogu liige Kari-Paavo Koch ja Kindral Johan Laidoneri 42 võistkonda rohkem kui 300 Seltsi esimees Trivimi Velliste koos võidumeeskonnaga. Viimsi Teataja Viimsi Rattakool ootab huvilisi 2. oktoobril alustas tööd Jalgrattatrial on spordiala, krossiks ettevalmistavat etap- dele. Alates sellest talvest saab uus huvikool: Hawaii Exp- mida pole varemalt klubi tase- pi, kuid sellest arenes välja Viimsi vallas sõita rattaga tal- ress Viimsi Rattakool. mel Eestis harrastatud. Esime- omaette rattaala. Lõunanaab- vehooajal sisetingimustes. sena saavad selle võimaluse rite juures Lätis on BMX Ootame kõiki 5–6-aastaseid Viimsi Rattakool tegutseb aad- Viimsi lapsed. Tegu on atrak- kross väga populaarne, kuna poisse ja tüdrukuid treeningu- ressil Männi tee 2 ehk siis Haab- tiivse rattadistsipliiniga, mis neil on ka selle ala kahekord- tele. Vaadake lisainfot Face- neemes, Viimsi vana koolimaja arendab osavust, tasakaalu ja ne olümpiavõitja Maris Strom- bookist (Viimsi Rattakool) ja aulas ja sisehoovis, kuhu on ra- füüsilist jõudu. bergs. helistage huvi korral telefonil Viimsi valla meeskond koos peakorraldaja Erik Vestiga. jatud sise- ja välisrattatrialipar- BMX krossi hakati har- Eesti Jalgratturite Liit soo- 5223 303. Foto erakogu gid ning kus on rajamisel veel rastama 1980ndatel aastatel vib Eesti BMX koondise viia 28. septembril toimus neljas Pirita sügisjooks. Nii nagu BMX krossi siserada. Ameerikas kui lapsi moto- 2020. aastal olümpiamängu- Viimsi Rattakool Viimsi spordiüritusel, oli ka Pirita jooksu juures kaasa ai- tamas ja osalemas aktiivseid viimsilasi. Tallinna Teletorni maskott ETI nimelisel lastejooksul osales 236 last vanuses 1–10 aastat. Lisaks jooksmisele said lapsed põnevalt aega veeta MTÜ Loovustoa meister- damistelgis. Kõikidel huvilistel oli võimalik osaleda alles nädal tagasi Ecolandi keskuses avatud spordiklubi Fresh akro- jooga näidistreeningul ja võistelda sõudeergomeetril 500- meetrise distantsi läbimisel. Pärast meeleolukat ühisvõimlemist Tallinn Viimsi Spa spordiklubi treeneri Katrin Väli eesvõimlemisel anti start sügisjooksu 6 km pikkusele põhijooksule. Võidu võttis Kaupo Sasmin ajaga 19.27,9. Edumaa teiseks tulnud Kris- to Reinsalu ees oli 35 sekundit. Kolmanda koha saavutas Marti Medar ajaga 20.11,1. Naiste arvestuses võitis Kaisa Kukk ajaga 22.51,3. Teisena lõpetas jooksu Kristel Metsla ajaga 23.55,4 ning kolmandana Astrid Mai Barsegjan ajaga 24.38,1. Tänavu lõpetas Pirita sügisjooksu põhidistantsi kokku 313 jooksjat, käijat, kepikõndijat, neist 147 olid mehed ja 166 naised. Sügisjooksu muutsid rahvusvaheliseks Viim- sis tegutsevad vabatahtlikud noored Maria ja Batrize His- paaniast Cordobast. Iga lõpetaja sai kaela unikaalse mäles- tusmedali, Hispaania noortele olid need nende esimesed medalid. Täname Pirita sügisjooksu peakorraldajat Erik Vesti ja Taavi Valgmäed, kes aitas korraldajaid jooksuraja tähistusega. Liina Rüütel 14 10. oktoober 2014

ERAKUULUTUSED l Pakume vaipade ja pehme mööbli keemilist l Fassaadide soojustus, krohvimis- ja värvimis- puhastust. Kasutame spetsiaalset tekstiilipuhastus- tööd. Töö kiire ja korralik. Garantii! Tel 5346 8228, ainet ning tehnikat. Tel 5687 9448, info@smart- [email protected]. furniture.eu. l Laste kooliks ettevalmistamine, lugema ja kirju- l Anda üürile pikemaks ajaks 3-toaline hubane tama õpetamine. Järeleaitamine emakeeles, pa- möbleeritud korter Pärnamäe külas, Lageda teel. randusõpe (düsgraafia, düsleksia). Tel 5059 605. Tasuta parkimine ja panipaik. Maja kõrval bussi- l Aiahooldustööd, istutusalade kujundamine, peatus. Üür 