Amtlicher Anzeiger Ametlik Teataja Iii

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Amtlicher Anzeiger Ametlik Teataja Iii U-'' •' \ i ei ul r n u <- *-•x v PE7473 H»<w AMTLICHER ANZEIGER AMETLIK TEATAJA III. TEIL III OSA Toimetus ja talitus Tasumäärad avaldiste eest: Eesti Trükikoda, end. Riigi Trükikoda 1 mm-rida ühel veerul . 10 riigipeani Kaotatud dokumendi kehtetuks Tallinn, Suurtüki 22-5 tunnustamine........................... 80 Nr. 13 18. aprillil 1944 Sisu: Teadaanne osa Järvamaast marute ve-piirkonnaks ja osa Järva- ning Viljandimaast miarutõveohtlikuks piirkiononaiks kniuilutamisesit. Kuulutused. Teadaanne koertemaru- Koerad ja kassid, keda käesoleva korralduse alusel marutõve-piirkonnas ei taudi kohta. surmata, samuti koerad, keda marutõve- ohtlikus piirkonnas kinni ei peeta, või Täienduseks minu poolt 3i0i. 'märtsil kassid, keda ei ole surmatud, hukatakse 1944 avaldatud teadaandele marutõve- politseiametnike poolt ja nende omani­ ohtliku piirkonna kohta, Loomatau- kud, pidajad või valdajad võetakse vas­ dide vastu võitlemise seaduse (RT 1923, tutusele ja karistatakse vangimajaga ja 60, 73) § 2i7 ja määruse (RT 1934, 42, rahatrahviga või ühega neist karistu­ 373) § 77—80 ning Marutaudi vastu sist Amtsblattes 1943, 3 avaldatud mää­ võitlemise määruse (ABL 1942, 3, 57) ruse § 9 alusel. § 2 ja 3 alusel kuulutan marutõve-piir­ Käesoleva korralduse alla ei kuulu konnaks : Koigi vallast: Aru, Väike- ABL 1942, 3 avaldatud määruse § 6-as Kareda ja Keri asundused ja Keri küla; tähendatud koerad marutõve ohtlikus Kareda vallast: Müüsleri asunduse ja piirkonnas. küla. MarutõveoMlikuiks piirkonnaks: Paide linna ta admin.-piires; Väinjärve Paides 11. aprillil 1944. vallast: Koeru aleviku, Aruküla asun­ Harju-Järva abiprefekt J. R e i o. duse, Visusti, Abaja ja Küti külad. Administratiivala juhataja Viljandi maakonnast: Imavere val­ politsei-leitnant R. Oja m a a. last: Suureküla küla, Tamme küla, Uue- ja Vana Käsukonna as., Laimetsa as. ja Uue- ja Vana-Jalametsa asundused. Marutõve-piirkonnas tuleb kõik kas­ Varanduse hoolekanne. sid ja koerad -surmata, vaatamata nende tervislikule seisundile, nende tõule ja Viljandi Ringkonnakohus kuulutab väärtusele (määruse § 2.)l Marutõveoht- TKS § 1944 põhjal, et kohtumäärusega likus piirkonnas tuleb kõik koerad kinni 19. veebruarist 1944 on Maria Ernsti t. pidada kuni 1. juulini 1944 (määruse Tunnina tunnistatud teadmata äraolijaks § 3) ja kõik kassid surmata. Marutõv-e- ja määratud tema varandusele hoole­ ohtlikust piirkonnast koerte ja kasside kanne sisse seada, millest on teatatud väljaviimine on keelatud. täitmiseks Pärnu Linna Vaeslastekoh- Koerte ja kasside hukkamine või tule. nende hukata laskmine lasub nende Osakonna esimees G. Talt s. omanikel, pidajaii või valdajail. 5218 Sekretär O. Koovit. 