Loodusmatkad Tallinna Koolidele

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Loodusmatkad Tallinna Koolidele Aegna KLIKINUMBRITELE! Loodusmatkad Tallinna koolidele Käesolev õppevahend on valminud projekti „Loodus ühendab” tulemusena. Projekti käigus korraldas Eesti Loodusainete Õpetajate Liit õpetajatele loodusretki Eestimaa loodusesse. Tutvustasime osavõtjatele mitmesuguseid loodusradu, et pakkuda ideid edasisteks ekskursioonideks ja õppekäikudeks koos õpilastega. Teabematerjali koostas Eesti Loodusainete Õpetajate Liit, väljasõite ja käesoleva materjali ilmumist toetas Tallinna Linnakantselei Kodurahu programm. Kujundus NeoArt OÜ. Õppevahend on koostatud interneti-allikate põhjal. Tallinn, 2017 KasULIKUD VIITED: 1 – üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri Alatskivi Looduskeskus: Sibulatee http://www.alatskiviloss.ee/est/ Tallinn Mustvee Kallaste paljand, vanausuliste kalmistu Alatskivi loss ja mõisapark tegevused/looduskeskus/ Kolkja vanausuliste muuseum Varnja vanausuliste kirik Tallinn Sibulatee: http://www.sibulatee.ee/ Mustvee 2 Mustvee on kirikute linn. Üks linna vaatamisväärsustest on 1877. aastal valminud keeruka saatusega Mustvee Kolmainsuse Ainuusu kirik 1 . Hoones tegutses kogudus kuni 1957. aastani, 1 mil hoone võeti kasutusele jahu- ja mööblilaona. 1980. aastal anti pühakoda babtistikoguduse käsutusse, 2004. aastal avati siin ainuusu kirik. Tänu heale akustikale toimuvad tänapäeval Kolmainsuse Ainuusu kirikus klassikalise muusika kontserdid. Piki 7 km pikkust tänavküla 2 sõidetakse edasi Kallaste poole. 1 Mustvee Kolmainsuse Ainuusu kirik 2 Sibulateele iseloomulik tänavküla 3 Devoni liivakivi paljand Kallastel Kallaste paljand, vanausuliste kalmistu 4 Kallaste linna serval asub omanäoline Kallaste linnas asub Eesti kõige pikem Devoni liivakivi paljand 3 . vanausuliste kalmistu Alustades linna lõunaservast ja liikudes kuni keskväljakuni avaneb uudistajale kokku 11 paljandit. Paljandi pikkus on umbes 930 3 meetrit, maksimaalseks kõrguseks 8 meetrit. Vesi on liivakivisse 4 uuristanud hulgaliselt koopaid. Neist suuremate kõrgus on rohkem kui 1,5 meetrit ja sügavus ulatub 6 meetrini. Kõige lõunapoolsem ja kõrgem paljandiosa on alates 1959. aastast looduskaitse all. Linnaserval asub omanäoline vanausuliste kalmistu 4 . Vaata asukohta kaardilt: https://www.google.com/maps/d/viewer?mid=19nUI1iV3JxgHlXnCvX2nREyb bXI&ll=58.633428190597854%2C27.144663299999934&z=13 esilehele KasULIKUD VIITED: 1 – üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri Alatskivi Looduskeskus: Sibulatee http://www.alatskiviloss.ee/est/ Tallinn Mustvee Kallaste paljand, vanausuliste kalmistu Alatskivi loss ja mõisapark tegevused/looduskeskus/ Kolkja vanausuliste muuseum Varnja vanausuliste kirik Tallinn Sibulatee: http://www.sibulatee.ee/ Alatskivi loss ja mõisapark Väärikas Alatskivi mõis esindab endist baltisaksa kultuuri. Tänaseks on hoone kenasti restaureeritud ja avatud