DOCSLIB.ORG

Viimsilased Soovivad, Etviimsi Areneks Idüllilise Aedlinna, Mitte

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Viimsilased Soovivad, Etviimsi Areneks Idüllilise Aedlinna, Mitte Viimsi valla kogukonnaleht nr 13 (503) 16. august 2019 Mõtle kaasa! Facebook.com/ Tasuta ViimsiVald Ilmub kaks korda kuus @viimsivald Tiraaž 10 250 www.viimsiteataja.ee Värskes õhus Gerli Padari ja Martin treenimine Parmase aasta Viimsis Viimsis on neli välispordi- ”Viimsi on meid hästi hoidnud. See on väljakut, panime need Sinu nagu väike Disneyland – kõik on jaoks kaardile koos treeneri kompaktne, käe-jala juures,” soovitustega! räägivad nad intervjuus. Loe lk 12–13 Loe lk 6–7 < Sujuv liiklemine: värsked ja põhjalikud Viimsi liikluskaardid! Loe lk 16–17 Viimsilased soovivad, et Viimsi areneks idüllilise aedlinna, mitte Lasnamäe suunas UURING Esmakordselt äranis madal oli hinnang Kelvingi ja viidi Viimsis läbi põhjalik Randvere küla elanike hulgas, kõrgem on rahulolu aga vähem aega Viimsi elanike rahuolu-uuring, vallas elanud inimeste seas. kus viiekümne esitatud Vastustes toodi korduvalt välja, et küsimuse kaudu saime rannad pole piisavalt hooldatud, seal on palju prügi ning vetikaid. Inime- ülevaatliku pildi pea sed soovivad, et randades oleks roh- kõikide eluvaldkondade kem prügikaste, pinke, dušše, WC-sid ning puhta joogivee saamise võima- kohta inimestelt vanuses lus. 12 kuni 97. Pringi ja Muuga küla elanikud tun- nevad, et ligipääs mererannale on olu- liselt takistatud, samal ajal kui noored (alla 19-aastased) ning alla viie aasta Silja Oja Viimsi vallas elanud inimesed ei tun- Viimsi Teataja ne, et nende liikumine oleks takista- kaasautor tud. 151 inimesele ei meeldinud, et kal- eiVäl Consultingu poolt lasradadel liikumine on eraomanike aprillist juunini läbi vii- poolt takistatud. dud uuringus osales ligi 6% Jäätmemajanduse teenust hin- Viimsi elanikest (1081 ini- dasid madalamalt korterelamute ela- Hmest 20 140-st). Ankeeti levitati Face- nikud. Murekohana toodi välja, et bookis ja erinevate meililistide teel. puudub prügi sorteerimise võimalus Elanike hinnang on sisendiks valla (pakend, paber ja papp, klaas, biolagu- edasise arengu planeerimisel perioo- nev jne). Samuti avaldati soovi, et prü- diks 2020–2024. gikonteinereid peaks tihedamini tüh- Selgus, et kõige rahulolevamad on jendama. eluga Viimsis kõige vanemad või kõige Vargused on probleemiks enim ri- vähem aega Viimsis elanud inimesed. daelamupiirkondades. Kõige vähem Kauem Viimsi vallas elanud inimeste on vargused probleemiks aga Nais- hinnangud olid seevastu madalamad. saarel, Rohuneemel, Püünsis ja Lub- Suurimate probleemidena toodi väl- ja külas. ja ülerahvastatust, tihedat asustust ja Agressiivsed koerad on elani- linnastumist. Arvati, et Viimsi on kor- ke hinnangul suurimaks probleemiks termajade massilise ehitamise tõttu Kelvingis, Tammneemes ja Rohunee- ülerahvastatud ning Viimsist on saa- mes. 77 inimest leidis, et Viimsis on mas “uus Lasnamäe”. palju hulkuvaid koeri. Nii mõnedki Kõige rohkem on Viimsi vallaga ra- inimesed tunnevad, et koeraomanikud hul Laiaküla, Püünsi, Pärnamäe, Met- on hooletud ja lasevad oma lemmiku- sakasti ja Lubja küla elanikud. Viimsi tel rihmata ringi liikuda, lisaks lastak- valla suhtes kõige negatiivsemalt mee- se koerad metsas, parkides ja rannas lestatud on Muuga, Kelvingi, Tamm- lahti. Ilmselt on see probleem seotud neeme, Pringi ja Leppneeme küla ini- koertele mõeldud parkide ja mängu- mesed. väljakute puudumisega. Viimsis on liikuv eluviis juba täna üldlevinud. Viimsilaste suurimaks hirmuks on aga ülerahvastatus. Foto: Adobe Stock Kui üldiselt ei tunne Viimsi valla Uuringu tulemused elanikud hirmu füüsilise vägivalla Viimsi valla elanike üldine rahulolu Avaliku ruumi planeeringuga ei ja haljastus. Hooned ei sobi omavahel selle üle, et liikluskoormus on Viimsis