Aba Sona 1916
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
ABA SONA 1916 KOLMAS AASTAKÄIK. ü 8 , U/l, / •1 'w"iukcG * smeamseess-eii ' 2s^5nt _ ^ L;li—ff "UIM,«DBW M»**" VÄÄ.* OSflÜHISÜS „NOOR-EESTI KIRJASTUS". z Bi&iioih jn k-^03 J. Mällo trükk, Tartus. c'<W3i8f „Vaba Sõna" 1916 aasta sisu: I. Arfiklid: a) Poliitilised: J a n s, J o h. : Individualism ja meie avalik elu 57 Jans, Jo h. : Põhjusmõtte eluline väärtus 145 J a n s, J o h. : Adu Grenzstein 156 Jans, Jo h. : Vabadusest 191 Kruus, H.: Venemaa väikerahvaste poliitilised ülesanded ... 1 Kruus, H. : Kultuuri loomas 89 L a a m a n, E d. : Välispoliitika esjle tungimas 61 Martna, M. : Austria sotsialdemok«4atlise oppositsiooni kaebekaja. 6 Martna, M. : Karl Liebknechti kõne Preisi maapäeval 16. märtsil 1916 97 N o r m e s, A. : ,,Postimehe" ja ,,Uudiste" vahekord 26 R u u b e 1, P. : Mõisnikkude poolt kavatsetud Eestimaa maaoma valitsuse uuenduse kohta 116 Suhanov, Nik.: Venemaa ja tema liitlased 150 Treial, J.: ,,Parajuslus" ja ,,käremeelsus" 15 Treial, J.: Sotsialism militarismi üle 169 Treial, J.: Demokraatia välispoliitikast 194 Tschernov, Victor: Surma aastapäev (J. Jaures) . 178 b) Teaduslikud: , A s s o n, E. : Aleksander I ja 1816 a 109 Kogermann, P. : Sir Villiam Ramsay 158 N o r m e s, A. : Elukallinemine 102 d) Kirjandus- ja kunstiteadlised: ' Kangro-Pool, J.: Eesti kunstinäitus Tallinnas 81 Seraper, J oh. : Teaater iseseisva kunstialana 62, 133 Tuglas, Friedebert: Isik ja teos 40 Tuglas, Friedebert: A. H. Tammsaare toodangu piirjooned. 199 Visnapuu, H.: Kaugeist rännust 38 II. Ilukirjandus. Proosa ja luule: B a z ä n, E. P.: Kristuse armulaud 77 Ga i 1 i t, Aug.: Ühe romaani algus ' . 207 Hamsun, Knut: Mets talvel 128 Heiberg, Marie: Esimene lumi 80 Huysmans, J.-K. : Tainasõtkuja 79 Konopnicka, Marya: Nocturne 168 K ö n n i n g, Aug.: See oli 168 M a u p a s s a n t, G. d e : Hunt 160 Puru, M. : Read koomale 221 R e i m a n n, R u d. : Armastus 81 Roht, R i ch. : Õhtu tulekul 72 Tuglas, Friedebert: Maailma lõpus 34 Under, Marie: Sirelite aegu 231 Visnapuu, H. : Igavesti 76 Wilde, Eduard' Kismet 121 Wilde, Oscar: Proosaluuleiused 44 III. Kirjanduslik ülevaade. Aavik, Jo h. : G. Suits, Eesti lugemiseraamat 1 85 A s s o n, E. : Jaan Kärner, Talurahva vabastamine Eestimaal . 231 KRUUS, H. : OitHecTBO. TOMTD I. : 139 IV. Vested. Faun: Cantus sublimis ad jaunandum 164 Tolli, Antonol Alkibiadese kultus 50 Tolli, Antono: Uus museum Eestis 55 T., J.: Skandali ja Naeru tähe all 165 V. MõndasuQusf. E. K. s. ,,Noor-Eesti" avalik kiri Eesti Kirjanduse Seltsile . 1^4 Toimetusele saadetud kirjandus 88 Venemaa väikerahvaste poliitilised ülesanded Teatava ühiskondliku rühma poliitika, selle ülesanded ja ise loomu määravad ära tema elulised huvid ja nende huvide koha selt ülesseatud poliitilisele eesmärgile lähenemist toetavate ja ta kistavate tegurite hindamine. Siia juure tulevad veel poliitikat kandvate inimeste üleüldisilmavaatelised alusjooned. Mida üht lasem oma koosseisu poolest teatav ühiskondlik rühm, seda üht lasem ka tema poliitika. Nii on lugu näituseks klassidega, samuti ka „ajaloota" rahvaste juures, kus klassiline erinemine alles alg idudes, ehk koguni veel olematu. Sääl on võimalik