Väljaandja: Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.03.2014 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 20.10.2017 Avaldamismärge: RT IV, 02.03.2014, 5

Misso valla põhimäärus

Vastu võetud 16.06.2011 nr 11 RT IV, 16.04.2013, 56 jõustumine 01.07.2011

Muudetud järgmiste aktidega

Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 21.03.2013 RT IV, 16.04.2013, 1 19.04.2013 20.02.2014 RT IV, 02.03.2014, 2 05.03.2014

Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Põhimääruse reguleerimisala

Valla põhimääruses sätestatakse: 1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 2) vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, vallavalitsuse pädevus; 3) valla ametiasutuse moodustamise kord; 4) valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; 5) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord; 6) valla sümbolid ja nende kasutamise kord. § 2. Omavalitsusorganid

(1) Misso valla omavalitsuse esinduskoguks on Misso Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel Misso valla hääleõiguslike elanike poolt. (2) Misso valla omavalitsuse täitevorganiks on Misso Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), mis moodustatakse volikogu poolt. § 3. Valla elanik

Misso valla elanik on isik, kellel Eesti rahvastikuregistri järgi on elukohaks Misso vald. § 4. Valla piir ja haldusjaotus

(1) Valla piir määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. (2) Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. (3) Valla halduskeskus asub Misso alevikus. Valla haldusekeskuse asukoha muutmise otsustab volikogu, kusjuures otsuse vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (4) Valla territoorium jaguneb Misso alevikuks ja 54 külaks: Hindsa, Hino, Horosuu, Häärmäni, Hürsi, Kaubi, Kimalasõ, , , Korgõssaarõ, Kossa, Kriiva, , Kurõ, Käbli, Kärinä, , , Lütä, Mauri, Missokülä, Mokra, , Määsi, Möldre, Napi, , Pedejä, Pruntova, Pulli, , Põnni, Põstõ,

Misso valla põhimäärus Leht 1 / 19 Pältre, Rammuka, , , Saagri, Saagrimäe, , Sakudi, Sandi, Sapi, Savimäe, Savioja, Siksälä, Suurõsuu, Tiastõ, Tiilige, Tika, Toodsi, Tserebi, , Väiko-Tiilige. § 5. Asjaajamiskeel

Asjaajamiskeel Misso valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. 2. peatükk VALLA SÜMBOLID

§ 6. Valla sümbolid

(1) Misso valla sümbolid on Misso valla vapp ja Misso valla lipp. (2) Misso valla vapi kirjeldus: rohelisel hõbedase lainelise päikesega kilbil hõbedane põdrapea, päises kolm rohelist ringi. (3) Misso valla lipuks on ruudukujuline vapilipp, mille normaalsuuruseks on 1050 x 1050 mm. § 7. Valla sümbolite kasutamine

(1) Valla vappi kasutatakse: 1) volikogu, vallavalitsuse ja valla ametiasutuse hallatavate asutuste pitseritel ning dokumendiplankidel; 2) vallavalitsuse hoonel, valla piiritähistel ning valla ametiasutuse hallatavate asutuste siltidel; 3) valla meenetel, medalitel, trükistel. (2) Juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva paragrahvi esimeses lõikes, võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. (3) Valla lippu kasutatakse valla pidupäevadel, tähtsündmustel ja valla esindamisel väljaspool valda. (4) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (5) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub vallalipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. (6) Valla lipu valmistamine toimub üksnes vallavalitsuse loal. [RT IV, 16.04.2013, 1- jõust. 19.04.2013] § 8. Valla tunnustusavaldused

(1) Vald avaldab tunnustust autasu või tänukirja andmisega. (2) Tänukiri antakse isikule Misso vallale osutatud eriliste teenete eest või austusavaldusena silmapaistva saavutuse eest või muudel juhtudel vastavalt vallavalitsuse otsusele. (3) Valla tunnustusavalduste andmise täpsema korra kehtestab volikogu. 3. peatükk VOLIKOGU 1. jagu Volikogu

§ 9. Volikogu ja volikogu liige

(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad, taastuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (4) Volikogu liikmetele võib maksta hüvitist volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu poolt kehtestatud korras. (5) Volikogu asjaajamist korraldab vallakantselei.

Leht 2 / 19 Misso valla põhimäärus (6) Volikogu liige ei tohi võtta osa volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Enne nimetatud küsimuse arutelu algust on volikogu liige kohustatud tegema suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse ka istungi protokollis ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. [RT IV, 16.04.2013, 1- jõust. 19.04.2013] § 10. Volikogu fraktsioon

(1) Vähemalt kaks volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Samas valimisnimekirjas kandideerinud volikogu liikmed ei või moodustada mitut fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsioon moodustatakse volikogu volituste ajaks.

(2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimehe ja aseesimehe nimed, ning millele on alla kirjutanud kõik fraktsiooni liikmed, edastatakse volikogu esimehele, tema äraolekul aseesimehele. Fraktsioon loetakse registreerituks pärast vastavasisulise avalduse teatavaks tegemist volikogu istungil ning vastava märke tegemisega istungi protokolli. (3) Fraktsioon valib oma liikmete seast esimehe ja aseesimehe. Fraktsiooni esindab fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. (4) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Muudatused jõustuvad teatavakstegemisest. (5) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Volikogu liige võib volikogu volituste ajal kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (6) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete kirjalikul nõusolekul. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (7) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada ja ette valmistada ning esitada volikogu õigusaktide eelnõusid; 2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4) võtta oma liikme kaudu volikogu istungil sõna; 5) võtta volikogu istungil vaheaeg kuni 10 minutit enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 6) esitada arupärimisi; 7) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste kohta; 8) teha ettepanekuid komisjoni esimeestele fraktsiooni esindajate kaasamiseks igasse volikogu alatisse või ajutisse komisjoni. (8) Fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete allkirjad. Fraktsiooni tegevus loetakse lõpetatuks juhul, kui fraktsiooni jääb alla kahe volikogu liikme. § 11. Volikogu pädevus