ega huligaanitsemise ees, siis Muu- Viimsi vallaga vajab parandamist. olda küll rahul üheski elukohas, kõi- arhitektuuriliselt kokku. Haabneeme liiga suur ning autod, mootorrattad ja ga küla elanikud hindavad turvalisust Kõige madalamalt hinnatud teema ge rahulolematumad on seejuures alevikul ja Viimsi keskusel ei ole kesk- bussid ületavad kiirust. Puuduvad mü- märkimisväärselt madalamalt. Turva- oli valla juhtimine, kuid parandamist Tammneeme, Leppneeme ja Kelvingi set punkti ega atraktiivset ja head ava- ratõkked ja meetmed kiiruse vähenda- lisust hindavad madalamalt ka Tamm- vajaksid ka sotsiaalvaldkond ja elu- külade elanikud. Kõige vähem on ava- likku ruumi (roheala, mänguväljakuid, miseks. Tihe liiklus rikub õhukvali- neeme elanikud. keskkond. liku ruumi planeeringuga rahul Viim- parkimisvõimalusi). Väikeste kruntide teeti. Enam kui pooltes elukohtades on Vaatamata kõigele hindasid elani- si vallas kauem elanud oma maja ela- peale ehitatakse maitsetuid ja inetuid Haljastus- ja heakorratöödega ol- rahulolu hoolekandeteenustega ma- kud iseenda lojaalsust kodukoha suh- nikud. kortermaju. Pargid ja rohealad puu- lakse rohkem rahul Laiaküla, Leppnee- dal. Noored ja eakad (ning õpilased ja tes kõrgelt, mis tähendab, et inimesed “Viimsi on liiga tihedalt täis ehita- duvad, neid on liiga vähe või pole veel me, Püünsi ja Rohuneeme külas. pensionärid), samuti vähem Viimsi näevad end Viimsi valla elanikena veel tud, eriti kortermaju,” arvas 253 ini- jõutud rajada. Metsade ja rohealade Viimsi elanikele ei meeldi see, et vallas elanud inimesed on aga hoole- ka viie aasta pärast. Pigem rahul ollak- mest. arvelt ehitatakse uusi maju. Puudu- rohelust on liiga vähe ja aina rohkem kandeteenustega rohkem rahul. se ka kommunaalteenuste, turvalisuse Nii mõnedki arvasid, et puudub ar- vad koertele mõeldud pargid. võetakse metsa maha. Ka randade hea- ning vaba aja veetmise võimalustega. hitektuuriline tervik, linnaplaneering Mitmed elanikud avaldasid muret korraga on rahulolu üsna madal. Ise- Jätkub lk 4 2 // ARVAMUS 16. august 2019 JUHTKIRI Kõige õnnelikum Kõige tähtsam on kogukond Eestis terve keha ja erk meel! ahulolu-uuring, pikk ja põhjalik, on jõudnud kokkuvõtteni ja esimeste tuliste aruteludeni. KOLUMN Minu käest küsiti mõni päev tagasi, mis mind Uuringufirma koostatud kokkuvõttega võib vallavolinikuna õnnelikuks teeb. Vastasin, et saan tunda end iga viimsilane ise valla kodulehel tutvuda, tu- vajalikuna ja aidata kaasa sellele, et inimesed vallas oleksid lemuste üle kas omaette või koos sõprade, pe- Rre ja kolleegidega aru pidada. võimalikult terved ja õnnelikud. Väga terava pilguga loevad uuringu tulemusi ka valla ametnikud ning juhid, kes peavad tegema selge- gümnaasiumiharidust kvaliteetseks puutunud. Küll aga julgustan inimesi sõnalisi järeldusi ja teravaid otsuseid, mida ja millises ning on rahul sportimis- ja puhkamis- murede korral nõu küsima valla sot- ajaraamis saab Viimsis korda või vähemasti paremaks Raimo Tann võimalustega. siaal- ja tervishoiuosakonnalt. teha. Nii mahukat ülevaadet pole enne tehtud ja kor- Viimsi vallavolikogu liige, Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni esi- raga on paberile saanud suure hulga Viimsi inimes- sotsiaaldemokraat mehena oleks mul hea meel, kui ini- Kiirendasime sotsiaaltoetuste te väga paljud arvamused, hinnangud ja soovid ning meste rahulolu sotsiaaltoetuste ning andmist unistused. Nüüd tuleb kindlasti rääkida ka kogukon- elmistest kohalikest vali- -teenustega oleks suurem. Samuti on Enam kui pooltes elukohtades oleks nasisesest heatahtlikust koostööst ja kompromissi- mistest on peagi möödas tähtis võtta arvesse avaliku ruumi pla- rahulolu sotsiaalhoolekandesüstee- dest, et kogu see teadmine mõistlikuks ja sihikindlaks kaks aastat, nii et oleme sel- neerimisele antud hinnanguid, mis miga tarvis parandada ja