DOCSLIB.ORG

V Köide 25. Vihik Maagudama – Mehiläne

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
V Köide 25. Vihik Maagudama – Mehiläne Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut 2015 EESTI MURRETE SÕNARAAMAT V köide 25. vihik maagudama – mehiläne Toimetanud Mari-Liis Kalvik Mari Kendla Tiina Laansalu Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ISBN 978-9985-79-684-1 maagudama maagudama näägutama, hurjutama; riidlema Ega kord kui mees viina joi, läks naine vεεraks ja akkas meest maagudama; Maagudas teisel pεε täis; Kus kukkust üksteist maagudama Emm Vrd naagutama maagõ maagõ moon – Vas Vrd maagõ|lill, maak3 maagõ|langunõ värviliste koekirjadega maagõlangudsõ põllõ `oĺli i̬i̬n, tõnõ `valgõ ju̬u̬ń, tõnõ sinine ju̬u̬ń, verevet kah Krl maagõldamma maagõldamma välja õmblema, tikkima – Rõu maagõ|lill = maagõ maagõliĺliʔ, aiah kasusõʔ; Maagõliĺli `si̬i̬mnit pandass saia `siśse. Paĺlo pangu‿i, siss jäät magama Se maagõline maagõli|ne Võn Rõu/-nõ/, g -se Plv maagelõngaga kaunistatud vanast oĺli˽naistõ `hammil maagõlise˽käüsse peräʔ ja maagõliseʔ olalapiʔ Plv Vrd maakõline maaha → maha maa|haigus folkl maaviha põhjustatud nahahaigus maa `aiguss on sie `jälle kui inimine kukkub ja maast `engäb, siis tuleb `niisuke `aiguss Lüg; arsti [ravitsevad] neid `maalisi - - üteldse maa `aigus Hls; ma ole nännü toda maa`aigust, lähät `paistuma ja vereväss ja `irmuss suur valu Kam; maa`aigust om küll, inemene eidas magama maa `pääle, nakkas paistetama ja sures Ote Vrd maa|alune, maadleine, maa|hakkandus, -haldjad, -häda, maalased, maaline2, maaljad, maa|ohatus, -rabandus, -viga, mailane -hain = maahein maahain iks ei lää `hüllü Plv; maa`haina niidete alate `kastõgaʔ; pikemp muid puid, madalamp maa `haina = ti̬i̬ Räp; maahainaʔ söödet́as `lambile; su̬u̬hain ni su̬u̬hain, a maahain om hüä Se || (teat taim) maa-aena kasvava maad `mü̬ü̬dä, täl om sõõrikud lehed, kopika raha suurutsed Ran -hakk maa-, mättakirves maa akk, see akib maad, nagu kirves, see oli sedasi põigiti varre `otsas, `võtsid kahe `kääga `kinni Kse; maa-aḱk oli - - kõver konks sii taga, mis maa `külgi `kinni akkab, maa üles käristab Var; maa-aḱk, mis `raius, kare mättäd ja `seoksed akiti üles Tõs; maa akiga käsitse akiti maad, uudismaad `tehti Ris -hakkandus maahakkandus = maahaigus – Kuu maa|haldjad pl -`aldjad Krj(sg -`aldjas), -`aljad Pha Vll Jaa Pöi Muh 1. = maahaigus siis ma oli küljeli korra `pöösa all ning sial sammus `saigid mua`aljad Vll; moa `aljud `kuskilt soand, `visked ja lapid löövad `piale Pöi; siis oo nõnna nagu nõgesse villid peal ja kihelevad, siis oo maa`aljad `külges; kui maa`aljad `külges oo, siis õerutse soolaga ja vissatse kolme tuleaseme `peale, siis kaduvad ää `jälle Muh || (mütoloogilisest olendist) Maa`aldjad `löhkusid katuse maja pealt ära Krj 2. toonesepp – Jaa Vrd maaljad maa|haldja|rohi (ravimtaim) maa`alja rohi, sellega pestasse `maaljud Muh Vrd maaljarohi maa|hein metsa- või niiduhein meil `kasva suo`einä, maa`einä sääl ei `kasva Vai; maaein, si̬i̬ on `lambaein, aga su̬u̬ein, si̬i̬ on lehmale Äks; ega ennembist ristik`einä es ole, siss obese muud es `saagi kui maa`einä Hel || (teat taim) maaein, `nohksed nagu `erned, kauda maad `kasvavad, sügise on kaunad ka `külgis Var Vrd maahain maahha → maha maa|häda = maahaigus kos maa `eńgäp, kui inemine sinnä magama `eitäss, tulep maaädä `küĺge- - lähät `paistuma ja vereväss ja irmuss suur valu Kam maa|ilm (täiendosa sag lühenenud; mõlemad osised võivad käänduda) 825 1. maakera, selle teat piirkond, ka lähem ümbrus; inimeste maine elukeskkond `juokseb `pitki maad `ilma Lüg; Mu ristipoeg Villem elab niid taga maailma pöhjas Iina piiri ääres Kaa; tea, kus ma‿i·lma `ääres poiss juba otsaga oo Krj; ta oli keik maailma riigid läbi käind Vll; Kes neid maailma `asju `kõiki teab; Sii on änamuses kivi rihaltsed, kivid muidu käe, puud osta ja väa moa ilmast (kaugelt) Pöi; see oo ma‿i·lma merede sihes köin; ole sa kus tahes, mene ma‿`ilma või ole täsa Muh; Moo`ilmas on keige `rohkem varesid, Maresid, `kirjusid `koeri, köverid puid ja `körbisid obusid Emm; Äi mina pole kusse maailma pool käind, olin keik see aeg kodu vagusi Rei; tenekord sadas lund ja `tuiskas nönna‿t ma‿i·lm oli koos Noa; pukes ää siit ma‿e·lmast (suri) Rid; ma‿e·lm oo suur ja lai, ei tea kus ma‿`elmas tä `jälle oo Mar; kauda maad `ilma ulgub ja `kraitab Han; kõik ma‿i·lm oo riigisi täis Tõs; Mullu käösime muajõ·lmast (mandrilt) `einu `tuõmõs; Ei maksa õlut `terven muajõ·lma joobakatõlõ ää `juõta Khn; keik elajad on `loodud maailma kera `piale HMd; kogo ma‿`ilmas põle nihukest `aśja `nähtud Juu; ku ta ommukult `vällä tulli, ta kiseńt nõnda et maailm tah́ t `lõhki minnä Hls; sa tahat ma‿`ilma `ende kätte saia; sa käüt maad`ilma, sa näet `mitmetsugu inimest; ta om nii tulivihane, et ti̬i̬ss või ma‿i·lma puruss Krk; Esti rahvass olnava üle ma‿i·lma kõ̭ ige ilusamb rahvass; oh `taivane aig, kõ̭ ik ma‿i·lm (kõik kohad) linu täis, ja kõ̭ ik pidit sa `kakma Ran; ma‿i·lman om jo kõegesugutsit maid, äid ja `albu Puh; ta `ihnuss ja `ahnuss om nii suur, et võtass kõ̭ ik ma‿i·lma `endäle; ma `rü̬ü̬kse nii et ma‿i·lm kõlisi Nõo; nikagu maailm sais ja inemise eläseʔ, ei lõpõ külm ei pallav, ei küĺv ei `lõikuss; kas mul no maad`ilma henne ala vaia võtta om; ma lät́si Valgan juudi `pu̬u̬ti, noʔ oĺl kõiḱ maailma rõivas kokku ostõt, kõik riiuli `oĺli rõivast täüś Har; śjoo maailma pääl õ̭ ks elät; sääl maailma otsast (kaugelt) jo võt́t nase Se; maailma soojaks k ü t m a kõike korraldama; kõiki aitama Äga maa`ilma jõua sojas kütta Han; ei jõvva maa`ilma `lämmäs küttä Hls || piltl ku esä piśt `vanma, siss vańd nii et maailm mustass läits Nõo; küll ta pajat nii kõvaste, et ma‿i·lm värisi käen Kam 2. rahvas, üldsus Maa`ilma suud ei saa `seisu `panna Kuu; ärä usu maa`ilma juttu midä maailm `räägib Lüg; mis sa ennast nii `kangest maailma käde annad Vll; kis maailma suud `kinni paneb Emm; Küll maailm öpedab Käi; ma‿i·lm oli juba `käärimäs Vig; Juanipäe oli `Kihnus kolõtumast mua`jõlma (mandrirahvast) kogo juõsn Khn; ei mol ole ma‿ilmaga kedägi `reäkimest Juu; kiḱk ma‿i·lm `pandse tähele, mis enne es `tunta, es teedä Hel; vahi kudass ma‿i·lm eläb Puh; maailma inemise (võõrad) kokku aedu, no˽kas na mõ̭ nõ saajaʔ, üt́s ei tunnõ˽tõnõtõist Har || kui tä sedäsi ma‿e·lmaga `tõmmab, tä oo jo siss ma‿e·lma oor Mar 3. universum jumal oo küll maaelma loond oma vägeva `käega Mar; maailma `suurust ei tiä `keegi Tõs; `piibli om katõ `jaoline, vanaaig ma‿i·lma `lu̬u̬misest niikavva ku `Kristuse `sündimiseni ja `vastne aig Nõo 4. (intensiteedisõnana) a. ilmatu palju, maa ja ilm Uks oli `hirvakille ja tuli kohe maailm neid `kärbäsi tuba Kuu; vana `saariajal oli - - Juesuus maailm suvitajaid Vai; `sönna jähi jo neid maailm veel `järge