DOCSLIB.ORG

Eesti Loodus 1/2015

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Linnarebased • Jaanuaritorm 2005 • Talvetulvad • Rahvameteoroloogia • Taliseened • Intervjuu Külli Kalamees-Paniga • Türnpuu nimetus • Tihased EESTI LOODUS JAANUAR 1/2015 Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 3,90 € JAANUAR 1/2015 ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) 2228-3692 ISSN ISSN 0131-5862 (trükis) 0131-5862 ISSN vallutavad linna vallutavad Talvetulvad ja rahva ilmatarkused jarahva Talvetulvad Rebased Talvised seenedjatihased Talvised 2005. aastajaanuaritorm Suurepärane raamat teadmishimulistele! Lehed ja tähed 7. Rännakud ajas, looduses ja teaduses 256 lk, KK Toimetajad Ulvar Käärt ja Indrek Rohtmets Kujundanud Kersti Tormis Väljaandja MTÜ Loodusajakiri Kas kosmoses on peale meie veel elu? Kuidas sai alguse Eesti kosmose- ajastu? Kui kütkestav on maailmamere elurikkus? Miks minna palveränna- kule? Kas mitte austada loomade tundeid? Kuidas avastada viskeoda või kunstniku mõtteid, mis õlimaali alla jäänud? Need on vaid mõned küsi- mused, mida sarja 7. raamatu kaante vahel vaagida saab. Raamat on ilmunud tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusele. Osta suurematest raamatukauplustest või telli kodulehelt www.loodusajakiri.ee Sisukord Punarebane Foto: Mariann Rea 66. aastakäik Nr 1, jaanuar 2015 www.eestiloodus.ee 2 Toimetaja veerg 40 Torm ja tuisk, raju ja maru rahvameteoroloogias 3 Sõnumid Mall Hiiemäe jagab vanarah- vatarkusi, kuidas iseseisvalt 8 Linnarebased ilma vaadelda, ohtu hinnata ja Liivi Plumer ja Urmas Saarma vältida uurivad rebaste muutuvaid elu- paigaeelistusi: üha enam reinu- 44 Tööjuhend. vadereid vahetab loodusmaastiku Lähme talvel seenele! linnaolude vastu Kuulo Kalamees kirjeldab talvist seenestikku: kliima soojenemine 18 Võimsast jaanuaritormist möö- pikendab ka seenehooaega dub kümme aastat Jüri Kamenik vaatab taga- 48 Meie tihased si Gudruni vägitegudele ja otsib Karl Ander vastust küsimusele: kas me Adami jagab 18 oleme neist praeguseks ka mida- nii sõnas kui gi õppinud? ka pildis õpetusi, 25 EL küsib: vastavad Heidi Vilu ja mille järgi Ivo Kruusamägi loodu- ses ära tunda meie 26 Talvetulvad Eestis tavalisi talvelinde Arvo Järvet meenutab suhteli- selt harva korduvat loodusnäh- 52 Keda ikkagi nimetati türn­ tust – talvist suurvett, mida oli puuks sada aastat tagasi? 2 34 eriti ulatuslikult 2005. aasta jaa- Eerik Leibak jätkab türnpuu nuaritormi ajal nimetuse päritolu uurimist: hundiõunapuu ja soeuibu on 30 Huvitav Eesti: ilmselgelt tähendanud just türn- Uku koobas Süvahavval puud Elen Rekand tutvustab Võhandu jõe ürgoru kaitsealal Sõjamüüris 56 Panin tähele: asuvat umbes kümne meetri pik- sõudurlutikad kust vaatamisväärsust 58 2015. aasta liblikas 32 Poster: eriauhind elurikkuse on hiidkaruslane 44 foto eest; Kaspar Arme 59 Kroonika 34 Intervjuu: Metsas tuleb vaa- data ka jalge ette, mitte ainult 62 Mikroskoop puulatvadesse Külli Kalamees-Paniga ajas 63 Ristsõna juttu Rainer Kerge Õhtulehest 64 Ajalugu, sünnipäevad 39 Pane tähele: odaherilane Scolia hirta 52 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2015 EESTI LOODUS |1| 1 Toimetaja veerg Must ja valge kuld us aasta on käes, kingiral- sa vähem drastilisest suhtest, et asi 66. aastakäik Nr 1, jaanuar 2015 li möödas ja