Linnarebased • Jaanuaritorm 2005 • Talvetulvad • Rahvameteoroloogia • Taliseened • Intervjuu Külli Kalamees-Paniga • Türnpuu nimetus • Tihased EESTI LOODUS JAANUAR 1/2015

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 3,90 € JAANUAR 1/2015

ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) 2228-3692 ISSN ISSN 0131-5862 (trükis) 0131-5862 ISSN vallutavad linna Talvetulvad jarahva ilmatarkused Rebased Talvised seened jatihased 2005. aastajaanuaritorm Suurepärane raamat teadmishimulistele!

Lehed ja tähed 7. Rännakud ajas, looduses ja teaduses 256 lk, KK Toimetajad Ulvar Käärt ja Indrek Rohtmets Kujundanud Kersti Tormis Väljaandja MTÜ Loodusajakiri

Kas kosmoses on peale meie veel elu? Kuidas sai alguse Eesti kosmose- ajastu? Kui kütkestav on maailmamere elurikkus? Miks minna palveränna- kule? Kas mitte austada loomade tundeid? Kuidas avastada viskeoda või kunstniku mõtteid, mis õlimaali alla jäänud? Need on vaid mõned küsi- mused, mida sarja 7. raamatu kaante vahel vaagida saab.

Raamat on ilmunud tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusele.

Osta suurematest raamatukauplustest või telli kodulehelt www.loodusajakiri.ee Sisukord

Punarebane Foto: Mariann Rea

66. aastakäik Nr 1, jaanuar 2015 www.eestiloodus.ee

2 Toimetaja veerg 40 Torm ja tuisk, raju ja maru rahvameteoroloogias 3 Sõnumid Mall Hiiemäe jagab vanarah- vatarkusi, kuidas iseseisvalt 8 Linnarebased ilma vaadelda, ohtu hinnata ja Liivi Plumer ja Urmas Saarma vältida uurivad rebaste muutuvaid elu- paigaeelistusi: üha enam reinu- 44 Tööjuhend. vadereid vahetab loodusmaastiku Lähme talvel seenele! linnaolude vastu Kuulo Kalamees kirjeldab talvist seenestikku: kliima soojenemine 18 Võimsast jaanuaritormist möö­ pikendab ka seenehooaega dub kümme aastat Jüri Kamenik vaatab taga- 48 Meie tihased si Gudruni vägitegudele ja otsib Karl Ander vastust küsimusele: kas me Adami jagab 18 oleme neist praeguseks ka mida- nii sõnas kui gi õppinud? ka pildis õpetusi, 25 EL küsib: vastavad Heidi Vilu ja mille järgi Ivo Kruusamägi loodu- ses ära tunda meie 26 Talvetulvad Eestis tavalisi talvelinde Arvo Järvet meenutab suhteli- selt harva korduvat loodusnäh- 52 Keda ikkagi nimetati türn­ tust – talvist suurvett, mida oli puuks sada aastat tagasi? 2 34 eriti ulatuslikult 2005. aasta jaa- Eerik Leibak jätkab türnpuu nuaritormi ajal nimetuse päritolu uurimist: hundiõunapuu ja soeuibu on 30 Huvitav Eesti: ilmselgelt tähendanud just türn- Uku koobas Süvahavval puud Elen Rekand tutvustab Võhandu jõe ürgoru kaitsealal Sõjamüüris 56 Panin tähele: asuvat umbes kümne meetri pik- sõudurlutikad kust vaatamisväärsust 58 2015. aasta liblikas 32 Poster: eriauhind elurikkuse on hiidkaruslane 44 foto eest; Kaspar Arme 59 Kroonika 34 Intervjuu: Metsas tuleb vaa­ data ka jalge ette, mitte ainult 62 Mikroskoop puulatvadesse Külli Kalamees-Paniga ajas 63 Ristsõna juttu Rainer Kerge Õhtulehest 64 Ajalugu, sünnipäevad 39 Pane tähele: odaherilane Scolia hirta 52

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |1| 1 Toimetaja veerg Must ja valge kuld

us aasta on käes, kingiral- sa vähem drastilisest suhtest, et asi 66. aastakäik Nr 1, jaanuar 2015 li möödas ja tuleb järjekord- muutuks mõttetuks). selt tõdeda, et inimene on Ärme enneaegu muretseme, Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, Tartu 51005 naguU putukas. Täpsemalt, nagu rii- tulevad uued vajadused, tulevad e-post [email protected] dekoi. Kui riidekoi substraat on vil- ka uued tehnoloogiad, ütleb nüüd faks 742 1143 lane riie, siis meie oma on nafta. Kus optimist. Nii nagu looduslik valik ikka Peatoimetaja Toomas Kukk iganes me ei viibiks, toas või õues, toimib. Paraku ei paista uusi lahendusi 742 1143, [email protected] kogu inimlooming, mida enda ümber kuskilt. Oleme kõik oma panused näeme, on tehtud naftast. „Aga majad, pannud ainsale kaardile, naftale, kõik Toimetaja Helen Külvik toit, kasvõi raamatud?“ võib nüüd esi- oma munad ühte korvi. Tuumaenergia (lapsehoolduspuhkusel) 529 4033, [email protected] mese hooga küsida. Tõsi, plasti kõr- ilma naftasisendita? Lubage mõrult val kasutame palju metalli, kivimeid, muiata! Piltlikult öeldes: kogu meie Toimetaja Juhan Javoiš taimi, ent kõik need töödeldakse lõpp- valge kuld (kui nimetada nõnda 5661 0851, [email protected] tooteks ikkagi sellesama musta kulla ja inimkonna vaimset potentsiaali) on Toimetaja Katre Palo muude fossiilkütuste jõul. Isegi ahju- allutatud mustale kullale. 521 8771, [email protected] puud lõhub tänapäeval mootor, sama- Laias laastus võib inimkonda moodi nagu vormib ahjutellised ja ette kujutada otsekui kuninga Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado kaevab ahjusavi, rääkimata miljonist õukonda: käputäis šeike pumpab 742 1143, [email protected] keerukamast igapäevatarvikust, arvuti maapõuest elunestet ning lugematu Keeletoimetaja Monika Salo ja internetini välja. Jah, tõesti, me isegi arv priskemaid ja pisemaid lootskalu 742 1186, [email protected] sööme naftat, nagu Kaupo Vipp ütleb: tantsib ja laulab ümberringi, et oma Küljendamine Raul Kask iga toidukalori tootmiseks kulutatakse pisku neilt ja seejärel üksteiselt [email protected] tänapäeval umbes kümme kalorit fos- mingi teenega välja lunastada. siilkütuste energiat. Nende mooduste väljamõtlemisel, Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri Taastuvatest energiaallikatest on selle vahetamismängu arendamisel Endla 3, Tallinn 10122 olnud palju juttu, aga tsiteerin taas on inimkond tõepoolest olnud Vippi: „ .. tuuleenergia taastub kenasti, ammendamatult fantaasiarikas ja kuid ma pole veel näinud isetaastuvat põhjatult andekas: kasvõi seesama tuulikut“. Ja milleks rääkida tuulikust: toimetajaveerg siin on üks miljonist Tellimine ja info Ursula Erlang 610 4105, [email protected] isegi kõige lihtsama noa või kirve viisist oma lusikatäis välja teenida. valmistamist looduslikust materjalist Kas poleks aeg oma valge kuld Reklaamijuht Elo Algma ei kujuta ilma fossiilkütusteta ettegi. musta kulla ikkest lahti päästa? Luua 610 4106, [email protected] Silme ette kerkib pigem kivikirves – üks andmebaas. Noh, umbes nõnda, Ajakiri ilmub üsna täpselt samasugune, nagu teame nagu on loodud USA kongressi keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel ajalooõpikuist. raamatukogu, Wikipedia, mu poolest Kummatigi teame hästi, et nafta kasvõi eesti rahva muuseum. Koguda saab otsa. Õigemini, otsa ei saa ta kokku kogu teave selle kohta, mida vähemalt inimese käe läbi me õigupoolest oskaksime peale iialgi, lihtsalt annab end hakata ilma naftata. Nagu vanarahvas üha raskemini kätte. ütleb: mine tea, millal võib tarvis Ning ühel „heal” päeval minna! Seesugust oskusteavet võib üsna lähitulevikus ei olla jalustrabavalt vähe. Ausõna, © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2015 jätku meil lihtsalt enam ilma veebis tuhnimata piisavalt naftat (gaasi, ei tulnud minul küll Summaries of some articles can be found at our web site www.eestiloodus.ee sütt jne), et uut naftat peale loomanahkade, ADE ÖK MA OM A Ä J R H G maapõuest välja hundinuiajuurikate Õ I P S imeda: iga liitri ja kivikirve palju 541 787 kättesaamiseks Foto: Rolf Saarna rohkemat pähe. Me ei Trükitoode peame piltlikult taha ju ometi tagasi Trükitud trükikojas Kroonpress öeldes kulutama koopasse! kaks (tegelikult piisab muidugi märk-

2 |2| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Keskkonnaministeerium tunnustas 23 noort looduskaitsjat eskkonnaminister Mati Raidma andis 7. detsembril Eesti loo- dusmuuseumis 23 noorele Kkätte aumärgi, millega tunnustatakse ja seatakse eeskujuks noorte looduskait- setegevust. Märgid anti kuni 26-aastastele keskkonnaministeeriumFoto: noortele, kes on eriliselt silma paist- nud loodushoiu alal. „Peame noorte tunnustamist väga oluliseks, kuna loo- dushoidliku mõtteviisi kujundamisele pannakse alus just varases koolipõl- ves. On rõõm tõdeda, et noored tun- nevad jätkuvalt tõsist huvi Eesti loo- duse vastu ja panustavad selle hoid- misesse ja uurimisse,“ kommenteeris Tunnustusmärgi saanud noored koos minister Mati Raidmaga keskkonna minister Mati Raidma. Mitu noore looduskaitsja märgi päl- vinut on saavutanud häid tulemusi loo- Kadrina keskkoolist, Kadrioru saksa Kaasik ja Robin Gielen (kõik Tartu üli- dushariduse olümpiaadidel ja võist- gümnaasiumi õpilased Andrea Jõesaar koolist), TÜ vilistlane Birgit Purga ning lustel, aidanud korraldada loodustee- ja Grete Glaase; Angelina Vinogradova, keskkonnaameti maahoolduse spetsia- malisi üritusi või teinud loodus- ja Anton Bašinski ja Vesta Nalimova list Cätrin Valm. Millega neist keegi keskkonnauurimusi. Näiteks on teh- Narva keeltelütseumist; Jaan Grosberg silma on paistnud, saab lugeda kesk- tud uurimistöid nahkhiirtest ja nende (Sillaotsa kool), Stella Brothwick konnaministeeriumi veebilehelt www. kaitsest, kalakajakate arvukusest, räh- (Tallinna inglise kolledž), Aivar Kamal envir.ee/et/noore-looduskaitsja-mark. nidest Aardla poldril, on inventeeri- (Tallinna Mustamäe humanitaargüm- Noore looduskaitsja märke anti nel- tud pühapaikasid ja uuritud valgus- naasium), Tapa güm naasiumi õpilased, jandat korda. Kokku on märgiga tun- allikate energiasäästlikkust. Noored on 13-aastased Brigitta-Maria Vakaljuk ja nustatud 90 noort, kelle loodushoiu- aktiivselt osalenud vabatahtlikus loo- Helger-Hans Külmallik ning Heli Kukk tegevus on olnud märkimisväärne ja duskaitsetöös ja panustanud loodus- ja Georg Rudolf Sarap Toila gümnaa- eeskujuks teistele. Valgevasest tamme- hariduse edendamisse. Vanim laureaat siumist; üliõpilased Mirjam Grosberg lehekujulise märgi autor on kunstnik on 26-aastane, noorim 13-aastane. Eesti maaülikoolist, Mariliis Eensalu Julia Maria Künnap. Seekord said noore looduskaits- Tallinna ülikoolist, Martin Talvik ja märgi Hugo Treffneri gümnaasiu- Tallinna tehnikaülikoolist ning Britta Keskkonnaministeerium/ mi õpilane Martin Tikk, Kaisa Rooba Kalgan, Linda Puusalu, Mana Loodusajakiri

te sõiduautode maksusoodus- Sõiduautod maksu alla? tused toetavad aga autopargi ahandusministeeriumi aja- sõiduautod on energiakulu intensiivset energiatarbimist. veeb avaldas 8. detsembril poolest liidu esirinnas. Peale Lamine ja Lõhmuste arutle- Euroopa Liidu majandus- ja madalate kütusemaksude vadki, millised oleksid võima- rahandusküsimusteR peadirektoraa- seletab seda asjaolu, et Eestis likud strateegiad, et vähenda- di majandusanalüütikute Baudouin ja Leedus ei ole automak- da sõiduautode kasvuhoone- Lamine’i ja Erki Lõhmuste arutelu su, aga ettevõttele ostetud gaaside heitkoguseid. „Kas Balti riigid peaksid sõiduautosid sõiduautodel on Eestis kuni Rahandusministeerium/ rohkem maksustama?“. Baltimaade 100% ja Lätis 80% maksu- Loodusajakiri energiatarbimine ja süsinikuheite soodustus. Autode ja kütu- määr on üks Euroopa Liidu suuri- se vähene maksustamine Autokütuse liitri hind oli

maid, eelkõige transpordi vallas, kus ja ettevõtluses kasutatava- JüriadoFoto:Toomas detsembris mõni sent üle euro

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |3| 3 Sõnumid Eesti ettevõtted jõudsid Euroopa parimate sekka Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto: rantsusmaal Lyonis kuuluta- tud ettevõtlust. Ettevõtted, eriti just ti välja Euroopa keskkonna- väikesed, peaksid pakutavat tuge ja hoidlikumad ettevõtted. Üle tunnustust innukamalt oma tegevu- P150 kandidaadi seast valiti parimate se edendamiseks kasutama, et ühen- sekka Eesti ettevõtted Werrowool ja dada ettevõtte kasumlikkus kesk- AusDesign, kes pälvisid žüriilt tun- konnahoiuga. Tunnustus kasvatab nustuse. indu,“ kommenteeris OÜ Werrowool Antverpeni vanalinnas on lugematu Euroopa konkursile esitatud kan- müügi- ja arendusjuht Ivar Heinola. hulk jalgrattahoidlaid didaadid Werrowool ja AusDesign Werrowool on paistnud silma läbi- on Eesti keskkonnahoidlike ette- mõeldud keskkonnajuhtimise poo- Ratturid on võtete võistluse mullused võitjad. lest, mille tõenduseks on neil EMAS „Konkurss Euroopa parimate seas oli keskkonnajuhtimis süsteemi tunnis- kandnud kaardile varasemast tihedam, sest kandidaa- tus. Toote väljatöötamise kandev idee tide tase on oluliselt tõusnud. Siiski oli terve tootmistsükli keskkonna- Antverpeni saaste õnnestus kahel Eesti ettevõttel teiste säästlikkus, alates toormaterjali (vana- ntverpen on oma seas silma paista ning jõuda parima- paberijäätmete) varumisest kuni toote umbes poole miljoni te sekka,“ kommenteeris žürii liige, käitustsükli lõpuni. Tselluvilla tarbeks elanikuga Brüsseli järel keskkonnaministeeriumi asekantsler kulub umbes 30 korda vähem ener- BelgiaA suuruselt teine linn ning Ado Lõhmus. Kokku oli esitatud üle giat võrreldes kivi- ja klaasvilla toot- Rotterdami ja Hamburgi järel 150 kandidaadi, kellest valiti parima- misega. kaubakäibelt kolmas sadam te sekka 16 firmat kümnest riigist. Rahvusvahelise koostöö kate- Euroopas. Aga jalgratas on siin- Keskkonnajuhtimise kategoorias goorias jõudis kolme parima sekka gi tähtis ja üha populaarsem jõudis nelja parima sekka Eesti tsel- rõivatööstuse jääkide taaskasutaja transpordivahend. Nüüd võeti luvilla tootja OÜ Werrowool, kes val- OÜ AusDesign, kes toodab Eestis ette uuring, mis aitas selgitada, mistab Eesti paberijäätmetest uuen- uusi rõivaid Bangladeshi rõivatööstu- millist õhku tuleb rattureil lin- duslikku keskkonna- ja tervishoid- se ületoodangust, et vähendada suur- nas sisse hingata. likku soojustusmaterjali. „Kogesime tootmise keskkonnamõju. Iga selli- Selleks anti rattureile erikonst- sel teekonnal, kuidas Euroopa selt valminud rõiva puhul jääb kasu- ruktsiooniga jalgrattad, millel olid Komisjon ja riikide valitsused toeta- tamata 91 protsenti vett ja 86 prot- mõõturid ja GPS-seadmed, ning vad tegevuste ja vahendi- senti energiat võrreldes samalaadse, saadeti linnakeskmes kahele ette- tega keskkonnamõju ent uuest toormest valminud tootega. antud marsruudile, et teha kind- vähendamisega seo- Tootmisjääkide maht väheneb poole laks ülipeente osakeste hulk õhus. peale. „Kui vaadata, mis suunal ette- Peenosakesed on teadagi paljude võtlus Euroopas liigub, siis on selge, hingamisteede haiguste ja süda- et meie haridussüsteem ja ettevõtted mehädade põhjus. Kokku tehti 11 peavad kiiremas korras ennast kurs- päevaga 354 sõitu ajavahemikus si viima ingliskeelsete mõis- 7–13. Kogutud andmetest ilm- tetega circular economy, nes, et juba mõnemeetrine vahe upcycling ja transpa­ sõidu- ja jalgrattatee vahel vähen- rency,“ kommentee- Foto: keskkonnaministeeriumFoto: dab saasteriski suurel määral. ris ettevõtte oma- Niiviisi ei saadud mitte ainult nik ja disainer ülevaadet Antverpeni kesk- Reet Aus. linna saastest, vaid ka soovitusi, kuidas Keskkonna­ tulevikus paremini ministeerium/ Loodusajakiri kavandada rattasõi- dutaristut. ELTIS/ Reet Aus ja Ivar Loodusajakiri Heinola tunnustus­ tseremoonial

4 |4| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Kalad saavad eestikeelsed Lauri Saks Foto: nimetused

orrastamaks eestikeelset kalateaduse oskussõnastik- ku, alustas Tartu ülikooli KEesti mereinstituudi juures 2014. aas- tal tööd ihtüoloogia terminoloogia komisjon. Peale mereinstituudi tead- laste on töösse kaasatud spetsialistid eesti keele instituudist (EKI), MTÜ Loodusajakiri ajakirjast Horisont ning TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituudist. Komisjoni põhieesmärk on korras- Ülal ja all väike mudilake (Pomatoschistus minutus), keskel pisimudilake (Poma- tada eestikeelsete kalanimetuste and- toschistus microps). Varem on neid kalu nimetatud nii mudilateks kui ka mudilakes­ mebaasi ning luua eestikeelsed nime- teks, ometi ei kuulu nad perekonda mudil (Gobius), vaid mudilake (Pomatoschistus). tused neile kalaliikidele, millel veel ei Rööpnimetustena on väike mudil ning pisimudil siiski lubatud ole omakeelset nimetust. Andmebaasi haldamisel lähtutakse põhimõttest, et juba järjepidevalt eestikeelses kirjan- mi rahastatud eestikeelse terminoloo- (term.eki.ee) ja bioloogilise taksonoo- duses kasutatud nimetusi ei muude- gia programmi toetusel on praeguseks mia andmebaasis PlutoF (plutof.ut.ee). ta. Küll võidakse vajaduse korral (nt koostatud andmebaas, kus on too- Täpsemat teavet ihtüoloogia ter- süstemaatiliste muudatuste puhul või dud 8240 taksoni eestikeelne nime- minoloogia komisjoni kohta leiab TÜ mitmete paralleelnimede puhul) liiki- tus. Komisjoni töö senised tulemused Eesti mereinstituudi kodulehelt www. de nimetusi korrigeerida ja soovitatak- tehakse kättesaadavaks veebiandme- sea.ee. se kasutada sobivaimat nimetust. baasides: EKI hallatavas eestikeelse ter- TÜ Eesti mereinstituut / Haridus- ja teadusministeeriu- minoloogia andmebaasis TERMEKI Loodusajakiri

Laevandus peab muutuma keskkonnahoidlikumaks

aks suurt laeva- ja logisti- sele ja keskkonna- Jüriado Foto:Toomas kakompaniid, Taani tausta- le olulisi nõudeid. ga Mærsk ja Norras asuva Esialgu on range- Kpeakorteriga Wallenius Wilhelmsen matest nõuetest ja Logistics, asutasid mullu suvel suuremate trah- Trident Alliance’i, mille siht vide kehtes- on luua eeldused rangemate tamisest tea- väävlinõuete kehtestamiseks tanud küll Stockholmi Frihamni sadam. Rootsi on üks esimesi riike, laevanduses. Detsembri algu- ainult Hollandi, kes piirab tõsiselt kütuse väävlisisaldust seks oli selle algatusega liitunud Rootsi, Soome ja juba 31 laevakompaniid. 1 jaanua- Taani võimud, aga rist 2015 peab laevakütuse väävli- liitunute seas on nüüd ka Belgia, ti ületava väävlisisaldusega kütust. sisaldus määratud piirkondades tea- Kreeka ja Tšiili laevafirmasid. Hiljuti Varem oli kavas kehtestada selline tavasti vähenema 0,1 protsendini. kinnitas Itaalia valitsus, et alates nõue Itaalia vetes 2020. aastast. Alliansi juhi Roger Strevensi sõnul 1. jaanuarist 2018 ei tohi Aadria ega on vältimatu karmistada inimtervi- Joonia merel kasutada 0,1 protsen- Acid Rain / Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |5| 5 Sõnumid

Võidufoto märgadest kuldnokkadest ... Vereta Jahi võitis foto seitsmest kuldnokast etsembris sai parima 64 tööpartnerite eriauhinnad. Oma Omnibuss Merje Aru, ajakiri Eesti foto näituse avamisel joone auhinna andsid teiste seas kõik Jahimees ja Eesti jahimeeste selts alla mullune fotovõistlus MTÜ Loodusajakiri neli ajakir- Argo Argelit, hotell Pesa Maldon VeretaD Jaht, mis peeti 16.–18. mail ja: Horisondilt sai auhinna Kaido Otsa ja ilm.ee Tiit Hunti. Auhinnatud Hiiumaal, peamiselt Tahkuna jahi- Haagen (foto lestast liival), Eesti fotode galeriid näeb võrgupaigas seltsi maadel. Looduselt Ollar Kallas (möllavad www.flickr.com/photos/riigimets/ Fotovõistluse parimaks tabamu- laugud), Loodusesõbralt Ingmar sets/72157649551228896. seks kuulutati Merje Aru foto seits- Muusikus (tuttpütid õhtuses valguses) RMK ja Overalli korraldatud võist- mest kuldnokast, kes end kivi peal ja Eesti Metsalt Indrek Ilomets (foto lusel osales kokku 33 fotograafi. reas kuivatavad. Vereta Jahi peakor- hirvepullist). Viimati mainitu päl- Parimate fotode näitust, mis annab hea raldaja Tiit Hundi sõnul võlus žüriid vis ka Jägermeisteri ülevaate Hiiumaa võidutöö meeleolu: märjad linnud auhinna. RMK kevadisest loodu- kohendavad end turvaliselt, laskma- tunnustas Tõnu sest, saab kuni jaa- ta end fotokütist häirida. Merje Aru Nooritsat, Looduse nuari lõpuni vaadata sai auhinnaks võistluse rändkarika RMK Tallinna kontori ehk sarvilise viikingimütsi ja kingi aatriumis (Toompuiestee 24) Overallilt. Ta on esimene naine, kes esmaspäevast reedeni 9–18. võistluse kaheksateistkümne kor- ... ja selle autor Merje Aru Näitus on tasuta. raldusaasta jooksul on võitnud. rändkarika ehk sarvilise vii­ Välja jagati ka võistluse koos- kingimütsiga RMK/Loodusajakiri Foto: Kristian Kruuser / RMK 6 |6| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Siniraag tuleb Serbiasse tagasi Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto: ha kitseneva levilaga vär- vikirev siniraag, keda Eestis pole enam pesit- semasÜ leitud, on muutunud vähe- arvuliseks ka mitmel pool Lõuna- Euroopas. Näiteks Serbias, kus ta oli veel 20. sajandi esimesel poolel päris tavaline nii riigi kesk- ja ida- osa künklikel aladel kui ka jõeorgu- des, on ta muutunud ärevaks tege- valt haruldaseks. Nii tehti Põhja- Serbia Vojvodina piirkonnas vii- mase loendusega kindlaks vaid 17 pesitsuspaari. Samas peetakse Pannoonia madaliku lubjaseid rohumaid lii- Viimastel aastatel on Tartu ülikool saanud juurde mitu uut teadus­ ja õppehoo­ gile väga sobivaks. Ent häda on net, hulk vanu on renoveeritud. Fotol on suvel valminud siirdemeditsiinikeskus selles, et põlised rohkete pesaõõn- Maarjamõisa väljal sustega puud on maha raiutud. Sestap otsustati hakata esmalt riigi põhja osas, hiljem aga ka mujal üles TÜ jõudis EECA ülikoolide panema rohkesti pesakaste sobiva- tesse paikadesse, näiteks noorema- pingerea esikuuikusse tele puudele ja ka elektripostidele. Esimesed positiivsed tulemu- artu ülikool on 17. detsemb- ni ja turundavad oma tugevusi nagu sed on käes: 2003. aastal pesitses ril avalikustatud maailma ei kunagi varem, muutudes sellega Serbias pesakastis kõigi aegade esi- ühe suurima ülikoolide pin- noorte seas aina atraktiivsemaks.“ mene paar, kuid mullu oli neid juba gereaT QS World University Rankings Edetabeli jaoks analüüsiti 368 147. Kümne aastaga on tehisõõntes andmetel tärkava Euroopa ja Kesk- ülikooli 30 riigist, millest 18 riigi üles kasvanud üle 1200 siniraapoja Aasia regiooni (EECA – Emerging kõrgkoolid jõudsid pingeritta. ja aina rohkem hakkavad linnud Europe and Central Asia) ülikooli- Baltimaadest pääses edetabelisse üles leidma ka looduslikke õõnsusi. de seas ülikõrgel viiendal-kuuendal neli Leedu, kolm Läti ja kaks Eesti Märkida tasub inimeste positiivset positsioonil. ülikooli. Eesti ülikoolidest on edeta- suhtumist, muu hulgas on üha suu- QS reastas EECA regioo- belis esindatud ka Tallinna tehnika- renenud aktiivselt siniraaprojektis ni 100 parimat ülikooli esimest ülikool (26. koht). osalevate vabatahtlike hulk: kes korda. Esikohal on vastses edeta- Edetabeli koostamisel arvestab valmistab ja remondib pesakaste, belis Lomonossovi Moskva riiklik QS akadeemiliste juhtfiguuride ja kes teeb loendusi, kes rõngastab ülikool, teist ja kolmandat posit- kõrgkoolijuhtide küsitlust, üliõpilas- poegi. siooni jagavad Karli ülikool Prahas te ja õppejõudude suhtarvu, ülikoo- Nüüd peetakse kõige tähtsa- ja Novosibirski riiklik ülikool. li kui tööandjat, teaduspublikatsioo- maks, et see entusiasm ei vaibuks: Neljandat kohta hoiab Varssavi üli- nide mõjukust, välisõppejõudude ja pelgalt loodus ei suuda liigi kestvat kool ning viiendal-kuuendal kohal -üliõpilaste osakaalu. säilimist tagada. on Tartu ülikool ja Tšehhi tehnika- Täpsemalt saab pingerida uuri- ülikool Prahas. da QS-i veebilehelt www.iu.qs.com/ BirdLife/ QS-i uuringute juhi Ben Sowteri eeca2014-rankings-results/. Loodusajakiri sõnul lisavad EECA regiooni üli- Septembris avalikustas QS kogu koolid sügavust kogu maailma kõrg- maailma ülikoolide pingerea, kus

haridusmaastikule. „Nad ei konku- TÜ oli rekordkõrgel, 379. kohal. Artur MikołajewskiFoto: Wikimedia / reeri enam ainult rahvuslikul tasandil, Siniraag (Coracias garrulus) vaid juhivad globaalselt innovatsioo- Tartu ülikool / Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |7| 7 Linnaloodus Foto: MartiinaFoto: Viil

Linnarebased Kui metsloomad hakkavad tavalisest sagedamini linnadesse ja suurematesse asulatesse ilmuma, äratab see paljude inimeste tähelepanu ja tekitab hulga küsimusi. Mõned loomad satuvad asulasse vaid korraks, näiteks noored põdrad, kelle ema on hiljuti hüljanud ja kes on seetõttu parajasti segaduses ning eksinud. Ent leidub ka selliseid loomaliike, kes hak- kavad linnas käima õige sagedasti, ja osa isendeid jääb linna lausa elama.

Liivi Plumer, Urmas Saarma

8 |8| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Noor ja hulljulge rebane Saaremaal Sõrve sääres linnumees Mati Martinsoni hoovi peal 2012. aasta septembri lõpus. Loom oli seal sage külaline, inimestes ei osanud ta veel ohtu näha ja poseeris piltnikele täitsa rahulikult

asustanud kogu põhjapoolkera ja elavad ka Austraalias. Rebased on keskmist kasvu kiskjad, kes kohanevad väga kiiresti uute keskkonnaoludega. Nad on sotsiaalsed loomad ja ela- vad perekonnarühmades, kuhu kuu- luvad peale dominantse sigiva paari ka täiskasvanud isendid eelmiste aastate pesakondadest. Rebased saavad sugu- küpseks aastaselt, tavaliselt on pesa- konnas neli-viis kutsikat, kes sünnivad kevadel ja on juba pool aastat pärast sündi valmis iseseisvaks eluks. Rebaste toidusedel on äärmiselt lai, nad söövad suuresti seda, mida paras- jagu kätte saavad. Seega on nende toi- dulaud talvel ja suvel võrdlemisi erinev. Tartu ülikooli terioloogia õppetoo- li uurimuste järgi on Eesti rebase toi- dus esikohal imetajad, keda leidus 90% magudest. Neist sagedasemad olid pisinärilised (50% magudes), eelkõi- ge uruhiirte perekonnast, ja harilik leethiir. Olulisel kohal on ka sõrali- sed (43%), peamiselt metskits [20]. Rebased söövad sageli ka putukaid, linde ja mitmesuguseid vilju.