(1) Volikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimuste otsustamine. (2) Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele. (3) Seadustega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu või delegeerib nende lahendamise vallavalitsusele. (4) Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele aasta jooksul ametiasutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus muudatuste tegemise volikogu kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. (5) Volikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu iseseisev ja tegutseb õigusaktide alusel vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi või -hääletusi. 2. jagu

Misso valla põhimäärus Leht 3 / 19 Volikogu esimees ja aseesimees

§ 12. Volikogu esimees ja aseesimees

(1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadustele, käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 4) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust, jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist; 5) annab volikogu alalistele ja ajutistele komisjonidele ülesandeid ja kontrollib nende täitmist; 6) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Volikogu aseesimees: 1) asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel; 2) täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. (3) Kui volikogu aseesimehel ei ole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, asendab volikogu aseesimeest vanim volikogu liige. § 13. Volikogu esimehe valimine

(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Volikogu esimehe valimised korraldab ning hääletamise viib läbi valla valimiskomisjon. Valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.

(3) V olikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige, esitades selleks istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku. Kandidaat annab enda ülesseadmise kohta kirjaliku nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli. (4) Kandidaadid kantakse ülesseadmise järjekorras kandidaatide nimekirja. Kandidaat võib oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni. (5) Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse, poolthäälte enamusega. (6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist tutvustab kandidaat end kuni 15-minutilise sõnavõtuga ja iga volikogu liige võib igale kandidaadile esitada kuni kaks küsimust. (7) Volikogu esimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (8) Valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid, millele on kantud kõigi kandidaatide nimed nende ülesseadmise järjekorras. (9) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletustulemuste kindlakstegemisel lähtub valimiskomisjon käesoleva põhimääruse § 26 ja 29 sätestatust. (10) Hääletamistulemuste kohta koostab valimiskomisjon hääletamistulemuste protokolli, millele kirjutavad alla komisjoni esimees ja liikmed. (11) Protestid valimiste korraldamise kohta esitatakse valimiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Valimiskomisjoni seisukohad märgitakse volikogu istungi protokolli. (12) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (13) Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, kutsutakse 2 nädala jooksul kokku uus volikogu istung ja korraldatakse uus volikogu esimehe valimine, kusjuures kandideerida võib ka esimesel valimisel mittevalituks osutunud isik. Mittevalituks osutunud kandidaat võib kandideerida kuni kahes järjestikuses voorus. (14) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimub järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmine ja salajane hääletamine käesolevas põhimääruses sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab volikogu aseesimees.

Leht 4 / 19 Misso valla põhimäärus (15) Kui ka volikogu aseesimees astub tagasi, või tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. § 14. Volikogu aseesimehe valimine

(1) Volikogu aseesimees valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega samas korras nagu volikogu esimees. (2) Aseesimehe valimise salajase hääletamise läbiviimiseks ja hääletamistulemuste kindlakstegemiseks moodustab volikogu kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, mille koosseisu ei või kuuluda ülesseatud kandidaat.

(3) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. 3. jagu Volikogu õigusaktid

§ 15. Volikogu õigusaktid

(1) Oma pädevuse alusel ja piires annab volikogu üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu otsuseid. (2) Volikogu õigusakti eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. § 16. Volikogu õigusaktide algatamise õigus

(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil ja komisjoni liikmel; 3) volikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel ja vallavalitsuse liikmel; 5) vallavanemal; 6) ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks; 7) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest valla elanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul seaduse sätestatud korras; 8) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja. Õigusakti eelnõu väljatöötamise võib volikogu teha ülesandeks vallavalitsusele või volikogu komisjonile. Õigusakti eelnõud kooskõlastab enne volikogule esitamist vallasekretär või tema kohusetäitja. Määruse eelnõu avalikustatakse enne vastuvõtmist ning määratakse ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaeg, mis ei või olla lühem kui 2 nädalat. § 17. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine

(1) Vastu võetud volikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhataja. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt seitsmendal päeval arvates nende vastuvõtmisest. (2) Volikogu istungite protokollid ja õigusaktid, välja arvatud aktid, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud kasutamiseks valla ametiasutuses ja hallatavates asutustes, avalikustatakse vallakantseleis, vallamaja teadetetahvlil ja valla veebilehel 10 päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. (3) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. [RT IV, 16.04.2013, 1- jõust. 19.04.2013] (4) [Kehtetu RT IV, 16.04.2013, 1- jõust. 19.04.2013] (5) Volikogu otsused saadetakse asjaosalistele ja need jõustuvad teatavakstegemisest. § 18. Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmise kontroll

Kontrolli volikogu õigusaktide täitmise üle teostab volikogu revisjonikomisjon.

Misso valla põhimäärus Leht 5 / 19 4. peatükk VOLIKOGU TÖÖKORD 1. jagu Volikogu istung ja selle läbiviimine

§ 19. Volikogu istung

(1) Volikogu töövormiks on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Kinnisel istungil osaleda võivad isikud määrab volikogu poolthäälteenamusega. (2) Korralised istungid toimuvad üldjuhul iga kuu kolmandal neljapäeval Misso vallamajas. Juulikuus üldjuhul istungit ei toimu, kui volikogu ei otsusta teisiti. Vajadusel võib istungi aega muuta või kutsuda volikogu kokku sagedamini. § 20. Istungi kokkukutsumine ja päevakord

(1) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees, nende mõlema puudumisel volikogu vanim liige.