me teeme arenguks vormida. Vaja on head diskussiooni. le koosseisuga poole tee peal paraku polnud väga positiivsed. Kind- kõik selleks, et inimeste abivajaduse Viimsi valla uus arengukava ulatub aastasse 2024, Eja suudame kindlasti veel palju korda lasti võtan saadud uuringutulemusi põhjuseid täpsustada ja olukorda pa- aga ega valla areng siis peatu. Viimsilased soovivad saata. Seda saab teha vaid juhul, kui tõsiselt ja püüan teha kõik selleks, et remaks muuta. kultuuriasutusi, pangakontoreid, paremat arstiabi ja tunneme oma inimesi ja nende vaja- järgmise rahulolu-uuringu näitajad Ühe olulise töövõiduna kiirendasi- rohkem töökohti valla piires. dusi. oleksid juba paremad. me sotsiaaltoetuste andmist lausa ku- Samas on üks peamisi mure- Eelmistel valimistel usaldas mind Hoolekanne on väga keeruline vald- ni ühe kuu võrra, sest varem pidi kord Viimsis on see kohti valla kasvutempo ja 151 inimest ja ma olen nendele väga kond, kus tihti on muresid oluliselt kuus koosolekut pidav sotsiaalkomis- kõik tegelikult uute elanike lisandumine, tänulik, aga esindan vallavolinikuna rohkem kui rõõme ning asjaolusid, jon kinnitama vallaametnike ettepa- olemas juba mis toob tahes tahtmata kaa- iga elanikku. Seetõttu kirjutan vallale- millega paljud inimesed pole kokku nekul sotsiaaltoetuse andmise. Nüüd täna ja jääb ka sa ka rohkem eluruume. Val- hes põhjalikumalt oma tegemistest ja aga saab sotsiaal- ja tervishoiuosakond tulevikus. lajuhtidel tuleb kõike seda ideedest. otsused vormistada kiiremini ning ei arvestades inimeste soovid ja pea ootama volikogu sotsiaalkomisjo- reaalsed võimalused balans- Kuulame rohkem vallaelanikke ni koosolekut. si arutada, et taristu ja teenuste areng oleks silmanäh- Esmakordselt viidi meie vallas läbi nii Kindlasti võtan saadud tav, kuid majanduslikult mõistlik. põhjalik rahulolu-uuring. Selle vastu- Aitame hoolduskoormuse Miks ma koostööd mainisin, on põhjusel, et lahen- sed on väga hea vundament, et seada uuringutulemusi tõsi- kandjad tagasi tööturule dusi otsida ja kompromisse teha saab alati vähemalt tulevasi sihte, näiteks uue sotsiaalhoo- selt ja püüan teha kõik Inimesed, kes ei pea igapäevaselt hool-
Load more

Recommended publications
  • Leppneeme Küla Arengukava 2008-2018
    MTÜ Leppneeme Külaselts Leppneeme küla arengukava 2008-2018 Viimsi 2008 Leppneeme küla arengukava 2008-2018 Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................... 4 2. KÜLA ISELOOMUSTUS ........................................................................................ 5 2.1 ASUKOHT ......................................................................................................................................................... 5 2.2 AJALUGU ......................................................................................................................................................... 6 2.3 LOODUS JA KESKKOND ........................................................................................................................................ 8 2.3.1. Kliima ................................................................................................................................................... 8 2.3.2. Mere taimestik ..................................................................................................................................... 9 2.3.3. Mere loomastik .................................................................................................................................... 9 2.3.4. Kalad .................................................................................................................................................. 10 2.3.5. Linnud ...............................................................................................................................................