Linnarebaste fenomen sai Euroo­ pas alguse eelmisel sajandil. Suur­ britannias tulid rebased suurematesse linnadesse juba 1930. aastatel. Mandri- Euroopa rebaste populatsioon kanna- tas 1970. ja 1980. aastatel iimastel aastatel on Eestis nii- marutaudi käes ja arvu- viisi käitunud punarebane. Rebaste toidusedel on äärmiselt kus oli väike. 1980. aasta- Siinses kirjatöös anname üle- lai, nad söövad suuresti seda, tel alustati Kesk-Euroopas vaateV rebaste tegemistest Eesti linna- mida parasjagu kätte saavad. marutõvevastase suukaud- des, kaasnevatest ohtudest ja võima- se vaktsineerimisega, mille lustest neid vältida. Tugineme vee- tulemusena hakkas ka biküsimustikule „Rebased Eesti lin- üldsusel paremini mõista linnarebas- rebaste arvukus suurene- nades“, millele paluti vastata linnas tega seotud probleeme ja kummutada ma [9]. Mõned aastad hiljem hakati rebast näinud inimestel. Uuring on eksiarusaamu. Täname kõiki häid ini- rebaseid märkama mitmes Šveitsi lin- üks osa mitmekülgsest linnareba- mesi, kes lahkelt küsimustele vastasid nas, Brüsselis, Kopenhaagenis, Århusis, seid käsitlevast teadusprojektist, mille ja niiviisi uuringus osalesid! Pariisis, Stockholmis ja Oslos [5, 15]. laiem eesmärk on selgitada rebaste Inglismaal ja Kesk-Euroopas on lin- rolli inimestele ja koduloomadele oht- Punarebased (Vulpes vulpes) on narebased olnud tavalised juba küm- like haigustekitajate levitajana, aidata väga laialt levinud imetajad, kes on neid aastaid. Rebased tulevad eluga

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |9| 9 Linnaloodus

teateid nähtud rebastest dasemad külaskäigud asulatesse. Eesti kärntõbised rebased Narva- linnades on rebaseid sagedamini mär- Jõesuu rebastest ei teatatud 2 KOHTLA- 1 TALLINN Maardu JÄRVE Sillamäe gatud alates 2008. aastast [16, 17]. 3 Loksa Kunda Paldiski 298 Kiviõli 1 Kehra 7 Tapa Püssi NARVA Saue 7 Rakvere Jõhvi Inimasulates elavate rebaste elu­ Keila8 2 2 Tamsalu käik erineb looduses elavate rebas­ Kärdla Rapla 14 Haapsalu 5 te omast. Paide Linnakeskkonna eripära 25 Mustvee 5 1 Jõgeva mõjutab otseselt linnarebaste toitu- Lihula Türi 9 1 Põltsamaa Kallaste mist, territooriume, levikut, liikumist Võhma 3 Suure-Jaani ja suremuse põhjusi. PÄRNU 2 TARTU 164 2 Viljandi 564 Üle poole linnarebaste toidust on Kuressaare Sindi 21 Elva 9 pärit inimestelt: prügikastidest, kom- 27 2 Abja- Kilingi- Paluoja Karksi- Räpina postihunnikutest ja koduloomade toi- Nõmme Nuia 2 6 3 Mõisaküla Tõrva Põlva 2 Otepää dukaussidest – kõikjalt, kuhu rebased 3 3 hõlpsasti ligi pääsevad [7]. Antsla Võru > 100 vastaja Valga Ka liikumismuster on rebastel lin- 10–100 vastajat 0 50 km nas teistsugune kui maal. Rebased < 10 vastaja kohandavad oma liikumist olude ◊ 1. Teateid nähtud rebaste kohta tuli 33 Eesti linnast. Rohelisega on märgitud järgi, valides võimaluse korral väikse- linnad, kus rebaste nägemisest ei teatatud. Musta sõõriga on märgitud linnad, ma liikluskoormusega aja ööpäevast. kus on märgatud kärntõbiseid rebaseid, ning alla joonitud linnades on rebased ka Suurbritannias Bristoli linnas on lei- pesitsenud tud, et rebased liiguvad kõige agara- malt ringi pärast keskööd, kui liiklust nähti tõenäoliselt kärntõbist rebast on vähe [2]. Samuti on ilmnenud, et rebast nähtud: Ülejõe linnarebaste surma põhjustavad pea- kuni 10 vastajat miselt liiklusõnnetused [4]. Raadi- 11–20 vastajat Kruusamäe 21–40 vastajat Rebaste territooriumide suurus Tähtvere 41–70 vastajat varieerub nii linnas kui ka vabas loo- Supilinn 17 üle 71 vastaja duses üsna palju. Üldjuhul määrab ter- 32 Jaamamõisa 46 3 ritooriumi suuruse ressursside ruumi- line paigutus [3]. Kuna linnades leidub Kesklinn rebastele toitu enamasti ohtralt, siis on Veeriku Annelinn 39 Vaksali 105 ka rebaste territooriumid linnas väik- 12 semad, sest vajaliku koguse toitu saab Karlova Maarjamõisa 80 56 kätte väiksemalt alalt kui looduses. 14 Tammelinn Rebased kannavad edasi mitmesu­ 18 Ropka 20 guseid haigustekitajaid. Osa neist 36 Ihaste 12 Ränilinn Ropka 52 on eluohtlikud nii inimestele kui Variku tööstusrajoon ka koduloomadele. Kõige paremi- 10 Tartu ni tuntud ja uuritud on alveokokk- paeluss Echinococcus multilocula­ ◊ 2. Tartus linnarebast näinud vastajate arv linnaosade kaupa ris, marutõveviirus ja nahal elutsev süüdik lest Sarcoptes scabiei, kes teki- tab kärntõbe; nii paelussi inimasulates väga edukalt toime, kui ka kärntõbe on leitud ka mõnes Euroopa linnas on rebase asur- Rebaste arvukus hakkas pärast Eesti linnarebastel (vt lisa- kond isegi arvukam kui ümbruse loo- vaktsineerimiskampaania algust kasti ja teksti allpool). duskeskkonnas [10]. peatselt suurenema. Küsitlus „Rebased Eesti Eestis on linnarebaseid sagedamini linnades“ algas jaanuaris nähtud alles viimasel seitsmel aas­ tunud loom, kährikkoer. Sellest alates 2011 ja lõppes septemb- tal. Marutõve suukaudset vaktsiini on Eestit peetud marutõvevabaks [18]. ris 2012. Üldsusele anti küsimusti- hakati meil külvama 2005. aasta sügi- Rebaste arvukus hakkas pärast kust teada üleriigiliste meediakanalite sel. 2011. aasta 7. jaanuaril leiti seni vaktsineerimiskampaania algust kohe kaudu, vastama kutsuti kõiki inimesi, viimane teadaolev marutõppe naka- suurenema. See tõi kaasa nende sage- kes on linnas rebast kohanud.

10 |10| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 64 Pirita Foto: Tõnu Ploompuu Tõnu Foto:

18 Põhja-Tallinn 43 Lasnamäe Kesklinn 31 „Ega ometi sina pole mu tikreid 20 51 ära söönud? Paar päeva oli neid Haabersti Kristiine nii palju võtta, täna enam pole!“ 19 Mustamäe lin paar päeva oma marjaaiast eemal. Siis 49 otsustasin tikrimoosi Nõmme äraO teha. Lähen põõsaste juurde – kõik rohi ümber on maha tal- latud, paar üksikut marja alles. Tallinn Kirun kährikut võimaliku tegi- ◊ 3. Tallinnas linnarebast näinud vastajate arv linnaosade jana, aga ennäe – tuleb rebane, kaupa. Tähistused samad mis joonisel 2 seab nina pikalt tikripõõsastes- se. Minust ei tee väljagi. Hakkan pilte tegema, lõpuks kuue-seits- me meetri kauguselt. Kui pildi- tegemise isu täis sai, otsustasin Rääma modellile siiski mitte täielikult Foto: Mariann Rea andestada ja ta ikka ära ajada: 9 Tammiste 1 viskasin teda puutükiga. See läks Ülejõe mööda, aga rebane tõttas kiiresti Kesklinn nuusutama, kas äkki midagi söö- 15 Mai 47 31 davat visati ... Noorel loomal pol- nud mingit pelgust. 37 15 9 Rannarajoon Raeküla Vana-Pärnu Tõnu Ploompuu Pärnu

◊ 4. Pärnus linnarebast näinud vastajate arv linnaosade kaupa. Tähistused samad mis joonisel 2

Kogunes 1205 vastamiskorda nii Rebaseurgude kohta linnas tuli 11 sigivad samas. On täiesti võimalik, et suurematest kui ka väiksematest lin- teadet. Neist neli asusid Tartus: Lina osas Eesti linnades on nüüdseks üles nadest üle Eesti, vastajatest 56% olid tänaval, Näsiniine tänaval, Lille mäe kasvanud juba nii mõnigi põlvkond naised ja 44% mehed. Kõige roh- piirkonnas ja ülikooli staadioni juures. linnarebaseid ning kui tingimused on kem vastasid küsimustikule inimesed Tallinnast saabusid andmed kahe uru neile jätkuvalt soodsad, siis võib aja- vanuses 21−30 aastat (31%) ja 31−40 kohta, üks asus Harku metsas ja teine pikku kujuneda ka püsivaid linnare- aastat (23%). Lillepi pargis Pirital. Kuressaarest tea- baste populatsioone. Teateid rebaste kohta kogunes 33 tati samuti kahest urust: Pihtla teel ja Eesti linnast (◊ 1), kõige sagedami- Kuressaare staadioni juures. Tõrvas Kunas? Kõige sagedamini olid vas- ni Tartust (47%), Tallinnast (25%) ja oli rebaseurg Tikste oja kaldal, Pärnus tajad linnas rebast kohanud küsitlu- Pärnust (14%); teatamiskordade arv mudaravila hoone juures ja Kärdlas se algusaastal ja sellele eelnenud aas- erines märkimisväärselt ka linnaosade mahajäetud maja all. Peale küsitluses tal (2010 ja 2011). Esimesed teada kaupa (◊ 2–4). Oluline on märkida, et selgunud urgude on teada teisigi. antud tähelepanekud pärinesid enne nägemiskordade arv ei kajasta otseselt Võib arvata, et vähemalt nendes 2007. aastat, nägemiste arv sagenes rebaste arvukust: mida tihedamalt lin- linnades ei käi rebased üksnes toitu alates 2008. aastast. naosas inimesi liigub, seda rohkem võib otsimas, vaid osa neist on n-ö tõeli- Kuude arvestuses nähti rebaseid sama rebane jääda silma eri inimestele. sed linnarebased, s.t ka puhkavad ja kõige sagedamini novembris (9%), det-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |11| 11 Linnaloodus

vastajate arv 256 250 215 200 mai Foto: Urmas Saarma Foto: juuli juuni aprill märts august jaanuar veebruar oktoober ei mäleta

150 november september detsember 125 112 100 80 68 64 64 62 50 46 40 38 34

0 ◊ 5. Kohtumised linnarebastega kuude arvestuses

◊ 6. Linnas nähtud rebaste tegevus Rebase tegevus Vastuste arv Toimetas niisama 1103 Rebaseurg Tartu linnas Kalevi tänava ääres asuva maja hoovi taga 2010. aastal Tuhnis prügikastis 45

jõi koduloomale Häiris koduloomi 36 käis muudes pandud vett kõrvalhoonetes sõi aiasaadusi Sõi toidujäätmeid 34 3 Käis rõdul või verandal 31 käis 8 kasvuhoones 13 Sõi koduloomale pandud 31 4 käis 2 toitu keldris Käis muudes kõrval­ 13 häiris sõi tuhnis koduloomi koduloomale hoonetes pandud toitu prügikastis 36 45 käis 31 Käis elumajas sees 12 rõdul või 12 verandal sõi Sõi aiasaadusi 8 31 käis toidujäätmeid elumajas Käis kasvuhoones 4 sees 34 Jõi koduloomale pandud 3 ◊ 7. Linnas nähtud rebaste tegevused (teatatud kordade arv), mis olid seotud vett elamutes ja kõrvalhoonetes käimise (vasakul) ja toitumisega (paremal) Käis keldris 2

sembris (18%) ja jaanuaris (21%) ning kolme täiskasvanud rebast kuuel kor- mille järgi rebased liiguvad eelkõige kõige harvem aprillis (3%; ◊ 5). Talvel ral ja rebast koos poegadega märgati ringi pärast keskööd, kui liiklust on on rebastel paaritumisaeg, nad liigu- 33 korral. vähe [2]. vad palju ka väljaspool oma kodu­ Inimesed nägid rebaseid linnas territooriumi, et leida paariväliseid ööpäeva jooksul eri aegadel. Kõige Üheksal korral märgiti, et linnas sigimispartnereid [21]. Peamiselt nähtud rebane kas lon­ just sel ajal rändavad ka hierarhias kas või oli muud moodi madalamal positsioonil asuvad isas- Seega suudavad rebased intelli- vigastatud. Kahel juhul loomad eemale oma sünniterritoo- gentsete loomadena üsna hästi anti teada liikluses hukku- riumilt [21]. nud rebasest. Seetõttu võib Ligi pooled vastajad nägid rebast õppida linnakeskkonnas otstar- arvata, et Eesti linnades on samas paigas mitu korda. Suvekuudel bekalt käituma. liiklusõnnetustel oma osa tuli seda ette sagedamini: siis veedavad rebaste vigastuste ja sur- rebased suurema osa aega oma terri- made põhjusena. tooriumil ega liigu väga palju väljas- sagedamini kohati neid pimedal ajal Mitmel korral märgiti, et reba- pool, kuna hoolitsevad järglaste eest. (49%). Hämaras nähti rebaseid 29% ne tahtis teed ületada ja ootas sobi- Enamasti kohati ühte rebast; kahte kordadest ja valgel ajal 22% korda- vat hetke, kui autod olid möödunud. täiskasvanud rebast nähti 45 korral, dest. See sobib Inglismaa andmetega, Seega suudavad rebased intelligent-

12 |12| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri sete loomadena üsna hästi õppida lin- nakeskkonnas otstarbekalt käituma. Kanarööv endiselt lahenduseta Paindliku toitumise kõrval on see kindlasti üks põhjus, mis tagab nende ullu pidasime juba teist nud, käis sahvriomanik veel kahel eduka leviku linnadesse. suve oma Tartu Tähtvere ööl oma panipaigas tuhnimas. äärelinna aias kanu, see- Samast leitud jälje oletas naabritädi Kärntõbi? Kõik nähtud rebased ei kordM oli neid neli, tunamullu kolm. koera omaks, aga see võis ju vabalt olnud hariliku välimusega. Täpselt Linnud elasid umbes 3 x 3 meet- olla ka suvaline uudishimulik peni, sajal korral (8%) märkisid vastajad, ri suuruses liigutatavas aedikus, kes lõhna peale ligi tuli ja kel röö- et rebase keha või saba oli osaliselt mis oli nii külgedelt kui ka pealt viga pistmist polnud. Teised kolm karvadeta. See viitab, et rebane võis kaetud peenest traadist võrguga. lindu jäid jäljetult kadunuks. põdeda kärntõbe (vt ka ◊ 2, 3, 4). Sinisilmsete linnavurledena arvasi- Mõni tuttav on arvanud, et toi- Kõige rohkem teatati oletatavalt kärn- me, et niisuguses kindluses on meie munu pole rebase käekiri, pigem tõbistest rebastest Tartust (45 korda), hoolealused küll nagu vanajuma- koer. Ise kaldume siiski reinuva- Tallinnast pisut vähem (33), aga juba la selja taga. Kordagi pole aediku derit kahtlustama: koer ei teeks nii märksa vähem Pärnust (6), Haapsalust ääres silma hakanud ka kaevamis- puhast tööd, kära oleks vast roh- (5) ja Kuressaarest (3). Ühe kärntõbi- jälgi – ainus inimsilmale nähtav nel- kem kui villa. Vaevalt vanarah- se rebase nägemisest teatati Jõgevalt, jajalgne huviline oli kass, kes hooli- vas reinu asjata kavalpeaks peab. Kärdlast, Keilast, Kilingi-Nõmmelt, mata osavast hiilimisest ja kirglikest Rebast on meie aias ühe korra näh- Loksalt, Mustveest, Räpinast ja sööstrünnakutest maandus ikka ja tud: umbes neli aastat tagasi, kui Viljandist. jälle valel pool traatvõrku. toidujäätmeid veel lahtiselt kom- Üks põhjus, miks suurtes linnades 2. juuni varahommikul tabas postihunnikusse viisime. Seepeale nähti rohkelt kärntõbiseid loomi, võib meid aga kohutav üllatus: tavaliste hankisime muidugi kiirelt kinnised olla sealne rikkalik ja kättesaadav toit. püstoliklambritega puitlaua külge kompostitünnid. See sobib kärntõbistele rebastele, kes kinnitatud traatvõrk oli aediku ala- Tahaks väga veel kanu pida- vajavad palju energiat. Protsentides servast lahti ja üles kangutatud da, aga sel suvel ei julgenud neid teatati kärntõvekahtlastest loomadest ning kõik neli hoolealust kadunud. enam võtta. Küllap on reinuvade- aga kõige rohkem hoopis Haapsalust Öisest tragöödiast andsid tunnis- ril tee „lihaleti“ äärde selge ja lihtne (20% teadetest), kõige väiksemaks jäi tust vaid üle aediku laiali vedele- jalge alla sattuma, isegi kui suuda- see osakaal Tartus (8%), kust rebase- vad sule tutid. Järgmisel õhtul teatas me aediku tõhusalt ära kindlustada. teateid tuli kõige ohtramalt. naabritädi, et üks ohver on maetud Rebasejunnid lastega aias on aga Teatati sedagi, et kohatud rebased madala mulla alla tema kurgipeen- teadupärast väga ohtlikud. olid kõhnad (61 juhtumit), tokerjad, rasse. Kui naaber oli õnnetu sulelise räsitud või rääbakad (26). Ka need või aianurka sügavamale ümber mat- Leelo Sillaots vähemalt osa neist võisid olla süüdik- lestaga nakatunud rebased, samuti Kommenteerib zooloog Nikolai Laanetu: võib seda kahtlustada eespool maini- tud üheksa vigastatud isendi puhul. Teksti põhjal on raske seda aedikut test, esmajoones need tõud kipu- Seega võib kärntõbiste rebaste osakaal ja vaatepilti ette kujutada, kuluks vad oma saaki ka matma, kui kõht linnades olla suuremgi kui eelnimeta- ära ka mõni karv või muu tun- on täis söödud. tud 8% loomi, kellel puudulik karvas- nusmärk. Rebase või koeraga võib Toiduvarusid tik otseselt silma hakkas. tegu olla küll, kuid vabalt võib see valmista- olla ka metsnugis või tuhkur. Just vad ka tuh-

Toit. Millega rebased linnas tegelesid? kaks viimati nimetatut kipuvad kur, mink Pärna Tauri Foto: Enamik nähtud rebaseid toimetas nii- puure lahti kangutama tõenäolise- ja kivinu- sama, peamiselt märgati neid teed üle- malt kui rebane või koer. Koertest gis, vähem tamas või lihtsalt mingis suunas liiku- võib loomulikult kõike oodata, eel- metsnugis mas. Üle saja korra nähti rebast tuh- kõige laikadest ja ka taksikoer- ja rebane. nimas prügikastis, söömas toidujäät- meid, koduloomale pandud toitu või aiasaadusi (◊ 6, 7). Nähti veel, et reba- sed sõid linde, siile, konni, märgistasid urineerides oma territooriumi, lõh- kusid prügikotte, püüdsid kasse, sõid aialindudele pandud rasvapalle ning põgenesid vareste ja kasside eest.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |13| 13 Linnaloodus

Zürichi rebaste kohta on teada, Kergesti kättesaadavat toitu pee- seid ka tahtlikult toitnud: et üle poole nende toidust pärineb Tartus näiteks viidi kodu inimestelt, ning samas jätab ligi 85% taksegi üheks peapõhjuseks, lähedal pesitsevale rebase- majapidamisi toidujäätmed ja muud miks rebased linnadesse elama perele lihatooteid ja grilli- rebastele suupärased palad neile ligi- tulevad ja sinna ka elama jäävad. mise lõhna peale aeda tul- pääsetavasse kohta [7]. nud rebast toideti. Seegi Kergesti kättesaadavat toitu pee- näitab, et Eesti linnades saa- taksegi üheks peapõhjuseks, miks hel, ja 11%, et sageli leidub nende vad rebased inimestelt hõlpsasti toitu rebased linnadesse elama tulevad koduümbruses lahtist prügi koos toi- ja katavad sellega suure osa oma ener- ja sinna ka elama jäävad. See tun- dujäätmetega; koduloomadele jätab giavajadusest. Linnarebaste rohkust dub kehtivat ka Eesti linnade kohta. neist toitu välja vahetevahel 20% ja saabki kõige tõhusamalt piirata toidu Rebast oma koduümbruses näinud sageli 14%. kaudu: kui toitu leidub vähe, ei saa vastajatest väitis 33%, et vaheteva- Mõni vastaja mainis, et on reba- rebased linnas kunagi väga arvukaks.

Kolm ohtlikku nakkushaigust

Alveokokk­paeluss tekitab inimestel nahka pistab, saabki paelussi elutsük- Ka Eestis leidub alveokokiga naka- haigust nimega alveolaarne ehhino- lile ring peale – ja nii see tsükkel tunud rebaseid ja päris palju: meie töö- kokoos. See on pika peiteajaga (5–15 muudkui kestab, kuniks leidub naka- rühm on teinud kindlaks, et 2003. aas- aastat) haigus, kahjustab peamiselt tunud loomi. tal oli ligi 30% rebastest nakatunud maksa ja põhjustab sageli surma [19]. Lõpp-peremehele parasiit erilisi [13]. Meie viimaste uuringute järgi on Mõned näited, et mõista, kui ulatus- vaevusi ei põhjusta, küll aga vahe- nakatunud rebaste protsent ka prae- lik on probleem Euroopas: Šveitsis peremehele. Paraku on inimene just gu, kümmekond aastat hiljem, enam- on viimastel kümnenditel alveolaarne vaheperemehe rollis: nakkuse saab ta vähem sama (Leidi Laurimaa jt, aval- ehhinokokoos diagnoositud ligi 500 enamasti siis, kui neelab alla parasiidi damata andmed). Tartu uuringud vii- inimesel [19] ja Saksamaal üle 250 ini- munad. Munad võivad inimese käte- tavad, et ka linnarebastel leidub seda mesel [11]. le sattuda näiteks tema koeralt, kes on eluohtlikku paelussi [12]. Eestis on seis segane, sest meil ei nuuskinud nakatunud rebase väljahei- Kuidas hoiduda alveokokiga naka- tehta veel vahet eri ehhinokokoo- det: nuuskimisel jäävad munad ker- tumast? Eelkõige on pärast koera sidel, mida põhjustavad kaks sama gesti karvadesse kinni [19]. Inimeste või kassiga suhtlemist vaja käed kor- perekonna paelussiliiki. Õnneks nakatumine metsamarjade söömise ralikult puhtaks pesta, kindlasti on tuleb neid haigusi siin ette harva: ala- kaudu pole tõestust leidnud [8], küll vaja koertele ja kassidele korrapära- tes aastast 2000 on meil terviseameti aga tuleks enne söömist pesta hoolega selt anda ussirohtu. Aed tuleks hoida andmeil registreeritud 12 ehhinoko- köögivilju, sest nii nakatunud rebased puhas toidujäätmetest, et nakkuse koosijuhtu. kui ka koerad võivad aedades levitajatel oleks sinna vähem asja. Kuidas alveokokk-paeluss levib? käia ja sinna roojata. Tsüstide areng võtab Ussi lõpp-peremehed on peamiselt kaua aega, nii et naka- rebased ja koerad, harvemini ka käh- tumisest kaebusteni võib rikkoerad ja hundid. Nende peen- kuluda palju aastaid. sooles elavad täiskasvanud paelussid, Inimesi ravitakse ena- kelle munad satuvad väljaheidete- masti kas ravimitega, ga väliskeskkonda. Seal võivad need kirurgiliselt (parasii- koos toiduga sattuda vaheperemees- di tsüstid lõiga- tesse, enamasti pisinärilistesse, kelles takse välja) munadest arenevad tsüstid. Tsüstid või kui kasvavad iseloomulikes vedelikku täis põites. Tsüstidele ja ka põitele on omane vaheperemehe kehas paljune- da: mõnest sissesöödud munast võib kasvada hulk põisi ja lugematu hulk tsüste. Kui nüüd lõpp-peremees oma-

korda vaheperemehe koos tsüstidega Mariann Rea Foto:

14 |14| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Paljudel kordadel kirjutati, et linnas ennast üldse häirida või liikus hoo- ki juhtuda. Nii hammustas rebane kohatud rebane oli üllatavalt julge. pis vaatleja poole. 2010. aasta juunis Londonis erama- Vähe sellest, et rebane tuli mitmel Seda, et meie linnades liikuvad ja teisel korrusel maganud imikuid, korral aeda grillimise lõhna peale, rebased on julged, toetavad ka valik- kes jäid õnneks ellu [6]. Ei Eestis ega neid nähti isegi õues olnud jalat- vastustena märgitud rebaste tegevu- mujal pole selliseid juhtumeid linna- seid laiali tassimas. Suurem osa sed: 31 korral käis rebane rõdul või rebastega teada. vastajaid (58%) arvas, et rebane verandal ja 12 korral koguni eluma- märkas neid, ent paljudel korda- jas sees. Elumajas tehtud pahanduste Küll aga mainiti meie küsitluses, del (42%) arvati, et rebane ei silma- kohta siiski teateid ei ole. Euroopas et rebased on linnades koduloomi nud neid või ei oldud selles kind- on ette tulnud, et majja sattunud tapnud ja söönud (11 korral), ainult lad. Kui rebane märkas inimest, siis rebane on kahjustanud ka vara. tapnud (9) või rünnanud (16). Kasse 24% kordadest ta põgenes, 32% lah- Inimesi rebased üldjuhul ei tapeti ja söödi 5 korral, kodulinde 6 kus aegamööda ja 44% ei lasknud ründa, ülimalt harva võib seda siis- korral (valdavalt kanu, märksa har-

alveokokk-paelussi elutsükkel Oht mõõdukalt suur Oht praegu väike

(ohus eelkõige (oht piirialadel maapiirkondade loomadele ja inimestele) koerad)

KÄRNTÕBI MARUTÕBI Ravitav (süüdiklesta (viirusnakkus) Ravimatu. nakkus) Aitab vaid ennetav ! vaktsineerimine lõpp-peremees

ALVEOLAARNE EHHINOKOKOOS (nakatumine paelussiga)

üle 30% rebastest nakatunud, sh linnarebased (ohus eelkõige koerapidajad) Eluohtlik. Ravitav kui, avastatakse varakult vaheperemees ◊ 8. Kolm kõige ohtlikumat nakkushaigust, mida rebane levitab, nende ohuhinnang ◊ 9. Alveokokk­paelussi elutsüklis on ini­ ja ravitavus. Alveolaarne ehhinokokoos ja marutõbi on eluohtlikud nii inimestele kui mene paraku vaheperemehe rollis: teda ka osale koduloomadele; kärntõbi on ohtlik eelkõige koertele (eriti siis, kui ravima ei pole parasiidil vajadust elus hoida hakata varakult) maks on väga rängalt kahjustada saa- Nagu eespool mainitud, on ka Eestist kes saavad mõned päevad hakka- nud, siiratakse uus (tsüstid tekivad marutõbi sama hästi kui kaotatud; ma ka ilma peremeheta. Lest tungib enamasti maksa, kuid ka kopsudes- ettevaatlik tuleb olla eelkõige ida- looma nahka (epidermisesse), teki- se, ajusse ja teistessegi elunditesse). piiri lähedal elavatel inimestel, sest tades seal põletiku, millega kaasneb Maksa siirdamine on teatavasti äär- sealtpoolt võib haigestunud mets- sügelus, nahk pakseneb, karvad lan- miselt keeruline, mitmeti ohtlik ja loomi endiselt Eestisse jõuda. Ravida gevad välja ja suureneb ka teiseste väga kallis ravimeetod. marutõbe üldjuhul ei õnnestu, küll nakkuste risk, näiteks bakterite ja saab haigestumist vältida, kui loomalt seentega [1]. Marutõbi on surmav haigus; nakatu- hammustada saanu laseb end aegsasti Eestis hakkas kärntõbi laialdase- takse enamasti haigestunud imetaja vaktsineerida. malt levima pärast edukat marutõve- hammustuse tagajärjel: süljes sisaldu- vastast vaktsineerimist, kui rebaste ja vate viirusosakeste kaudu. Euroopas Kärntõbe tekitav süüdiklest on levi- kährikkoerte arvukus jõudsasti suure- on metsloomi laialdaselt suu kaudu nud paljude imetajate seas ning võib nes. Inimestel ja lemmikloomadel on vaktsineeritud, mis on andnud häid nakatada ka koduloomi ja inimesi kärntõbi ravitav, ent kui seda ei suu- tulemusi. Paljudes Euroopa riikides [14]. Kärntõbi levib otsekontakti või deta õigel ajal diagnoosida, võib ravi marutõbe nüüdseks enam ette ei tule. keskkonda sattunud lestade kaudu, osutuda küllaltki kulukaks.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |15| 15 Linnaloodus

vem ka parte ja hanesid). Ründeid, ilma et sellele oleks järgnenud tap- mist-söömist, täheldati 9 korda

Foto: MartiinaFoto: Viil kassidele, 3 korda kanadele ja 4 korda koertele. Seega tuleb tõdeda, et kuigi suuremalt jaolt toituvad reba- sed asulates toidujäätmetest, on nad siiski ohuks ka kõigile looduslikele ja koduloomadele, kellest jõud üle käib. Samas nähtub küsitlusest, et koeri ainult rünnati, aga ei tape- tud ega söödud. Mitu vastajat kirjutas, et rebane ei kartnud rihma otsas jalutatavat koera. Üldiselt arvatakse, et rebased väldivad lahtiselt liikuvaid koeri, kuna suuremad koerad võivad neid rünnata.

Nüüdseks on rebased Eesti lin­ nades üsna tavaline nähtus. Kas nad asuvad linnadesse püsivalt elama, näitab aeg. Kindlasti ei tohi unustada rebas- tega kaasnevat haiguste ohtu (◊ 8). Hügieenist kinnipidamine ja ussiro- hu andmine lemmikloomadele aitavad nakatumist ära hoida. Samuti tuleks linnatänavad hoida puhtad tolmust, lahtisest liivast ja muust mustusest, sest peamiselt kevaditi tuule või sõidu- kite tõttu tänavatelt õhku tõusev tolm ja liiv võivad kanda parasiitide mune, tekitades veel muidki tõsiseid tervise- probleeme. Et hoiduda kärntõvest, ei maksa lasta oma lemmikutel ilma järe- levalveta ringi hulkuda. Linnarebaste arvukust on kõige lihtsam piirata, vähendades toidu kät- tesaadavust. Prügi ja toidujäätmeid tuleks hoida nii, et loomad ligi ei pää- seks. Kuigi linnades liikuvate rebastega

Linnarebaste arvukust on kõige lihtsam piirata, vähendades toidu kättesaa- davust. Prügi ja toidujäät- meid tuleks hoida nii, et loomad ligi ei pääseks.

16 |16| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri kaasnevad päris suured probleemid, ei tasu rebaseid seepärast veel kartma ega vaenama hakata. Ohtudest hoo- Nakatumise vältimise ABC limata on nad äärmiselt toredad loo- Alveokokoos: Marutõbi: mad, kes elavad oma elu nagu neile • anna oma koertele ja kassidele • kui saad loomalt hammustada, kohane, ja meie inimestena peaksime korrapäraselt ussirohtu; tasuks end vaktsineerida, eriti suutma sellega leppida. Tuleb lihtsalt • pese pärast koerte ja kassidega kui tegemist oli hulkuva koera teada võimalikke probleeme ja järgida kokkupuudet käsi; või metsloomaga. Kuigi praegu nende vältimiseks ettevaatusabinõu- • pese köögivilju ja maha kukku- on nakkuse saamise oht Eestis sid: see pole küll alati mugav, aga siis- nud puuvilju; kaduvväike, ei ole see siiski päris ki igaühele jõukohane. • ära jäta aeda koduloomade olematu. Pärast haigusesümpto- toitu; mite ilmnemist pole paraku enam Järgmises artiklis kirjutame, milline • tee prügikast ja kompostitud midagi teha (kindel surm). on Eesti inimeste suhtumine linnades toidujäätmed suurtele looma- toimetavatesse rebastesse. dele ligipääsmatuks; Kärntõbi: • külmutamisele on paelussi • väldi koduloomade kontakti 1. Almberg, E. S. et al. 2012. Parasite invasion munad­ küllaltki vastupidavad, nakatunud metsloomadega: pea- following host reintroduction: a case study ent hukkuvad,­ kui neid on mõni mine ettevaatusabinõu on hoida of Yellowstone’s wolves. – Philosophical Transactions of the Royal Society Biological minut keedetud. neid vabalt ringi hulkumast. Sciences 367: 2841–2851. 2. Baker, P. J. et al. 2007. Activity patterns of urban red foxes (Vulpes vulpes) reduce the risk of traffic-induced mortality. – Behavioral Ecology 18: 716–724.