(2) Istungi toimumise kohta saadab sekretär kõigile volikogu liikmetele elektronpostiga kutse koos päevakorra kavandiga.

(3) Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne istungit. Samaks ajaks peab olema valla veebilehel avaldatud volikogu istungi päevakorra kavand ja õigusaktide eelnõud. (4) Erakorraline istung vallavalitsuse või volikogu liikmete poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks kutsutakse kokku vallavalitsuse või volikogu koosseisust vähemalt ¼ liikmete ettepanekul. Istungi kokkukutsumiseks tuleb esitada kirjalik ettepanek koos põhjendusega. (5) Kiireloomuliste küsimuste arutamiseks kutsub volikogu esimees või tema asendaja kokku erakorralise istungi. Erakorralise istungi ettevalmistamisel võib põhimäärust selles osas, mis puudutab vallavalitsuse ja volikogu komisjoni poolt, kelle tegevusvaldkonda küsimus kuulub, eelnõu läbivaatamise korda mitte järgida. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades põhimääruses sätestatut. (6) Erakorralise istungi õigusaktide eelnõud ning muud vajalikud materjalid on vallakantseleis ja valla veebilehel kättesaadavad hiljemalt erakorralise istungi päeval. [RT IV, 02.03.2014, 2- jõust. 05.03.2014] (7) Ettepanekule volikogu õigusakti eelnõu istungi päevakorda võtmiseks (õigusakti algatamisele) tuleb lisada õigusakti eelnõu ja seletuskiri. (8) Istungi päevakorra eelõu koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt põhimääruse § 15 lõikele 2. § 21. Volikogu istungi läbiviimine

(1) Istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit istungil kohalolijaist vanim liige. (2) Volikogu liikmed annavad istungil osalemise kohta allkirja registreerimiselehele. Volikogu liikme istungile hilinemisel või enne istungi lõppu lahkumisel tehakse sellekohane märge protokolli fikseerides istungile saabumise või lahkumise kellaaeg. Volikogu liige, kes ei saa osa võtta volikogu istungist, peab sellest teavitama hiljemalt volikogu istungi alguseks sekretäri. (3) Pärast registreerimislehe täitmist kinnitatakse päevakord vastavalt eelnõule. Eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise otsustab volikogu poolthäälteenamusega. Eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta juhul, kui päevakorra täiendamise poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu. (4) Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu liikmed; 2) volikogu fraktsioon; 3) vallavalitsuse liikmed; 4) vallasekretär; 5) vallaelanikud, ametiasutuse hallatavad asutused ja muud isikud vallavalitsuse kaudu.

Leht 6 / 19 Misso valla põhimäärus (5) Vastuvõetud päevakorra küsimuste järjekorda võib muuta poolthäälte enamusega. (6) Kui volikogu istungist soovitakse teha raadio- või teleülekannet, video- või fonosalvestust, välja arvatud volikogu istungi protokolli koostamiseks fonosalvestuse tegemine, otsustab selle volikogu poolthäälteenamusega. (7) Kui istungil soovivad sõna võtta ka istungil osalevad külalised, teavitavad nad sellest istungi juhatajat ning loa sõnavõtuks annab istungi juhataja. (8) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ja nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest, ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike.

(9) Parandus- ja muudatusettepanekud volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatakse kirjalikult ja konkreetses sõnastuses enne õigusakti eelnõu hääletamisele panekut. (10) Volikogu istungil antakse päevakorra küsimuses ettekandjale, kaasettekandjale ja sõnavõtjatele maksimaalselt aega: 1) ettekandeks 10 minutit; 2) kaasettekandeks 5 minutit; 3) ettekandja lõppsõnaks 3 minutit; 4) kaasettekandja lõppsõnaks 3 minutit; 5) läbirääkimistel sõnavõtuks ühes päevakorrapunktis üks kord 5 minutit ja repliigiks üks kord 2 minutit. (11) Poolthäälteenamusega võib nimetatud aega pikendada, seejuures võib ettekandeks ja kaasettekandeks pikemat aega lubada ainult enne sõnaandmist. Kui kõneleja räägib üle ettenähtud aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, kutsub istungi juhataja teda korrale või lõpetab sõnavõtu. (12) Pärast ettekandeid võib ettekandjatele esitada küsimusi. Iga volikogu liige võib esitada kuni 2 küsimust. Küsimus esitatakse ettekandjale lühidalt ja konkreetselt maksimaalselt 1 minuti jooksul. Ettekandja võib vajaduse korral delegeerida vastamise komisjoni või vallavalitsuse liikmele. Vajaduse korral võib istungi juhataja küsimustele vastamise ajal anda kaasvastamiseks sõna vastava ala vallavalitsuse ametnikule. Istungile kutsututele annab istungi juhataja sõna läbirääkimiste ajal. (13) Igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus ühele sõnavõtule, repliigile ja kahele küsimusele. (14) Sõnavõtusoovist antakse istungil märku käe tõstmisega, sõna antakse taotlemise järjekorras. (15) Enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepaneku hääletamise korra kohta. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta. (16) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. (17) Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. § 22. Istungi protokoll

(1) Volikogu istungi käik protokollitakse. Istungi protokolli koostamiseks võib teha istungist fonosalvestuse. Istungit protokollib sekretär. Istungite salvestisi säilitatakse vallakantseleis 4 aastat arvates volikogu istungi toimumisest. (2) Istungi protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (3) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletamistulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. [RT IV, 16.04.2013, 1- jõust. 19.04.2013] (4) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid ja salajase hääletamise häältelugemiskomisjoni protokollid. (5) Kui volikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise kellaaeg. (6) Istungilt lahkumiseks informeerib volikogu liige eelnevalt istungi juhatajat ning istungi protokollijat. Volikogu liikme lahkumise aeg märgitakse protokolli.

