EST VIIMSI VALDA LINNAD JA VALLAD ARVUDES 2005 on the Sprawl of Tallinn Into Viim Si Rural M Unicipality Cities and Rural Municipalities in Figures 2005
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
TALLINNA VALGUMISEST VIIMSI VALDA LINNAD JA VALLAD ARVUDES 2005 On the sprawl of Tallinn into Viim si rural m unicipality Cities and Rural Municipalities in Figures 2005 1. TALLINNA VALGUMISEST VIIMSI VALDA: ÄÄRELINNASTUMISE VÄLJAKUTSED PEALINNA- LÄHEDASELE KOHALIKULE OMAVALITSUSELE Rivo Noorkõiv, Veiko Sepp www.geom edia.ee Teoreetiline tagapõhi Eesti uuema aja sotsiaal-majandusliku arengu üks suundi on olnud suuremate linnade — eelkõige Tallinna — elanike ränne linnalähedastesse piirkondadesse. Selline ääre- linnastumise protsess (suburbanisation) on leidnud aset enamikus riikides, kuid eri ajal, eri kestuse, intensiivsuse ja ulatusega. Erinevad ka äärelinnastumise tingimused ja põhjused. Eestis on äärelinnastumist käsitletud eelkõige rahvastikugeograafilisest vaatepunktist (Tammaru 2000; Sjöberg ja Tammaru 2000; Leetmaa 2003; Ainsaar 2003; Tammaru et al 2004). Nagu teisteski endistes sotsialismileeri maades on peamine teoreetiline küsimus sotsialismijärgse (ääre-)linnastumise sarnasus (või erinevus) Lääne-Euroopas ja Põhja- Ameerikas toimunud protsessidega (või protsessidest) (vt ka Szelenyi 1996; Pichler- Milanovich 1997; Tosics 1997, 2004; Enyedi 1998; Timar ja Varadi 2001; Stenning 2004; Nuissl ja Rink 2005; Musil 2005). Viimastel aastatel on uurimise alla võetud äärelinnastumisega seotud ränne ja rändes osalevate elanike sotsiaal-majanduslike tunnuste omavahelised seosed (Kulu ja Billari 2004; Tammaru 2005). Äärelinnastumist on üldjuhul nii Eestis kui ka mujal käsitletud linnastu, asustussüsteemi või keskuslinna perspektiivist. Erinevalt tavapärasest on selles artiklis rõhk asetatud äärelinnastumisele linnalähedase kohaliku omavalitsuse vaatepunktist. Täpsemalt, vaatluse all on Viimsi vald Tallinna linnastus, kus äärelinnastumise protsess on Eestis seni olnud kõige intensiivsem ja ilmekam. Keskendutakse äärelinnastumise sotsiaal-majanduslike mõjude selgitamisele valla arengus ning sellest kohalikule omavalitsusele tulenevatele kohustustele. Hinnatakse kiiresti kasvava omavalitsusüksuse vajadust ja võimalusi suunata äärelinnastumist oma territooriumil. Arhitektuuri- ja planeerimisspetsialistid on Tallinna linnastu viimaste aastate arenguid iseloomustanud ka terminiga valglinnastumine (urban sprawl) (Raagmaa 2004; Piirimäe 2005; vrd ka Vahter 2000). Kuigi sageli kasutatakse valglinnastumist äärelinnastumise sünonüümina, on eelkõige planeerimisteoreetikud (Goetz 2003) viidanud analüütilisele vajadusele teha nende kahe protsessi vahel vahet. Kui äärelinnastumine viitab lihtsalt linnalise asustuse laienemisele linnalähedasel alal — rahvastikugeograafias eeldatakse ka, et see kasv leiab aset peamiselt tuumiklinna arvelt ja et tuumiklinna kasv jääb äärelinnastumise perioodil eeslinnade kasvust aeglasemaks (Tammaru 2000: 80) —, siis valglinnastumist tuleks käsitada kui planeerimata, kontrollimata ja koordineerimata üheotstarbelise maakasutusega arengut, kus maakasutus ei ole funktsionaalselt seotud ümbritseva maakasutusega ning mis väljendub madala tihedusega, ribakujulise, hajutatud või isoleeritud asustuse