Võrumaal Rõuge Vallas Taudsa Külas Püssapalu Maardlast Taotletavatest

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Võrumaal Rõuge Vallas Taudsa Külas Püssapalu Maardlast Taotletavatest OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS Võrumaal Rõuge vallas Taudsa külas Püssapalu maardlast taotletavatest mäeeraldistest „Nogopalu VI karjäär“ ja „Nogopalu VII karjäär“ kaevandamise keskkonnamõju hindamine Arendajad AS Eesti Teed (taotletav mäeeraldis „Nogopalu VI karjäär“) OÜ Aigren (taotletav mäeeraldis „Nogopalu VII karjäär“) Keskkonnamõju hindab ekspertgrupp koosseisus Andres Kask, PhD, litsents nr KMH0109 (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, juhtivgeoloog ja ekspert) Jan Johanson, MSc, litsents KMH0134 (OÜ Agenda Keskkonnabüroo, müra ja tolmu ekspert) Otsustaja ja järelevalvaja Keskkonnaameti Põlva–Valga–Võru regioon Tallinn, 2013 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Lühikokkuvõte Kask, A., Johanson, J. 2013. Võrumaal Rõuge vallas Taudsa külas Püssapalu maardlast taotletavatest mäeeraldistest „Nogopalu VI karjäär“ ja „Nogopalu VII karjäär“ kaevandamise keskkonnamõju hindamine. Keskkonnaamet algatas AS Eesti Teed ja OÜ Aigren kaevandamisloa taotluste põhjal planeeritava tegevuse keskkonnamõju hindamise (Keskkonnaameti 12.03.2012 kiri nr PVV10-5/12/44798-5 ja 13.03.2012 kiri nr PVV10-5/11/33824-4). Keskkonnaamet soovitust järgides teostatakse taotletavatest mäeeraldisest „Nogopalu VI karjäär“ ja „Nogopalu VII karjäär“ keskkonnamõju hindamine koos. Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VI karjäär“ teenindusmaa asub Võrumaal Rõuge vallas Taudsa külas katastriüksusel Kuuda. Taotletava loa kehtivusaeg on 10 aastat. Ehituskruusa kaevandatavat varu on 159,8 tuh m³, ehitusliiva kaevandatavat varu on 21,4 tuh m3. Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VII karjäär“ teenindusmaa asub Võrumaal Rõuge vallas Taudsa külas katastriüksusel Kivistiku. Taotletava loa kehtivusaeg on 15 aastat. Ehituskruusa kaevandatavat varu on 153 tuh m³, ehitusliiva kaevandatavat varu on 176 tuh m3 ja täiteliiva kaevandatavat varu on 102 tuh m3. Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VI karjäär“ alumine piir jääb põhjavee tasemest ca 0,7 m kõrgemale. Taotletava mäeeraldise „Nogopalu VI karjäär“ alumine piir jääb põhjavee tasemest ca 0,9 m kõrgemale. Peamised mõjud mis kaevandamisega kaasnevad on müra ja tolmu levik. Prognoosarvutused näitasid et müra tase jääb alla piirtaset ja tolmu sisaldus alla piirväärtuseid kuid võivad lähemate majapidamiste lähedal elanikke häirida, mistõttu esitati soovitused ja leevendusmeetmed müra ja tolmu vähendamiseks. Olulist negatiivset mõju keskkonnale kaevandamine taotletavatest mäeeraldistest ei tekita. Märksõnad: Püssapalu maardla, mäeeraldis, Nogopalu VI, Nogopalu VII, kruus, liiv, keskkonnamõju, müra, tolm. OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 2 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Sisukord Lühikokkuvõte ............................................................................................... 2 Terminite definitsioonid ................................................................................. 6 1.Tegevuse eesmärk ja vajadus ...................................................................... 8 Eesmärk ...................................................................................................... 8 Vajadus ..................................................................................................... 10 2.Kavandatav tegevus ja alternatiiv ............................................................. 10 Kavandatav tegevus ................................................................................. 10 Alternatiiv ................................................................................................ 13 3.Mõjutatava keskkonna seisund ................................................................. 13 Geoloogia ................................................................................................. 14 Hüdrogeoloogia ........................................................................................ 15 Hüdroloogia ............................................................................................. 17 Maastik ..................................................................................................... 18 Haanja looduspark .................................................................................... 18 Haanja linnuala ja loodusala .................................................................... 19 Rähnide seireala ....................................................................................... 20 Kaldapääsuke ........................................................................................... 21 Mäeeraldised ............................................................................................ 21 Katastriüksused ........................................................................................ 24 Teed .......................................................................................................... 25 Tehnovõrgud ............................................................................................ 25 Pärandkultuuri objektid ............................................................................ 25 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ......................................................... 25 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 3 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 .................................................. 26 Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020 ................... 27 Võru maakonna planeering 2002 ............................................................. 27 Võru maakonna teemaplaneering ............................................................. 28 Võru maakonna arengustrateegia 2009-2019........................................... 