enam-vähem ühtlane rühma-poliitika. Kui aga teatavas sotsiaalses rühmas miskisugune erinemine on sündinud, siis ilmub selle paratamatu tagajärjena ka lahkuminevus erinenud osade poliitikas. Minnakse lahku ka üleüldistes küsimustes. Nii ei saa klassiliselt erinenud rahvusel olla ühtlast rahvuspoliitikat, mis kõigis oma üksikasjus kõigi rahvuse liigete ja osade poolt tunnustamist leiaks. Rahvus poliitilised ülesanded murduvad klassilises ja ilmavaatelises priis- mas. Selle tagajärg on, et tekkivad paljud lahkuminevad seisu kohad mitte üksi rahvuse sise- vaid ka tema välispoliitika alal. Elavaks näituseks selle kohta on need isesugused, üksteisest eri nevad seisukohad Venemaa väikerahvaste tegelaste juures nende rahvaste välispoliitiliste ülesannete kohta. Pääjoontes asja võttes, leiame siin kaks seisukohta. Esimene neist, mis on omane pääasjalikult kodanlistele ringidele, peab enam-vähem tarbetumaks väikerahvaste osavõtmist üleüldisest po liitilisest elust ja võitlusest; teine vool selle vastu rõhutab igal joonel selle osavõtmise tarvilikkust. Meie näeme neid voolusid võitlemas Poolamaal, Ukrainas, Lätis, Soomes, Kaukasuse väike rahvaste juures jne. Ka meil on nad mõlemad esitatud. Esimese selgejoonelisemaks kandjaks on Eduerakond; teisel — radikaalse malt ja sotsialistlikult mõtlevad ringid. Lähme kõige päält välja Eduerakonna seisukohalt. Alles hiljuti kinnitas hra — n „Postimehes" (nr. 8, s. a.) et 2 VRBfl SÕNfl «suuremaks poliitika tarkuseks olgu meie rahval oma sise mist kultura jõudu tõsta ... ja riiklises elus õiguse ning seaduslikkuse pääle toetades oma eluhuvisid kaitsta, ilma et suu remat lootust välise poliitilise võitluse pääle pandaks." See on seisukoht, mida «Postimees" on arendanud kümnete aastajte jook sul, mida aga kindlajoonelisemalt avaldama ja rõhutama on ha katud 1905. aastast pääle. Neid vaateid on rahvuslased ikka ja alati püüdnud kanda meie rahva teadvusse. — Missugused on meie elulised huvid, nähtuna rahvameel suse seisukohalt, huvid, mida meie oma poliitilise kava loomisel arvesse peame võtma ? Kui meie lepiksime üleüldise fraasiga, ilma et me kaugemale üksikasjusse tungiks, siis nimetaksime neiks võimalikult laiu po liitilise elu lähedusi, kitsendamata enesemääramise õigust ja va- bat arenemisvõimalust. Neid on meil vaja nii üleüldispoliitilises kui ka rahvuslikus elus. Neid mõlemicl momente peame meie silmas pidama. Meil eksitakse siin harilikult, et esimene moment kõrvale jäetakse ja kogu oma poliitiline ehitus rahvusliku momendi alusele rajatakse. Kuid olulikult ei saa meie oma rahvuslikka nõudeid ja ülesandeid omas tegevuskavas üleüldispoliitilistest, mis üleriiklise tähtsusega, eraldada, vaid peame esimesi viimastega kindlas vastavuses nägema. Meie peame võitlema üleüldiskodan- liste, samuti rahvuslikkude õiguste eest. Esimeste saavutamise teed me teame; see on otsekohene poliitiline võitlus. Teistele läheneme samal teel. On ju üleüldiselt tuttav, missuguses kind las ühenduses rahvuslikkude õiguste saavutamine alati on üleüldis- riiklise poliitilise olukorraga. Tõendavid näitusi selle kohta tuua oleks täiesti ülearune. Seega on meie rahvuslikuis rühma-huvi- des, et üleüldine riigikord selles sihis uueneks, et meie endile