levikus (Carruthers 2003: 477). Seega on valglinnastumise mõiste otseselt seotud territoriaalse ehk ruumiplaneerimisega (spatial planning), osutades selle vähesele mõjule asustuse arengus ning sellega kaasnevatele negatiivsetele tagajärgedele. Nii nähtus ise kui ka sellele vastav mõiste on USA päritolu ning seotud sealse haldus- ja planeerimissüsteemiga. Eeldatakse, et maakasutuse regulatsioon väljaspool linnalist asustust on nõrgem või puudub hoopis ning peamist lahendust nähakse tavaliselt regulatsiooni territoriaalses laiendamises. USA domineeritud üleilmastuvas maailmas on viimasel ajal mõiste järjest enam akadeemilist kasutust leidnud ka mujal, sh Ida-Euroopas, äärelinnastumise kirjeldamisel (nt Razin 1998; Munoz 2003; Olvera et al 2003; Nuissl ja Rink 2005). Selle mõistelise rände taustal on siinse töö keskseks teoreetilis-kontseptuaalseks küsimuseks, kuivõrd põhjendatud on Tallinna linnastu ja Viimsi valla protsesse nimetada valglinnastumiseks. Ehk teiste sõnadega, kas Viimsi vallas leiab aset lihtsalt äärelinnastumine või siis kinnisvaraarendajate meelevallas toimuv reguleerimata linnalise madala asustuse lauslevik maapiirkondadesse? Kirjeldatud uurimiseesmärkide saavutamiseks esitatakse esmalt lühiülevaade nüüdisaegse äärelinnastumise ajaloolis-territoriaalsetest eeldustest uurimisalal. Iseloomustatakse asustust ja elamupoliitikat Tallinna linnastus ja Viimsi poolsaarel Nõukogude perioodi lõpul, tuuakse äärelinnastumise protsessi peamised tegurid nn üleminekuperioodil Tallinna 8 STATISTIKAAMET Statistical O ffice of Estonia LINNAD JA VALLAD ARVUDES 2005 TALLINNA VALGUMISEST VIIMSI VALDA Cities and Rural Municipalities in Figures 2005 On the sprawl of Tallinn into Viim si rural m unicipality linnastus üldiselt ning konkreetselt Viimsi vallas, samuti äärelinnastumise tagajärjel toimunud muutused vallas. Asustuse laienemisest ja elanike arvu kiirest kasvust tulenevaid probleeme käsitletakse artikli neljandas osas. Viiendas osas vaadeldakse kohaliku omavalitsuse senist tegevust asustuse ja elanikkonna kasvu reguleerimisel ning selle vastavust senise ning prognoositava arenguga, hinnatakse mujal kasutatud regulatsiooni- mehhanismide rakendatavust Viimsi vallas. Viim si poolsaar ja Tallinna linnastu Nõukogude perioodi lõpul Viimsi poolsaare asustus on ajalooliselt paiknenud põhiliselt mereäärsetel aladel. Poolsaare siseosa on olnud valdavalt inimtühi metsamaa. Nõukogude perioodil lisandusid ja hakkasid poolsaare asustuses domineerima peamiselt kaht tüüpi elamualad — alates 1970. aastatest ehitatud mitmekorruselised kortermajad poolsaare edelaosas Haabneeme ja Viimsi alevikus ning eelkõige rannikualadele rajatud suvila- ja aianduskooperatiivide piirkonnad. Kirovi-nimeline Näidiskalurikolhoos ehitas kortermaju, et värvata ja kinnistada töötajaid: see oli osa töötajatele pakutud hüvedest. Suvila- ja aianduskooperatiivide kasv tugines valdavalt ettevõtete töötajate initsiatiivile ja elanike eneste vahenditele. See pakkus võimalusi tööst vaba aja sisukamaks veetmiseks, isikliku abimajapidamisega riikliku toiduainetega varustamise puuduste korvamiseks ja ka rahale rakenduse leidmiseks. Teisest küljest oli suvila- ja aianduskooperatiivide piirkondade hoonestuse laad — sh Viimsi poolsaarel — reguleeritud riiklike