Jäm; Kisendab `kohta maa`ilma, see tähendab, et kisendab nii palju, kui jovab Rei; tääl oli `riidid seal ma‿e·lm Mar; karjamal `rohtu ma‿i·lm Vig; tule `siia, sii `ruumi maailm Tõs; tuleb mõni obene eden, viimäte `koŕjub moailm näid Kod; neid kommedit olli ma‿i·lm, mis pühädal tetti; neil om ma‿i·lm kähen (suurest karjamaast) Krk; muidu tasane meheke, aga nigu paar `pit́si ärä vet́t, siss `oĺli `kuraa·si ma‿i·lm Ran; maailm raha käen Puh; siäl um `rõivit maailm Vas; oĺ esiki maad maailm Se b. adj ilmatu, tohutu ma‿i·lm suur talupere, igal ühel oli `palju `lapsi; `Kalvis oli maailm suur `viina`vaprik VNg maa|ilma (täiendosa sag lühenenud) (intensiteedisõna) a. adv tohutult, väga, ilmatu mere siad [on] ma‿`ilma jämedad Jõe; Ku `kehrusluu lüöd kuhugi `vasta, siis kohe `lähteb siniseks 826 sield ja maa`ilma kibe ka Kuu; Oli säel `Jõhvis küll üks paks mies, maa`ilma paks IisR; sääl oli `riide ma‿`ilma Vai; vana metsa körb, maailma pöline mets Jäm; ega `aasta saime rihaltse täis, seaste `ruumi maa`ilma veel Khk; Mis sii oli muina ajal viga majasi teha, `metsa oli maa`ilma Kaa; kiitsakas, ma‿`ilma pitk saba nagu sur luud; päe oo vel ma‿i·lma `kõrges Muh; maaelma jäme köis oli Vig; rukipüli leib oli ma‿`ilma suur nagu tõlla ratas Lih; maailma `kõrged kibid olid seal vee sehes Mih; ma‿`ilma sügä vesi Tõs; maailma jürakas jäme [rästik] oli HMd; ahi küdema ja leevad `jälle `ahju ja pärast tulid ma‿i·lma toredad leivad Nis; maa`ilma suur tallermaa on, mis ta (jänes) üpand oli Hag; sie oli ma‿i·lma rikas Kos; ma‿`ilma kõrgesse lakka angu [heinu] HJn; maailma tuline obune, see nii `kärme JõeK; `kuprad `kuivasivad püstteivaste vahel - - nied olid ma‿`ilma `kõrged kohe JJn; mõesale veel kedrati, [lõngad] pidid ma‿i·lma `peened olema Ann; siin on `Pietres ma‿i·lma suur mõisa Pee; `tütritel ma‿`ilma `uhked kleidid seilas VMr; `tehti ma‿`ilma `kõrged eina virnad Sim; kos olivad `kangad maas, ma‿ilma pikad ikke Trm; `sakslased tõid ma‿i·lma pikad ja laiad vikatid Äks; sis tuleb sul maailma suur aĺl ärg möirates `vasta KJn; ma‿i·lma `uhked obesa riistad, ni̬i̬d oĺlid kullatud ja õbetud kikk ärä; karva `pastlad - - ni̬i̬d oĺlid siis juba, maailma paremad kui, kui viisud oĺlid Vil; maailma jäme kõver puu maha `murdunu Trv; `seantse punaka ja mis na (tekid) siss olliv, ega na nüd ma‿i·lma iluse‿s ole mite; inimese `naari, na olli õige maguse küll, aga ega neit `kennigi ma‿`ilma (suurel hulgal) es tarvite just Pst; ma‿i·lma suure kiisa ahju olliva; `oĺli küll maailma suur su̬u̬ eläjil kävvä Ran; üits ainuss `lehmi ruhi oĺl, t‿oĺl ma‿i·lma piḱk Ote; maailma rassõ Se b. adj ilmatu, määratu, tohutu siin majas `puudust ei õld, ükskõik, et ma‿`ilma `lapsekari õli Lüg; Ühä`kõrra akkas `kambri lakkas ma‿`ilma müdin ja kolin Jõh; ma‿i·lma koirdele kasvada öumpuid (külapoistest); üks maailma ulgus on Khk; ma‿i·lma lömm `lahti, kui ea suur tuluke on Krj; köesid maa`ilma [poiste] karjad, toad täis vahel Muh; oh sa ma‿`elma rõo Mar; raiestikus maa`ilma puru ja oŕgid maas; läks natukseks ajaks ää ja maa`ilma põh́ atu aja
Load more

Recommended publications
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
    [Show full text]
  • LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
    LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD ....................................................................................