3. Baker, P. J. et al. 2000. Flexible spatial Remo Savisaar Foto: organization of urban foxes, Vulpes vulpes, before and during an outbreak of sarcoptic mange. – Animal Behaviour 59: 127–146. 4. Bateman, P. W.; Fleming, P. A. 2012. Big city life: carnivores in urban environments. – Journal of Zoology 287: 1–23. 5. Brochier, B. et al. 2007. Echinococcus mul­ tilocularis and Toxocara canis in urban red foxes (Vulpes vulpes) in Brussels, Belgium. – Preventive Veterinary Medicine 80: 65–73. 6. Cassidy, A.; Mills, B. 2012. „Fox tots attack shock“: urban foxes, mass media and boundary-breaching. – Environmental Communication 6: 494–511. 7. Contesse, P. et al. 2004. The diet of urban foxes (Vulpes vulpes) and the availability of anthropogenic food in the city of Zurich, Kärntõbi laastab looma nahka ja karvakasuka­ t, raskematel juhtudel on suur osa Switzerland. – Mammalian Biology 69: kehapinnast sootuks paljas 81–95. 8. Davidson, R. K. et al. 2012. The impact of globalisation on the distribution of Echinococcus multilocularis. – Trends in dx.doi.org/10.3201/eid2101.140136. journal.pone.0115124 Parasitology 28: 239–247. 13. Moks, E. et al. 2005. Echinococcus multi­ 18. Pärtel, A. 2013. Self-declaration by Estonia 9. Deplazes, P. et al. 2004. Wilderness in the locularis in Estonia. – Emerging Infectious on the recovery of its rabies-free status. – city: the urbanization of Echinococcus mul­ Diseases 11: 1973–1974. Bulletin OIE 3: 58–61. tilocularis. – Trends in Parasitology 20: 14. Newman, T. J. et al. 2002. Nutritional condi- 19. Schweiger, A. et al. 2007. Human alveolar 77–84. tion and survival of red foxes with sarcoptic echinococcosis after fox population inc- 10. Francis, R. A.; Chadwick, M. A. 2012. mange. – Canadian Journal of Zoology 80: rease, Switzerland. – Emerging Infectious What makes a species synurbic? – Applied 154–161. Diseases 13: 878–882. Geography 32: 514–521. 15. Pagh, S. 2008. The history of urban foxes 20. Soe, E. et al. 2012. Mis rebasel täna laual 11. Janko, C. et al. 2011. Infection pressure of in Aarhus and Copenhagen, Denmark. – on? – Eesti Jahimees 218 (5): 20–22. human alveolar echinococcosis due to vil- Lutra 51: 51–55. 21. Soulsbury, C. D. et al. 2011. Behavioral lage and small town foxes (Vulpes vulpes) 16. Plumer, L. 2011. Punarebased inimasus- and spatial analysis of extraterritorial living in close proximity to residents. – tustes ja sellega kaasnevad probleemid movements in red foxes (Vulpes vulpes). – European Journal of Wildlife Research 57: Eestis ja mujal Euroopas. Tartu ülikool, Journal of Mammalogy 92: 190–199. 1033–1042. bakalaureuse­töö. 12. Laurimaa, L. et al. 2015. Non-invasive 17. Plumer, L. et al. 2014. Rapid urbanization molecular diagnostics identifies Echi­ Liivi Plumer (1989) ja Urmas Saarma of red foxes in Estonia: distribution, beha- nococcus multilocularis spillover to (1967) töötavad Tartu ülikooli ökoloogia- viour, attacks on domestic animals, and an urban area in Estonia. – Emerging ja maateaduste instituudi zooloogiaosa- health-risks related to zoonotic diseases. Infectious Diseases 21: 163-164. http:// konnas terioloogia õppetoolis. – PLoS ONE 9(12): e115124. doi:10.1371/

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |17| 17 Kliima Võimsast jaanuaritormist möödub kümme aastat

Mulluses jaanuarinumbris kõnelesime tsüklonitest, mis on gusse [1]. Eesti jäi napilt selle külma keskmistel laiuskraadidel väga olulised ilmakujundajad. Eesti ja tuisusesse põhjaserva. Tsükloni­ jääb peamiselt 58. ja 59. põhjalaiuse vahele ehk paika, mille seeria järgmised saadikud möödu- sid juba pisut kaugemalt lõuna poolt. servaaladel või sageli otse üle kulgevad paljude tsüklonite Kadripäevaks tõi üle Skandinaavia liikumisteed. Sestap ei ole tavatud ka tsüklonite kaasa too- itta tormav tsüklon oma lõunaservas dud tormid. Eestisse korraks sula, ent juba järgmi- ne päev oli taas talvine. See lumi sulas kõikjalt detsembri algul, sest 60.– Jüri Kamenik 16. novembril algas külma õhu sis- 70. laiustel tekkinud tsüklonite seeria sevool, mis põhjustas põhiliselt merel tõi oma lõunaservas ookeanilt sooja ks tähelepanuväärseim, ja rannikualadel rünksajupilvede aren- ja niiske õhu püsivamalt Eesti kohale. lausa kurikuulus maru val- gut. Need tõid rajuhooge ühes rahe Detsembris jätkusid väga soojad ja landus 2005. aasta jaanua- vahel ka tormised ilmad ris.Ü Heidame pilgu toona aset leidnud jõuludeni, sest järjestik- rajule: kuidas torm tekkis, kulges ja Detsembris jätkusid väga soo- ku arenenud tsüklonid hääbus. jad ja vahel ka tormised ilmad jäid kogu aeg Eestist põhja poole ning pööriste lõu- Rahutu ja heitlik talve algus. Esi­ jõuludeni. naservas toodi ookeanilt mene talvise ilma episood saabus Läänemere äärde pide- 2004. aasta novembri keskpaigas, valt sooja niisket õhku. kui üle Skandinaavia itta kihutas või- ja jääkruupidega; 17. novembril sadas Mõnel päeval küündis temperatuuri- mas ja ohtlik tsüklon: tema keskmes juba lund ja tekkis lumikate. näit lausa ligi kümne soojakraadini. oli õhurõhk alla 970 hPa (taandatud 18. novembril kihutas järgmi- Alles jõulude eel ja aasta viimas- meretasemele) [1]. Eesti jäi selle tor- ne sügav tsüklon (õhurõhk keskmes tel päevadel sattus vahele kargemaid misesse lõunaserva. 970 hPa) üle Liivi lahe ja Läti idaka- ja talvisemaid päevi, kuid üldjoontes Foto: Jarek Jõepera Jarek Foto:

18 |18| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri tormine ja soe ilm jätkus 2005. aasta M 970 980 alguses. M NORBERT

Ilmateenistuse kuukokkuvõtetest 1020 M

selgub, et 2004. aasta novembri õhu- M 1000

990 990 990 temperatuur oli ilmajaamades mõõ- 990 OLIVER

QUIRIN 1000 1010

detud andmete järgi lähedane pikaaja- M M PATRICK 1010 lisele keskmisele, seevastu detsember

oli sellest tunduvalt soojem: –0,8 kuni

1020 1020 1020 1020 1020 1020 1020 1020 1020 1020

3,9 °C [2]. 1020 LOUIS II Tsüklonid tulevad järjepanu nagu M antitsüklon K lahingulaevad. Atlandi ookeanil akti- CORA K 1030 veerub tsüklonite tegevus enamasti juba augustis. See on märk sünoptili- 1020 sest sügisest: Põhja-Euroopasse jõua- 1030 M M vad järjestikku läänetsüklonid, sageli LOUIS I seeriana. 750 km Tsükloniseeriad kujutavad endast Allikas: Berliini vabaülikool üksteisele järgnevaid tsükloneid ◊ 1. 2011. aasta 25. detsembri ilmakaart kajastab ilmekalt tsüklonite seeriat. Tegu on ◊ 1) (vt : need tekivad polaarfron- koguni ideaalse seeriaga: kõige läänepoolsem tsüklon on alles tekkimas, samal ajal dil, kus on suur õhumasside vastas- kui kõige idapoolsem on juba täitunud (okludeerunud) seis. Väljakujunenud seeria puhul on korraga näha iga arengustaadiu- mi tsükloneid: näiteks läänepoolseim poolt. Säärase liikumisteekonna tin- Tsükloniseeriate seaduspärasustega alles kujuneb, aga kõige idapoolsem gib Arktika (väga) külm ja keskmistel saab seletada ka seda, miks on pehme- on juba hääbunud. Iga järgnev tsük- laiustel leviv soe õhumass, mis tähen- tel või soojadel talvedel tavaliselt mõni lon liigub (põhjapoolkeral) eelmisest dab seeria tekkeks soodsaid barokliin- ühe või kahe nädala pikkune talvise tavaliselt pisut lõuna poolt. Seeria seid olusid, sest kontrastsete õhumas- ilma periood. Nagu öeldud, seeria iga koosneb harilikult 5–7 tsüklonist ja side vahel on tugev vastasseis. Nõnda järgmine pööris liigub eelmisest tava- kestab umbes nädal aega. tekib suur õhurõhkude erinevus ehk liselt pisut rohkem lõuna poolt. Järgemööda ilmuvad tsüklonid suur baariline gradient ja ilm on tor- Järjestikku liikuvate tsüklonite jada on omased just sügisele ja pehme- mine. Samal ajal on Põhja-Ameerika võib lõppeda kolmel moel. Esimese le soojale talvele, kusjuures tsüklonid poolel pikaajalisest keskmisest märksa stsenaariumi järgi liigub seeria vii- liiguvad siis Eestist tavaliselt põhja külmem ilmastik. mane tsüklon üle Eesti või isegi meist

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |19| 19 Kliima

Barokliinne atmosfäär nädala või koguni pikema aja kohta. Selle võimalikkust võiks selgitada ühe arokliinne (< kr baros ’ras- suse funktsioon. Vastand on baro­ lihtsa näite abil. Kui seeria esimene kus’ + klinõ ’kallutan’) vedelik troopne atmosfäär, kus tihedus ole- tsüklon tekib Islandi kohal ja liigub või gaas on selline, mille tihe- neb ainult rõhust. Kui atmosfäär on mööda 70. laiusi Teravmägede poole, dusB oleneb peale rõhu veel teistest barokliinne, siis on sagedasti fronte siis jääb Põhja-Euroopa nii selle kui muutujatest. Näiteks on õhu tihe- ja tsükloneid; sellised piirkonnad on ka vähemalt järgmise kahe-kolme dus temperatuuri ja rõhu, merevee maakeral suurematel kesklaiustel ja tsükloni ida- ja lõunaserva. Sügisel tihedus aga temperatuuri ja sool- polaar­aladel. ja talvel kannavad need tsüklonid oma lõunaservas Skandinaaviasse ja Läänemere piirkonda ookea- nilt sooja ja niisket õhku. Iga järg- mise, aina enam lõuna poolt lähtu- va tsükloniga on oodata tugevamat tuult. Näiteks kui esimene tsüklon toob tormi vaid Skandinaavia põh- jatippu, siis kolmas või neljas tsük- lon juba ka Skandinaavia keskossa ja

Foto: Margus Ansu / Postimees/Scanpix Margus Foto: Põhjamerele. Läänemere piirkonnas valitseb sel juhul nädalapäevi kestev küllaltki soe ja tuuline ilm. Sademeid tuleb tõenäolisemalt madalrõhkkon- na lohkude üleminekul.

Saime tunda sooja ja külma tugevat vastasseisu. Kanada arktilistelt laius- telt liikus kärekülm õhumass (tempe- Tuuleiilid olid halastamatud: Tartus Savi tänaval koorisid need katuse täielikult maha ratuur 850 hPa pinnal ehk kuni 1,5 km kõrgusel kuni –35° C) 5.–7. jaanuari jooksul kagusse Atlandi ookeani koha- le. Seda soodustas Assoori maksimu- mi (kõrgrõhuala) taganemine edela poole, mis omakorda sundis Põhja- Atlandi lääne- ja keskosa frontaaltsoo- ni liikuma lõunasse. Euroopa edelaosas stabiilseks muutunud antitsükloni lääneserva

Foto: Peeter Langovits / PM/EMF/Scanpix Langovits Peeter Foto: mööda liikus põhja troopiline õhu- mass: temperatuur 850 hPa pinnal kuni 10 °C [3]. See kohtus Kanadast saabunud arktilise õhumassiga, mis- tõttu tekkis tugev barokliinne labiil- sus (loe selle kohta tekstikasti). Sellel frontaaltsoonil kujunes 6. jaa- Viimsi teel tegi tormilainetus kurja kergliiklusteele, jättes alles vaid riismed nuaril Põhja-Atlandi keskosas häi- ritus – laine polaarfrondil. Berliini vabaülikoolis nimetati see Erwiniks lõuna poolt, tuues oma tagalas talvi- külmas õhumassis antitsüklon, mis ja Norra meteoroloogiainstituudis sema ilma. Teise arengukäigu puhul tähendab talvekuudel (novembrist Gudruniks. vana seeria lõpeb, aga uus veel ei märtsini) samuti karget ilma, sest Huvitava asjaoluna tasub märki- alga või pole jõudnud siinset ilma jahtumine on ülekaalus. 2004. aasta da, et Gudruni tekkekohas oli veepin- mõjutama hakata, mistõttu seeria- novembri teise poole talvise ilmasti- na temperatuur üsna kõrge. 8. jaanua- te vaheajal pääseb suurematelt laius- ku tingisid kaks esimest arengukäiku. ri hommikul oli veesooja isegi 17 °C telt jahedam õhumass ka Läänemere Kui suudetakse ära tabada tsük- (eelmisel ööpäeval oli seal kujunenud regiooni, muutes ilma jahedamaks. loniseeria algus, on võimalik koosta- tsükloni soe sektor; andmed pärine- Kolmanda võimaluse korral areneb da üsna usaldusväärne ilmaprognoos vad kahelt laevalt), tavaliselt on 10

20 |20| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri kuni 15 °C [3]. Sellise temperatuuriga 66° 16° 0° 16° 32° 48° 13.01/14.00 merevesi hoidis enda kohal oleva õhu- 980 hPa massi väga sooja ja niiskena. Nõnda 13.01/20.00 13.01/8.00 985 hPa tekkis veelgi tugevam vastasseis loo- 975 hPa dest ja põhjast saabunud kuivema ning 12.01/8.00 948 hPa 58° 12.01/20.00 väga külma õhumassiga. 965 hPa Väga tugev edelavool suunas are- GERO neva tsükloni Iirimaa ja Šotimaa M poole. Seda liikumist soodustas ka frontaaltsooni edela-kirdesuunali- ERWIN/ 9.01/17.00 ne asend ning õhumasside tempe- GUDRUN 970 hPa ratuurierinevustest tekkinud tugev M 9.01/8.00 50° 962 hPa 9.01/1.00 jugavool. Tormi eel oli õhutempera- 961 hPa tuur Iirimaa ümbruses 12–16 °C ja 7.01/23.00 982 hPa 8.01/8.00 8.01/20.00 850 hPa pinnal 4–6 °C [1, 3]. See on 972 hPa 96o hPa jaanuari kohta väga soe. 8.01/14.00 962 hPa 8. jaanuaril jõudis süvenev tsük- 500 km lon Põhjamerel 60. laiuse lähedale Allikas: riigi ilmateenistus ning järgneva ööpäeva jooksul lii- ◊ 2. Gudruni ehk Erwini liikumisteekond ja minimaalne õhurõhk keskmes 7.–9. jaa­ kus see üle Norra ja Rootsi lõuna- nuaril ning temale järgnenud tsükloni Gero teekond 12.–13. jaanuaril 2005 osa Põhjamere ja Soome kohale (◊ 2).

8.–9. jaanuaril jätkus Gudruni lii- 0 50 km kumine itta 60. laiusest veidi põhja 14 (24,2)* pool, kusjuures keskmes püsis õhu- 22 (30,3) 11 (21,9)* 16 (22,1) rõhk 960 hPa lähedal. Seega jäi Eesti 13 (21,6) selle tormisesse lõunaserva [2, 7, 8, 9]. 14 (22,1)

12 (20,9) Hoiatustele pöörati vähe tähele­ 10 (22,4) 18 (29,7) 13 (27,7) panu. 14 (20,7) Juba ööpäev varem olid ilmu- 14 (22,6) nud läheneva tormi hoiatused ilma- 12 (27,1) teenistuse (toona EMHI) kodulehel, 25 (33,4) 18 (30,8) 12 (22,5) aga ka näiteks portaalis ilm.ee, kus 15 (28,9) sünoptik Merike Merilain on kirjuta- nud muu hulgas järgmist: „Tavalisest 25 (37,5) kõrgem õhutemperatuuri foon Atlandi 23 (34,4) 13 (23,1) ookeani keskmistel laiustel sünni- 23 (34,2) 10 (24,5) tas eile õhtul [7. jaan] uue tormi- pöörise. Satelliidipildilt võis pilve- Allikas: riigi ilmateenistus 15 (28,9) tuule suund, kiirus, maksimumkiirus (m/s) de kogunemist frontaaltsoonis jälgi- ◊ 3. Maksimaalne tuule kiirus 9. jaanuaril 2005. Sulgude ees on maksimaalne tunni da juba lõunast alates, kuid ilmakaar- keskmine tuulekiirus ja sulgudes maksimaalne tuulepuhang m/s. Tärniga tähistatud dil andis tsüklon tekkimisest märku jaamades mõõdeti tugevaim tuul 10. jaanuari öösel alles kella 23 paiku meie kohaliku aja järgi. Edasi kulges tsükloni tee kiirelt süvenedes Šotimaa peale. Kell 8 täna varahommikul jõuab tsüklon maksi- nerannik, kus tuuleiilid võivad samu- [8. jaan] hommikul oli maksimaalne maalsesse arengufaasi ja rõhk tema ti küündida 30–32 m/s. Sisemaal saa- tuul Iiri mere Suurbritannia rannikul keskpunktis langeb 958 hPa ehk vutab läänetuul maksimumi alles ja Mani saarel 30 m/s.“ homme [9. jaan] hommi- Ühtlasi andis sünoptik ülevaate ees kul ja päeval, kusjuures ootavate võimalike äärmuslike ilma- Hoiatati, et ees ootab kõigi keskmine tuule kiirus võib muutuste kohta: „Kiire õhurõhu lan- aegade suurim torm. isegi Lõuna-Eestis tõusta gus tsükloni eel hakkab edelatuult 20, iiliti 25–28 m/s“ [3]. tõstma juba pärastlõunal [8. jaan], Merike Merilain hoiatas kõige enne Läänemere põhja- ja kesk- 718 mm Hg. Sel ajal võib tuule kii- oma kirjutises, et laine kõrgus merel osas, seejärel ka Väinamerel ja Liivi rus merel olla 25–28, iiliti 32–35 m/s ulatub 8–12, lahtedes 7–10 meetrini, lahel ning viimasena Soome lahel. (orkaan 32,7 m/s). [---] Maismaal saa- merevee tase tõuseb 150–200, Pärnu [---] Kella 3–9 paiku [9. jaan] öösel- vad marutuules räsida saared ja lää- lahes 150–220 cm üle keskmise; puru-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |21| 21 Kliima

Edelast puhunud tor­ mituul kergitas Pärnus merevee enneolematult

Foto: Küllike Rooväli Foto: kõrgele: 275 meetrit üle Kroonlinna nulli

Kuigi hoiatati tormi jõu ja kerkiva veeta­ seme eest, ei võetud seda piisavalt tõsi­ selt. Nõnda jäid paljude autoomanike sõiduvahendid keset avarat veevälja Foto: Jarek Jõepera Jarek Foto:

Jaanuarimaru oli õudne, ometi tekitas selline harukordne ilmasündmus pal­ judes uudishimu: põnevusega jälgiti tormist merd ja tuule tegusid linna­ tänavatel

neda võivad elektri- ja sideliinid, mis- edastatud piisavalt palju ja varakult. pool muutus rannajoon iseäranis ula- tõttu tuleb nii saartel kui ka sisemaal Probleem oli aga sootuks mujal: hoia- tuslikult, näiteks Harilaiul Kiipsaare mõni aeg ilma elektrivooluta olla; on tustesse ei suhtutud täie tõsidusega tuletorni lähiümbruses taandus oht, et teedele langevad suured oksad ning seetõttu neid meedias eriti aktiiv- rannajoon paiguti kuni 20 meetrit ja puud ning metsas on tormimur- selt ei levitatud. Ka professor Soomere poolsaare keskosa poole. Pärnus ja du; ühtlasi võib tugev tuul teha kahju prognoosi ei võetud ametlikes ring- Haapsalus uputas merevesi üle mitu majade katustele [3]. kondades kuigi tõsiselt. tänavat ning tungis elumajadesse. Siinjuures tuleb lausa rõhutada, et Tuul rebis hoonetelt katuseid, lükkas tegu oli selleks ajaks kõige põhjali- Tuul lõõtsus ja meri tungis tuppa. ümber puid ja lennutas kõike seda, kumalt ja aegsasti ennustatud tormi- Gudruniga seotud torm jõudis koha- millest jõud üle käis [6, 7, 8, 9]. ga Eesti ilmateenistuse ajaloos: ala- le 8. jaanuari õhtuks ja saavutas hari- Marutuulte maksimaalne kii- tes 7. jaanuari varahommikust saadeti punkti järgnenud ööl. Torm tõi kaasa rus küündis Kihnu vaatlusjaamas koguni kaheksa eelteadet; 7. jaanua- väga sooja õhumassi: termomeeter 37,5 m/s ning Sõrves, Ruhnus ja ri õhtust (kella 20.35-st) kuni tormi näitas kuni 9 soojakraadi. Ühtlasi Vilsandil 33–34 m/s (vt ◊ 3). Vaid puhkemiseni anti veel viis hoiatust [3]. tõusis mereveetase kõikjal lääneran- pisut väiksem oli tuule kiirus Pärnus, Peale selle hoiatas TTÜ küberneetika- nikul enneolematult ja ohtlikult kõr- Pakril ja Ristnas, kus tuul lõõtsus instituudi juhtteadur Tarmo Soomere gele, ka Ristna jaamas mõõdeti ligi 30–31 m/s [2]. 8. jaanuaril meedias võimaliku loodus- kaks meetrit üle Kroonlinna nulli. Tegu oli väga tugevate tuulepuhan- katastroofi eest: ees ootab kõigi aega- Tormi tekitatud ajuvesi ulatus Pärnu gutega, ometi rekordeid ei ületatud: de suurim torm. andmeil 275 cm-ni üle Kroonlinna ametlike andmete järgi on Ruhnus Hoolimata kõikidest varajastest ja nulli. Veetõus oli väiksem vaid Soome 2. novembril 1969. aastal mõõdetud õigeaegsetest hoiatustest heideti hil- lahe rannikul. tuulekiiruseks koguni 48 m/s. jem ilmateenistusele (toona kandis Selline vee pealetung põhjustas Ent selle tormiga kaasnesid ka pea- nime EMHI) ikkagi ette, et teateid ei mitmel pool rannapurustusi, mõnel aegu ainulaadsed talvetulvad, mille

22 |22| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Jarek Jõepera Jarek Foto: Foto: Elmo Riig/Sakala/ScanpixFoto:

Torm murdis elektriliine nagu viljakõrsi, jättes vooluta tuhanded majapidamised

vaevu esimese kategooria orkaani mes langes koguni 945 hPa-ni ehk tugevused (33–42 m/s). Näiteks Saksa 709 mm Hg-ni (normaalrõhk mere- ilmateenistus nimetas seda tagasi- pinnal on 760 mm Hg). Selline näit hoidlikult Sturmtief [3]. vastab samuti tüüpilisele kolman- Siinkohal tuleb rõhutada, et kõik da kategooria orkaanile (Saffiri- kirjutises mainitud tsüklonid on Simpsoni skaalas õhurõhku siis- parasvöötmelised; orkaani mõiste ki enam aluseks ei võeta, lähtutakse kehtib aga vaid intensiivsete troopilis- vaid tuule kiirusest) [3, 4]. Seejärel te tsüklonite kohta, kus keskmine ehk prognoositi Gero nõrgenemist, kuid püsituul (1 või 10 min) ulatub vähe- ometi ulatus edelatuule kiirus 13. jaa- malt 32,7 m/s. Seega sama tugevate nuari öösel nelja-viie kilomeetri kõr- või tugevamate tuultega parasvööt- gusel Harku aeroloogiajaama andmeil meliste tsüklonite puhul saab tegeli- 40 m/s, näiteks 9. jaanuaril oli see kohta saab lähemalt lugeda Arvo kult rääkida vaid orkaani tugevusega vaid 27 m/s [3]. Järveti kirjutisest (vt lk 26). tormist või tsüklonist [3, 4]. Kardeti, et ka see torm tabab Eestit: Järg Gudrunile tuli juba 11.– enim olid ohus Soome laht ja Hiiumaa. Esimesele tormimöllule ähvardas 12. jaanuaril, kui Šotimaad ja ümb- Ühtlasi tunti hirmu, et nõrgenev tsük- järgneda teine. 9. jaanuari päeval tor- ritsevaid saari tabas tsüklon Gero lon võib uuesti tugevneda Läänemere mine ilm küll jätkus, kuid tuul hakkas (vt ◊ 2), mida Saksa ilmateenistus vee soojuse arvelt, mida vahel juh- nõrgenema ja tsükloni tagalas saabus nimetas juba Orkantief. Selleks oli tub talvetormidega. Õnneks nii kee- loodest jahedam õhumass, mistõttu ka põhjust, sest tuule kiirus ulatus ruliseks olukord ei kujunenud: enne vihm asendus lörtsi ja lumega. Rahu Eestit tormi jõud nõrge- ei olnud aga kauaks, sest juba järgmi- nes ja 13. jaanuaril mõõ- seks päevaks jõudis Norra merele uus Tormi tekitatud ajuvesi ulatus deti maksimum­puhanguks äge tsüklon, mille kaguservas oli Eestis Pärnu andmeil 275 cm-ni üle vaid 24 m/s Vilsandil, üle taas tormine. Ühtlasi saabus uus ports Kroonlinna nulli. 20 m/s veel ainult Sõrves sooja õhku: 11.–12. jaanuaril mõõde- ja Ristnas [3]. ti Eestis koguni 9 soojakraadi. Valgas näitas termomeeter 9,2 °C, millest 40–56 m/s, mis Saffiri-Simpsoni skaa- Gudrun tuli, et õpetada. 2005. aasta sai jaanuarikuu uus absoluutne mak- la järgi annab teise kuni kolmanda jaanuaritormist oli meil mõndagi simum. See näit uuenes siiski juba kategooria orkaani (2. kat 43–49 m/s, õppida. Kõigepealt seda, et on oluline paari aasta pärast, sest 2007. aasta 3. kat 50–58 m/s) [3, 4]. leppida kokku varajase hoiatuse tin- 10. jaanuaril mõõdeti Valgas juba Üle Hebriidide, Šoti mägismaa- gimustes ning panustada vahendites- 10,1 °C [2, 3]. de, Orkney ja Shetlandi saare püh- se, mis aitavad samalaadseid olukor- Gudrunit (Erwinit) võib tingli- kinud laastav torm saavutas mak- di paremini ette näha ja nende puhul kult nimetada orkaaniks, sest Saffiri- simaalse arengustaadiumi 12. jaa- tegutseda (st lähtuda ka ECMWFi ehk Simpsoni skaala järgi olid tormi-iilid nuari hommikul, sest õhurõhk kesk- Euroopa keskulatusega ilmaennustu-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |23| 23 Kliima

Mõned faktid 2005. aasta hii­ geltormi kahjude kohta:

• tegu oli 21. sajandi esimese Anneli Palo Foto: hukatusliku orkaani tugevuse- ga tsükloniga Põhja-Euroopas, kus hukkus 17 inimest, seal- hulgas üks Eestis; • Pärnus sai tormis kannatada 775 maja, evakueeriti umbes 300 inimest, 11 inimesel tuvas- tati alajahtumine, mistõttu nad viidi haiglasse; • 14.03.2005 Delfi viide rahan- dusministeeriumile: tormi teki- tatud kogukahju on meil 749 miljonit krooni (0,635% RKP- st), sellest avaliku sektori kahju Jaanuaritormi märgid Saaremaal Kübassaare poolsaarel: tormilained kandsid metsa 307,4 miljonit krooni [3, 6]. alla tonnide viisi kiviklibu

se keskuse, EUMETSATi ehk Euroopa ses Eesti meteoroloogia ja hüdroloo- 4. NOAA/Atlantic Oceanographic and meteoroloogiasatelliitide kasutamise gia instituudis konverents „Minevik, Meteorological Laboratory. How are Atlantic hurricanes ranked? – www.aoml. organisatsiooni ja NORDRADi ehk olevik, tulevik“. Muu hulgas analüüsiti noaa.gov/hrd/tcfaq/D1.html. Põhjamaade ilmaradarite süsteemi ettekannetes viimaste aastate tormi- 5. Soomere, Tarmo 2005. Märatsev meri: kui andmestikust). hoiatusi, vaatluse all oli meretase enne vesi peale tungib. – Horisont 3: 32–38. Samuti on vaja teha rohkem ranni- ja pärast jaanuaritormi; arutleti selle 6. Suursaar, Ülo; Sooäär, Jekaterina 2006. Storm surge induced by extratropical cyclo- kuvaatlusi (tuul, veetase) ning koosta- ne Gudrun: hydrodynamic reconst- da mudelid, mis aitavad hinnata tormi ruction of the event, assessment of tekitatud ajuvee võimalikku ulatust ja 2005. aasta jaanuaritormist oli mitigation actions and analysis of future flood risks in Pärnu, Estonia. lainetuse mõju. Ka pöörati tähelepa- meil mõndagi õppida. – Brebbia, C. C.; Popov, V: (Ed.). nu sellele, et on vaja kasutusele võtta Risk Analysis V: Simulation and meretaseme prognoosimise prog- Hazard Mitigation (241–250). WIT ramm HIROMB (High Resolution Press. 7. Suursaar, Ülo; Kullas, Tiit; Otsmann, Operational Model of the Baltic Sea üle, mida ollakse õppinud tollasest Mikk; Saaremäe, Ivo; Kuik, Juta; Merilain, – Läänemere operatiivne prognoosi- rajust ja üleujutusest jms. Merike 2006. Cyclone Gudrun in January mudelite süsteem). Kindlasti on abiks Märkimisväärne on ka 10. jaanuaril 2005 and modelling its hydrodynamic con- tõhusam koostöö ilmateenistuse ja 2013 Tartus Eesti loodusuurijate seltsi sequences in the Estonian coastal waters. – Boreal Environment Research 11 (2): mereteadlaste vahel. Ühtlasi näitasid majas peetud tormide konverents, kus 143–159. kümne aasta tagused sündmused, et üksiti räägiti üldisemalt tsüklonitest, 8. Tõnisson, Hannes; Orviku, Kaarel; Jaagus, nii tõsistes olukordades tuleb üldsust tormide kajastusest meedias ja talve- Jaak; Suursaar, Ülo; Kont, Are; Rivis, Reimo märksa oskuslikumalt veenda ja selgi- tulvadest. Ühtlasi toimus toonase tormi 2008. Coastal Damages on Saaremaa Island, Estonia, Caused by the Extreme Storm and tada võimalikke ohte. teemal üritus tänavu 9. jaanuaril: kesk- Flooding on January 9, 2005. – Journal of Kokkuvõtteks on toonase jaanuari- konnaagentuuris oli muu hulgas kõne Coastal Research 24 (3): 602–614. tormi tõttu nüüdseks täpsemalt kind- all, mis on kümne aasta jooksul muutu- 9. Orviku, Kaarel; Kont, Are 2010. Eesti mere- randade looduslik seisund ja arenguten- laks määratud, kuidas tormihoiatusi nud tormide prognoosimisel. dentsid. XI Eesti Ökoloogiakonverents, edastada ning milline on tööjaotus eri 1. Behrendt, R.; Mahlke, H. Institut für Tartu Ülikooli Loodus- ja tehnoloogiatea- institutsioonide vahel hädaolukorras. Meteorologie und Klimaforschung (IMK), duskond. Video: video1.ut.ee/2010/okoloo- Samuti on tegutsetud selle nimel, et Karlsruhe. Ilmakaartide arhiivi. – www2. giakonverents/18_08.04.2010_okoloogia- wetter3.de/Archiv. konverents.wmv. saaks koostada täpsemat ilmaennus- 2. Ilmateenistuse vaatlusandmete arhiiv ja tust: liitutud on rahvusvahelisi prog- Jüri Kamenik (1988) on Tartu ülikoo- kuukokkuvõtted. – www.ilmateenistus.ee/ li loodus- ja tehnoloogiateaduskonna kliima/kuukokkuvotted. noose koondavate organisatsioonide- geograafiaüliõpilane­ ja vabakutseline ga [3, 5]. 3. Merilain, Merike 2005. (Eel)hoiatused ilm.ee-s ja Gudruni ja Gero lugu (slai- ilmahuviline. Teinud ilmavaatlusi 1998. Et meenutada ja käsitleda jaanua- did). Meteoroloogiapäeva konverents „Ilm, aasta veebruarist, lemmikteemad on äike ritormi, on korraldatud mitu üritust. kliima, vesi ja säästev areng” 23.03.2005. ja pilved. Alates 2009. aastast on toimeta- Näiteks 9. jaanuaril 2007 peeti tolla- Tallinn. nud portaali ilm.ee.