29 Rõuge valla üldplaneering 2011............................................................... 30 Rõuge valla arengukava 2010-2017 ......................................................... 31 Tingimused kehtivates kaevandamislubades ........................................... 32 Eksperthinnang 2007.a. ............................................................................ 36 4.Planeeritava tegevuse tagajärjed ............................................................... 38 Jäätmeteke ................................................................................................ 38 Muudetud maastik .................................................................................... 39 5.Keskkonnamõju prognoosimeetod ............................................................ 39 Müra prognoosarvutuste meetod .............................................................. 41 Tolmu prognoosarvutuste meetod ............................................................ 42 6.Keskkonnamõju analüüs ........................................................................... 43 Põhjavesi .................................................................................................. 43 Müra ......................................................................................................... 44 Tolm ......................................................................................................... 51 Liiklusohutus ja riigimaanteede seisukord ............................................... 56 7.Keskkonnamõju toime ja mõju vältimise või minimeerimise meetmed ... 58 Müra toime ............................................................................................... 58 Tolmu toime ............................................................................................. 58 Mõju vältimise või minimeerimise meetmed ........................................... 58 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 4 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 8.Keskkonnaseire tingimused ...................................................................... 61 9.Loodusvara kasutamise otstarbekus .......................................................... 62 10.Võrdlus alternatiiviga .............................................................................. 63 11.Keskkonnamõju hindamise tulemused .................................................... 65 12.Keskkonnamõju hindamisel ilmnenud raskused ..................................... 69 13.Kasutatud kirjandus ja muud materjalid ................................................. 69 14.Aruande kohta esitatud ettepanekud ....................................................... 74 15.Aruande avaliku arutelu protokoll .......................................................... 74 16.Lisad ........................................................................................................ 74 Koosoleku protokoll ................................................................................. 74 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 5 TAOTLETAVATEST MÄEERALDISTEST NOGOPALU VI KARJÄÄR JA NOGOPALU VII KARJÄÄR KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Terminite definitsioonid MAARDLA - üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud ning keskkonnaregistris arvele võetud maavara lasund või lasundi osa, kusjuures maardlana võetakse arvele kogu lasund või lasundi osa, mis sisaldab maavara koos vahekihtidega (maapõueseadus) MÄEERALDIS – kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa. (maapõueseadus) MÄEERALDISE TEENINDUSMAA - kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud territoorium mäeeraldise kohal või ümber (Maapõueseadus) MÜRA – ebameeldiv, häiriv või muul viisil inimese tervist ja heaolu kahjustav heli (Lahti 2010).
Recommended publications
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
    [Show full text]
  • 17 Mägede Hääl 31.12.2019.Pdf
    NR 17 31. DETSEMBER 2019 Soovime kõigile oma lugejatele rõõmurohket aastavahetust ning kõikide soovide täitumist uuel aastal! Rõuge Vallavolikogu 17. detsembri 2019 istungil vastu võetud õigusaktid Volikogu: 4. Võttis vastu Rõuge valla 2019. aasta teise 1. Andis loa Luutsniku külas Pääste katastri- lisaeelarve. üksuse (katastritunnus nr 69801:001:0380, 5. Lubas vallavalitsusel võtta eelarveaastateks üldpind 8400 m2, sihtotstarve riigikaitsemaa 2020–2022 rahalisi kohustusi Rõuge 100%) tasuta võõrandamiseks Luutsniku rahvamaja rekonstrueerimiseks kuni 2 000 Pääste Ennetuskeskus MTÜ-le. MTÜ 000 eurot laenutähtajaga kuni 10 aastat. soovib kinnistul asuva majandushoone Rekonstrueerimistööde käigus hoone rekonstrueerida ning juurde ehitada uue olemasolevat maapinna planeerimislahendust depoohoone. oluliselt ei muudeta. Hoonet püütakse muuta 2. Andis loa Taudsa külas Vanatare kinnistust (katastritunnus nr 69701:005:0023, üldpind kaasaegsemaks ja energiasäästlikumaks 2,3 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ning seda võimalikult väikeste ümber- Rõuge vallale kuuluva ½ kaasomandi osa projekteerimistöödega. võõrandamiseks Krista Kütile hinnaga 1000 6. Nimetas Varstu Kooli hoolekogusse volikogu eurot. liikme volituste kehtivuse ajaks Rõuge 3. Võttis vastu Rõuge valla eelarvest Vallavolikogu esindajaks Kadri Giannakaina eraüldhariduskooli pidajale tegevuskulude Laube. katmiseks toetuse andmise tingimused ja Järgmine korraline volikogu istung toimub 21. Rõuge vallavolikogu 2019. aasta viimane istung Mõniste rahvamajas. Foto: Kadri Laube korra. jaanuaril. 2019 oli suuna sättimise aasta on selles analüüsis ettepanekuid, millega tasub Raamatukogud on tähtsad, nende olulisust Haanjamaa Sport. Selle algne idee pärineb edasi minna ja realiseerida, kuid on ka täiesti saime kõik hinnata aasta lõpus toimunud ühinemiseelsest ajast, kuid nüüd oleme ulme valdkonda kuuluvaid soovitusi. Mõned rahvaküsitlusel, pannes kirja just oma mõtted jõudnud selle teostada ja valinud juhiks teemad, millega ei ole mõistlik kaasa minna, sellest, kuidas raamatukogud võiksid töötada.