külastajatele. Lossi erinevate ekspositsioonide kaudu näeb siin nii mõisahärraste kui -teenijate elu. Samas on Eduard Tubina muuseum ja kohalike meistrite käsitöökojad. Väljapanekuga tutvumiseks kulub vähemalt poolteist tundi. Mõisa südames asuvad vanad maakivi hooned, millest ühes töötab Alatskivi Looduskeskus 6 . Kolkja vanausuliste muuseum 5 Vene vanausulised – staroverõ – järgivad oma usulisi tavasid muutumatult juba üle 1000 aasta. Praegu on Eestis kümmekond vanausuliste kogudust umbes 15 000 liikmega. 5 Vaade Peipsile Kallastelt Kolkja külas 7 asuvas muuseumis saab näha vanausuliste traditsioonilisi 6 Alatskivi Looduskeskus 8 riideid, tarbeesemeid, käsitööd, tööriistu, fotosid, raamatuid ja palju muud. 7 Kolkja külas asuvas Varnja vanausuliste palvemaja muuseumis saab näha vanausuliste elamu Varnja külast, otse Peipsi kaldalt leiab kauni kivist palvemaja 8 . Enamus traditsioonilist sisustust palvela rohketest ikoonidest pärineb XX sajandi algusest. Kirik on külalistele 6 8 Varnja küla vanausuliste avatud vaid ettetellimisel, aega tuleks varuda ligikaudu tunni. NB! Naistel on palvemaja kombekas palvelasse minna kaetud peaga, palvelas palutakse mitte pildistada ega filmida. 7 Vaata asukohta kaardilt: https://www.google.com/maps/d/viewer?mid=19nUI1iV3JxgHlXnCvX2nREyb bXI&ll=58.633428190597854%2C27.144663299999934&z=13 esilehele KasULIKUD VIITED: Eesti Rahva Muuseum: Lõuna-Eesti http://www.erm.ee/ 2 Tallinn Tartu, Eesti Rahva Muuseum Taevaskoja Räpina, Sillapää loss ja dendraarium Setomaa infoveeb: Värska Seto talumuuseum Kolossova, Vana Jüri seebikoda Obinitsa Tallinn http://visitsetomaa.ee/setomaast-setodest Eesti Rahva Muuseum 2016. aasta suursündmusena avatud Eesti Rahva Muuseumi 1 peaks külastama iga eestimaalane. Muuseumis on kaks püsinäitust. Üldnäitus annab ülevaate eestlaste elust läbi aegade. Näitus „Uurali kaja“ näitab soomeugrilaste ja samojeedide traditsioonilist 1 argikultuuri. Kindlasti on mõtet tellida giidiga ekskursioon ja pärast seda võtta pool tundi, et muuseumi väärtusi omal käel uudistada. Lisaks näitusele saab tellida muuseumitunde ning osa võtta töötubadest. Taevaskoja Taevaskoja matkarada 2 asub Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal 3 , mille kauneima osa moodustavad siinsed liivakivikaljud ning ürgne jõgi. Rada algab Saesaare parklast ja kulgeb ringselt Ahja jõe mõlemal kaldal. Tee viib mööda Saesaare tammist, Väike-Taevaskoja 3 paljandist, Neitsikoopast ja Suur- Taevaskoja liivakivipaljandist, mis tõuseb jõepinnalt 22,5 2 meetrini. Rada on hästi märgistatud ja varustatud teabetahvlitega eesti, vene ja inglise keeles. Räpna Sillapää loss ja dendraarium 19. sajandi keskel rajatud lossihoone 4 on silmapaistva arhitektuuriansamblina riikliku 4 kaitse all. Hoone esimesel korrusel asub Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum, rahvakool, muusikakool ja mõned teised austused. Lossi ümbritseb liigirikas dendropark 4 puude ja põõsastega rohkem kui 600 liigist. 