Misso valla põhimäärus Leht 7 / 19 (7) Protokollile kirjutab alla istungi juhataja hiljemalt nädal pärast istungi toimumist. (8) Protokoll peab olema kättesaadav seitsmendal päeval istungi toimumise päevast arvates. Protokollid on igaühele kättesaadavad vallakantseleis, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud ametiasutuse või ametiasutuse hallatavate asutuste siseseks kasutamiseks. (9) Istungi helisalvestisi on õigus kuulata volikogu ja vallavalitsuse liikmetel vallakantseleis sekretäri juuresolekul. Salvestist ei väljastata. § 23. Arupärimine

(1) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikule nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta.

(2) Arupärimine esitatakse kirjalikult sekretärile, kes pärast registreerimist edastab selle adressaadile. Arupärimine peab sisaldama selle põhjendust ja sellele vastamise viisi. (3) Arupärimisele vastab ametiisik kirjalikult 10 tööpäeva jooksul arvates selle kättesaamisest, teavitades vastamisest sekretäri. Arupärimise esitaja nõudel vastab ta sellele arupärimisele volikogu istungil ka suuliselt. 2. jagu Hääletamine volikogus

§ 24. Tegevused enne hääletamist

(1) Enne hääletamisele asumist võib istungi juhataja teha kuni kümneminutilise vaheaja. Ettepaneku vaheaja tegemiseks võib esitada volikogu liige.

(2) Eelnõu ei panda tervikuna hääletusele enne parandusettepanekute läbihääletamist. (3) Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta, v.a juhul, kui tegemist on protseduurilise märkusega. Märkuse tegija annab selleks käega märku ja teatab, et ta soovib teha protseduurilist märkust. § 25. Hääletamine volikogus

(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (3) Vähemalt üks volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt pool istungil osalevatest volikogu liikmetest. (4) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse hääletamine on avalik. (5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 26. Isikuvalimised

(1) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (2) Käesolevas paragrahvi sätteid rakendatakse osaliselt ja teatud erisustega ka volikogu esimehe, aseesimehe ja vallavanema valimisel. (3) Isikuvalimistel võivad kandidaate üles seada volikogu liikmed. (4) Ülesseatud kandidaadid annavad kirjaliku nõusoleku kandideerida ning võivad oma kandidatuuri taandada kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni. Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega. (5) Volikogu soovil antakse kandidaadile enda tutvustamiseks kuni 15 minutit. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide ülesseadmise järjekorras. (6) Hääletusprotseduuri läbiviimiseks moodustab volikogu oma liikmete hulgast kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Ettepanekuid häältelugemiskomisjoni koosseisu kohta võivad teha kõik volikogu liikmed. Häältelugemiskomisjoni koosseisu ei või kuuluda volikogu liige, kes isikuvalimistel on esitatud kandidaadiks. Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega ning komisjoni koosseis fikseeritakse volikogu istungi protokollis.

Leht 8 / 19 Misso valla põhimäärus (7) Pärast häältelugemiskomisjoni moodustamist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja hääletussedelite ettevalmistamiseks. (8) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid, millele on kantud kõigi kandidaatide nimed nende ülesseadmise järjekorras. (9) Hääletamise salajasuse tagamiseks ei ole nõutav hääletamiskabiin, kui hääletamise salajasuse tagamine on võimalik muul viisil. (10) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga „poolt“ lahtri selle kandidaadi nime järel, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletussedelil on sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgistab volikogu liige hääletussedelil kandidaadi nime järel lahtri „poolt“ või „vastu“.

(11) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige isiklikult hääletussedeli valimiskasti. (12) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedel tagastada ja saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge hääletamisel osalejate nimekirjas. (13) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist. (14) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on: 1) märgistatud rohkem „poolt“ lahtreid, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli või 2) kandidaadi puhul on märgistatud nii lahter „poolt“ kui „vastu“ või 3) hääletussedel on jäetud täitmata.

(15) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel. (16) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni liikmel on õigus kanda protokolli oma eriarvamus häältelugemiskomisjoni töö kohta. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale. Häältelugemiskomisjoni protokoll lisatakse volikogu istungi protokollile. (17) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel. (18) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks enim poolthääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (19) Kui ükski kandidaatidest ei osutunud valituks, kantakse vastav märge volikogu istungi protokolli, seatakse uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Volikogu vastava otsustuse alusel viiakse uus hääletamine läbi samal istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis. (20) Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab volikogu hääletamise teel. Nimetatud volikogu otsustused kantakse volikogu istungi protokolli. § 27. Muudatusettepanekute hääletamine

(1) Istungi juhataja paneb hääletusele õigeaegselt esitatud muudatusettepanekud, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Muudatusettepanekud pannakse hääletusele nende esitamise järjekorras. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Konkursi igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek. (3) Juhul, kui muudatusettepanekud, mis leiavad toetust, on üksteist välistavad ja vastassuunalised, suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele. (4) Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist. (5) Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu eelnõud, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Eelnõud tervikuna ei panda hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute läbihääletamist.