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Võru Kirjakeele Sõnamuutmissüsteem
    DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 20 DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 20 VÕRU KIRJAKEELE SÕNAMUUTMISSÜSTEEM SULEV IVA Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut Väitekirja on kaitsmisele suunanud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti ja üldkeeleteaduse instituudi nõukogu 20. novembril 2007. Juhendajad: professor Karl Pajusalu, emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso Retsensendid: professor Riho Grünthal (Helsingi ülikool) professor Jüri Viikberg (Tallinna ülikool) Kaitsmine toimub 18. detsembril 2007 kell 15.45 Tartu Ülikooli nõukogu saalis. Keeleteaduse ja -tehnoloogia doktorikool ISSN 1406–1325 ISBN 978–9949–11–791–8 (trükis) ISBN 978–9949–11–792–5 (PDF) Autoriõigus Sulev Iva, 2007 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 512 EESSÕNA Oma emakeele, võru keele probleemidega olen tegelnud eelmise kümnendi algusest saadik. Kogu selle aja on mul võimalik olnud jälgida võru kirjakeele arengut, sellele ka ise kaasa aidates. 1980. aastate lõpus avaldatud esimesed võru kirjakeele põhimõtted arenesid edasi võrukeelsetes suveülikoolides, mille keeletoimkondade liikmeks mul on olnud au olla. Ühise keeletöö tulemusena ilmus esimene võru kirjakeele praktiline grammatika (Jüvä 1994), mille sünnile andsid suure panuse Enn Kasak ja Toomas Help, kes innustasid mind ka võru kirjakeelega edasi tegelema. Edasi on mul olnud hea võimalus võru kirjakeelega tegelda juba igapäeva- tööna Võru Instituudis, alates selle asutamisest 1995. aastal. Töös sain innustust instituudi
    [Show full text]
  • Die Häufigsten Namenelemente Der Toponymie Von Võrumaa Im Südestnischen Sprachgebiet
    SUSA/JSFOu 92, 2009 Evar SAAR (Võru) Die häufigsten Namenelemente der Toponymie von Võrumaa im südestnischen Sprachgebiet 1. Einleitung Das historische Võrumaa (deutsch Werroland1) oder der Altkreis Võru (hier so benannt zur Unterscheidung von dem heutigen Kreis Võru, estnisch Võrumaa oder Võru maakond) ist das Kerngebiet des Südestnischen. Seit Ferdinand Johann Wiedemann diese ostseefinnische Varietät im Jahre 1863 mit seinem „Versuch ueber den Werroehstnischen Dialekt“ (Wiedemann 2002) als Werroestnisch bestimmte, hat das ländliche Gebrauchsareal des Südestnischen sich wesentlich verkleinert und reicht heute nur archipelartig über die Nordwestgrenze des Werrolandes, des histori- schen (1783–1920) Kreises Võru (deutsch Werro)2, hinaus. Die Ortsnamen des sich östlich anschließenden südestnischen Gebiets Setomaa müssen wegen des mächtigen russischen Superstrats, das dort seinen Niederschlag gefunden hat, getrennt behan- delt werden. Die von Wiedemann als „werroehstnischer Dialekt“ beschriebene süd- estnische Varietät, für die sich noch kein moderner deutscher Terminus eingebür- gert hat, wird im Folgenden Võruisch genannt. Võruisch, Setoisch, das in Tartumaa gesprochene Tartuisch (deutsch früher auch Dörptsch oder Dörptsch-Estnisch) sowie die im südlichen Viljandimaa gesprochene Mulgi-Sprache konstituieren gemeinsam das Südestnische. (Vgl. auch Pajusalu 1996: 1–4.) Es soll nachstehend eine synchron orientierte Übersicht über die gebräuchlich- sten Elemente der võruischen Toponymie dargeboten werden. Das will heißen, dass die häufigsten