210 Nr. 13 Pärijate üleskutsed. mendi vastu, mis on tehtud 13, märtsil 1938 ja avatud avaliku J kohtuistungil Jõgeva jaoskonnakohtunik kutsub 24. märtsil 1944, kui ka tema päranduse TKS § 1967, 2i011—2044, 2079 ja BBS kohta oma õigusi, vaidlusi ja nõudmisi § 2451 põhjal ning Maakorralduse sead. jaoskonnakohtunikule üles andma kuue § 15 alusel ja Robert PohlakT palvel kuu kestel, arvates selle kuulutuse kõiki isikuid, kellel kui pärijail, võla- ilmumise päevast Ametlikus Teatajas,, usaldajail jne. on nõudmisi, õigusi ja hoiatusega, et kõik õigel ajal üles and­ vaidlusi 1. novembril 1942 Laiuse vallas mata jäetud nõudmised, õigused ja vaid­ surnud Aleksander Vaisik’i testamendi lused tunnustatakse kustunuks ja testa­ vastu, mis on tehtud 13. -märtsil 1940 ja ment seadusjõusse astunuks. avatud avalikul kohtuistungil 21. märtsil 1944, kui ka tema päranduse kohta oma J aoskonnakohtunik õigusi, vaidlusi ja nõudmisi jaoskonna­ Jaan T r eum u th. kohtunikule üles andma ühe kuu kestel, 5114 Sekretär J. Neemi e. arvates selle kuulutuse ilmumise päe­ vast Ametlikus Teatajas, hoiatusega, et kõik õigel ajal üles andmata jäetud Otepää jaoskonnakohtunik kutsub nõudmised, õigused ja vaidlused tun­ TKS § 1967, 2011—2014, 2079 ja BBS nustatakse kustunuks ja testament sea­ § 2451 põhjal ning Linda Püss’i palve! dus j õuse astunuks. kõiki isikuid, kellel kui pärijail, Võla- Jaoskonnakohitunik J. Tülvin g. usaldajail jne. on nõudmisi, õigusi ja 5139 Sekretär O. Mänd. vaidlusi 3. jaanuaril 1941 Pühajärve val­ las Arula asunduses surnud Ants Uifoo- testamendi vastu, mis on tehtud Jõgeva jaoskonnakohtunik kutsub 21. veebruaril 1937 ja avatud avalikul TKS § 1967, 2011—2014, 2079 ja BBS kohtuistungil 22. märtsil 1944, kui ka § 2451 põhjal kõiki isikuid, kellel kui tema päranduse kohta oma õigusi, vaid­ pärijail, võlausaldajad jne. on nõud­ lusi ja nõudmisi jaoskonnakohtunikule misi, õigusi ja vaidlusi: üles andma kuue kuu kestel, arvates I selle kuulutuse ilmumise päevast Amet­ Ernst Söster’i palvel — 11. juulil likus Teatajas, hoiatusega, et kõik õigel 1943 Kuirsi vallas surnud Mari Nõmme- ajal üles andmata jäetud nõudmised, ots’a testamendi vastu, mis on tehtud õigused ja vaidlused tunnustatakse kus­ suuliselt ja avatud avalikul kohtuistun­ tunuks ja testament, seadusjõusse astu­ gil 21. märtsil 1944, kui ka tema päran­ nuks. duse kohta, 5140 Jaoskonnakohtunik P. Tamm. II 5099 Sekretär A. M õ 11 u s. Johannes Ots’a palvel — 16. oktoob­ ril 1942 Jõgeva vallas surnud Karl- Eduard Oits’a testamendi vastu, mis on Otepää jaoskonnakohtunik kutsub tehtud 21. mail 1932 ja avatud avalikul TKS § 2011, 2014 ja 2019 põhjal kõiki kohtuistungil 21. märtsil 1944, kui ka isikuid, kellel kui pärijail, võlausalda- tema päranduse kohta, — oma õigusi, jail jne. on õigusi, nõudmisi ja vaidlusi: vaidlusi ja nõudmisi jaoskonnakohtuni­ kule üles andma kuue kuu kestel, arva­ I tes selle kuulutuse ilmumise päevast Marie Tomasson’i palvel — 7. veeb­ Ametlikus Teatajas, hoiatusega, et kõik ruaril 1940 Võrumaal Valgjärve vallas õigel ajal üles andmata jäetud