Misso Valla Põhimäärus
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Setomaa Vald
RÄPINA Tooste Meelva Raadama jv Meelva P I H K V A J Ä R V Suurmetsa Saareküla Toola- Köstrimäe Setommaaa a vald Raigla RÄPINA Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- L siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Beresje jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Leevaku Nulga Võõpsu Sillapää Risti- Kanassaare Jaanikeste palo Sülgoja Võõpsu j Lüübnitsa ä ä p t Rahumäe Kassi- h Varesmäe laane a Ruusa Võuküla P Audjassaare Suure- Veerksu Toomasmäe j Võika u Kirmsi d n a Laossina h õ Pahtpää V Pindi Tsirksi Kahkva MIKITAMÄE Männisalu Väike- Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Jõe- vaara Rõsna Podmotsa vaara Veriora L L Laho Kullamäe Popovitsa Velna i g Võpolsova Viluste õ Usinitsa Haavapää j Kremessova Vändra a VERIORA d Tonja Väike- Sarvemäe ä Karisilla Rõsna M Igrise Määsovitsa Kikka Lobotka Värska Verioramõisa Niitsiku Vinso Selise L Järvepää Päka Kostkova Nohipalo Rebas- mäe Treski Kahkva Õrsava Pääväkese Verhulitsa Lihtensteini Riihora Soe Kamnitsa Lutepää Rõssa VÄRSKA Sesniki Perdaku Orava Saabolda Samarina Kõivsaare Kõvera Nedsaja Saatse Kõrges- L Kundruse saare ORAVA Vivva Korela Litvina Madala Korgõ- Kolossova Jantra mõisa Säpina Rusima Kakusuu Kliima Hanikase Vaartsi j Madi a Kõliküla Rääptsova s Mäes- Marga u Pattina Luuska i saare Vedernika P Suure- Oro Liinamäe Voropi Otsa metsa Ulitina Lepassaare Tuderna Text Koidula Soena Piusa Kolodavitsa Praakmani Matsuri Helle- Ala- Tamme Talka kunnu Tsumba Jaanimäe Hilana Miku -
Misso Valla Põhimäärus
Väljaandja: Misso Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 19.04.2013 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 04.03.2014 Avaldamismärge: RT IV, 16.04.2013, 56 Misso valla põhimäärus Vastu võetud 16.06.2011 nr 11 RT IV, 29.01.2013, 101 jõustumine 01.07.2011 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 21.03.2013 RT IV, 16.04.2013, 1 19.04.2013 Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Põhimääruse reguleerimisala Valla põhimääruses sätestatakse: 1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 2) vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, vallavalitsuse pädevus; 3) valla ametiasutuse moodustamise kord; 4) valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; 5) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord; 6) valla sümbolid ja nende kasutamise kord. § 2. Omavalitsusorganid (1) Misso valla omavalitsuse esinduskoguks on Misso Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel Misso valla hääleõiguslike elanike poolt. (2) Misso valla omavalitsuse täitevorganiks on Misso Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), mis moodustatakse volikogu poolt. § 3. Valla elanik Misso valla elanik on isik, kellel Eesti -
Misso Valla Kohalike Avalikult Kasutatavate Teede Nimekiri
Lisa 1 Misso Vallavolikogu 15.09.2011. a määrusele nr 15 Muudetud Misso Vallavolikogu 17.10.2013. a määrusega nr 19, 20.03.2014. a määrusega nr 7, 19.08.2014. a määrusega nr 11 Misso valla kohalike avalikult kasutatavate teede nimekiri Teeosa Teeosa Teeosa Teeosa Tee kogu- Tee Tee nr Tee nimi Omand nr algus (m) lõpp (m) pikkus (m) pikkus (m) liik 4680002 Toll - Pruntova 1 0 2377 2377 2377 maantee kohalik tee 4680003 Lütä - Kõrgemäe 1 0 1055 1055 1055 maantee kohalik tee 4680004 Saarõ 1 0 170 170 170 maantee kohalik tee 4680005 Kilbi - Timmomäe 1 0 1000 1000 1000 maantee kohalik tee 4680007 Tarna 1 0 370 370 370 maantee kohalik tee 4680008 Vana kivitee 1 0 1294 1294 1294 maantee kohalik tee 4680009 Põrste - Määsi 1 0 2730 2730 2730 maantee kohalik tee 4680010 Iluvere 1 0 130 130 130 maantee kohalik tee 4680012 Kirikumäe 1 0 155 155 155 maantee kohalik tee 4680013 Määsi - Tserebi 1 0 2810 2810 2810 maantee kohalik tee 4680015 Hindsa - Koorla 1 0 1245 1245 1245 maantee kohalik tee 4680016 Haljasoro 1 0 105 105 105 maantee kohalik tee 4680017 Kogre 1 0 145 145 145 maantee kohalik tee 4680019 Mokra - Riigipiir 1 0 1110 1110 1110 maantee kohalik tee 4680020 Määsi - Ludimäe 1 0 755 755 755 maantee kohalik tee 4680021 Põrstõ - Teela 1 0 440 440 440 maantee kohalik tee 4680022 Tserebi-Mäe 1 0 200 200 200 maantee kohalik tee 4680025 Põrstõ 1 0 690 690 690 maantee kohalik tee 4680026 Tiastõ - Tiilige 1 0 1280 1280 1280 maantee kohalik tee 4680027 Tiastõ - Lillemäe 1 0 1065 1065 1065 maantee kohalik tee 4680028 Marjamäe - Saagri 1 0 2209 2209 2209 -
LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD .................................................................................... -
Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks. -
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede -
Võru Kirjakeele Sõnamuutmissüsteem
DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 20 DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 20 VÕRU KIRJAKEELE SÕNAMUUTMISSÜSTEEM SULEV IVA Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut Väitekirja on kaitsmisele suunanud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti ja üldkeeleteaduse instituudi nõukogu 20. novembril 2007. Juhendajad: professor Karl Pajusalu, emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso Retsensendid: professor Riho Grünthal (Helsingi ülikool) professor Jüri Viikberg (Tallinna ülikool) Kaitsmine toimub 18. detsembril 2007 kell 15.45 Tartu Ülikooli nõukogu saalis. Keeleteaduse ja -tehnoloogia doktorikool ISSN 1406–1325 ISBN 978–9949–11–791–8 (trükis) ISBN 978–9949–11–792–5 (PDF) Autoriõigus Sulev Iva, 2007 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 512 EESSÕNA Oma emakeele, võru keele probleemidega olen tegelnud eelmise kümnendi algusest saadik. Kogu selle aja on mul võimalik olnud jälgida võru kirjakeele arengut, sellele ka ise kaasa aidates. 1980. aastate lõpus avaldatud esimesed võru kirjakeele põhimõtted arenesid edasi võrukeelsetes suveülikoolides, mille keeletoimkondade liikmeks mul on olnud au olla. Ühise keeletöö tulemusena ilmus esimene võru kirjakeele praktiline grammatika (Jüvä 1994), mille sünnile andsid suure panuse Enn Kasak ja Toomas Help, kes innustasid mind ka võru kirjakeelega edasi tegelema. Edasi on mul olnud hea võimalus võru kirjakeelega tegelda juba igapäeva- tööna Võru Instituudis, alates selle asutamisest 1995. aastal. Töös sain innustust instituudi -
(Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija
Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 03.06.2019 määruse nr 27 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust. -
Parmu Looduskaitseala (Parmu Loodusala Ja Misso Linnuala Osa) Kaitsekorralduskava (Edaspidi KKK) Eesmärk On
Parmu looduskaitseala (Parmu loodusala ja Misso linnuala osa) kaitsekorralduskava 2016-2025 Keskkonnaamet 2015 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................5 1.1 Ala iseloomustus ...............................................................................................................5 1.2 Maakasutus ........................................................................................................................6 1.3 Huvigrupid.........................................................................................................................9 1.4 Kaitsekord..........................................................................................................................9 1.5 Uuritus .............................................................................................................................10 1.5.1 Läbiviidud inventuurid ja uuringud..........................................................................10 1.5.2 Riiklik seire ..............................................................................................................11 1.5.3 Inventuuride ja uuringute vajadus ............................................................................11 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ....................................................................13 2.1 Elustik ..............................................................................................................................13 2.1.1 Linnud -