tuleb järjekord- muutuks mõttetuks). selt tõdeda, et inimene on Ärme enneaegu muretseme, Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, Tartu 51005 Unagu putukas. Täpsemalt, nagu rii- tulevad uued vajadused, tulevad e-post [email protected] dekoi. Kui riidekoi substraat on vil- ka uued tehnoloogiad, ütleb nüüd faks 742 1143 lane riie, siis meie oma on nafta. Kus optimist. Nii nagu looduslik valik ikka Peatoimetaja Toomas Kukk iganes me ei viibiks, toas või õues, toimib. Paraku ei paista uusi lahendusi 742 1143, [email protected] kogu inimlooming, mida enda ümber kuskilt. Oleme kõik oma panused näeme, on tehtud naftast. „Aga majad, pannud ainsale kaardile, naftale, kõik Toimetaja Helen Külvik toit, kasvõi raamatud?“ võib nüüd esi- oma munad ühte korvi. Tuumaenergia (lapsehoolduspuhkusel) 529 4033, [email protected] mese hooga küsida. Tõsi, plasti kõr- ilma naftasisendita? Lubage mõrult val kasutame palju metalli, kivimeid, muiata! Piltlikult öeldes: kogu meie Toimetaja Juhan Javoiš taimi, ent kõik need töödeldakse lõpp- valge kuld (kui nimetada nõnda 5661 0851, [email protected] tooteks ikkagi sellesama musta kulla ja inimkonna vaimset potentsiaali) on Toimetaja Katre Palo muude fossiilkütuste jõul. Isegi ahju- allutatud mustale kullale. 521 8771, [email protected] puud lõhub tänapäeval mootor, sama- Laias laastus võib inimkonda moodi nagu vormib ahjutellised ja ette kujutada otsekui kuninga Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado kaevab ahjusavi, rääkimata miljonist õukonda: käputäis šeike pumpab 742 1143, [email protected] keerukamast igapäevatarvikust, arvuti maapõuest elunestet ning lugematu Keeletoimetaja Monika Salo ja internetini välja. Jah, tõesti, me isegi arv priskemaid ja pisemaid lootskalu 742 1186, [email protected] sööme naftat, nagu Kaupo Vipp ütleb: tantsib ja laulab ümberringi, et oma Küljendamine Raul Kask iga toidukalori tootmiseks kulutatakse pisku neilt ja seejärel üksteiselt [email protected] tänapäeval umbes kümme kalorit fos- mingi teenega välja lunastada. siilkütuste energiat. Nende mooduste väljamõtlemisel, Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri Taastuvatest energiaallikatest on selle vahetamismängu arendamisel Endla 3, Tallinn 10122 olnud palju juttu, aga tsiteerin taas on inimkond tõepoolest olnud Vippi: „ .. tuuleenergia taastub kenasti, ammendamatult fantaasiarikas ja kuid ma pole veel näinud isetaastuvat põhjatult andekas: kasvõi seesama tuulikut“. Ja milleks rääkida tuulikust: toimetajaveerg siin on üks miljonist Tellimine ja info Ursula Erlang 610 4105, [email protected] isegi kõige lihtsama noa või kirve viisist oma lusikatäis välja teenida. valmistamist looduslikust materjalist Kas poleks aeg oma valge kuld Reklaamijuht Elo Algma ei kujuta ilma fossiilkütusteta ettegi. musta kulla ikkest lahti päästa? Luua 610 4106, [email protected] Silme ette kerkib pigem kivikirves – üks andmebaas. Noh, umbes nõnda, Ajakiri ilmub üsna täpselt samasugune, nagu teame nagu on loodud USA kongressi keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel ajalooõpikuist. raamatukogu, Wikipedia, mu poolest Kummatigi teame hästi, et nafta kasvõi eesti rahva muuseum. Koguda saab otsa. Õigemini, otsa ei saa ta kokku kogu teave selle kohta, mida vähemalt inimese käe läbi me õigupoolest oskaksime