    [Show full text]
  • Võru Maakonna Omavalitsuste Ühine Jäätmekava 2020-2025
    Võru maakonna omavalitsuste ühine jäätmekava 2020-2025 Võru maakond 2020 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 4 1. Võru maakonna üldine iseloomustus................................................................................................... 7 1.1. Asustus ja rahvastik ...................................................................................................................... 7 1.2. Omavalitsuste üldine iseloomustus .............................................................................................. 9 2. Jäätmehoolduse õiguslikud ning keskkonnapoliitilised alused ......................................................... 13 2.1. Riigi õigusaktid .......................................................................................................................... 13 2.1.1. Jäätmeseadus ....................................................................................................................... 13 2.1.2. Muud seadused .................................................................................................................... 16 2.1.3. Vabariigi Valitsuse määrused .............................................................................................. 18 2.1.4. Keskkonnaministri määrused .............................................................................................. 19 2.2. Riiklikud strateegilised dokumendid .........................................................................................
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Aba Sona 1916
    ABA SONA 1916 KOLMAS AASTAKÄIK. ü 8 , U/l, / •1 'w"iukcG * smeamseess-eii ' 2s^5nt _ ^ L;li—ff "UIM,«DBW M»**" VÄÄ.* OSflÜHISÜS „NOOR-EESTI KIRJASTUS". z Bi&iioih jn k-^03 J. Mällo trükk, Tartus. c'<W3i8f „Vaba Sõna" 1916 aasta sisu: I. Arfiklid: a) Poliitilised: J a n s, J o h. : Individualism ja meie avalik elu 57 Jans, Jo h. : Põhjusmõtte eluline väärtus 145 J a n s, J o h. : Adu Grenzstein 156 Jans, Jo h. : Vabadusest 191 Kruus, H.: Venemaa väikerahvaste poliitilised ülesanded ... 1 Kruus, H. : Kultuuri loomas 89 L a a m a n, E d. : Välispoliitika esjle tungimas 61 Martna, M. : Austria sotsialdemok«4atlise oppositsiooni kaebekaja. 6 Martna, M. : Karl Liebknechti kõne Preisi maapäeval 16. märtsil 1916 97 N o r m e s, A. : ,,Postimehe" ja ,,Uudiste" vahekord 26 R u u b e 1, P. : Mõisnikkude poolt kavatsetud Eestimaa maaoma­ valitsuse uuenduse kohta 116 Suhanov, Nik.: Venemaa ja tema liitlased 150 Treial, J.: ,,Parajuslus" ja ,,käremeelsus" 15 Treial, J.: Sotsialism militarismi üle 169 Treial, J.: Demokraatia välispoliitikast 194 Tschernov, Victor: Surma aastapäev (J. Jaures) . 178 b) Teaduslikud: , A s s o n, E. : Aleksander I ja 1816 a 109 Kogermann, P. : Sir Villiam Ramsay 158 N o r m e s, A. : Elukallinemine 102 d) Kirjandus- ja kunstiteadlised: ' Kangro-Pool, J.: Eesti kunstinäitus Tallinnas 81 Seraper, J oh. : Teaater iseseisva kunstialana 62, 133 Tuglas, Friedebert: Isik ja teos 40 Tuglas, Friedebert: A. H. Tammsaare toodangu piirjooned. 199 Visnapuu, H.: Kaugeist rännust 38 II. Ilukirjandus. Proosa ja luule: B a z ä n, E.