avaramaid elutingimisi võiksime saavutada. Kuid missuguses si his peab selle üleüldispoliitilise olukorra muutumine sündima ? Missuguste ühiskondlikkude rühmade poliitikale peame oma loo tused põhjendama ? Harilikult on siin lugu nii, et väikerahvaste vanameelsemad ja opportunistlikumad ringid võimul seisjatega kokkulepetele lähevad, Iseloomuline oli muu seas sellepoolest veel hiljutine sõbralik vahe kord Goremõkini ja Läti vanameelse Veinberg-Sandersi kiike vahel, millest Vene lehed teateid tõid. Vabameelsemad ja demokraatliku mad väikerahva rühmad põhjendavad harilikult oma lootusi rahvus likkude õiguste saamiseks nende poliitiliste ideede võidule pääsu pääle, mis neile omased ja mille kandjateks riigi suurrahvastes need kihid, mis neile klassiliselt ja ideeliselt sugulased. — Kuid üks asi on kindel: mida suurem rahvameelsuse mõju, seda rohkem lootusi väikerahvastel rahvuslikka õigusi saavutada. Rahvameel sus peab väikerahvaste ja muulaste rahvuslikka õigusi toetama, nii põhjusmõttelistel kui taktilistel põhjusil. Demokraatia põhjus- mõtteks ja hüüdsõnaks on : kõigile võimalikult avaraid poliitilisi õigusi, isikule täielist enesemääramise võimalust! Pidades rahvus- NR. 1'2. 3 liku enesemääramise vabadust isiku õiguste lahutamatuks osaks, ei saa järjekindel rahvameelsus siin muud seisukohta võtta kui rahvuslikkude õiguste saamise eest välja astuda. Kui siin tahetakse ainult teatava piirini õiglane olla, kui tunnustatakse küll elanikkude poliitilisi ja kodanlisi õigusi, kuid samal ajal „muu- laste" rahvuslikku elu surve all tahetakse hoida, siis saadab seega rahvameelsus ise oma ideed pankrotti. Kui tahetakse ise vabaks saada ja vaba olla ja samuti teisi vabaks teha ning igal joonel seda tunnistatakse, kuidas võib siis järjekindel olles, teiste rahvus likku vabadust kitsendada ? Kui seda tahetakse teha, siis tõmma takse kõige päält oma põhjusmõtetest kriips läbi ja saadakse rii- liku vangi koja vahimeheks. Kuid seega on ka ennast suurel määral oma vabaduses kitsendatud, sest et lõpulikult vahimees samuti oma vangikoja vang on kui tema . vahialunegi. Rahvus likku survet võib, nagu igat teistki rõhumist riigis, ainult politsei- lis-militaristliku korra juures avaldada, kuid see ei või ühelgi tõ sisel vabaduse võitlejal unistuseks olla. Taktika seisukohalt teeks Venemaa rahvameelsus määratuma vea, kui ta ..muulaste" rahvuslikkude õiguste vastu ükskõikne oleks, ehk halvemal juhtumisel, koguni nende vastu töötaks. Kui tahetakse rahvusküsimusest mööda minna, väidates, et see mitte tähtis ei olla poliitilise, seltskondliku ja majandusliku korra pää- probleemide otsustamises, siis ei saada seega muud kätte, kui aetakse see küsimus asjata teravaks ja sunnitakse neid elemente, kelledel poliitiliste, ühiskondlikkude ja majanduslikkude küsimus tega ühes reas ka rahvusprobleem seisab, oma energiat jaotama esimeste ja viimase kaitsemise vahel ja kahel rinnal võitlema nii parempooliste kui pahempooliste keskpüüete vastu. Seda ener giat on aga nii hädapärast vaja ühiskondlikkude vahekordade uuendamiseks, kultuuriliseks ja majanduslikuks edenemiseks, et lubamata on teda asjata raisata rahvuslikkude õõrumiste pääle. Neid õõrumisi ei saa aga muidu kõrvaldada kui rahvusliku