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
    [Show full text]
  • Viimsi Poolsaare Loodusrajad
    VIIMSI POOLSAARE LOODUSRAJAD 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS I Loodusradade kavandamine 2 1.1.Rohuneeme matkarada 3 1.2.Krillimäe matkarada 6 1.3.Leppneeme rada 11 1.4.Mäealuse põhjarada 13 1.5.Tädu nurga matkarada 16 1.6.Tädu väike matkarada 17 1.7.Randvere matkarada 18 II Üldised juhised matkaradade teostamisel 21 III Matkaradade sobivus riiklikule õppekavale vastava loodusõppe läbiviimiseks 25 LISAD 1 Sissejuhatus Käesolev töö on teostatud Viimsi Valla tellimusel lepingu nr 2-10.1/25 alusel. Vastavalat lepingule oli Töö eesmärgiks: olemasoleva situatsiooni ja looduskasutajate selgitamine ning seire (I etapp); projektsioon tegelike infrastruktuursete ja looduslike võimaluste kaardile (II etapp); olemasoleva situatsiooni ja tulevikusoovide ning tegelike võimaluste sünteesi tulemusena esialgse puhkemajanduse teemaplaneeringu koostamine (III etapp); esialgse puhkemajanduse teemaplaneeringu täpsustamine, avalik arutelu (IV etapp); puhkemajanduse teemaplaneeringu lõppversiooni koostamine ja esitamine (V etapp). Loodusradade kava (edaspidi LRK) koostamise eeltööna teostati küsitlus olemasolevate radade külastatavuse kohta (vt. lisa 1). RLK koostamisel viidi läbi 3 suuremat kaasamiskoosolekut: 1) Viimsi külavanemate ümarlaud 12.04.12 - olemasolevate radade ning probleemsete kohtade kaardistamine; 2) Arutelukoosolek Viimsi piirkonna haridusasutuste esindajatega 19.04.12. - kasutatavate radade kaardistamine ning laste õpperadade vajaduste väljaselgitamine, vt lisa 4;(osalejate nimekiri lisa 5); 3) Arutelukoosolek Viimsiga seotud spetsialistidega
    [Show full text]
  • V9 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    V9 buss sõiduplaan & liini kaart V9 Haabneeme - Viimsi - Mähe-Muuga-Randvere- Vaata Veebilehe Režiimis Leppneeme - Haabneeme V9 buss liinil (Haabneeme - Viimsi - Mähe-Muuga-Randvere-Leppneeme - Haabneeme) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Haabneeme: 10:10 - 17:45 (2) Viimsi-Mähe-Muuga-Randvere-Sad-Leppneeme-Haabneeme: 7:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim V9 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine V9 buss saabub. Suund: Haabneeme V9 buss sõiduplaan 38 peatust Haabneeme marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 10:10 - 17:45 teisipäev 10:10 - 17:45 Viimsi Keskus 1 Ravi tee, Haabneeme kolmapäev 10:10 - 17:45 Mõisapargi neljapäev 10:10 - 17:45 Randvere tee, Haabneeme reede 10:10 - 17:45 Viimsi Vallamaja laupäev Ei sõida 1 Astri Tee, Viimsi pühapäev 7:45 Tulbiaia 20 Nelgi Tee, Pärnamäe Tulika Tulbiaia tee, Pärnamäe V9 buss info Suund: Haabneeme Vehema Peatust: 38 40 Vehema Tee, Pärnamäe Reisi kestus: 49 min Liini kokkuvõte: Viimsi Keskus 1, Mõisapargi, Viimsi Kuremarja Vallamaja, Tulbiaia, Tulika, Vehema, Kuremarja, Mähe 51 Soosepa Tee, Estonia Aedlinn, Liilia Tee, Kõlviku Tee, Äigrumäe, Pärnamäe Tee, Pärnamäe Tee, Laiaküla, Ristaia, Käära, Muuga Mähe Aedlinn Aedlinn, Pirnipuu Puiestee, Muuga, Vesiniidu, 102 Pärnamäe Tee, Tallinn Aiaotsa, Randvere Kauplus, Randvere Keskus, Randvere Aedlinn, Tädu Kuusk, Tammneeme Tee, Liilia Tee Tammneeme Keskus, Väljaotsa, Pällu, Luhaääre, 65 Pärnamäe Tee, Tallinn Mäe, Lepalinnu, Leppneeme, Leppneeme Lasteaed, Metskitse, Farmi, Krillimäe, Viimsi Keskus 1 Kõlviku
    [Show full text]
  • Viimsi Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia Aastateks 201 8 - 202 2