450 €/kuus + kommunaalid. Kiire! rajamine ja istutamine. Tel 5140 524, landart@ Tel 5100 700, Astrid. live.com, http://landart.edicypages.com. l Müün vutimune, mahedat hane- ja vutiliha l Väiksemad üldehitus- ja remonttööd. Helista jul- (kohaletoomisega). Teave [email protected] gelt ja leiame lahenduse. Töö kiire ja korralik. Ga- ja tel 5813 6521. rantii! Tel 5346 8228, [email protected]. Laias valikus ja soodsa Õmblus-, tikkimis- l Pakun raamatupidamisteenust väikeette- l Müüa haruldane münt 1926. aasta 10 marka hinnaga madratsid ja võtetele. Töö kiire ja korralik. Valimer OÜ, originaal. Hind 6000 €. Teave [email protected] või voodipesu. Lisaks hea ja parandustööd. [email protected], tel 5127 136. tel 5903 1444. hinnaga uued naiste- Reklaamriided. l Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu l Müüa mett Haabneemes otse mesinikult. Mesi ja lasteriided, jalatsid, Heki tee 6-61, (plekk, torud, aiavõrk jpm). Ise tassime, demon- (700 g) on pooleliitristes klaaspurkides. Kohaletoi- ehted – USAst. teerime, lõikame. Tel 5550 5017. metamine Viimsi piirkonnas tasuta. Tel 5068 326, Poes Haabneeme l Otsime oma meeskonda vastutusrikkaid ja [email protected]. “Riietering” Tel: 609 1490, kohusetundlikke koristajaid. Info tel 5667 0716. l Töötav neiu lapsega soovib omanikult üürida Viimsi Comarketis, 529 8020 l Koerakuuti hea pehme odrapõhk pakituna 150 l 2–3-toalist korterit Viimsis või Haabneemes. Hind II korrusel. kottidesse, hind 5 €/kott. Kahe koti transport ta- kuni 250 €/kuu. Teave [email protected] Iga nädal uued üllatusedJ [email protected] suta! Võimalik tellida ka rullina, hea kasutada tai- või tel 5624 9606. mede kasvatamisel. Pakume ka heina, otra, kaera, l Atesteeritud massöör tuleb lauaga teie koju. põhupelleteid allapanuks. Tel 5206 817, www. Klassikaline, spordi-, tselluliidi-, kupu- ja punkmas- lilliagro.ee. saaž. Kombineerin eri tehnikaid ja võtteid. Võima- l Kõik kodukoristustööd. Pakun ka tugevamat lik nautida ka REIKI-energia tervendavat mõju ja massaaži teie kodus. Hellitage ennast ja olge šokolaadimassaaži. Tund aega alates 20 €. Teave tervemad! Töötan ka õhtuti ja nädalavahetusel. [email protected] või tel 5092 550, Reet. Tel 5206 817, Kätlin Jäger. l Sügis üllatas? Teeme aias sügisesi hooldustöid: l Otsime Haabneeme sõbralikku ja usaldusväärset väetame, lõikame, istutame. Aitame planeerida ja lapsehoidjat 4-aastasele poisile kaheks nädalaks kujundada, istutame ja hooldame ka toataimi. Tel kuus (E–R k 8–18). Soovituslik vene keele elemen- 5183 525, Gardinum OÜ, [email protected]. taarne oskus. Oleme huvitatud pikaajalisest koos- l Õunamahla pressimine teie aia õuntest Rohu- tööst. Palun kirjutage endast ja oma palgasoovist neemes. Vähim kogus 25 kg. Tel 5593 5863. e-posti aadressil [email protected] või helistage tel l Soovin üürida pikemaks ajaks garaažiboksi 5346 5048. Viimsis, oodatud on kõik pakkumised. Tel 5010 153. l Müüa Harjumaal 50 ha metsaga maad. Tallin- l Elukutseline õmbleja (üle 40 aasta kogemust) na piirist väravani 30 km. Õue-aiamaal abihoone teeb Viimsis, Aiandi teel parandus- ja õmblustöid. olemas, on ka kommunikatsioonid elekter-vesi, Teave k 9–19 tel 5625 1195, Tiiu. ehitusluba, projekt kinnitatud. Teedega hea ühen- l Lammutus- ja koristustööd koos äraveoga, liiva, dus. Privaatne asukoht. Vahendajatel palun mitte mulla, killustiku ja multiliftauto veoteenused, vee- sekkuda, suhtlen ainult ostjatega. Kiiret ei ole. Info ja kanalisatsiooni sise- ja välistööd, traktoritööd. tel 5048 124. Tel 5074 178. l Keeleõpe: inglise, soome, rootsi! Individuaal- l