24 |24| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EL küsib

Kuidas püüab loodusmuuseum alanud aastal Veel kolm kuud saab vaadata populaarset näitust „Tempo ja külastajaid juurde meelitada? rütm. Südamelöögist kosmiliste tsükliteni“. Juba kevadel on meil Heidi Vilu, Eesti loodus- inimeste huvi looduse vastu. RMK plaanis piiluda põnevasse ja sala- muuseumi direktor avab pidevalt uusi matkaradu, mille pärasesse ööellu: suure näituse saali matkalised kohe üles leiavad. Looduse vallutavad Eesti kakud ja väikse saali ullu käis Omnibuss ei suuda korraldada nii ööliblikad. Nagu ikka, kaasnevad ka Eesti loo- palju retki, et kõik huvilised ära selle näitusega töötoad, retked ja dusmuu- mahuksid, ja kevadine linnuvaatlus perepäevad. seumisM rekordiliselt Diana Unt Foto: on muutunud nagu eestlaste teiseks Kõige väiksemaid külastajaid ootab 55 000 külastajat, mida on näiteks laulupeoks. See teeb südame eelmisel aastal avatud ja loomade rohkem kui Pärnus elanikke. See on soojaks ja näitab, et oleme endiselt meeli tutvustav avastuste ruum, kus ka loodusmuuseumi 150-aastase aja- loodusrahvas. peaaegu kõike saab käega katsuda loo kõigi aegade suurim külastajate Loodusmuuseumi eelmise aasta ja ninaga nuusutada. Kuna alanud hulk. Eelmine rekord, 40 700 inimest, erakordse külastajate hulga põhjused aasta on pühendatud metsseale, jääb aastasse 1999. on nii populaarsed näitu sed kui ka saab juba sügisel lisaks seentele Laiemalt vaadates võib näha palju uusi algatusi, mida on väga muuseumis kohtuda ka metsseaga. kahte rõõmustavat tendentsi. Esi- soojalt vastu võetud. Neljapäeva- Geoloogiahuvilisi rõõmustab, et teks on tunda, et muuseumide üldi- õhtused Öökulli akadeemiad, tea- tänavu hakkame looma uut Eesti ne kuvand vaba aja veetmise ja silma- dus- ja loodusõhtud ning Väikeste geoloogia püsinäitust, mille uksed ringi laiendamise kohana on järjest Teadlaste klubi nime all tegutsema avame järgmisel aastal. paranenud. Avatud on nii uusi muu- asunud laste huviring on kohale Eesti loodusmuuseum ootab seume kui ka ekspositsioone, mis on meelitanud alati pisut rohkem huvilisi kolmapäevast pühapäevani oma interaktiivsuse ja köitvuse poolest huvilisi, kui ära mahub. Nende alga- Tallinna vanalinnas Lai 29a. Infot leiab võrreldavad heade Euroopa sõsaratega. tustega jätkame kindlasti ka sel aastal kodulehelt www.loodusmuuseum.ee Teisalt on aasta-aastalt kasvanud ja püüame avada lisarühmi. ja Facebooki lehelt.

Kuidas hindad eestlaste panust maine digikultuur, mis seob oleviku- ga meie minevikupärandi ja loodeta- Vikipeedia loomisesse? va helge tuleviku, saab sündida ainult paljude panustajate kaasabil. Senisest Ivo Kruusamägi, tähelepanu pälvinud fakt, mil määral enam inimesi võiks tarbimise kõrval vikipedist on just siinse kultuuriruumi pärise- osaleda ka loomeprotsessis. lanikud panustanud sellesse üleilm- Vikipeedia muutis jäädavalt ent- estlased on ikka sesse vaba kultuuri liikumisse. Isegi süklopeediate olemust, pakkudes silma paistnud Eesti kõrge koht maailma riikide täiesti uudse ja demokraatliku teabe oma eba- innovatsiooniedetabelis on osalt tänu kogumise mudeli. Vikiprotsess on kui Foto: erakogu Foto: proportsionaalseltE võlgu justnimelt meie vaieldamatu- evolutsioon, kus iga uus mutatsioon mahuka panuse poolest maailma- le esikohale Vikipeedia edendamises, tekstis põrkub valikule ning vaid edu- kultuuri ning pole seejuures sugugi mida seal ühe kriteeriumina arvesse kamatel on lootust püsima jääda ja hoolinud meie rahvakillu tagasihoid- võetakse. areneda. Teadmised kogunevad, info likust arvust. Võrsugu siit paepeal- Peale eesti- ja võrukeelse Vikipeedia täpsustub. Nii saab piisava aja ole- sest mullast uue aja kombe kohaselt arendamise ulatub meie panus veel masolul luua ulatuslikuma ja täpsema kavalal moel ritta seatud ühtede ja mitmesse keeleversiooni ning oleme entsüklopeedilise teabe kogumi, mida nullide jadu või kajagu meie pärand- ühed kõige usinamad kvaliteetse foto- kunagi nähtud. Ei piisa Viki hetkeolu- koosluste vahelt iidse kõlaga muu- materjali lisajad. Neid tegevusi oleme korra kirjeldamisest ‒ uus reaalsus sikaviise. Kultuur elab loomise ja püüdnud julgustada arvukate võist- seisneb pidevas muutumises. tarbimise rütmis ning meile ei piisa luste ja pildikogumistega, kuid seni on Meie kultuuri pärisosa on üks maa- vaid viimasest. selle keskkonna võimalusi kasutanud ilma suurimaid rahvalaulude kogu- Loomise kaudu elab ja hingab ka ainult väga vähesed. mikke, mis on tekkinud ühisloome tal- Wikipedia, vabalt kasutatav veebi- Kas see on aga infoühiskond, kus letamise teel. Ärme piirdume vaid sel- entsüklopeedia, millest on kujune- selliseid projekte arendab vaid väike lega! Muudame meid huvitava infor- nud esmane infoallikas sadadele mil- hulk kohusetundest ja huvist kantud matsiooni digikujul kättesaadavaks. jonitele inimestele. Seejuures on vähe tegusaid kodanikke? Tõeline kodu- Võimalused selleks on loodud.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |25| 25 Kliima Foto: Olev Merivee Foto:

Tulvad on sarnased suurveega, kuid hüdroloogiliselt tuleks neid eristada, et selgitada, miks ebatavalisel ajal tõuseb jõgedes jär­ sult veetase ning suureneb vooluhulk Talvetulvad Eestis Suurvesi ja tulvad on üldjoontes üsna sarnased nähtu- Paraku on Eesti üleujutusohuga seo- sed. Siiski on neil mõni eritunnus, mille abil saab nähtustel tud riskide hinnangus [2] öeldud, et vahet teha. Eestis tekib tulvavesi harva, sootuks eriline oli meie üleujutustest ei saa ühtegi käsit- leda tulvana. Tegelikult tuleb Eestis tulv kümme aastat tagasi jaanuari suurtormi ajal. tulvasid siiski ette, peamiselt suvel, ja tihtipeale kaasnevad ka nendega üle- Arvo Järvet aastatel on sademeterohkus tekita- ujutused. Näiteks 1986. aasta juulis ja nud väiksemaid üleujutusi Rootsis ja 1987. aasta augustis olid Lõuna-Eestis iimasel paarikümnel aastal Briti saartel. suure üleujutusega tulvad: Võru lin- on Euroopat tabanud mitu nas ujutati üle eluhoone- märkimisväärset tulva, mis tega ala ja Võrtsjärv kip- Tulvade põhitunnused on Von tekitanud üsna suuri kahjusid. pus ääreni vett täis saama. Näiteks põhjustas tulvavesi ulatus- nende ebatavaline ilmumisaeg, Eriline oli aga 2005. aasta likke üleujutusi Reini jõel 1993. ja ootamatult kiire veetaseme tõus jaanuaritormiga seotud 1995. aastal ning Oderil 1997. aas- ja nähtuse lühike kestus. tulv, millest nüüd on möö- tal. Miljarditesse eurodesse ulatuvaid dunud kümme aastat. kahjusid kandsid Saksamaa, Holland, Poola ja Tšehhi. Eestis on olukord nende suurte Mis vahe on suurveel ja tulval? Erakordselt suur tulv oli Tšehhis ja tulvade taustal olnud üsna rahulik, Suurvesi on veekogude kõrge veeta- Saksamaa idapoolsetes liidumaades kuigi mõni aasta tagasi järjestikku se, mida tuleb ette igal aastal enam- 2002. aastal; kahju hinnati 20 miljar- neljal aastal kevadsuurveega kaasne- vähem samal ajal. Seejuures on jõge- dile eurole. Peaaegu kõigil viimastel nud üleujutused pole kauge minevik. de vooluhulk kümme ja rohkem

26 |26| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 2005. aasta talvetulva iseloomustavad näitajad Jõgi Mõõtejaam Valgla, Tulva Veetaseme Vooluhulga Äravoolumoodul km2 tõus, tõus kokku, suurenemine, tulva tipu päeval, päevi cm m3/s l/s x km2 Võhandu Räpina 1131 3 90 18,4 27,1 Väike Emajōgi Tõlliste 1054 4 179 44,6 59,8 Õhne Tõrva 269 3 242 19,4 94,4 Ahja Ahja 896 5 121 33,3 47,7 Pungerja Roostoja 313 5 166 12,7 40,7 Tagajõgi Tudulinna 252 5 172 19,3 85,7 Purtse Lüganuse 784 5 94 31,0 49,5 Jägala Kehra 903 4 86 41,7 60,7 Leivajōgi Pajuba 96 3 141 7,43 94,4 Vääna Hüüru 209 3 110 8,35 60,3 Keila Keila 635 6 96 43,1 95,0 Vihterpalu Vihterpalu 474 6 185 24,7 86,3 Kasari Kasari 2641 4 114 201 116,6 Pärnu Oreküla 5154 4 276 283 80,1 Navesti Aesoo 1008 4 244 65,7 94,9 Halliste Riisa 1884 4 191 44,6 33,4

korda suurem kui sellele eelnenud veetase, cm üle graafiku nulli 250 kuudel. Väiksema languga jõgede, kevade suvetulvad sügise talvetulv suvetulv eriti lammorgudes voolavate jõgede suurvesi suurvesi 9.01 200 tormi puhul katab suurvesi siis üsna ulatus- haripunkt liku lammiala. 150 Suurvee tekitab rohke vihm (suve- 100 ja sügissuurvesi) või lumevesi (kevad- suurvesi). Eriti kõrget suurvett võime 50 näha kevadel, kui pärast lume sula- 2004 2005 0 mist või sulamisega samal ajal sajab 1 61 121 181 241 301 361 421 481 541 601 661 721 maha hulganisti vihmavett. Ent vahel päevade arv võib tegu olla ka madala suurvee- ◊ 1. Kasari jõe päeva keskmise veetaseme muutus 2004.–2005. aastal Kasari hüdro­ ga: sel juhul jõgi ei välju oma sängist meetriajaama andmeil (valgla 2641 km2) ja üleujutust pole. Niisugune madal kevadsuurvesi oli Eestis 2014. aastal. Siinjuures tasub tähele panna, et üleujutus ei pruugi alati kujuneda Tulvasid põhjustavad peamiselt aasta jooksul, seevastu talvetulvad on vaid looduslikel põhjustel. Mõnikord tugevad vihmad. Lääne- ja Kesk- meil väga haruldased. võib selle tingida ka inimtegevus, näi- Euroopas kaasnevad tulvaveed teks pääseb purunenud paisu tagant paduvihmadega ka talvepoolaastal. Jaanuaritulvale eelnenud kuud valla suur kogus vett või ei suuda Lumerohkel talvel võib järsk soojalai- olid vesised. Tulvavee kõrgus jõge- kanalisatsioonitorustik maha sada- ne tuua ka meil kaasa üsna ootamatu del oleneb eelnenud aja veerikku- nud vett piisavalt kiiresti ära juhti- olukorra: vett lisandub nii vihmana sest. 2005. aasta jaanuaritulva kuju- da, mistõttu madalamad tänavalõi- kui ka lume sulamise tõttu. nemiseks olid soodsad olud, sest eel- gud ujutatakse üle. Väga selgeid eristuskriteeriume mise aasta lõpukuud olid küllaltki Tulvad on olemuselt sarnased suurvee ja tulva puhul paraku ei ole, veerohked. Nüüdseks juba üheksa- suurveega ja sageli peetaksegi neid sest loodust ei saa jäigalt raamides- kümne aasta pikkuses vaatlusreas oli sünonüümideks. Hüdroloogiliselt se suruda. Tulvade põhitunnus on 2004. aasta enamikul jõgedel veerik- peaksime tulvasid siiski suurveest nende ebatavaline ilmumisaeg (suur- kuse poolest 13.–14. kohal. Eriti palju eristama, et selgitada järsku veetase- veeajal pole tegu tulvaga) ning oota- sademeid tuli suvel, sügiskuudel ja me tõusu ja jõgede vooluhulga suu- matult kiire veetaseme tõus ja näh- kuni aasta lõpuni sadas samuti kesk- renemist ajal, mil suurvett tavaliselt tuse lühike kestus. Suvetulvasid tuleb misest rohkem. Eesti läänepoolmi- ei ole. Eestis ette keskmiselt kord kümne kul ja kohati Vahe-Eestis oli sademe-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |27| 27 Kliima

äravoolumoodul, l/s·km² 100 100 100 Õhne jõgi - Tõrva jaam Pärnu jõgi - Oore jaam Leivajõgi - Pajuba jaam 80 80 80

60 60 60

40 40 40

20 20 20

0 0 0 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 100 100 100 Vihterpalu jõgi - Tagajõgi - Tudulinna jaam Lõve jõgi - Lõve jaam 80 Vihterpalu jaam 80 80 60 60 60

40 40 40

20 20 20

0 0 0 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 jaanuarikuu päevad ◊ 2. Näiteid talvetulva käigu kohta eri jõgedel. Et jõgedevahelisi erinevusi paremini võrrelda, on toodud äravoolumooduli graafi­ kud. Saaremaal oleval Lõve jõel pole tegu tulvaga, vaid sügissuurvee jätkuga kuni jaanuari lõpuni

350 Detsembri teise dekaadi lõpupoo- Kasari jõgi - Kasari jaam 2004 2005 300 le tuli taas lumi maha ja kolmeku- 250 ningapäevaks (6. jaanuar) oli ena- 1.10.2004

9.01 28.02.2005 200 mikus piirkondades vaksajagu lund, tormi haripunkt vooluhulk, m³/s vooluhulk, välja arvatud saared ja Edela-Eesti, 150 kus lund jagus napilt. Ööpäeva jook- 100 sul püsis temperatuurinäit null kraa- 50 di lähedal: päeval kraad-poolteist üle, 0 1 11 21 31 41 51 61 71 81 91 101 111 121 131 141 151 öösel pisut alla nulli kraadi. 25 7. jaanuaril jõudis väga soe ja niis- Õhne jõgi - Tõrva jaam 9.01 ke õhk läänetsükloni ees kohale. 20 tormi haripunkt Päeva kõrgeim õhutemperatuur ula- 15 1.10.2004 28.02.2005 tus kõikjal Eestis 5–6 kraadini, algas

vooluhulk, m³/s vooluhulk, 10 sula ja vihmasadu. Tormipäevadel, 8. ja 9. jaanuaril, oli õhk veelgi soo- 5 jem: 6–7 kraadi. Vihmasadu jätkus 2004 2005 0 1 11 21 31 41 51 61 71 81 91 101 111 121 131 141 151 ning kohev lumi sulas väga kiiresti. päevade arv Kui liita kokku lumevesi ja jaa- ◊ 3. Kasari ja Õhne jõe hüdrograafid ajavahemikust 1.10.2004 kuni 28.02.2005. nuaritormiga maha sadanud vihm, Hüplik hüdrograaf enne talvetulva märgib ebastabiilse ilmastikuga aega, mil hüdro­ saame arvutusliku veekihi paksu- loogiliselt on tegu sügissuurveega seks Viljandis, Kuusikul ja Lääne- Nigulas 70–80 mm. Kolmandiku võrra vähem oli lume- ja vihmavett Kirde- ning Kagu-Eestis, te aastasumma 800–900 mm, Pärnu samuti saartel. jõel Oore veemõõtepostis jäi aga veidi Kuna Eesti talvine kliima on alla 1000 mm. Põhja-, Lääne- ja Kesk- ebastabiilne, võib 2005. aastal Veetase hakkas kiires­ Eestis tuli juuli lõpus ohtralt vihma, nähtud talvetulv korduda. ti kerkima. Kuna maa oli mis tekitas suvetulva. Sügiskuudel ker- külmunud, kuigi mitte kis veetase mitmel korral harilikust sügavalt, pääses vesi tasemest kõrgemale. Mõlemal aastal, mööda maapinda kergesti 2004 ja 2005, oli jõgede veerežiim väga lumikate kujuneb märksa hiljem kui valguma ning väikesed voolusängid muutlik (näiteks Kasari jõgi, ◊ 1). mandriosas. Ent novembri-detsemb- täitusid kiiresti veega. Need kandsid Esimene lumi tuli pärast novemb- ri vahetusel algas sula ja mõne päeva- omakorda vee suurematesse jõgedes- ri keskpaika ja nädala pärast kattis ga oli kõikjalt lumi läinud. Lumevesi se, kus veetase hakkas tulvale omaselt korralik, 20–30 cm paksune lumikate andis ohtralt toidet veekogudele ja kiiresti kerkima: vesi tõusis kolm-neli kogu Eesti, sh Saaremaa, kus tavaliselt pinnas sai pilgeni vett täis. päeva. Kõige rohkem tõusis veeta-

28 |28| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mujal Eestis. Ühtlasi on nende jõge- de äravool looduslikult rohkem regu- leeritud, kuna nad toituvad märksa

Foto: Arvo JärvetFoto: enam põhjaveest. Saaremaa ja Hiiumaa jõgedel-oja- del jätkus detsembris alanud suur­ vesi. Jaanuaritormi ajal kerkis Lõve jões veetase vaid 25 cm ja päeva keskmine vooluhulk suurenes ainult 20% (◊ 2). See tõendab, et mereli- se kliimaga läänesaarestikul kujuneb väikestel vooluveekogudel võrdlemi- si sooja ilmastiku ja lühikeste talvede korral hoopis teistsugune veerežiim kui Mandri-Eestis. Tulvavee tipu ajal (enamikus koh- tades 11. jaanuaril) oli kõige inten- siivsem äravool Eesti läänepoolmi- ku jõgedel, eriti nende puhul, mille ◊ 4. Tõrvas asuv veemõõdupost jäi Õhne jõge tabanud tulvavee tõttu vee alla ja sai jõgikond paikneb Lääne-Eesti mada- kannatada. Pildistatud 2005. aasta 11. jaanuaril, kui veetase oli kahe päeva tagusest likul (vt tabelit). Äravool suurenes tulva tipu veetasemest juba pool meetrit madalam neis paigus tormipäevadel sadanud vihma tõttu, kuid oma osa oli ka pin- nase omadustel. Lääne-Eestis on roh- kem savikat pinnakatet ja seetõttu läheb vihmaveest võrdlemisi suur osa Foto: Olev Merivee Foto: otse jõgede voolusängi. Suure tulva Õhne jõel oli aga tekitanud jaanua- ritormi ajal Sakala kõrgustiku lõuna- küljel maha sadanud vihm.

Haruldased talvetulvad. Kuna Eesti talvine kliima on ebastabiilne, võib 2005. aastal nähtud talvetulv kordu- da; tollal ei toonud see kokkuvõttes siiski väga suuri üleujutusi. Samas lubab kliimamuutuste suund eel- dada, et lumesulaveest põhjustatud jõgede üleujutused pigem vähene- ◊ 5. Tõrva gümnaasiumi staadioni on hõivanud üle kallaste tunginud Õhne jõgi vad: suurvee äravool lühema ja peh- mema talve korral jääb väiksemaks se Õhne, Pärnu ja Navesti jõel: kuni veetaseme tõusuga üllatas Õhne jõgi [1]. Siiski tasub arvestada, et pärast 2,5 meetrit. Küllaltki suure veekogu- (vt ka ◊ 2, 3). Seda ei osatud arvestada talve algust võib Eestisse jõuda äge- se said ka Alutaguse jõed, Vihterpalu ning Tõrva veemõõteposti seadmed daid läänetsükloneid, mille intensiiv- jõgi ning Väike Emajõgi. Eesti suu- jäid vee alla ja said kannatada (◊ 4). sed sademed annavad hoo tulvade rimatel üleujutusaladel voolavates Kui vaadelda toona aset leidnud tekkeks. jõgedes, nagu Hallistes ja Kasaris, sündmusi piirkonniti, võib esile tuua 1. Järvet, Arvo 1998. Kliimamuutuste võimalik kerkis veetase võrdlemisi tagasihoid- küllaltki suured erinevused talvetulva mõju Eesti veeoludele. – Keskkonnatehnika 6: likult: alla 1,5 meetri. Siiski ujutasid käigus ja ulatuses. Selgelt tekkis tulv 7–8. 2. Kupits, Karl 2011. Üleujutusohuga seo- mõlemad jõed üle üsna suure ala. Lääne-, Vahe- ja enamikul Lõuna- ◊ tud riskide esialgse hinnangu aruanne. – Kuna jõgede veetase oli juba eel- Eesti jõgedel ( 2). Tulv jäi märkama- http://www.envir.ee/sites/default/files/ nenud kuudel olnud üsna kõrge, ei tuks Emajõel ja Narva jõel, sest nende yleujutusohugaseotudriskidearuanne.pdf. toonud tulvavesi kaasa väga järsku jõgede äravoolu mõjutavad oluliselt Keskkonnaministeerium. ja suurt hüpet. Ent lisanduv tulvave- Võrtsjärv ja Peipsi. Kuigi selgelt ei Arvo Järvet (1948) on geograaf, töötab si suurendas tunduvalt jõgede voolu- avaldanud tulv ka Põhja-Eesti jõge- Tartu ülikoolis hüdroloogia- ja loodus- hulka. Siin oli siiski üks erand: äkilise del, sest seal oli sademeid vähem kui geograafia lektorina.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |29| 29 Huvitav Eesti

Kolme meetri kõrgune ja kaheksa meetri laiune Uku koobas asetseb mõne meet- Uku koobas ri kaugusel jõest. Koobas on umbes kümme meetrit sügav, tagapool see madal- dub ja alates avast kuuen- da meetri kaugusel õnnestub edasi minna vaid kummargil, Süvahavval veelgi kaugemale pääsemiseks Süvahavval on igal sammul tunda ehedat loodust, män- tuleb liikuda käpuli. Tagaseina lähedal on koopal kõrgust vaid ni-kuuse segametsa värskust ja imelist vaikust. Koht pakub 0,3 meetrit, näha on ka pisikesi huvi nii maastikuvaadete kui ka kultuuriloo tähiste ja alli- sambaid, mille on kujundanud alli- kakoobaste poolest. Üks Süvahavva loodusväärtusi on kavesi. Koopa allikavett on peetud heaks Sõjatare liivakivipaljandis olev Uku koobas. joogiveeks, ehkki see on väga raua- rikas. Üles märgiti läte esimest korda Elen Rekand Sõjatare müürimägi, kus on ligi 13 1936. aasta allikaloenduse käigus. meetri kõrgune maaliline liivakivipal- Allikarohkuse tõttu suureneb Uku üvahavva küla peidab end jand. Kõrgelt oruveerult pääseb jõe koobas aegamööda nii sügavuti kui Lõuna-Eestis Põlvamaal, paar- ääres asuva paljandi juurde mööda ka laiuti. Sealjuures muutub ka koopa kümmend kilomeetrit Põlvast treppe, millest ülemine viib müüri kuju. Eelmise sajandi keskel oli koo- SVärska suunas. Soohara asulas tuleb poolitavasse sälkorgu ja alumine sälk- bas suurem, kuid 1983. aastal varises keerata paremale: sealt ligikaudu kahe orust edasi jõe ääres asuva Uku koopa ülaservast üsna suur lahmakas liivakivi kilomeetri kaugusel edelas vuliseb jõkke. Allalangenud seina Eesti pikim Võhandu jõgi (162 km). maht võis olla mitusada Veevool on siin aastatuhandete jook- Koopa allikavett on peetud heaks kuupmeetrit, varingust sul Devoni liivakivisse sügava sängi joogiveeks, ehkki see on väga tekkinud mürtsu olevat joonistanud ning paljandeid ja koo- kuulda olnud vähemalt paid kujundanud. rauarikas. poole kilomeetri kaugu- Viimasel ajal on Süvahavva küla sele. Nüüdseks on jõe- kuulsust kogunud samanimelise tele- vool varingust tekkinud seriaali kaudu. Samas tasub selle pai- juurde. Selle kõrval kunagi laiuta- liivakuhja koopa eest ära uhtnud ja tee gaga tutvuda ka kauni looduse pärast: nud Suur-Sõjatare koobas muutus koopasse on vaba. köitvad on Võhandule avanevad vaa- 19. sajandi lõpus aset leidnud varingu Teadaolevalt on Uku koopa juures ted ning jõge palistavad paljandid ja järel sälk oruks. käidud ka ohverdamas. koopad. Soohara Devoni liivakivipaljandeid on PÕLVA Võhandul üle kümne: Kalmate Sarvemäe müür, Sõjatare müür, Tsirgumüür, Uku koobas Kulli müür, Kikkamüür, Põdramüür, Viluste Veskimüür jt. Koobastest on ilmselt Saarjärv Viira Haavapää Süvahavva j

ä aga tuntuimad Sõjatare müürimäe p ä Sõjatare Paht jalamil paiknevad avaused. Õigemini, müür

Võh a o Vareste ndu tänapäeval saame neist uudistada j ä ä p Vinso vaid Uku koobast. va a Võhandu a jõe H Uku koobas viib sügavale. Mööda ürgoru kaitseala kohalikku teed saabudes ei reeda esi- Himmiste algu miski, et läheneme Uku koo- pale. Viitasid ega tutvustavaid tea- Koolmajärve betahvleid paraku ei ole. Ent kui Koolmajärve tähelepanelik olla, näeb teest pare- mal, paarikümne sammu kaugusel 0 1 2 km Leevi puude taga piirdeaeda. Selle taga on Uku koobas asub Võhandu ürgoru kaitsealal jõe vasakul kaldal Sõjatare müüris

30 |30| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Tõnu Pani Foto:

Võhandu jõe ühe tuntuima liivakivipal­ Jõõst Taimo Foto: jandi Sõjamäe müüri (paremal) jalamil leiab Uku-nimelise koopa (ülal): see on umbes kolm meetrit kõrge, kaheksa meetrit lai ja kümme meetrit sügav

Koobastega käivad kaasas muis­ tendid. Kinni varisenud Suur- Sõjatare olevat kunagi olnud pelgu- paik, mis kaevati Poola-Rootsi sõja ajal (1600–1611). Koobas oli seest vooderdatud palkidega ja selle välja- pääs asus jõe pool. Siin peetud toona isegi pulmi. Muistendi järgi jooksnud maa all paos olnud inimeste juurest välja kass. Vaenlased näinud kassi ning leidnud sedamoodi pelgupaiga üles. Nad tapnud seal kõik inimesed, vaid pruutpaar pääsenud salateed mööda Volbasaarele (saar Võhandu keskel) ja sealt edasi. Sõjatares tapetud eestlased ole- vat mae­tud umbes pool kilomeet- rit allavoolu jäävale Kalma­tumäele. Sellest ko­hast on leitud ka 12 kää- bast, mis pärinevad­ I aastatuhande teisest poolest. Uku koopast vaid paarkümmend meetrit allavoolu asub palju madalam Väike-Sõjatare koobas, mille juurde pääseb kõige paremini jõelt kanuuga. Rahvajutt kõneleb, et selle taga ole- vat rauduksega lõppev käik, kust tuleb kord aastas välja kaks kuradit.

Elen Rekand (1972) on Tartu kutseha- riduskeskuse loodusturismikorralduse õppur.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |31| 31 Poster: fotovõistlus 2014

32 |32| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Eriauhind elurikkuse foto eest Liblikauputus

pin Tartu ülikoo- li magistriõppes botaanikat, see- tõttuÕ põikasin suvel tihti tee pealt kõrvale, et uurida loo- dust. Kõrvalolev vaatepilt ei avanenud siiski mõnel idül- lilisel metsalagendikul, vaid kruusatee ääres. Olime juuni lõpus Läänemaal tai- meökoloogia välipraktiku- mis ja lõpetanud õppekäi- gu Tuhu soos, kui eemalt jäi silma teepervel tarnade vahel kõrguv harilik hein- putk (Angelica sylvestris). Lähemale jõudes märka- sin ühel õisikul tohutut lib- likaparve, nii et viimased sammud ja liigutused tuli teha peaaegu aegluubis, et putukaid mitte ära ehma- tada. Kui pilt oli tehtud, sai kogu parv kiire käeviipe- ga lendu aetud ja hetkeks olime nagu muinasjutus, liblikad ümber pea tiirle- mas. Seda hetke kaameraga püüda ei jõudnud, jäi vaid mälupilt. Edasi jalutades märkasime teisigi sääraseid liblikaparvi. Ei oska öelda, miks nad just selle tee äärde olid otsustanud koonduda. Olen nii mõnigi kord kuul- nud ütlust, et tee peal kõn- dides ei näe loodust, tuleb tuntud rajalt kõrvale astuda. Tihtipeale vastab see tõele, kuid siinne foto tõestab vas- tupidist. Loodus on ju kõik- jal meie ümber, ka tee ääres, peal ja all. Tuleb vaid tähe- lepanelik olla, et ei magaks maha hetke, kui oled õigel ajal õiges kohas. Lummav moment on jäädvustatud Nikon D40 kaamera ja 8–55 mm Nikkori objektiiviga.