1 Eesti Rahva Muuseumi peaks külastama iga eestimaalane Värska Seto Talumuuseum 2 Ahja jõe ürgoru Talumuuseumis 5 näeb traditsioonilist seto talu nii seest kui hoovist, näha saab maastikukaitseala vanaaegseid tööriistu ja käsitööd. Tsäimaja 6 pakub setupärast toitu, kuid ka lihtsalt kooki 3 Taevaskoja matkarada ja kohvi mõnusaks puhkuseks. 4 Sillapää lossi ümbritseb liigirikas park 5 Värska Talumuuseumis näeb traditsioonilist seto talu nii seest 6 kui väljast 6 Värska tsäimaja pakub setupärast toitu Vaata asukohta kaardilt: https://www.google.com/maps/d/viewer?mid=1cxmUUH 5 KUkjHEE21GHjO2aFrg6G8&ll=58.10571237239526%2C27 .228826199999958&z=10 esilehele KasULIKUD VIITED: Eesti Rahva Muuseum: Lõuna-Eesti http://www.erm.ee/ 2 Tallinn Tartu, Eesti Rahva Muuseum Taevaskoja Räpina, Sillapää loss ja dendraarium Setomaa infoveeb: Värska Seto talumuuseum Kolossova, Vana Jüri seebikoda Obinitsa Tallinn http://visitsetomaa.ee/setomaast-setodest Kolossova, Vana Jüri seebikoda 2010. aastal alustas Vahtraoru talus tööd Vana Jüri Seebikoda 7 . Siin pakutakse ökoloogiliselt puhtaid käsitööseepe, kaasa saab osta ligi 40 erinevat seepi. Tsässonad (tśasson) on Setomaa väiksed, riste kandvad pühakojad 8 . Tavaliselt on need ehitatud sama küla elanike poolt. Hoone sees on ikoonid ehk pühased, mille ümber on 8 pandud pühaserätid. Tsässonaga seotud pühakupäevadel peetakse siin jumalateenistusi. 7 Obinitsa on üks Lõuna-Eesti 23 vaatamisväärsusest, mis on tähistatud ajakirja National Geographic kollase aknaga 9 ja mille külastamist soovitatakse kultuuri- ja ajaloohuvilistele. Seto Lauluimä mälestusmärk 10 avati kuulsatele Setomaa lauluemade, eeskätt Hilana Taarka, Miko Ode ja Irö Matrina mälestuseks 1986. aasta Leelopäevade ajal. Samas Lauluimä kuju juures on mälestuskivi teistelegi kohalikele laulikutele. Seto ateljee galerii, Obinitsa 9 Galerii „Hal´as Kunn” 11 on avatud 1930. aastatel seto kaupmehe Ivan Kalju pere poolt ehitatud majas. Siin on välja pandud püsinäitus seto vanemast ja kaasaegsest kunstist ning rahvakunstist. Samas asub ajalooliste seto ehete valmistamise ateljee, tegutseb paku- ja 7 Vana Jüri seebikoda siiditrükikoda ning valmivad Seto mustritega tapeedid ja tekstiilid. Galerii kõrval asub 8 Setomaa väikseid, riste Obinitsa Kunstizaal. kandvaid pühakodasid nimetatakse tsässonateks Seto süük ja juuk Taarka Tarõs 10 9 Kollane aken näitab, et ajakiri National Geographic soovitab 12 Taarka tares saab proovida setu sööki ja jooki. Elamustoitlustust pakutakse veel mitmel ajaloo- ja kultuurihuvilistel seda pool Setumaal. 