Ostan rinnamärke, vanaraha, postkaarte, vali- tundide paketid: 20 ak t, 30 ak t, 40 ak t 1 ak t/ kuliselt vanu dokumente ja trükiseid ning muid al 18 €. Proovitund soodushinnaga 2 ak t/2x18 €. kollektsioneerimise esemeid. Tel 6020 906 ja Minigrupi kursused (2–3 õpilast) 20 ak t 1 ak t/ 5011 628, Tim. 9 €, kursuse hind 180 €. J. Vilmsi 53 G, Kadriorg, l Paigaldame vastavalt projektile vee ja kanalisat- Tallinn. Tel 5530 122, [email protected], www.ka- sioonitorustiku ja teeme liitumise ühisveevärgiga. javahikoolitus.ee. Veemõõdusõlme väljaehitamine. Kaeve- ja keevi- l Otsime 6-aastasele toredale poisile, kellel on tustööd, aiateed, äärekivid ja mahutite paigaldus. raskusi iseseisva kõndimisega, tugiisikut Viimsi Tel 5656 7690. lasteaeda Väike Päike. Põhiline tööaeg tööpäeviti k l Müüa kuivad küttepuud 40 l võrkkotis: okaspuu 9–13. Teave tel 5664 5697 või [email protected]. klots 5–20 cm, lepaklots 5–20 cm, kaseklots 5–20 cm, Väikelapse l Müüa heas korras 2010. a sõiduauto Ford Fusion, lepp 30 cm, kask 30 cm, saar 30 cm, puitbrikett 10 läbisõit väike. Lisainfo tel 5567 5078. kg. Hinnad kodulehel. Alates 50 kotist on transport esmaabikoolitus l Koolilapsel ununes 19. septembril Viimsi Haigla Kiili, Rae, Viimsi valda tasuta. Tellimine: tel 5198 Koolitus kõigile, kelle jaoks lõpp-peatuses pingile punane jope (lafuma). 9070, [email protected], www.unitedexpo.ee. laps ja tema tervis on Kui olete selle leidnud, siis helistage palun meile l Tänavakivide müük ja paigaldus. Puit- ja võrkae- tel 5624 8034. dade ehitus. Väiksemad asfalteerimistööd: sisse- kalleim vara. l Otsin väikest kontorit Viimsis või Pirital. Tähtis sõidud, kõnniteed. Teeparandus, aukude paranda- Saate teavet sagedasemate lastehaigus- on laud, tool ja hea internetiühendus. Sobib ka mine. Teave [email protected], www.kivi- te ja traumade kohta ning nõuandeid, koostöötamise võimalus. Tel 5558 9166, Diana. vennad.ee, tel 5519 855, 5588 842. l Anda üürile või müüa garaažiboks Viimsi alevikus, l Müüa kuiva kasepuud 40 l võrkkotis, hind al kuidas olukorraga toime tulla. 2 Katlamaja tee 2. Kinnistu suurus 40 m , garaaži- 2,3 €. Kuiv kasepuu lahtiselt, halud 30 cm. Hind al Koolitus on 11. oktoobril kell 10-16 boks u 19 m2, sihtotstarve elamumaa. Tel 5058 45 €\rm. Toores sanglepp, halgude pikkus vasta- Viimsi Huvikeskuse suures saalis. 794, e-post [email protected]. valt soovile. Hind al 36 €/rm. Info tel 5120 593. Kvaliteetsed l Võtan oma koju hoida teie pisipõnni. Vastav l Must muld. Sobib ideaalselt haljastuse rajami- Koolituse hind on 20 €. kõrgharidus, olen aastaid töötanud lasteaia õpe- seks, kiviktaimlale, lillepeenrasse. Kasvumuld on kasutatud riided tajana. Elan Viimsis kauni ja turvalise aiaga eramus. suure huumusesisaldusega, turbapõhine, väga hea Koolitaja Margit Pärn. Aitan loovate tegevustega igati kaasa lapse aren- toiteväärtusega, ilma kivideta. Teie käsutuses on Inglismaalt gule. Et laps end veelgi õnnelikumana tunneks, kuni 6 tonni (u 8 m3) musta mulda hea manöö- Nelgi tee 1, vallamaja aiandipoolses tagaküljes. Teave www.rkelu.ee olen nõus võtma hoida ka mitu last. Teave verdamisvõimega kalluril. Hind 110 €. mullavedu K–R 10.00–18.00, L 10.00–15.00 tel 5105 641, Piret. @hot.ee, tel 5252 632. 