    [Show full text]
  • Aba Sona 1916
    ABA SONA 1916 KOLMAS AASTAKÄIK. ü 8 , U/l, / •1 'w"iukcG * smeamseess-eii ' 2s^5nt _ ^ L;li—ff "UIM,«DBW M»**" VÄÄ.* OSflÜHISÜS „NOOR-EESTI KIRJASTUS". z Bi&iioih jn k-^03 J. Mällo trükk, Tartus. c'<W3i8f „Vaba Sõna" 1916 aasta sisu: I. Arfiklid: a) Poliitilised: J a n s, J o h. : Individualism ja meie avalik elu 57 Jans, Jo h. : Põhjusmõtte eluline väärtus 145 J a n s, J o h. : Adu Grenzstein 156 Jans, Jo h. : Vabadusest 191 Kruus, H.: Venemaa väikerahvaste poliitilised ülesanded ... 1 Kruus, H. : Kultuuri loomas 89 L a a m a n, E d. : Välispoliitika esjle tungimas 61 Martna, M. : Austria sotsialdemok«4atlise oppositsiooni kaebekaja. 6 Martna, M. : Karl Liebknechti kõne Preisi maapäeval 16. märtsil 1916 97 N o r m e s, A. : ,,Postimehe" ja ,,Uudiste" vahekord 26 R u u b e 1, P. : Mõisnikkude poolt kavatsetud Eestimaa maaoma­ valitsuse uuenduse kohta 116 Suhanov, Nik.: Venemaa ja tema liitlased 150 Treial, J.: ,,Parajuslus" ja ,,käremeelsus" 15 Treial, J.: Sotsialism militarismi üle 169 Treial, J.: Demokraatia välispoliitikast 194 Tschernov, Victor: Surma aastapäev (J. Jaures) . 178 b) Teaduslikud: , A s s o n, E. : Aleksander I ja 1816 a 109 Kogermann, P. : Sir Villiam Ramsay 158 N o r m e s, A. : Elukallinemine 102 d) Kirjandus- ja kunstiteadlised: ' Kangro-Pool, J.: Eesti kunstinäitus Tallinnas 81 Seraper, J oh. : Teaater iseseisva kunstialana 62, 133 Tuglas, Friedebert: Isik ja teos 40 Tuglas, Friedebert: A. H. Tammsaare toodangu piirjooned. 199 Visnapuu, H.: Kaugeist rännust 38 II. Ilukirjandus. Proosa ja luule: B a z ä n, E.
    [Show full text]
  • Lisa [RT I, 19.03.2013, 30 – Jõust
    Regionaalministri 22. detsembri 2006. a määruse nr 9 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine“ lisa [RT I, 19.03.2013, 30 – jõust. 22.03.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Õppekava
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili õppekava Mai Uiga KANGAKUDUMINE VANAL VÕRUMAAL 19. SAJANDI LÕPUS JA 20. SAJANDI ALGUSES Seminaritöö Juhendaja Ave Matsin MA Kaitsmisele lubatud................................. Viljandi 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. Ajalooline taust ................................................................................................................7 2. Kudumismaterjalid .........................................................................................................15 2.1. Lina ..........................................................................................................................15 2.1.1. Lina kogumine ...............................................................................................16 2.1.2. Lina eeltöötlemine ..........................................................................................17 2.2. Vill ...........................................................................................................................18 2.2.1. Villa kogumine ..............................................................................................19 2.2.2. Villa eeltöötlemine .......................................................................................20 2.3. Ketramine .................................................................................................................22 3.