11 asupaika külastada 10 Lauluimä mälestusmärk Obinitsas 11 Seto ateljee-galerii, Obinitsas 12 Seto söök ja jook Taarka Tarõs Vaata asukohta kaardilt: https://www.google.com/maps/d/viewer?mid=1cxmUUH KUkjHEE21GHjO2aFrg6G8&ll=58.10571237239526%2C27 12 .228826199999958&z=10 esilehele 3 KasULIKUD VIITED: Lääne-Harjumaa Padise klooster: http://www.padiseklooster.ee Keila-Joa pargi loodusrada: http://www.loodusegakoos.ee/ Tallinn Padise Harju Madise kirik Paldiski kuhuminna/puhkealad/tallinna-umbruse-puhkeala/1360 Leetse mõis Keila-Joa Tallinn Padise klooster ja linnamägi 1 Padise kloostri 1 rajasid 14. sajandil tsistertslaste ordu mungad. Ehitus kestis kokku rohkem kui 200 aastat. Sõdade tagajärjel sai klooster kannatada ning seisis varemetes kuni 20. sajandi alguseni. 1930. aastatel alustati restaureerimistöödega, mis kestavad tasapisi tänaseni. Kunagise kloostri müüride vahel saab ringi vaadata ja ette kujutada kunagise mungakloostri elu- olu. Mööda treppi saab tõusta torni, kust avanev vaade on ronimisvaeva igati väärt. Kloostri kirikusaal on tänu heale akustikale ja erilisele aurale kujunenud hinnatud kontserdipai- gaks, samuti toimuvad siin ajalooteemalised etendused ja huvipäevad. Padise keskusest algab kena matkarada 2 Padise linnusesse ehk Vanalinnamäele. See on jõekääru kõrgele neemikule rajatud 7.–8. sajandist
Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Uus Kergliiklusteede Võrgustik Võru Linnas
    VLÕRU INNA L EHT November 10 (128) 2017 Uus kergliiklusteede võrgustik Võru linnas Kaardil on näidatud Võru linnas asuvate kergliiklusteede ja tänavate lõikude pikkused, mis võimaldavad liikumisharrastajal komplekteerida endale sobiva pikkusega terviseringe. Terviseringi näide 1, pikkus 9 km: Kreutzwaldi/Petseri rist – raudteeülesõit – Kose tee – Taara tn ots – Kubija rollerirada – Kubija suusabaas – Männiku tn – Kubija tee – raudteeülesõit – Kreutzwaldi/Petseri rist. Selle marsruudi läbimisele kõndides kulub 1,5-2 h sõltuvalt kõnnikiirusest. Selline ajaline koormus on liikumisharrastajale kõndimise puhul igati paras. Terviseringi näide 2, pikkus 6,7 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Räpina mnt – Koreli sild – Koreli kaldaala kergliiklustee Luha tänavani – Luha tn – Pikk tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub 1h 15 min – 1h 30 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Terviseringi näide 3, pikkus 4,4 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Luha tänav – Koreli tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub mudilasel 1h – 1h 15 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Sportides ära unusta liiklusohutust! Pimedal ajal kasuta alati helkureid ja helkuritega riideid. Ole ettevaatlik hoovidest väljasõidukohtades – veendu, et sealt ei tule sõidukit! Võrumaa Mängude liikumispäevakud märkejaama ja nutikoodiga Võru spordihalli juures kolmapäeviti kell 8-22. Täpsem info ja ettepanekud: www.vorumaaspordiliit.ee Väike matemaatika ja tervis tuleb – leia oma rada! (Loe ka lk 4) ADVENDIKONTSERT PÜHAPÄEV, 3. DETSEMBER VÕRU KANDLES — 18:00 PILETID PILETILEVIST JA KOHAPEAL EELMÜÜGIST 7 / 10 € — KONTSERDIPÄEVAL 10 / 12 € SOODUSHIND ÕPILASTELE, TUDENGITELE JA PENSIONÄRIDELE — LAPSED KUNI 7A TASUTA. 2 Võru Linna Leht November 2017 Võru linnavolikogu KUU PILDIS peab haarama liidrirolli F.