25.09.2014 saabub uut kaupa! Registreerumine: l Ehitus- ja remonditööd. Siseviimistlus: plaatimine, l Litsentseeritud korstnapühkija teenus. Teostan Tühjendusmüük jätkub – Palju kaupa [email protected]. värvimine, kips, seinad, laed, põrandad. Üldehitus: ka sundventilatsiooni puhastust. Kirjutage margus hinnaga 1.00 EUR katused, räästad, vintskapid, betoonitööd, fassaa- @korvent.ee, tel 552 62 did, terrassid, palkmajad jooniste järgi. Helistage l Kogenud puuhooldajad teostavad ohtlike puude ja pakume Teile parima lahenduse! Tel 5897 6656, raiet ja puude hoolduslõikust. Puude tervisliku [email protected]. seisundi hindamine ja konsultatsioon on tasuta. l Firma teostab kvaliteetseid puusepa-, sise- Soodsad hinnad. Tel 5626 3857. viimistlus- ja maalritöid. Tel 5649 4449 või l Vahva 3-aastaseks saav poiss otsib endale laste- [email protected]. aiast vabadeks päevadeks ning aeg-ajalt ka õhtuti l Pakun abi koduloomade hoolduses ja ka juhul, lapsesõbralikku ja kohusetundlikku hoidjatädi. kui on vaja ära sõita. Tulen hooldan ja tegelen Lisainfo tel 5182 523 või [email protected]. loomaga teie kodus. Näiteks kassi liivakasti puhas- l Väikeveod kuni 2,5 t. Kohaletoomisega müüa tus, söögi ja värske vee panek, mängimine, koera- liiva, mulda, killustikku, asfaldipuru, kruusa, ga jalutamine jne. Tel 5019 000 või sirkkaparika@ sõnnikut ja täitepinnast. Tel 5092 936. hotmail.com. l Fassaadide soojustamine, krohvimine, värvi- l Tasuta äravedu: mööbel, kodutehnika, nõud, mine. Piirdeaedade ehitus ja üldehitustööd. riided, raamatud jm, mis on korralikud ja kasutus- www.fassaadimeister.ee Tel 5196 9314. kõlbulikud, kuid teie kodus enam kasutust ei leia. l Kollektsionäär ostab münte, märke, medaleid, Tel 5322 6290. ordeneid. Lisaks pakuvad huvi vanemad raamatud l Korstnapühkija ja pottsepa litsentseeritud tee- ja trükised, postkaardid, fotod, paberrahad ning nused, küttekollete kontroll, remont ja ehitus. Akti margikogud. Küsi lisainfot tel 5399 6098, Rene. väljastamine kindlustusseltside jaoks. Helistage l Viljapuude, hekkide, ilupõõsaste lõikus ning tel 5690 0686. kujundamine. Võsa ja puude raie, järkamine, okste l Viljapuude ja hekkide lõikus. Tel 5663 0024. kärpimine, võra kujundamine, kändude freesimine. l Lamekatuste paigaldus ja avariiremont SBS-rull- Kõrghaljastuse valikraie, piirdeaedade paigaldus ja Teostame autoremondi-, hooldus-, diagnostika- ja rehvitöid. materjaliga. Tel 5567 4698, Tanel. hooldus. Tel 5563 7666, www.ifhaljastus.ee. Leiame lahenduse ka keerulisele probleemile. l Müüa aastaringselt kütte-ja kaminapuid, lahti- l Akende pesu, vihmaveerennide puhastus, ohtlike Varuosad, uued ja kasutatud rehvid. selt ja võrgus, kütteklotse, tulehakatust ning Asume: tee 46, Miiduranna küla puude lõikus, katuste surve- ja süvapesu, põran- Tel: 6070 091 või 5334 1346 saepuru kotis, koos toomisega. Tel 5018 594, date vahatamine. Täpsem info: www.puhastused- [email protected], www.artman-racing.ee www.kaminapuud.com. kpe.ee, tel 5638 8994. 10. oktoober 2014 15

Silmaarsti ambulatoorsed vastuvõtud lastele ja täis- kasvanutele AS Fertilitas erakliinikus Kaluri tee 5a Haabneemes

l E 13.30–17.00 l T, K 8.00–15.00 Info ja registreerimine silmaarsti vastuvõtule tel 605 9600 või 605 9601

www.fertilitas.ee

Hea Tuju Sügislaager tüdrukutele! 21.-23. oktoober kell 10-14 Viimsi Huvikeskuses Kolm päeva täis loovust, tantsu ja mängu! • Mängime, tantsime, meisterdame. • Õpime ilunippe. • Kohtume põneva persooniga. Hind 35 eurot (3 päeva) või 15 eurot Lõunapaus pilatesega (1 päev). Hind sisaldab ka lõunasööki. Kolmapäeviti ja reedeti kell 12–13 Viimsi Huvikeskuses Registreerimine: [email protected] Tundi registreerimine (lapse nimi, vanus ja mis päevadel osaleb) e-mailil [email protected] või Lisainfo: 5563 4784 (Piret), telefonil 5136 737 www.heatujustuudio.ee Lisainfo www.huvikeskus.ee www.huvikeskus.ee 16 10. oktoober 2014