Uhkõ Vastavõtt Petserih Eesti Vabariik 100 Ja Seto Kuningriik 25
Lillepuu Vasśo: Sarja Urmas: Kadiah (Polli Kadi): „25. kuupäiv. Kristusõga Mi olõ kõrraldanu’ talossit „Ma olõ kõgõ suurõp ütel üül sündünü. elokeskkunna parandamisõ joulufänn! Mu Eesti Laulu Mina sannah, jaost, pidänü’ kuuholõkit, muusigavideo om ka’ a Kristus sõimõh.“ õt löüdä’ vahtsit lahenduisi suurõh jaoh vannust joulu- külä arõndamisõs.“ videodõst kokko säet.“ lk 3 lk 9 lk 11 Hind 1 euro Detsember 2018, nr 12 (349) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht Uhkõ vastavõtt Petserih Eesti Vabariik 100 ja Seto Kuningriik 25 Eesti Vabariigi Peterburi pääkonsulaadi Pihkva kontori ja Seto Kuningriigi Kroonikogo kõrraldamisõl toimu 5. detsembril Petserih Musta Kassi kohvikuh Kihnu Virve tekk´ vahtsõ laulu. Riitsaarõ Evari pilt pidolik vastavõtt, minga’ tähistedi Eesti Vabariigi 100. ja Seto Kuningriigi Ku sõbõr kuts 25. aastapäivä. Laaneotsa Annela: Ku sõbõr ga’, kablakõsõ’ omma’ sääd kuts, sis läätki’, ku täl olõõi nü’ setodõ ja esä Viktori käe’. KAUKSI ÜLLE korghuuaig, a detsembri, ku Kirä’ kirot ehtidõ pääle soots tormil ja tõõsõl olõõi vaiht, ja ka Evar, õgal pallil uma sõna sõidatki’ Kihnu Virve nimelitsõ kanda’. Palli’ tormih ja tuulõh Seto rahvast oll´ tulnu’ pitto praami salongih kinnitämäldä’ sääde üles Seto Miihi Summ. hulga. Nättü 80 aasta vannusi mööbliga’ ütest saali otsast Üts pall linnas kõrra taivahe, väärikit, oll´ perrit, juusk´ rin tõistõ. Ja otsitki’ üles, koh om tuudi tagasi, sis hüpäs kässist gi latsõkõisi. Alostusõs laulõti autol, minkõga’ olõt mitu aas vallalõ ja karas treppe piteh Eesti ja Seto hümni. Sis naati takka sõitnu’, käsipidur, õt üleväst alla. Sootska Evar köü ütlemä pidosõnno. tsõõkvatkalduvathüplevät te sis puagi ussõ ette puu otsa. -
Die Häufigsten Namenelemente Der Toponymie Von Võrumaa Im Südestnischen Sprachgebiet
SUSA/JSFOu 92, 2009 Evar SAAR (Võru) Die häufigsten Namenelemente der Toponymie von Võrumaa im südestnischen Sprachgebiet 1. Einleitung Das historische Võrumaa (deutsch Werroland1) oder der Altkreis Võru (hier so benannt zur Unterscheidung von dem heutigen Kreis Võru, estnisch Võrumaa oder Võru maakond) ist das Kerngebiet des Südestnischen. Seit Ferdinand Johann Wiedemann diese ostseefinnische Varietät im Jahre 1863 mit seinem „Versuch ueber den Werroehstnischen Dialekt“ (Wiedemann 2002) als Werroestnisch bestimmte, hat das ländliche Gebrauchsareal des Südestnischen sich wesentlich verkleinert und reicht heute nur archipelartig über die Nordwestgrenze des Werrolandes, des histori- schen (1783–1920) Kreises Võru (deutsch Werro)2, hinaus. Die Ortsnamen des sich östlich anschließenden südestnischen Gebiets Setomaa müssen wegen des mächtigen russischen Superstrats, das dort seinen Niederschlag gefunden hat, getrennt behan- delt werden. Die von Wiedemann als „werroehstnischer Dialekt“ beschriebene süd- estnische Varietät, für die sich noch kein moderner deutscher Terminus eingebür- gert hat, wird im Folgenden Võruisch genannt. Võruisch, Setoisch, das in Tartumaa gesprochene Tartuisch (deutsch früher auch Dörptsch oder Dörptsch-Estnisch) sowie die im südlichen Viljandimaa gesprochene Mulgi-Sprache konstituieren gemeinsam das Südestnische. (Vgl. auch Pajusalu 1996: 1–4.) Es soll nachstehend eine synchron orientierte Übersicht über die gebräuchlich- sten Elemente der võruischen Toponymie dargeboten werden. Das will heißen, dass die häufigsten -
Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.