    [Show full text]
  • Kiinnostuneille Neljä Suositeltua Reittiä, Joka Ovat Valtiolle Kaupungin Pitäisi Kuulua
    Podmotsa Sangasten linna Kuusi etelävirolaista maakuntaa avasivat Sangasten linnasta on tullut ”ruiskreivi” vanhin tiedossa oleva kaupallisesti viljeltävä Jõgevamaan matkailuneuvonta Podmotsan kylä sijaitsee tsasouna koristellaan nuorilla Suur tn 3, Jõgeva vierailijoille reitin ”Elämää kahden maailman Viron tiemuseo ja Postitie Friedrich Georg Magnus von Bergin elämää ruislajike. Viron ja Euroopan unionin koivuilla. Rukoustilaisuuteen Puhelin: (+372) 776 8520 rajalla”, joka kutsuu tutustumaan alueen Mustvee ja työtä, muun muassa rukiin jalostusta, Sangasten kreivi oli silmiinpistävä mies, joka rajalla: sadan metrin päässä viedään koivunlehdillä T-iemuseo sijaitsee vuonna 1863 rakenne tulleita uudistuksia. Sähköposti: [email protected] runsaaseen kulttuuriperinteeseen, kauniiseen esittelevä vieraskartano. Ruis on tarkoittanut poikkesi käytökseltään muista aatelisista: hän Mustveessa elävät viiden eri uskonnon veden takana näkyy jo keltaisiksi värjättyjä munia, tussa Varbusen kestikievarissa. Siellä oli Tiemuseon mielenkiintoisimman osan www.visitjogeva.com luontoon ja uudistusmielisiin yrittäjiin. virolaisille sukupolvesta toiseen joka- esimerkiksi suosi yksinkertaista talon- www.visitsouthestonia.com harjoittajien yhdyskunnat. Alueella voit Venäjä. Setukaiset ovat joita sitten nautitaan hau- aikoinaan talli 33 hevoselle, joilla kuljetettiin muodostaa maailmassa ainutlaatuinen Võrumaan matkailuneuvonta Yhteistyössä eri yhteisöjen kanssa valittiin 21 päiväistä leipää ja sitä on viljelty leipäviljana poikaisruokaa. Kreivin pojanpojat
    [Show full text]
  • Jõgeva, Mustvee Ja Peipsiääre Valdade Ühine Jäätmekava 2018-2023
    Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 Tellija: Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre vallavalitsused Koostaja: MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus 2018 Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. OMAVALITSUSTE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................... 5 1.1 Jõgeva vald ....................................................................................................................... 5 1.2 Mustvee vald ..................................................................................................................... 6 1.3 Peipsiääre vald .................................................................................................................. 7 2. MTÜ IDA-EESTI JÄÄTMEHOOLDUSKESKUS ............................................................... 8 3. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED ........................................................... 10 3.1 Euroopa Liidu jäätmekäitlust puudutavad õigusaktid .................................................... 10 3.2 Üleriigiline jäätmemajandusalane seadusandlus ............................................................ 11 3.3 Riigi tasand ..................................................................................................................... 12 3.4 Omavalitsuste tasand .....................................................................................................
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • Peipsiveere Kultuuriprogrammide Mõju-Uuring
    Kultuuriministeeriumi Rahvakultuuri Keskuse Peipsiveere kultuuriprogrammide mõju-uuring Uuringu raport Uuringu tellija: Rahvakultuuri Keskus, Kultuuriministeerium Uuringu läbiviija: Tartu Ülikooli etnoloogia osakond, Rakendusliku Antropoloogia Keskus Tartu 2016 Raporti koostajad: Keiu Telve, Helleka Koppel Nõuandjad: prof. Kristin Kuutma, Ester Bardone Välitööde tegijad: Helleka Koppel, Kaia Beilmann, Laura Jamsja, Ave Taavet, Keiu Telve Projekti koordinaator: Reet Ruusmann Rakendusliku Antropoloogia Keskus Rakendusliku Antropoloogia Keskuse (RAK) eesmärgiks on sotsiaal- ja humanitaarteaduste meetodite abil praktiliste probleemide lahendamine Eesti ühiskonnas. Soovime oma tegevusega esile tõsta kultuuriuuringute tähtsust ning kutsume oma projektidesse appi ka tudengeid, et pakkuda neile rakendusliku suunitlusega erialaseid praktikavõimalusi. Viime läbi kvalitatiivseid uuringuid, mille abil on võimalik leida lahendusi nii ühiskondlikele kui ka näiteks ettevõtete sisestele probleemidele. Meie jaoks on oluline kodanikuühiskonna areng, organisatsioonide teadlik tegutsemine ning uurimistöö kaasamine nende edenemisesse. RAK näeb küsimustes vastuseid ning probleemides lahenduskäike. RAK läheneb igale juhtumile individuaalselt ning lähtub just selle probleemkohtadest ja küsimustest. Peame oluliseks vahetut suhtlust ning kasutame materjali kogumiseks vestlusi, intervjuusid ja vaatlust, et avada probleeme sügavuti. Kombineerime uurimisprotsessis kaasaegset tehnoloogiat ning visuaalseid meetodeid, et edastada küsijale mitmekülgne pilt vastustest.