Misso valla põhimäärus Leht 9 / 19 (6) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud otsustatakse poolthäälte enamusega. (7) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. § 28. Umbusaldusmenetlus volikogus

(1) Umbusaldusmenetlus toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. (2) Umbusaldusavaldusega koos esitatakse volikogu istungil umbusalduse algataja poolt kirjalikult vastava õigusakti eelnõu koos seletuskirjaga, milles on ära toodud umbusalduse avaldamise põhjus. § 29. Otsustuste fikseerimine

Hääletamise tulemused – poolt-, vastu- ja erapooletud hääled - loeb kokku istungi juhataja. Hääletustulemused fikseeritakse istungi protokollis, kuhu kantakse poolt, vastu, erapooletuks jäänud volikogu liikmete arv. 5. peatükk VOLIKOGU KOMISJONID

§ 30. Volikogu komisjon ja selle moodustamine

(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Volikogu alatised komisjonid (edaspidi komisjon) on volikogu volituste ajaks moodustatud volikogu tööorganid. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses. (2) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad pärast komisjoni koosseisu kinnitamist ja lõpevad koos volikogu volituste lõppemisega või lõpetatakse need volikogu otsusega. (3) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega. (4) Komisjoni esimees esitab esilduse komisjoni liikmete osas. Komisjon peab olema vähemalt 3-liikmeline. Volikogu liikmetel on õigusteha omapoolseid ettepanekuid komisjoni liikmete osas. Komisjoni liikmed võib valida valla elanike hulgast. (5) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni. Volikogu liige võib kuuluda kuni 2 komisjoni koosseisu. (6) Komisjoni koosseisu kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu komisjoni esimehe esildusel. (7) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei osale vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. § 31. Komisjoni pädevus

(1) Volikogu esimees suunab komisjonile läbivaatamiseks: 1) vajadusel volikogu õigusaktide eelnõud; 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 3) isikute avaldused, taotlused. (2) Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega. (3) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmisel. § 32. Volikogu komisjoni töökord

(1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul ja vajadusel kutsub komisjoni kokku volikogu esimees, informeerides sellest eelnevalt komisjoni esimeest ja aseesimeest.

Leht 10 / 19 Misso valla põhimäärus (3) Koosoleku võib kokku kutsuda ka ¼ komisjoni liikmete ettepanekul. Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt neli päeva enne komisjoni koosoleku toimumist. (4) Komisjon kutsutakse kokku vajadusel, kuid üldjuhul mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Komisjoni võib lugeda tegutsemisvõimetuks, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet. (5) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja. (6) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige, vastava ala ametnik ja vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumine komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. (7) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koha, koosolekust osavõtnud isikute nimekirja, esitatud ettepanekud, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (8) Protokoll esitatakse peale komisjoni koosoleku toimumist kolme päeva jooksul vallakantseleisse ning see säilitatakse vallakantseleis. Protokollide asjaajamise korrale vastava nõuetekohase vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutavad komisjonide esimehed. (9) Volikogu ajutiste ja alaliste komisjonide täpsem töökord sätestatakse volikogu poolt kehtestatud komisjoni põhikirjas. § 33. Asjade menetlemine komisjonis

(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama 7 päeva jooksul. (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmele komisjonile määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised komisjonid esitavad oma ettepanekud. (3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon vajadusel oma seisukoha ja esitab selle kirjalikult volikogu esimehele ning kannab ette volikogu istungil. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees. § 34. Komisjoni tegutsemisvõimetus

(1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet. (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uu esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis. (3) Uue komisjoni esimehe valimine toimub käesoleva põhimääruse § 26 kohaselt. § 35. Komisjoni aruandlus

Komisjon annab oma tegevusest volikogule aru üks kord aastas. § 36. Revisjonikomisjon

(1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja selle hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjoni esimees ja esimehe ettepanekul revisjonikomisjoni liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälte enamusega. (2) Revisjonikomisjon viib revisjoni läbi vähemalt üks kord aastas enne eelarve täitmise aruande kinnitamist. Vajadusel ning volikogu, revisjonikomisjoni esimehe või revisjonikomisjoni liikmete algatusel võib revisjonikomisjon viia revisjoni läbi ka muul ajal, informeerides sellest eelnevalt volikogu esimeest. (3) Revisjonikomisjon koostab plaaniliste revisjonide läbiviimiseks tööplaani, mille kinnitab volikogu poolthäälte enamusega. (4) Revisjonikomisjon kontrollib kinnitatud tööplaani või volikogu otsuse alusel: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu õigusaktidele;

Misso valla põhimäärus Leht 11 / 19 2) vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 3) vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (5) Kontrolli teostavatel revisjonikomisjoni liikmetel on õigus: 1) siseneda koos kontrollitava asutuse esindajaga kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure; 2) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning väljavõtteid; 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi.

(6) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajatel on õigus viibida nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse revisjoni aktile. (7) Kontrollija ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte ja dokumente. (8) Kontrollija võib kontrollimise käigustalle teatavaks saanud informatsiooni kasutada ainult kontrollimise huvides. Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust, mis on kooskõlastatud volikogu esimehega.