    VIIMSI VALLAVOLIKOGU VIIM S I VALLAVALITSUS VIIMSI VALLA ARENGUKAVA JA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 201 8 - 202 2 VIIMSI 20 1 7 Viimsi valla arengukava ja eelarvestrateegia 2018 - 2022 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................ ................................ ........... 4 2. VIIMSI VALLA ARENDUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTELINE SKEEM, SEOSED ARENGUKAVA JA EELARVESTRATEEGIA VAHEL ................................ ..... 5 3. VIIMSI VALLA OLUKORD, ARENGUSUUNDUMUSED JA KOONDHINNANG ARENGUTASEMELE ................................ ................................ ..... 6 3.1.1 Rahvastiku areng ................................ ................................ ...... 9 3.2.2 Looduskeskkonna areng ................................ ............................ 13 3.2.4 Haridusvaldkonna areng ................................ ........................... 16 3.2.5 Sotsiaalvaldkonna areng ................................ ........................... 17 3.2.6 Kultuurivaldkonna ja vaba aja sisuka veetmise võ imaluste areng ........... 18 3.2.7 Kommunaalvaldkonna ja taristu areng ................................ .......... 18 3.2.8 Valitsemise ja kodanikuühiskonna areng ................................ ........ 21 3.2.9 Koondhinnang Viimsi valla arengutasemele ................................ ..... 23 4. VIIMSI VALLA VISIOON, MISSIOON JA MÕÕDIKUD ................................ .. 27 4.1. Viimsi valla visioon 2030 ................................ .......................... 27 4.2. Viimsi valla kohaliku omavalitsuse missioon ...............................
    [Show full text]
  • Svensk Ortnamnsatlas
    SKRIFTER UTGIVNA AV KUNGL. GUSTAV ADOLFS AKADEMIEN. 22. STUDIER TILL EN SVENSK ORTNAMNSATLAS UTGIVNA AV JÖRAN SAHLGREN 7. ORTNAMN OCH BEBYGGELSE I ESTLANDS FORNA OCH HITTILLSVARANDE SVENSKBYGDER OSTHARRIEN MED NARGÖ Av PER W rnsELGREN A.-B. LUNDEQUISTSKA BOKHANDELN, UPPSALA EJNAR MUNKSGAARD, K0BENHAVN Utgivet med understöd av Humanistiska fonden. LUND HÅKAN OHLSSONS BOKTRYCKERI 1 9 5 1 Förord. Det stora arbete, som pågår, för att insamla och tyda Sveriges ortnamn, bör omfatta även de svenska namn, som finnas utanför rikets nuvarande gränser. Finland äger forskare i stånd att själva sörja för de uppgifter, som där behöva lösas; annorlunda ställer sig saken för Estlands vidkommande. Föreliggande undersökning, vars första del härmed framlägges, har satt sig före att sprida ljus över det svenska namnbeståndet i Estland och i sammanhang härmed bättre än hittills varit möjligt kartlägga den svenska bosättningens tidigare utbredning. Arbetets första del är ägnad landskapet Harrien, estn. Harjumaa, varvid början gjorts med denna provins östligare del och öarna vid in­ loppet till Reval (Tallinn). Sedan därpå den västra delen av detta landskap med Rågöarna och Vippal-Korkisbygden behandlats, skulle arbetet fortsätta med en monografi över den estländska svenskbygdens gamla kärnområden N uckö och Ormsö, vilkas namnbestånd tack vare Fridolf Isbergs i sista stund på ort och ställe igångsatta energiska insamlingsarbete nu blivit tillgängligt för vetenskaplig bearbetning. Slutligen skulle Dagö, Ösel med .Mohn (estn . .Muhu), de forna bosättningarna på cLet västliga fast­ landet samt Runö komma under behandling. Framställningen i den nu färdiga delen av mitt arbete är mycket utförligare än vad som plägar vara fallet med ortnamnsstudier. Orsakerna härtill äro flera.