    [Show full text]
  • Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti Keele Ajaloo Ja Murrete Õppetool
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KEELE AJALOO JA MURRETE ÕPPETOOL Mariko Faster VÕRU- JA SETUMAA KOHANIMEDE DETERMINANDID Magistritöö Juhendaja professor Karl Pajusalu TARTU 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................4 1.1. Uurimuse eesmärk ................................................................................................4 1.2. Ainestik .................................................................................................................5 1.3. Varasemad uurimused ...........................................................................................7 1.4. Uurimisalast ..........................................................................................................8 1.4.1. Loodus ...........................................................................................................8 1.4.1. Ajalugu ........................................................................................................10 1.4.2. Keel .............................................................................................................15 2. Determinanditeooriat ..................................................................................................20 2.1. Determinandi mõistest ........................................................................................20 2.2. Determinantide hämardumine .............................................................................21 2.3. Kohanimede
    [Show full text]
  • Misso Valla Põhimäärus
    Väljaandja: Misso Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.03.2014 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 20.10.2017 Avaldamismärge: RT IV, 02.03.2014, 5 Misso valla põhimäärus Vastu võetud 16.06.2011 nr 11 RT IV, 16.04.2013, 56 jõustumine 01.07.2011 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 21.03.2013 RT IV, 16.04.2013, 1 19.04.2013 20.02.2014 RT IV, 02.03.2014, 2 05.03.2014 Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Põhimääruse reguleerimisala Valla põhimääruses sätestatakse: 1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 2) vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, vallavalitsuse pädevus; 3) valla ametiasutuse moodustamise kord; 4) valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; 5) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord; 6) valla sümbolid ja nende kasutamise kord. § 2. Omavalitsusorganid (1) Misso valla omavalitsuse esinduskoguks on Misso Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel Misso valla hääleõiguslike elanike poolt. (2) Misso valla omavalitsuse täitevorganiks on Misso Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), mis moodustatakse volikogu poolt. § 3. Valla elanik Misso valla elanik on isik, kellel Eesti rahvastikuregistri järgi on elukohaks Misso vald. § 4. Valla piir ja haldusjaotus (1) Valla piir määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. (2) Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. (3) Valla halduskeskus asub Misso alevikus. Valla haldusekeskuse asukoha muutmise otsustab volikogu, kusjuures otsuse vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.
    [Show full text]
  • Keskkonnaministeeriumi Info- Ja Tehnokeskus
    KeskkonnaministeeriumiInfo-jaTehnokeskus Tallinn,2001 KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS Toimetis 01-3 2000. aasta Eesti jäätmekäitluse ülevaade Merike Liiver, Marit Leevik Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn telefon 654 2487, 656 5442, faks 656 4071 e-kiri: [email protected], [email protected] Mai 2001 Review of Estonian waste management in 2000 Based on statistical reports on waste management SISUKORD 2000. a. jäätmearuande esitanud ettevõtete arv maakonniti (joonis 1)…………………... 1 Aruande “Jäätmekäitlus” esitanud ettevõtete arv aastate lõikes (tabel 1)………………... 2 Jäätmete koguteke maakondade lõikes 2000.a (%) (joonis 2)…………………………… 2 Jäätmete teke maakondades ilma põlevkivijäätmeteta 2000. a (%) (joonis 3)…………... 3 Jäätmete teke Eestis 1999. – 2000. a (s.h ohtlikud ja tavajäätmed) (tabel 2)……………. 3 Ohtlike jäätmete teke maakonniti 2000. a (joonis 4)…………………………………….. 4 Segaolmejäätmete teke ja ladestamine 1996. – 2000.a (tabel 3)………………………… 4 Segaolmejäätmete teke maakonniti 2000. a (joonis 5)…………………………………... 5 Jäätmete töötlus aastatel 1996 – 2000 (tabel 4)………………………………………….. 5 Jäätmete töötlusviisid 2000. a (tabel 5)…………………………………………………... 6 Jäätmete töötlusviiside jagunemine 2000. a (%) (joonis 6)……………………………… 6 Prügilate arv maakonniti, kuhu 2000. a jäätmearuandluse andmetel on ladestatud jäätmeid (joonis 7)……………………………………………………………………….. 7 2000. a prügilatesse ladestatud jäätmed (prügilahaldajate andmetel) (joonis 8)………… 8 TABELID Jäätmekäitluse koondtabel maakondade lõikes (tabel 6)………………………………… 11 Ohtlike jäätmete käitlus maakondade
    [Show full text]