tehniliste normatiividega, st hooneid ei saanud kasutada alalise elukohana. Nõukogude ajale oli iseloomulik, et praeguses mõistes kohalikku omavalitsust ei olnud. Kogu ehitustegevust reguleeriti ja järelevalvet korraldati Harju rajooni võimuorganite kontrolli all ning kohalikul võimul külanõukogu näol asustuspoliitikas kaasarääkimisvõimalust ei olnud. Sellise elamupoliitika tõttu ei kasvanud valla elanike arv 1989. aastaks üle 5300, kuigi sealne elukeskkond oli kõrgelt hinnatud juba Nõukogude perioodil. 2002. aasta alguse andmetel (Leetmaa 2002) oli 15 781 Tallinna lähitagamaal asuvast suvilakrundist Viimsi vallas 2326 (15%). Suured suvilapiirkonnad on iseloomulikud ka teistele Tallinna mereäärsetele lähialadele (nt Vääna-Jõesuu, Klooga). Sarnaselt mitme teise mereäärse piirkonnaga mõjutas Viimsi valla asustussüsteemi arengut oluliselt piirirežiim. Nõukogude perioodil oli osa valla territooriumist piiratud ligipääsuga ala, märkimisväärne osa maast oli militaarkasutuses ja elanikele rangelt suletud. Nõukogude sõjaväeobjektid paiknesid üle kogu territooriumi (joonis 1.1). STATISTIKAAMET 9 Statistical O ffice of Estonia TALLINNA VALGUMISEST VIIMSI VALDA LINNAD JA VALLAD ARVUDES 2005 On the sprawl of Tallinn into Viim si rural m unicipality Cities and Rural Municipalities in Figures 2005 Joonis 1.1 Nõukogude Liidu sõjaväeobjektid Viim si poolsaarel* Figure 1.1 Military objects of the Soviet Union on Viimsi peninsula* Viimsi MAARDU Kelvingi Jõelähtme Püünsi TALLINN Rohuneeme Rae Raasiku Leppneeme 0 5 km Pringi raketibaas / missile base Lubja kütuseladu / fuel store Tammneeme Haabneeme piirivalvekordon / border guard station lasketiir / shooting range Randvere Pärnamäe polügoon / polygon Viimsi Miiduranna antenniväli / antenna field Metsakasti Muuga luurekeskus / reconnaissance centre Äigrumäe Lubja asula nimi / name of settlement asula lahkmejoon / border of settlement hoonestatud ala / built up area * Nõukogude perioodi lõpul. Laiaküla 0 0.5 1 km * At the end of Soviet period. Allikas: Geomedia. — Source: Geomedia. Seega võib kokkuvõttes öelda, et maakasutuse territoriaalne areng Viimsi poolsaarel oli Nõukogude perioodil Kirovi-nimelise Näidiskalurikolhoosi, Nõukogude armee ja riigiasutuste poliitikate tulemuseks. Erinevalt Viimsi poolsaare asulatest oli Tallinnas, kuigi ka siin ehitati (eriti Nõukogude perioodi lõpul) palju elamispinda ettevõtete omavahenditega, elanike peamiseks eluasemega varustajaks riik. Riikliku elamuehitusprogrammi alusel said linnastu rahvastiku juurdekasvu peamiseks võimaldajaks linna territooriumile jäävad kortermajade mikrorajoonid. Riigipoolse eluaseme pakkumise tulemusena oli Tallinnas Nõukogude aja lõpuks üle 500 000 elaniku. Viim si poolsaar taasiseseisvuse ja turum ajanduse m uutuste tuultes Äärelinnastumise peamiseks subjektiivseks motiiviks peetakse elanike soovi parandada oma elukeskkonda (Razin 1998, Timar ja Varadi 2001, Krass 2003). Protsessi sotsiaal- majanduslike tingimustena on esile toodud keskklassi teket, transpordivõimaluste arengut (Tammaru 2000), veelgi üldisemalt — kapitalistlike majandussuhete arengut (Timar ja Varadi 2001). Eestis kui sotsialismijärgses ühiskonnas saab eraldi nimetada järgmisi äärelinnastumise eeldusi: linnakeskkonna oluline halvenemine majandussüsteemi