    [Show full text]
  • Metsakasti Küla Arengukava 2017
    METSAKASTI KÜLA ARENGUKAVA 2017 – 2027 Koostajad Kaia-Leena Pino Kristi Ploom Reet Otsep Sisukord Ajalugu Uusarendused Rahvastik Loodusväärtused Ettevõtlus Tehniline taristu (teed, valgustus, vesi) Sotsiaalne taristu Küla SWOT analüüs Arengueesmärgid ja ülesanded nende saavutamiseks Ajalugu Viimsi poolsaare asustuse ajalugu ulatub tagasi 3.-4.sajandisse, mil poolsaar oli hõredalt asustatud. Esimene muinasaegne asulakoht Viimsi poolsaarel on tuvastatud Pärnamäel meie küla vahetus naabruses. Muinasleiud Tammneeme küla maadelt viitavad asustusele juba 1000 ja rohkem aastat tagasi. http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/kus-asus-viimsi-muinaskula-uianra?id=74478597 Esmased andmed Metsakasti külast pärinevad 1716. aastast, mil siinsed maad kuulusid Saha mõisa (Maardu mõisa?) koosseisu. Viimsi poolsaar oli pikuti pooleks jaotatud -- Läänepoolne osa kuulus Viimsi (Pirita klooster) mõisale ja idapoolne Maardu mõisale. 16.-17. sajandil kuulus mõis nii von Taubedele, von Wrangellidele kui ka von Uexküllidele. Edaspidiste erinevate vallutuste ja haldusreformide käigus jaotati Viimsi poolsaare maid erinevateks haldusüksusteks erinevate omanike valduses. Elanikkonna Viimsi poolsaare lääneosas moodustasid keskajaks enamuses rannarootslased, kes asutasid Viimsisse kindluse ja mõisa tugipunktiks. Ajapikku eestlaste osakaal poolsaarel järjest suurenes. Rootslased ei olnud sunnismaised, eestlased aga küll. Vastavalt sellele, et elanikkond koosnes alguses põhiliselt rootslastest, siis paljudel Viimsi poolsaare küladel olid rootsikeelsed nimed, mis Eesti
    [Show full text]
  • There Are Many Churches and Chapels That Are of Interest in the Eastern Part of Harju County, Which All Pilgrims Should Take a Look At
    There are many churches and chapels that are of interest in the eastern part of Harju County, which all pilgrims should take a look at. The routes are recommended, and largely run away from major highways, allowing visitors the enjoyment of Harjumaa’s beautiful sights, all of its natural and cultural sights and its fishing villages and new settlements, life on mainland and life on small islands. The choice of transport is up to the pilgrim. You can travel on foot or by bicycle. There are places that you can reach by train. The most convenient option is to travel by car, but the areas around the capital have a good network of cycle and pedestrian tracks which is excellent for travelling by bicycle. PILGRIMAGE ROUTES IN EAST HARJUMAA ROUTE Tallinn-Viru Square - Viimsi Peninsula - Maardu - Jõelähtme Municipality - Kuusalu Town - Leesi & Juminda Peninsula - Loksa City - Viinistu Village - Raasiku Town - Pikva Village - Kose Town - Jüri Town - Kostivere - Tallinn Tallinn The pilgrimage to Harjumaa starts in Tallinn, and first of all we recommend heading towards Viimsi Peninsula. You can take bus No. 1 from the bus terminal in Viru Keskus in the heart of Tallinn or go by bicycle, on foot, or by car. When you start your journey, you will first have to use Pirita Road to reach the small town of Haabneeme, and thereafter you travel towards Püünsi. If you travel by bicycle, you can use the bicycle and pedestrian track. The entire Viimsi Peninsula is covered with bicycle and pedestrian tracks and the peninsula is very safe to travel around.