nõudmi­ surnud Karl Saar’e päranduse -kohta, sed, õigused ja vaidlused tunnustatakse 5135 kustunuks ja testament seadusjõusse II astunuks. Marie Tomasson’i palvel — 24. jaa­ Jaoskonnakohtunik J. Tulvin g. nuaril 1940 Võrumaal Valgjärve vallas Friedrich Eduardi p. Saar’e Sekretär O. Mänd. surnud 5141 päranduse kohta, — oma nõudmisi ja õigusi -kohtule üles andma kuue kuu kes­ Tartu 3. jaoskonnakohtunik _ kutsub tel, arvates selle kuulutuse ilmumise TKS § 1907, 2041—2014, J079 ja BBS päevast Ametlikus Teatajas, hoiatusega, § 2451 põhjal ning Endla Tasika palvel et vastasel korral kõik üles andmata kõiki isikuid, kellel kui pärijail, vola- õigused ja nõudmised tunnustatakse usaldajail jne. on nõudmisi, õigusi ja kustunuks. vaidlusi 10. detsembril 1940 Konguta Jaoskonnakohtunik P. Tamm. vallas Vaskoru talus surnud Joann (Jaan) Georgi (Jüri) p. MeilfeerT testa- 5136 Sekretär (allkiri).. Nr. 13 211 Etteloetavad testamendid. Valga jaoskonnakohtunik kuulutab TKS § 1958 põhjal, et tema avalikul Tallinna 1. jaoskonnakohtunik kuulu­ kohtuistungil 20. aprillil 1944 kell 9 loe­ tab TKS § 1958 põhjal, et sama kohtu takse avalikult ette 4. augustil 1943 avalikul istungil 28. aprillil 1944 kell 13 Valgamaal Karula vallas Raa talus sur- loetakse avalikult ette 19. märtsil 1944 nud Jaan Elias’e testament. Raasiku vallas Parila külas Kadaka Jaoskonnakohtunik (allkiri). talus surnud Jüri Al oja (ka Aloe) testa­ ment, mis on tehtud 12. veebruaril 1944. 5183 Sekretäri as. (allkiri). Jaoskonnakohtunik E. Mailend. Võru 2. jaoskonnakohtunik kuulutab 5201 Sekretär (allkiri). TKS § 1958 põhjal, et tema avalikul kohtuistungil 27. aprillil 1944 kell 9 Võrus loetakse avalikult ette: Lihula jaoskonnakohtunik kuulutab TKS § 1958 põhjal, et sama kohtu ava­ I likul istungil Märjamaa alevikus 20. ap­ 6. novembril 1943 Sõmerpalu vallas rillil 1944 kell 12 loetakse avalikult ette: surnud Mari Andruse t. Kiri, vallaspõl- ves Oja, testament, mis on tehtud I 17. oktoobril 1943; 5202! surnud Hindrefc Masing9« pärijanime- II tamise leping; 5191 6. novembril 1943 Sõmerpalu vallas II surnud Mari Andruse t. Kiri, vallaspõl- surnud Mihkel Hiiva testament. 5192 ves Oja, notariaalne testament, mis on tehtud Võru notar Alfred Kivimäe kon­ Lihula alevikus 27. aprillil 1944 toris 9. juunil 1943. kell 13: I Jaoskonnakohtunik (allkiri). surnud Jaan Korju testament; 5189 5203 Sekretäri as. (allkiri). II surnud Karl Laos’e testament. Kutsed abielulahutamise Jaoskonnakohtunik J. Räni. 5190 Sekretär A. S i n e m. asjus. Tartu Ringkonnakohtu Tsiviilosakond kutsub TKS § 293 ja 3091 põhjal Meta Tapa jaoskonnakohtunik kuulutab Kask’i, kelle elukoht teadmata, kui kost­ TKS § 1958 põhjal, et tema avalikul jat Valter Kask’i nõudes Meta Kasik’i kohtuistungil Järva-Jaanis 20. aprillil vastu abielulahutamise pärast, nelja kuu 1944 kell 9 loetakse avalikult ette Järva­ jooksul, arvates kuulutuse Ametlikus maal Ambla vallas surnud Aleksander Teatajas