Foto: Ilmar Uibopuu Kaspar Arme autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |33| 33 Intervjuu

Külli Kalamees-Pani on sündinud 31. oktoobril 1960 Tartus. Lõpetas 1978 Tallinna 7. keskkooli. Tema õpetajad nooruses olid Heinrich Veromann ja Linda Metsaorg. 1984 lõpetas Tartu ülikooli bioloogina ja 1998 kaitses samas magist­ ritöö bioloogia didaktika kohta. Töötanud 1984–2002 Tartu loodusmaja õpetaja ja metoodikuna ning 2002–2005 Tartu keskkonnahariduskeskuse juhatajana. Alates 2006. aastast Tartu ülikooli loodusmuuseumi loodushariduse koordinaa­ tor. Loodusmuuseumi huvipäevade, õppeprogrammide ja koolituste korraldaja, õppematerjalide ja näituste koostaja. Avaldanud kirjutisi looduse õpetamisest, samuti bioloogiaõpikuid. Alates tänavusest aastast ELUSi Eesti mükoloogiaühin­ gu juhatuse esimees. 2012. aastal pälvinud Eesti looduskaitse hõbemärgi. Fotod: Mari Luud Fotod:

34 |34| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Metsas tuleb vaadata ka jalge ette, mitte ainult puulatvadesse

Looduse tutvustaja ja õpetaja, Tartu ülikooli loodusmuu- 15–20 sentimeetrit pikad. seumi loodushariduse koordinaatori Külli Kalamees-Paniga Kevadel jälle, kui rästikud ärkavad, ajas juttu Rainer Kerge Õhtulehest võivad nad rabades lesida laudteedel, sest jahedama ilmaga ei saa nad kui- dagi liikuma. Mitut liiki pilvikuid Eestis elab? lisemaid liike: rabaretkel ei pruugi See on nüüd liiga hea küsimus. näiteks gümnaasiumiastme õpilane Praegu korraldatakse uueks Tartu tunda ära jõhvikat. Või kui rabast ülikooli loodusmuuseum. Mida see Aga võililli? välja minna, siis pohla. tähendab? Topised visatakse välja? Mõni liik ja hästi palju pisiliike. Metsa all ei tohi kunagi öelda, et Muuseumi ekspositsioon kujunda- hakkame nüüd marju sööma, sest takse küll ümber, aga välja ei visa- Neid pisiliike on kokku suurusjär- keegi võib võtta piibelehe marju. ta ühtegi topist, sest topised on kõik gus 160. Kellel on vaja neid kõiki Rabas on selle poolest julgem. muuseumi kogus numbri all ja kuulu- tunda? Samas on ka väga tarku lapsi, nii vad säilitamisele. Lihtsalt looduse sõbrale piisab sellest, et üldistada ei saa. Mustikat teavad Uus ekspositsioon tuleb aga kind- kui ta tunneb ära võilille. Teadlased üldiselt kõik. lasti teistsugune kui eelmine, päris võiksid neist muidugi rohkem teada. huvitav ja tänapäevane. Lisaks topis- Mis koosluses teie ennast kõige tele tuleb sinna kindlasti seletavaid Mul on siinjuures kõhklusi ka tead- paremini tunnete? tekste, aktiivülesandeid, uusi vaate- laste koha pealt: ega sõbrad taime- Raba on hea mõnus vaba koht. nurki: väljavõtteid nii Eesti kui ka süstemaatikud ole ikkagi pisut hul- maailma kooslustest. luks läinud? Hea küll, me võtame teadmiseks, et võilill on pisiliigi- Metsa all ei tohi kunagi öelda, et Kas seda on võimalik rohke perekond. Aga mida haka- hakkame nüüd marju sööma, sest kuidagi võrrelda, kui ta peale infoga, et Eestis on võilille suur roll õpetamisel pisiliike kokku näiteks 179? keegi võib võtta piibelehe marju. on moodsal – plinki- See, kui sügavuti on võimalik minna, val, tiliseval ja puute- sõltub uuritavast valdkonnast. tundlikul – õppema- Teaduse seisukohast võib olla olu- Seal saavad ju jalad märjaks ja soo- terjalil ja kui suur õpetajal? line tunda kõiki pisiliike, loodushari- kail paneb pea valutama. Õpetaja isiksus, vaatevinkel ja taust- duse seisukohast see muidugi nii täh- Mulle sookailu lõhn meeldib: tekitab süsteem on kindlasti väga tähtis, tis pole. sellise ürgses paigas olemise tunde. samas on oluline ka õppematerjal. Teatud hulk taime-, looma- ja see- Üksi rabas käimiseks jääb muidugi Suur asi on juba see, et veebipõhised neliike tuleks muidugi kõigil ära õppi- vähe aega, ma satun rappa ikka roh- materjalid on igaühele kättesaadavad. da, muidu jõuame selleni, et inimesed kem gruppidele õpetama, mida seal Need muidugi ei asenda looduses ei tunne üldse loodust, nagu näiteks näha võib. või muuseumis käimist. Kuigi loodust Taanis on juba juhtunud. Aga neil saab õpetada ka linnas. Siinsamas loo- on ka loodust väheks jäänud, enamik Mida või keda te metsas kardate? dusmuuseumi vastas pargis saab april- maast on põllumaa; looduslike koos- Eriti mitte midagi. Mao peale ei või likuus 15 liiki linde vaadelda – ei peagi luste õpetamine käib rohkem emot- muidugi astuda. kuhugi kaugemale minema. Raadi sur- siooni najal. nuaial on linde veel palju rohkem. Olete katsetanud? Selles mõttes on võimalused loo- Keskmiselt orienteerutaksegi rohe- Ei, aga ikka tuleb vaadata ka jalge ette, dust õpetada erinevad: võib minna lises looduses vist veidi vähem kui mitte ainult puulatvadesse. Septembri metsa või rappa, aga saab kasutada ka veerand sajandit tagasi. alguses sooja ilmaga seenele min- linnaloodust. Pilt on läinud natuke kehvemaks nes võib väikseid rästikuid näha päris küll. Ilmselt käiakse peredega vähem palju. Ma olen teinud mitu seeneret- Ma tahtsin tegelikult jõuda õpetaja looduses, sest lihtsalt ei jõuta lin- ke Palojärve ümbruses ja iga kord on pedagoogiandeni. Mäletan selgelt nast välja. Vahel ei teata kõige tava- seal palju väikseid rästikuid, umbes oma ehmatust, kui tulin 1992. aas-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |35| 35 Intervjuu

tal õppima Hugo Treffneri gümnaa- Kui prügine meie mets õigupoo- püsivama väärtusega asju kui pidevalt siumisse: siinne bioloogiaklass oli lest on? minemavisatavaid. umbes Stalini ajast remontimata Teatud määral muidugi olmeprügi No mõelge: kui külmkapi eaks on ja sama vana sisustusega, ei midagi leiab, aga valdav see Eestis ei ole. rehkendatud kümme aastat, siis ei peale kulunud toolide, laudade ja „Teeme ära!“ kampaania on metsa ole ju arvestatud tema parandamise- tahvli. Kõige tipuks tuli tahvli ette puhtamaks muutumisele kõvasti ga, vaid sellega, et vana külmik läheb lühike vimmas hallis ülikonnas, r-i kaasa aidanud. prügimäele ja ostetakse uus. See ei ole põristav nooremapoolne habemik. Kahjuks on ikka veel ka neid, kes perspektiivikas suund. Aga üksikini- Niisugune meesõpetaja, kelle klass leiavad, et lihtsam on viia oma prügi mene ei saa siin kuigi palju muuta. kohe maha hääletab. Ainult et tema metsa äärde. Sa võid küll õpetada ja rääkida, aga oli Urmas Kokassaar: võttis krii- tootmine ja ühiskond di ja tegi ühegi muu abimaterjalita liigub ikka pigem kii- 10. klassile selgeks ülikooli bioloo- Ainult netipõhiseks ei saa õpeta- rema raharingluse suu- gia esimese kursuse materjali. Kõik mist muuta ning iseäranis loodust nas, ja sellest on küll õppisid mis mürises. väga kahju. Muidugi on õpetaja osa oluline! on üksnes tahvelarvutite abil õpe- Õpetaja karisma, õpetaja isiksus, tada väga raske. Kui populaarsed on teadmised peavadki mõjuma. Ainult praegu tudengite seas netipõhiseks ei saa õpetamist muuta rohelise bioloogiaga ning iseäranis loodust on üksnes tah- Aasta alguses levis Facebookis seotud suunad? Suur osa silmaga velarvutite abil õpetada väga raske. postitus sellest, kuidas üks selts- nähtust on ju ammu ära kirjelda- Kuigi need abivahendid võivad kond oli oma uusaastamatkal leid- tud, avastusi tehakse laborites. tuua mingi osa inimesi looduse juur- nud üsna sügavast padrikust kaks Mulle tundub roheline bioloogia de, sest need kõnetavad inimesi, kes Hiina laterna kesta. Inimesed aru- ja just loodusharidus endiselt väga on netikeskkonnas väga kodus. tasid, kui palju tarbetut reostust põnev ja ma püüan seda huvi ka oma tekib meile võõra kultuuri asja- õpilastes äratada. Muidugi on see Teil on telefon täis ägedaid seene- kese kasutamisest. Mina ei suut- niinimetatud valge bioloogia praegu ja linnu-nutirakendusi? nud selle mure peale väga erutuda. väga oluline, isegi liigi definitsioon On jah. Vahepeal kasutan neid, kasvõi Leian oma väikesest metsatukast, ulatub juba geeni tasemele välja: selleks, et seltskonnale näidata: nuti- mis asub surnuaiast linnulennult peale silmaga nähtava kasutatakse telefonile on välja mõeldud sellised ehk 700 meetri kaugusel, alatasa määramisel ka DNA-järjestuste võrd- võimalused, kus te saate kasvõi linde kalmuküünalde kestasid: linnud lust. Tavaline loodusvaatleja muidugi kõrvutada ja määrata. on need kohale tassinud ja aukli- geenide abil liike määrata ei saa, tema kuks toksinud. Ma toon need met- peab ikkagi välistunnuseid jälgima. Ja ilma detaile teadmata ei saa süs- sast välja prügikasti ja pole korda- Tegelikult võiks just roheline bio- teemi, sellesama metsa toimimise- gi mõelnud, et kalmuküünlaid ei loogia leida rohkem kandepinda ka le pihta? peaks põletama; et me peaksime gümnaasiumiastmes ja ehk hiljem ka Jah, metsa kui süsteemi õppimist saab toredatest vanadest ja uutest tra- ülikoolis, sest makrotasand – liigid alustada ikkagi teatud hulga liikide ditsioonidest loobuma, kuna nen- ja ökosüsteemid – ei kao kuhugi. tundmisest. Päris otse ja ainult emot- dega võib kaasneda üsna pisike ja Oluline ei ole mitte vaadata ainult sioonide najal ei saa hakata süstee- pealegi kergesti koristatav reostus. mikroskoopi või elektronmikroskoo- mi tunnetama; sa pead mingil määral See pole muretsemist väärt. pi, vaid ka loodust ennast ja suhteid keskkonda tundma ja keskkonnaõpe- Teatud määral võib ikka muretseda, looduses ehk siis ökoloogiat. tus on loodushariduse juures oluline: aga kokkuvõttes peaks kogu selline kasvõi teadmine, mis võib süsteemi prügi jõudma ümbertöötusse ja taas- Mida teile endale meeldib kõige tasakaalust välja viia ja kuidas peaks kasutusse. Nii et ka see varese võe- rohkem vaadata, võib-olla koguni loodust hoidma. tud kalmuküünal jõuaks prügikasti koguda või jäädvustada? Inimene peab – ka metsaomani- – kui ta just väga sügavale rappa ei Mulle meeldib fotografeerida, aga vii- kuna – teadma, kus need tasakaalud satu. Samas ei ole ma rabades meele- mase ajal olen ma süvenenud seen- paiknevad. See on üks osa haridusest. tult prügi näinud. Ju on inimesed, kes te maailma ja teinud väga palju pilte seal käivad, teadlikumad ja koristavad seentest. Eestis on see tasakaal senini olnud enda järelt. päris hea? Mind väga häirib, et asju, mis lähe- Seent on hea pildistada: ta ei jookse Väga paigast ära ei ole. Meil on loo- vad katki, ei saa enam parandada eest ära ja fotograaf võib rahulikult duslikud alad ja põllumajandusalad – ja need tuleb asendada uutega. Ma oodata, millal päike puu tagant mitmekesisus on tegelikult päris suur. pigem ostaks kallima hinna eest ja välja tuleb.

36 |36| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Seene pildistamine pole üldse lihtne! Vastupidi: seene õige värvi kättesaa- mine on päris keeruline; peab üsna palju vaeva nägema ja seadistama, et fotol oleks seenel sama toon kui loo- duses palja silmaga vaadates.

Ega seeni siis ometi ainult värvi järgi määrata! Värv on siiski oluline tunnus. Seene pildistamisel on veel see nüanss, et enne foto tegemist peaks püüdma liigi ära määrata, ja see ei olegi nii lihtne. Pildi järgi võib olla pärast täpselt määrata ei saagi. Muide, üks oluline asi, mida tuleb inimestele õpetada, on määramistunnuste märkami- ne, olgu siis linnul või seenel või taimel. Tunnuste eristami- ne on tähtis osa looduse õpe- tamisest: suunata teatud rüh- mas vaatama õigeid detaile. Sa tead näiteks, et kotkal peab uurima, kui suured ja laiad on ta tiivad ja millised on tiivaalu- sed märgid või mitu nii-öelda tiivasulesõrme on tal tiiva otsas. Seente puhul tuleb sageli õpetada, et lisaks kujule ja vär- vile peab vaatama kübara alla, kus on eoslehekesed või toruke- sed. Iseenesest väga lihtne asi, aga inimesed ei tea seda, nad määra- vad kogemuslikult, vanaema õpetuse järgi: männiriisikas on pruun! Samas on temaga väga sarnane üks vöödik ja vahetegemiseks tuleb vaadata nimelt kübara alla. Seda peab sageli õpetama õpetaja, sest määrajast ei pruugi inimene esi- mese korraga välja lugeda, milliseid tunnuseid kõigepealt jälgida.

Enne seda veel peab õpetama, kui- das üldse määrajat kasutada. See vajab samuti pisut harjutamist. Jah, oskus lugeda määrajat õigesti on oluline. Kõike ei saa ju pähe õppida ja õpetamisel ongi tähtis see, et inimene saaks hiljem ennast ise aidata ja juur- de õppida, kui asja vastu on tekkinud huvi. Üks suur osa hariduses ongi huvi tekitamine ja võimaluste näitamine, kuidas oma huvi tulevikus arendada. Kusjuures, kui sa oled amatöör, autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |37| 37 Intervjuu

piisab ühest määrajast, aga kui huvi leiduks rahastaja. vöödikuid. See on väga raskesti mää- on süvenenud, võid avastada, et vahel Eestis on päris palju seenehuvili- ratavate seente rühm, mille hulgas on peab ühe liigi määramiseks olema si korilasi, septembris toimub üleül- palju mürgiseeni. Kui sa seent täpselt metsas kaasas mitu määrajat. Kõikides dine rahvamatk metsa. Mõelge või ei tunne, siis ei maksa süüa! Parem raamatutes pole kõiki liike seeski. eelmisele sügisele! Paljud juba tunne- pildistage huvitavat seent! vad seeni üsna hästi, aga osa katsetab Muinasjutud sellest, et üks või teine Mis rühmad Eesti loodusest on enda peal, kas on mürgi- või söögi­ mürgiseen pole tegelikult mürgine, praeguseni läbi uurimata – võta seen, ja see teeb küll muret. tulevad sellest, et inimesed ei tunne ainult kätte ning hakka kirjeldama piisavalt hästi seeni ja ja määrama? enamasti ei satuta kor- Selgrootutest on väga suured rühmad Ainult netipõhiseks ei saa õpeta- jama surmavalt mür- läbi uurimata, see oleks praegu päris mist muuta ning iseäranis loodust giseid liike. Noh, läheb perspektiivikas valdkond. Ja kindlasti on üksnes tahvelarvutite abil õpe- kõht kergelt lahti – seda tuleb seente kohta iga päev uudiseid. ei pane ehk tähelegi. Ja tada väga raske. siis räägitakse, et ei juh- Mu pilvikuküsimus loo alguses pol- tunud ju midagi. Aga nud juhuslik. Väga võimalik, et see eri liiki seened on eri- oli teie isa, kes mingis praktikumis Teinekord on söögiseene pähe neva mürgisusega ja inimeste tund- ütles tudengitele, et kel vähegi huvi, söödud väga ootamatuid asju. Vahel likkus on erinev ning nii võib kunagi tulge ja hakake pilvikutega tegele- on nii, et kõigepealt on inimene söö- sattuda ka surmava doosi otsa. ma. Kuidas Kuulo Kalamehel läheb? nud tundmatu seene ära ja siis saadab Seened on tema suur huvi, ta tegeleb meile foto või kirjelduse: mis see oli? Eesti metsade kõige ohtlikumad ikka nende määramisega ja kirjutab Mõned aastad tagasi oli mit- asukad on roheline ja valge kärb- neist raamatuid. Kogu aeg redigeerib mel perekonnal rohelise kärbsesee- seseen? ja kirjutab juurde. ne mürgitus, mis võib lõppeda sur- Lisaks veel mõned vöödikud, näiteks Hädasti oleks vaja raamatut „1000 maga, neeru- ja maksakahjustusega. kühmvöödik ja Meinhardi vöödik ja Eesti seent“. Fotod pidid Vello Liivil Elukvaliteet halveneb oluliselt, nii et veel mõned väiksemad seened, näiteks olemas olema; ma usun, et sellise raa- ei maksa riskida. osa kännuseeni on väga mürgised. matu koostamine on vajalik. Kui vaid Millegipärast süüakse ka näiteks Peab olema ettevaatlik.

38 |38| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Pane tähele Foto: Georg Aher Georg Foto:

Esimene ja seni ainus Eestist leitud odaherilaste sugukonna isend liigist Scolia hirta. Seesuguse silmatorkava olevuse peaks hõlp­ sasti ära tundma iga loodusehuviline; kõik vaatlused on oodatud loodusvaatluste andmekogusse

jõudes alles oma arengu lõpuks tolle Odaherilane Scolia hirta närvisüsteemi ja vereringeni. Seega hoolitseb odaherilase ema selle eest, et järglasel oleks pidevalt värske nina- on jõudnud Eestisse esine. Kui ema peaks torkega eksima, muutuks järglasele mõeldud toit juba järgmiseks päevaks roiskuvaks lai- ullu 2. augustil jäi looduse- ja kaitserelvana, on neil kasutusel baks. Seda aga ei juhtu. uurija Georg Aheri kodu- kui peen kirurgiline tööriist. Sellega Emased odaherilased veedavad elu aias Varstu ligidal pereme- nõelab odaherilane mardika vastseid peamiselt pinnases kaevandades ja heM fotoobjektiivi ette põnev putukas. (kuldpõrniklased Cetonia, Potosia, seal elutsevaid mardikatõuke jahti- Atraktiivse välimuse tõttu oli teda samuti põrniklased: Scarabaeidae) des, väljaspool pinnast kohtab neid lihtne määrata: tegu oli esimese Eestis alati ühte ja samasse kohta – kõht- ainult paaritumise ja toitumise ajal. leitud isendiga sugukonnast odaheri- misse närviketti. Valmikud toituvad õienektarist, lased (Scoliidae), liigiks Scolia hirta. eelistades­ siniseid õisi. Selle liigi kirjeldas Saksa entomo- Astel, mida ühiselulised herilased Elupaigaks valib odaherila- loog Franz von Paula Schrank juba ne soojad liivasemad alad, 1781. aastal. Lõuna pool Euroopas, tarvitavad ründe- ja kaitserel- kus taimestik on hõre. Kesk-Aasias ja Põhja-Aafrikas on ta vana, on neil kasutusel kui peen Kuna tegemist on soo- tavaline liik, järk-järgult põhja poole kirurgiline tööriist. jalembese liigiga, pole liikudes nüüd jõudnud ka meile. kindel, et väga külma- Silmatorkava tumeda putuka taga- de talvedega suudab see kehal on hästi näha kaks laia kollast Kõhtmine närvikett juhib kogu liik Eestis püsima jääda. Seepärast triipu. Küllaltki suurt (kuni 25 mm) ilu- vastse keha liikumist, v.a pea. Täpse on kõik teated tema nägemise kohta sate violetsete tiibadega putukat peaks operatsiooni tõttu ohver ei sure, teretulnud ja eriti hea, kui kaasneb ka hõlpsasti märkama ja ära tundma iga vaid kogu keha muutub liikumatuks. ülesvõte nähtud loomast. loodusesõber. Isase odaherilase tund- Niisugusel moel hoiab odaherilane Andmed saab sisestada veebilehele lad on märksa pikemad kui emasel. toidu oma vastsetele värskena. Iga loodus.keskkonnainfo.ee/lva. Odaherilased on astlaliste alam- sellisel viisil töödeldud mardika vast- seltsi kuuluv primitiivne parasiitse se tagakehale muneb emaherilane Allan Selin, eluviisiga sugukond. Astel, mida ühis- ühe muna. Nii alustab vastne söömist Eesti lepidopteroloogide selts, elulised herilased tarvitavad ründe- „sahvri“ vähem tähtsatest elunditest, www.lepidoptera.ee

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |39| 39 Rahvapärimus Torm ja tuisk, raju ja maru rahvameteoroloogias Laenuline üldnimetus torm (vrd sks Sturm, ingl Storm) kuulub kindlalt mere­ meeste sõnavarasse, maarahvas on eelistanud täpsustavaid rööpkeelendeid, nagu maru, raju ja tuisk.

Mall Hiiemäe

ormiennetest on kirjandus- muuseumi rahvaluulearhiivi- le kõige enam teavet laeku- Tnud Eestimaa rannikupiirkondadest. Näiteks Lahemaa rahvapärimuses paistab silma ilmastiku-, mere- ja kalandusteemaliste vana- sõnade rohkus [1]. Tormi tekitajana on kõige olulise- mal kohal tuul: torm ongi pigem tuule tugevuse näi- taja. Kasutusel on mõis- ted tormituul, marutuul ja kahjutuul (toob kahju, lõhub katuseid, ajab kari- le laevu). Teemakohaste mur- desõnade rohkus annab tunnistust lokaalsest kee- lepruugist ja ilmasõna­ vara nüansirikkusest [2]. Sellesse leksikoni kuuluvad tuulekeere, viherus (viher), pistong (äkiline puhang), iil, päär (torm, vali tuul), hingetorm, tomin (väga kõva tuul või torm), puhel­ dus (puhang), tormipaast (tormivai- kus merel), pagin (tuulehoog), hiiver (õige kõva tuul), möll (märatsev ja müra tegev torm), rööge (äge, röökiv tuul), vint (tugev tuul merel), nuust (äkiline tuulehoog), lõõsk (tugev tuu- lepuhang), pinnatuisk, pilutuisk. Eraldi mõiste on tuulispask ehk tuu­ lispea, õigupoolest tromb ehk tor­ Sagedaste tuiskude tõttu naado. nimetati veebruari omal ajal Säru ilm on halb ja tormine ilm, tuisukuuks, marukuuks või lendav aeg on tormine aeg, römbe ka rajukuuks; radokuu on või rämbe ilm on paljude tuule- ja selle sõna võrumurdeline

rajuhoogudega ilm. Häälikuvaheldus kuju Põlva kandist Arne Ader Foto:

40 |40| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri päripäeva tiir teha. tiir teha. päripäeva üks tuli kõigepealt vettelaskmiselgi (Pärnu, 1942). ajaks“ Uue tükiks paadi ilma onhead siis loodesse, dapäeva tuult Kui jatormi. tuul tõmmab möö onikka siis kirdepoole, hommikusse, tõmmab, läänekaartest näiteks päeva „Kui- vastupidi: tuulkumisele vastu tuule suunamuutus kellaosuti lii lounasta“ (Kuusalu, 1894). lohkuvad kolmaned kagulda, sevad tou- toised iäldä, „Iilidtousevad järgi: sõnade runolaulu de vaheldumisest, jasuunda tuulePalju olenes suunast tormi. niisadukuika osati ennustada olude kohta. Tuule järgi iseloomu Tuul andisvihjeidlähenevate ilma tungiv), tungiv), (teravalt puhuv, lõikav), vinge on mühiseb lääsab tuiskama) [2]. mässama, möllama, ma, tegusõnad onpelgalt seda kui nimetuste hulka, tähendusväljaga de di. Näiteks rannikumur Kirde-Eesti tähendusvarjun annab teistsuguse vaid igakord juhuslik, sõnatüves pole tada nii sadu kui ka tormi. tada niisadukuika Tuule iseloomujärgi osati ennus Üldteada kurja ilmakuulutaja on kurja Üldteada Tuul kuuluvad jõulisema jõulisema kuuluvad jamöru meru , meruline lõõtsuv (tormine), möörama, (valjeneb tormi eel), eel), tormi (valjeneb kõle, , (puhub tormina), tormutab sorab (lõhub merel jääd), , meruma tihe (tugevajõuline). märrama maru märuma, . Siitlähtuvad (tormama, (tormama, vingub (läbi- ­ möru vire autoriõigus MTÜ Loodusajakiri - - - - - ­ ,

mini kui teised tuuled. mini kui teised kaue puhub ka see tuisku jakõledust, kaasa toob see võiidakirdest, kaarest tuul koidu kõige valjem tulevat nast Pärimusteate Rõugekihelkon järgi ningtelefonitraatides. luukides nas, korst javingumine mine, vilin helendab, on oodata äkilist, tugevat tugevat äkilist, helendab, on oodata imelikult taevas ööl „Kuigi: vaiksel Tähelepaneliktulekut. tuli öösel olla tormi tähendada võis punetav taevas või õhtuehahommikuvalges aegu Ka märgiks. tormi tugeva väga peeti vesi, pilved jaõhk pilved vesi, kustpoolt jälgida, olitavaks rannas Tõstamaal värvust. ja Pärnupilvede ja hinnata vee oskust peeti Oluliseks Tormiendeid olierisuguseid. tuult teada. meremehel et laadi on64eri mus, arva pärineb kihelkonnast Karuse ühemehe hoiavad kinni. mütsi meest ta siis magab; kuituult ontunda, tuul siis kui on vaikne, lik kirjeldus: ilma, tuisku,pärast sadu, kanged tuult jatormi [ söuke suur ümmargune tara ümber, kuu tarab, naguöötakse, siistuleb paari päeva Värviline oreool Kuu ümber ehk tara lubab ennustada lähenevat tuisuilma: „On kuul Maru jatuisu enneon tuule ulu Maru Setumaalt on kirja pandud kujund pandud onkirja Setumaalt - orkaan on siis, kui seitse kuiseitse onsiis, orkaan pilt onHäädemeestelt: võrdlus Ilmekas duvad. puudpain siis istukile, on suurtuul; kuitõuseb ärkab; kuitõstabpea, . Seda . Seda kollatavad ------­

üksi enne tormi ehk enne tormi kuul õnnetust üksi Varao!” nende suust Neid sõnu peab „Varao! sõnade: peale nad oskama eipea rääkida ka ega elada ilma veeta „Kaua ei või nad mitte (2Ms 14: 28): uppusid merre Punasesse kes test, sõdalas vaarao gendile Egiptuse piiblile kuulutajana toetub netuse ei lähe. miks tor igakord siiski ilmamuutustest, annab märku käitumisviis Selline ning hüljeste teise karjumist. metsast ühest liikumist põtrade väljale, dale haukumist- ja magamaminekut lage rahututsalkade rebaste lendlemist, - jahaki lindudevarese- seltsinguliste hull ilmtuleb. see jakestvam kangem seda suurem mida tara, et arvati, nas Kuusalu ran pärast. kolme päeva ta sadu,tuult onooda dud, et jatormi 1946). on Enamikusöel teadetest ümber,rants tarab“ kuita (Pöide, Kuultormi. suurvalge söuke onsiis tuisku, sadu,tuult ja ilma, kanged pärast tuleb päeva siis paari öötakse, ümber, tara gune kuutarab, nagu „Onkohta: suur kuul söuke ümmar 1985). (Keila, iseäralikult)“ ajal taevas helkis augustitormi aasta (1967. rajuhoogu Kujutelm tormiõn hüljestest Talveaja on tormiendeks peetud kuuvaatluse võiböelda Sama --- JAANUAR ]” (Pöide, 1946) 2015

EESTI LOODUS 41 |41| ------Foto: Jüri Kamenik Rahvapärimus

jääb äikesetormi kätte: „Venelased ei lähe Iljapäeval järve pääle, siis pida- ma suur torm olema. Ennemalt olid Foto: Arne Ader Foto: paljud ära uppunud, et olid sel päe- val järvel olnud“ (Kodavere, 1947). Rahehoog võis rukki maha lüüa, tugev tuul heinasaod laiali pilluta- da, välk heinakuhja põlema süüda- ta. Vanasõna hoiatab: „Ilja väiga kuri miis“ (Setumaa, 1973). Augustitormid kannavad Virumaal ja Kuusalu kandis pärtliraju nimetust. Need ei ole tähtpäevaga (24. august) otseseoses. Raju ei jää tulemata, kuid hea Pärtel rajub enne pärtlipäeva, paha Pärtel pärast. Oktoobrisse ja novembrisse jääb Meie vanavanemad teadsid hästi, millele üks või teine loodusnähtus või elusolendi­ uduste ja tuulevaiksete ilmadega hin- te käitumine viitab. Näiteks varese- ja hakisalkade rahutu lend talvel annab märku gedeaeg. Kui sellal on tuult ja tormi, ilmamuutusest – võib minna ka tormiks öeldakse, et hinged ei saa rahu. Arvati, et kui sügisel on kolm suurt tormi, siis jääb talvetorm tulemata. ma, sest tormi ehk mereõnnetuse eel liikuma, lükanud meeste paadid jääd Eestimaa põhjarannikul on pee- peavad nad sagedaste vee pinda ehk täis ning need vajunud kõigega põhja. tud jaguaega. Nagu Soomeski, on ka kalda lähedale tulema, rahutumalt Külmade tuulte poolest väärib mõõduks üheksapäevane ajalõik kõigi ojuma ja hüidma: „Varao! Varao!““ tähelepanu ristipäevade aeg suviste- pühakute päevast ehk 1. novembrist (Risti, 1896). eelsetel neljapäevadel: „Meil om olõ- mardipäevani. Sellal oli aeg vaada- man neli ristipäivä. Edimene ristipäiv ta, kas merevesi eitleb, puljab, page­ Kalendriline rahvameteoroloo­ om tuulõristipäiv, sis alostasõ suurõ neb: „See on, kui merevesi touseb ja gia annab edasi teavet eri tähtpäe- tuulõ ja kestva suurõ ristipäiväni“ pageneb, ehk kuda öölta – täna on vadele iseloomulike ilmaolude kohta. (Räpina, 1938). kange tuul ja torm, vesi tungib kauge- Seoseid tormidega neist küll palju ei Lõuna-Eestist on teada ka lätlas- le rohumaale ja homme jääb tuul ära, leia. tega ühine raheristipäeva nimetus. siis alaneb tagasi“ (Kolga rand, 1893). Kalendriaasta algusse jääb vähe Töökeeld on range: tuul lõhuks katu- See tähendas, et talvel merre püsi- tuntud klaasmusepäev (laasmuse- se, sasiks kasvava vilja, rahe peksaks vat jääkatet ei teki. Vaikse taandu- ehk laasupäev), mille tähendus oli taimed puruks, välk lööks hoonesse, nud mereveega külma talve oli ooda- ilmselt teada vaid rannarahvale ning äikest jätkuks kogu suveks. Setumaal ta siis, kui kolm esimest jaguaja ööd taandus mälust enne 19. sajandi rah- on kevadise põlluharimise keelu päe- on vesi meres paigal. Kovad tuuled valuulekogumise aegu. Nimeandjaks vaks räüsäpäiv (rahepäev) ehk iäpäiv mardipäeva eel on kevadiste tormide on katoliku pühak Blasius, keda saksa kolmandal päeval pärast nigulapäeva enne; kui tormutas pärast mardipäe- rahvaetümoloogias on seostatud (9. mai). Sellal külvatud vilja rikuks va, usuti kova tuult ja tormi tulevat sõnaga blasen ’puhuma’. Usuti, et see suvel rahe: „Tulõ räüss ja lüü kõik järgmisel sügisel. pühak valitseb tuuli. purus“ (Setumaa, 1972). Vanasõna „Toomas tuiskab“ seostab Seda päeva tuli pühitseda, sest jõulueelseid sajuilmu mereleminejaid tabas õnnetus. Eesti tooma­päevaga (21. det- pärimuses on klaasmusepäeva datee- Rahvapärimuse talvepoolaasta sember). Harjumaal ritud kas jaanuari või veebruari algus- jaotuses on jaanuar ikka külma- Turbuneemest kirja se (2., 7. jaanuar või 3. veebruar), kuu. pandud tähtpäevaloend nappe teateid on vaid Saaremaalt rõhutab, et ekstreemsed ja Harjumaa rannakihelkondadest. ilmaolud on vältimatud: Siiski oli Gustav Vilbergil (Vilbastel) Peipsi ja Lämmijärve kalamees- „Kui ei torma toomal, siis külmab õnne veel 1913. aastal oma kodukan- te eeliapäeva (20. juuli, veneusu- küüntlal; kui ei külma küüntlal, siis dist kirja panna muistend kolmest listel 2. august) uskumused sarna- vastab vastlal; kui ei vasta vastlal, siis mehest, kes keelupäeval kalale läinud nevad blasiusepäeva uskumustega maksab maarjal; kui ei maksa maarjal, ja Klaasmust solvavat laulu laulnud. Läänemere ümbruses. Kui siis jär- siis jüdistab jürgi“. Selle peale hakanud jääkirme vee peal vele minna, tõuseb tuul ning paat Kalendrikuudest on veebruar tui­