    [Show full text]
  • Newcomers Guide
    Baltic Defence College Ad Securitatem Patriarum NEWCOMERS GUIDE 1 Contents Baltic Defence College 3 BALTDEFCOL practical information 5 Arrival to Estonia 8 Facts about Estonia 9 Economy 11 E-Estonia 11 Culture 11 Music 11 Visual Arts 12 Literature 12 Theatre 12 Film 12 Right of Residence and residence Permits 13 Health Insurance 13 Health Care System 14 Tartu 17 Getting around 17 Communications 19 Day Care Centres and Schools 20 After School Activities for Youth 21 Organisations 21 Leisure time 22 Health and Fitness 24 Stores and services 25 Public Holidays 28 Glossary 29 Contact Information 30 2 Baltic Defence College The Baltic Defence College (BALTDEFCOL) is a modern, future-oriented, English-language based international institution of the Baltic States providing professional military education with a Baltic regional focus and Euro-Atlantic scope. The college serves as a professional military education institution at the operational and strategic level, applying contemporary educational principles, effective management and best use of intellectual and material resources. Our mission is to educate military and security/defence related civilian personnel of the Baltic States as well as their NATO/EU allies and other partners, to contribute to applied research focused on security and defence policies while promoting international cooperation and networking. Our educational program consists of four residential courses: the Senior Leaders Course at the strategic-political level, the Higher Command Studies Course at the strategic level and the Joint Command and General Staff Course as well as the Civil Servants Course, both at the operational level. In addition, BALTDEFCOL hosts and co-hosts international conferences and seminars and conducts applied research.
    [Show full text]
  • Energy Policies Beyond IEA Countries
    Estonia 2013 Please note that this PDF is subject to specific restrictions that limit its use and distribution. The terms and conditions are available online at http://www.iea.org/ termsandconditionsuseandcopyright/ 2013 Energy Policies OECD/IEA, © Beyond IEA Countries Energy Policies Beyond IEA Countries Estonia 2013 One of the fastest-growing economies in the OECD, Estonia is actively seeking to reduce the intensity of its energy system. Many of these efforts are focused on oil shale, which the country has been using for almost a century and which meets 70% of its energy demand. While it provides a large degree of energy security, oil shale is highly carbon-intensive. The government is seeking to lessen the negative environmental impact by phasing out old power plants and developing new technologies to reduce significantly CO2 emissions. The efforts on oil shale complement Estonia’s solid track record of modernising its overall energy system. Since restoring its independence in 1991, Estonia has fully liberalised its electricity and gas markets and attained most national energy policy targets and commitments for 2020. It has also started preparing its energy strategy to 2030, with an outlook to 2050. Estonia is also promoting energy market integration with neighbouring EU member states. The strengthening of the Baltic electricity market and its timely integration with the Nordic market, as well as the establishment of a regional gas market, are therefore key priorities for Estonia. Following its accession to the Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD) in 2010, Estonia applied for International Energy Agency (IEA) membership in 2011.