avaldamise päevast, oma elu­ Kalani kodune kirjalik testament, mis kohta või kohtuaadressi Tartus Ring­ on tehtud 26. novembril 1943. konnakohtule üles andma, hoiatusega, et Jaoskonnakohtunik A. Utsar. vastasel korral toimetab kohus TKS 5200 Sekretär I. Kaldas. § 311 kohaselt. Nõudekirjale on juurde lisatud pere- konnaseisutunnistus ja vastavad ära­ Põltsamaa jaoskonnakohtunik kuulu­ kirjad. tab TKS § 1958 põhjal, et sama kohtu avalikul istungil 5. mail 1944 kell 9 loe­ Tsiiviiilosakonna esimees takse avalikult ette surnud Ivan Kees’i A. Väärsi. kodune kirjalik testament, mis on teh­ 5187 Abisekretär (allkiri). tud 10. detsembril 1943 Suure-Jaanis. Jaoskonnakohtuniku as. (allkiri). 5204 Sekretär B. S i h v. Surnuks tunnustamine. Tartu Ringkonnakohtu Tsiviilosakond kuulutab, et Vilhelmine Tappen, kelle Otepää jaoskonnakohtunik kuulutab elukoht Kuuste vallas, palvel on sama TKS § 1958 põhjal, et sama kohtu ava­ Ringkonnakohus
Recommended publications
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
    [Show full text]
  • ABP Loetelu 27.07.2021
    Last amendment of this list /viimati muudetud nimekirja: 27.07.2021 Section XIII Other registered operators Teised registreeritud käitlejad Associated Approval/Reg No Name Town/Region Category Activities Product types activities Remarks CHAN Tunnustamise/reg. nr Nimi Aadress Kategooria Tegevusalad Toote tüüp Lisategevusalad Märkused Piibumäe küla, Peipsiääre vald, R/04/ABP/002 FIE Tiit Vene 3 TRANS 49413 Tartumaa Aude talu, Alamõisa küla, Tõrva OTHER (lay out R/13/ABP/001 Ülle Parek Aude Talu 2 DTC; MANU vald, 68403 Valgamaa to land) Tehase 21-63, Aseri, Viru-Nigula in package of not R/03/ABP/001 Kaja Tinnuri 2 UFERT FERT (Cat II MBM) vald, 43401 Ida-Virumaa more than 50 kg Käru mnt 2, Simuna, Väike-Maarja in big bags of not R/07/ABP/003 OÜ Simuna Ivax 2 UFERT FERT (Cat II MBM) vald, 46401 Lääne-Virumaa more than 1000 kg R/02/ABP/002 OÜ Hiiu Autotrans Rookopli 17, 92413 Kärdla, Hiiumaa 1; 2; 3 TRANS Operating in remote R/02/ABP/003 OÜ Hiiu Autotrans Rookopli 17, 92413 Kärdla, Hiiumaa 1; 2; 3 OTHER area (Hiiumaa) Muuli tee 8, Miiduranna küla, 74015 R/01/ABP/008 Selteret OÜ 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Viimsi vald, Harjumaa Pärnasalu põik 11, 76505 Saue R/01/ABP/007 Arco Transport AS 2 TRANS linn, Saue vald, Harjumaa Jõgeva MÜ kauplus Jõgeva Suur 11, 48306 Jõgeva, R/04/ABP/004 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Ehitusmaterjalid Jõgevamaa Väike-Ameerika 30, 10129 Tallinn, R/01/ABP/011 Workshop OÜ 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Harjumaa Puuri küla, Põlva vald, 63220 R/08/ABP/002 OÜ Bestran 2 TRANS FERT Põlvamaa Põlgaste küla, Kanepi vald, 63108 OTHER
    [Show full text]
  • LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
    LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD ....................................................................................