42 |42| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri sukuu, marukuu ja rajukuu (rado­ tulekul tuli suuga muisutada (musu- kuu on selle sõna võrumurdeline tada) või käega lainele risti vastu kuju Põlva kandist). Niisuguste loo- lüüa ja ütelda: „Alt läbi!“ Mõjusaks duse rütme märkivate kuunimetuste peeti tuulte nimepidi üleslugemist, arvestuse aluseks oli lunaarkuu: aja- näiteks: „Idatuule alt, kagutuule alt, lõik kuuloomisest järgmise kuuloo- lounatuule alt, edelatuule alt, loed- miseni. tuule alt, länstuule alt, vestkaarele,

Talve ja ka aasta jooksul kõige Allikas: minmaxsunt.wordpress.com loodele, siit loedtuule alla, siis pohi- sagedasemate ohtlike tuulepuhangu- selle, siis idapohjalle ja siis eale. Kõik tega päevade statistiline rekord kuu- hä[d]ad hävigu ja kõik valud vaju- lub sünoptikute hinnangul jaanuari- gu, kõik üheksa tuule alla“ (Kuusalu, le [3]. Rahvapärases talvepoolaasta 1926). jaotuses on jaanuar ikka külmakuu, Merenduses on laeva kiiruse mõõt­ sest sisemaale ei tarvitse läänetormid ühik sõlm, s.o üks meremiil (1852 m) väga jõudagi, ent talvekeskme ja kõige tunnis. Rahvajuttudes on nii mõne- madalamate temperatuuride kuuks gi Hiiu- või Saaremaa mehe võimu- sobib nimelt jaanuar. Katoliku pühaku Blasiuse järgi nime ses olnud oskus räti sisse tuulesõlmed saanud klaasmusepäev on eesti pärimu­ siduda. Lisandub hoiatus, et kolman- Tuulispask on rahvausus omaette ses jaanuari või veebruari alguses: 2., 7. dat sõlme ei tohi lahti siduda: „[---] mõiste, taustaks animistlik kujutlus jaanuaril või 3. veebruaril. Saaremaa ja Mehed tänasid Hiiu meest hea nõu keha ja hinge lahususest. Inimene Harjumaa rannarahvas pidas tähtsaks eest ja läksid laevale. Mere pääl tegi heidab lagedale maale magama, sel- seda päeva pühitseda, et merelemine­ kapten esimese sõlme lahti ja paras lal lipsab ta hing suust kärbse, kima- jaid ei tabaks õnnetus tuul tõusis. Kui nad teise sõlme lahti lase või pisikese liblikana välja ning tegid, siis läks tuul juba õige val- teeb tuulekeerisena liikudes kahju: juks. Kui nad ju õige ranna ligi olivad „Mõned inimesed käivad tuulispa- jõudnud, siis palusid mehed kapte- sa näol teiste vaevast omale varan- Tuulekeerise tekke põhjus olevat nit ka seda kolmat sõlme lahti teha dust ja teiste tööst oma varandusele õhu kokkupaiskumine kahest või nel- ja nüüd tõusis nii kange torm, et see tulu toomas. Kevadel külvab põllu- jast küljest. Hiljemalt kolme päeva kõik nende laeva ära lõhkus ja mehed mies terad põllule, aga korraga ilmub pärast on oodata vihma, talvel tuis- aga oma elu said ära päästa“ (Võnnu, tuulispask, kierab terad ühes mullaga ku ja sula. Äkilised tuulepuhangud – 1895). omale tuulerüpe sisse ja läheb oma iilid – tuulispasa mõistesse ei kuulu, Üldiselt on merega seotud kogu- tied. On heinaaeg, heinaloog täies- kuid neid on peetud tormiendeks. konna folklooris märksa enam ehe- te kuiv, siis astub tuulispask metsast Merel annavad ohust märku äkilised dat kui põlluharijate uskumustes, lagedale, kierab maa ja taeva vahe suured lained. Kui tuul puhub üht- kus pikaaegse prognoosi vajadus on kõik heinu täis ning läheb siis kõige- lasi vesikaarest (edelast), on karta ajendanud leidma analoogia- või siis ga minema [---]“ (Türi, 1895). Selle tormi. Hookaupa käivad tuuleiilid on kontrastiprintsiibil rajanevaid endeid järgi, mida tuulispask mälestusjut- ka tormi vaibumise tunnus. ja ennustusi. Võrreldes nüüdisaja hal- tudes taeva alla on viinud (pleekima bade ilmade prognoosiga sisaldab pandud kangad, äsja külvatud seem- Toimetulekuviisid pärandati vane­ endisaegne rahvameteoroloogia õpe- nevili, teetolm, rukkihakid, puulehed, matelt noorematele. Et viljasaak tusi, kuidas iseseisvalt ilma vaadelda, liiv ja praht õue pealt), võib üldistada, sügisel tuulatud saaks, et tuuleveski ohtu hinnata ja vältida. et tuulekeeris on mai, juuni, juuli ja jahu jahvataks, et purjelaevad merd augustikuu loodusnähtus. sõidaksid, oli vaja, et tuult oleks just Artikkel on valminud Eesti rahvaluule Õpetusi, kuidas mütoloogilist tuu- parasjagu ja soovitud suunast. Tuule arhiivi teadusteema IUT 22-4 raames. lispaska tõrjuda, kahjustusi ära hoida kutsumise üldtuntud moodus oli ja pahandusetegijat karistada, on vilistamine. Merel tuli hoiduda liiga 1. Krikmann, Arvo 1981. Meri andab, meri ottab. Valimik Lahemaa vanasõnu. Valgus, üpris palju. Asjakohane on tutvustada kõvasti vilistamast, et ei tuleks tormi. Tallinn: 34–38. arvamusi tuulispea kui meteoroloogi- Abiks oli seegi, kui sooti (purjenöö- 2. Saareste, Andrus 1963. Eesti keele mõisteli- lise ilmingu kohta: „Tuulispasa käigud ri) katsuda, masti närida või kratsida. ne sõnaraamat, IV. Stockholm: 39–41; 105– anda ka ilmade muudatuste kohta Tuulele pakuti ka ohvriandi: 115. 3. Tammets, Tiina 2008. Eesti ilma ris- teateid. Kui nad sagedasti ja vastu- „Tuule ostmine oli moodis. Kui vaik- kid. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia päikest keeravad, on sadusi loota. ne ilm oli, siis vilistati või visati raha Instituut, Tallinn: 11–20; 33–38; 118–122. Kui aga tuulispasa pöörded pärituult sinnapoole merde, kustpoolt taheti ja -päeva keeravad, jääb kaua kestvat tuult saada ja hakkaski tuult tulema“ Mall Hiiemäe (1937) on folklorist, Eesti kuiva aegasi“ (Põlva, 1913). (Haljala, Lobi k, 1969). Suure laine kirjandusmuuseumi vanemteadur.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |43| 43 Tööjuhend

Lähme talvel Vello Liiv Fotod: seenele! Kuulo Kalamees Sametkõrgesed kasvavad võsasti- kes, parkides, aedades, puisniitudel, ükofenoloogiline talv puiestikes ja harva metsades, tihti algab Eestis keskmi- pajupõõsaste, kuid ka teiste lehtpuu- selt novembri-detsembri de ja -põõsaste surnud okstel, kändu- vahetuselM ja kestab märtsi keskpaiga- del ja juurtel ning iseäranis vahtrate ni: sel ajal leitakse lihakaid söögisee- elavatel tüvedel parkides, isegi kümne ni vähe. Viimase veerandsaja lumeva- meetri kõrgusel. bad ja väheste soojakraadidega talved Muidugi ei saa kohe alguses maini- Eestis on tänu üldisele kliima sooje- mata jätta viimastel kümnenditel kõi- nemisele suuresti muutnud lihaka- gile seenesõpradele teadaolevat imet: te viljakehadega tähelepanu köitvate soojadel lumeta talvedel kasvavad talveseente hulka ja liigilist koosseisu. meie metsades edasi suvest-sügisest tuttavad ja armastatud söögiseened Lihakate viljakehadega seente harilik kukeseen (Cantharellus ciba­ talve algus ja lõpp on enam-vähem rius) ja lehter-kukeseen (C. tubae­ määratud temperatuuriga ±0 °C. Nii formis) [5], kuigi märksa vähem arvu- talve algus kui ka lõpp erinevad kalt. Kukeseeni ei heiduta isegi kuni umbes kahenädalase nihkega Eesti viiekraadised ajutised öökülmad. kolmes piirkonnas: Ida- ja Kagu- Plusstemperatuuril kasvavad seened Eestis, Põhja- ja Kirde-Eestis ning edasi ja tekivad koguni uued noored Lääne- ja Loode-Eestis [4]. viljakehad. Seega ei ole enam üldse Möödunud sajandi külmadel võimatu pakkuda jõulu- või uusaasta- lumerikastel talvedel võis meil koha- roana kukeseenepraadi. viljakehade poolest väärib ta kindlasti ta vaid kümmekonda sellist seenelii- Talvel on sametkõrgeste ja kuke- selgeksõppimist. Tema mitmekaupa ki, ent praegu ulatub sedalaadi talve- ülestikku liitunud seente arv Eestis tublisti üle 50. Seega viljakehad on läbi- on Eesti talveseenestik nüüd peaae- Kukeseeni ei heiduta isegi kuni nisti kergelt sült- gu võrdne Lääne- ja Kesk-Euroopa viiekraadised ajutised öökülmad. jad-limased, kuni omaga. Siiski ei maksa meil loota Plusstemperatuuril kasvavad seened 10 cm läbimõõduga talvel näha tavapäraseid sügisseeni kübar aga teokarbi- puravikke, pilvikuid, riisikaid, kärb- edasi ja tekivad koguni uued noored kujuline ja kleepuv; seseeni või ka kevadisi mürkleid, kog- viljakehad. pruunide soomus- ritsaid ja kurreleid. tega jalg on lühike, Vaevalt on tõelisele seenesõbra- kuni 2 cm pikkune, le tähelepanuvõõraks jäänud puidu- seente kõrval kupatamata head söö- ja külgmine. sametkõrgesed (Flammulina velu­ giseened tigupanell (Sarcomyxa Tigupanell kasvab Eestis lehtpuu- tipes): noorelt ilusate mesikollas- serotina), kuuse-käbikõrges (Stro­ puidul kaunis sageli metsades, põõ- te, vanemalt roostepruunilaiguliste bilurus esculentus), austerservik sastikes ja parkides. Maas lamava- limaste kübaratega (kuni 8 cm) lehik- (Pleurotus ostreatus), suits-kollanutt tel puutüvedel võib tihti näha mitme seened, kes kasvavad lehtpuudel talv (Hypholoma capnoides) ja sügis-lima- meetri pikkusi viljakehade ridasid, läbi [5]. See meie talviste seente pärl nutt (Hygrophorus hypothejus) [5]. kust saab korjata pannitäie maitsvaid on kupatamata söödav, välja arva- Tigupanell on seenelistele seni talveseeni. Üksnes selle seeneprae tud tumedad mustjaspruunid sitked enamasti tundmatuks jäänud. Ent sültjas konsistents võib pisut häirida. sametised jalad [1, 2]. suurte oliivkollaste-roheliste lihakate Austerservik on lehtpuupakkudel

44 |44| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ka talvel leiab metsast kupatamata häid söögiseeni, nagu näiteks (suurelt) puidu-sametkõrgesed ja (väikselt ülalt alla) tigupanell, kuuse-käbikõrges, austerservik ning sügis-limanutt viljeldava seenena kõigile hästi tun- paiguti andnud ilusa seenesaagi ka madele väga vastupidav [2, 3]. Sügis- tud [3]. Ilmselt teavad vähesed, et see kõigil soojematel talvekuudel. limanutt on meil sage seen, kasvab suur lihakas violetjaspruun seen kas- Selle liigi puhul tuleb olla tähele- männikutes. vab meie puistutes harva ka metsikult panelik, et teda mitte segi ajada tel- ja lausa aasta ringi. Ennekõike võib lispunase kollanutiga (H. lateritium) Enamik talveseeni on viljakehade austerservikuid leida talvekuudel nii ja läbinisti väävelkollast värvi ning väiksuse, vähese lihakuse või vedeljalt surnud kui ka elusatelt lehtpuudelt. väga viha maitsega mürgise sälk-kol- sültja viljakeha tõttu siiski söödavuse Kuuse-käbikõrges on Eestis aasta lanutiga (H. fasciculare). Tellispunase seisukohalt tähtsusetud või hoopiski läbi kuusekäbidel kasvav seen, kuid kollanuti eoslehekesed on oliivpruu- mittesöödavad. pehmetel talvekuudel loob ta koha- nid ja kübar tellisekarva, teda peetak- Viimastel aastakümnetel on vähes- ti lausa hulgaliselt viljakehi [3]. Paraku se mürgiseks, kuid see ei ole üheselt te soojakraadidega lumevabadel talve- annavad väga maitsva seeneprae vaid tõestatud, sälk-kollanuti eosleheke- del loodusesõbrale üllatuslikult leid- üsna väikesed hallikaspruunid kübarad, sed on aga rohelised [2]. Mõlemaid misrõõmu pakkunud imepärane kott­ mille läbimõõt on keskmiselt 2–3 cm. liike on nähtud kasvamas samuti kän- seen harilik limatünnik (Sarcosoma Seenejalg pole puisuse tõttu söödav. dudel vähemalt varatalvel, detsemb- globosum). Limatünnikuid võib Suits-kollanutt, suitshallide eos- ris [4]. Põhja-, Ida- ja Kagu-Eesti samblari- lehekeste ja pruunikaskollase kübara- Sügis-limanutt on ilus maitsev kastes niisketes kuusikutes ja kuu- ga levinuim kännuseen, peaks olema seen, kelle oliivkollane kuni 5 cm läbi- se-männi segametsades vahel kasva- hästi tuttav kõigile seenesõpradele. mõõduga kübar on paksult limane da sadade viljakehadena hilissügisest Ta kasvab okaspuukändudel põõsja- ning kahvatukollaste eoslehekeste ja peale ja kogu talve [5, 6]. Tema vil- te kogumikena juba kevadest saadik. jalaga. Tema viljakeha värvub öökül- jakehad on 10–15 cm suurused ja Viimastel aastatel on suits-kollanutt madega laiguti punakaks ja on öökül- tünjad, seest täidetud veniva lima-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |45| 45 Tööjuhend

Harilik limatünnik on talvekülmadele haruldaselt vastupidav

ga ja väljast kaetud sametja kortsuli- Söödavuselt tähtsusetute talviste tele, eriti pajudele. Talipanellid kasva- se koorkihiga. Nendest viljakehadest lehikseentena äratavad Eestis tähele- vad võsastikes, leht- ja segametsades; paistab tihti samblast välja vaid üla- panu mitu väikest liiki perekondadest eriti Ida-ja Lõuna-Eestis on nad väga osas laiuv mustjas kausjas eoslava, panell (Panellus), lehtrik (Clitocybe), laialt levinud [5]. mis moodustab kotteoseid. mütsik (Mycena), nööbik (Marasmius), Kuusikutes metsakõdul kasvab Eestis on limatünniku leiukohta- marasmiell (Marasmiellus) ja nigerik kaunis sageli, kuid üksikviljakehade- de arv sel sajandil tunduvalt suu- (Tubaria) [3, 4]. na risoidlehtrik (Clitocybe pruinosa). renenud, ulatudes praegu juba üle Tema väike lehterjalt 20. Kui see liik 1950. aastatel avas- süvenenud hallikas- tati, oli teada vaid üksikuid kevadi- Kuna limatünnik on looduskaitse pruun kübar (1–2 cm) si leide. Siis peeti limatünnikut üli- all, ei tohi teda korjata. on pealt kaetud õhuke- haruldaseks reliktseks seeneks, kes se hallika tihti ringjalt arvati punasesse raamatusse ja hiljem praguneva härmakir- esimesse kaitsekategooriasse, kuhu ta mega, mille saab näpu- on jäänud tänini, hoolimata praegu- Kõigepealt tuleb märkida mahe- ga ära pühkida. Jalale on aga tunnus- sest sagedasest levikust Eestis. Kuna dat panelli (Panellus mitis). Tal on lik alusel silmatorkav peentest seene- limatünnik on looduskaitse all, ei tohi 0,5–2 cm suurused valkjad kumjalt väätidest ehk risoididest kimp [6]. teda korjata. Tema kasvukohtadele veniva limaga kaetud kübarad ja eks­ Väga iseloomulik talvistes võsasti- on ilmselt suurt kahju teinud mets­ tsentriline lühike jalake. Neid seeni kes, eriti märgades lepikutes maha- sigade viimaste aastate tegevus: nad võib tihti lausa hulgana näha kasva- langenud lehtpuuoksakestel, on kogu on metsapinnast jõhkralt segi paisa- mas surnud männiokstel ja -tüve- Eestis väga sage talinigerik (Tubaria nud. del [3]. furfuracea). Tema punakaspruuni- Limatünnik on talvekülmadele Teine huvipakkuv liik samast pere- del 1–3 cm laiustel kübaratel leidub haruldaselt vastupidav. 2014. aasta konnast on talipanell (P. ringens). noorelt servas ridamisi ilusaid val- lumevabal talvel külmusid viljakehad Tema ilusad pisikesed kuivad vio- geid looriebemeid, kuid vanalt on nad 20–30-kraadises pakases pikemat lettpruunid viljakehad (läbimõõt täiesti paljad [5]. aega läbi, ärkasid seejärel taas üles ja 0,5–1 cm) on pealt tihedalt viltjad. Kuusikute okkavarisel on meil kasvasid kevadel märtsis-aprillis elu- Need kinnituvad jalata, s.o selgmiselt lumeta talvedel väga sage okka- jõuliste kevadseentena edasi. või külgmiselt, kuivanud lehtpuuoks- roisknööbik (Marasmiellus perfo­

46 |46| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Talipanell

Sinimütsik

Kollane kõhrik Risoidlehtrik rans). See on tilluke, 0,5–1 cm läbi- kübarad on mustjad, aga jalg valkjas Lõpetuseks: talveseentest kõneldes mõõduga punakaspruuni õhukese ja silmatorkavalt lühike [3]. ei saa unustada meie märgade võsas- kübaraga seen. Iseäranis hästi ära- tike ja niiskete lehtmetsade seenilu- tuntav on ta lühikese mustja, tihedalt Mitmesuguseid võsastikke ilmesta­ dust – erepunaste kuni 5 cm laius- peensametja jala ning tugeva roisk- vad talvel surnud põõsaokstel kasva- te kausjate viljakehadega harilikku lõhna poolest. vad omapärased „sülditombukesed” karikseent (Sarcoscypha austriaca), Sama tilluke on lihapruunika küba- [3]. Need on tardjas-sültja konsis- kes kinnitub maapinda mattunud ra, kuid täiesti palja pika musta läikiva tentsiga ja kujult ebakorrapäraste vil- lehtpuuokstele, eriti leppadele. Ehkki jõhvja jalaga jõhvnööbik (Marasmius jakehadega kandseente hulka kuulu- seda liiki seeni kasvab rohkesti põhili- androsaceus). Ta on sagedane liik vad tardseened, mustadest erksavär- selt varakevadel, peidavad nad ennast mitmesugustes okas-segametsades, vilisteni; vahel leiab neid ka metsas mahalangenud lehevaiba all metsades eriti kuusikutes; kasvab talvekuudel lehtpuu- ja isegi okaspuupuidult. ja võsades vähesel hulgal juba hilis­ oksakestel, puidu- ja kooretükkidel, Eestis on selliseid tardseeni küm- sügisest peale kogu talve jooksul [5]. okastel ja käbidel. mekond liiki põhiliselt kahest pere- Talvised seened on ka mitut liiki konnast: süldik ja kõhrik [5]. Väga 1. Kalamees, Kuulo 1958. Sametkõrges – meie talvine söögiseen. – Eesti Loodus 9 (1): mütsikud, näiteks pruunikasroosat tavaline on lehtpuupuidul, eriti 47–48. värvi korbamütsik (Mycena melii­ pajudel, mustade padjakujuliste 2. Kalamees, Kuulo (koost). 1966. Seened. gena) ja mustjassinine sinimütsik (kuni 2 cm), omavahel tihti mit- Valgus, Tallinn. (ehk tüvemütsik; M. pseudocorticola). memeetristeks ridadeks liitunud 3. Kalamees, Kuulo 1986. Seenespekter. Valgus, Tallinn. Need on tillukesed, vaid mõne milli- harilik süldik (Exidia glandulosa). 4. Kalamees, Kuulo 2001. Mükofenoloogilised meetri suurused seened, kes kasvavad Leht-, harvem okaspuupuidul kas- aastaajad Eestis. – Ahas, Rein (toim). Eesti lehtpuude korbal parkides, puiestee- vab kaunis harva lehtjate tumepruu- looduse kalender. Publicationes Instituti del, õuedes jm [3]. nide kortsuliste kuni 10 cm vilja- Geographici Universitatis Tartuensis 90: 119–138. Talvel kasvab metsas lehtpuude kehadega pruun kõhrik (Tremella 5. Kalamees, Kuulo; Liiv, Vello 2010. 400 Eesti kändudel ja kõdunenud tüvedel era- foliacea). Sage lehtpuupuiduseen seent. Eesti Loodusfoto, Tartu. kordselt tihedate põõsjate kogumi- on kollane kõhrik (T. mesenterica), 6. Raitviir, Ain 1972. Kevadseened. Valgus, Tallinn. kena talimütsik (Mycena tintinabu­ kellele on iseloomulikud kuldkolla- lum). Teda on kerge ära tunda: umbes sed hõlmised kuni 5 cm läbimõõdu- Kuulo Kalamees (1934) on mükoloog, 2 cm läbimõõduga limased kellukjad ga sültjad-limased viljakehad. TÜ emeriitprofessor.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |47| 47 Linnud Fotod: Karl Ander Adami Fotod:

Rasvatihased jagelevad meelsasti teiste lindudega ja isekeskis

ihastega tutvuda on alga- jal linnuhuvilisel kindlasti mugavam kui näiteks haka- taT kohe esimesel tegutsemispäeval rüüta taga ajama. Mitut liiki tihased tulevad meile piltlikult ja otsesõnu koju kätte. Kui sügis- ja talvekuu- del tundub, et viimne kui üks lind on lõunamaale putke pistnud, leevendab seda hirmu peagi metsast või kodu- aiast kostev mahe toksimine ja sädis- Meie tamine. Kuigi mõni rändab, on valdav osa meie tihastest paiksed. Need on lin- nud, kes jäävad. Meie levinumad tiha- sed on musttihane, rasvatihane, sini­ tihased tihane, tutt-tihane, põhjatihane ja salu- Suurem linnuhuvi ilmnes mul vähem kui kümme aastat tihane. Eestis kannavad tihase nime ka kukkurtihane ja sabatihane, kuid tagasi. Esimese sammuna kummutasin kodukülas müüdi. tihaslaste sugukonda nad ei kuulu. Nimelt arvati, et kollased tihased on isased ja hallid ema- Rasvatihane (Parus major) sed. Nii mõnegi näol peegeldus nördimus, kui ta kuulis, et Rasvatihast, kõige tuntumat tihast, need on hoopis eri liigid ja et nii-öelda halle tihaseid on kohtab Eestis aasta ringi. Selle linnu meil suisa kahte liiki. tunneb kergesti ära: must pealagi, val- ged põsed, kollane kõhualune, mida Karl Ander Adami poolitab must pikivööt, ja hallikas-

48 |48| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri roheline selg. Isaslinnu kõhuvööt on helehallikas emaslinnuga võrreldes laiem ja ühtla- ja pealagi sem. Eelkõige võib rasvatihast kohata läikivmust, ent inimasulate ümbruses, samuti loo- põhjatihase pea duslikes ja kultuurpuistutes. Ehkki on tuhmmust. Musttihane rasvatihane on inimasulates üks tava- Salutihane on lisemaid linnuliike, eelistavad nad välimuselt sih- siiski metsi. vakam ja veidi Rasvatihane ei tüki toitu otsides pruunikam. Põhja- väga kõrgele. Talvel otsitakse toitu tihane on värvuselt üldjuhul koostöös teiste tihastega. hallim ja sules- Rasvatihane on sageli alatu: röövib tik kohevam, teiste lindude leitud toitu ja jageleb tema põsed liigikaaslastega. Kuna toidusalgad on on valged, tihti üsna suured, siis on kerge nii kuid salu- liigikaaslaste kui ka näiteks saluti- tihasel on haste tähelepanu hajutada. Kevadel need määrdu- ja suvel on toiduks peamiselt selg- nud tooni. rootud, sügisel ja talvel marjad ning Kindlaim viis neid linde eristada puumetsadele, kindlasti seemned. on mõistagi häälitsuste järgi. Juhul kuusikutele. Sageli võib põhjatihast Alates jaanuarist hakatakse toidu kui ikka on võimalik heli ja selle teki- kohata jämedatel okstel toitu otsimas, otsimise kõrval ka territooriume hõi- tajat kokku viia. Salutihase iseloo- samal ajal kui teised tihaseliigid turni- vama. Hõivajad on isaslinnud; pesa- mulik hüüd on „pit-tšju“ ja täristav vad pigem peenematel raagudel. paigaks sobivad nii puuõõnsused kui „dädädädä“, põhjatihase häälitsus on Nii salutihasel kui ka põhjatihasel ka pesakastid. Tänu sellele, et rasva- on kombeks toitu varu- tihased valivad suurima heameele- da ja oma varude suh- ga pesakohaks just pesakaste, on nad Salutihase iseloomulik hüüd on tes on neil suurepärane ühed uuritumad Euroopa linnud. Et „pit-tšju“ ja täristav „dädädädä’’, mälu. Sellele võib kin- oma võimu näidata, lööb rasvatiha- põhjatihase häälitsus on aga veni- nitust leida ka linnuma- ne tiivad laiali ja väristab neid õrnalt, tatud ja tänitav „dää-dää-dää’’. ja jälgides. Nimelt topi- samuti on tal nokk lahti, justkui soo- vad nii salutihane kui ka viks midagi öelda. põhjatihane noka vahele aga venitatud ja tänitav „dää-dää- nii palju päevalilleseemneid kui või- Salutihane (Poecile palustris) ja dää“. Mina olen päris sageli eristanud malik ning järgmisel hetkel on nad põhjatihane (Poecile montanus) neid kaela järgi. Nimelt tundub põh- tagasi, aga rasvatihane valib välja ühe Paljud peavad salu- ja põhjatihast jatihane jässakas, justkui puuduks tal seemne ja asub seda mugima. samaks liigiks. Tõsi, nad on sarnased kael. Põhjatihane on toidumajades (eriti ja neid on üsna keeruline määrata, Salutihane eelistab peamiselt leht- aedades ja kaugel suurematest metsa- eriti algajal linnuhuvilisel, seda enam, ja segametsi, puisniite, parke ning dest) siiski üsna harv külaline. et nad tegutsevad üsna vilkalt. võsa. Põhjatihane Salutihane on väike hallikaspruun on aga truu niis- Musttihane (Periparus ater) lind, kelle tiivad ja kematele okas- Võib tunduda, et musttihane on saba on ühtlaselt äärmiselt peidulise eluviisiga lind. hallikaspruu- Vähemalt mulle küll tundus, sest esi- nid, alapool mest korda puutusin temaga kokku alles mõned aastad tagasi, kui kõik teised tihased olid juba nähtud. Musttihast võib meil koha- ta aasta läbi. Ta tegutseb eel- kõige okaspuu- ja segametsa- des. Kuigi ta liigub talvisel ajal teiste tihastega parvedes, teda sageli ei märgata: arvata- vasti seetõttu, et ta otsib Salutihane toitu puulatvades. Põhjatihane Musttihast teiste

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |49| 49 Linnud

tihastega naljalt segi ei aja. Musttihase pea, kurk ja kael on läikivmust, põsed ja kukal aga valged. Kõhualune on kreemikas, tiival valge triip. Nokk on must, jalad terashallid. Sageli võib silma jääda ka omapärane must tutt, mis on kindlasti väiksem kui tutt- tihasel. Inimese suhtes on ta üsnagi usal- dav, teiste tihaste suhtes pigem taga- sihoidlik. Ehk ka sellepärast, et ta on teistest väiksem. Musttihane on samas usin, kogub talveks toidutaga- varasid. Olen sageli märganud, kuidas vilkad musttihased sooritavad okstel mitmesuguseid akrobaatilisi numb- reid. Tihti ripuvad nad pea alaspidi ja isegi justkui len- davad pea alaspidi, hoides jal- Tutt­tihane gadega okstest kinni. Seetõttu saa- vat nad toitu kätte ka paksema lume- ga, sest okste alaküljel lund ei ole. Üks soovitus musttihasehuvilis- tele. Kuna nad liiguvad pöialpoiste kombel üpris tihti kõrgel, puulatva- des, siis parim koht neid jälgida on näiteks okaspuunoorendikes, kus nad tulevad teiste tihaste järel meie muga- vasse vaatevälja.

Tutt­tihane (Lophophanes cristatus) Tutt-tihane on mõistagi oma nime saanud iseäraliku peakatte järgi: tema pealael ilutseb suur kolmnurkne tutt, mis kaardub ettepoole. Tutt pole küll alati püsti. Tutt-tihasel on valge kae- lus, keha ülakülg on pruun ja alakülg helehall, küljed on roostesed. Kõige tõenäolisemalt kohtab tutt- tihaseid männikutes või männi-kuuse segametsades, sest ta eelistab mändi. Tutt-tihane hoiab samuti talviti koos teiste tihastega väikestesse parve- desse, kellega koos süüa otsitakse. Salkadesse kogunevad nad tegelikult juba pärast pesitsust, aga siis eelkõige liigikaaslastega. Tutt-tihast jälgides olen märganud, et võrreldes teiste tihastega veedab ta üsna suure osa ajast maapinnal söö- davat otsides. Ta toitub nii putuka- test kui ka ämblikest, talvel enamjaolt okaspuude seemnetest. Tutt-tihasel on minu arvates teistest tihastest üsnagi eristuvad häälitsused, mille järgi on neid männikutest kerge leida.