peale iialgi, lihtsalt annab end hakata ilma naftata. Nagu vanarahvas üha raskemini kätte. ütleb: mine tea, millal võib tarvis Ning ühel „heal” päeval minna! Seesugust oskusteavet võib üsna lähitulevikus ei olla jalustrabavalt vähe. Ausõna, © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2015 jätku meil lihtsalt enam ilma veebis tuhnimata piisavalt naftat (gaasi, ei tulnud minul küll Summaries of some articles can be found at our web site www.eestiloodus.ee sütt jne), et uut naftat peale loomanahkade, ADE ÖK MA OM A Ä J R H G maapõuest välja hundinuiajuurikate Õ I P S imeda: iga liitri ja kivikirve palju 541 787 kättesaamiseks Foto: Rolf Saarna rohkemat pähe. Me ei Trükitoode peame piltlikult taha ju ometi tagasi Trükitud trükikojas Kroonpress öeldes kulutama koopasse! kaks (tegelikult piisab muidugi märk- 2 |2| EESTI LOODUS JAANUAR 2015 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Keskkonnaministeerium tunnustas 23 noort looduskaitsjat eskkonnaminister Mati Raidma andis 7. detsembril Eesti loo- dusmuuseumis 23 noorele Kkätte aumärgi, millega tunnustatakse ja seatakse eeskujuks noorte looduskait- setegevust. Märgid anti kuni 26-aastastele keskkonnaministeeriumFoto: noortele, kes on eriliselt silma paist- nud loodushoiu alal. „Peame noorte tunnustamist väga oluliseks, kuna loo- dushoidliku mõtteviisi kujundamisele pannakse alus just varases koolipõl- ves. On rõõm tõdeda, et noored tun- nevad jätkuvalt tõsist huvi Eesti loo- duse vastu ja panustavad selle hoid- misesse ja uurimisse,“ kommenteeris Tunnustusmärgi saanud noored koos minister Mati Raidmaga keskkonna minister Mati Raidma. Mitu noore looduskaitsja märgi päl- vinut on saavutanud häid tulemusi loo- Kadrina keskkoolist, Kadrioru saksa Kaasik ja Robin Gielen (kõik Tartu üli- dushariduse olümpiaadidel ja võist- gümnaasiumi õpilased Andrea Jõesaar koolist), TÜ vilistlane Birgit Purga ning lustel, aidanud korraldada loodustee- ja Grete Glaase; Angelina Vinogradova, keskkonnaameti maahoolduse spetsia- malisi üritusi või teinud loodus- ja Anton Bašinski ja Vesta Nalimova list Cätrin Valm. Millega neist keegi keskkonnauurimusi. Näiteks on teh- Narva keeltelütseumist; Jaan Grosberg silma on paistnud, saab lugeda kesk- tud uurimistöid nahkhiirtest ja nende (Sillaotsa kool), Stella Brothwick konnaministeeriumi veebilehelt www. kaitsest, kalakajakate arvukusest, räh- (Tallinna inglise kolledž), Aivar Kamal envir.ee/et/noore-looduskaitsja-mark. nidest Aardla poldril, on inventeeri- (Tallinna Mustamäe humanitaargüm- Noore looduskaitsja märke anti nel- tud pühapaikasid ja uuritud valgus- naasium), Tapa güm naasiumi õpilased, jandat korda. Kokku on märgiga tun- allikate energiasäästlikkust. Noored on 13-aastased Brigitta-Maria Vakaljuk ja nustatud 90 noort, kelle loodushoiu- aktiivselt osalenud vabatahtlikus loo- Helger-Hans Külmallik ning Heli Kukk tegevus on olnud märkimisväärne ja duskaitsetöös ja panustanud loodus- ja Georg Rudolf Sarap Toila gümnaa- eeskujuks teistele. Valgevasest tamme- hariduse edendamisse. Vanim laureaat siumist; üliõpilased Mirjam Grosberg lehekujulise märgi autor on kunstnik on 26-aastane, noorim 13-aastane. Eesti maaülikoolist, Mariliis Eensalu Julia Maria Künnap. Seekord said
Recommended publications
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On

    Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On

    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
  • Estimation of Sea Level Rise and Storm Surge Risks Along the Coast of Estonia, Baltic Sea – a Tool for Coastal Management

    Estimation of Sea Level Rise and Storm Surge Risks Along the Coast of Estonia, Baltic Sea – a Tool for Coastal Management

    Littoral 2010, 12005 (2011) DOI:10.1051/litt/201112005 © Owned by the authors, published by EDP Sciences, 2011 Estimation of sea level rise and storm surge risks along the coast of Estonia, Baltic Sea – a tool for coastal management Ülo Suursaar, Estonian Marine Institute, University of Tartu, [email protected] Jaak Jaagus, Institute of Ecology and Earth Sciences, University of Tartu, [email protected] Tiit Kullas, Estonian Marine Institute, University of Tartu, [email protected] Hannes Tõnisson, Institute of Ecology at Tallinn University, [email protected] Abstract The aim of the paper is to present statistical analysis of the sea level data obtained from the Estonian coastal tide gauges over the period 1842–2009, to assess storm surge risks and to discuss climate change related mitigation and management issues in the coastal zone of Estonia. Long-term variations of both mean and extreme sea level values were studied in the Eastern section of the nearly tideless Baltic Sea. Influenced by postglacial land uplift, the series of relative sea level displayed slightly varying trends. The remarkably steep rise in annual maximum sea levels (2–12 mm/yr) could be explained by the local response to the changing regional wind climate. Due to its windward location, the sea level variations in the semi-enclosed study area are sensitive to the changes in cyclonic activity. Maximum value analysis revealed that in case of the south-westerly exposed Pärnu Bay, two storm surge events (253 in 1967 and 275 cm in 2005) were inconsistent with the theoretical distributions, which indicate that, in some locations, the most extreme sea level events are hardly predictable by means of return statistics.
  • Teadusmõte Eestis (Vii)

    Teadusmõte Eestis (Vii)

    TEADUSMÕTE EESTIS (VII) MERI. JÄRVED. RANNIK TALLINN 2011 TEADUSMÕTE EESTIS (VII) MERI. JÄRVED. RANNIK Tarmo Soomere (vastutav toimetaja), Tiina Nõges Helle-Liis Help, Siiri Jakobson, Ülle Rebo, Galina Varlamova ISSN 1736-5015 978-9949-9203-2-7 (trükis) ISBN 978-9949-9203-3-4 (pdf) © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA Facta non solum verba SISUKORD Sissejuhatus Tarmo Soomere, Tiina Nõges . 7 Populatsioonid, kooslused ja ökosüsteemid muutuvates loodus- ja inimmõju tingimustes Jonne Kotta, Henn Ojaveer. 13 Kuidas kliimamuutus mõjutab järvede elustikku ja aineringeid? Tiina Nõges, Peeter Nõges . 25 Ekstreemsete ilmastikunähtuste ja kohaliku inimtegevuse koosmõju Peipsi kaladele Külli Kangur, Kai Ginter, Andu Kangur, Peeter Kangur, Kati Orru, Tõnu Möls. 37 Tuulevälja muutumine Läänemere kirdeosas viimase poolsajandi jooksul Sirje Keevallik . 49 Tuulekliima muutuste mõju Eesti rannikumere veetaseme-, hoovuste- ja lainerežiimile Ülo Suursaar . 59 Läänemere lainekliima Eesti ranniku kontekstis Tarmo Soomere . 69 Eesti ranniku uurimine ja problemaatika Are Kont, Kaarel Orviku, Hannes Tõnisson . 83 Lainepõhised ohud rannavööndis Ira Didenkulova. 103 Päikesevalgus vees kui oluline mõjufaktor veekogude ökosüsteemi kujunemisel Helgi Arst . 117 Globaal- ja regionaalprobleemide lahendamine kaugseire meetoditega Tiit Kutser, Ele Vahtmäe, Liisa Metsamaa, Birgot Paavel . 137 Bakterite ökoloogia Eestiga seotud vesistes keskkondades Veljo Kisand . 157 4 Ka järvesetted kõnelevad – paleolimnoloogilistest uuringutest Eestis viimasel kümnendil Liisa Puusepp . 171 Ülemiste
  • ABP Loetelu 27.07.2021