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • Parmu Looduskaitseala (Parmu Loodusala Ja Misso Linnuala Osa) Kaitsekorralduskava (Edaspidi KKK) Eesmärk On
    Parmu looduskaitseala (Parmu loodusala ja Misso linnuala osa) kaitsekorralduskava 2016-2025 Keskkonnaamet 2015 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................5 1.1 Ala iseloomustus ...............................................................................................................5 1.2 Maakasutus ........................................................................................................................6 1.3 Huvigrupid.........................................................................................................................9 1.4 Kaitsekord..........................................................................................................................9 1.5 Uuritus .............................................................................................................................10 1.5.1 Läbiviidud inventuurid ja uuringud..........................................................................10 1.5.2 Riiklik seire ..............................................................................................................11 1.5.3 Inventuuride ja uuringute vajadus ............................................................................11 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ....................................................................13 2.1 Elustik ..............................................................................................................................13 2.1.1 Linnud
    [Show full text]
  • Looduslikud Pühapaigad. Väärtused Ja Kaitse
    Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft Commentationes Litterarum Societatis Esthonicae XxxvI Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse AGNE TRUMMAL 9.09.1973 – 6.11.2005 Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36 Maavalla Koda Tartu Ülikool Õpetatud Eesti Selts Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse Tartu 2007 Koostajad: Ahto Kaasik, Heiki Valk Toimetaja: Heiki Valk Korrektuur: Katrin Soon, Mari-Ann Remmel Resümeede keeletoimetaja: Mariko Veldi Kujundaja ja küljendaja: Pille Niin Esikaanel: Pael Samma hiiepuu tüvel. Foto Ahto Kaasik Tiitellehe pöördel: Agne Trummal Muinsuskaitseameti juhatajana. Foto Erik Riikoja Raamatu väljaandmist on toetanud: Muinsuskaitseamet, Hasartmängumaksunõukogu, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ISSN 1406-8486 ISBN 978-9949-151-75-2 Sisukord Heiki Valk Saateks 9 Preface 15 Agne Trummal Konverentsi “Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad eile, täna, homme” avasõna 17 Greetings to the conference Historical Natural Sanctuaries Yesterday, Today, Tomorrow” 20 Ahto Kaasik Ajaloolised looduslikud pühapaigad – väärtused looduse ja kultuuri piirimail 23 Historical natural sanctuaries – values on the borderland between nature and culture 72 Aare Kasemets Looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandi kooshoidmine: jätkusuutlikkuse eeldused 77 Cultural and natural heritage of holy natural places: preconditions for sustainability 128 Heiki Valk Looduslikud pühapaigad kui muistised: arheoloogia vaatenurk 135
    [Show full text]
  • Haanja Looduspargi Kaitsekorralduskava
    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 21.06.2013. a käskkirjaga nr 1-4.2/13/303 MUUDETUD Keskkonnaameti peadirektori 05.09.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/25 Haanja looduspargi kaitsekorralduskava 2013-2022 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 10 1.1 ALA ISELOOMUSTUS......................................................................................................................................... 10 1.1.1 HAANJA LOODUSPARGI ASUKOHT JA KAITSE ALLA VÕTMISE AEG ...................................................................................... 10 1.1.2 HAANJA LOODUSPARGI KAITSE-EESMÄRGID .................................................................................................................. 11 1.1.3 HAANJA LOODUSPARGI MAASTIKULINE ISELOOMUSTUS .................................................................................................. 12 1.1.4 HAANJA LOODUSPARGI BIOLOOGILINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................... 15 1.1.5 HAANJA LOODUSPARGI RAHVUSVAHELINE STAATUS ....................................................................................................... 21 1.2 MAAKASUTUS .................................................................................................................................................. 22 1.3 HUVIGRUPID ...................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Die Häufigsten Namenelemente Der Toponymie Von Võrumaa Im Südestnischen Sprachgebiet