50 |50| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sinitihane tal tõesti pikk, seda võiks se lin- (Cyanistes caeruleus) võrrelda vaid haraka dude söö- Sinitihane on üks omaga. Välja näeb ta gimajja suu- meie erksamaid tiha- justkui valge puh- rima tõenäo- seid. Tema alapool vis sulepall, mis susega ei maandu, on kollane ja sel- on pealtpoolt kui seal just putukaid jasulestik rohe- pruunikas. pole. Menüüsse kuulu- kat tooni, peala- vadki peamiselt putukad, gi on silmatorka- ämblikud ja nende munad. Vahel valt lasuursinine, ei ütle sabatihased ära ka marjadest- saba- ja tiivasuled seemnetest, seda eelkõige sügistal- veidikene tumeda- visel ajal. Nad on äärmiselt vilkad ma sinise varjundiga. linnud, ei püsi toiduotsinguil het- Sabatihased eelis- kegi paigal. Sinitihane tavad elutseda lopsaka Olen märganud, et sabatihased alustaimestikuga lehtpuumetsa- lähevad sinitihaste kombel teistest des, kuid sügisel ja talvel võib neid eel- tihaseliikidest üsna sageli lahku, kõige näha liikumas piki kraaviperve et minna oma teed. Kambakesi kasvavat paju- ja lepavõsa. Samamoodi tehakse suurel maa-alal justkui kui tutt-tihased kogunevad ka sabati- ringe ja nii iga päev. Ka sabatihas- hased pärast pesitsust, aga enne teiste tel on väga meeldejäävad häälitsu- liikidega ühinemist n-ö sed, mille järgi neid otsida: kare- pesakonnasalkadesse. davõitu „tserr“ ja vahele pikitult Sabatihaste moto võiks olla Sabatihaste moto võiks lühikesed naksuvad „tsk“-häälit- „Me ei jäta kedagi maha!“. olla „Me ei jäta kedagi sused. maha!“. Nimelt ootavad Karl Ander Adami (1991) on loodushu- nad üksteist ära, isegi viline ja -fotograaf, Tallinna ülikooli info- siis, kui mõni salga liige teaduste magistrant, ETV saate „Osoon“ Ta võib pisut sarnaneda rasvatihase- on kinni püütud. loomalugude autor. Tema loodusfotosid: ga, kuid on tollest väiksem, ning sinine Sabatihane on lind, kes talvises- www.adamifoto.com. pealagi hakkab kohe silma. Sinitihased liiguvad samuti sügi- sel ja talvel teiste tihastega, ent kuna sinitihased tavatsevad toitu otsida ka roostikes, viivad erihuvid neid sal- gast lahku. Pealegi toituvad sinitiha- sed peamiselt putukatest, seetõttu ei pea imestama, et nad kipuvad lindu- de söögimajja vähem kui näiteks ras- vatihased. Pekitükist ja rasvapallidest nad siiski ära ei ütle. Mida külmemad ilmad, seda enam ilmneb ka sinitihas- te iseloom. Nimelt on sinitihased üsna riiakad, kuid rasvatihased on neist sageli üle. Pigem pannakse proovile salu-, põhja-, tutt- ja musttihaseid.

Sabatihane (Aegithalos caudatus) Sabatihane kuulub tihaste hulka üks- nes nime poolest, tihaslaste sugukon- data aga ei kuulu. Miks siis temast teis- te tihaste kõrval kirjutada? Peamiselt seetõttu, et ka sabatihased liiguvad ringi kambakesi teiste tihastega. Sabatihane on tillukese musta noka Sabatihane naljalt lindude söögimajja ei maandu, sest tema põhitoit on putukad ja ja pika sabaga väike lind. Saba on ämblikud

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |51| 51 Mulluses detsembrinumbris Keda ikkagi nimetati ilmunud käsitelu valguses püüan nüüd anda ülevaate hariliku türnpuu (Rhamnus cathartica) botaaniliselt türnpuuks usaldusväärsetest kirjakee- le-eelsetest nimekujudest Eesti murretes. Ühtlasi vajab sada aastat tagasi? lahendamist vastuolu, miks oli üle maa levinud puu lõu- napoolses Eestis peaaegu tundmatu [5].

Eerik Leibak

onkreetsest taimeliigist kirju- tades kasutan segaduste väl- timiseks teaduslikku nime- tust:K Crataegus – viirpuu looduslikud 2 liigid, Frangula – harilik paakspuu, Lonicera – harilik kuslapuu, Rhamnus – harilik türnpuu, Rosa – kibuvitsa looduslikud liigid, Viburnum – hari- lik lodjapuu.

Lääne-Eestiga on lugu kõige liht­ sam. Saarte ja läänemurde alal, kus türnpuu tähistas Crataegus’i, tunti Rhamnus’t nimetuste vihur, vihur(i)- puu või viherpuu all. Neist kaks esi- mest valdavad Lääne-Saaremaal ja Hiiumaal, kolmas mandri lääneosas, Muhus ja idapoolsel Saaremaal kuni Kaarma kihelkonnani. Nende nimetuste all oli Rhamnus Lääne-Eestis üldtuntud, mida kinnita- vad ka õiged määrangud emakeele selt- si murdekartoteegis. Vaid mõnel üksi- kul sedelil on nimetust vihur(puu) eks- likult tõlgendatud Crataegus’e (Jämaja, Kihelkonna) või koguni Lonicera’na (Pühalepa). Üksnes Audrust tähen- duseta kirja pandud vihergas (viher­ gas või õispuu o okkaline põesas, tal oo valged õijed ja punased marjad) näib tõepoolest käivat Crataegus’e kohta –

Läänemaal Karusel on türnpuu mustade viljade kohta õigesti mainitud, et viher- puul o vihased marjad, [ei] need süjja

Foto: Toomas Kukk Toomas Foto: sünni

52 |52| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Eelmise aasta puu võimalik, et kirjakeele mõjul. Et vihur kindel eeldatav vihur, vihur(i)puu ja viherpuu hakkasid türnpuu vastu viherpuu türnapuu välja vahetuma juba eelmise sajandi türnäpuu türnpuu, türmpuu algupoolel, annavad tunnistust üle- undiõõnap(u) soeuibu vaate eelmises osas viidatud teated soetuum Käinast ja Kihnust. Rhamnus’t osati teistest põõsas- puudest hästi eristada. Näiteks Mu - hus selgitati murdekogujale: vi her bu uo näsuline puu, vahed oksad külges; nasama kut türnbu [Crataegus], aga teisel o teist karva marjad. Karuse keelejuht on kenasti maininud: viher­ puul o vihased marjad, [ei] need süjja sünni. Nimi on tuntud selle levikuala naabritelegi: Toris teati, et türna puu kihelkonna piir kutsutasse Audrus viherpuu. Erinevalt mõnest allikast [7, 9] jääb Hariliku türnpuu (Rhamnus cathartica) botaaniliselt usaldusväärsed peamised murdekartoteegi põhjal mulje, et tun- nimekujud kihelkonniti emakeele seltsi murdekartoteegi andmeil, täiendatud tust lisas just puu koorega värvimine. Vilbaste (1993) järgi Jämaja rahvale polnud saladuseks, et vihurkoor tegi tumeroheliseks [---], et mida rohkem sa käid [= keedad], sedä läänepoolsetes piirkondades. teistest põõsaspuudest mõnevõrra tumemaks läheb. Rhamnus puudub tõepoolest paremini tuntud, kuid siis tuleks näi- Lõuna-Alutagusel ja Peipsi-äärsel teks Rosa või Lonicera puhul eeldada Keskmurde ja Kirde­Eesti nimetust madalikul, s.t alal, mida Peterburi veelgi rohkem erilaadseid nimetusi. türnapuu käsitlesin eelmises osas. koolkonna geobotaanikud peavad tai- Isegi kui mitte arvestada hääliku- Novembrinumbris avaldatud türn­ gavööndisse kuuluvaks. Ka Soome lise ülesmärkimise poolest erinevaid puu-sõna levikukaarti [5: alumine taigavööndis liiki pole, lahe taga piir- teisendeid (kitsetoom ~ kitsetuum), kaart] murdekartoteegi andmetega dub levila peamiselt Ahvenamaa ja on Frangula rahvapäraste nimetus- võrreldes võib oletada, et Rhamnus’t Turu saarestikuga [4]. te hulk muljet avaldav, seda enam, tähistasid selles piirkonnas just tür­ Enamikus Lõuna-Eestist on Rham­ et Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis saa- napuu ja türnäpu(u). Sisekaoline nus hajusa, kohati lausalise levikuga dakse hakkama üsna väheste ja sar- türnpu(u)-variant Rhamnus’e tähen- ning ei tohiks kuidagi kuuluda rahva naste variantidega (paakspuu, paat­ duses kajastab pigem seas tundmatute taimede kilda. See sapuu, paha(k)spuu, pa(k)smaspuu, 1) lääne-eestilist Crataegus’e nime- paneb mõtlema, kas pole liigi põlised pavats(ipuu) jms). tust, mis on läbi teinud tähendus- nimetused peidus mõne teise põõsas- nihke Rhamnus’eks; teada Ristilt, puu nimevaramus. Esimesena lan- Just Ida­ ja Lõuna­Eestis sigine­ Märjamaalt, ehk ka paljas nimi geb kahtlus mõistagi lähisugulasele vad nimetuste paatsa, uibu, toome Türilt; Frangula’le. või türnapuu ette loomanimeli- 2) kirjakeele mõjul käibesse tulnud sed epiteedid, millest nimetust Rhamnus’e kohta. See tavalisemad on kitse­/ on kirja pandud Tormas, rööp- Eesti rahvakeeles on paakspuu (v)ohu­ ja hundi­/soe­. keelendina Juurus ja Amblas ning kohta teada üle 150 nimetuse. Millegipärast on neid võib-olla liigitub ka Türi teadmata Nii palju nimetusi pole antud kõiki kiputud käsitlema tähendusega nimi hoopis siia. Frangula kohta käiva- ühelegi teisele põõsale. tena, ehkki eri epiteeti- Kogu Ida­ ja Lõuna­Eesti on aga dega paatsu või uibusid justkui valge laik, kui mitte arvesta- on üles kirjutatud isegi da mõnd vähest tõestatult Rhamnus’t Hendrik Relve on kirjutanud: samadelt keelejuhtidelt. Sealjuures on tähistavat türnapuu-nimetust Kolga- „Eesti rahvakeeles on paakspuu kohta tegemist ikka taimede põhinimetus- Jaanist, Kodaverest ja Puhjast. Ometi teada üle 150 erineva nimetuse. Nii tega, mitte poeetiliste sünonüümide- on liik „tavaline kogu Eestis“ [2: 280]. palju nimetusi pole antud ühelegi tei- ga ega tsitaatidega rahvaluulest à la Tõsi, Ivar Sibul on juhtinud leviku- sele põõsale. Mida muud siit järelda- „hommikul kukub hoolekägu, sööma kaardi allkirjas tähelepanu [7: 21], et da, kui et paakspuud laialt tunti“ [6]. ajal surmakägu, lõuna ajal leinakä- Kagu-Eestis on vähem leiukohti kui Muidugi oli/on Frangula paljudest gu, õhtul õnnekägu“ [1]. Samuti puu-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |53| 53 Eelmise aasta puu

sast; ku süüt, siss jääse lõõre kinniq. A kiisaveneläne sei kui kompekke. Tuleb arvestada, et selles piirkon- nas on Frangula põhiline nimetus Foto: Toomas Kukk Toomas Foto: vohopaads ning ugalastelt kuuldud kitseuibu sobis hapusid visse kand- vat puud tähistama küll. Viljandi kit­ seõõnap ja Karksi kitsiuibu tähistasid Rhamnus’t (määrangu õigsus tead- mata), Palamuse kitseõunapu punaste marjadega teadmata liiki puud, keda on võrreldud Frangula’ga. Ent kõikjal mujal, kus kirjeldus on piisav, oli tegemist viimati mainitud põõsaspuuga. Seda kinnitab ka pal- jude keelejuhtide teave, et tegemist on Ida- ja Lõuna-Eestis sagedase lii- giga (mida Rhamnus seal kahtlema- ta pole). Peale Pajusalu [5] esitatud teisen- dite olgu Frangula näidetena too- dud veel kitsevihmap(u) (Kodavere) Paakspuu ehk lõunaeesti keelealal (v)ohupaatsana tuntud põõsa toored viljad on ja kitsevihnap (Maarja-Magdaleena, punased. Alles valminult muutuvad need mustaks nagu türnpuul mõlemad tulenevad kitsevisnapuu’st), kitsiubats (Paistu ja Helme), mil- les epiteedid on tähendust aduma- duvad Frangula’l hõlpsalt eristatavad alal, sh Setumaal ja Koiva (leivu) maa- ta topeldatud (’kitsevohupaats’) ning alamliigid või varieteedid, mille puhul rahva juures. kitsevitsapuu (Laiuse). Viimase on oleks eri epiteetide kujunemine mõis- Sellegi epiteediga tähistatakse üld- murdekoguja küsimärgiga määranud tetav. juhul Frangula’t, mida kinnitavad kee- Rhamnus’eks, mida keelejuhi kirjel- Vaatleme nende epiteetidega lejuhtide endi esitatud sünonüümid: dus taas kuidagi ei kinnita: kitsevit­ ni­me­tusi lähemalt, alustades (v)ohu­ kitselodjapu on kirjakeeles paaks­ sapuu on kõige rabedam puu .. kas­ paatsast. See nimetus on levinud üle puu (Torma); kitseuibu = uupaats vavad soomaades, tihnikus. Valged kogu lõunaeesti keeleala, puududes (Tarvastu), vohopaads = kitsõtuum õijed on kändlas nigu pihlaka õijed. siiski Tartu murde loodemurraku- (Vastseliina) = kitsetürläpu (Põlva) = Kitsevitsapuul on punased marjad, tes. Võrumaal on see kasutusel täni- kitseturnapu (Võnnu), kitsetürnapu = enne valged; tal on kitsad pikerikud ni ning tähistab kõikjal Frangula’t. paakspuu (Kolga-Jaani) jne. lehed, piaaegu paju lehe moodi. Olgu näiteks põhjalik kirjeldus Rõuge Tabava näite on toonud keelejuht Vilbaste kogu nimedest mõjub kihelkonna Villa külast: vohopaad­ Hargla kihelkonna Mõniste külast: üsna kurioosselt kitseuipuu, mille su um pal’lo mõtsuhn. Pikligu leheq, ma lätsi tiirata müüdä üle raavi, kai Tartu- ja Võrumaa murdevasted vii- maraq ummaq edimält vereväq, kui kõrvalõ – sääl kasvi üts kitsõpu, mar­ tavad eelduspäraselt Frangula’le ar kuudsaseq – lätvä mustas, üdsi­ jaq manh. Jaan tull kibõnakõsõ maad ja kolm erandit Mulgi murde alalt mustas. Väikene puukõnõ, kasvas mul takan, sai mullõ järgi. Ma ütli, et Rhamnus’ele. Vilbaste, kes miskipä- niidü ja suu veerehn. Ainsa erandina tanh om üts kitsõpu – Jaan ütel: ma rast on vastava üldistuse teinud küll Sangastest murdekoguja tehtud eksi- näije soetuume. Piitre tull kõgõ perän, Rhamnus’e pähe, peab just seda kuju määrangu ’Viburnum’ lükkab ümber tuu ütel: ma näije uupaadsa puud. kagueestilise kitseuibu algvormiks. juba keelejuhi näitelause: ohupaad­ Lätsimi tagasi kaema – tuusama üts Et Hupel jt saksakeelsed autorid sal omma sääntse musta marja külen. puu ja kolm nimme. Neist ühe mehe kasutasid nimekuju ui pu, on möön- määrangu juurde tuleb allpool veel dav, seevastu üllatab, et Vilbaste peab Tähenduslikult sama epiteet kitse- tagasi tulla. uipuu’d uibu lähtevormiks [10: 418]. on levinud kogu vanal Viljandimaal On siiski mõned erandid. Ida- On raske uskuda, et põhjaeesti ui ja Tartumaal, sõltumata keelepiirist; Võrumaal Põlvas, Rõuges ja Räpinas ’võrgunõel’ ja lõunaeesti uibu ’õuna- Lõuna-Pärnumaal, mis muutus lääne- tunti kitseuibo ~ kitsõuibu nime puu’ võiksid olla sama algupära murdeliseks ju alles 17.–19. sajandil all hoopis metsistunud õunapuud. sõnad. Pigem on „võrgunõelapuu“ läänlaste sisserände tulemusena, ning Räpinas kirjeldati, et kitsõuibol oma ebatäpne kirjapanek, rahvaetümoloo- sünonüümina kohati ka Võru murde nii hapna ubinaq, et kiil jääse valu­ gia või meelevaldne tuletis.

54 |54| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kui kitseuibu/(v)ohupaats on tõe­ teine [= Frangula] on kitseuibu või Rhamnus’e usaldusväärseid vasteid poolest Frangula, siis miks on vaja kitsepuu“ [9]. Seda silmas pidades Lõuna-Pärnumaalt ja suuremalt osalt eristada veel soeuibut? Näiteks võib Mõniste 1947. a määramiskol- vanalt Viljandimaalt. Rannu kihelkonna Kipastu külas päl- lektiivi saavutust isegi 2 : 1 tulemuse vis tähelepanu väega ilus mõtsasälk, puhul hinnata pigem positiivses val- Söandan üldistada, et idamur- sääl om toomet ja pihliket ja kitseui­ guses. de hundiõunapuu ja lõunaeesti- but ja soeuibut. Oleks loogiline eeldada, et Põhja- keelne soeuibu (soetoom) on olnud Soeuibu sedeleid pole murdekarto- Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa Rhamnus’e nimed. See tähendab, et teegis arvuliselt palju, kuid mõnedki undiõõnap(u) tähistas samamoodi näiteks Tartu murdes oli Frangula neist on diagnostilised. Sama kihel- Rhamnus’t, sest Frangula nimetami- ja Rhamnus’e rahvapärane liigikäsit- konna Tamme küla keelejuht on täp- seks on neis kihelkonnis teised sõnad. lus samalaadne nagu nüüdissoome selt kirjeldanud: soeuibu om suuremb Kõige otsesem viide peitub Kodavere keeles (vastavalt kitseuibu ja soeui­ kui kitseuibu; terävä pinnu kül’len, jutukatkes, mis algab küll sõna teisese bu ning korpipaatsama ja orapaat­ lehe nigu ploomi lehe. Siin lähiksen tarvituse tutvustamisega: mõnd alba sama). soeuibit ma ei tiiä. Et soeuibul on Ühtlasi, nagu astlad, kinnitati ka sama kihelkon- lisatud kaar- na Kurekülas ja Hargla khk Mõnistel Oleks loogiline eeldada, et Põhja- dilt näha, on (peale selle: uibu moodu kõva; uibu Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa Rhamnus’t tähis- näoliseq lihe). Need teated viita- undiõõnap(u) tähistas samamoodi tavad nimetused vad üheselt, et soeuibu tähendus Rhamnus’t, sest Frangula nimetami- tuvastatavad pea- on Rhamnus (nii on murdekoguja aegu üle Eesti. Tõsi Harglas ka otsesõnu märkinud). seks on neis kihelkonnis teised sõnad. küll, neid on hõre- Keda peeti soeuibu all silmas damalt kui liigi Nõo kihelkonnas (riha pulga tetti levikupunkte tai- soeuibust), pole tagantjärele või- inimes üeldässe: vana türnäpu. Sedä mede levikuatlases. Erinevalt atlase malik kindlaks teha, sest rehapul- türnäpuud ei õle mino maija vaja. pidevast täiendamisest pole ehedaid ki tehti mõlemat liiki puust. Gustav Undiõõnap ja türnäpuu one üks. Ka murdenimetusi aga paraku enam või- Vilbaste kogudes on andmeid soeui­ Vilbaste esitab hundiuibu (Kambja), malik juurde koguda. bu kui Rhamnus’e kohta veel Nõo, hundiõunap’u (Maarja-Magdaleena), Kambja, Rõngu, Tarvastu, Kanepi, hundiõunapuu (Palamuse) ja undu­ 1. Eisen, Matthias Johann 1926. Eesti müto- loogia IV. Eesti Kirjanduse Seltsi toimetu- Urvaste, Põlva ja Vastseliina kihel- õunapuu (Kolga-Jaani) vastena üks- sed 21. Tartu. konnast [10]. nes Rhamnus’e. Siiski on tal hun­ 2. Kukk, Toomas; Kull, Tiiu (toim) 2005. Eesti Tõe huvides tuleb tunnistada, et diupats (Tartu-Maarja), hundilod­ taimede levikuatlas. Atlas of the Estonian Rannu, Puhja, Nõo, Tartu ja Kambja jap (Laiuse), hundiõunap (Paldiski) flora. Eesti maaülikool, Tartu. 3. Kunder, Johann 1882. Looduse õpetus. kihelkonna kohta on soeuibu Vilbastel ja hundipaats (Ridala) ka Frangula Koolmeistritele ja koolidele. Teine raamat: märgitud (ka) Frangula’na, kuid näi- tähenduses. Neist kaks viimast päri- Taimede riik. Schnakenburg, Tartu. teks Rannu teade põhineb murdeko- nevad aga epiteedi tegelikust kasutus- 4. Lampinen, Raino; Lahti, Teuvo; guja ekslikul määrangul, mille lük- alast üsna kaugelt. Heikkinen, Mikko 2014. Kasviatlas 2013. Luonnontieteellinen keskus- kab ümber tsitaat üle-eelmise lõigu Küll seostub Ridalast kogutud museo, Helsingin Yliopisto, Helsinki. alguses. nimetus seal kandis tegutsenud Jaan Levinneisyyskartat osoitteessa koivu.luo- Spuhl-Rotaliaga, kelle 1912. a ülliti- mus.fi/kasviatlas. Soetoome (soetuum) nimetust on ses [8] on nii soeuibo kui ka kitseuibo 5. Pajusalu, Karl 2014. Pakatav paakspuu ja tor- registreeritud kahel korral kiv türnpuu. – Eesti Loodus 65 (11): 44–45. Harglast, kenasti sees, kuid täpselt vastupidises 6. Relve, Hendrik 1998. Puude juurde. Puud neist ühe on Vilbaste määratlenud tähenduses. Ilmselt põhineb see juba ja põõsad looduses, pärimuses ja nüüdses Rhamnus’ena, teise Frangula’na. Kunderi [3] eksitusel, kel kitseuibu on kasutuses. Eesti Loodusfoto, Tartu. 7. Sibul, Ivar 2014. Paakspuu ja türnpuu on Viimane määratlus põhineb Mõniste Rhamnus’e ja soeuibu Frangula põhi- laialt levinud, kuid vähe tuntud. – Eesti Jaani eespool toodud sõnadel, mille nimetus. Loodus 65 (9): 18–22. puhul kahtlustan, et teise liigi nime Nagu eespool selgitatud, ei näi 8. Spuhl-Rotalia, Jaan G. 1912. Kodumaa mar- kasutas keelejuht Frangula nimetus- see murdekartoteegi andmeil kuida- jad. Teine jagu. Kirsid, ploomid ja marja- põõsad. M. Tamverk, Haapsalu. te mitmekesisuse näitlikustamiseks gi paika pidavat. Juba Vilbaste [10] 9. Viires, Ants 2000. Puud ja inimesed. 2. tr. mõnevõrra meelevaldselt. nentis, et „osa [türnpuu] nimetusi ris- Ilmamaa, Tartu. Tuleb arvestada Viirese hinnan- tub paakspuu (Frangula alnus) oma- 10. Vilbaste, Gustav 1993. Eesti taimenimetu- gut, mille järgi „ei tehta Lõuna-Eestis, dega, sest nende kahe vahel ei osata sed. Emakeele selts, Tallinn. kus seda puud [= Rhamnus] kasvab alati tõmmata kindlat joont, eriti Eerik Leibak (1960) on tegelnud loodus- üsna hõredalt, tihtipeale mõlema puu vanemas kirjanduses“. Samal põhju- kaitse, ornitoloogia ja soome-ugri loo- nimetustes vahet, vaid nii üks kui sel ei õnnestunud mul kindlaks teha dusnimetustega.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |55| 55 Panin tähele Fotod: Ott Luuk Fotod:

Jäävangid Pildil on veelutikate hulka kuu­ ullu oktoobri viimasel põhjaga lombist. luvad sõudurlased (Corixidae). päeval Hiiumaal Pihla Nii arvukalt pole ma neid putu- Välisest sarnasusest hoolimata leidub rabas jäi silma huvi- kaid varem kohanud. Näis, just- selles sugukonnas hulk perekondi: tavM vaatepilt. Mõned loigud, eriti kui oleksid nad mingil põhjusel Cymatia, Sigara, Corixa, Callicorixa sellised, mille põhi tume ja tur- ümbertkaudu ühte paika kokku jne. Seepärast ei saa ka täpselt öelda, bane, kihasid uhke seljamustri- lennanud, kuid loigud ei näinud mis liik on jäädvustatud fotole, kokku ga sõudurlutikatest, olgugi loiku- sedamoodi välja, et võiksid seal on sõudurlasi Eestis üle 20 liigi. Neil del jääkaas peal. Juuresolevad pil- askeldavale putukahulgale toitu lähisliikidel on üldjoontes sarnane did ongi tehtud läbi jää, umbes pakkuda. eluviis: põhilise aja veedavad nad vee- 3 x 4 m valdavalt taimedeta turba- Ott Luuk keskkonnas, kuid vajaduse korral või- vad sealt ka välja tulla ja lennata uude veekogusse. Kommenteerib putukateadlane putukaliigid ei jäägi talveks puhkama, Pildil olevad lutikad ei ole väga Mati Martin: vaid kasutavad ära lume kaitsvat kihti suured, nende kehapikkus jääb vahe- Sügisel valmistub loodus pikaks talvi- ja tegutsevad selle all kogu talve. Ka mikku 9–16 mm. Sõudurlutikad on seks puhkeperioodiks, oktoobri lõpuks paljud veeputukad rändavad veel hilis- veekogudes väga arvukad. Tasub vaid on enamik elusolendeid juba puhke- sügisel aktiivselt veekogude vahet, nii püügikahvaga veidi vees ringi sobra- seisundi sisse võtnud. Tõsi, mõned kaua, kui jää seda võimaldab. da, kui selles on juba mitu või isegi

56 |56| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mitukümmend saleda veidi lapiku kehaga sõudurlutikat, kes teevad järs- ke liigutusi. Valmikuid leidub veekogudes pea- aegu igal ajal; liigiti muidugi selts- kond suve jooksul muutub. Et lutika- lised arenevad vaegmoondega, võime kogu suve jooksul, eriti aga kesksuvel veekogudes kohata neidsamu liike eri vanusega vastsejärkudes. Suurematel liikidel on aastas üks, mõõtmetelt väiksematel aga kaks põlvkonda. Talvituvad valmikud, kes kooruvad suve lõpus. Pulmapidu peetakse aga alles järgmisel kevadel, kui vesi on piisavalt soojenenud. Sõudurlaste igal jalapaaril on eri otstarve: Sõudurlutikate jalad on eri pikku­ tagumised on aerud, keskmised se ja otstarbega. Eesjalad on lühi- ankrud ja eesjalad (pisikesed, pole pildil näha) on lusikad kesed ja kannavad servas pikki har- jaseid, mille abil toit suu juurde juhi- takse. Keskmised jalad on pikemad ja on loomake juba vette tagasi vaju- te isendite arv saavutab maksimumi. lõpevad tugevate küünistega. Nende nud. Jääkgaasid väljutatakse arvata- Liblikapüüdjad teavad, et mõnel sood- abil ankurdab putukas end puhkeole- vasti tagakeha stigmade kaudu. sal augustiööl võib valguspüünise püü- kus taimede või mõne muu aluspinna Munast koorunud esimese kas- gilinal näha sebimas kümneid või isegi külge. Tagajalad on aga pikad, äärista- vujärgu vastsed on läbipaistvad ning sadu sõudurlutikaid, keda on rännakul tud pikkade karvadega ning toimivad veepinnale hingama ei tulegi. Neile eksitanud ere valgus. Seega sagivad aerudena, millega putukas end vees piisab veehapnikust, mis läbib õhu- lutikad öösiti ringi ja hommikul las- edasi lükkab. kest kehakatet. kuvad tihtipeale esimesse ettejuhtu- Fotol ongi näha lutikate pikad vasse veelompi. Nii tagajalad, mis on sirutatud ette, nii võivad nad sattuda et jätavad mulje, nagu oleks tege- Munast koorunud esimese kasvujärgu ka näiteks vihma- mist eesjalgadega. Nende taga paistab vastsed on läbipaistvad ning veepin- veetünni koduaias. keskmine jalapaar. Kuivale sattunud nale hingama ei tulegi. Sõudurid lendavad lutikas üritab end oma „aerude“ abil ka päeval, laskudes edasi tõugata ja sellest tulebki nende ekslikult näiteks hüplev liikumine. märjale autole või Kõrvutades isase putuka eesmist Toiduks kasutavad sõudurluti­ äsja tõrvatud katusele. jalga emase omaga, märkame, et sel- kad peamiselt vetikaid ja lagu­ Suvel võivad sõudurlutikad pike- lel on hulk kitiinainest köbrukesi, mis nevat taimekude. Iseäranis mait- malt elada isegi lombikestes, kus emasel puuduvad. Milleks on need sevad neile keermikvetikad pere- vesi on soe ja toitu küllaldaselt. vajalikud? Ilmneb, et heli tekitami- konnast Spirogyra, sinivetikad pere- Talvitumiseks otsitakse ikkagi suure- seks. Kui hõõruda sellist jalga vastu konnast Oscillatoria ja üherakulised mad veekogud. Pildil on sügisrändu- ülahuult, tekib isegi inim­kõrvale protistid perekonnast Euglena. Kui rid ühte lompi paraku jäävangi jäänud. kuuldav heli. Mõnel teisel liigil on nii- võimalus avaneb, ei ütle sõudurid, Kui veekogu jäätuks läbinisti, ootaks sugune heliaparaat aga hoopis taga- eriti suuremad liigid, ära ka väikes- loomakesi ees külmumissurm. Küllap kehal ja heli tekitamiseks võetakse test loomadest, alates surusääske- sulas varane jääkirme siiski peagi ja appi tiivad. de ja teiste putukate vastsetest ning jäävangla asukad pääsesid endale lõpetades sõudikute ja vesikakandi- kindlamat talvekorterit otsima. Paljud veeputukad hangivad õhku, tega vähilaadsete hulgast. Sõudureid torgates veest välja tagakeha, ent endid noolivad aga röövloomad, 1. Klecka, Jan 2014. The role of a water bug, sõudurlutikad tõukavad veest välja Sigara striata, in freshwater food webs. nagu suuremad mardikad ja kiili- PeerJ 2:e389 http://dx.doi.org/10.7717/ hoopis keha eesosa. Sel hetkel ava- vastsed [1]. peerj.389. nevad rindmiku hingamisavad ja õhk Sügiseks jõuavad kõigi liikide Vaata ka: Martin, Mati 2014. Ujurite sagimi- imetakse putuka hingamistorukeste vastsed oma arengu lõppjärku, kes- ne jääaugus. Kommentaar. – Eesti Loodus 65 ehk trahheede süsteemi. Hetk hiljem tuvad valmikuks ja sõudurlutika- (10): 26–27.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |57| 57 Aasta liblikas 2015. aasta liblikas on hiidkaruslane iblikauurijate selts valis sed (Arctiidae) ja oma perekonna Hiidkaruslase val- teist korda aasta lib- Pericallia ainus liik hiidkaruslane mikut võib Eestis tegutse- lika; seekord (Pericallia matronula). mas näha juuni lõpus ja juulis. saiL selle tiitli sugu- Hiidkaruslane on ilus suur libli- Kuna liblika kenad karvased röövi- konna karusla- kas, kes meil Eestis on siiski väga kud ei ole toidu suhtes valivad, võib haruldane. Peamiselt öise eluvii- ta meil elama asuda põhimõtteliselt siga, kuid soojalembese liigina kõikjale, kus ei ole ta senini Eestis laialt leiab enda- levinud. Nõnda võib koh- le sobiva elu- tumist temaga pidada paiga. Kuigi suureks vedamiseks. emane hiidka- Meil on hiidkaruslast leitud ruslane suudab Lõuna-Eestist ja suurema- muneda 500–800 telt saartelt, kus on veidi muna, on liigi arvu- pehmem kliima. kus Euroopas ometi Maailmas on hiid- allamäge läinud. Oma rolli karuslase levikuala võib selles mängida kohas- Kesk- ja Ida-Euroopa, tumus, et enne kui röövikust Kasahstan, Lõuna-Siber, koorub liblikas, peab ta kahel korral Põhja-Mongoolia, Amuuri talvituma. Seega on hiidkaruslastel oblast, Primorje, suur oht saada enne liblikaks kooru- Sahhalin, Ku - mist kellegi kõhutäiteks või lihtsalt našir, Põhja- ja ebasoodsa talveilma tõttu hukkuda. Kirde-Hiina, Korea ja Loomulikult ootame loodus- Jaapan. Soome liblikauuri- huvilistelt andmeid kohtumise kohta jad on leidnud mõned isen- hiidkaruslasega, ent peab jälgima, et did meie teda ei aetaks segamini päevakoera vastaskal- või piksepeniga. Kindluse mõttes on dalt. soovitatav alati teha pilt, mille järgi saab hiljem hõlpsasti liiki kontrollida. Vaatlusandmed aasta liblika ja ka teis- te liikide kohta on oodatud veebiaad- ressil loodus.keskkonnainfo.ee/lva.