(9) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse parandamiseks. (10) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle 10 päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (11) Revisjonik omisjon esitab volikogule üks kord aastas tegevusaruande, mis sisaldab kontrollimise tulemusi, hinnangut kontrollitud asutuste tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekuse kohta ja tehtud ettepanekuid. (12) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel. [RT IV, 16.04.2013, 1- jõust. 19.04.2013] 6. peatükk VALLAVALITSUS

§ 37. Vallavalitsus ja selle koosseis

(1) Vallavalitsuse moodustab volikogu. (2) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. § 38. Vallavalitsuse kinnitamine

(1) Valituse liikmete arvu kinnitab volikogu oma volituste ajaks vallavanema ettepanekul. (2) Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks nimekirjana. (3) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik enne hääletamist ja volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile kaks küsimust. (4) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub salajasel hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega. Enamuse mittesaavutamisel esitab vallavanem järgmisel volikogu istungil uue vallavalitsuse koosseisu. (5) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Volikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. § 39. Vallavalitsuse pädevus

(1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, käesoleva põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuste lahendamise delegeerimise vallavalitsusele otsustab volikogu.

Leht 12 / 19 Misso valla põhimäärus (3) Vallavalitsus: 1) kinnitab vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse; 2) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse ja mille volikogu on delegeerinud KOKSi § 22 lõike 2 alusel vallavalitsusele; 5) võib taotleda volikogu ees volikogu vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist; 6) esitab volikogu uue koosseisu esimesel istungil lahkumispalve. (4) Vallavalitsus võib oma töö korraldamise täpsustamiseks vastu võtta töökorra ilma, et volikogu peaks käesolevat põhimäärust muutma. § 40. Vallavanema valimine

(1) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega samas korras volikogu esimehe valimisega. (2) Vallavanem valitakse põhimääruses sätestatud korras või kuulutatakse vallavanema valimiseks välja avalik konkurss. Avaliku konkursi korraldamise tingimused kehtestab volikogu. (3) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (4) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (5) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (6) Valimistulemus vormistatakse volikogu otsusega. § 41. Vallavanema pädevus

(1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht ja Misso valla ametiasutuse juht, kes: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Misso valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) annab valitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning vallavalituse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; [RT IV, 16.04.2013, 1- jõust. 19.04.2013] 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 6) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne vallavalitsuse liikme ametist vabastamiseks; 7) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku hallatava asutuse juhi ametist vabastamiseks, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi; 8) täidab muid talle seaduse alusel ja põhimäärusega pandud ülesandeid. § 42. Vallavanema asendamine

(1) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse korralduse või vallavanema käskkirjaga määratud vallavalitsuse ametnik. (2) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud vallavalitsuse liige vallavalitsuse korralduse alusel. § 43. Vallavanema puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse saatmine

(1) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Enne puhkusele minekut informeerib vallavanem sellest volikogu esimeest. (2) Vallavanema välislähetusse saatmise otsustab volikogu ning lähetus vormistatakse volikogu otsusega. Kui lähetuse kestus ei ületa viit päeva, otsustab vallavanema lähetusse saatmise vallavalitsus ning lähetus vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.

Misso valla põhimäärus Leht 13 / 19 (3) Vallavanema riigisisese lähetuse otsustab vallavalitsus ning lähetus vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. § 44. Vallasekretär

(1) Vallasekretär juhib vallakantseleid ja täidab talle seadusega ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Vallasekretäri asendaja või kohusetäitja määrab vallavanem oma käskkirjaga. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama seaduses sätestatud tingimustele. § 45. Vallavalitsuse istung

(1) Vallavalitsuse töövorm on istung, mille kutsub kokku vallavanem või tema asendaja. (2) Valitsuse istungid toimuvad üldjuhul üks kord nädalas, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem võib vajadusel istungi toimumise aega ja kohta muuta teatades sellest vallavalitsuse liikmetele ja vallasekretärile ette vähemalt istungile eelneval tööpäeval. (3) Vallavanem on kohustatud kokku kutsuma istungi, kui seda nõuab vähemalt pool vallavalitsuse liikmetest. (4) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui vallavalitsuse istungist võtab osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel kutsutakse vallavalitsus kokku uueks istungiks.

(5) Istungi kokkukutsumisest teatab vallavanem vallavalitsuse liikmetele suuliselt või elektronpostiga. Istungile võib kutsuda peale vallavalitsuse liikmete ka isikuid, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega. Istungile kutsutud isikutele teatab vallavanem vallavalitsuse istungi toimumise aja ja koha.

(6) Vallavalitsuse liige, kes ei saa mõjuvatel põhjustel osa võtta vallavalitsuse istungist, peab sellest eelnevalt teatama vallavanemale või tema asendajale. § 46. Vallavalitsuse istungi ettevalmistamine

(1) Küsimusi vallavalitsuse päevakorda võivad esitada vallavalitsuse ametnikud neile ametijuhendiga antud pädevuse piires, volikogu esimees, volikogu komisjonide esimehed komisjoni otsuse alusel, vallavalitsuse hallatavate asutuste juhid ning vallaelanikud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. (2) Küsimuse võtmiseks istungi päevakorda on küsimuse algataja kohustatud esitama õigusakti eelnõu koos vajalike põhjenduste ja lisadega või informatsiooni digitaalselt. (3) Eelnõu kooskõlastatakse vallasekretäri ning vallaeelarvet puudutavate otsustuste tegemisel ka pearaamatupidaja poolt. (4) Vallavalitsusele esitatud informatsioon peab sisaldama probleemi analüüsi või ülevaadet ning ettepanekuid. (5) Vallasekretäril on õigus õigusakti eelnõu põhjendusega esitajale tagasi saata, kui eelnõu on vastuolus kehtivate seadustega või sisaldab ebatäpseid andmeid. (6) Vallasekretär koostab istungi päevakorra eelnõu ning esitab selle vallavalitsuse liikmetele tutvumiseks üldjuhul üks tööpäev enne istungi algust. § 47. Vallavalitsuse istungi läbiviimine

(1) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. (2) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamise otsustab vallavalitsus poolthäälte enamusega. (3) Kui vallavalitsuse istungist soovitakse teha raadio- või teleülekannet ning video- või fonosalvestust, otsustab selle lubamise vallavalitsus poolthäälteenamusega. (4) Istung algab päevakorra kinnitamisega. Päevakorda kinnitatakse küsimused, mille eelnõud on eelnevalt kooskõlastanud vallasekretär. (5) Iga päevakorrapunkti arutamisel kuulatakse ära ettekandja, vajadusel ka kaasettekandja, sellele järgnevad küsimused ja sõnavõtud. (6) Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt. (7) Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli.