    SUSA/JSFOu 92, 2009 Evar SAAR (Võru) Die häufigsten Namenelemente der Toponymie von Võrumaa im südestnischen Sprachgebiet 1. Einleitung Das historische Võrumaa (deutsch Werroland1) oder der Altkreis Võru (hier so benannt zur Unterscheidung von dem heutigen Kreis Võru, estnisch Võrumaa oder Võru maakond) ist das Kerngebiet des Südestnischen. Seit Ferdinand Johann Wiedemann diese ostseefinnische Varietät im Jahre 1863 mit seinem „Versuch ueber den Werroehstnischen Dialekt“ (Wiedemann 2002) als Werroestnisch bestimmte, hat das ländliche Gebrauchsareal des Südestnischen sich wesentlich verkleinert und reicht heute nur archipelartig über die Nordwestgrenze des Werrolandes, des histori- schen (1783–1920) Kreises Võru (deutsch Werro)2, hinaus. Die Ortsnamen des sich östlich anschließenden südestnischen Gebiets Setomaa müssen wegen des mächtigen russischen Superstrats, das dort seinen Niederschlag gefunden hat, getrennt behan- delt werden. Die von Wiedemann als „werroehstnischer Dialekt“ beschriebene süd- estnische Varietät, für die sich noch kein moderner deutscher Terminus eingebür- gert hat, wird im Folgenden Võruisch genannt. Võruisch, Setoisch, das in Tartumaa gesprochene Tartuisch (deutsch früher auch Dörptsch oder Dörptsch-Estnisch) sowie die im südlichen Viljandimaa gesprochene Mulgi-Sprache konstituieren gemeinsam das Südestnische. (Vgl. auch Pajusalu 1996: 1–4.) Es soll nachstehend eine synchron orientierte Übersicht über die gebräuchlich- sten Elemente der võruischen Toponymie dargeboten werden. Das will heißen, dass die häufigsten
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Vabariigi Valitsuse Määruse „Parmu Looduskaitseala Kaitse-Eeskiri” Eelnõu SELETUSKIRI
    Vabariigi Valitsuse määruse „Parmu looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva looduskaitseala kaitse-eesmärke, tsoneeringut ja kaitsekorda. Kaitseala asub Võru maakonnas Rõuge vallas Kiviora, Muraski, Parmu, Pupli ja Ritsiko külas. Parmu looduskaitseala (edaspidi kaitseala) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2006. a määrusega nr 155 „Parmu looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiriˮ. Parmu looduskaitseala kaitse alla võtmise ettepanek tehti Taani-Eesti koostööprojekti „Eesti metsakaitsealade võrgustikˮ lõpparuandes. Selle järgi moodustati kaitseala piirkonna maastikule iseloomulike sooviku- ja soometsade ning I kategooria kaitsealuste liikide kaitseks. Eelnõukohase määrusega muudetakse looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 13 lõike 1 alusel olemasoleva looduskaitseala kaitse-eesmärke, kaitsekorda ja tsoneeringut. Muudatuse on tinginud vajadus vaadata kaitsekord üle seoses õigusaktide muutustega, samuti on põhjuseks uuenenud teadmised ala väärtuste kohta ja muutunud looduskaitsepraktika. Samuti on vaja üle vaadata kaitseala välispiir seoses Eesti-Vene riigipiiri väljaehitamisega ning tsoneering seoses laanemetsade range kaitse tagamisega. Kaitseala hõlmab Natura võrgustikku kuuluva Parmu loodusala ja on osa Misso linnualast. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise
    [Show full text]
  • Misso Valla ARENGUKAVA 2014-2025
    Misso valla ARENGUKAVA 2014-2025 MISSO VALLA ARENGUKAVA 2014-2025 uus redaktsioon Misso Vallavalitsus 2014 1 Misso valla ARENGUKAVA 2014-2025 SISUKORD EESSÕNA ..................................................................................................................... 4 MISSO VALLA ÜLDISELOOMUSTUS .................................................................. 6 MISSO VALLA SÜMBOOLIKA ............................................................................... 7 VISIOON – MISSO VALD 2025 ................................................................................ 8 1. ELU- JA LOODUSKESKKOND ........................................................................... 8 1.1. RAHVASTIK .......................................................................................................... 8 1.1.1. Rahvaarv ...................................................................................................... 8 1.1.2 Sooline jaotus ................................................................................................ 9 1.1.3. Sünnid, surmad ja loomulik iive................................................................... 9 1.1.4. Ränne ......................................................................................................... 10 1.1.5. Vanuseline jaotus ....................................................................................... 10 1.1.6. Rahvastikuprognoos ................................................................................... 11 1.2. ELUKESKKOND ..................................................................................................
    [Show full text]