    [Show full text]
  • Aasta Haridusteoks Valiti Viimsi Kooli Teadmiskeskus
    Rannad ja kalamehed Viimsis ja Inglismaal >> loe lk 8 ja 9 Marii Maamägi. Viimsi Tiraazv 8300 nr 17 (394) 10. oktoober 2014 tublidest õpetajatest loe lk 6. Harjumaa aasta õpetaja töötab Viimsi vallas Väikese Päikese lasteaia liikumis- ja tantsuõpetaja Marii Maamägi on üks neist erilistest inimestest, kelle käe alla me iga päev oma lapsed usaldame. Nii lapsed, lapsevanemad kui ka kolleegid jagavad Marii kohta ülivõrdelisi arvamusi. Õnneks saavad liikumisõpetaja tööst osa kõik lapsed. Meie Marii on olnud aastaid laste lem- mikõpetaja, tal on alati midagi põnevat varuks. Ta on suurepärane meeskonnamängija, särav ja tegus õpetaja. Marii on pühendunud, hooliv, uuendusmeelne ja koostöövalmis. Marii toel on alles 6-aastases lasteaias loo- dud mitmeid traditsioone. Ta tunneb ära, mida on lastele veel vaja, ja oskab leida lahendusi. Kogu Soosepa küla lapsed saavad tänu talle näiteks nüüd õppida liiklusohutust äsja loodud liikluslinnakus. Väikese Päikese pere on tegelikult omaet- te kogukond. Mariil on siin kanda suur roll ja terve meie pere rõõmustab, et ta pälvis õpeta- Teadmiskeskuse juht Peeter Sipelgas Vanemuise laval auhinda vastu võtmas. Foto Maanus Kullamaa jatepäeval Harjumaa aasta õpetaja tunnustuse. Lasteaed Väike Päike vanemate kogu Aasta haridusteoks valiti Disainiauhinnad näitusele Viimsi Kooli teadmiskeskus “Hõbevalgeim“ Rannarahva Muuseumi näitus “Hõbeval- 4. oktoobril toimus Tartus lastel avastada teadusemaailma ja need on Viimsi Kool, Haabneeme list ja algoritmilist mõtlemist ning geim. Rävala kõrgaeg” sai septembris di- Vanemuise Kontserdimajas avastamisrõõmu. Tema tegevus Kool, Randvere Kool, Nõmme Põ- süsteemset lähenemist probleemi- sainikonkurssidel kaks väärikat auhinda. üleriigiline Aasta Õpetaja kõnetab nii lapsi kui ka lapseva- hikool, Peetri Lasteaed-Põhikool de lahendamisele. Huviringi on auhinnagala “Eestimaa õpib nemaid. Minu kui lapsevanema ja Püünsi Kool.