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • V Köide 25. Vihik Maagudama – Mehiläne
    Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut 2015 EESTI MURRETE SÕNARAAMAT V köide 25. vihik maagudama – mehiläne Toimetanud Mari-Liis Kalvik Mari Kendla Tiina Laansalu Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ISBN 978-9985-79-684-1 maagudama maagudama näägutama, hurjutama; riidlema Ega kord kui mees viina joi, läks naine vεεraks ja akkas meest maagudama; Maagudas teisel pεε täis; Kus kukkust üksteist maagudama Emm Vrd naagutama maagõ maagõ moon – Vas Vrd maagõ|lill, maak3 maagõ|langunõ värviliste koekirjadega maagõlangudsõ põllõ `oĺli i̬i̬n, tõnõ `valgõ ju̬u̬ń, tõnõ sinine ju̬u̬ń, verevet kah Krl maagõldamma maagõldamma välja õmblema, tikkima – Rõu maagõ|lill = maagõ maagõliĺliʔ, aiah kasusõʔ; Maagõliĺli `si̬i̬mnit pandass saia `siśse. Paĺlo pangu‿i, siss jäät magama Se maagõline maagõli|ne Võn Rõu/-nõ/, g -se Plv maagelõngaga kaunistatud vanast oĺli˽naistõ `hammil maagõlise˽käüsse peräʔ ja maagõliseʔ olalapiʔ Plv Vrd maakõline maaha → maha maa|haigus folkl maaviha põhjustatud nahahaigus maa `aiguss on sie `jälle kui inimine kukkub ja maast `engäb, siis tuleb `niisuke `aiguss Lüg; arsti [ravitsevad] neid `maalisi - - üteldse maa `aigus Hls; ma ole nännü toda maa`aigust, lähät `paistuma ja vereväss ja `irmuss suur valu Kam; maa`aigust om küll, inemene eidas magama maa `pääle, nakkas paistetama ja sures Ote Vrd maa|alune, maadleine, maa|hakkandus, -haldjad, -häda, maalased, maaline2, maaljad, maa|ohatus, -rabandus, -viga, mailane -hain = maahein maahain iks ei lää `hüllü Plv; maa`haina niidete alate `kastõgaʔ; pikemp muid
    [Show full text]
  • 30.06.2016 – Nr 13 (340) Möödunud Võidupühal, 23
    30.06.2016 – nr 13 (340) Möödunud võidupühal, 23. juunil asetati pärjad Rõuge vabadussõja mälestussamba ja Taani vabatahtlike mälestuskivi juurde ning Rõuge vallavolikogu 21. juuni 2016 istungil vastu võetud õigusaktid soovijatele jagati presidendilt saadud võidutuld. Pildil: Rõuge valda võidutule toonud noorkotkad ja kodutütred. Volikogu: 1. Määras Kokõmäe külas Kokõmäe katastriüksuse jagamisel alkohoolset jooki. 6. Andis loa Mikita külas Kogrepõllu kinnistust kaasomandiosa (½) tekkinud uute katastriüksuste sihtotstarbed ja nimed. 2. Määras Laossaarõ külas Metsniku katastriüksuse jagamisel omandamiseks Armor Group OÜle. Kinnistu omandamine on tekkinud uute katastriüksuste sihtotstarbed ja nimed. kooskõlas avaliku huviga ega takista Rõuge vallal täita talle 3. Määras Taudsa külas Peto katastriüksuse ja Kakumäe seadusega antud ülesandeid. 7. Noorte perede kruntide programmi laekus 3 pakkumist. Volikogu katastriüksuse jagamisel ning piiride muutmisel tekkinud uute soovitas vallavalitsusel jätkata koostööd kõige soodsama katastriüksuste sihtotstarbed ja nimed. 4. Algatas Rõuge alevikus Ööbikuoru tn 6 katastriüksuse pakkumise teinud Rõuge alevikus asuva Aia tn 6 krundi omanikega. 8. Ei nõustunud Misso Vallavolikogu ettepanekuga algatada detailplaneeringu ja ei algatanud keskkonnamõju strateegilist hindamist. haldusterritoriaalse korralduse muutmine eesmärgiga moodustada Karula valla, Taheva valla, Mõniste valla, Varstu valla, Rõuge valla, 5. Keelas kange alkohoolse joogi (alkohoolne jook etanooli- sisaldusega üle 22 mahuprotsendi) jaemüügi Rõuge Veepeo ja Haanja valla, Vastseliina valla ja Orava valla ühinemise tulemusena uus Lõuna-Võrumaa omavalitsus. Paadiralli toimumise ajal, 2. juulil 2016. a kella 10.00st kella 22.00ni kõigis Rõuge valla kauplustes. 2. juulil kella 10.00st 3. juuli 2016. a Haanja, Misso, Rõuge ja Varstu vallad peavad juba liitumisläbirääkimisi nelja valla ühinemiseks. kella 3.00ni on ürituse territooriumil keelatud tarbida, hoida ja Järgmine volikogu istung toimub 24.