    ABP Loetelu 27.07.2021

    Last amendment of this list /viimati muudetud nimekirja: 27.07.2021 Section XIII Other registered operators Teised registreeritud käitlejad Associated Approval/Reg No Name Town/Region Category Activities Product types activities Remarks CHAN Tunnustamise/reg. nr Nimi Aadress Kategooria Tegevusalad Toote tüüp Lisategevusalad Märkused Piibumäe küla, Peipsiääre vald, R/04/ABP/002 FIE Tiit Vene 3 TRANS 49413 Tartumaa Aude talu, Alamõisa küla, Tõrva OTHER (lay out R/13/ABP/001 Ülle Parek Aude Talu 2 DTC; MANU vald, 68403 Valgamaa to land) Tehase 21-63, Aseri, Viru-Nigula in package of not R/03/ABP/001 Kaja Tinnuri 2 UFERT FERT (Cat II MBM) vald, 43401 Ida-Virumaa more than 50 kg Käru mnt 2, Simuna, Väike-Maarja in big bags of not R/07/ABP/003 OÜ Simuna Ivax 2 UFERT FERT (Cat II MBM) vald, 46401 Lääne-Virumaa more than 1000 kg R/02/ABP/002 OÜ Hiiu Autotrans Rookopli 17, 92413 Kärdla, Hiiumaa 1; 2; 3 TRANS Operating in remote R/02/ABP/003 OÜ Hiiu Autotrans Rookopli 17, 92413 Kärdla, Hiiumaa 1; 2; 3 OTHER area (Hiiumaa) Muuli tee 8, Miiduranna küla, 74015 R/01/ABP/008 Selteret OÜ 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Viimsi vald, Harjumaa Pärnasalu põik 11, 76505 Saue R/01/ABP/007 Arco Transport AS 2 TRANS linn, Saue vald, Harjumaa Jõgeva MÜ kauplus Jõgeva Suur 11, 48306 Jõgeva, R/04/ABP/004 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Ehitusmaterjalid Jõgevamaa Väike-Ameerika 30, 10129 Tallinn, R/01/ABP/011 Workshop OÜ 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Harjumaa Puuri küla, Põlva vald, 63220 R/08/ABP/002 OÜ Bestran 2 TRANS FERT Põlvamaa Põlgaste küla, Kanepi vald, 63108 OTHER
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest

    Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest

    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
  • MASARYK UNIVERSITY BRNO Diploma Thesis

    MASARYK UNIVERSITY BRNO Diploma Thesis

    MASARYK UNIVERSITY BRNO FACULTY OF EDUCATION Diploma thesis Brno 2018 Supervisor: Author: doc. Mgr. Martin Adam, Ph.D. Bc. Lukáš Opavský MASARYK UNIVERSITY BRNO FACULTY OF EDUCATION DEPARTMENT OF ENGLISH LANGUAGE AND LITERATURE Presentation Sentences in Wikipedia: FSP Analysis Diploma thesis Brno 2018 Supervisor: Author: doc. Mgr. Martin Adam, Ph.D. Bc. Lukáš Opavský Declaration I declare that I have worked on this thesis independently, using only the primary and secondary sources listed in the bibliography. I agree with the placing of this thesis in the library of the Faculty of Education at the Masaryk University and with the access for academic purposes. Brno, 30th March 2018 …………………………………………. Bc. Lukáš Opavský Acknowledgements I would like to thank my supervisor, doc. Mgr. Martin Adam, Ph.D. for his kind help and constant guidance throughout my work. Bc. Lukáš Opavský OPAVSKÝ, Lukáš. Presentation Sentences in Wikipedia: FSP Analysis; Diploma Thesis. Brno: Masaryk University, Faculty of Education, English Language and Literature Department, 2018. XX p. Supervisor: doc. Mgr. Martin Adam, Ph.D. Annotation The purpose of this thesis is an analysis of a corpus comprising of opening sentences of articles collected from the online encyclopaedia Wikipedia. Four different quality categories from Wikipedia were chosen, from the total amount of eight, to ensure gathering of a representative sample, for each category there are fifty sentences, the total amount of the sentences altogether is, therefore, two hundred. The sentences will be analysed according to the Firabsian theory of functional sentence perspective in order to discriminate differences both between the quality categories and also within the categories.
  • Looduslikud Pühapaigad. Väärtused Ja Kaitse