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Mulgi Hädaoht Ehk Kuidas Mulgid Võõrsil Talusid Päriseks Ostsid (Kuni 1889)
    KÄSITLUSED Mulgi hädaoht ehk kuidas mulgid võõrsil talusid päriseks ostsid (kuni 1889) Kersti Lust ulkide tulv üle oma traditsioonilise asu- tusürikute raamatute põhjal hõlpsasti jälgita- Mala piiride äratas tähelepanu ärkamis- vad, seevastu 1889. aastale järgnenud ostust aegses kirjanduses, eesti- ja isegi saksakeelses tervikpildi saamine on materjali pihustatuse meedias, tekitades Eesti Postimehes tulise tõttu märksa aeganõudvam ja tülikam. Prot- poleemika; sellest pajatavad mälestused ja sessi lahtimõtestamist ajaliste raamide ahen- pärimus.* damine ilmselt oluliselt ei pärsi, sest selleks „Jõukad Viljandimaa talupojad levivad ajaks oli Lõuna-Eestis enamik talumaast kõigis suundades laiali kogu maa peale,” päriseks müüdud ning mulkide sisserände kirjutas Baltische Wochenschrift 1866. aas- kõrgaeg möödas.2 Kõrvale jäävad kroonu- tal. „Seal, kuhu nad tulevad, saavad neist mõisad, kus reguleerimistööde lõppedes said ühiskonna eeskujulike majapidamiste raja- taluperemehed esmalt põlisrentnikeks ja see- jad ning tõuseb jõukus.”1 Mulgid olid selles järel, kas omal soovil või 1886. aastast juba mõttes ainulaadne rahvakild Eestis, et sar- sundkorras kohaomanikeks,3 ning Saaremaa, nast, (kaugele) üle oma kihelkonna piiride kus eramõisates nimetamisväärset talumüüki ulatunud mastaapset taluostjate rännet esi- 1889. aastani ei toimunud ja kuhu mulgid ei nes veel vaid õige vähestest Viljandi ümbruse tulvanud. Mulgid suundusid kohti ostma ka valdadest (Suure-Kõpu, Viljandi). üle kubermangupiiri Põhja-Eestisse, kuid see Käesoleva kirjutise eesmärk
    [Show full text]
  • Peipsiääre Valla Arengukava Lisa 1: Toimekeskkonna Lühiülevaade
    PEIPSIÄÄRE VALLA ARENGUKAVA LISA 1: TOIMEKESKKONNA LÜHIÜLEVAADE 2018 Sisukord 1. Rahvastik .................................................................................................... 3 2. Elukeskkond ............................................................................................... 8 2.1. Looduskeskkond ja avalik ruum ............................................................................ 8 2.2. Kommunaalteenused ja taristu ............................................................................... 9 2.3. Transport, riigi- ja erateenuste kättesaadavus ...................................................... 10 3. Avalikud teenused .................................................................................... 11 3.1. Haridus ja noorsootöö .......................................................................................... 11 3.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid.......................................................................... 17 3.3. Kultuur, sport, vaba aeg ja külaliikumine ............................................................ 19 4. Ettevõtlus ja turism ................................................................................... 22 4.1. Ettevõtlus ............................................................................................................. 22 4.2. Turism .................................................................................................................. 23 2 1. Rahvastik Peipsiääre vallas elas rahvastikuregistri andmetel 2018. aasta alguse seisuga
    [Show full text]
  • The New Territorial Pattern in Estonia
    The New Territorial Pattern in Estonia VEIKO SEPP Factors that affected the new administrative-territorial organisation of municipalities The new map of Estonian municipalities emerged from the cumu- lative effect of various factors. At the most general level, these can be grouped into national and local factors. As far the national factors are concerned, the Administrative Reform Act and the criteria for the minimum and recommended popula- tion size of a municipality stipulated in the Act definitely stand out as the most important, as these and the geographical distribution of the popu- lation shaped the general territorial layout of the new municipalities. 599 With some new municipalities, the decisive factor may also have been their compatibility with the exemption conditions stipulated by law. To begin with, the Act allowed for creating a municipality with a popu- lation size falling below the minimum criterion in sparsely populated regions with a total area of at least 900 square kilometres, provided that it had at least 3,500 residents (Article 9(3)1)). This exemption was used very little during the voluntary merger stage – only the merger of Alutaguse and Saarde rural municipalities during the voluntary stage corresponds to this exemption, although the government later initiated merger proceedings also for these rural municipalities. The effect of the so-called Setomaa exemption (Article 9(3)2) of the Administrative Reform Act) on the new administrative division is more complex, as the rural municipalities concerned did not use the option described in the Act to form the Setomaa rural municipality during the voluntary merger stage.
    [Show full text]