    [Show full text]
  • Haanja Looduspargi Maastikuline Tsoneering
    Artes Terrae OÜ Akadeemia tn 4, Tartu tel 07 420 218 http://www.artes.ee HAANJA LOODUSPARGI MAASTIKULINE TSONEERING Maastikuarhitekt: AGE MERILA MAARIA SEMM Nõustaja: maastikuarhitekt NELE NUTT TARTU 2007 SISUKORD Haanja looduspargi maastikuline iseloomustus _____________________________ 1 Sisukord ____________________________________________________________ 2 Metoodika ___________________________________________________________ 4 Kirjanduse analüüs _________________________________________________ 4 Kaardianalüüs _____________________________________________________ 4 Välitööd __________________________________________________________ 4 Maastikuruumide piiritlemine ________________________________________ 4 Piirangute ja soovituste väljatöötamine ________________________________ 5 Koosolek ja arutelu _________________________________________________ 5 Täiendava töö vajalikkus ____________________________________________ 6 Kirjanduse analüüs ___________________________________________________ 7 Maastiku omapära _________________________________________________ 7 Vaated ___________________________________________________________ 7 Maastikumuster ___________________________________________________ 8 Maakasutus _______________________________________________________ 8 Maareformid _____________________________________________________ 9 Maakasutuse muutused ____________________________________________ 10 Ajalooline asustus _________________________________________________ 11 Hoonestus ________________________________________________________
    [Show full text]
  • Tee Nr Teepikkus Tööd Summa € Tööd Summa € 6970004 3190
    RÕUGE VALLA TEEHOIUTÖÖDE KAVA 2016 - 2017 Teehoolduskava 2016 Teehoolduskava 2017 Tee nr Teenimi Teepikkus Tööd Summa € Tööd Summa € 6970004 Nilbe tee 3190 6970006 Kõrgemäe tee 1180 6970008 Lükka tee 7402 6970016 Sõjaväe tee 2085 6970020 Põllu 765 6970021 Alaveski tee 1040 6970022 Sänna pargi tee 1120 6970023 Sänna mõisa tee 290 6970031 Roti tee 1280 6970038 Mäeveski tee 925 6970041 Paepõhja tee 1170 6970049 Nursi keskus 480 6970050 Nursi majade tee 285 6970051 Nursi kooli tee 760 6970056 Hansi tee 2225 6970058 Rohtlätte tee 963 Silla remont 3 000,00 6970071 Vana Valga tee 1735 6970077 Karaski tee 1500 6970084 Kaugu tee 1075 6970085 Kaugu-Viliksaare 1575 Katendi osaline remont 3 000,00 6970094 Püvi-Pettai 690 6970097 Utsitelski tee 845 6970098 Sadra-Pähni 2410 6970108 Tilgu tee 2770 6970111 Ühepere tee 725 6970113 Kanjoni tee 615 6970115 Kahrila tee 540 6970120 Kakusoo tee 1650 6970122 Leisi tee 330 6970123 Ala-Kiidi tee 685 6970124 Piigli tee 453 6970127 Mäe-Kiidi tee 1312 Katendi osaline remont 2 000,00 6970128 Mäe tee 1000 6970130 Möldriküla tee 620 Katendi osaline rem. 250m 1 500,00 6970131 Ratasjärve tee 707 6970136 Sandisoo tee 1120 6970144 Taudsa tee 947 6970146 Taudsapõllu tee 325 6970147 Taudsa-Mustahamba 2950 Katendi osaline remont 10 000,00 6970150 Liivakupalu tee 1395 6970153 Tallimi küla tee 2100 6970155 Püssa tee 2400 6970157 Karjääri tee 750 6970158 Rasva tee 1465 6970162 Kuuda tee 830 6970164 Muna tee 1555 6970167 Nogo-Taudsa 935 6970172 Kurgjärve-Kokemäe 1783 6970178 Kokemäe-Utsali 2123 6970181 Kokejüri tee 995 6970188
    [Show full text]
  • Lisa [RT I, 19.03.2013, 30 – Jõust
    Regionaalministri 22. detsembri 2006. a määruse nr 9 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine“ lisa [RT I, 19.03.2013, 30 – jõust. 22.03.
    [Show full text]