    [Show full text]
  • 01B-Schedule for Line, Version 1.3.0724
    Riigihange "Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju maakonna Viimsi piirkonna bussiliinidel" Leping kehtib 20.06.2014 kuni 31.12.2021. Teenuse algus 01.01.2015 MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus Aktsiaselts Hansa Bussiliinid reg 80213342 reg 10122514 Roosikrantsi 12 Pargi 5a 10119 Tallinn 71020 Viljandi Maakonna bussiliin Nr.V1 Haabneeme - Rohuneeme Sõiduplaan kehtib alates 01.09.2016 Liini teenindab Hansa Bussiliinid AS Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis Nr. Peatus 01 03 05 07 09 11 13 15 17 19 21 1 Viimsi keskus 07:08 08:27 11:39 13:30 14:48 16:15 17:36 18:59 20:51 22:25 23:40 2 Kalatööstuse 07:10 08:29 11:41 13:32 14:50 16:17 17:38 19:01 20:53 22:27 23:42 3 Haabneeme rand 07:10 08:29 11:41 13:32 14:50 16:17 17:38 19:01 20:53 22:27 23:42 4 Meremärgi 07:11 08:30 11:42 13:33 14:51 16:18 17:39 19:02 20:54 22:28 23:43 5 Rannarahva 07:12 08:31 11:43 13:34 14:52 16:19 17:40 19:03 20:55 22:29 23:44 6 Tamme 07:13 08:32 11:44 13:35 14:53 16:20 17:41 19:04 20:56 22:30 23:45 7 Ranna 07:14 08:33 11:45 13:36 14:54 16:21 17:42 19:05 20:57 22:31 23:46 8 Suurevälja 07:14 08:33 11:45 13:36 14:54 16:21 17:42 19:05 20:57 22:31 23:46 9 Liivaranna 07:15 08:34 11:46 13:37 14:55 16:22 17:43 19:06 20:58 22:32 23:47 10 Suureniidu 07:16 08:35 11:47 13:38 14:56 16:23 17:44 19:07 20:59 22:33 23:48 11 Rohuneeme kauplus 07:18 08:37 11:49 13:40 14:58 16:25 17:46 19:09 21:01 22:35 23:50 12 Püünsi 07:19 08:38 11:50 13:41 14:59 16:26 17:47 19:10 21:02 22:36 23:51 13 Rohuneeme sadam 07:19 08:38 11:50 13:41 14:59 16:26 17:47 19:10 21:02 22:36 23:51 14 Rohuneeme 07:21 08:40 11:52 13:43 15:01 16:28 17:49 19:12 21:04 22:38 23:53 Töötamise päevad 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis Nr.
    [Show full text]
  • EST VIIMSI VALDA LINNAD JA VALLAD ARVUDES 2005 on the Sprawl of Tallinn Into Viim Si Rural M Unicipality Cities and Rural Municipalities in Figures 2005
    TALLINNA VALGUMISEST VIIMSI VALDA LINNAD JA VALLAD ARVUDES 2005 On the sprawl of Tallinn into Viim si rural m unicipality Cities and Rural Municipalities in Figures 2005 1. TALLINNA VALGUMISEST VIIMSI VALDA: ÄÄRELINNASTUMISE VÄLJAKUTSED PEALINNA- LÄHEDASELE KOHALIKULE OMAVALITSUSELE Rivo Noorkõiv, Veiko Sepp www.geom edia.ee Teoreetiline tagapõhi Eesti uuema aja sotsiaal-majandusliku arengu üks suundi on olnud suuremate linnade — eelkõige Tallinna — elanike ränne linnalähedastesse piirkondadesse. Selline ääre- linnastumise protsess (suburbanisation) on leidnud aset enamikus riikides, kuid eri ajal, eri kestuse, intensiivsuse ja ulatusega. Erinevad ka äärelinnastumise tingimused ja põhjused. Eestis on äärelinnastumist käsitletud eelkõige rahvastikugeograafilisest vaatepunktist (Tammaru 2000; Sjöberg ja Tammaru 2000; Leetmaa 2003; Ainsaar 2003; Tammaru et al 2004). Nagu teisteski endistes sotsialismileeri maades on peamine teoreetiline küsimus sotsialismijärgse (ääre-)linnastumise sarnasus (või erinevus) Lääne-Euroopas ja Põhja- Ameerikas toimunud protsessidega (või protsessidest) (vt ka Szelenyi 1996; Pichler- Milanovich 1997; Tosics 1997, 2004; Enyedi 1998; Timar ja Varadi 2001; Stenning 2004; Nuissl ja Rink 2005; Musil 2005). Viimastel aastatel on uurimise alla võetud äärelinnastumisega seotud ränne ja rändes osalevate elanike sotsiaal-majanduslike tunnuste omavahelised seosed (Kulu ja Billari 2004; Tammaru 2005). Äärelinnastumist on üldjuhul nii Eestis kui ka mujal käsitletud linnastu, asustussüsteemi või keskuslinna perspektiivist.
    [Show full text]