Allan Selin, Eesti lepidopteroloogide selts, www.lepidoptera.ee

Hiidkaruslast (suurel pildil) Eestis kohata on suur vedamine, hoopis tavalisemad on temaga välimuselt sarnased päe­ vakoer (keskel) ja piksepeni (ülal paremal)

Fotod: Dumi, Kulac, Emanresu / Wikimedia Commons 58 |58| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika Uusi nägusid von Bocki maja otsaseinal Detsember kinkis ullu 1. detsembril tähis- valged jõulud tati Tartu ülikoolis rah- vusülikooli 95. aastapäe- õulukuu algas üsna talviselt: lund küll va. Paar päeva varem avati sel puhul eriti polnud, aga öösel valitses koha- M ti päris krõbe külm. Ent kohe hakkas von Bocki maja otsaseinal fotonäitus J temperatuur tõusma ja kahel kolman- „Ülikooli näod“. Näitusel peegeldavad / TÜ Tennus Foto: Andres dikul kuust oli miinuskraade isegi öösiti ülikooli nägu 43 teenekat, üliõppurite vaid üksikutes kohtades. Siin-seal sadas hulgas armastatud ning ühiskonnas ka lund, aga see sulas enamasti üsna pea. Sageli oli tuuline, 13. detsembril lausa aktiivset ja tuntud Tartu ülikooli pro- tormine. Peamiselt ennustati musti jõule, fessorit, õppejõudu ja teadlast. ometi läks veidi külmemaks ja just jõu- Kes on fotodel, saab uurida ajalehe Novembri lõpupäevil sai von Bocki maja lulaupäevaks sadas maha lumekiht, mis otsasein uue ilme paari järgmise päeva jooksul veel tüse- Tartu Postimees veebist (goo.gl/ nes. Aasta viimane päev tõi paraku taas ia0S07). Välja vahetati fotograaf sulailma. Alar Madissoni koostatud ja 2007. Isikud on fotodele valitud nelja Ilmateenistuse andmeil oli detsem- ber pikaajalisest keskmisest kaks püga- aastal, ülikooli 375. aastapäeval, üles valdkonna – humaniora, socialia, lat soojem (–0,2° vs –2,2°) ja veerandi pandud fotonäitus „Aknal III”. See pidi realia et naturalia ja medicina – võrra sajusem (68 mm vs 54 mm), päi- esialgsete kavade järgi jääma seinale akadeemilise personali hulgast. kesepaistet oli normikohased 20 tundi. vaid aastaks. Muidugi on möödunud Näituse autorid on TÜ arvutigraafik- Õhutemperatuuri maksimum, 7,5°, mõõ- deti 19. detsembril Valgas ja miinimum, seitsme aastaga esile kerkinud hulk kunstnik Maarja Roosi ja fotograaf –18,3°, 2. detsembril Väike-Maarjas. uusi kõrgelt hinnatud õppejõude; mitu Andres Tennus. Suurim ööpäevane sajuhulk, 17 mm, isikut eelmiselt näituselt on selle aja registreeriti 13. detsembril Kuusikul. Tartu ülikool / Loodusajakiri jooksul paraku meie hulgast lahkunud. 01.12 Tartus tähistati emakeelse üli- kooli 95. aastapäeva. Ühe teist- kümnenda TÜ Rahvusmõtte auhinna sai Toomas Paul. Liblikakaart toetab harulduse kaitset 01., 08. ja 15.12 Loodusõhtud rahvus- raamatukogus: „Borneo džungli- estimaa looduse fondi (ELF) ja teha Rootsi lepidopteroloog Bengt tes“ (Hendrik Relve); „Talv Aafrika lepidopteroloogide seltsi det- Bengtsson, kes on selle sugukonna lõunapoolel“ (Raivo, Maiu ja Liivi Plumer) ning aasta looma sembris valminud annetus- paremaid tundjaid maailmas. õhtu „Viiger ja siga“ (Mart Jüssi ja kaartiE ostes ja/või kinkides saab toe- Esimest korda kirjeldati alpi-tumekoi Aleksei Turovski). tada haruldase liblika alpi-tumekoi Prantsusmaa Alpides 1900. aastal. 01.12 Tartu linnavalitsus eraldas Emajõe (Scythris penicillata) uurimist ja tema Hilisema inimtegevuse tõttu on lodjaseltsile 10 000 eurot endise reisilaeva Vane muine renoveeri- elupaikade kaitset. Tegu on väga väi- sealne elupaik sedavõrd muutunud, miseks ujuvaks õppeklassiks. kese pronksjaspruuni liblikaga, kelle et kõnealust liblikat ei ole enam tiibade siruulatus on umbes 9 mm. leitud. Harulduse ainus teadaolev elupaik Annetuskaardi on aidanud luua maailmas asub Saaremaal Kogulas. vabatahtlikud. Illustratsioonide Alles pärast kaardi valmimist autor ja kujundaja on Maria Karo- Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto: eestikeelse nime saanud alpi-tumekoi lin. Trükkimisega on toetanud avastasid Saaremaal Kogulas Soome Kroon press, kus kaardid trükiti liblikateadlased 1994. aastal. Liigi taimsetel õlidel põhinevate trüki- määramisega oli värvidega väga väikese süsinikujäljega Pakaseline 2. detsembri hommik tükk tegemist, paberile, kasutati vihmavett ja ainult lõpuks aitas taastuvallikatest toodetud elektrit. 02.12 Eesti ornitoloogiaühingu suur määrangu Annetuskaarte saab osta Tartu linnuõhtu Tallinnas rahvusraa- matukogus: võeti kokku lõppev loodusmajast ja ELFi kontorist või jäälinnuaasta ja anti teatepulk tellida posti teel võrgupaigast www. üle viudele. elfond.ee/annetuskaart. Samast 02.12 Rahvusvaheline konverents kesk- saab soetada ka varem valminud konnaministeeriumis, kus tutvus- tati tehnoloogilisi võimalusi toi- annetuskaarti ohustatud linnu metulekuks vihmaveega. Foto: Maria Karolin / ELF niidurüdi toetuseks. Valida võib 03.12 Eesti keskkonnaühenduse koja viie-, kümne- või kahekümneeurose (EKO) liikmed andsid keskkonna- Annetuskaardi minister Mati Raidmale üle värs- kaardi. kelt koostatud poliitikasoovitused. ees­ ja tagakülg ELF/Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |59| 59 Kroonika

03.–04.12 Rahvusvaheline seminar Ahhaa teaduskeskus oli mullu „How to integrate nature into human well-being“ Haapsalus. Lõuna-Eesti parim turismiobjekt 04. ja 11.12 Eesti loodusmuuseu- mi Öökulli akadeemia teadus- õhtud: „Soome lahe rütmid“ artus 10. detsembril peetud (Urmas Lips ja Mart Jüssi) ning Lõuna-Eesti turismikonve- „Loomade käitumine ja ajatun- rentsil jagati tunnustust kon- netus“ (Aleksei Turovski). 05.12 V mullapäev ja seirefoorum Eesti kursil „EHE Lõuna-Eesti“ kandidee-

T Jüriado Toomas Foto: maaülikoolis. rinud turismisündmustele ja turis- 05.–06.12 Tartu ülikooli loodusmuu- miobjektidele. Mõlemas kategoorias seumi zooloogiaring tähistas 20. aastapäeva. võitsid Tartuga seotud kandidaadid: 05.–06.12 III eesti teaduskeele konve- Lõuna-Eesti parimaks turismisünd- rents Tallinna ülikoolis. museks kuulutati „Auto24 Rally Lõuna-Eesti parima turismiobjekti täna­ 06.12 Tartu ülikooli geograafiaosa- Estonia“, parimaks turismiobjektiks kond tähistas 95. aastapäeva vune kandidaat Põlvamaalt: Mooste teaduskonverentsi ja uue kõrg- aga Ahhaa teaduskeskus. mõisa viinavabrik, kus tegutseb Eesti koolide üldmaateaduse õpiku Motot „Turism saab kasvada ka fototurismi keskus esitlusega. vihmaga“ kandnud konverentsi ette­ 06.12 Perehommik „Tihasepäev“ Pärnumaa keskkonnaharidus- kannetes keskenduti turismi, inno­ keskuses. vatsiooni ja teaduse integree­rimi­ turismisündmuse nominendid olid 06.12 Tartu loodusmaja perehommik, sele, hooajalisusele ning sünd­mus­­ võitja kõrval Jõgevamaalt Võtikvere teemaks loodushoidlikud jõu- turundusele. Tutvustati pari­maid raamatupidu, Põlvamaalt Seto lud. 07.12 Äksi jääajakeskuse loodusõh- koostöö, turunduse ja siht­koha aren­ folk, Setomaalt Ostrova festival, tute sarja viimane ettekanne da­mise näiteid Eestist ning Soomest Valgamaalt Tõrva loits, Viljandimaalt „Kliimamuutus, loodus ja lõpuks Kainuu regioonist. Konverentsi ette­ Kalafest ja Võrumaalt Võhandu ka inimene“ (Mart Jüssi). 07., 14., 20. ja 21.12 Vapramäe- kannetega saab lähemalt tutvuda maraton; parimad turismiobjektid Vellavere-Vitipalu sihtasutuse sihtasutuse Lõuna-Eesti Turism kodu­ samas maakondade järjestuses on advendimatkad. lehel www.southestonia.ee. Veski külalistemaja, Mooste viina­ 07., 14., 20. ja 28.12 Looduse Omni­ Konkursi „EHE Lõuna-Eesti“ vabrik/Eesti fototurismi keskus, bussi retked Tallinnast: Norra allikatele, Emumäele ja Järva- nominente esitasid kuue Lõuna- Via Hanseatica marsruut, kohvik Jaani (ka Tartust); metsajõulud Eesti maakonna ja Setomaa piirkonna Fellin ja Vastseliina piiskopilinnuse 2014 Purekkari neemel; jõulu- turismiarendajad, võitja valis ano­ külastuskeskus. retk Käru metsadesse ja Mukri rappa (ka Tartust ja Pärnust) ning nüümse hindamise teel SA Lõuna- Laulasmaa-Lohusalu uhiuuele Eesti Turismi nõukogu. Aasta parima Tartu linnavalitsus / Loodusajakiri matkarajale. 08.12 Tiit Kändleri ja Tiina Kaljundi raa- matu „Kõrvemaa, Pandivere, Võrgukaamera ette jäi korraga 16 hirve Alutaguse. Siin- ja sealpool maanteed“ ning Enn Kaupi raa- MK loodusvaatlusblogist matu „Armulugu Antarktikaga. 9 „Laantest lagedateni“ (www. ekspeditsiooni Lõunamandrile“ rmk.ee/organisatsioon/loodus- RMK Foto: esitlused Tallinnas. 09.12 Matsalu rahvuspargis avati RMK vaatlusblogiR ) pääseb vaatama hirve- tellimusel valminud Kloostri sild- kaamerat (pontu.eenet.ee/player/hirv. regulaator. html 09.12 12. Matsalu loodusfilmide festi- ). 11. detsembril zooloog Tiit vali filmid Tartu loodusmajas. Hundi tehtud blogipostitusest selgub, 09.–10.12 Põhjamaade kliimaandmete et sel varahommikul nähti kaameras Kaader hirvekaamerast koostööprojekti seminar kesk- korraga 16 looma: konnaagentuuris. 10.12 LUSi botaanikasektsiooni ava- „Hommik, kell on 6.40. Esmalt tud loeng: Jaak-Albert Metsoja saabub loomade söödaplatsile varasemast on tuttavad kuue- ja neljane seltskond hirvelehmi ja kaheksaharuliste sarvedega pullid, siis vasikaid, seejärel hirv Huubert kolme järelikult oli selleks ajaks söödaplatsil lehmaga. Platsi serva lisanduvad nähtud vähemalt 18 hirve. veel kolm noort pulli ja siis veel Hirvi näeb kaamerast rohkem

Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto: mõned, kuni neid saab ühel hetkel ööpimeduses, päevavalgel on platsil kokku lugeda lausa 16. Sellist suurt sageli märgata ringi sibamas hiirt, seltskonda pole RMK hirvekaamera seltskonda rasvatihaseid ja paari 13. detsember: tugev tuul röövis ees enne nähtud!“ pasknääri. siidi­sabade ja hallrästaste toiduvaru Edasi on postituses kirjas, et kuna RMK/Loodusajakiri

60 |60| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika

Jõmmust sai jälle Raekoja platsi jõululodi „Kui tähtis on silmale nähtama- tu? Mulla seemnevaru olulisus ärast nelja-aastast vahet tõi rohumaade taastamisel“. Emajõe lodjaselts linnarah- 10., 11. ja 12.12 Planetaariumietendu- sed Tartu tähetornis. va rõõmuks jõuluajaks oma 13.12 Tartu ülikooli loodusmuuseumi PJõmmu Tartu Raekoja platsile. Ehkki perede talve huvipäev „Putukate eluring“. jõululodi oli platsil alles kolmandat Jüriado Toomas Foto: 13.12 Tallinna looduskaitse selt- korda (varem 2009 ja 2010), on see si jõulueelne retk Kernu kanti saanud omamoodi talvise linna süm- Mõnuste küla maile. boliks. Mujalt maailmast pole näidet, 14.12 Jõgeval kuulutati välja jõulura- hu kogu Eestile. kus ajalooline purjelaev toodaks jõu- Jõulumets ja ­lodi Tartu Raekoja platsil 14.12 Tallinna loomaaias tähistati rah- ludeks linna keskväljakule. 29. detsembril vusvahelist ahvipäeva. Seekord oli lodja ümber rajatud 14.12 Traditsiooniline heategevuslik talvine mets, kus puidust elusuurused Jõululinna aitasid lodjaseltsil jõululaat Tartu loodusmajas. 16.12 Tartu loodusmajas toimus jää- metsloomad. Lastele korraldati loo- korraldada Tartu seikluspark, Tiigi linnuõhtu, lõppeva jäälinnuaas- dus õpet: tutvustati talverüüs metsa- seltsimaja ja vabatahtlikud, toetasid ta viimane loodusõhtu. puid ning metsloomi ja nende talvi- linn, RMK ja Tartu keskkonna- 17.12 Keskkonnaministeerium tutvus- tas ajakirjanikele põlevkivi kasu- seid elukombeid. Õpiti eristama eri hariduskeskus. tamise riikliku arengukava eel- puuliikide puitu ja saadi teada, mis Emajõe-Peipsi lodjad olid ainu- nõu. puidust mida tehakse ja miks. Proo- laadsed puust kaubapurjekad, mida 18.12 Eesti looduseuurijate seltsi ja TA vida sai lihtsamaid puutööriistu, kasutati Peipsil ja suurematel jõgedel looduskaitsekomisjoni ühisüri- tusel kuulati Kalev Sepa ette- meisterdades lodjamudeleid. Meis- kaupade vedamiseks teada olevalt üle kannet „Sõnumeid Austraaliast“. ter damine jätkus soojas trümmis, kus 600 aasta: 14. sajandi hansaaegadest 18.12 Tallinnas esitleti esimest uut rüübati sooja teed, krõbistati pipar- kuni 20. sajandi keskpaigani. Enamik trammi. 18.12 Toomas Hirse jutu- ja pildirän- kooke, aeti juttu ja vaadati filme. lotje hävis teises maailmasõjas. nak „Varakevaded Vahemere Lodjamudeli sai iga väike meisterdaja 2006. aastal valminud lodi Jõmmu on orhideedega“ ning fotonäituse pärast koju kaasa. Õpiretke lõpetuseks ainuke omataoline. „Vahemere orhideed“ avamine küpsetati piknikuplatsil lõkkel orgi Tartu loodusmajas. Emajõe lodjaselts / Loodusajakiri 19.12 Eesti looduskaitse seltsi konve- otsas leiba. rentsil kuulutati aasta looduse- sõbraks Piret Eensoo. 19.12–25.01 Näitus „Pöörane pööripäev. Meeli mõjutavaid taimi meilt ja Põldtsiitsitajat aitaks kasvuga seotud üldisel häirimisel. mujalt“ TÜ botaanikaaias. Tegevuskava eesmärk on 20.12 Tartu keskkonnahariduskeskuse keskkonnahoidlikum tagada põldtsiitsitaja arvukus keskkonnabussi jõulueelne väl- Ees tis vähemalt 250–500 paari. jasõit Räpinasse. põllumajandus 22.12 Kell 1.03 algas kalendritalv. Selleks tuleb hõrendada teraviljade 22.12 KIKi seitsme linna tänavaval- õldtsiitsitaja, kelle kait- külvi, säilitada põldude läheduses gustusprojekti raames pandi seks Eestis kinnitati mullu puisribasid ja väiksemaid puude- Võrus põlema esimesed LED- tänavavalgustid. 14. detsembril tegevuskava salusid, põldtsiitsitajaile meeldivad P(vt www.envir.ee/sites/default/files/ ka põllukivihunnikud. Tähtis on poldtsiitsitaja_2014.pdf), on üks vähendada putukatõrjevahen dite enim kahanenud arvukusega lind tarvitust põldtsiitsitaja pesitsus- Euroopas. alade lähedal, et linnupoegadel Seireandmete järgi on selle liigi jätkuks toiduks putukaid. Jüriado Toomas Foto: arvukus viimase kolme aastakümne Vaja on teha uuringuid ja jooksul tunduvalt vähenenud, kasu tada saadud teadmisi liigi Eestis võib-olla isegi kümme korda. tõhusamaks kaitseks. Uuringu tule- 29. detsember: Emajõel on taas jää­ Allakäik on tingitud muste põhjal valmib põllumaa kaas peal sobivate elupaikade põldtsiitsitajasäästliku majandamise kadumisest, kuna juhis ja koostatakse teabematerjal 29.12 Tartu 2014. aasta teoks valiti mitmekesine väike- liigi bioloogia kohta. Võidu silla renoveerimine. põllu majandus on 29.12 Eesti ornitoloogiaühingu tradit- Keskkonna­ siooniline aastalõpu koosviibi- asendunud intensiivse mine. ja kemikaalirohke suur- ministeerium/ 30.12 TÜ loodusmuuseumi koolivahe- Loodusajakiri tootmisega. Oma osa on Pierre Dalous / aja looduspäev „Loomad talvel“. valglinnastumisel ja asulate Wikimedia Foto:

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |61| 61 Mikroskoop Foto: Argo Argel; Eesti Looduse fotovõistlus 2014 fotovõistlus Looduse Eesti Argel; Argo Foto:

Koosolek koos ja lahkusid samuti koos. sellest tulu (ja otsijale aujärge) tõuseks. Vareslaste, nii nagu ka teiste nuti- Või siis vastupidi, kaaslaste valvsa ülmal ja sombusel talvehom- kamate loomarühmade paindlikku silma tagant sisse vehkida. Või mis mikul oli seltskond vareseid mõistust seostatakse just nende kõige tulusam, aga ühtlasi kõige enam broneerinud juhatuse koos- kooseluga, kombega elutseda tihedalt peent nuputööd nõudev: niiviisi, et Kolekuks kauni kuivanud puu. Istung läbi käivates rühmades. Võrreldes kaaslastele jääks mulje esimesest, aga kestis ligikaudu pool tundi ja selle lihtsalt toidu, paarilise või ohutu tegelikult toimuks teine. Ettekanded, jooksul kraaksuti läbi kõik eluliselt peavarju otsimisega on ju tunduvalt arutelud, laulukoorid ja kõiksugused tähtsad küsimused. Tundub, et oli keerukam hankida neid tähtsaid muud koosolekud on sellises elus üsna üksmeelne seltskond, saabusid ressursse niiviisi, et ka kaaslastele tähtsal kohal.

Möödunud kuu vastused Nõel heinakuhjas 1. Kolkja vanausuliste muuseumi juures käib puukujusid lammutamas valge- selg-kirjurähn (lk 76). 1. Milline tihane ei ole tegelikult tihane? 2. Tatarstani rahvamuuseumis Kaasanis 2. Miks väärib tigupanell selgeksõppimist? hoitakse maailma suurima magevee- kala beluuga topist (lk 18). 3. Kelle ainus teadaolev elupaik maailmas asub Saaremaal Kogulas? 3. Tümps on (inimtoiduks töödeldud) 4. Mis asjad on pistong, rööge, päär ja nuust? hülgeliha (lk 13). 5. Kelle võib segi ajada päevakoera ja piksepeniga? 4. Looduskaitsjad asustavad Läänemerre 6. Millistele oludele on iseloomulik talinigerik? Ameerikast pärit atlandi tuurasid, sest 7. Mis on vahet heal ja pahal Pärtlil? just see liik on viimase 800 aasta jook- sul Läänemerd asustanud (lk 15). 8. Miks on rebasejunnid ohtlikud? 5. Hülgeid pidas vanarahvas vaarao 9. Kuidas meelitati siniraag uppunud sõdalasteks, kes igatsevad Serbiasse tagasi? taas inimesteks saada (lk 8). 10. Miks närida laevamasti? 6. Eesti vanim loom on ilmselt ebapärli- karp (lk 20). 11. Kes on pildil? 7. Devoni ajastul koosnes aasta 400 päe- vast ja ekvaator asus Šotimaal (lk 27). Vastuseid otsige siinsest ajakirjanumbrist 8. Mädanemiskindla roigasaia saab türn- ning saatke hiljemalt 1. veebruariks aadressil puu ja paakspuu kuivanud okstest [email protected]. Kirja teemaks märki- (lk 63). 9. Euroopa suurim madu on koldkõht- ge „Nõel heinakuhjas“. Iga üksik õige vastus osaleb vilbasnastik (lk 50). auhindade loosimisel aasta lõpus! 10. Eesti vanarahvas tarvitas põlevkivi Samale aadressile on teretulnud auhinnapakkumised ja kaastööd. karjuselõketes (lk 39). 11. Pildil on ebapärlikarbi ujuv vastne Kirjutage, joonistage ja pildistage meile! (lk 22).

62 |62| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ristsõna

Vastuseid koos vastaja nime ja kontaktandmetega ootame Detsembrinumbris suutis Trükiveakurat Nabala loodus­ 1. veebruariks kas [email protected] või postiaadressil kaitseala artiklis märgatavalt plätserdada, nii et hakka Veski 4, 51005 Tartu. Õigesti lahendanute vahel loosime välja kuradikest majandushuvides või kallutatuses kahtlustama: MTÜ Loodusajakiri vabalt valitud ajakirja poole aasta tellimu­ artikli teisel leheküljel on mitu lõiku teksti kaduma läinud. se. Eelmise ristsõna auhinna sai Taimi Uibo. Õige vastus oli Toimetus palub vabandust ja palub veatut artiklit lugeda meie kodule­ „ ... punast kalamarja ... punases raamatus; musta kalamarja ... helt www.loodusajakiri.ee/nabala­piirkonna­loodusvaartused. mustas raamatus“. Kokku saime 28 õiget vastust.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |63| 63 Ajalugu / sünnipäevad

75 aastat tagasi

Materjali üliküllus on sundinud ülikooli asuma zooloogiamuuseumi ruumide Rein Kuresoo Foto: avardamisele. Eeltööd selleks on jõudnud nii kaugele, et juba lähemal ajal asutakse uue muuseumihoone ehitamisele. Kuigi senised ruumid on meie mõõdupuu ja mõistete kohaselt kaunid ja avarad, on selle sammu astumiseks peatõuke andnud hoogus materjali kasvamine. Kopenhaageni muuseum, nagu suuremad­ Rootsigi zooloogiamuuseum, täiendab oma Saarmaid on talvel kergem näha kui suvel. Suur osa saarmaste tavapärasest elualast kogusid selleks korraldatud uurimis- ja kogumisekspeditsioonide abil. Nii on siis lukus ja loomad koonduvad paikadesse, kus leidub vaba vett. Talvel jahti pida­ saadakse rikkalik, teaduslikult laitmatu des ei põlga saarmas ka päevavalgust, kuigi sagedamini võib loomi näha hommiku- ja seetõttu väärtuslik materjal, mis ja õhtuhämaruses. Saarma talvine põhitoit on konnad, aga loom sellel pildil püüdis on otsitud vahetuskaubaks ja pakub veerandtunni jooksul kolm lutsu. Viimane luts söödud, sukeldus saarmas jääserval ühtlasi vastava maa teadlasile rikkalikku hõõguvasse päikeselaiku teadusliku töö võimalust. Ja seda ligikaudu samade summadega, mis varem kulutati ostudeks. Oleks aeg meilgi hakata mõtlema selle võimaluse rakendamisele. Näärikuu sünnipäevi ja sünniaastapäevi [Heinrich Riikoja: IX rahvusvahelisest limnoloogide kongressist, 1940] 125 (sünd 1890) 21.01 Robert Piir, puuviljandusteadlane 19.01 Albert Borkvell, matemaatik 26.01 Lembit Kivistik, matemaatik (surn 1963) 30.01 Jaak Vilms, matemaatik 21.01 Julius Grüntal, matemaatikaõpetaja ja 50 aastat tagasi haridusjuht (surn 1939) 80 (sünd 1935) 26.01 Oskar Savik, orhideekasvataja 02.01 Elle Linkrus, geograaf (surn 1985) 10.01 Eerik Müts, loomakasvatusteadlane Isikukultuse perioodist pärinev üksikute 10.01 Rein Vaher, geoloog teadlaste osatähtsuse ülespaisutamine 120 (sünd 1895) 14.01 Hans Georg Link, neuroloog on nüüd leidnud üldist taunimist. On päris 14.01 Nikolai Bernhard Sülk (Sülck), arstitead- 18.01 Henn Haberman, ihtüoloog selge, et üksikinimene, olgu ta kuitahes lane (surn 1966) (surn 1991) geniaalne, ei ole suuteline kaasajal sellisel 25.01 Haide-Ene Rebassoo, botaanik määral teadust edasi viima, et tema 110 (sünd 1905) 29.01 Fred Jüssi, zooloog, loodusfotograaf ja nimega tuleks nimetada terveid teadusi 08.01 Henno Lender, arstiteadlane ja kultuu- loodushoiu propageerija ja tema vaated ei vajaks kaalumist ega riloolane (surn 1991) kontrollimist. Veel ohtlikum teaduse 08.01 Peeter Rubel, põllumajandusteadlane 75 (sünd 1940) arengule oli aga üksikute teadlaste (surn 1941) 06.01 Ülo Sõstra, geoloog eksimatuks tunnistamine, nende 11.01 Andres Tarand, loodusteadlane vaadete tegemine üldkohustuslikeks 105 (sünd 1910) ja poliitik õppe- ja teaduslikes asutustes ning 02.01 Hermann Michelson, agrokeemik 16.01 Ilmar Koppel, keemik, Eesti TA liige teisitimõtlejate tagakiusamine. [Charles (surn 1971) 24.01 Linda Hints, paleontoloog Villmann: Kaasaegse loodusteaduse 07.01 Enno Piir, kultuuriloolane, kodu-uurija 31.01 Tiit Kaps, keemik (surn 2014) üldine arengutendents, 1965] ja agronoom (surn 2006) 12.01 Alfred Molle, radioloog (surn 1998) 70 (sünd 1945) 26.01 Oskar Plaan, loomaarstiteadlane 24.01 Raivo Vilu, biokeemik (surn 1993) 25 aastat tagasi 65 (sünd 1950) 95 (sünd 1920) 07.01 Kalev Pärna, matemaatik 08.01 Ilmar Laan, arstiteadlane (surn 2013) 10.01 Peep Veski, farmaatsiateadlane Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti 12.01 Edgar Tõnurist, riigi-, põllumajandus- ja (surn 2014) terioloogia on säilitanud oma järje­ looduskaitsetegelane (surn 1992) 24.01 Imbi Traat, matemaatik pidevuse eelnenud uurijate tehtuga, 23.01 Valve Erika Saarma, sisearst, TÜ emeriit- 31.01 Aleksander Žarkovski, farmakoloog kuigi on tulnud korduvalt uuesti professor (surn 2005) alustada. Teoreetilised uuringud on Eesti 23.01 Helle Simm, hüdrobioloog ja hüdro- 60 (sünd 1955) terioloogias olnud enamasti tagaplaanil keemik, Eesti TA liige (surn 1991) 06.01 Eda Merisalu, patofüsioloog ning seotud aktiivsete üksikuurijate 29.01 Albert Kliiman, kirurg, TÜ professor 10.01 Aleksander Lember, loomakasvatus- tegevusega. Samas on Eesti terioloogia (surn 1989) teadlane areng nii Teise maailmasõja eel kui 23.01 Mait Klaassen, veterinaariateadlane, ka järel peegeldanud ühiskondliku 90 (sünd 1925) EMÜ rektor tellimuse ja uurijate-liidrite osa tea­ 10.01 Erik Mathiesen, loomaarstiteadlane dusharu arengus. Siiski on XX sajandi (surn 1988) 55 (sünd 1960) kaheksakümnendate aastate terioloogia 16.01 Viktor Hellenurme, taimefüsioloog 09.01 Kärt Jänes-Kapp, Horisondi tegev­ kujunemas iseseisvaks, oma kindlate (surn 2007) toimetaja teemadega uurimissuunaks Eesti 22.01 Lembit Jaanits, arheoloog 25.01 Mati Koppel, fütopatoloog bioloogias. [Jaanus Kiili: Seitsekümmend aastat Eesti terioloogiat, 1990] 85 (sünd 1930) 50 (sünd 1965) 12.01 Ivar Viil, keemik ja ajakirjanik (surn 1991) 01.01 Kadri Möller, keskkonnaametnik

64 |64| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 13.-15.02

TOUREST 2015 toimub 13.-15. veebruar 2015