    Looduslikud Pühapaigad. Väärtused Ja Kaitse

    Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft Commentationes Litterarum Societatis Esthonicae XxxvI Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse AGNE TRUMMAL 9.09.1973 – 6.11.2005 Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36 Maavalla Koda Tartu Ülikool Õpetatud Eesti Selts Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse Tartu 2007 Koostajad: Ahto Kaasik, Heiki Valk Toimetaja: Heiki Valk Korrektuur: Katrin Soon, Mari-Ann Remmel Resümeede keeletoimetaja: Mariko Veldi Kujundaja ja küljendaja: Pille Niin Esikaanel: Pael Samma hiiepuu tüvel. Foto Ahto Kaasik Tiitellehe pöördel: Agne Trummal Muinsuskaitseameti juhatajana. Foto Erik Riikoja Raamatu väljaandmist on toetanud: Muinsuskaitseamet, Hasartmängumaksunõukogu, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ISSN 1406-8486 ISBN 978-9949-151-75-2 Sisukord Heiki Valk Saateks 9 Preface 15 Agne Trummal Konverentsi “Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad eile, täna, homme” avasõna 17 Greetings to the conference Historical Natural Sanctuaries Yesterday, Today, Tomorrow” 20 Ahto Kaasik Ajaloolised looduslikud pühapaigad – väärtused looduse ja kultuuri piirimail 23 Historical natural sanctuaries – values on the borderland between nature and culture 72 Aare Kasemets Looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandi kooshoidmine: jätkusuutlikkuse eeldused 77 Cultural and natural heritage of holy natural places: preconditions for sustainability 128 Heiki Valk Looduslikud pühapaigad kui muistised: arheoloogia vaatenurk 135
  • Haanja Looduspargi Kaitsekorralduskava

    Haanja Looduspargi Kaitsekorralduskava

    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 21.06.2013. a käskkirjaga nr 1-4.2/13/303 MUUDETUD Keskkonnaameti peadirektori 05.09.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/25 Haanja looduspargi kaitsekorralduskava 2013-2022 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 10 1.1 ALA ISELOOMUSTUS......................................................................................................................................... 10 1.1.1 HAANJA LOODUSPARGI ASUKOHT JA KAITSE ALLA VÕTMISE AEG ...................................................................................... 10 1.1.2 HAANJA LOODUSPARGI KAITSE-EESMÄRGID .................................................................................................................. 11 1.1.3 HAANJA LOODUSPARGI MAASTIKULINE ISELOOMUSTUS .................................................................................................. 12 1.1.4 HAANJA LOODUSPARGI BIOLOOGILINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................... 15 1.1.5 HAANJA LOODUSPARGI RAHVUSVAHELINE STAATUS ....................................................................................................... 21 1.2 MAAKASUTUS .................................................................................................................................................. 22 1.3 HUVIGRUPID ...................................................................................................................................................
  • Estimation of the Maximum and Minimum Surge Levels at the Hanhikivi Peninsula, Gulf of Bothnia

    Estimation of the Maximum and Minimum Surge Levels at the Hanhikivi Peninsula, Gulf of Bothnia

    BOREAL ENVIRONMENT RESEARCH 25: 51–63 © 2020 ISSN 1797-2469 (online) Helsinki 24 April 2020 Estimation of the maximum and minimum surge levels at the Hanhikivi peninsula, Gulf of Bothnia † Svetlana M. Gordeeva1)3) * and Konstantin A. Klevannyy2) 1) Russian State Hydrometeorological University, 79, Voronezhskaya St., St. Petersburg, 192007, Russia (*corresponding author’s e-mail: [email protected]) 2) CARDINAL LLC, Office 19, 77/3, Severnyy Pr., St. Petersburg, 195256, Russia 3) Shirshov Institute of Oceanology, Russian Academy of Sciences, 36, Nahimovskiy Pr., Moscow, 117997, Russia † Present address Received 13 Aug. 2019, final version received 19 Mar. 2020, accepted 25 Feb. 2020 Gordeeva S.M. & Klevannyy K.A. 2020: Estimation of the maximum and minimum surge levels at the Hanhikivi peninsula, Gulf of Bothnia. Boreal Env. Res. 25: 51–63. A combination of statistical and deterministic methods was used to calculate the flood level for the Hanhikivi peninsula on the northeastern coast of the Gulf of Bothnia, where a nuclear power plant is planned. An existing Baltic Sea numerical model (BSM-2010) solv- ing the depth-averaged shallow water equations was used. Using formulas for an idealized storm field, wind and atmospheric pressure fields were assigned as forcing. The possible intensity of the extreme storm field was determined from the database of storm fields that passed over the northern hemisphere from 1958–2016. The modeling results show that the maximum water level rise at Hanhikivi occurs when an extreme storm field over south- ern Norway moves east-northeast with a velocity of 65 km h–1. Extreme water levels in Hanhikivi obtained with statistical and deterministic methods at a probability up to 0.01% (return period of 104 years) are +252 cm and –251 cm, respectively.
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)

    Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)

    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
  • Pumice in the North Atlantic

    Pumice in the North Atlantic

    Ocean-transported pumice in the North Atlantic Anthony Newton PhD University of Edinburgh 1999 Declaration I, Anthony Newton hereby declare that the work contained herein is my own and has not previously been presented for examination. Any contributions by others is acknowledged in the text. September 1999 ii For Keith Newton 1930-1984 iii “Some days we would pass through pumice lying in ridges, each piece uniformly the size and appearance of a bath sponge, then again we should pass through perfect fields of small yellow pumice spread evenly over the surface just for all the world like a green field of grass covered all over with buttercups, and the undulation of the swell of the trade wind produced an indescribably pretty appearance.” (Reeves, 1884). iv Abstract The overall aims of this study are to identify the sources of the widespread Holocene pumice deposits found along the coasts of the North Atlantic region and establish the ages of the source eruptions. In order to tackle this, it is necessary to determine whether it is possible to “fingerprint” the pumice of individual eruptions and link ocean-transported material with the established tephrochronological framework based on the stratigraphy of airfall deposits. Over 1500 electron probe microanalyses and over 200 Secondary Ion Mass Spectrometry analyses have been undertaken on pumice and tephra samples. These are the first high quality grain specific analyses carried out on ocean-transported pumice in the North Atlantic. Current knowledge of the extent of pumice distribution in the North Atlantic region is assessed for both shoreline (natural) and archaeological contexts.
  • Flood Vulnerability in Gothenburg

    Flood Vulnerability in Gothenburg

    UNIVERSITY OF GOTHENBURG Department of Economy and Society, Human Geography & Department of Earth Sciences Geovetarcentrum/Earth Science Centre Gothenburg & Mölndal`s present and future vulnerability against weather-related flood events Susanna Gelin ISSN 1400-3821 B801 Master of Science (120 credits) thesis Göteborg 2015 Mailing address Address Telephone Telefax Geovetarcentrum Geovetarcentrum Geovetarcentrum 031-786 19 56 031-786 19 86 Göteborg University S 405 30 Göteborg Guldhedsgatan 5A S-405 30 Göteborg SWEDEN Front photo (Figure 1): The water level in the moat have increased significantly, due to high sea level in river Göta älv at the passage of the extra-tropical cyclone Sven that struck Gothenburg in December 2013. The picture is taken from the Lejontrappan in front of Gustav Adolfs Torg. In the background, the church Christine Kyrka can be seen. Photo: Susanna Gelin II Department of Earth Sciences Preface This Master’s thesis is Susanna Gelin’s degree project in Earth Sciences at the Department of Earth Sciences, University of Gothenburg. The Master’s thesis comprises 60 hec (two semesters of full-time studies). Supervisors have been Associate Professor Yvonne Andersson-Sköld at the Department of Earth Sciences at the University of Gothenburg and Research and Development Manager at COWI AB, Associate Professor Sofia Thorsson and Dr David Rayner also at the Department of Earth Sciences, at the University of Gothenburg. Examiner has been Professor Roland Barthel at the Department of Earth Sciences, at the University of Gothenburg. The author is responsible for the content in this thesis. Gothenburg, September 29, 2014 III Abstract Introduction: Gothenburg stands on the threshold of a new era.