Leht 14 / 19 Misso valla põhimäärus (8) Vallavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli. § 48. Vallavalitsuse liikmele hüvitise maksmine

(1) Vallavalitsuse liikmele võib vallavalitsuse tööst osavõtu eest maksta hüvitist. (2) Vallavalitsuse liikmele hüvitise maksmise ja selle suuruse otsustab volikogu. [RT IV, 16.04.2013, 1- jõust. 19.04.2013] § 49. Vallavalitsuse õigusaktid

(1) Vallavalitsus annab oma pädevus piires üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu korraldusi.

(2) Vallavalitsuse õigusakti eelnõule kohaldatakse Vabariigi Vallavalitsuse määrusega kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. (3) Vallavalitsuse õigusaktide algatamise ning eelnõude koostamise õigus on: 1) vallavanemal; 2) vallasekretäril; 3) vallavalitsuse liikmel; 4) vallavalitsuse komisjonil; 5) ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks; 6) volikogu esimehel ning volikogu alatiste komisjonide esimeestel; 7) vallavalitsuse hallatava asutuse juhil; 8) vallaelanikel KOKSi §-s 32 ettenähtud korras; 9) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (4) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. Õigusaktid tuleb allkirjastada hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast vastuvõtmist. (5) Vallavalitsuse määrused ja korraldused saadetakse kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. (6) Vallavalitsuse õigusaktid ja istungite protokollid avalikustatakse vallakantseleis ja seadusega ettenähtud ulatuses valla veebilehel. (7) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. [RT IV, 16.04.2013, 1- jõust. 19.04.2013] (8) Ei avalikustata dokumente ja andmeid, mille väljasaatmine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes asutusesiseseks kasutamiseks. (9) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest. (10) Kontrolli vallavalitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad vallavanem ja revisjonikomisjon. § 50. Vallavalitsuse istungi protokoll

(1) Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Protokolli koostamise korraldab vallasekretär. (2) Istungi protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (3) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletamistulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning vallavalitsuse liikmete ja küsimuste algatajate eriarvamused. [RT IV, 16.04.2013, 1- jõust. 19.04.2013] (4) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid. (5) Juhul, kui vallavalitsuse liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli saabumise kellaaeg. Vallavalitsuse liige võib lahkuda istungilt istungi juhataja loal. Lahkumise aeg märgitakse protokolli. (6) Vallavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli.

Misso valla põhimäärus Leht 15 / 19 (7) Protokoll vormistatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollid säilitatakse vallakantseleis. § 51. Vallavalitsuse komisjon

(1) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks, oma tegevuse kavandamiseks, vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjon on vallavalitsuse nõuandev tööorgan. (2) Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse õigusaktis, millega komisjon moodustatakse. (3) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. Otsused võetakse vastu kohalolevate komisjoniliikmete poolthäälteenamusega. (4) Komisjoni koosolekute protokollid (kui see ei sisalda andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks) avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt seitsmendal päeval pärast koosolekut seaduses lubatud ulatuses, kui komisjon peab seda vajalikuks. Protokolli vormistamise ja protokolli kättesaadavuse tagab ning selle eest vastutab komisjoni esimees. Üldjuhul komisjoni protokolle ei avalikustata. 7. peatükk ARENGUKAVA, EELARVESTRATEEGIA, EELARVE JA MAJANDUS [RT IV, 16.04.2013, 1- jõust. 19.04.2013]

§ 52. Valla arengukava ja eelarvestrateegia ning nende koostamise põhimõtted

(1) Vallal peab olema arengukava ja eelarvestrateegia, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. (2) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. (3) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa või arengukavaga seotud iseseisev dokument. Eelarvestrateegia nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses. (4) Kõik seaduse alusel vallale kohustuslikud valdkondlikud arengukavad, valla arengukava ja üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla üksteisega vastuolus. (5) Arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks. (6) Arengukava koostatakse kogu valla kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada: 1) valla territooriumi osa kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade arengukavana huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel. (7) Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava ja eelarvestrateegia koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Arengukava, eelarvestrateegia ja nende muutmise eelnõu avalikustatakse valla veebilehel vähemalt kaheks nädalaks. (8) Arengukava muutmise ettepanekud esitatakse hiljemalt iga aasta 1. juuniks vallakantseleisse. (9) Arengukava eelnõu ja selle muudatusi menetletakse vähemalt kahel lugemisel reeglina vähemalt kahel volikogu istungil. (10) Hiljemalt iga aasta 15. oktoobriks vaatab volikogu läbi valla arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta. (11) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks vallaeelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.

Leht 16 / 19 Misso valla põhimäärus (12) Arengukava ja eelarvestrateegia ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava ja eelarvestrateegia menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmisest arvates. [RT IV, 16.04.2013, 1- jõust. 19.04.2013] § 53. Valla eelarve ning õigus kehtestada makse ja koormisi

(1) Vallal on eelarve- ja maksuseadustest lähtuv volikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve. (2) Valla eelarve aasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (3) Eelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud liigendatakse vastavalt rahandusministeeriumi pooltkehtestatud eelarveklassifikaatorile. Eelarve peab olema läbipaistev ja erinevate aastate lõikes võrreldav.

(4) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus, kes annab volikogule informatsiooni eelarve täitmise kohta. (5) Eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise, samuti reservfondi kasutamise täpsem kord reguleeritakse volikogu kehtestatud korras. (6) Volikogul on õigus seaduse alusel kehtestada makse ja koormisi. (7) Koormiste täitmist kontrollib vallavalitsus. § 54. Reservfond

(1) Eelarves võib eraldi põhitegevuse kuluna planeerida reservfondi ettenägematute väljaminekute tegemiseks.Reservfondi täpse suuruse igaks eelarveaastaks määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel. [RT IV, 16.04.2013, 1- jõust. 19.04.2013] (2) Reservfondi kasutab vallavalitsus reeglina ühekordsete ettenägematute ja ootamatute kulude katmiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse planeerida. (3) Reservfondist võib raha eraldada ainult sihtotstarbeliselt. (4) Reservfondi kasutamine kehtestatakse volikogu korras. § 55. Majandusaasta aruanne

(1) Majandusaasta aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle volikogule hiljemalt 1. juuniks. Aruandele lisatakse volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. (2) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 30. juuniks kuulanud ära revisjonikomisjoni arvamuse. (3) Majandusaasta aruanne avalikustatakse valla veebilehel ja vallakantseleis. § 56. Vallavara

(1) Vallavara on valla omanduses olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Vallale kuuluvad võlaõigused ja muud isiklikud varalised õigused, samuti vallale kuuluvad aktsiad, osad ja muud väärtpaberid kuuluvad valla vallasvara hulka. (2) Vallavara kohta peab arvestust vallavalitsus vastavalt seadustele ja teistele õigusaktidele. (3) Vallavara valitsemine, kasutamine ja käsutamine reguleeritakse volikogu kehtestatud korras. § 57. Lepingud

Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus, mille nimel kirjutab lepingule alla volikogu esimees, vallavanem või volikogu või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik. § 58. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes

Vald võib olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks.

Misso valla põhimäärus Leht 17 / 19 § 59. Kohustuste võtmine

(1) Vald võib volikogu otsuse alusel võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- ja faktooringukohustusi ja muid tulevikus raha väljamaksmist nõudvaid pikaajalisi kohustusi. (2) Laenu võetakse, võlakirju emiteeritakse ning kapitalirendi- ja faktooringukohustusi võetakse valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks. [RT IV, 16.04.2013, 1- jõust. 19.04.2013] 8. peatükk OMAVALITSUSTEENISTUS

§ 60. Ametiasutus

(1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus. Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Valla ametiasutust juhib vallavanem. (2) Ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks Misso valla omavalitsusteenistuses. Ametiasutuse teenistujate koosseisu palgamäärad ja palgajuhendi kinnitab volikogu. Ametiasutuse teenistujate ülesanded ja töökorraldus sätestatakse ametijuhendis, mille kinnitab vallavanem. [RT IV, 16.04.2013, 1- jõust. 19.04.2013] § 61. Vallavalitsuse hallatav asutus

(1) Vald võib oma ülesannete täitmiseks ning teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi. (2) Vallavalitsuse hallatava asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, põhimääruse kinnitamise ning selle muutmise otsustab volikogu, kui seadusega ei ole kehtestatud teisiti. (3) Vallavalitsuse hallatava asutuse struktuuri ja koosseisu kinnitamise ja muutmise kord sätestatakse vastava hallatava asutuse volikogu poolt kinnitatud põhimääruses. (4) Vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus. (5) Volikogu kinnitab vallavalitsuse hallatava asutuse põhimääruse volikogu liikmete poolthäälte enamusega. § 62. Teenistujate sotsiaalsed garantiid

(1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmele võib maksta volikogu otsusega ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat, ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. (3) Omavalitsusteenistuse ametnike osas rakendatakse sotsiaalsed garantiid avaliku teenistuse seaduse alusel. § 63. Teenistuslik järelevalve

(1) Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse ametiisikute ning vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll. (2) Vallavalitsuse hallatavates asutustes teostavad teenistuslikku järelevalvet vallavalitsuse ametnikud oma pädevuse piires vastavalt vallavanema käskkirjaga antud ülesandele. (3) Teenistusliku järelevalve teostaja: 1) analüüsib ja hindab vallavalitsuse teenistujate ning vallavalitsuse hallatavate asustuste ja nende juhtide tegevust vastavalt seadustele ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidele; 2) analüüsib ja hindab rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, otstarbekust ja efektiivsust; 3) tuvastab ja hindab juhtimis- ning kontrollmeetmete tulemuslikkust, säästlikkust ja efektiivsust. (4) Oma ülesannete teostamiseks on teenistusliku järelevalve teostajal õigus: 1) tutvuda kõikide vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste dokumentidega;

Leht 18 / 19 Misso valla põhimäärus 2) nõuda vallavalitsuse teenistujatelt ning vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidelt puuduste ning eksimuste kohta kirjalikke seletusi ning teha vallavalitsusele ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. (5) Teenistusliku järelevalve läbiviimise täpsema korra kehtestab vallavalitsus. 9. peatükk LÕPPSÄTTED

§ 64. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine

(1) Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Põhimääruse muudatuse eelnõu, mis tuleneb seaduse muudatusest, võib vastu võtta esimesel lugemisel. (2) Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. § 65. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud] § 66. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2011. a.

Misso valla põhimäärus Leht 19 / 19